LIHTSUSTAMISE KÄSIRAAMAT

Väljavõte

1 LIHTSUSTAMISE KÄSIRAAMAT Ühtekuuluvuspoliitika 80 lihtsustamismeedet aastatel Regionaal- ja linnapoliitika

2 Nr. Lihtsustus Kirjeldus Viide õigusaktile (artikkel) I. Õigusraamistik lühem ühtlustatud õigusraamistik, mis annab algusest peale kindlustunde 1 Ühine reeglistik seitsme koostöös hallatava fondi jaoks Seitse koostöös hallatavat fondi on esimest korda hõlmatud ühise raamistikuga Selles lihtsas, kuid igakülgses reeglistikus on kooskõlastatud rakenduseeskirjad kõigi jaoks. CPR 2 Kasutajasõbralik CPR Õigusakti ülesehitus CPRi ülesehitust muudeti, et teha see kergemini arusaadavaks. 3 Ühine määrus ühtekuuluvusfondi ja ERFi kohta Kolm fondi ühendati, et luua ESF+. 4 (Peaaegu) kõik eeskirjad korraga ühes kohas 5 Suurem kindlus ülemineku kohta selge etappideks jaotamine Paljud sätted jäeti välja, lisati õigusakti põhiossa või lisadesse. Kattuvusi ja kordusi on tugevalt koondatud, et luua ühtne igakülgne raamistik. Lihtsam ja lühem ühtne määrus (kahe asemel). ESFi, FEAD ja Noorte tööhõive algatuse ühendamise tulemusel muutub ELi tegevus tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas nähtavamaks ja arusaadavamaks. See hõlbustab ka sotsiaalse kaasamise ja aktiveerimise meetmete ühendamist, tagades lihtsamate eeskirjade säilitamise materiaalse puudusega tegelemiseks. Õiguste arvu on oluliselt vähendatud. Õigustega reguleeritakse rakenduslikke üksikasju rakendus- või delegeeritud määrustes, kuid neid saab täpsustada ainult pärast CPRi jõustumist. See muutus suurendab seetõttu õiguskindlust ja vähendab võimalikke viivitusi. Aastatel oli õigusi peaaegu 50, aastatel on neid 9 (jättes kõrvale komisjoni rakendusotsused). Viiakse sisse konkreetsed sätted tegevuse etappideks jaotamise kohta erinevatele programmitöö perioodidele. Need sätted tagavad korraldusasutustele ja liikmesriikidele uue õigusliku kindlustunde ja prognoositavuse. Selle tulemusel muutub projektide alustamine perioodi lõpus lihtsamaks ja vähem riskantseks. 6 Ühised vormid on juba ette saadaval Lisades on fondides sageli kasutatavad vormid. See aitab rakendamist kiirendada, sest kõik programmitöö ja rakendamise alustamise jaoks asjakohased elemendid on juba ette teada. 2 CPR ja selle lisad ERF ja Ühtekuuluvusfond ESF+ Delegeeritud õigusakt artikli 63(10), 73(4), 88(4), 89(4), 107 ning Rakendusakt artikli 37(6) 38(5), 63(11), 66(4), 98(4), 103(2), 104(4). CPRi artikkel 111 CPRi II, V VII, XIV XX lisa 7 Põhisätted, lühem ja lihtsam tekst Määruse tekst on ligi poole lühem. Kogu tekstis kasutatakse lihtsamat ja selgemat sõnastust. CPR, ERF, Ühtekuuluvusfond ja ESF+

3 II. Poliitikaraamistik sidus raamistik programmitöö lihtsustamiseks 8 Lühem menüü, rohkem paindlikkust aasta perioodi 11 valdkondlikku eesmärki ühendatakse viieks poliitiliseks eesmärgiks. Laiemad poliitilised eesmärgid võimaldavad lihtsamat aruandlust ja liikmesriigid saavad vahendeid prioriteedi raames paindlikumalt ümber paigutada. 