MTÜ AIANDUSKLASTER innovatsioonitegevuse Viinamarjakasvatus lõpparuanne

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "MTÜ AIANDUSKLASTER innovatsioonitegevuse Viinamarjakasvatus lõpparuanne"

Väljavõte

1 MTÜ AIANDUSKLASTER innovatsioonitegevuse Viinamarjakasvatus lõpparuanne Innovatsioonitegevus viidi läbi Aruande koostas Kadri Karp EESMÄRGID Projekti võeti järgmiste eesmärkidega katsetööd. Avamaa veinimarjade puhul selgitati välja sordiomaduste mõju ebajahukaste ja jahukaste levikule, erinevate katete mõju saagi valmimisele (tehnoloogilisele ja fenoolsele küpsusele). Samuti hinnati sordiomaduste ja tehnoloogiate mõju veini kvaliteedile. Kiletunnelite katsetes selgitati välja sordiomaduste mõju haiguste levikule ja saagi valmimisele ning kvaliteedile. METOODIKA Avamaal tehti viinamarjade tehnoloogilise ja fenoolse küpsuse hindamiseks analüüse ja andmete analüüsil kasutati ka aasta andmeid. Avamaal erinevate kevad- ja sügiskatete mõju uurimine viidi läbi Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaamas Tartumaal Katsed kiletunnelites toimusid tootjate juures Tartumaal, Valgamaal ja Pärnumaal aastatel Rõhu avamaa katseistandikus uuriti erinevate katete mõju. Kevadkatted (katteloor, kile, varjutuskangas, talveloor) paigaldati viinapuudele kohe pärast võralõikust, enne pungade puhkemist. Pärast õitsemist eemaldati kevadkatted. Sügiskatted pandi siis, kui marjad olid värvunud ja eemaldati saagi korjamisel. Kõigil katsealadel on kandeealised taimed, mida ei väetatud ega kastetud (ka kiletunnelis). Multšiks on kõigil katsealadel peenravaip. Suvel toimusid hooldustööd ja vaatlused iga 2 nädala järel, mil toimus võrsete harvendamine, ennakvõrsete ja saagivõrsete kärpimine. Marjade värvumise alguses toimus lehtede eemaldamine marjade ümbert, harvendati vilikondi, kärbiti võrsete latvu ning lõigati ennakvõrseid. Hooldustööd olid ühesugused kõigil katsealadel. Korjeaeg oli katsekohtades ja aastati erinev ja see sõltus marjadest portatiivse refraktomeetriga määratud mahla kuivaine sisaldusest. Iga nädal mõõdeti istandikes erinevatelt taimedelt korjatud marjade mahla kuivaine sisaldus. Analüüsiks korjati marjad siis, kui marjamahla Brix näit enam oluliselt ei muutunud ja proovideks valiti võrsete esimene kobar. Biokeemilised analüüsid tehti külmutatud marjadest.

2 Analüüsid viidi läbi Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskuses ja Aianduse õppetooli laboratooriumites. Tehnoloogilise küpsuse parameetritest olid katses marjamahla kuivaine sisaldus ( Brix), orgaaniliste hapete sisaldus ja ph. Mahla kuivaine kaudu saab hinnata marjade suhkrusisaldust, millest sõltub veini alkoholi sisaldus ja seega ka veini tehnoloogia valik. Analüüsid tehti kolmes korduses (ühes korduses 200 g marju) külmutatud marjadest pressitud mahlast. Orgaaniliste hapete ja mahla kuivaine sisalduse mõõtmine toimus digitaalse refraktomeetriga Atago 7102 Pocket Brix-Acidity Meter (Grape & Wine). Mõõdeti ka marjamahla ph. Hapetest sõltub veinide säilivus, värvus ja maitse. Terava ebameeldiva maitse annab õunhape ja seetõttu Kevadkatted (talveloor) Sügiskatted (varjutuskangas) määrati ka eraldi viinhappe ja õunhappe sisaldused (FT-IR Wine & Must Analyzer) ja arvutati nende suhtarv. Fenoolset küpsust hinnatakse viinamarjade puhul marjade kestadest, millest määrati polüfenoolide, antotsüaanide sisaldus ja antioksüdatiivne aktiivsus. Lisaks määrati ka erinevate antotsüanidiinide sisaldus. Polüfenoolide üldsisaldus (mg 100g -1 ) mõõdeti Folin Ciocalteu meetodil spektrofotomeetriga (UVmini-1240 Shimadzu) lainepikkusel 765 nm ning arvutati seejärel kalibratsioonigraafiku alusel gallushappele, arvestatuna 100 g kohta. Antotsüaanide üldsisaldus (mg 100g -1 ) määrati ph erinevuste meetodil spektrofotomeetriga (UVmini-1240 Shimadzu). Lahuste optilised tihedused määrati lainepikkusel 510 nm ja 700 nm ning puhverlahuste ph 1,0 ja ph 4,5 juures. Antotsüaanide üldsisaldus väljendati malvidiin-3-0 glükosiidina 100g kohta. Lisaks eelnevale määrati Polli Aiandusuuringute Keskuse laboratooriumis kromatograafiliselt (UHPLC-MS Shimadzu Nexera X2) antotsüaanide üldsisaldus ja erinevate antotsüanidiinide (malvidiin, tsüanidiin, peonidiin, petonidiin, delfinidiin) sisaldus. Antioksüdatiivne aktiivsus määrati DPPH meetodil katseproovide ja võrdluslahuse hindamisel 515 nm lainepikkuse juures spektrofotomeetriga (UVmini-1240 Shimadzu). See analüüs näitab, mitu protsenti DPPH radikaalidest suudeti neutraliseerida. Lehtede biokeemilise koostise hindamiseks tehti analüüse erinevatel aegadel külmutatud lehtedest ja analüüsiti üldfenoolide sisaldust ja antioksüdatiivset aktiivsust. Kromatograafiliselt määrati ka resveratroli sisaldus. TULEMUSED Katsed avamaal Aasta mõjutas oluliselt saagikust ja viinamarjade küpsemist, mida näitasid 12 aasta katseandmed. Sordilt Zilga ei saadud arvestatavat saaki aastal ja sordilt Rondo ja aastal. Sordil

3 Rondo levis ebajahukaste ja viimastel aastatel oli saak väga tagasihoidlik ning saaki kandsid ainult uued võrsed. Mahla kuivaine sisaldus varieerus sordil Hasanski Sladki vahemikus 17 ja 21 Brix (joonis 1) ja punase veini jaoks soovitatud sisaldus (üle 20 Brix) saavutati ainult viiel aastal. Hübriidsortidele ja roosa veini jaoks soovitatav Brix 17 saavutati aga enamikel aastatel. Sordil Rondo oli varieeruvus vahemikus 12 ja 17 Brix, sordil Zilga oli varieeruvus vahemikus 13 ja 19 Brix. Hapete sisaldus oli aga liiga kõrge kõigil sortidel ja jäi soovitatud tasemele ainult erakordselt soojal aastal. Fenoolide sisaldus oli samuti aastati oluliselt erinev. Sordil Hasanski Saldki oli varieeruvus vahemikus 192 ja 394 (joonis 1) sordil Rondo 374 ja 671 ja sordil Zilga 214 ja 372 mg 100 g -1. Kõrgeim sisaldus oli sortidel erinevatel aastatel: sordil Hasanski Sladki 2011., Rondo ja Zilga 2014., 2016 aastal. Saadud tulemused näitavad, et veiniks vajaliku stabiilsema kvaliteediga saagi saamiseks on kõigi sortide puhul vajalik kasutada erinevaid kasvatusvõtteid. Brix Fenoolid, mg/100g Joonis 1. Sordi Hasanski Sladki marjade kuivaine ja fenoolide sisaldus sõltuvalt aastast. Joontega tähistatud soovitatud Brix näit hübriidsortide puhul ja fenoolide katseaastate keskmine Suve/sügiskatted aasta väga jahe suvi mõjutas negatiivselt marjade kvaliteeti. Orgaaniliste hapete sisaldus jäi sortidel Hasanski Sladki, Zilga ja Rondo vahemikku g L -1, mis ületas oluliselt soovitatava vahemiku, mis on Sort Hasanski Sladki viljad saavutasid piisava marjamahla kuivainesisalduse sõltuvalt suvekatetest - katteloor, varjutuskangas, kile ja linnuvõrk (17 Brix) ning madalaim oli putukavõrguga kaetult (15 Brix) (joonis 2). See näitab, et putukavõrk pidurdas marjade küpsemist ja aastal me seda materjali enam ei katsetanud.

4 The pict The pict The pict The pict The pict The pict Talveloor 16b Katteloor 17a Putukavõrk 15c Varjutuskangas Kile Kontroll (linnuvõrk) 17a 17a 17a Brix Joonis 2. Sordi Hasanski Sladki mahla kuivaine sisaldus ( Brix) sõltuvalt erinevatest suve/sügise katetest Sinised jooned tähistavad veinimarjade mahla kuivaine soovitatud vahemikku Brix i. Tulpadel toodud erinevad tähed näitavad statistilist erinevust aasta oli erakordselt soe ja mahla kuivaine sisaldus oli soovitatud tasemel (joonis 3). Samuti oli soovitatud tasemel hapete sisaldus, mis varieerus vahemikus 6,2-8,5 g L -1 ja kontrollvariandiga (linnuvõrk) võrreldes vähendasid kõik katted hapete sisaldust (positiivne mõju). Linnuvõrk ei kaitsnud saaki putukate eest (kärbsed, herilased). Katteloor aga rebenes tugevamate tuultega ja aastal kasutati suve/sügiskatetena saagi kaitseks ainult varjutuskangast, mis ei pidurdanud saagi küpsemist ja oli heaks kaitseks kõigi kahjustajate eest. Kevadkatted mõjutasid aastal sordi Zilga mahla kuivaine sisaldust - suurim kuivaine sisaldus oli katteloori kasutades (16 Brix) (joonis 3). Sordile Hasanski Sladki kevadkatted mõju ei avaldanud ja katsemarjade kuivaine sisaldus oli soovitataval tasemel, 21 Brix. Hapete sisaldus oli võrreldes eelnevate aastatega madalam ja oli sordil Hasanski Sladki ainult 5,1-6,3 mg/l. Hapete sisaldust vähendasid oluliselt varjutuskangas ja kile. Sordil Zilga varieerus orgaaniliste hapete sisaldus vahemikus 3,8-5,4 g/l ja väikseim hapete sisaldus oli kilet kasutades. Fenoolide sisaldusele oli kevadkatete puhul positiivne mõju varjutuskangal katteta variandis oli fenoolide sisaldus 289 ja kattega variandis 384 mg 100g -1 (joonis 4). Kevadkatete kasutamisel selgus, et katteloor puruneb kergesti, kile aga hoiab niiskust, mis võib soodustada haiguste levikut. Edaspidi võeti katsesse kevadkatteks talveloor (50 g 1m 2 ). Kevadkatted

5 Sügiskatted Joonis 3. Zilga ja Hasanski Sladki mahla kuivainesisaldus ( Brix) sõltuvalt kevadkatetest ja Hasanski Sladki mahla kuivainesisaldus ( Brix) sõltuvalt sügiskatetest 2018 aastal. Punasete katkendjoontega on tähistatud kirjanduses soovitatud marjamahla kuivainesisalduse vahemik (21-24 Brix). Siniste katkendjoontega on tähistatud labrusca-tüüpi viinapuu marjade soovitatav mahla kuivainesisalduse vahemik (16-18 Brix). Erinevad tähed tulpadel tähistavad olulist erinevust katsevariantide vahel sordi piires. Fenoolid, mg/100g Kontroll Kile Varjukangas Katteloor Kontroll Kile Varjukangas Katteloor KEVADKATTED SÜGISKATTED Joonis 4. Sordi Hasanski Sladki marjade fenoolide sisaldus sõltuvalt katete kasutamisest aastal aasta kevad oli jahe ja hilisöökülmad kahjustasid juba kasvama hakanud võrseid. Talvelooriga olid kahjustused väiksemad ja mõju ilmnes ka saagile. Talveloor mõjutas oluliselt sordi Zilga mahla kuivaine sisaldust, mis oli kattega variandis 18 ja katteta variandis ainult 15 Brix. Kattel oli positiivne (vähendav) mõju hapete sisaldusele ja ka fenoolide ja antotsüaanide sisaldusele. Kevadkattega oli fenoolide sisaldus 174 ja katteta ainult 97 mg 100g -1. Lisaks oli kattega variandis ühtlasem marjade küpsemine. Sordil Hasanski Sladki ei muutunud küll mahla kuivaine, kuid oluliselt vähenes hapete sisaldus. Oluline oli samuti katte positiivne mõju marjade ühtlasemale küpsemisele aastal kasutati ka kevadkattena talveloori, mis kinnitas eelmisel aastal saadud tulemusi. Mõlema sordi puhul oli kattega variandis saagi küpsemine oluliselt ühtlasem. Kattega variandis algas igal katseaastal suvel marjade värvumine oluliselt varem (2 nädalat) ja seetõttu oli saak ühtlasema kvaliteediga (vt fotod).