9 Haldussuutlikkus on lõimitud valdkondlike eesmärkide hulka 10 Lihtsamad eeskirjad valdkondliku kontsentreerumise kohta Konkreetseid eesmärke on samuti vähem. Nüüd saab haldussuutlikkusse investeerida iga poliitilise eesmärgi alusel nii, et eraldi poliitilist eesmärki ei ole selleks vaja (valdkondlik eesmärk 11 aastatel ). Valdkondlikku kontsentreerumist arvutatakse nüüd riiklikul tasandil, mis annab liikmesriikidele rohkem paindlikkust ja valikuid piirkondlikul tasandil. ESFi valdkondlikus jaotuses võetakse arvesse arengutasemeid, ESF+ kontsentreerumisnõuded on valdkondades hõlmatud asjaomaste riigipõhiste soovitustega, noorsootöö ja materiaalse puudusega tegelemist on kohandatud liikmesriikide vajadustele. 11 Poliitiliste eesmärkide lihtsam sõnastus Poliitilised (ja konkreetsed) eesmärgid sätestavad eesmärke, mitte võimalike meetmete elementide, vahendite ja üksikasjade pikki kirjeldusi. CPRi artikkel 4 ERFi ja Ühtekuuluvusfondi artikkel 2 ESF+ artikkel 4 ERFi ja Ühtekuuluvusfondi artikkel 2 ERFi ja Ühtekuuluvusfondi artikkel 3 ESF+ artikkel 7 CPRi artikkel 4 ERFi ja Ühtekuuluvusfondi artikkel 2 ESF+ artikkel 4 III. Tingimused vähem strateegilisi nõudmisi poliitika tõhususe suurendamiseks 12 Vähem eeldusi 20 tingimust peaaegu 40 asemel aastatel CPRi III ja IV lisa 13 Väiksem arv selgemaid täitmiskriteeriume Tingimused on täpselt suunatud ühtekuuluvuspoliitikale suurimat mõju avaldavatele valdkondadele. Need ei käsitle olemasolevaid juriidilisi kohustusi. Lisaks ei käsitle need ka valdkondi, kus muud meetmed on asjakohasemad (nt programmitöö prioriteedid, projektide abikõlblikkuse kriteeriumid või haldussuutlikkusega seotud meetmed). Kriteeriume on vähem, need on selgemad, käegakatsutavamad ja lihtsamalt mõõdetavad. CPRi III ja IV lisa 14 Automaatne kohaldatavus Enam ei ole vaja hinnata, kas eeldust saab rakendada või mitte, sest kui valida asjakohane konkreetne eesmärk, siis saab seda rakendada. 15 Tegevuskavade kohustus on lõpetatud Tingimused määratakse kindlaks programmitöö perioodi algusest. Tegevuskavasid ei ole vaja määratleda ega esitada, kui tingimused ei ole programmi alguses täidetud tingimused ise on meetmete aluseks. See peaks juhtima põhitähelepanu rakendamisele, mitte aruannete esitamisele, vähendades ka halduskoormust. 16 Lisanduvust ei kontrollita See tehniline tegevus hõlmas üksikasjalikke arvutusi ja suuniste järgimist. See nõudis märkimisväärseid ressursse nii liikmesriikidelt kui ka komisjonilt ning nüüd see lõpetatakse. CPRi artikkel 11 CPRi artikkel 11 Sätteid ei ole. 3

4 IV. Kiirem ja strateegilisem programmitöö et rakendamise alustamine oleks kiire ja lihtne 17 Protsessis on üks kiht vähem Enam ei ole ühist strateegilist raamistikku ja seega on programmitöös üks kiht vähem. Sätteid ei ole. 18 Üks strateegiline dokument iga liikmesriigi kohta läbirääkimiste suunamiseks Partnerlusleping on ühtne strateegiline dokument, milles käsitletakse seitset ühiselt hallatavat fondi riiklikul tasandil ja määratakse kindlaks koordineerimiskord nende ja teiste ELi vahendite vahel. Vähem üksikasju ja kirjeldusi ning rohkem struktureeritud andmeid. CPRi artikkel 8 19 Partnerluslepingut ei muudeta enam pärast algset vastuvõtmist 20 Selgus alates komisjoni ettepaneku vastuvõtmisest 21 Partnerluslepingus vähem teksti ja rohkem keskendumist 22 Partnerluslepingute ja programmide vahel ei ole kattuvusi Partnerluslepingu alusel juhitakse alguses programmide läbirääkimisi, kuid seejärel seda ei muudeta. Aastatel tuli kõiki programmide muudatusi kajastada muudetud partnerluslepingus, mis tekitas suure halduskoormuse programmitöö asutustele. Ettepanekutele on lisatud partnerluslepingu ja programmide, sekkumiste liikide, kliimamuutuse eraldiste ja näitajate vormid. Selle tulemusel on programmide esitamisvalmis vormingus ettevalmistamiseks rohkem aega ja selgust. CPRi artikkel 9 CPRi I ja II lisa ning ERFi I ja II lisa Partnerluslepingus peab olema ainult põhiteave struktureeritud kujul. CPRi artikkel 8 Partnerluslepingu ja programmide sisus ei pea olema kattuvusi (nt eeldusi või analüüse tuleb esitada ainult programmides, mitte partnerluslepingus). CPRi artiklid 8 ja 17 ning II, V ja VI lisa 23 Kaks protsessi, üks esitamine Partnerluslepingu saab esitada koos asjakohase iga-aastase riikliku reformikavaga (kui see on ajaliselt sobiv). CPRi artikli 7(3) 24 Väiksem dokumenteerimiskoormus Partnerlusleping saab olla esimese esitatud programmi osa. CPRi artikli 7(4) 25 Lühemad ja parema ülesehitusega programmid Programmide tekst saab olema kergem, keskendudes eesmärkide täitmisele ja eraldistele iga fondi kohta eraldi. Teave on vajalik ainult üks kord praktilises kontekstis, võimaldades vältida pikki korduvaid kirjeldusi. CPRi artikkel 17 ning V ja VI lisa 4

5 26 Sekkumiste lihtsam loogika Sekkumiste loogika keskendub suurematele poliitilistele eesmärkidele ja konkreetsetele eesmärkidele. Kõik näitajad ja sekkumiste liigid on ühel tasandil ainult konkreetse eesmärgi kohta (mitte hajutatud prioriteetide ja konkreetsete eesmärkide vahel nagu varem). CPRi artikkel Rahaülekannete ebaolulised muutused programmi raames ilma komisjoni otsuseta Programmi väikeste rahaliste muudatuste tegemine toimub paindlikumalt prioriteedi rahalistest eraldistest kuni 5% ülekandmiseks sama fondi ja programmi raames (kokku kuni 3% programmi eraldistest) ei ole vaja programmi muuta. CPRi artikli 19(5) 28 Väiksemate muutuste ja paranduste korral ei ole komisjoni otsust vaja Programmitöö asutuste muudatusi ning tehnilisi ja vormilisi muudatusi saavad nüüd liikmesriigid ise teha. CPRi artikli 19(6) 29 Kohandamiseks ei ole eraldi menetlust Tehnilise kohandamise menetlus ühendatakse aastal tulemuslikkuse hindamisega. CPRi artikli 14(2) 30 Julgustatakse lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist algusest peale 31 Julgustatakse rahastamist, mis ei ole seotud kuludega CPRis on programmi näidisele lisatud spetsiaalsed vormid, millega saab ühe võimalusena muuta lihtsustatud kuluvõimaluste arutelud programmitöö osaks. Selle tulemusel peaks nende võimaluste kasutamine muutuma ka lihtsamaks ja laialdasemaks. Eraldi otsust ei ole vaja, sest see on programmitöö otsuse osa. Lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamine võib vähendada summaarseid halduskulusid umbes 25%. CPRis on programmi näidisele lisatud spetsiaalsed vormid, mis võimaldavad hõlpsamalt kasutada rahastamist. mis ei ole seotud kuludega. Selle tulemusel peaks selle võimaluse kasutamine muutuma ka lihtsamaks ja laialdasemaks. CPRi artikkel 88 CPRi V lisa CPRi artikkel 89 CPRi V lisa 5