6 Kevadkatte (talveloor) mõju marjade värvumisele sordil Zilga.(15. august 2019) Kasvukoha mõju. Tehnoloogiline ja fenoolne küpsus sõltus oluliselt ka istandiku asukohast (joonis 5). Sordid Rondo ja Solaris saavutasid vajaliku tehnoloogilise küpsuse tunnelis, kuid avamaal oli hapete sisaldus kõrgem soovitatust. Rondo fenoolide sisaldus oli varieeruv kõrgeim fenoolide sisaldus oli avamaa istandike saagis ja madalam tunnelites. Tunneli asukoht oluliselt saagi küpsemist ei mõjutanud. Sordi Solaris marjade fenoolide sisaldus oli Tartumaal tunnelis 190 ja Viljandimaal avamaal 248 mg 100g -1. Heledate sortide kestades ei ole antotsüaane ja seetõttu on ka fenoolide sisaldus väiksem võrreldes tumedate sortidega. Tavalise valge veini valmistamisel ei ole kestadel nii olulist mõju veinile, kuid oluline on kestade fenoolne küpsus valge veini valmistamisel punase veini tehnoloogiaga (kääritamine koos kestadega). Fenoolid, mg/100g Avamaa Tunnel Avamaa Tunnel Avamaa Avamaa Tunnel Tartumaa Pärnumaa Pärnumaa Viljandimaa Tartumaa RONDO SOLARIS Joonis 5. Veinimarjade fenoolide sisaldus sõltuvalt kasvatustehnoloogiast (avamaa ja tunnel) ja kasvukohast 2018 aastal. Haigused. Avamaal olid haigustest probleemiks jahukaste ja ebajahukaste, mida hinnati erinevatel sortidel erinevates kasvukohtades. Haiguste levikut hinnati lehtedel augustis 10-pallilises skaalas aastal osutus haiguskindlamaks sordiks Supaga (joonis 6). Kuzminski Sini ja Severnõi Rannii olid haigusõrnemad ja peamiselt levis nendel sortidel ebajahukaste. Neid sorte kahjustas ka vartel baktervähk. Taimed jäid põdema ja järgnevatel aastatel olid väga tugevalt kahjustunud. Uued

7 võrsed ei kandnud enam saaki ega talvitunud. Ka sort Rondo osutus haigusõrnaks (ebajahukaste), kuid järgnevatel aastatel kandsid maast kasvanud uued võrsed. Sordid Supaga ja Guna osutusid haiguskindlateks igal aastal. Sordil Zilga esines küll ebajahukastet, kuid igal aastal suve lõpus haiguse levik pidurdus. Oluline mõju on haiguste levikule kliimal, kuid ka lehtede biokeemilisel koostisel. Sordil Zilga oli näha lehtede erinev antioksüdatiivne aktiivsus suve jooksul (joonis 7). Lehtede analüüsid näitasid, et lehe biokeemiline koostis muutub suve jooksul ja sõltub ka aastate tingimustest (tabel 1). Sorditi erinev biokeemiline koostis on ka viinapuude võrsetel. Suvel ära lõigatavad võrsetipud sisaldavad polüfenoole rohkem kui lehed ja rohkem fenoole on sordi Zilga võrsetes ja lehtedes (joonis 8). Lisaks näitasid saadud tulemused, et hooldustööde käigus eemaldatud lehed võivad olla väärtuslikuks tooraineks ja seetõttu on vajalik jätkata tööd ka tootmisjääkide väärindamise võimaluste uurimisega. Haiguste esinemine, pall 9,0 8,0 7,0 6,0 5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 0,0 JN KS SR Gu Su Zi Ro HS Joonis 6. Jahukaste ja ebajahukaste esinemine sõltuvalt sordist. Jubilei Novgoroda JN, Kuzminski Sini - KS, Severnõi Rannii SR, Guna GU, Supaga SU, Zilga ZI, Rondo RO, Hasanski Sladki HS Antioksüdatiivne aktiivsus,% 76,0 74,0 72,0 70,0 68,0 66,0 64,0 62,0 60,0 68b Juuli 75a 65b September Oktoober ZILGA Joonis 7. Lehtede antioksüdatiivne aktiivsus sõltuvalt ajast sordil Zilga Katsest selgus, et lõunapoolsemates riikides probleeme tekitanud haigused levivad ka Eesti jahedama kliimaga tingimustes ning on kujunemas meil probleemiks. Ebajahukaste kahjustas oluliselt sorti Rondo, jahukaste aga sorti Hasanski Sladki. Vaatlustulemused näitasid, et enamike sortide puhul on soovitatav teha kevadel profülaktilist pritsimist ja selleks võib soovitada maheviljeluses samuti lubatud preparaati Bordoo (vasksulfaadi ja lahjendatud lubja segu). Tabel 1. Fenoolide ja resveratroli sisaldus viinapuu lehtedes sõltuvalt sordist ja ajast (määratud kromatograafiliselt, erinevad tähed näitavad olulist erinevust tulbas aja ja sortide vahel) Aeg Fenoolid, Resveratrol, Fenoolid, Resveratrol, Sort mg 100 g -1 mg 100 g -1 mg 100 g -1 mg 100 g -1 Juuli Zilga 1264 b b 351 c c September Zilga 1841 a a 464 a a Juuli Hasanski Sladki 1163 b b 395 abc c September Hasanski Sladki 1213 b a 444 ab b Aja mõju *** ** * *** Sordi mõju *** - - ***

8 Fenoolid, mg/100g a 232b 515a 406b 289a 252b 0 Z HS Z HS Z HS VÕRSED VÕRSETIPUD LEHED Joonis 8 Viinapuude kevadiste võrsete, saagivõrsete tippude ja lehtede fenoolide sisaldus sortidel Hasanski sladki ja Zilga aastal (määratud spektrofotomeetriga). (Erinevad tähed näitavad sortide vahelist erinevust) Järeldused Avamaa viinapuude istandikes selgitati välja sordiomaduste mõju ebajahukaste ja jahukaste levikule, erinevate katete mõju saagi valmimisele (tehnoloogilisele ja fenoolsele küpsusele). Hinnati katsetatud sortide omaduste ja tehnoloogiate mõju veinimarjade kvaliteedile. Tulemustest võib järeldada järgmist. Viinapuude kasvatamisel avamaal on probleemiks jahukaste ja ebajahukaste levik. Haiguste levik sõltub oluliselt taimede vanusest, aastast ja sordist. Sordi Rondo saak võib mõnel aastal täielikult hävida. Haigestunud võrsetel on pärsitud sügisel puitumine ja seetõttu järgnevad talvekahjustused. Haigusõrnadeks on osutunud ka seni haigus- ja talvekindlamad sordid Hasanski Sladki ja Zilga. Profülaktiliseks pritsimiseks on soovitatav varakevadel pungade paisumisel Bordoo (2%) ja esimeste lehtede ajal teine pritsimine (1%). Pikaajalised vaatlused näitasid, et hiliskevadised öökülmad ja jahe periood õitsemise ajal võivad põhjustada perioodilist saagikandmist (sortidel Rondo, Zilga ) või viljade ebaühtlast viljastumist (sordil Hasanski Sladki ) ja seega marjade ebaühtlast küpsemist. Seetõttu on avamaal soovitatav kasutada kevadkatteid. Kevadkatteks sobib toestusele pandud talveloor (50 g/m 2 ) või geotekstiil (valge), mis pannakse enne pungade puhkemist ja eemaldatakse õitsemise lõpul. Lisaks külmakaitsele soodustab katmine saagi ühtlasemat ja varasemat valmimist. Suve/sügiskatteks loomade ja putukate eest sobib varjutuskangas (varjutus 42%), mis ei mõjutanud negatiivselt saagi valmimist. Kate pannakse pärast lehtede eemaldamist ja viljade värvumist. Veinitehnoloogia saab valida vastavalt saagi biokeemilistele näitajatele. Kui happed on kõrgemad soovitatud tasemest, siis valida vastav pärm, mis vähendab õunhappe sisaldust. Madalama suhkrusisalduse korral saab valmistada roosat vahuveini. Punaste veinide puhul on soovitatav kasutada mitut sorti. Mõne sordi puhul piisab ka kestade lisamisest. Katsed kiletunnelis Varasemate katsete põhjal on selgunud, et sort Rondo marjad ei pruugi igal aastal avamaal saavutada vajalikku tehnoloogilise küpsuse taset, taimed on talveõrnemad, sest sügisene kasvu lõpetamine on hilisem. Seetõttu on probleemiks ka haigused ja eriti ebajahukaste. Sordid Hasanski Sladki ja Zilga on talvekindlamad ja varasema kasvu lõpetamisega sügisel. Seetõttu võib arvata, et ka tunneli mõju neile sortidele on erinev. Tunnelis kasvatamine küll parandas tehnoloogilise küpsuse parameetrid, kuid

9 sordi Zilga antotsüaanide üldsisaldus vähenes 26% ja Hasanski Sladki 32%. Zilga polüfenoolsete ühendite sisaldusele kasvukoht statistiliselt olulist mõju ei avaldanud. Antotsüaanide profiili analüüs näitas, et sordil Rondo on ülekaalus glükosiidi vormid: delfinidiin-3-o-glükosiid, malvidiin-3-oglükosiid, petunidiin-3-oglükosiid, peonidiin-3-o-glükosiid, tsüanidiin-3-o-glükosiid. Sordi Hasanski Sladki profiilis domineerisid aga nende derivaadid. Rondo saagikus ja saagi kvaliteet on avamaal problemaatiline ja seetõttu tehti käesoleva projekti raames selle sordiga täpsemad uuringud nii avamaa kui ka tunneli tingimustes. Vajalik oli lisaks kogu hapete sisalduse analüüsile selgitada välja ka õunhappe sisaldus, sest selle liigne sisaldus annab kuivale veinile ebameeldiva hapu maitse. Viinhape annab veinile hea happesuse ja kirjanduse andmetel on viinhape püsivama sisaldusega, kuid õunhappe sisaldus on varieeruv ning selle sisaldust suurendab jahe suvi. Rondo on eelkõige punase veini sort ja seetõttu on oluline kestade fenoolne küpsus, millest sõltub veini värvus. Veini värvust mõjutavad käärimise käigus kestadest eraldunud antotsüaanid ja värvitoon sõltub erinevate antotsüanidiinide osatähtsusest. Katsetulemused näitasid, et mahlakuivaine sisaldust suurendas oluliselt tunnelis kasvatamine, kuid siiski ei saavutatud punase veini jaoks soovitatud taset (punase veini puhul vajalik 20 Brix) (tabel 2). Tunnelis kasvatamine vähendas oluliselt igal aastal hapete sisaldust (positiivne mõju) ja seda sõltuvalt aastast 14 kuni 34%. (soovitatud 6,5 kuni 7,5 g L -1 ). Tunneli oluline ühesuunaline mõju ilmnes õunhappe sisaldusele. Tunnelis kasvanud viinamarjades oli õunhapet vähem igal aastal ja selle sisaldus vähenes 44 65%. Veini maitset mõjutab aga oluliselt viinhappe ja õunhappe vahekord ja seetõttu on vajalik analüüsida hapete sisaldust ka suhtarvu põhjal. Õunhappe sisaldust loetakse liiga kõrgeks, kui suhtarv on vähem kui 1,2. Tunnelis oli suhtarv sõltuvalt aastast vahemikus 1,2 ja 2,0. Lisaks maitsele mõjutab suhtarv oluliselt ka veinide säilivust - kõrgema suhtarvuga veinid on säilitamisel stabiilsemad. Antioksüdatiivne aktiivsus näitab sordiomaduste ja kasvatustehnoloogiate mõju tulevase veini võimele siduda vabu radikaale. Kirjanduse andmetel on peamisteks antioksüdantideks punases veinis antotsüaanid. Katseaastad näitasid, et jahedal aastal võib tunnelis kasvatamisel olla suurem antioksüdatiivne aktiivsus, kuid tulemuste varieeruvuse tõttu ei põhjustanud suurem antotsüaanide sisaldus aastal statistiliselt olulist erinevust (tabel 3). Antostüanidiinide sisaldus viinamarjade kestades on oluline punase veini valmistamisel ja kasvukoha mõju nendele parameetritele sõltus aastast. Aastati varieerus antotsüaanide sisaldus vahemikus 447 ja 3645 mg 100 g-1 avamaal ja tunnelis 1108 ja 1618 mg 100 g-1 (tabel 3). Antotsüaanide ja üksikute antotsüanidiinide sisaldus oli avamaal suurem ja aastal. Erandiks oli aga aasta, kui katsetulemusi mõjutas oluliselt jahe suvi ja seetõttu ilmnes ka tunneli positiivne efekt. Antotsüanidiinide sisaldus oli kõrgem vastavalt: Dp 78%, Cy 26%, Pt 81%, Pn 21% ja Mv 77%. Saadud tulemustest järeldub, et aastati saame punane veini erineva värvi intensiivsuse ja ka erineva värvitooniga. Tabel 2. Tunnelis ja avamaal kasvatatud marjade tehnoloogiline küpsus sordil Rondo (erinevad tähed näitavad olulist erinevust tunnel ja avamaa vahel) Aasta Kasvukoht Brix Happed (g L -1 ) ph Viinhape (g L -1 ) Õunhape (g L -1 ) Suhtarv 2016 Avamaa 16.3 a 9.2 a 3.17 b 3.6 b 5.2 a 0.7 b Tunnel 17.0 a 7.9 b 3.35 a 4.3 a 2.9 b 1.5 a 2017 Avamaa 12.0 b 11.1 a 3.21 a 5.5 a 7.8 a 0.7 b Tunnel 15.2 a 8.3 b 2.95 b 4.1 b 3.6 b 1.2 a 2018 Avamaa 16.6 b 9.8 a 3.22 a 4.2 a 5.4 a 0.8 b Tunnel 17.8 a 6.5 b 3.27 a 3.7 a 1.9 b 2.0 a