6 V. Territoriaalsed töövahendid lihtsam kujundus kohandatud kohaliku olukorraga 32 Eriotstarbeline poliitiline eesmärk tuginedes tööriistadele aastatest Selgemad nõudmised ja lihtsam sõnastus 34 Toimivatest riiklikest töövahenditest lähtumine 35 Samad eeskirjad kõigi te töövahendite kohta Olemasolevaid programmitöö ja rakendamise struktuure saab jätkuvalt kasutada, sh aastatel kasutusele võetud kogukonna juhitud kohalik areng ja lõimitud d investeeringud. Ühe eriotstarbelise poliitilise eesmärgi valimine tähendab vähem konkreetseid eesmärke ja näitajate lihtsamat kasutamist. Viienda poliitilise eesmärgi alusel kasutatavate te tööriistadega saab ühendada kõigi teiste poliitiliste eesmärkide alusel rahastatavaid tegevusi, mis võimaldab saavutada tõeliselt mitut valdkonda hõlmava lõimitud ja kohaliku olukorraga kohandatud lähenemisviisi. Palju lühemad sätted kogukonna juhitud kohaliku arengu ja lõimitud te investeeringute kohta. Määrustes on kindlaks määratud põhinõudmised, tunnustatakse riiklikke id töövahendeid. Esimest korda saab kasutada liikmesriikide olemasolevaid id töövahendeid nii, et need läheksid arvesse säästva linnaarengu 6%-lise eesmärgi arvestuses. Ühine lähenemisviis kõigile tele töövahenditele, mis hõlmab erinevaid territooriume tele strateegiatele kindlaksmääratud miinimumnõuetega. 36 Kohalike omavalitsuste selge staatus Lihtsamad eeskirjad kohalike omavalitsuste staatuse kohta ja selgemad nõuded, millal on vaja vahendusasutuse staatust. 37 Säästva linnaarenduse paindlikum ja selge eesmärk 38 Mitu fondi, üks reeglistik kogukonna juhitud kohaliku arengu kohta Eraldistes võetakse arvesse kõigi te tööriistade alla kuuluvad linnapiirkondadele suunatud sekkumised. Kogukonna juhitud kohaliku arengu kasutamisel on võimalik määrata kindlaks üks juhtiv fond ja kohaldada ainult selle fondi eeskirju. CPRi artikli 4 lõike 1 punkt e, ERFi ja Ühtekuuluvusfondi artiklid 8 9 CPRi artiklid ERFi ja Ühtekuuluvusfondi artiklid 8 9 CPRi artikli 22 punkt c CPRi artiklid CPRi artikli 23(4) CPRi artikkel 23 ja ERFi artikkel 9 CPRi artikli 25 lõiked Sidus lähenemisviis linnadele linnade algatus on üks ühtne vahend, mis asendab mitut erinevat vahendit ja algatust linnapoliitika valdkonnas. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi artikkel % eesmärgi täitmise lihtsam struktuur Eesmärgi täitmisel võetakse arvesse kogukonna juhitud kohaliku arengu vahendeid, lõimitud id investeeringuid ning viienda poliitilise eesmärgi alusel programmidele ettenähtud summasid. CPRi artikkel 22 ja ERFi artikkel 9 6

7 VI. Lihtsam rakendamine kiirem ja lihtsam tulemuste saamine 41 Suurprojektidele ei ole konkreetseid eeskirju ega menetlusi 42 Tulutoovate projektide kohta ei ole erieeskirju peale riigiabi eeskirjade 43 Lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist pikendatakse Suurprojekti protsess lõpetatakse. Komisjoni heakskiitu ei ole vaja ühelegi konkreetsele projektile. Erieeskirjad tulutoovate projektide kohta ei kuulu enam õigusraamistiku hulka, kuid liikmesriigid peavad muidugi järgima asjakohaseid riigiabi eeskirju. See meede vähendab eeldatavalt summaarseid halduskulusid umbes 1%. Arvete põhjal tegelike kulude hüvitamise asemel põhinevad maksed rohkem kindlasummalisel hüvitamisel, standardsetel kuluühikutel või ühekordsetel maksetel. Lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamist julgustatakse eeskirjade ja arvutusmeetodite lihtsustamisega, nähes ette rohkem kasutusvalmis valikuid ja muutes need väiksemate summadega projektide korral kohustuslikuks. Sätteid ei ole Sätteid ei ole CPRi artiklid Uus valikuvõimalus rahastamine ei ole kuludega