10 Aasta mõju *** *** *** *** *** ** Kasvukoha mõju ** *** *** ** *** *** Tabel 3. Tunnelis ja avamaal kasvataud marjade antioksüdatiivne aktiivsus ja antotsüanidiinide sisaldus sordil Rondo Aasta Kasvukoht AA % ACC HPLC Dp Cy Pt Pn Mv mg 100 g Avamaa 88 a 1581 a 311 a 190 a 157 a 302 a 298 a Tunnel 89 a 1108 b 230 b 30 b 113 b 51 b 235 b 2017 Avamaa 78 a 447 b 87 b 64 b 33 b 102 b 71 b Tunnel 90 a 1472 a 396 a 86 a 171 a 129 a 306 a 2018 Avamaa 84 a 3645 a 1189 a 251 a 416 a 333 a 712 a Tunnel 86 a 1618 b 820 b 12 b 107 b 23 b 177 b Aasta mõju - *** *** ** *** *** *** Kasvukoha mõju ** *** - *** *** *** *** AA-antioksüdatiivne aktiivsus, ACC- antotsüaanid, Dp-delfinidiin, Cy-tsüanidiin, Pt petunidiin, Pn- peonidiin, Mv-malvidin. Erinevad tähed näitavad olulist erinevust avamaa ja tunneli vahel. Kiletunnelis uuriti lisaks sortidele Hasanski Sladki, Zilga ja Rondo ka valge veini sorti Solaris ja punase veini sorte Boskoop Glory, Regent. Nende marjamahla kuivaine sisaldus jäi soovitatud tasemele ja kõrgeima mahla kuivainesisaldusega sort oli Solaris (26 Brix). Tunnelis kasvatamisel jäi nende sortide marjade hapete sisaldus soovitatud vahemikku. Järeldused Eesmärgiks oli välja selgitada sordiomaduste mõju haiguste levikule ja saagi valmimisele ning kvaliteedile. Katsetulemused näitasid järgmist. Kiletunnelis ei kahjustanud taimi oluliselt haigused, jälgida on vajalik jahukaste levikut. Oluline on tunneli õhutamine ja lehtede eemaldamine sügisel. Kahjuritest on kahju teinud kedriklest. Kevadise kahjustuse korral kahjustatakse kasvama hakanud võrseid, suve teisel poolel on kahjustused lehtedel. Hilise valmimisajaga sorte nagu Rondo, Regent ja Solaris on soovitatav kasvatada kiletunnelis. Tunnelis kasvatamisel on hilistel sortidel tehnoloogilised parameetrid veni valmistamiseks soovitatud tasemel. Mõju fenoolsele küpsusele sõltub aastast ja positiivne mõju ilmneb jahedamal aastal. Kliima mõju Katsetulemused näitasid, et viinapuude kasvatamise edukus sõltub oluliselt aastast. Viinamarjakasvatuses on erinevaid parameetreid, millega iseloomustatakse aastate klimaatilisi tingimusi ja hinnatakse piirkonna sobivust. Antud töö raames arvutati Heliotermililine indeks (HI), mida on soovitatud kasutada just viinamarjakasvatuses kliima sobivuse hindamiseks ja arvutamisel võetakse lisaks temperatuuridele arvesse ka päevakordaja pikkus, mille väärtus on 1,09 laiuskraadil 58º (joonis 9). HI on vahemikus 1500 ºC (väga jahe piirkond) kuni > 3000 ºC (väga soe piirkond).

11 Joonisel 9 toodud andmed näitavad, et Eestis on aastate ilmastikutingimused väga erinevad ja avamaale saab soovitada neid sorte, mis sobivad väga jahedasse tsooni. Seega sobivad avamaale varajase saagi valmimisega erinevate liikide vahelised hübriidsordid. Korrelatsioon analüüs näitas, et uuritud biokeemilised näitajad sõltusid oluliselt kliima parameetritest. Tugev positiivne seos oli HI-ga ja maikuu temperatuuridega, mis seletab ka kevadkatete positiivset mõju katsetulemustele. Joonisel 9 toodud trendijoon näitab kliima soojenemist, mistõttu võib arvata, et viinapuude kasvutingimused Eestis muutuvad ja edaspidi tasub katsetada oluliselt rohkem sorte. Heliothermal Index (01/04-30/09) Joonis 9. Heliotermiline indeks aastatel Tartumaal (Rõhu) KOKKUVÕTE Katsed näitasid, et Eestis saavutavad hübriidsortide marjad veinivalmistamiseks tehnoloogiliste küpsusparameetrite soovitatud taseme kiletunnelis. Avamaal on aastate kliimatingimused erinevad ja seetõttu veinimarjade küpsusparameetrite näidud ebastabiilsed. Kümne aasta katsetulemuste põhjal selgus, et enamikel aastatel on suhkrusisaldus veinimarjadele soovitatud tasemest madalam ja hapete sisaldus liiga kõrge. Soovitatav on avamaal kasutada kevadkattena talveloori ja hilisema saagi valmimisega sorte kasvatada kiletunnelis. Haigused levisid avamaal ja ohtlikumateks haigusteks on ebajahukaste ja jahukaste. Nende levik sõltub sordiomadustest, taimede vanusest ja aastast. Saagi kvaliteedi analüüsid näitasid, et veini valmistamiseks ei ole kindlat retsepti. Aastad on erinevad ja vastavalt marjade analüüsile saab valida veini valmistamiseks sobiva tehnoloogia. Jahedatel aastatel saab valmistada kuiva valget või roosat veini ja soodsatel aastatel kuiva punast veini. Viinapuu istandikus hooldustöödel lõigatud võrsete ja lehtede biokeemilse koostise analüüside põhjal võib püstitada uue hüpoteesi, et istandikus tekkivaid kõrval saadusi saab väärindada ja üheks võimaluseks võib olla söödalisand loomadele. INFO LEVITAMINE INFOPÄEVAD JA ESITLUSED Viinamarjakasvatuse esitluspäev (PIP programmi raames) Aeg: 31. augustil 2017

12 Koht: Rõhu Päevakava Kogunemine Rõhul Viinapuude hooldus kandeealises istandikus (esitlus istandikus) Kadri Karp Kliimamuutuste mõju viinamarjakasvatusele. Projekti LIFE AgriAdapt esmaste tulemust tutvustamine Priit Põldma, Kadri Karp Lõuna ja sõit Truutale Noore istandiku hooldus (esitlus avamaa istandikus ja tunnelis) J. Ilves, K. Karp Aiandusklastri innovatsioonitegevuse raames esitati erinevaid viinamarjasorte. Kadri Karp Viinamarjade infopäev Aiandusklastri projekti raames Aeg: 19. jaanuar 2019, kell 11:30 17:00 Asukoht: Murimäe Veinikelder (Truuta küla, Otepää vald, Valgamaa ) Päevakava Kogunemine, hommikukohv Aiandusklastri tutvustus. Triin Lukksepp Viinamarjakasvatus Taanis ja Rootsis ning kokkuvõte konverentsist VitiNord Kadri Karp (ettekanne Lõuna Viinamarjakasvatus Murimäel Kadri Karp ja Janika Ilves Sõnavõtud, arutelu Kogemuste vahetamine toimus ümarlauas. Infopäev viinamarjadest (PIP programmi raames) Koht EMÜ Aeg 26. veebruar 2020 Päevakava Ettekanded Aianduse Innovatsiooniklastri aasta katsetulemused ja kogemused tootmisest. Kadri Karp, EMÜ (ettekanne Viinapuude haigustest põhjustatud probleemid. Taimekaitse teadur Kaire Loit, EMÜ Erisused puuviljade ja marjade tootearenduses ja turustamises. Veinimeister Tiina Kuuler, Valgejõe Veinivilla Praktiline osa puuviljade ja marjade kääritamisest Eesti Veinitee näitel Sõnavõtud, arutelu

13 Infopäev: Viinamarjakasvatus tootmine ja töötlemine Aiandusklastri projekti raames Aeg: 23. november 2020, kell Asukoht: Kõivsaare talu, Uue-Saaluse küla, Rõuge vald, Võru maakond ( Päevakava: Mahla tootmise ja kääritamise tehnoloogia valik sõltuvalt tooraine biokeemilisest koostisest. Mati Kivistik, OÜ Kõivsaare Lõuna MTÜ Aiandusklastri tegevuste raames tehtud katsete tulemused ja edasist uurimist vajavad probleemid. K. Karp (ettekanne Sõnavõtud, arutelu KATSETULEMUSTE PÕHJAL VALMINUD MAGISTRITÖÖD 1. Eliise Sepping, magistrikraad, 2020, (juh) Kadri Karp, Veiniviinamarjade tehnoloogiline küpsus sõltuvalt sordiomadustest ja kevadkattest, Eesti Maaülikool. 2. Käty Saare, magistrikraad, 2020, (juh) Kadri Karp, Veiniviinamarjade fenoolne küpsus sõltuvalt sordist ja kevadkatetest, Eesti Maaülikool. 3. Christopher Homenja, magistrikraad, 2020, (juh) Kadri Karp; Reelika Rätsep, Kasvukeskkonna mõju viinapuude (Vitis sp.) saagi kvaliteedile, Eesti Maaülikool 4. Lisette-Huaniita Sipelgas, magistrikraad, 2019, (juh) Kadri Karp, Kevad- ja sügiskatete mõju viinapuude (Vitis) saagi tehnoloogilisele küpsusele, Eesti Maaülikool. 5. Ülvi Nool-Kõre, magistrikraad, 2019, (juh) Kadri Karp; Reelika Rätsep, Viinapuu (Vitis sp) lehtede biokeemiliste ühendite sisaldus sõltuvalt sordist, korjamise ajast ja kasvukohast, Eesti Maaülikool. 6. Jorma Kütt, magistrikraad, 2018, (juh) Kadri Karp, Fenoolide sisaldus ja antioksüdatiivne aktiivsus aroonia (Aronia melanocarpa) ja viinamarja (Vitis) veinis, Eesti Maaülikool. 7. Annika Agu-Aasrand, magistrikraad, 2018, (juh) Kadri Karp, Viinamarjade küpsusparameetrid sõltuvalt sordist ja suvekatetest, Eesti Maaülikool. 8. Reemet Tannberg, magistrikraad, 2018, (juh) Reelika Rätsep; Mariana Maante-Kuljus, Fenoolsete ühendite sisaldus viinapuu (Vitis) saagis sõltuvalt kasvukeskkonnast, Eesti Maaülikool. Märkimist väärib, et oma katsepraktika teadmisi on rakendanud oma firma ja istandike rajamisel kolm magistrit. LEVITAMINE VÄLISMAAL Rahvusvaheline konverents VitiNord