seotud / arvetest loobumine 45 Tehnilise abi hüvitamine kooskõlas rakendusprotsessiga Lihtsustatud kuluvõimalused vähendavad kontrollimisega seotud paberimajandust ning ka vigade ohtu. Maksed komisjonilt liikmesriigile või piirkonnale on tingimuslikud, sõltudes varem kokkulepitud tulemuste/väljundite täitmisest ning poliitiliste meetmete või protsesside täideviimisest. See valikuvõimalus kujutab endast omnibusiga kehtestatud tingimustel põhinevate maksete jätkumist. Sellega lihtsustatakse märkimisväärselt rakendamist, sest projekti tasandil kulude hüvitamine ja kontrollidele keskendumine asendatakse eesmärkide ja tulemuste jälgimisega. Tehnilist abi hüvitatakse proportsionaalselt programmi rakendamise edenemisega, kasutades kindlasummalist rahastamist. ERFi ja Ühtekuuluvusfondi korral lisatakse komisjonilt saadavale hüvitisele 2,5% vajaliku tehnilise abi katteks ja ESF+ korral lisatakse 4% (5% materiaalse puuduse programmis). Lisaks võivad liikmesriigid või piirkonnad rakendada tehnilise abi lisameetmeid, et tugevdada veelgi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning samuti abisaajate suutlikkust. CPRi artikkel 46 CPRi artikkel 31 CPRi artikkel 32 7

8 46 Käibemaksu rahastamiskõlblikkus Selgemad ja lihtsamad eeskirjad käibemaksu rahastamiskõlblikkuse kohta see on täiesti rahastamiskõlblik kuni viie miljoni euroste projektide korral ja ei ole rahastamiskõlblik suurema summa korral. Puuduvad ebamäärasused seoses tagasinõutavuse või mahaarvatavusega. CPRi artikli 58(1) 47 Kulud ja projektid väljaspool liikmesriiki Projekte väljaspool liikmesriiki (ja liitu) tohib rakendada, kui need aitavad kaasa programmi eesmärkide täitmisele. CPRi artikli 57(4) 48 Kulude arvutamine, kui projektid toimuvad erineva kategooriaga piirkondades 49 Arusaadav ülekandmissüsteem fondide ja vahendite vahel 50 ELi vahendite lõimimisele rakendatakse kvaliteedimärgise põhimõtet ERFi jaoks tehti ettepanek kasutada rahastamist lihtsustatud ja proportsionaalse lähenemisviisi alusel, mis on abiks projektide rakendamisel ja haldamisel erineva kategooriaga piirkondades. See aitab rakendada esmajoones projekte, mis hõlmavad kogu liikmesriiki. ESF+ korral peab tegevus täitma programmi eesmärke. Seega võivad liikmesriigid prioriteedi raames vabalt eraldada vahendeid tervikuna ühele piirkonna kategooriale või kasutada proportsionaalsust, kui programm hõlmab rohkem kui ühte piirkondade kategooriat. Paindlik ja lihtne ülekandemehhanism peaks võimaldama anda tõhusat toetust sinna, kus seda vajatakse. Rahastamise segamisest või ühendamisest tulenevaid keerulisi probleeme saab vältida kohaldatakse saava fondi või vahendi ühtset reeglistikku. Projektid, mida ei saa saadaolevate vahendite puuduse tõttu keskselt hallatava vahendi kaudu toetada (esmajoones Horizon Europe, LIFE+ või ERASMUS+), võib korraldusasutus üle võtta ja rahastada neid samadel tingimustel (sh sama riigiabi korras) nagu vastava liidu vahendi kaudu toetatavaid projekte. Selliste projektide korral ei ole vaja korraldada uut konkursikutset ega valikumenetlust. CPRi artikli 57(3) CPRi artikkel 21 CPRi artikli 67(5) 8