14 Viinamarjade keemiliste analüüside tulemusi esitleti viinamarjade konverentsil VitiNord2018, mis toimus Rootsis ja Taanis (Malmö/Alnarp Copenhagen/Frederiksberg) 30. juuli 3. august. Igal kolmandal aastal saavad kokku põhja veinimaade teadlased ja tootjad. Eestit esindasid sel korral EMÜ aianduse õppetool koos oma partneritega firmadest Alatskivi Mõisamaitsed, Murimäe Veinikelder ja Veinivilla. Eestist oli ettekanne viinamarjade tehnoloogilise küpsuse parameetritest ja hapetega seotud probleemidest. Veinide degusteerimisel esitlesime katsetulemusi stendiettekandes välja toodud sordiga Hasanski Sladki aasta tingimused olid viinamarjade valmimiseks ebasoodsad suvi oli jahe ja vihmane. Samas aga oli sügis soe ja võimaldas marjadel küpseda ka oktoobris. Saadud marjadest valmistasime kuiva punase veini ja selle katse tulemust presenteerisime konverentsil veinide testimise programmi raames. Teadusartiklid Maante-Kuljus, Mariana; Rätsep, Reelika; Moor, Ulvi; Mainla, Leila; Põldma, Priit; Koort, Angela; Karp, Kadri (2020). Effect of Vintage and Viticultural Practices on the Phenolic Content of Hybrid Winegrapes in Very Cool Climate. Agriculture, 10 (5), 169. DOI: /agriculture Maante-Kuljus, Mariana; Rätsep, Reelika; Mainla, Leila; Moor, Ulvi; Starast, Marge; Põldma, Priit; Karp, Kadri (2019). Technological maturity of hybrid vine (Vitis) fruits under Estonian climate conditions. Acta Agriculturae Scandinavica Section B - Soil & Plant Science, 69 (8), / Maante-Kuljus, Mariana; Vool, Ele; Mainla, Leila; Starast, Marge; Karp, Kadri (2019). Berry quality of hybrid grapevine (Vitis) cultivars grown in the field and in a polytunnel. Agricultural and Food Science, 28 (3), /afsci Need artiklid on kajastatud mitmetes erinevates andmebaasides: AGRINDEX, Biological Abstracts, BIOSIS, Previews (Clarivate Analytics), Chemical Abstracts, Current Awareness in Biological Sciences (CABS), Current Contents - Agriculture, Biology and Environmental Sciences (Clarivate Analytics), Field Crop Abstracts, Food Science and Technology Abstracts, Horticultural Abstracts, Plant Breeding Abstracts, Plant Growth and Regulation Abstracts, Science Citation Index (Clarivate Analytics), Science Citation Index Expanded (Clarivate Analytics), Scopus (Elsevier). LEVITAMINE MEEDIAS Probleemidest viinapuude kasvatamisel on kirjutatud ajakirjanduses. (Karp, Kadri (2017). Viinapuud meie aedades rõõm või mure? Põllumajandus: [ajalehe Äripäev lisa]). Klastri tegevuste tutvustamiseks tehti aastal ülevaatefilm katsetöödest Rõhu Katsejaamas ja Murimäe veinikeldris mida levitati Eesti Maaülikooli ja aianduse õppetooli FB-s ja pikk.ee lehel. FB-s tehti ka piltidega lühikesi ülevaateid katsetest. Intervjuud erinevates ajakirjades ja portaalides ( sed%29) Kasvatustehnoloogiate tutvustus (

15 Katsete põhjal tehtud film ja poster Levitamine Facebook s Kadri Karp koos klastris osalevate firmadega Veinivilla ja Murimäe konverentsil VitiNord esitlemas katseveine (Hasanski Sladki ja Solaris) aasta katsevein Zilga sai auhinna Baltimaade veinikonkursil aastal..

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine

Microsoft PowerPoint - veinikaaritamine Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 on tuntuim Lõuna-Itaalia suurkooperatiiv, mis asub Puglia veinipiirkonna keskel Salentos ning tegutseb aastast 1989. 2007, 2009 ja 2014 aastatel sai Vinitalyl parima Itaalia veinimaja tiitli. 2005, 2006

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem

Sorb_LC_Est.smu

Sorb_LC_Est.smu Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a

Rohkem

Mee kvaliteet

Mee kvaliteet Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Keemia koolieksami näidistöö

Keemia koolieksami näidistöö PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Diapositiva 1

Diapositiva 1 Pallini ajalugu 1875 Nicola Pallini asutas Antica Casa Pallini ja oli kõige tuntum kaupleja Abruzzos. Ta eksportis pähkeid, importis kivimeid Saksamaalt, oli pankur ja suurima poe omanik, valmistas veini

Rohkem

P-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta

P-PIPE Basic universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 ta universaalne survetihend Üks kõigile rakendustele. Eelistest lühidalt nüüd saadaval nitriilkummist (NBR) ja roostevabast terasest S316 tavaliselt lahtikäiv visuaalne pöördemomendi kontrollimine universaalselt

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Sõnajalad

Sõnajalad 1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Miniviljelusvõistlus Indrek Harlamov, Reivo Nugis, Martin Sumla Tartu 2018 Sissejuhatus Mulla liigiks - näivleetunud muld (LP); mulla ph 6,0; mulla Hu sisaldus 2,37 %; fosfori väetustarve väike P-4; kaaliumi

Rohkem

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

Microsoft Word - ekspertgrupi_koosolek_protokoll2011.doc

Microsoft Word - ekspertgrupi_koosolek_protokoll2011.doc E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoor 2011 E-kursuse kvaliteedimärgi hindamiskomisjoni protokoll nr 7-7/11-1 Koosoleku toimumise aeg: 17. märts 2011 Koosoleku toimumise koht: Videokonverents Tallinn-Tartu

Rohkem

eelnõu.docx

eelnõu.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 1730 aastal Louis XV valitsemisajal asutasid vennad Jaques-Loiuis ja Jean-Baptiste Chanoine šampanjamaja, mille nimeks sai Chanoine Féres. Chanoine Féres on vanuselt teine šampanjamaja Champagne piirkonnas.