9 VII. Juhtimine, kontroll ja audit lihtsam proportsionaalne süsteem, mis toetub tugevalt riiklikele süsteemidele 51 Määramismenetlus lõpetatakse Asutuste määramist lihtsustati. Pärast aastat pikendatakse valdavalt süsteeme järgmiseks programmitöö perioodiks ning programmid ei pea läbima uut määramismenetlust. CPRi artikli 72(1) Kinnitust saadakse siiski süsteemide varase auditeerimisega. Jätkamine aitaks eeldatavasti järgmist programmitöö perioodi kiiremini alustada. 52 Kontrollide arvu vähendatakse Proportsionaalsem lähenemisviis juhtimiskontrollidele muudab need riskipõhiseks, 100%-liselt kõigile tegevustele kohaldamise asemel. CPRi artikli 68(2) 53 Proportsionaalsem lähenemisviis audititele See vähendab oluliselt kontrollikoormust, vähendades ühtekuuluvuspoliitika fondide korral halduskulusid kokku 2 3% võrra. Lihtsamad auditeerimisnõuded ja väiksem koormus heade tulemustega ja hästi toimivate juhtimis- ja kontrollisüsteemidega programmide korral. Madala riskiastmega programmide valimine tugineb objektiivsetele kriteeriumidele. Territoriaalsete koostööprogrammide korral tehtavate auditeerimiste arvu vähendatakse märkimisväärselt, võttes kasutusele komisjoni koostatava ühise auditeerimisnäidise koostöö programmidele. CPRi artiklid Ühtne auditeerimiskord Komisjon auditeerib ainult auditeerimisasutust, kui selle arvamus on usaldusväärne ja kõnealune liikmesriik teeb koostööd ELi prokuratuuriga. CPRi artikkel Raamatupidamisarvestuse lihtsam heakskiitmine 56 Lihtsam aruannete ja maksetaotluste vorm 57 Abisaajate dokumentide selge säilitamisaeg ERFi ja Ühtekuuluvusfondi projekte, mille rahastamiskõlblikud kulud on alla euro, ja ESFi projekte alla euro auditeeritakse ainult üks kord enne lõpule viimist. Teisi projekte auditeeritakse ainult üks kord aruandlusaasta jooksul. Liikmesriigi auditeerimisasutus kinnitab raamatupidamisarvestuse kulud. Tühje aruandeid ei ole vaja esitada, kui antud aruandlusaasta jooksul ei ole maksenõudeid esitatud. Aruannetes ja maksetaotlustes tuleb esitada vähem teavet. Reegel dokumentide säilitamisaja alguse ja kestuse kohta on lihtsam ja selgem. Dokumente tuleb hoida viis aastat alates selle aasta lõpust, kui korraldusasutus tegi toetusesaajale viimase makse. CPRi artiklid CPRi XIX ja XX lisa CPRi artikkel 76 9

10 VIII. Rahastamisvahendid lihtsamad ja vähem üksikasjalikud sätted 58 Rahastamisvahendid on paremini lõimitud programmitöö protsessi 59 Paremini lõimitud eelhindamised väiksema arvu elementidega 60 Panus InvestEUsse ELi vahendite ühendamine ühe reeglistiku alla 61 Toetuste paindlikum ühendamine rahastamisvahenditega 62 Halduskulude ja -tasude lihtsamad eeskirjad Rahastamisvahendite sätted on algusest peale programmitöö ja rakendamise protsessi paremini lõimitud. Vähendati eelhindamises käsitletavate elementide arvu, et suunata tähelepanu rohkem strateegiale. Olemasolevad hindamised võib üle vaadata ja värskendada, aidates rahastamisvahendit kiiremini kasutusele võtta. Turutõrke, investeerimisvajaduste ja teiste vormide täiendavuse hindamine kuulub programmides vajaduste analüüsi hulka. Korraldusasutused võivad partnerluslepingu faasis otsustada teha panuse InvestEUsse, et nende rahastamisvahendeid rakendataks nelja poliitikavaldkonna kaudu, kasutades ära ELi tasandi eelarve tagamise mehhanismi, mis tagab suurema võimenduse, parema täiendavuse ja riskide arvesse võtmise, suurema mastaabisäästu, väiksema halduskoormuse ja lihtsama aruandlusraamistiku. Kohaldatakse InvestEU eeskirju, kõrvaldades erinevatest kohaldatavatest eeskirjadest tuleneva keerukuse. Toetused võivad sageli olla põhiline tegur, mis võimaldab rahastamisvahendi kaudu investeeringut saada. Aastatel oli selleks vaja kahte eraldi toimingut. Praegu saab toetusi ja rahastamisvahendeid ühendada ühe toiminguga kooskõlas rahastamisvahendi kasutamise eeskirjadega. Rahastamisvahendeid rakendavad asutused võivad anda ka toetusi (nii investeerimistoetusi kui ka toetusi investeeringute ettevalmistamiseks). Halduskulude ja -tasude eeskirju lihtsustati, jättes need siiski tulemuslikkusel põhinevaks, et soodustada tõhusat juhtimist. Kogu CPRis CPRi artikli 17(3) ja artikli 52(3) CPRi artikkel 10 CPRi artikli 52(5) CPRi artikli 62(3) 63 Lihtsamad maksetaotlused Märkimisväärselt lihtsustati maksetega seotud eeskirju, säilitades kõige tähtsama seose maksete ja rahastamisvahendite ning lõppsaajatele vastava väljamaksmise vahel. CPRi artiklid Selgemad eeskirjad vahendite taaskasutamise kohta 65 Üks aruandlussüsteem kõigi rahastamisvormide jaoks 66 Ühine tagatissüsteem toetuste ja rahastamisvahendite jaoks Tagasimakstava raha taaskasutamise eeskirjad tehti lihtsamaks ja selgemaks. See võimaldab sujuvamat üleminekut ühest programmitöö perioodist järgmisse. Erinevad aruandlussüsteemid lõimitakse ja enam ei ole konkreetset aruandlust erinevate rahastamisvormide jaoks. Rahastamisvahendid on vaid üks tööriist paljudest programmide eesmärkide täitmiseks ning seega võivad need kuuluda üldise aruandlus- ja seiresüsteemi hulka. Lihtsustatud üldisse auditisüsteemi on lõimitud toetuste ja rahastamisvahendite toimingud koos selgema rahastamisvahendite auditeerimisega. CPRi artikkel 56 CPRi artikkel 37 CPRi artikkel 75 10

11 IX. Seire ja hindamine sagedasem, kuid kergem aruandlus, lihtsamad sätted 67 Eelnevat hindamist ei ole vaja teha Edasiste programmide eelnev hindamine on võimalus, mitte kohustus. Sätteid ei ole. 68 Reaalajas aruandlus aastaaruannete asemel 69 Ühtsed näitajad, laia katvusega ühised näitajad Kõige uuema teabe ja andmete sage elektroonne esitamine avatud andmeplatvormi kaudu. Aruandluse ja seirega seotud halduskoormus väheneb märkimisväärselt, samas kui poliitiline dialoog põhiliste osapoolte (komisjoni, liikmesriikide ja seirekomisjoni) vahel on paremini struktureeritud, läbipaistvam ja keskendunud rakendamisprobleemide lahendamisele. Iga-aastaste rakendus- ja eduaruannete esitamine lõpetatakse. Edaspidi kuuluvad kõik programmides kasutatavad näitajad tulemusraamistiku hulka. Pakutud ühised väljundi- ja tulemusnäitajad katavad suure osa programmide tegevustest, kuid programmipõhiseid näitajaid ei pea olema. ESF+ korral on selle kaudu üldiste toetuste näitajate arvu vähendatud, kasutatakse registreid, kui andmed on registrites kättesaadavad, teatavate näitajate osas kasutatakse toetusesaajate teavitatud hinnanguid ja aruandeid esitatakse tulemusnäitajate kohta, mis on asjakohased selle tegevuse korral. CPRi artikkel 37 CPRi artiklid 35 ja 36 CPRi artiklid ERFi artikkel 7 ESF+ artikkel 15 ja I lisa 70 Tulemusreserv kaotatakse Sellega kaotatakse finantstabelites kõrvale pandud eraldistest 6% haldamisega seotud jäikus ja keerukus. Sätteid ei ole. 11

12 X. Interreg ühine lõimitud õigusraamistik, mis on kohandatud konkreetsele koostööle 71 Kasutajasõbralikum ja igakülgne õigusakt 72 Proportsionaalsem lähenemisviis Interregi audititele CPRist on koostöö määrusse üle viidud terveid artikleid või peatükke. See muudab Interregi õigusakti igakülgsemaks ning selle elemendid lihtsamalt jälgitavaks. Võttes arvesse koostöö programmide üldiselt madalamat veamäära, vähendatakse märkimisväärselt te koostööprogrammide korral tehtavate auditeerimiste arvu, võttes Interregi programmide korral kasutusele ühise auditeerimisnäidise. Seetõttu väheneb mitmete Interregi programmide auditeerimine märkimisväärselt. 73 Koostöö lisandumine väljaspool ELi Muude kui liikmesriikidega tehtav koostöö on täielikult lõimitud Interregi määruse viie elemendi hulka, luues sellega igakülgse koostööraamistiku sise- ja välispiiridele. 74 Merenduse ja piiriüleste fondide lihtsustamine Riikidevaheline ja merenduslik koostöö lõimitakse teise komponenti ning need toetavad vastavat makropiirkondlikku strateegiat. Interregi määrus võimaldab suurt paindlikkust kahepoolse merepiiriülese koostöö korraldamisel suurema merekoostööprogrammi raames, sest selles ei nähta ette alaprogrammi ega konkreetse juhtkomisjoni loomist, koostöö alampiirkonna määratlemist ega nõudeid piiriüleste partnerluste kohta (ainult kahe osaleva riigi korral). koostöö (Interregi) määrus koostöö (Interregi) määruse artikli 48(1) koostöö (Interregi) määrus koostöö määruse artikli 3(2) 75 Interreg ühine kaubamärk Lihtne nimi ühtse kaubamärgiga, mis hõlmab kõiki harusid ja algatusi koostöö edendamiseks ja toetamiseks s. Interregi artikkel 1 ja kogu tekst 76 Interregi rahastamiskõlblikkuse eeskirjad ühes kohas Interregile omased rahastamiskõlblikkuse eeskirjad on viidud eraldi delegeeritud aktist koostöö määrusse ning seetõttu ennetavalt selgeks muudetud. koostöö määruse artiklid

13 77 Väljaspool programmi piirkonda kulutuste piirangu kaotamine Väljaspool programmi piirkonda kulutuste piirangu kaotamine eemaldab süsteemist jäiga reegli ning edendab lihtsamat ja paindlikku koostöökorraldust. 78 Väikeste projektide fond Lihtne rakenduskord väiksemate projektide valimisele, tingimusel, et väikeste projektide fondi üldine maht ei ületa 20 miljonit eurot või 15% programmist. Selleks ei ole vaja saada vahendusasutuseks ja õiguskindlus on suurem. Väikeste projektide fondi alla kuuluvad projektid nimetatakse väikesteks projektideks ja nende rakendajad on lõppsaajad, mitte toetusesaajad, mis vähendab nende halduskoormust. Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustuslik kasutamine vähendab veelgi lõppsaajate haldus- ja kontrollikoormust. 79 Lihtsustatud ülevaatus koostöö (Interregi) programmide ülevaatusi saab teha kõige sobivamal ajal, see ei pea olema iga-aastane ega korraldatud koosoleku kujul. 80 piiriülene mehhanism piiriülene mehhanism võimaldab liikmesriikidel jõuda kokkuleppele mitmes liikmesriigis rakendatavate projektide korral kasutatavates normides/eeskirjades (st ühisprojektiga seoses võidakse ühe liikmesriigi eeskirju rakendada ka teises). CPRi artikli 57(4) koostöö (Interregi) määruse artikli 22(1) koostöö määruse artikkel 24 koostöö (Interregi) määruse artikkel 30 piiriülene mehhanism Komisjon, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat Avenue de Beaulieu/Beaulieulaan 1 B-1160 Bruxelles/Brussel 13