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

Põllumajandusameti Teataja Sordikaitse ja sordileht 2/2018 Estonian Agricultural Board Gazette For Plant Breeders Rights and Variety Listing 2/

Põllumajandusameti Teataja Sordikaitse ja sordileht 2/2018 Estonian Agricultural Board Gazette For Plant Breeders Rights and Variety Listing 2/ Põllumajandusameti Teataja Sordikaitse ja sordileht 2/2018 Estonian Agricultural Board Gazette For Plant Breeders Rights and Variety Listing 2/2018 07.05.2018 A. Sordikaitse Variety Protection III Tagasivõetud

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

MINERAALELEMENTIDE SISALDUS ÕUNAPUU

MINERAALELEMENTIDE SISALDUS ÕUNAPUU 17 MINERAALELEMENTIDE SISALDUS ÕUNAPUU VILJADES JA LEHTEDES ABSTRACT. Mineral content of apple fruits and leaves. Effect of mineral nutrient on fruit quality, including quality for storage and the development

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Slide 1

Slide 1 ERAÜ XVII TALVEPÄEV 2015 Uue põlvkonna LDMOS transistorvõimendid 14.veebruar 2015 Mart Tagasaar, ES2NJ Sissejuhatus Alates 2010.aastast on turule ilmunud uue põlvkonna LDMOS transistorid võimsusega 600-1400W,

Rohkem

VRB 2, VRB 3

VRB 2, VRB 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Kom igang med Scratch

Kom igang med Scratch Alustame algusest Getting Started versioon 1.4 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktiivseid annimatsioone, lugusid, mänge, muusikat, taieseid jm Scratch'i saab kasutada

Rohkem

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST 10. Kulude periodiseerimine Simulatsioone (vt pt 5) kasutatakse ka juhul, kui soovitakse mõnd saadud ostuarvet pikemas perioodis kulusse kanda (nt rendiarve terve aasta kohta). Selleks tuleb koostada erinevad

Rohkem

1. Maasikakasvatus Kirjandus: Libek, A.V., Eskla, V. Maalehe maasikaraamat. 2012, 182 lk Ilus, L. Maasikas. 1988, lk.22-31, Maasikas aias ja kö

1. Maasikakasvatus Kirjandus: Libek, A.V., Eskla, V. Maalehe maasikaraamat. 2012, 182 lk Ilus, L. Maasikas. 1988, lk.22-31, Maasikas aias ja kö 1. Maasikakasvatus Kirjandus: Libek, A.V., Eskla, V. Maalehe maasikaraamat. 2012, 182 lk Ilus, L. Maasikas. 1988, lk.22-31, 64-150 Maasikas aias ja köögis. 2000, lk.59-86, 122-133 1. Botaaniline kuuluvus

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I , 17 jõust ] Õppe Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) [RT I 05.07.2011, 17 jõust. 08.07.2011] Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1

Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1 Konguta Kool LÕIKELILLEDE SÄILITAMISEKS KASUTATAVAD NIPID Uurimistöö Autorid: Sten-Martin Aart Lisette Holter Karolin Ilp Kerli Kalpus Mariliis Paal 1. klass Juhendaja: Astrid Külaots Konguta 2015 Sissejuhatus

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

ATAP4_töökava

ATAP4_töökava Avalike teenuste arendamise programm Töökava 18.06.2019 Programmi finantseeritakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist ja riigieelarvest omafinantseerimiseks ettenähtud vahenditest. Korralduslik info Koht ja

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Kompetents Hindamiskriteerium B.2.2 POOLTOODETE JA/VÕI KAUNISTUSMATERJALIDE VALMISTAMINE 2 1 Seadistab vajalikud tootmisseadmed vastavalt kasutusjuhen

Kompetents Hindamiskriteerium B.2.2 POOLTOODETE JA/VÕI KAUNISTUSMATERJALIDE VALMISTAMINE 2 1 Seadistab vajalikud tootmisseadmed vastavalt kasutusjuhen Kompetents Hindamiskriteerium B.2.2 POOLTOODETE JA/VÕI KAUNISTUSMATERJALIDE VALMISTAMINE 2 1 Seadistab vajalikud tootmisseadmed vastavalt kasutusjuhendile, arvestades valmistatavat toodet. Seadme kasutusjuhendi

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - 01_maheaed.ppt

Microsoft PowerPoint - 01_maheaed.ppt Köögivili maheaias Priit Põldma EMÜ, aianduse osakond Kui palju peaks köögivilja sööma Tervislikku toitumist silmas pidades peaks ¼ toiduratsioonist moodustama puu- ja köögiviljad. Tarbimisnorm 1 inimese

Rohkem

Microsoft Word - TM70_SP-MG_kasutusjuhend.docx

Microsoft Word - TM70_SP-MG_kasutusjuhend.docx TM70 Touch-i kasutusjuhend Süsteemid: Magellan ja Spectra SP Põhiekraan Kuupäev/kellaaeg Välis-/sisetemperatuur Süsteemi olek Tsoonid Menüü Info OneScreen Monitoring SpotOn Locator Slaidiesitus Paanika-häire

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Reducing disparities Strengthening relations

Reducing disparities Strengthening relations Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M KERTTU 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 TEHNILINE PASS/KASVUHOONE KERTTU! Kasvuhoone KERTTU kokkupanekul ja kasutamisel tuleb rangelt

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem