Asutawa Kogu. 2. istungjärk. Protokoll nr. 94 (67) a.

Väljavõte

1 Asutawa Kogu 2. istungjärk. Protokoll nr. 94 (67) a. Asutawa Kogu koosolek 18. detsembril a. kell 4 p. 1. Toompea lossi Walges saalis. Kokku on tulnud 95 Asutawa Kogu liiget. Walitsuse lauas: peaminister J. Tõnisson, kohtuminister J. Jaakson, haridusminister K. Treffner, rahaminister J. Kukk, teedeminister E. Sakk, põllutööminister Th. Pool, töö- ja hoolekandeminister A. Palwadre. Päew akord. 1. Toitlusministeeriumi wäljaminekute eelarwe a. II poole kohta II lugemisel. 2. Toitlusministeeriumi krediidi nõudmine a. I poolaasta puudujääkide katmiseks m. 06 p. suuruses II lugemisel. 3. Määruseelnõu õpetajate palgalisa kohta II lugemisel. 4. Kaubandus- ja tööstusministeeriumi wäljaminekute eelarwe a. II poolaasta kohta II lugemisel. 5. Seaduseelnõu marga uue paberraha wäljaandmise kohta II lugemisel aasta wõidulaenu seaduseelnõu II lugemisel. 7. Põllutööministeeriumi wäljaminekute eelarwe a. II poole kohta III lugemisel. 8. Haridusministeeriumi a. II poole wäljaminekute lisaeelarwe II lugemisel. 9. Täiendaw seadus Asutawa Kogu ja walitsuse liigetele maksetawa tasu kohta III lugemisel. 10. Kohtuministeeriumi wäljaminekute lisaeelarwe a. II poole kohta II lugemisel. 11. Määrus aasta riigi eelarwesummade tarwitamise kohta II lugemisel. 12. Politseikorraldus redaktsiooni kommisjoni ettepanek. Koosolekut juhatab abiesimees J. Westholm. Sekretääri kohal abisekretäär H. Raudsepp. Koosolek algab kell 4.55 min. Juhataja J. Westholm: A wan Asutawa Kogu koosoleku. Päewakord on rahwasaadikutele kätte saadetud. 1. Päewakorra K. Wirma (sd.): täiendamine. Mina paluksin, et päewakorra-punktid 7, 9 ja 11 saaksid päewakorra algusesse pandud, sellepärast, et mina nendes aruandjana pean esinema ja selle järele majandusnõukogu koosolekule minema, mispärast ma Asutawa Kogu koosolekul kaua wiibida ei wõi. A. U i b о p u u (rhw.): Samal põlisel, mis härra Wirma ette kandis, palun ka 5. ja 6. päewakorra-punkti ette poole asetada. H. Kuusner (rhw.): Teen ettepaneku tänast päewakorda täiendada punktiga Eesti wabariigi walitsemise korra muutmise kohta. Kui siin tähelpanu juhitakse kodukorra paragrahwi 29-da peale, siis tähendan, et möödaläinud koosolekul Asutaw Kogu sarnase wiisi on omaks wõtnud. Soowitan seda esimese punktina päewakorda üles wõtta. K. Wirma (sd.): Toetan härra Uibopuu ettepanekut sel kombel, et päewakorra 7-mes punkt saaks esimeseks, 9-sas teiseks, 11-es kolmandaks, 5-es neljandaks ja 6-es wiiendaks. H. Kuusner (rhw.): Muudan oma ettepanekut ja soowitan seda härra Wirma poolt tehtud ettepaneku järele 6-da numbri järele üles wõtta. M. Kurs-Olesk (sd.): Ma räägiksin härra Kuusner'i ettepaneku wastu, kui see aga läbi läheb, siis soowitaksin seda päewakorra wiimase punktina üles wõtta ja enne selle arutamist waheaeg määrata, kus fraktsioonid seisukohta saaksid wõtta. ( K. Baars (töer.): Härra Wirma ja Uibopuu poolt ettetoodud põhjustel pa-

2 2935 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2936 lun ma ka päewakorra-punkt 10-dat ettepoole nihutada. J. T e m a n t (maal.): Mis härrade Wirma, Uibopuu ja teiste poolt päewakorra-punktide wahetamise kohta ette toodi, siis on see muidugi mõista nende asi. Ma tahtsin ainult kõnelda rahwaerakonna esitaja härra Kuusner'i ettepaneku wastu. Täna saime alles kätte eelnõu wabariigi walitsemise korra muutmise asjus ja juba täna nõutakse, et meie peame selle eelnõu kohta seisukoha wõtma. Hiljuti alles oli Asutawa Kogu seisukoht selles küsimuses eitaw. Asutaw Kogu wõib ju küll seisukoha rewideerimise alla wõtta ja selle asja üle wõib uuesti läbirääkimisi pidada, kui tarwis. Kuid kui meie täna alles praeguse eelnõu kätte saime, siis ei wõi meie igatahes juba täna, ilma et meie küsimust oleksime uuesti läbi kaalunud parteides, uut seisukohta wõtta. See on minu arwates täiesti lubamatu seaduseelnõu esimesel lugemisel selles mõttes wastu wõtta, eks meie teisel lugemisel wõime seda siis tagasi lükata, kui wahepeal parteid otsusele on tulnud, et see wastuwõetaw ei ole, sest juba esimesel lugemisel peab iga eelnõu kohta põhimõttelikult seisukoht wõetama. Wastasel korral on meie töö kõik muu, ainult mitte seadusandlik. Kui meie praeguse küsimuse sisulise arutamise eel isegi waheaja määraksime, siis ei parandaks see asja, sest see waheaeg oleks igatahes liig lühikene seks, et otsustada, kas meie seadusandlik delegatsioon peab jääma wõi mitte. Kui meil delegatsioon olemas on, siis on täiesti ülearune walitsusele seadusandmiseks wolitusi anda. Kui aga delegatsioon ülearune on, kui elu on näidanud, et see instituut seda ülesannet ei täida, mis loodeti, siis muutke enne see osa meie põhiseadusest, kus delegatsioonist räägitakse. Muidu oleks meil kolm asutust, kellel on seadusandlik wõim. Sarnase seisukorra leian ma wõimatu olewat ja sellepärast panen ma ette praegust eelnõu täna mitte arutada. Peaminister J. Tõnisson: Austatud rahwasaadikud! Walitsus on oma ettepaneku teinud olukorda silmas pidades, milles tal tuleb töötada. Praegu toob iga päew üllatusi, millest walitsus ainult sel teel üle wõib saada, et riigil seadusandlik aparaat alaliselt ja rutuliselt töötab. Ilma selle eelduseta ei saa walitsus praegustest kriitilistest oludest mitte üle. Et Asutawa Kogu istungite waheajal delegatsioon edasi peab töötama siis kui walitsuse aparaat täiesti ei pea seisma, see on selge. Teiselt poolt on waewalt arwata, et delegatsiooni liikmed suudaksid ilma waheajata ja puhkuseta edasi töötada kõige selle ärewa seadusandliku tegewuse järele, mis nad аш nsuiu\vd ixugu IIIJYIIICU ja usan s\a uclegatsiooni liikmed on pidanud nüüd täide saatma möödaläinud ajal. Sellepärast on nüüd arwata, et teataw waheaeg delegatsiooni tegewuses peab tulema. Ja tuleb see, siis on seisukord niisugune, et walitsus sel ajal igal sammul takistatud on. Rutulik asjade õiendamine on siis wõimatu, kui Asutaw Kogu ega seadusandlik delegatsioon mitte ei tööta. Sellepärast peab walitsusel olema õigus seadusi wälja anda, kui Asutaw Kogu ega seadusandlik delegatsioon mitte ei tööta. See küsimus peab weel enne jõuluwaheaega otsustatud saama, et walitsusel wõimalik oleks seadusandlikke akte ette wõtta, millel hädatarwilik ja möödapääsematu iseloom on. Kuna see küsimus weel enne jõuluwaheaega selgeks tuleb teha ja tarbekorral walitsusele õigus tuleb anda, seadusandlikke akte korda saata, siis ei wõi seda küsimust mitte kauaks edasi lükata. Walitsuse soow on, et küsimus wõimalikult ruttu Asutawas Kogus arutamisele tuleks. Iseasi on, kas Asutaw Kogu just tänasel koosolekul seda ettepanekut saab arutamisele wõtta. Kui Asutaw Kogu wõimalikuks arwab niikaua kokku jääda, et ta ettepaneku läbi arutab ja wastu wõtab, ka siis, kui see ettepanek täna arutamisele ei tule, ei hakka walitsus mitte soowi awaldama, et küsimus juba täna arutamisele wõetaks. Nii ei tee meie sellest rutulsuse küsimusest täna mitte nõnda möödapääsematut usaldusküsimust, aga walitsus seletab kindlasti, et kui seda küsimust ei arwata wõimalikuks enne waheaega lahendada, siis ta sunnitud on sellest järeldusi tegema. Ja tema ei jäta neid mitte tegemata. (J. Piiskar, sr.: Head teed.) H. Kuusner (rhw.): Ma ei tea, kas praegune seadus nii keeruline on, et Asutaw Kogu ei suuda teda arutamisele wõtta 'kiiremas korras. Asutawa Kogu ees on kaunis rasked küsimused olnud ja olukorra lahendamine on kiires korras arutada, sellepärast lubab ta seda w r õi-

3 2937 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2938 malikult rutem otsustada. Kui arwatakse tõesti, et küsimus nii keeruline ja tõsine on, et milgil kombel ei suudeta teda rutulises korras läbi arutada, siis teeksin ma paranduse oma ettepanekusse selles suhtes, et teda mitte 6-le kohale ei paigutataks, waid wiimaseks punktiks jäetaks, et wõimalus oleks Asutawa Kogu liikmetel seda küsimust waheajal arutada. Ma juhin aga selle peale tähelpanu, et rühm, kelle nimel ma ettepaneku tegin, seda eelnõu ka teisel kujul on toetanud, kui rühm walitsuses esitatud ei olnud. Ka selle walitsuse juures toetas ta seda ettepanekut ehk ta küll walitsusest osa ei wõtnud. Ma parandan oma ettepanekut selles mõttes, et soowin, et see küsimus wõetakse wiimaseks punktiks, juhin aga asjaolu peale tähelpanu, et meie ei wõi ometi arwata, et tõelikult asi kujuneb teiseks, ka need, kes delegatsioonis on, et need ütlewad: delegatsioon on loodud ja peab jääma; sagedasti on just selleltpoolt kwoorum puudunud, sagedasti puudub 100% just nendest rühmadest, kes siin wastu kõnelewad, nii et kwoorumi puuduse tõttu mitmel korral ei saanud delegatsiooni koosolekuid pidada. Need asjaolud kõnelewad, et kui meil tähtis on seisukord, siis raske ei ole seda küsimust üles wõtta. Selles mõttes toetan ettepanekut, seaduseelnõu täna 1 lugemisel wastu wõtta. Asutawal Kogul on wõimalus III korda selle eelnõu kohta eitawale seisukohale asuda, aga praegust seisukorda arwesse wõttes arwan, et minu ettepanek on selles mõttes wastuwõetaw. K. Wirma (sd.): Rhs. Uibopuu ja Baars'i ettepanekute kohta olen kuulnud, et see naljategemine olnud, aga mina pean ütlema, et minul on tõsine ettepanek, et seda küsimust täna arutama peab ja päewakorra ümberpaigutamisega seda arutamisele wõtta saab. Juhataja J. Westholm: On tulnud kaks ettepanekut: üks rhs. Wirma, Baars'i ja Uibopuu poolt, et see küsimus ümberpaigutamisega päewakorda wõetaks, teine ettepanek on rhs. Kuusner'i poolt tehtud päewakorda uue punktiga täiendada. Loomulikult tuleb wiimane ettepanek ennem hääletamisele. Tarwis on punkt wastu wõtta ja siis järjekord ära määrata. (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on rhs. Kuusner'i ettepanek wastu wõetud, (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega otsustati see päewakorra-punkt paigutada päewakorra wiimaseks punktiks. (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on akl. Wirma ettepanek wastu w õ e t u d. 2. Teadaandmine Enne kui meie päemuudatuste kohta wakorra juurde lä- Asutawa Kogu heme, on mul teakoosseisus. tada, et Asutawa Kogu juhatusele on tulnud telegramm: Palun mind Asutawast Kogust wäljaastunuks lugeda. Juhan Ainson. Järgmine kandidaat selle rühma nimekirjast on W. Otter, aga ta on ära öelnud, ja tema asemele on järgmine kandidaat A. Ostrat, wiimasele on sellest teada antud. 3. Põllutööministeeriumi wäljaduse kommis- Rahaasjanminekute eelarwe a. II Wirma kannab joni aruandja K. poole kohta ette ja pealkirja III lugemisel. ning peatükke eraldi hääletades wõetakse wastu nähtawa enamusega pealkiri ja peatükid I X B. Põllutööministeeriumi wäljaminekute eelarwe aasta II poole peale. Peatükk Juhatus Peatükk II. Kantselei: 1. Palgad 2. Kantselei 3. Majanduslikud kulud 4. Liikuwa waranduse muretsemine Kokku peatükk 11 Peatükk III Maakorralduse peawalitsus: 1. Palgad Päewarahad Kantselei (Peatükk III A) Kokku

4 2939 P R O T O K O L L NR. 94 (67) 2940 I. Harju maakond. 1. Palgad 3. Kantselei 4. Majanduslikud kulud 5. Liikuwa waranduse muretsemine (Peatükk III B) Kokku Harju maakond II. Wiru maakond. 1. Palgad 3. Kantselei 4. Majanduslikud kulud 5. Liikuwa waranduse muretsemine (Peatükk III B) Kokku Wiru maakond III. Lääne maakond. 1. Palgad 3. Kantselei 4. Majanduslikud kulud 5. Liikuwa waranduse muretsemine (Peatükk III.) Kokku Lääne maakond IV. Järwa maakond. 1. Palgad 3. Kantselei 4. Majanduslikud kulud 5. Liikuwa waranduse muretsemine (Peatükk III.) Kokku Järwa maakond V. Tartu maakond. 1. Palgad 3. Kantselei 4. Majanduslikud kulud 5. Liikuwa waranduse muretsemine (Peatükk III B.) Kokku Tartu maakond , VI. Wiljandi maakond. 1. Palgad Kantselei Majanduslikud kulud Liikuwa waranduse muretsemine (Peatükk III B.) Kokku Wiljandi maakond VII Wõru maakond. 1. Palgad Kantselei 1.500,- 4. Majanduslikud kulud 1.650,- 5. Liikuwa waranduse muretsemine 6.650,- (Peatükk III B.) Kokku Wõru maakond VIII. 1. Palgad Pärnu maakond , ,- 3. Kantselei 1.500,- 4. Majanduslikud kulud 1.650,- 5. Liikuwa waranduse muretsemine (Peatükk III B.) Kokku Pärnu maakond IX. Saare maakond. 1. Palgad Kantselei Majanduslikud kulud Liikuwa waranduse muretsemine (Peatükk III B.) Kokku Saare maakond Kokku peatükk III В Kokku peatükk III Peatükk IV. Põllutöö peawalitsus. Keskasutus. 1. Palgad ühes perekonna juurdemaksuga

5 2941 PROTOKOLL NR. 94 (67) Kantselei Liikuwa waranduse muretsemine Abiraha katse osakonda kuuluwa Sangaste heinataimede katsejaama ülewalpidamiseks Tartu ülikooli meteoroloogilise obserwatooriumi ja põllutöö meteoroloogiliste (ilmadeja wihma-) jaamade wõrgu korraldamise töödeks Tartu ülikooli ilmade obserwatooriumile ühekordne abiraha kirjatöö Tartu kliima 50 ä. waatluste - järele" trükkimise kulude katmiseks Kokku'peatükk IV Peatükk V. Riigimaade peawalitsus. (Praegune riigi rendimaade osakonna keskasutus). 1. Palgad ühes perekonna juurdemaksuga Kantselei Ettenägemata wäljaminekud Liikuwa waranduse muretsemine Kokku peatükk V Peatükk VI. l.oomaterwishoiu peawalitsus. 1. Palgad ühes perekonna juurdemaksuga Kantselei Liikuwa waranduse muretsemine Seerodiagnostilise laboratooriumi ülewalpidamise kulud Stipendiumid loomaarstiteaduse üliõpilastele Kokku peatükk VI Peatükk VII. Loomakaswatuse peawalitsusele. 1. Palgad ühes perekonna juurdemaksuga Kantselei Erakorralised wäljaminekud Liikuwa waranduse muretsemine, Kokku peatükk VII Peatükk VIII. Tehnika peawalitsus. L Palgad ühes perekonna juurdemaksuga Kantselei Liikuwa waranduse muretsemine Wälistööde juures tarwisminewate materjaalide muretsemiseks ja tööriistade rentimiseks Kokku peatükk VIII Peatükk IX. Statistika osakond. Ühine toitlusministeeriumiga. 1. Palgad ühes perekonna juurdemaksuga Kantselei Ettenägemata wäljaminekud Liikuwa waranduse muretsemine Kokku peatükk IX Peatükk X. Metsade peawalitsus. A. Keskasutus. 1. L algdci ±<jkj.\j\jv Kantselei

6 2943 PROTOKOLL NR. 94 (67) Majanduslikud kulud Liikuwa waranduse muretsemine Kokku peatükk X A Peatükk X B. Kohtade peal. 1. Palgad Kantselei Majanduslikud kulud Liikuwa wara muretsemine ja parandamine Metsatööstus Metsa korrashoidmine Ehitus ja parandustööd Kokku peatükk X В Kokku põllutööministeeriumi eelarwe marka. Juhataja J. Westholm: (Hääletatakse.) Eelarwe on pärast lil lugemist nähtawa enamusega wastu wõetud. Aruandja K. Wirma: Teen ettepaneku, anda käesolewale seadusele edasilükkamatuse iseloom. Juhataja J.Westholm: (Hääletatakse.) Ettepanek on nähtawa enamusega wastu wõetud. 4. Seadus Asu- Rahaasjanduse tawa Kogu ja koramisjoni a r u ^ walitsuse liige- andja K. Wirma tele maksetawa (loeb): Seadus Asutatasu kohta wa Kogu ja walitsuse III lugemisel. liigetele maksetawa tasu kohta 15. juuli a. seaduse täienduseks. Juhataja J. Westholm: (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on pealkiri wastu wõetud. Aruandja K. Wirma (loeb): 1. Asutawa Kogu poolt 5. XII. 19. a. wastuwõetud määrus riigiametnikkude ja -teenijate lisapalga kohta laiendatakse ka Asutawa Kogu liigete peale. И. К i к s о n (sd.): Ma teen ettepaneku 1. järgmiselt redigeerida: Asutawa Kogu poolt 5. detsembril a. wastuwõetud määrus riigiteenijate ja -ametnikkude lisapalga kohta laiendatakse Asutawa Kogu liigete, Asutawa Kogu juhataja, walitsuse liigete, riigikontrolööri ja nende kohusetäitjate peale." Minu ettepanek on tingitud asjaoludest, et kui minu ettepanek sarnasel kujul, nagu ma ta praegu tegin, läbi läheb, siis, loodetawasti, saab 2. maha hääletatud. Sel juhtumisel saawad walitsuse liikmed ja Asutawa Kogu juhataja ühes riigikontrolööriga niisama 30% palgalisaks, kui teisedki riigiteenijad. Ettepanekut tehes lähen mina wälja põhimõttest, et praegusel erakorralisel ajal sünnis ei ole riigikontrolööri ja ministrite palku sarnasele kõrgusele tõsta, kui seda 5000 marka on. Teame igaüks, et elame majanduslikult rasketes tingimistes ja kui meie oleme kõigile riigiametnikkudele 30% wõrra palka kõrgendanud, siis loomulikult, peab 30%-line palgalisa maksew olema ka riigikontrolööri ja walitsuse liigete kohta. Mida kujutawad walitsuse liikmed siis enesest? Samuti riigiteenijaid, ehk küll kõrgemal ametastmel seiswaid. Juhataja J. Westholm: (Hääletatakse.) 29 häälega 16 wastu on akl. Kikson'i ettepanek wastu wõetud. Sellega on 1 uues redaktsioonis wastu wõetud. Aruandja K. Wirma (loeb): 2. Asutawa Kogu juhataja, walitsuse liigete ja riigikontrolööri alguspalk tõstetakse künni 3500 margani selle seaduse Riigi Teatajas" awaldamise kuu esimesest päewast". Seda tähele pannes, et meil täna 3-al lugemisel wastu wõetud on see süsteem, mis teisel lugemisel läbi ei läinud ja mille põhjal see paragrahw omale niisuguse kuju omandas, nagu ta siin on, teen ettepaneku, see paragrahw niisugusel kujul wastu wõtta, nagu ta teisel lugemisel läbi läks. J. Temant (maal.): Et praegu 1. härra Kikson'i parandusega muudetud kujul wastu wõeti, siis arwan ma, et 2. iseenesest ära langeb ja panen ette see paragrahw wälja jätta. Aruandja K. Wirma: Ma mõtlen, et rhs. Temant'i seletus õige ei ole. Käesolew määrus on õieti kaheastmeline. Esiteks palka tõsta 30% wõrra ja teiseks tõsta alguspalka. (J. T e m a n t,

7 2945 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2946 maal.: Kas weel!) Laske ma seletan asja lähemalt. Tõstetud põhipalga pealt pidi arwatama 30%. Kui siis esimesest detsembrist alguspalk tõstetaks 3500 marga peale ja sinna weel juurde tuleks 30% lisa, siis teeks palk 4550 marka kuus. Umbes nii sünniks palgakõrgendus, nagu see oli kohtuametnikkude palgakõrgendusel margalise kuupalga juures jääks 450 marka palka alamaks, kui oli määratud endises 2. Ma leian wäga tarwiliku olewat, et see wahekord selge oleks. H. K i к s о n (sd.): Sellest, mis härra Temant siin tähendas 1. kohta, järgneb minu paranduse wastuwõtmisel iseenesest tarwidus 2. wälja jätta. See on õigus. Niisama on õige härra Wirma tähendus, et rahaasjanduse kommisjon selle määruse 2-ga kolmeastmelist palka peaks maksma walitsuse liigetele, Asutawa Kogu juhatajale ja riigikontrolöörile, mis millegiga õigustatud ei ole. Mina usun, et 2. maha hääletatakse ja ma wõin juurde lisada, et meie rühm omal koosolekul niisuguse seisukoha wõttis, et tema 2. wastu hääletab. Juhataja J. Westholm: 2. juurde on tehtud kommisjoni aruandja poolt ettepanek, et seda wastu wõtta II lugemisel wastuwõetud kujul. Ettepanek käib nii: Asutawa Kogu juhataja, walitsuse liigete ja riigikontrolööri alguspalka tõstetakse künni 3500 margani selle seaduse Riigi Teatajas" awaldamise kuu esimesest päewast arwates". (Hääletatakse.) See ettepanek on nähtawa enamusega tagasi lükatud. Panen 2. hääletamisele II lugemisel wastuwõetud kujul. (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on 2. tagasi lükat u d. Aruandja K. Wirma (loeb): 3. Asutawa Kogu liigete kuutasust arwatakse maha 1. nowembrist sel aastal arwates 65 marka iga Asutawa Kogu koosoleku päewa eest, millest liige puudub kodukorra 84., punkt 4. ja 5., ja selle paragrahwi märkuses nimetatud põhjusil. Tähendus. See paragrahw ei käi Asutawa Kogu juhataja kohta. Juhataja J.Westhо1m: (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on see paragrahw wastu w õ e t u d. Sõna on rhs. Uluots'al hääletamise motiiwide kohta. J. Uluots (maal.): Meie loome oma riiki ja muidugi on meil tarwis palju ametnikke, küna aga ühes sellega on igalpool wool tõusmas, mille tõttu ametnikud ja kõik, kes rahapalgast elawad, oma palku tahawad tõsta. Iseenesest on mõistetaw, et selle jaoks riigil peawad ka sellekohased sissetulekud olema. Neid sissetulekuid ei ole meie aga näinud, selle asemel aga trükitakse raha ja selle järele kõik need palganõudmised aitawad seega kaasa elukalliduse tõusmisele ja seisukorra weel halwemaks minemisele. Praegu oleks pidanud minu arwates nii talitama, et meie, need, kelle rahwas siia on saatnud, oma palka tõstma ei hakka, et sellega meie eeskujuks ja signaaliks ei oleks. Mina arwan, et see õige ei ole, kui meie oma palku ja sissetulekuid Hakkama tõstma, sellepärast, et on paljud rahwakihid, kes palka ei saa, ja ka oma sissetulekuid kuidagi moodi tõsta ei saa, sellepärast panen mina ette ja arwan, et tarwis on wiimasel hääletamisel see ettepanek tagasi lükata. (Üldine rahulolematu s e. a w a 1 d u s.) Juhataja J. Westholm: Palun rahu. Hääletamisele tuleb terwe seadus, mis III lugemisel üksikute paragrahwidena wastu on wõetud. (Hääletatakse.) Seega on see seaduseelnõu 36 häälega, 21 wastu wastu wõetud. Aruandja K. Wirma: Ma panen ette sellele seaduseelnõule edasilükkamatuse iseloom anda. (Naer paremal pool.) Juhataja J.Westholm: (Hääletatakse.) Seega on* see ettepanek wastu wõetud 33 häälega, 19 wastu. Aruandja K. Wirma: Ma teen ettepaneku, see seaduseelnõu wastu wõtta ilma redaktsiooni kommisjoni andmata. Juhataja J. W e s t h о 1 m: (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on ettepanek wastu wõetud. 93

8 2947 PROTOKOLL NR. 94 (67) Määrus a. ( Rahaasjanriigi eelarwe-sum- duse kommismade tarwitamise j о n i aruandja kohta II luge- K. Wirma: Ramisel. haasjanduse kommisjon waatas walitsuse poolt sisseantud eelnõu läbi ja paneb selle ette sel kujul, nagu ta rahwaesitajatele kätte antud. See seaduseelnõu on järgmine: Seadus riigi eelarwe-summade tarwitamise kohta aasta esimese kolme kuu jooksul. Juhataja J. Westholm: (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on pealkiri wastu wõet u d. Aruandja K. Wirma (loeb): Wabariigi Walitsusel on õigus künni aasta eelarwe kinnitamiseni üksikutele ministeeriumidele eelkrediite awada esimese kolme kuu jooksul iga kuu kohta üks kuuendik a. II poole eelarwe suurusest". Nagu rahaminister seletas, siis kui see eelnõu sisse anti, et seda seadust on tarwis selleks, et nii kaua kui tulewa aasta eelarwe ei ole weel läbi waadatud, oleks walitsusel wõimalik tarwitada neid summasid, mis eelmisel aastal tarwitada oli. Aasta algul olid walitsusele lubatud krediidid palju wäiksemad, sest et kõik ametkonnad ei olnud weel tegewad. Selle tõttu on see rahaministeeriumi poolt ettekantud seaduseelnõu teatud wiisil põhjendatud selle peale, et a. krediidid saaksid lubatud a. II poole eelarwe-summade suuruses. Rahaasjanduse kommisjon seda eelnõu läbi waadates leidis, et selle põhjendusega peaks rehkendama ja õigus antama walitsusele krediiti awada tulewa aasta esimese kolme kuu jooksul. Selle juures esineb rahaasjanduse kommisjon soowiawaldusega, et walitsus aasta eelarwega hiljemalt 30. jaanuaril a. esinema peab Asutawale Kogule. Teen rahaasjanduse kommisjoni nimel ettepaneku, see eelnõu II lugemisel wastu wõtta. J. Uluots (maal.): Austatud rahwasaadikud! Rohkem kui kolm kuud oleme oodanud eelarweid, mida walitsus pidi ette panema Asutawale Kogule läbiwaatamiseks. Nüüd pärast 8 9-kuulist koosolekut oleme nii kaugele jõudnud, et oleme mingisugused krediidid wastu wõtnud. Mina arwan aga, et see krediidi wastuwõtmine, mis senni sündinud, täiesti meie põhiseaduse wastu on olnud. Nagu teie teate, seisab riigieelarwe kahest poolest koos: ühes on sissetulekud, teises wäljaminekud ja ainult siis wõime meie krediidi eelarwest rääkida, kui ta kahe poolega on. On ta aga ühe poolega, siis ei olegi ta eelarwe, waid mingisugune assignatsioon, mille nime ma õieti öelda ei wõi. Ajutine põhiseadus nõuab kõigekindlamal toonil 15-da punkt b, et Asutaw Kogu peab wabariigi sissetulekud ja wäljaminekud ära määrama. Meie ei ole weel kaheksa künni üheksa kuu jooksul seda eelarwet ära määranud, sest walitsus ei ole oma poolt eelarwet sisse andnud. Ma loen selle seaduswastaseks ja riigimajanduse nõuetele wastuwõtmatuks. Iseenesest on mõista, et sel ajal, kui meie eelarwet läbi ei ole waadanud ega teda näinudki, nagu kord ja kohus, et sel ajal riigil wäljaminekud on olnud. Kust on aga sissetulekud wõetud? On mingisugused maksud olemas, mille kohta ma midagi kindlasti öelda ei tea, aga kuulda on, et nad olemas ja õigusega on. Meie teame küll, et riigiametnikkudele maksetakse kõigile paberimärke wälja, aga kui palju neid on trükitud ja wälja antud, seda jällegi ei tea. On ainult kuulda, et Soome wabrikud on selles tegewuses, et meile paberraha teha. Olgu see nüüd peale, aga minu arwates on sellega ka põhiseaduse paragrahwe rikutud. Sama paragrahw, millest täna kõnelesin, ütleb, et Asutaw Kogu otsustab laenude- ja rahategemise. Nüüd ei ole seda otsustatud, aga ometi on neid tehtud. (Saalis wahelhüüded: Päewakorra juurde jääda! Müra.) Juhataja J. Westholm: Palun rahu. J. Uluots (maal.): Oodake, teie näete, kui päewakorra ligidal ma olen, koguni selle keskpaigas. Nii näeme siis meie, et 8 9 kuud oleme põhiseadusest täiesti üle astunud, ja see ei ole mitte kerge kanda meie rahwamajandusele. Teie teate, et meie rahakurs häbematal wiisil langeb, ja sellega ühes käib rida nähtusi. (Saalis müra. Juhataja kolist a b.) Ma olen ikka kaasa katsunud aidata riigi ülesehitamisele, mitte mahakiskumisele. Rahakursi langemine toob enesega kaasa kõigepealt seda, et-meie majanduslik elu saab täiesti ära rikutud.

9 2949. PROTOKOLL N R. 94 (67) 2950 Mitte ühtki pikemaajalist lepingut ei saa enam teha selle tõttu, et bona fide, mis esiti määratakse, lepingu täitmise puhul poole aasta wõi mõne kuu pärast koguni wäikeseks wäärtuseks on jäänud, ja ei wasta enam sellele, millele ta lepingu tegemise ajal wastas. Teie peate ise seda tunnistama, et ühtki pikaajalist lepingut keegi lepinguosaline ei saa täita. Teie teate, et majanduslik elu seda wälja kannatada ei suuda, et tekib see marodöörimine, millest teie palju räägite, aga mille põhjust ja juuri teie leida ei mõista. (Müra, wahelhüüded; Panga direktor!) Seda wiisi lõhkudes rahwamajandust ja selle juures rikkudes põhiseadust, toote teie kaasa ja edendate elukallidust. Ametnikud ja need inimesed üldse, kes palgatööga peawad ülespidamist teenima, satuwad selle tõttu wäga piinlikku seisukorda. Riigiametnikud, kes on teil kõigerohkem pailapsed, saawad weel palgakõrgendust. Aga mis ütlewad need, kes teeniwad erainimeste juures, ja palgakõrgendust mitte ei saa. Kas on see hea sellele, kes oma majandus-eelarwet aasta jooksul peab muutma, nii et need suurenenud wäljaminekud, mida ta ette näha ei wõinud, kaetud saaksid. Ühelt poolt panete teie need, kes palgatööga endile leiba peawad teenima, raskesse seisukorda. Teisest küljest teete teie raskusi neile, kellel iseseisew majapidamine on. Elada wõiwad wast need ametnikud, kes teile ligidal seisawad ja protsente saawad, ning täna nägin, et teie isiklikult eesotsas sammute. (W ahelhüüded: Teie räägite, nagu Kaja".) Kui Kaja" on nõnda rääkinud, siis on ta õieti rääkinud, ja teie oleksite pidanud seda arwesse wõtma. Siis edasi, palgakõrgendused on praegu päewakorral ja loomulikult ei lähe nad nii kergesti läbi. Seal, kus on sekwestreeritud ettewõtted, nagu trükikojad, saab ju wabatahtlikult palku kõrgendada, selle juures teistele, kellele tarwis, maksusid peale pannes. Nii kergesti ei lähe aga läbi palgakõrgendused eräettewõtetes. Seal tekiwad streigid ja muud nähtused, mis wäga kurwad. Kuid meie majandusliku elu ja rahakursi langemise juures loomulikku põhjust teie ei kõrwalda, waid haarate aga ladwast kinni, kes streigib wõi wastu räägib, selle teie wõtate kohe kinni, ja ei tea mis taga teete, sellest asjast näen, et rahakursi teie ei paranda, põhiseadust rikute ja ühes sellega sünnitate hirmus palju kibedusi, wastolusid, streike, mässe. (A. Schulbach, töer.: Maawär i s e m i s i jne.) Ma oleksin wõinud teie rõõmuks nagu näha teie rõõmustate selle üle weel muid asju ette tuua, kuid kes ei saa pisukesest aru, see ei saa suurest ka. (N a e r.) Mina ühe sõnaga tähendan teile, et riigimajandust ei ole teie kõigewähemal mõõdul katsunud parandada, ainult suurt segadust olete teie sünnitanud, ja mitte ainult weel niisugust, waid palju suuremat segadust olete teie sünnitanud rahwamajanduses. (W ahelhüüe: Teie oma kõne dega olete parandanud?) Mina olen katsunud oma kõnedega parandada, ja kõnelen weelgi. (N a e r.) Mis weel tähelpanu wäärt, on see nõndanimetatud natsionaliseerimise probleem. Teie teate, et harilikus kapitalistlikus kodanlises seltskonnas rahawäärtus seisab selles, et selle raha eest wõib elamis- ja walmistusabinõusid osta, olgu maad wõi maja, ja kui rahal wäärtust on, siis saab tema eest osta. Teie, mu härrad, läksite kohe suwel natsionaliseerimise peale wälja. Mina, ja kõik meie partei oli selle wastu, kuid teie aga läksite natsionaliseerimises edasi, (L. Olesk, töer.: Teie tahtsite inimesi natsionaliseerida.) ja olete mitmesugused wigurid toime pannud meie majandusettewõtetes. Selle tõttu siis ütlen ma, meie riigis ei ole Õieti ühtki suuremat asja, mida wõiks raha eest omandada, ja loomulik on, kui teie neid näete, kes Wiru tänawal üht, teist wäärtust osta otsiwad, sest loomulikult tahawad inimesed midagi wäärtuslikku omandada, pole ju kõik riigiametnikud, kes oma palka wõiwad tõsta, ei saa ju kõik nõnda ilma mureta elada, sest wõib haigus tulla, inimene läheb wanemaks, lapsed tahawad koolitada, pole mitte ime siis, et ta oma tulewiku eest hoolitseb ja omandada katsub midagi, mille wäärtus mitte nii kerge ei ole, kui meie raha wäärtus. Sellest siis näeme meie, et kõik kuld ja hõbe, mis weel kuskilt saada on, ostetakse nende poolt, kellel see weel wähegi wõimaiik on, näeme, et wõõra riigi waluutakurs kõrgele tõuseb, et wõõra riigi wäärtusüksuste järele joostakse tormi, selle järeie on suured nõudmised, ja wäljamaa waluuta aina tõuseb, kuna meie oma langeb. Käiakse ringi, otsitakse üht wõi teist juutide käest selle 93*

10 2951 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2952 jaoks, et wäljamaalt saaks midagi osta, mille wäärtus jäädaw oleks, teie räägite muidugi marodööridest, kuid wõtke need inimesed kinni, ja nad polegi marodöörid. (Wa hei hüüe: On m a a - liitlased. Naer.) Nõnda siis, teie tõstate hirmsasti wäljamaa waluutat, teete wõimatuks midagi omandada. Minu härrad ja prouad, teie siin ei aja õiget poliitikat; ma saan aru, et inimene wõib nõrk olla, kuid ta peab oma nõrkusi tundma, teie aga ei saa neid mitte tunda ja tahate tulewaks aastaks õieti sedasama seisukorda pikendada, mis aga minu arwates hädaohuallikas saab olema. Teie tahate walitsusele usaldada wäljaminekuid, kuid sissetulekust i ~ mitte sõna; niimoodi meie edasi ei wõi mitte minna, meile peab teistsugune seisukord tulema selles asjas. Mul tuleb praegu meelde Saksa kaiserministri seletus, kus ta teada andis, et sarnaseid inimesi on, kes majanduses niisama töötawad, nagu elewandid portselaanipoes. Kewadel oli suur ärewus siin sellepärast, kui räägiti, et kuskil mõisas serwiise lõhuti, nüüd aga lõhutakse minu arwates riigimajandust, kuna selle asja peale mitte tõsiselt ei Avaadata. (N a e r.) Teie naerate. (M. К u r s - О 1 e s k, sd.: Meie naerame teie üle, ja ei ta ha oma nõrkusi tunda. Wahelhüüe: Kas teie oma nõrkusi tunnete?) Mina panen oma kaasmõtlejate nimel ette, et Wabariigi WaliIsusel on õigus künni a. eelarwe kinnitamiseni üksikutele ministeeriumidele eelkrediite awada esimese ühe kuu jooksul Ve a. teise poolaasta eelarwe suuruses. Teie, austatud rahwaesitajad, wõite ju selle peale waadata niimoodi ja teistmoodi, kuid meie rahwa laiematele hulkadele oleks see suureks trööstiks, kui nad näewad et teie olete meelt parandanud, ja ei taha tulewal aastal riigimajandust hakata uisapäisa ajama, ja ainult sarnasel juhtumisel on riigikodanikkudel niisugune usaldus, kui teie ühe kuu peale seda edasi lükkate, mitte mitme kuu peale. (W a h e 1 h ü ü e pahemalt poolt: Tehke kahe nädala peale.) Ma paneksin seda kahe nädala peale, kuid kas teie olete nõus? Juhataja J. Westholm: Rhs-, Uluots'a poolt on ettepanek tehtud, seaduse muutmiseks järgmine redaktsioon wastu wõtta:,,wabariigi Walitsusel on õigus awada künni a. eelarwe kinnitamiseni üksikutele ministeeriumidele eelkrediite esimese ühe kuu jooksul 7e a. II poole eelarwe suuruses." M. Neps (sd.): Ma arwan, et praegu maksew on sellekohane Wene riigi seadus, mis käib riigi eelarwe-summade tarwitamise kohta (J. Temani, maal.: See on õ i g e, *k õ i к on ikka N i к о - 1 a i - a e g s e d.) ja see uus seadus ei ütle mitte midagi uut. (К. Р ä t s, maal.: Kas seal sissetulekutest on ka?) On muidugi, sellekohane Wene seadus räägib riigieelarwest. Riigieelarwes olid igatahes ette nähtud ka sissetulekud. Kui nüüd tõesti asuda puht wormaalsele seisukohale, et ühe kuu wõi 2 nädala jooksul, see tähendab, 15. jaanuariks peab eelarwe tehtud olema, siis küsin ma, kas saaks see tegelikult nii läbi wiidud? Asutaw Kogu ei saa riigieelarwet 15. jaanuariks wastu wõtta. See on selge, ja kui meie täna siin Uluots'a poolt tehtud ettepaneku wastu peaksime wõtma, siis ei ole tegelikult midagi kätte saadud. Seega ei ole sellest mingisugust kasu. Mõne päewa pärast jällegi sellesama asja juurde tulla oleks mängimine. Mina olen põhimõttelikult täiesti selle poolt. et aasta algul peab juba riigieelarwe kokku seatud olema, kusjuures sissetulekud ja wäljaminekud ära näidatud olgu. Praegustes oludes ei saa meie seda aga mitte läbi wiia, ehk sarnane seisukoht küll wäga õige on. Meie peame walitsusele wõimaluse andma riigieelarwet terwe aasta peale kokku seada ja sellepärast ei wõi mitte eelarwete kokkuseadmise tähtaega piirata 2 nädalaga wõi 1 kuuga. Eelarwete tegemine on õige suur töö, nii et peaks wähemalt 3 kuud aega olema nende ettepanemiseks. Kui seda aga 3 kuu jooksul mitte ei tehta, siis on meil wõimalus igalajal, kas oma pahawõi headmeelt awaldada. Siin tuleb meil seda silmas pidada, et Asutaw Kogu kawatseb puhkusele minna künni jaanuari keskpaigani ja sellepärast ei saa Asutaw Kogu tegelikult ise eelarweid õigeks ajaks läbi waadata. Tuleb tunnistada, et käesolewa poolaasta eelarwete läbiwaatamine rahaasjanduse kommisjonis õige suur töö on olnud, kuid siiski ei saanud rahaasjanduse kommisjon seda küllalt täpipealt teha. Tulewa aasta eelarwed peaksid igatahes põhjalikumalt läbi waadatud saama. Eelarwete kokkuseadmist ras-

11 2953 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2954 kendab weel see, et meie ministeeriumide ja ametkondade koosseis ei ole weel wälja kujunenud, samuti on kindlaks normeerimata alles palgad; eelarwe kokkuseadmisel tuleb rehkendada ainult tarwidustega. Kõike seda silmas pidades ei wõi meie siin mitte puht teoreetilisele seisukohale asuda, waid peame iseäranis praktilist külge silmas pidama ja sellepärast tuleks kommisjoni poolt ettepandud määruse juurde jääda wõi jälle Wene seadusest, mis meil praegu maksew on, kinni pidada. Wene seaduse "põhjal on wõimalik tarwitada järgnewal aastal krediite möödaläinud aasta eelarwe piirides. Meil wõiwad ehk segadused tekkida küll sellepärast, et meil ühte kindlat eelarwet ei ole, kuid seda saaks siiski kuidagi lahendada. Lõpuks kordan weel, et ma mitte tegelikult sellega ühineda ei saa, et eelarwete kokkuseadmiseks saaks määratud liig lühikene tähtaeg. Rahaminister J. Kukk: Austatud rahwasaadikud! Ma ei taha sugugi akl. härra Uluots'aga waidlusesse astuda, waid tahaksin ainult mõned wäärwäited, mis siin toodi, tagasi tõrjuda. Härra Uluots'a poolt seletatakse, nagu oleks walitsus ilma mingisuguse eelarweta raha trükkinud ja maksu peale pannud, ilma, et selle juures isegi seaduslikku alust oleks olnud. Seda wõib seletada ainult inimene, kellel meie praegune olukord ja lähem Eesti ajalugu täiesti tundmatu on. Siin öeldakse, et eelarwet niisugusel kujul, nagu seda põhiseadus nõuab, ei ole mitte olnud, kuid ometi on Asutaw Kogu oma tööajal kõiksuguste eelarwetega tegemist teinud. Kahjuks jõuab Asutaw Kogu ainult nüüd, kus aasta juba lõppenud on, oma eelarwete läbiwaatamisega walmis. Sissetulekute eelarwetega ei ole tegemist mitte sellepärast, et walitsus seda ei ole wõimaldanud, waid et sissetulekuallikad on kindlaks määratud ajutise walitsuse ajast. Sellest ajast on meil määratud liikuwa waranduse maks, pärandusmaksud jne. Maksud, mis walitsus sisse nõuab, on täiesti seaduslikul alusel, nii et teist seadust ilmaaegu on tegema hakata. Mis raha trükkimisse puutub, siis on walitsuse poolt sellekohane seadus suwel Asutawale Kogule antud, ja praegu on ta Asutawas Kogus kinnitamiseks. Ilma seadusteta talitamisest ei w r õi juttugi olla, waid raha on wälja antud sissetulekute täiendamiseks. Et sõjaajal paberraha tarwis on trükkida, see ei ole mitte üksi meie riigis, waid ka teistes wanemates ja suuremates riikides harilik nähtus. Paberraha hulk, mis walitsus kawatseb käesolewal kui ka tulewal aastal wälja anda, on wõrdlemisi palju wäiksem, kui teistes riikides. Гиlewa aasta emissioon on arwatud Walitsus kawatseb sellega läbi saada, ilma et ta suuremaid emissioone nõuaks. Kõik seletused meie halwast rahakursist ja mis meie rahwamajandusest ette toodakse, on osalt õiged, kuid õige on ka see, et siin jäetakse peafaktor täiesti kõrwale, mispärast see nii on. Kogu käesolew r a aasta eelarwetest on V* sõja-eelarwed. Jääwad sõjaeelarwed ära, siis ei oleks tarwis emissiooni nõuda mitte 650 miljonit, waid ainult Mis puutub ettepandud soowiawaldusse ainult ühe kuu peale, mida rhs. Uluots on teinud, siis wõib öelda, et walitsuse seisukohalt selle ettepaneku wastu mingisuguseid waidlusi rt ei saa olla. Meil on esialgne kokkuwõte a. eelarwest juba olemas, ja meie wõiksime teda juba lähematel päewadel Asutawale Kogule kinnitamiseks ette panna, kui wiimane selle arutamisele tahab asuda. Ma kardan aga, et kui meie jaanuari algul Asutawale Kogule eelarwe ette paneme, et Asutaw Kogu ei jõua seda eelarwet mitte ühe nädala jooksul läbi arutada, sellepärast leian, et see tähtaja piiramine ei ole mitte otstarbekohane Asutawa Kogu enese töö seisukohast. Kulud, mis walitsus selle seaduseelnõu piirides teha wõib, ei ole mitte omawolilised, waid on juba wastu wõetud eelarwe piirides, nii et siin mingisugust hädaohtu sellest küljest karta ei ole, nagu walitsus wõiks summasid tarwitada ilma Asutawa Kogu lubata. J. U 1 u о t s (maal.): Mis puutub härra rahaministri seletusse, siis wõin öelda, et ma täiesti oma esialgsele seisukohale wankumata edasi jään. Esiteks ei teinud rahaminister selgeks, et on olemas mingisugune eelarwe ainult wäijaminekute peale aga mitte sissetulekute peale. Jah; härra rahaminister seletas küll, et olla mingisugused seadused, mille järele oma wäikene sissetulek olla, kuid kus need sissetulekud on, missuguste seaduste põhjal nad sisse nõutakse, seda ei ole mitte ette toodud. Mina näen, et meil on põhiseadus rikutud, sest põhiseaduses öel-

12 2955 PROTOKOLL N R. 94 (67) 2956 dakse, et niihästi wäljaminekute, kui ka sissetulekute kohta eelarwed peawad olema, kuid wiimaste kohta meil midagi sarnast ei ole. Mispärast arwab siis rahaminister, et ma siin eksinud olen? Edasi, mis puutub raha trükkimisesse, hea küll, kui mingisugune eelnõu on Asutawale Kogule sisse antud, wõi ehk mujale, aga fakt on siiski see, et raha on trükitud, aga Asutawa Kogu määrust selleks ei ole, nagu seda põhiseadus nõuab. Minu arwates ei ole siin mingit kahtlust, rahaminister ei saanud mulle ka selgeks teha, et ma eksinud olen. Siis edasi, rahaminister oli minuga täiesti ühes nõus, et meie rahwamajandus rikis on, ja teda parandada tuleb, kuid ta arwas minust lahku minewat ainult põhjuste otsimises. Iseenesest mõista, et põhjused osalt ka sõjast olenewad, kuid see on ainult üks osa. Minister aga ei lükanud mitte ühte neist põhjustest ümber, mida ma tõin. Sõda ei ole mitte sugugi kõigesuurem põhjus meie rahwamajanduse ja riigimajanduse segaminiminemises, waid põhjused on need, mida ma üles lugesin, nii kaua, kui kõwa sisemine korraldus meie riigis on, on sõjalist seisukorda palju kergem wälja kannatada ja ei tule seda elukallidust nii mitte ette, kuidas meie näeme. Aga nagu tähendasin, oleneb elukallidus meil neist põhjustest, mis rahakursi alanemise põhjusteks on, nimelt on siin igasugused natsionaliseerimised ja rekwireerimised ühelt poolt, ja teiselt niisugused seadused, mis takistawad eraalgatust ja selle kasutuse häwitawad, lõpuks see administratiiwne praksis, mis wäga sagedasti ja walusasti ennast tunda annab üksikutele ettewõtjatele. Siseriigis raha eest enam midagi osta ei saa, mis sissetulekut tooks, ainult wäärtasju, mööblid ja wäliswaluutat wõib osta, kuid see kõik tõstab hirmsasti rahakursi. See on peapõhjus meie riigiasjade sassiajamises. (A. Uibopuu, rhw.: See on päris 1 о г i.) Juhataja J. Westholm: Palun mitte haawawaid ütelusi kõneleja kohta teha. J. Uluots (maal.): On juhtumisi, et haawamiseks ei loeta, kui inimene arwab, et niisugused sõnad wõimalikud on öelda. Üks asi on. täiesti selge, et kõik need seletused, mis siin tegin, ei ole sugugi ümber lükatud. Wõib ka sõja mõju riigimajanduse langemises ette tuua, kuid seda ei saa teie aga kellegi süüks ajada. See on üldine paratamatus ja seda meie kõrwaldada ei saa. Tarwis on teha seda ja neid põhjusi otsida, mis meist endist ära ripuwad ja nimelt sellest suurest kõrgest kogust, milles meie praegu kõneleme ja kus riiklikke asju arutatakse. mingisuguseid trükkimisi, aga lollusi ma ka kaitsema ei hakka. Kui praegu härra Uluots tähendas, et meie Eesti marga eest midagi muud osta ei saa, kui ainult mööbleid ja kuldasju, siis pean ütlema, et kui selle eest mööbleid ja kuldasju osta saab, siis wõib selle eest palju rohkem osta. Mina ütlen ühte asja, et kuskil Euroopas ei ole praegu nii odaw elu, kui meil, seda tõendawad kõik, kes wäljamaalt tulewad, ei ole margal seda wäärtust ei' Saksamaal ega ka Inglismaal. Kui siin niisuguseid wäiteid tuuakse, siis ei ole see õige. Arusaadaw on, et siin wõib teoretiseerida, kuid läbi wiia on wõimatu. Kui tahetakse tõesti nüüd teoreetilist eelarwet saada, siis wõib selle wiie minuti jooksul walmis teha, kuid need numbrid ei garanteeri midagi, ei garanteeri, et nad faktilistele sissetulekutele wastawad. (J. Uluots, maal.: Millal nad siis garanteerima peawad?) Eelarwe kokkuseadmine on raske ja niisugust rutulist eelarwet kokku seada, kus ainult numbrid figureeriwad, see oleks ministeeriumi narrimine, sellepärast, et need ümmargused numbrid ei anna weel mingisugust ülewaadet. Selle jaoks peab olema suuri kogemusi, umbkaudu ei wõi õiget arwet kokku seada. Ütleme, teie awate suure ärilise ettewõtte, wäljaminekud on teil kindlasti teada, ja teie loodate sissetulekute peale, kuid missugused faktid olema saawad, seda wõib ainult umbkaudu arwata. Kui tullakse sarnaste wäidetega wälja, et meie mark midagi ei maksa, ja tema wäliswaluutaga wõrreldes on teatawas mõttes küll odaw, kuid ega meie sellepärast selles süüdi ei ole, ega Asutaw Kogu selles süüdi ei ole, et meie iseseiswust ei tunnistata, et meil wäljamaal turgu ei ole. Sellepärast ministeeriumi eelarwete puuduse pärast süüdistada ei wõi. Teie nagu awaldate umbusaldust walitsusele, et pikemat aega andes lugu niisama edasi kes.tab, minu arwates on see asjata; andke aega üks, kaks, kolm kuud, kuid andke aega nii, et

13 2957 PROTOKOLL NR.94(67) 2958 seda arwustikku kokku seada wõiks, siis ei ole etteheiteid tarwis. Minu arwates on tema teinud, mis ta on wõinud, ja kus teie wigu näete, seal olge nõuga abiks, kuid ärge süüdistage: süüdistada on kerge, aga parandada raske. Juhataja J. Westholm: Sõna on palunud rhs. Uluots, aga et kodukorra järele õigus on sõna wõtta kahel wastu ja kahel poolt, ja härra Uluots on juba kaks korda kõnelenud, siis ei saa ma temale sõna lubada. (J. Uluots, maal.: Lubage siis faktiliseks mär- -kuseks.) Faktiliseks märkuseks on sõna rhs. Uluots'al. J. Uluots (maal.): Wäga armas on seda kuulda, aga mina praegusel juhtumisel sellest lõbu ei tunne. Juhataja J. Westholm: Sõna on antud ainult faktiliseks märkuseks ja ma palun sellest mitte mööda minna ega sõna waidlemiseks tarwitada. J. Uluots (maal.): No, ma teen siis faktilise märkuse. Kui meie rahakurs tõesti nii kõrge on, siis on mõttetu see asjaolu, et teie oma palku kõrgendada tahate. Kuid on loomulik, et kui rahakurs kuskil riigis odawamaks läheb, siis wõõramaa rahakurs wastawalt kõrgemaks läheb, ja lõppude-lõpuks wõib see teine riik meie rahakursi järele kõik meie maa wilja ära osta. Sellest ma rääkisin, aga milles härra Uibopuu mulle wastu rääkis, sellest ma aru ei saa. (Üldine nаег.) Peaminister J. Tõnisson: Austatud rahwasaadikud! Walitsus peab tarwilikuks, nagu rahaminister juba seletas, et eelarwe oleks täiesti põhjendatud nende reaalsete wõimaluste peale, mille peale walitsus selle eelarwe teostamise juures toetama saab. Praegu on tõesti meie rahaline seisukord raske aga sugugi mitte nii lootuseta, nagu siin üks eelkõnelejatest toonitas. Peale selle on meil weel wõimalusi olemas oma rahakursi tuntawalt parandada, kui seda senni tarwitusel olnud abinõud wahest on suutnud teha. Meil on praegu õige suur kawatsus wäljaweo ja sisseweo tasakaalu wiimiseks arutamisel olnud. Riigi ma-, jandusnõukogu on mitmel koosolekul riigi kaubanduspoliitikat arutanud. Seal on üles seatud juhtmõtted, kuidas meil tuleks kaubanduspoliitikat ajada, et meie wõiksime oma rahawäärtust wäliswaluutaga wõrreldes tarwilikule kõrgusele wiia. Walitsus oleks mõned kawatsused juba maksma pannud, aga nagu riigi majandusnõukogu koosolekutel seletati, on kõigi uuenduste juures tähtis see, et meil kindel tegewuskawa tarwitusele wõetakse. Peab kindlate kaugeleulatawate juhtnööride peale toetama, ilma et üksikasjalisi katseid wõidaks teha. Sellepärast wõtab nende kawatsuste teostamine natukene aega. Meie ei peaks ülearu närwilikuks minema, ei ka umbusaldusega walitsuse tegewusele wastu tulema, ja nõudma, et ta otse ülepea kaela hakkaks eelarwe asjus talitama. Meil on, nagu siin üks eelkõneleja juba tähendas, Eesti margal suur ostujõud siseturul. Meie saame iseäranis toiduaineid siseturul odawamini osta, kui mitmes teises Euroopa maades. Meie rnargakurs on wäliswaluutaga wõrreldes madal sellepärast, et meie ei ole sõja tõttu ja ka riigiehituse ajajärgu raskuste tõttu oma wäljawedu saanud nii korraldada, et meie wõiksime kõiki wäärtusi, mis meil ilmaturule saat- iniseks on, täiel hulgal wälja saata. Meil on lina, puu, ja muude materjaalide wäljaweo asjus takistusi, muu hulgas laewade puudusel, mida meie ei ole suutnud ära hoida. Teiselt poolt oleme sunnitud olnud wäljastpoolt kaupu rohkem sisse tooma, kui meie neid wäljaweoga katta wõisime. Praegu on walitsusel mõte, et meie isegi suuri kitsendusi oma peale peame wõtma sisseweo asjus. Meie peame ainult neid toidu- ja tarbeaineid, ja tööriistu sisse tooma, mida meil hädapärast tarwis läheb; ühtegi muud ei too meie wäljaspoolt sisse. Teiselt poolt katsume meie oma wäljawedu nii korraldada, et meie wõimalikult rohkem wäliswaluutat saame omandada. Kui meie kawakindlalt sellele teele asume, siis saame meie warsti oma seisukorda parandada, kuna ju wäliswaluuta laenu abil ka wõimalik on seisukorda kergendada. Sellepärast ei pruugiks meie praegusel silmapilgul nende raskuste pärast, mis meil siin kõigil kanda on, kannatust kaotada. On parem, kui meie eelarwe asjus kawakindlalt ja sihikindlalt talitame ja walitsusele aega antakse eelarwet põhjalikult ette walmistada. Asutawal Kogul tuleb ühes walitsusega neid küsimusi tõsiselt arutada, kui meie oma majanduslikku seisukorda tahame parandada. Sellepärast oleks walitsuse soow, et niisu-

14 2959 PROTOKOLL N R. 94 (67) 2960 guseid meeleawalduslikke ettepanekuid wastu ei wõetaks, kus ainult paarinädalasest wõi kuulisest tähtajast räägitakse, mille jooksul peawad eelarwed ette pandama. Asutaw Kogu ei saaks eelarwet kuu jooksul arutamisele wõtta ega läbi wiia. Sellepärast oleks tarwis, nagu rahaminister juba rõhutas, et walitsusele antaks wõimalus jookswaid wäljaminekuid kogemuste põhjal aasta II poole piirides täita, kunni siis tõesti tulewane eelarwe wastu on wõetud, ja meil siis ka selle poolest palju kindlamalt wõib talitada, kui nüüd. Igasugusest närwitsemisest ja erutawast meeleolust tuleb eemale hoida, sest siin ei saa rühmade wahel suurt wahet olla; olgu seal asju ajamas, kes tahes, kui meie tõesti kõiki mõtteid kokku ei wõta ja kawakindlalt ja ühesmeeles ei toimeta, siis on meil kõigil raskusi rohkem. Riigi majandusnõukogu koosolekutel näeme, et asjalikul arutamisel kaowad rühmade waned ära. Kõneldakse palju suuremas üksmeeles, kui siin Asutawa Kogu awalikul koosolekul, rahwa nähes ja kuuldes sünnib. Walitsus loodab, et Asutaw Kogu praegusel korral otsuseks teeb walitsusele wõimalust anda meie riigieelarwet põhjalikult ette walmistada ja alles siis ette panna. Juhataja J. Westholm: Lõpusõna on aruandjal. Aruandja K. Wirma: Mina ei hakka puudutama neid waidlusi, mis olnud selles asjas, ma tahan ainult toonitada neid asjaolusid, mida arwesse wõttis rahaasjanduse kommisjon. Kõige pealt, mispärast üldse on tarwis esineda niisuguse seadusega, sellepeale waatamata, et on seadus olemas, mis lubab walitsusele tarwitada järgmisel aastal krediite. Asjaolu oli nimelt see, mida räägiti ja mille peale tähendati: aasta eelarwe ei olnud kõiges ulatuses niisugune, mis annaks tulewal aastal wõimalust seda eelarwet kasutada, sest aasta algu eelarwed olid hulga lühemad ja wälja töötamata. Rahaasjanduse kommisjon leidis niisuguse põhjenduse õige olewat, et meie tulewa aasta esimestel kuudel peaksime katsuma baseerida aasta II poolaasta kulude peale. See oli esimene asi. Teine asi, kui siin wahest wõiks arwata, et rahaasjanduse kommisjon seda mitte arwesse ei wõtnud, et eelarwed peaksid olema, nagu seletas rhs. Uluots, siis juhin tähelpanu selle seaduseelnõu nimetamise peale, räägitakse seal ju riigi poolaasta eelarwest: rahaasjanduse kommisjonil oli selge, eelarwe peab täielik olema, aga tänawu aasta ei ole meil niisugust eelarwet wõimalik saada. Seletamiseks tuletan mina meelde rahwaesitajatele seda asjaolu, et meie oktoobrikuul olime sunnitud wõtma ühe määruse wastu, millega pikendati krediiti 2 kuu wõrra, mida waremalt 3 kuu wõrra tegime. Seda wõttis kommisjon nüüd arwesse; kui see otsus wastu wõeti, olid kõik eelarwed Asutawa Kogu käes, kuid ära nähes seda suurt tööd, mis nende eelarwete kallal oli, pikendati krediiti oktoobrikuul kahe kuu wõrra, arwates, et kahe kuu jooksul saadakse töö juba walmis, kuid nagu näete, on nüüd see pikenduse aeg möödas, meie oleme detsembrikuu sees, pidime töötama niisugustes wahekordades, mille kohta wõiks öelda, see ei olnud seaduslik. Seda wõiks küll öelda, kuid juhatada, mis teha, ei ole kerge. Seda arwesse wõttes, et meie eelarwete kawad on pandud niisugusele pinnale, et nende juures suur hulk tööd peab tegema, arwas rahaasjanduse kommisjon tarwilikuks määrata kolmekuulise tähtaja ja see on siin seaduses ette pandud. Sellega ei ole öeldud, et walitsus ei saa enne kolme kuud oma eelarwega esineda, siin oli just arwesse wõetud Asutawa Kogu enese tööwõimalus, aga et siiski kõike seda selle aja jooksul ära teha wõiks, ütles rahaasjanduse kommisjon soowiawalduse, et see eelarwe, aasta eelarwe, 30. jaanuariks Asutawale Kogule esitatud peab olema. Nüüd kuulsime rahaministrilt, et see olewat juba peaaegu nii walmis, et seda wõiks ette panna. (J. U 1 u о t s, maal.: Tänawuaastane eelarwe, kus on see?) Ma arwan, et tänawuaastane eelarwe peab saama wormilistesse raamidesse pandud, et see küsimus lahtiseks peaks jääma, seda mina ei arwa. Kui mina juba tulewa aasta eelarwest rääkisin, siis on see iseenesest mõistetaw, et tänawuse aasta eelarwe korda seatakse. Seda kõike arwesse wõttes tegi rahaasjanduse kommisjon niisuguse ettepaneku ja mina ei saa sugugi aru, miks püütakse lühemaid tähtaegu määrata, teades et meie ometi tööd ära ei tee; wõiks tähtajaks ühe päewa panna ja igapäew selle kallal ainult niipalju töötada, et seda tähtaega pikendada kui praktiline niisugune tegu-

15 2961 PROTOKOLL N R. 94 (67) 2962 wiis oleks, seda näeme sellest, et töö walmis ei saa. Seda seisukohta silmas pidades paluksin rahaasjanduse kommisjoni andmeid kaaluda. K. P ä t s (maal.): Pean tunnistama, et wist kellelgi tahtmist ei oleks, kes ette panewad ainult ühe kuu peale eelarwet pikendada, riigiwalitsust raskesse seisukorda seada, waid see ettepanek sisaldab eneses soowi rahwaesituse kontrolli riigi wäljaminekute üle kindlamalt teostada, senni kui eelarwe weel ei ole läbi waadatud. See on parlamendi õigus teatawal wiisil walitsuse peale surwet awaldada, et walitsus eelarwe walmistamisega püüaks õigeks ajaks walmis saada. Ma teen täienduse, mis lepitaw peaks olema. Härra Uluots'a poolt oli ettepanek tehtud ühe kuu peale endise eelarwe summasid pikendada, ma teen lisanduse juurde Kui ühe kuu jooksul walitsuse poolt eelkawa sissetulekute ja wäljaminekute üle Asutawale Kogule sisse ei ole antud, siis pikendatakse seda õigust weel kahe kuu peale edasi". Nii oleks ikkagi eelarwe kolme kuu peale pikendatud, kuid tingimisega ja see tingimine on sisuliselt see soow, mis ka rahaasjanduse kommisjon ette tõi. Juhataja J. Westholm: Rhs. Päts'i poolt on ettepanek tehtud täienduseks rhs. Uluots'a ettepanekule, et kui eelarwe ministeeriumide poolt ühe kuu jooksul sisse ei ole saadetud, siis aega pikendada kahe kuu peale. M. N e p s (sd.): Mina saan asjast nii aru, et walitsusele tingimisi siis ette panna tarwis on, kui meie tema peale teistwiisi surwet ei saa awaldada. Asutaw Kogu seda aga wõib, sellepärast usun ma täidawad ministeeriumid eeiarwete sisseandmise nõuet wõimalikult ruttu. Ma ei usu, et nad:,seda teha ei taha. Ei tee nad seda määratud aja jooksul, siis ainult sellepärast, et nad ei jõua. Sellepärast teeksin ettepaneku termini wälja jätta. Juhataja J. Westholm: Lõpusona on aruandjal. Aruandja K. Wirma: Rhs. Neps'i ettepanek oli kommisjonis arutamisel, aga kommisjon leidis tarwilikuks oma redaktsiooni juurde jääda. Täienduseks pean ütlema, et rahaasjanduse kommisjon on niisuguse otsuse teinud, et kui ta soowiawalduse teeb, siis antakse see soowiawaldus kirjalikult wastawale ametkonnale, nõnda et see soowiawaldus peab rahaasjanduse kommisjonil teada olema. Rahaasjanduse kommisjon tegi niisuguse soowiawalduse, see on andis Asutawale Kogule ja walitsusele teada, ja kui nüüd tähendatakse, et seda ei täideta, siis peaks kindlasti kohe ära öeldama seaduses eneses, et sellel ja sellel kuupäewal olgu eelarwe walmis. Seda seisukohta on kommisjon pidanud ja ei wõi ühineda ühegi muu ettepanekuga. Juhataja J. Westholm: On tehtud kolm ettepanekut: rhs. Uluots'a poolt, Päts'i täiendusega, rhs. Neps'i poolt ja kommisjoni ettepanek. Ma panen nad hääletamisele. (Hääletatakse.) Hääletamisel on saanud: rhs. Uluots'a ettepanek 5 häält poolt, Neps'i ettepanek l hääle poolt ja rahaasjanduse kommisjoni ettepanek 45 häält poolt, sellega sai rahaasjanduse kommisjoni ettepanek absoluutse enamuse ja on wastu w õ e t u d. 6. Seadus "Rahaasjanduse kommisjoni aruandmarga uue ja A. Uibopuu kannab paberraha ette japealkirjaning wäljaand- paragrahwe eraldi mise kohta hääletades wõetak- II luge- se wastu nähtawa misel. enamusega pealkiri ja 1 5. Seadus marga uue paberraha wäljaandmise kohta (III emissioon.) 1. Wabariigi Walitsusele antakse õigus riigikassa tähtedena wälja anda uut paberraha marka. 2. Wäljaantawate riigikassa tähtede eest wastutab Eesti wabariik kogu oma warandustega ja sissetulekutega. 3. Üksikute emissioonide kui ka kopüüride suurus määratakse kindlaks rahaministri ettepanekul Wabariigi Walitsuse poolt. 4. Riigikassa tähtede järeltegemine ehk wõltsimine niisama kui järeltehtud ehk wõltsitud kassatähtede laialilaotamine on karistataw määruste järele, mis kaelakohtu seaduses riigikrediidi piletite kohta ette nähtud.

16 29_63 P R O T O K O L L N R. 94 (67) Katkirebitud ehk muul wiisil rikutud riigi kassatähed wahetatakse ümber terwete wastu ainult siis, kui terweksjäänud osades selgesti kassatähe esialgne wäärtus näha on ja kui need osad mitte alla % tema esialgsest suurusest ei ole. 7. Eesti waba- Rahaasjanduse riigi a. i kommis j о n i a r u - wõidulaenu andja A. Uibopuu seadus II lu- kannab ette ja gemisel. pealkirja ning punkte eraldi hääletades wõetakse wastu nähtawa enamusega seaduseelnõu pealkiri ja punktid 1 9, sama ka a.' w õ i d u 1 a e n u kustutamise ja wõitude loosimise plaan. Eesti wabariigi a. wõidulaenu seadus. 1. Eesti wabariigi a. wõidulaenu summa on Eesti marka. Laen jaguneb seeriasse, igas seerias 100 piletit. Pileti nimeline wäärtus on 100 Eesti marka. 2. Wõidulaen ei kanna protsente. Protsentide asemel loositakse kogu laenu peale kümne aasta jooksul, aastast alates, iga aasta neli korda, allnimetatud tähtaegadel, wõitudena igakord üks miljon marka wälja järgmistes wõidusummades ja korras: Wõitude Üksikute wõitudc arw. summad. 1 J ä marka я,, я?>,,»»,,,, Wõitude kogusu marka 3. Wõiduloosimisel wõidawad üksikud piletid, mitte aga terwed seeriad. Loosimisel wõetakse ükshaawal wälja ühest rattast piletinumber ja teisest rattast seerianumber. Pärast wõidu kuulutamist lastakse mõlemad wäljawõetud numbrid tagasi kumbki oma rattasse, kuid iga üksik pilet wõib ühel ja samal loosimisel ainult ühe wõidu saada. 4. Wõidusummad maksetakse puhtas rahas wälja, kas riigikassast wõi, wõidusaaja soowil, lähemast renteist, kolme kuu pärast peale loosimist, maha arwates 10% riigi kasuks. Raha saamiseks näidatakse* wõitnud pilet riigikassale ette, kas otsekoheselt ehk rentei kaudu. Wõidusumma wäljamaksmise puhul antakse pilet tembeldatult tema ettenäitajale tagasi. Wõitnud pilet wõtab senni osa kõigist järgmistest wõiduloosimistest, künni ta kustutamiseks wälja pole loositud aasta wõidulaenu wõidud on sissetulekumaksust wabastatud. 6. Wõidulaen kustutatakse kümne aasta jooksul laenupiletite tagasiostmise teel Seks loositakse, aastast algades, iga kolme kuu pärast laenupiletit kustutamiseks wälja terwete seeriate kaupa alamalmääratud tähtaegadel. Iga kustutamisele langenud pileti eest maksetakse wälja tema nimeline wäärtus 100 Eesti marka. See summa antakse kustutatawa pileti ettenäitaja kätte, kas riigikassast wõi maksusaaja soowil lähemast renteist, kolme kuu pärast peale loosimist. Kustutamisele langenud ja tagasiostetud piletid häwitab riigikassa ära.. 7. Wõidupiletke ja kustutamise seeriate loosimine sünnib awalikult seatud tähtaegadel ühel ja samal päewal ja nimelt: kõigepealt loositakse wõidud wälja ja siis seeriad, mis kustutamisele kuuluwad. Loosimisi toimetab riigikassa peawalitsus. Loosimisel wiibiwad rahaministeeriumi, riigikontrolli, Tallinna linnawalitsuse ja Harju maakonnawalitsuse esitajad ja kordamööda üks wallawalitsuse esitaja Harju maakonnast. 8. Wõidusummad ja kustutamise maksud, mis kümne aasta jooksul pärast loosimist riigikassast wälja ei ole wõetud, arwatakse riigi omaks. 9. Wõidulaenu piletite walmistamine ja müümine, wõidu ja kustutamise looside wõtmine ja wäljakuulutamine, samuti wõidusummade ja kustutamise maksude wäljaandmine korraldatakse lähemalt rahaministri poolt.

17 2965 P R O T O K O L L N R. 94 (67) 2966 Lesti wabariigi a tutamise ja wõitude 2 я..-1-0) Ё ОД и 4> Я Loosimiste tähtajad. oad С 1. 1 aprillil а juulil 3. 1 oktoobril 4. 2 jaanuaril aprillil 6. 1 juulil 7. 1 oktoobril 8. 2, jaanuaril aprillil juulil oktoobril 12. 2, jaanuaril aprillil 14. 1, juulil oktoobril 16. 2, jaanuaril aprillil juulil oktoobril jaanuaril aprillil juulil oktoobril jaanuaril aprillil juulil oktoobril jaanuaril aprillil 30. 1, juulil oktoobril jaanuaril aprillil juulil oktoobril jaanuaril aprillil 38. 1, juulil oktoobril jaanuaril а. wõidulaenu kusloosimise plaan. Wäljaloositawate laenupiletite arw. wõitude kogusumma Eesti markades , Ö Kohtuministeeriumi lisaeelarwe duse kommis- Rahaasjan a. II poole joni aruandja K. kohta II lugemisel. ette ja peal Baars kannab kirja ning punkte* eraldi hääletades wõetakse vvastu nähtawa enamusega pealkiri ja peatükid I VI B. Kohtuministeeriumi wäljaminekute lisaeelarwe а. II poole peale. Peatükk 1 Juhatus. Perekonna-abirahad 900. Kokku peatükk I Peatükk II. Ministeeriumi kantselei. Perekonna-abirahad Päewarahad ja sõidukulud Majanduslikud kulud: Majateenijate perekonnaabiraha Liikuwa wara muretsemine Majade remont Kokku peatükk II Peatükk III B. Kohtud kohtade peal. Palgad Perekonna-abirahad Päewarahad ja sõidukulud Kantselei: a) kantseleimaterjaal (tarwidused) b) post, telegraaf, telefon Majanduslikud kulud: a) üür b) küte d) walgustus h) majaruumide puhastamine ja korrashoidmine i) majateenijate perekonnaabiraha m) ettenägemata Liikuwa wara muretsemine Tunnistajate ja ekspertide tasu Majade remont Kokku peatükk III B Peatükk IV. A. Kodifikatsiooni osakond. Palgad Perekonna-abirahad Kokku peatükk IV A

18 2967 PROT О К О L L N R. 94 (67) 2968 Peatükk V. Eesti wabariigi prokuratuur. A. Keskasutus. Perekonna-abirahad Liikuwa wara muretsemine 5, Kokku peatükk V A B. Kohtade peal. Perekonna-abirahad Kantseleikulud: a) kantseleimaterjaal (tarwidused) 250. b) post, telegraaf, telefon 995.,245. Majanduslikud kulud: a) üür b) küte d) walgustus h) majaruumide puhastamine ja korrashoidmine i) majateenijate perekonna-abirahad m) erakorralised (ettenägemata) Tunnistajate ja ekspertide tasu, Kokku peatükk V. B Kokku peatükk V Peatükk VI. Wangimajade peawalitsus. A. Keskasutus. Perekonna-abirahad 900. Kokku peatükk VI A. 900 В. К о h t a d e p e а 1. Perekonna-abirahad Kantselei: a) Ajutiste tööjõudude perekonna-abirahad 900. Kokku peatükk VI B Kokku peatükk VI , Kokku kohtuministeerium Toitlusministeeriumi wäljamineduse kommis- Rahaasjankute eelarwe joni aruandja a. II poole peale K. Baars kannab ette ja peal- II lugemisel. ki r ja ning punkte eraldi hääletades wõetakse wastu nähtawa enamusega pealkiri ja peatükid I VI. Toitlusministeeriumi väljaminekute eelarwe a. II poolaasta peale. Peatükk I. Juhatus. Ministri palk Ministri abi palk ,- Kokku peatükk I Peatükk II. Kantselei. (Ühine kõikidele osakondadele) 1. Palgad Kantselei: a) kantseleimaterjaal b) post, telefon, telegraaf d) ajakirjad ja kirjandus e) ajutised tööjõud Majanduslikud kulud. (Ühised kõigi osakondadega.) a) walgustus b) wesi 300. d) majaruumide puhastamine ja korrashoidmine e) sõiduabinõud Liikuwa wara muretsemine Kokku peatükk II Peatükk III. Põllusaadust. ja kaub. e/d. Palgad Päewarahad ja sõidukulud Aida kulud Weoabinõud Kokku peatükk III

19 2969 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2970 Peatükk IV. Karja ja kalaos. k. A. Keskasutus. 1. Palgad Tapamaja kulud: a) Palgad b) Tapamaja tarw. ja riigimaks d) tapmise kulud Külmetusmaja kulud: a) palgad b) külmetusmaja üür ja tehnilise sisseseade tööstuse kulud d) töölised ja teised kulud Kokku peatükk IV A B. Kohtade peal. 1. Palgad kalapunktide juhatajatele ja instruk- - toritele Kokku peatükk IV B Kokku peatükk IV Peatükk V. Arweosakond. 1. Palgad Kokku peatükk V Peatükk VI. Arwustiku osakond. 1. Palgad Erikulud, kantselei ja joonistamise materjaal , Kokku peatükk VI Kokku toitlusministeeriumi eelarwe Määrus toitlus- Rahaasja li isteeriumile duse kommis mk,06 p. joni aruandja suuruse krediidi K. Baars kanawamise kohta nab ette ja peal a.i pool- kirja ning sisu aasta puudujääki- eraldi hääletade katmiseks II des wõetakse lugemisel. wastu nähtaw a enamusega pealkiri ja seaduse sisu. Määrus toitlusministeeriumile Mk p. suuruse krediidi awamise kohta a. I poolaasta puudujääkide katmiseks. Määratakse - toitlusministeeriumile krediiti nelisada seitsekümmendwiis tuhat üheksasada wiiskümmendneli marka 06 penni (Mk p.) a. I poolaasta puudujääkide katmiseks. 10. Määrus õpeta- Rahaasjanjatepalgalisa kohta duse kommis- II lugemisel. joni aruandja E. N ipma n (loeb): Määrus õpetajate palgalisa kohta. Juhataja J. Westholm: (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on pealkiri wastu wõetud. Aruandja E. Nipman (loeb): 1. Kõigile awalikkude koolide õpetajatele määratakse erakordist palgalisa riigi poolt maksetawa elukalliduslisa kõrgendusena 1. nowembrist 1919 a. alates 30% suuruses Asutawa Kogu poolt 28. augustil a. wastuwõetud õpetajate palgamääruse 6-das tähendatud põhipalgast, lisapalgast, elukalliduslisast ja korterirahast. J. Reintam (rhw.): Ma wõtsin eile pikemalt selle punkti kohta sõna, täna tahan ma eile ettetoodud mõtteid parandada ja nimelt, et see palgalisa maksmine peaks rutem sündima ja ma panen ette, seda paragrahwi järgmiselt muuta: 30%" asemele 100%" panna ja sõnad põhipalgast, lisapalgast, elukaliiduslisast ja korterirahast" wälja jätta. Tegelikult on asi nii, et elukalliduslisa kõrgeneks kahekordseks, põhjused oleksid selleks järgmised: et see wäljaarwamine wäga keeruline on põhipalga, kui ka lisapalga kohta ja paljud kooliõpetajad ei

20 2971 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2972 saa protsente, kui niisugusel kujul, kuidas seda rahaasjanduse kommisjon on ette pannud, oma 30% mitmel ajalgi kätte, sellepärast, et aluspalk on teadmata. Teiseks, eile seletasin seda, et kui korteriraha on eraldi määratud, siis nende poolt peaks maksma tagasi waldadele ja linnadele korteriraha nende poolt, kes natuuras korteri saawad; ja kolmas põhjus on see, et see lisa 30%, praegusel kujul kõrgendab suuremate palkadega õpetajate palku, kuna aga wäiksemad palgasaajad wähem saawad. Näiteks, suurema palgasaaja saab seal marka lisa, kuna aga 500 marga palgasaaja poole wähem saab. Kuid igatahes ei ole nende wäikese palga saajate elu wähem kallimaks läinud, kui teistel. Loomulik oleks, et õieti need koolielu peaksid lahendama ja mõnusamaks tegema, kes koolisid ülewal peawad, see on linnad ja wallad, nende abinõudega, millega elukallidus tuleb lahendada. See on tarbeaineid muretsedes, kuid et see suuremaid seaduseandmisi nõuaks, siis selle wahepeal oleks tarwidus esineda ruttu, nii ruttu, kui wõimalik, minu poolt ettepandud kujul. Minu arwates, minu ettepaneku järele, need Õpetajad, kes on kauemat aega teeninud, ja esimesse liiki kuuluwad, nendel oleks see lisasaamine wäiksem, kui 30%-lise lisa saamisel, kuid aga just nendel, kes wähem palka saawad ja madalamate liikide alla kuuluwad, oleks see kõrgem. Juhataja J. Westholm: Rhs. Reintam'i poolt on ettepanek tehtud 1 järgmiselt muuta: 30%" asemele panna 100" ja wälja jätta lisasõnad põhipalgast, lisapalgast, elukalliduslisast ja korterirahast." LÕpusõna on aruandjal. Aruandja E. Nipman: Ma ei saa komrnisjoni nimel rhs. Reintam'i ettepanekuga ühineda. Seda ettepanekut wastu wõttes seaksime õpetajad hoopis isesugusesse seisukohta. Kui teiste ametnikkude kohta wõimalik ei leitud olewat wastu wõtta määrust, et kõik ametnikud, järkude peale waatamata, ühesugust palgalisa saaksid, siis ei saa seda ka õpetajate kohta teha. Täna wõeti meil määrused wastu, mille põhjal riigi kõigekõrgema järgu ametnikkude palku protsendiliselt tõsteti. Siin ei wõetud seda mitte arwesse, et elukallidus ministril samasugune on, kui wäikestel ametnikkudel. Rhs. Reintam tõi põhjenduseks ette, et 1 nimetatud määruse järgi paragrahwide arwamine keeruline on selle tõttu, et põhipalk mõne liigi kohta kindlaks määratud ei ole. Ma pean selle kohta tähendama, et õpetajad, kellel põhipalkade kohta kindlaid dokumente ette näidata ei ole, missuguse liigi alla nad kuuluwad, et need ilma põhipalgata jäänud ei ole. Neile makstakse põhipalk mingisuguse esialgse normi järgi, ning protsendid wõiwad ka selle järgi arwatud saada, ja kui mõnel üksikul juhtumisel liigitamisel- eksitus peaks juhtunud olema, siis wõib protsendiwahe pärast järele maksta. Mis puutub korterirahasse, siis pean selle wastu waidlema, et protsenta korteriraha pealt ei makstaks. Õpetajate palgad, kui nad omal ajal normeeriti, kujunesid nõnda, et esimese järgu õpetaja palk oli ühesugune 6. järgu ametniku palgaga. Seda tehti, silmas pidades, et 6. järgu ametnikud peaksid olema kõrgema haridusega. Kuna aga meil kõrgema haridusega isikutest suur puudus, siis on 6. ja isegi kõrgema järkude ametnikkudeks ka kõrgema hariduseta isikuid. Siit selgub, et tegelikult õpetajate palgad enam-wähem suuremad on, kui teistes ametkondades. Asi on nii, et õpetajatele hariduse järele, ametnikkudele aga kohtade järele palka makstakse. Sellepärast tuleb ka ette, et alamate järkude õpetajad küll keskkoolis õpetada wõiwad, kuid palka saawad nad ikkagi sama järgu järele, mille'järele nad algkoolis saaksid. Rhs. Weiderman kõneles juba sellest, ja mina konstateerin ka seda fakti, et kõrgema haridusega õpetajad koolidest emigreeruwad. Tean Tallinnas ühte keskkooli, kus ainult direktor kõrgema haridusega. Kooliõpetajate palkade wahed on juba wäiksemad kui teistel ametnikkudel. Kui meie ka protsendid ühetasaseks teeksime, siis jääksid keskkoolid kõrgema haridusega õpetajatest täiesti lagedaks. H. Kiksоn (sd.): Kui meie käesolewa määruse 1-mest paragrahwi waatame, siis näeme, et 30% tahetakse laiendada ka nende kooliõpetajate kohta, kes saawad lisapalka. Wiimast ei saa ka kõik, waid mõned üksikud. Selleläbi muutuks 30% lisa mitmesuguseks, mis mitte õiglane ei oleks nende kohta, kes lisapalka ei saa. Selles mõttes teen ma ettepaneku, et sõna lisapalgast" esimesest paragrahwist wälja jäetaks.

21 2973 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2974 W. Päts (töer.): Austatud rahwasaadikud! Ei saa kuidagi leppida selle ettepanekuga, mida eelkõneleja siin tegi kui ta tähendas, et kooliõpetajate seisukord palgaküsimuses _ on sarnane teiste riigiametnikkudega. Õpetajate palk on Asutawa Kogu poolt nõnda wastu wõetud, et ta jaguneb mitmesse ossa ja kui nüüd ettepanek tehakse lisamaksu anda ainult ühe palga osa eest, siis oleks see õpetajate kohta teataw ülekohus, kes künni siiaajani, nagu tähendatud, seda palkagi ei ole kätte saanud, mis neile enne on lubatud. Nad jääksid sellega nagu II järgu riigikodanikkudeks, kuna aga nad niisamasugust protsenti palgakõrgenduseks peaksid saama, kui kõik teised ametnikud. Ma olen seisukohal, et kui kõigile riigiametnikkudele juba palka maksta 30% wõrra rohkem, siis seda ka kooliõpetajatele maksta tuleb, ja kui kooliõpetajad seda ei saa, siis ei oleks ka teistele waja mina isiklikult arwan, et praeguse rahalise kitsikuse ajajärgul kellelegi ei oleks waja seda 30% elukallidusmaksu anda, kuid nüüd on selle üle rääkida juba hilja, ja kui selles asjas tehtud otsus ametnikkude kohta maksab, siis peab ta ka kooliõpetajate kohta makswaks saama. Kui meie lähemalt waatame rahaasjanduse kommisjoni ettepanekut, siis leiame punkt I. öeldud, et kõikidele õpetajatele määratakse lisatasu 30%; siit on wälja jäetud need koolid, mis haridusministeeriumi poolt toetust saawad, kellele haridusministeeriumi poolt aga praegu maksetakse palgarahasid, see on, erakoolid ei ole siia üles wõetud, peale selle leian ma, et ei ole 1. üles wõetud ega ette nähtud summad, mida saawad koolijuhatajad. Siin öeldakse, et 6. järele maksetakse see palgakõrgendus põhipalgast, lisapalgast, jne., kuid б ei näe mitte ette koolijuhatajaid, kellele teise palgamääruse paragrahwide järele palk arwatakse. Awalikkudes algkoolides on aga kooliõpetajad ühtlasi koolijuhatajad, kes niiwiisi teise palgamääruse paragrahwi alla kuuluwad, ja koolijuhataja, kes wõib olla, juhatamise eest kuus ainult marka rohkem saab, kui teised õpetajad, ei saaks selle eelnõu järele elukallidus-lisapalka mitte. Sellepärast teen järgmise ettepaneku: 1. wälja jätta kõige esiteks sõnad: awalikkude koolide õpetajad", et see 1. käib 28. augustil a. wastuwõetud õpetajate palgamäärusega kokku, siis arwatakse sellega need koolid, kes üldse abiraha saawad, ka palgakõrgendust saajate koolide sekka, nii käiks parandus järgmiselt: kõigile koolide õpetajatele määratakse erakordne palgalisa riigi poolt maksetawa elukalliduslisa kõrgenduseks 1. now a. alates 30% suuruses Asutawa Kogu poolt 28. augustil a. wastuwõetud õpetajate palgamääruses äratähendatud õpetaja tasust." Teen lõpu lühenduse selleks, et mitte ei tuleks lugeda lisapalgast, elukalliduslisast, jne.", kui meie nii loeme, nagu 1. enne on tähendatud, siis jääksid mõned õpetajad kes kooli juhatawad määruse alt wälja, kuid paranduse wastuwõtmisega.käiks see paragrahw ka nende kohta. Juhataja J. Westholm: Lõpusõna on aruandjal. Aruandja E. Nipman: Kõige esiteks: mis puutub rhs. Kikson'i ettepanekusse, wälja jätta 1. sõna lisapalgast", siis ei saa ma selle ettepanekuga ühineda, Akl. Kikson leidis, et teised ametnikud ei saa lisatasu kauemaaegse teenistuse eest, see oleks miskisugune õpetajate priwileegium, ma leian, et teised ametnikud saawad, kui mitte rohkem, siis igatahes mitte wähem lisapalka. Teised ametnikud on järkude järele liigitatud, on üle kahekümne liigi ja igatahes kindel on, et kes 3 aastat ametis on olnud kui mitte juba enne siis saab ta järgmisesse' kõrgemasse liiki üle wiidud. See on ametnikkude palgalisa, ja et õpetajatel järkude liigitamist pole, siis on neile, minu arusaamise järele, wõimalus lisapalkade näol palka tõsta, sellepärast, kui tahame õiglased olla, ja õpetajatele palgaprotsendi sellessamas määras ja selsamal alusel anda, kui teistele ametnikkudele, siis peame arwesse wõtma ka lisapalgad, mis wastawad wilumuse tõttu tõuswale ametkõrgendusele. Mis puutub rhs Päts'i ettepanekusse, siis seletas rhs. Päts, et sellest paragrahwist wälja olewat jäänud erakoolide õpetajate palgad, kes riigi poolt toetust saawad, kuid kui ta 1. ei ole, siis ütleb seda 2. ära, nimelt: Palgalisa 1. tähendatud suuruses saawad ka nende erakoolide õpetajad, kellele haridusministeeriumi poolt õpetajate palgamääruse 13. põhjal riigi poolt õpetajate palga maksmiseks

22 2975 P ROTOKOLL NR. 94 (67) 2976 toetusraha on määratud." Kui 1. sel kujul wastu wõtta, nagu rhs. Päts ette paneb, et kõigi koolide õpetajatele maksetakse palgalisa, siis tuleb nii wälja. et meie peame seda erakorralist palgalisa ka nende koolide õpetajatele maksma hakkama, kes riigi poolt toetust ei saa. Minul pole andmeid, kui palju nende protsentide maksmine riigile kulu toob, kuid ma ei leia selle ettepaneku toetuseks mingid põhjendusi. Selles mõttes jään ma oma ettepaneku juurde, et 1 sel kujul Vastu wõetakse, nagu ta kommisjoni poolt on ette pandud. Juhataja J. Westholm: 1 kohta on parandusi teinud rhs. Reintam, Kikson ja Päts. Rhs. Reintam'i ettepanek muudab sisulikult paragrahwi kõigerohkem, sellepärast tuleks ta kõige enne hääletamisele; järgmine on rhs. Kikson'i ettepanek, mis teiseks hääletamisele tuleks, ja wiimasena - rhs. Päts'i ettepanek, mis ka hiljem sisse on tulnud. W. Päts (töer.): Ma ühinen aruandjaga, et sõna awalikult" sisse wõib jääda, lõpusõnad aga minu ettepaneku järele ära jätta. Juhataja J. Westholm: Rhs. Päts'i ettepanek seisab praegu selles, et lõpusõnad ja korterirahast jne." wälja jääksid, selle asemel saaksid sõnad: õpetaja tasust" sisse wõetud. (Hääletatakse.) Annan hääletamise tagajärjed teada: rhs. Reintam'i ettepanek on saanud 9 häält poolt, rhs. Kikson'i ettepanek 12 häält poolt, rhs. Päts'i ettepanek 5 häält poolt, kommisjoni ettepanek 15 häält poolt; sellega pole ükski ettepanek absoluutset enamust saanud ja need ettepanekud tulewad kõik hääletamisele ;,poolt" ja wastu". Esimeseks tuleb hääletamisel kommisjoni ettepanek, mis kõigerohkem hääli saanud. (Hääletatakse.) Teatan, et hääletamisel on hääli saanud: kommisjoni ettepanek 16. häält poolt, 21 wastu; rhs. Kikson'i ettepanek 11 häält poolt ja 24 wastu; rhs. Reintam'i ettepanek 11 häält poolt ja 24 wastu ja lõpuks Päts'i ettepanek 6 häält poolt ja 24 wastu. Nii ei ole ükski ettepanek häälteenamust saanud, ja paragrahw 1 on tagasi lükatud. Sõna faktiliseks märkuseks on rahwaesitajal Press-Jansen'il. H. Press-Jansen (sd.): Ma leian, et hääletamist mitte õieti ei toimetatud. Siin hääletati parandusi 1. kohta, kui paralleel-ettepanekuid ja sellepärast arwan ma, et see paragrahw ei ole läbi kukkunud. Juhataja J. Westholm: Ma tähendan, et ainult rhs. Päts'i ettepanek oli kui parandus, kuid rhs. Kikson'i ja Reintam'i ettepanekute peale tuleb waadata, kui paralleel-ettepanekute peale. Minu arwates on hääletamine õige. Soowitakse sõna hääletamise kohta? Sõnasoowijaid ei ole. Asutaw Kogu läheb järjekorras edasi. Aruandja E. Nipman: ' 1. wäljakukkumisega kaotawad oma mõtte 2. ja 3., kuid et teist lugemist lõpuni wiia, arwan tarwilikuks neid paragrahwe Asutawale Kogule ette panna (loeb). 2. Palgalisa 1. tähendatud suuruses saawad ka nende erakoolide õpetajad, kellele haridusministeeriumi poolt õpetajate palgamääruse 13. põhjal riigi poolt õpetajate palga maksmiseks toetusraha on määratud. Juhataja J. Westholm: (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on see paragrahw wastu w õ e t u d. Aruandja E. Nipman (loeb): ja 2. tähendatud palgalisad makstakse haridusministeeriumi a. teise poolaasta eelarwe-summadest künni wastawa krediidi nõutamiseni. Juhataja J.Westholm: (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on see paragrahw wastu wõetud. 11. Kaubandus- Rahaasjanduse tööstusministee- kommisjoni aruriumiwäljamine- andja E. Rosenkute eelarwe wald kannab a. II poole ette ja pealkirja kohta II lu- ning punkte gemisel. eraldi hääletades wõetakse wastu nähtawa enamusega pealkiri ja peatükid- 1 IV j a V peatüki punktid 1 6.

23 2977 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2978 eel- Kaubandus-tööstusministeeriumi arwe a. II poolaasta kohta. Peatükk I. Juhatus. Ministri palk Ministri abi palk Esituse (räpresentatsiooni) i i i K.UIUU Kokku peatükk I Peatükk II. Kantselei. 1. Palgad: ametnikkudele ühes perekonnamaksuga ja palgad teenijatele ühes perekonnamaksuga 3. Kantselei a) kantseleimaterjaal b) post-telegraaf, telefon d) ajakirjad ja kirjandus e) kuulutused f) ajutised tööjõud 4. Majanduslikud kulud, a) üür b) küte d) walgustus e) wesi h) majaruumide puhastamine ja korrashoidmine i) teenijate einelaud k) sõiduabinõud 1) ettenägemata kulud m) kolimine n) remont o) mitmesugused wäiksed kulud p) wäiksed parandused 5. Liikuwa wara muretsemine 6. Kemikaalid tehn. osakonnale Kokku peatükk II , , _ Peatükk III. Kütteainete keskkomitee. 1. Palgad keskasutuses: a) ametnikkudele ja teenijatele Palgad kohtade peal Päewarahad ja sõidukulud Kantselei a) kantseleimaterjaal b) post, telegraaf, telefon c) kuulutused Majanduslikud kulud. a) majade puhastamine ja korrashoidmine b) üür c) walgustus d) küte e) majade remont ja sisseseade Kokku peatükk III Peatükk IV. Kohtla-Järwe põlewkiwikae wandus. 1. Palgad. a) ametnikkudele b) töölistele 2. Ehitused 3. Raudtee ehitusmaterjaal 4. Puud kütteaineks 5. Weorahade maksmiseks, toiduainete ostmiseks (operatsiooni summa) Kokku peatükk IV 1 Peatükk V. Laewasõiduamet. Keskasutus. 1. Ametnikkude palgad 3. Kantselei : a) materjaal b) postikulud c) telegraaf d) telefon e) aiakirjad ja kirjandus

24 2979 P R ОТ О К О L L NR. 94 (67) 2980 Majanduslikud kulud; a) küte b) walgustus c) sõiduabinõud Kokku Mereõnnetused ja laewade hawariid Stewedori osakonna kulud: a) laewade tühjendamise materjaalid b) tööliste wigastamised d) tööliste palgad Kokku Aruandja E. Rosenwald (loeb): 7. Laewade eksploateerimise kulud Kokku peatükk V J. Ammerman (sd.): Punkt 7. on laewade eksploateerimise kulud. Tahaksin küsimise ette panna, missugused laewad on eksploateeritud. Aruandja E. Rosenwald: Laewad Kajak", Kodumaa", Baltoonia", Kalewipoeg", Waba", Reuen", Waasa", Bremen", Wladimir", Bornholm" ja buksiir Baltiski" 2^ kuu eest. Juhataja J. Westholm: (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on punkt 7. wastu wõetud. (Hääletatakse.) Nähtawa enamuse g ao n peatükk V wastu wõetud. Aruandja E. Rosenwald kannab ette ja eraldi hääletamisel woetakse wastu nähtawa enamusega peatükid VI, VII, VIII, IX, X, XI ja XII ühes kaubandus-tööstusministeeriumi eelarwe kogusummaga. Peatükk VI. Endine Schwarz ja Co. ladu. 1. Palgad Saeweski kulud, rihmad, õlid ja muud Kokku peatükk VI Peatükk VII. Masuuti ladu. 1. Palgad Kokku peatükk VII Peatükk VIII. Süte ladu. 1. Palgad Kokku peatükk VIII Peatükk IX. Weeteede, sadamate süwendamise ja parandamise amet. 1. Palgad: a) ametnikkudele ja kuutöölistele ühes perekonnamaksuga b) laewa meeskonna palgad d) päewatööliste palgad e) töökojatööliste palgad ühes perekonnamaksuga f) haigete ja wigastatud tööliste palgad Kantseleikulud. a) kantseleimaterjaal b) telefon, telegraaf c) kuulutused ja trükikulud d) raamatud e) ajakirjad ja kirjandus Majanduslikud kulud: a) weokulud b) majade puhastamine ja korrashoidmine c) walgustus d) laewade ja majade küte e) laewade materjaalid f) laewadele ja töökodadele inwentaari muretsemine Sõidu- ja päewarahad Sadama ehitus- ja parandustööd. a) Wana sadama kallaste kaitseraamide uuesti ümberehitamine b) Uue muuli ehitamiseks c) Lääne muuli puhastustöödeks d) Monto sadamasilla walmistamiseks

25 2981 P R O T O K O L L NR. 94 (67) Majade ehitamine ja remont: a) autogaraashi müüride peale kätte ehitus b) Elewaatori hoowipeal olewa köögi ja kojamehe korteri remont 715. d) Parandustööd merekoolimajas Baltiskis d) Baltiski sadamas olewa puust kuuri ehitus e) Uues sadamas olewate kontorihoonete remont f) Elektrijaama ja seal juures olewa kuuri parandus g) Mitmesugused parandustööd elewaatori kontorimaja juures h) Parandustööd aias nr. 1 hoowi peal olewa wäljakäigukoha majas i) Elektrijaama juures olewa puumaja parandus k) Elektrijaama masinistide korterite parandustööd ) Laudadest torudepealse ülesõidukoha äralahutamine tulekahju autogaraashi juures Kokku peatükk IX. Peatükk X. Sadamate walitsus Palgad: a) ametnikkudele ja teenijatele b) Laewa komando c) töölistele Kantselei * a) post ja telegraaf b) ajakirjad c) kuulutused d) kantseleimaterjaal 3. Sõidukulud ja päewarahad 4. Weoabinõude kulud Majanduslikud kulud: a) majade remont ja puhastamine b) üür 360. c) küte d) walgustus Arstimiskulud Laewade üür Liikuwa wara muretsemiseks Materjaalide muretsemiseks Uppunud waranduste päästmistööd Haapsalu rannas: Wormsi rannas mootorpaadi päästmistööd Kokku peatükk X Peatükk XI. Rügiwaranduste ülewõtmise osakond. A. Keskasutus. 1. Palgad ametnikkudele Kantseleikulud: a) kirjutusmaterjaal b) post, telegraaf, telefon c) ajakirjad ja kirjandus Majanduslikud kulud: a) üür b) walgustus c) wesi d) majaruumide puhastamine ja, korrashoidmine e) majateenijad Liikumisabinõud Inwentaari muretsemine B. Kohtade peal. Palgad ja perekonna-abi a) ametnikkudele b) töölistele *

26 2983 PROTOKOLL NR. 94 (67) Kantselei: a) kirjutusmaterjaal b) post, telegraaf ja telefon с) ajakirjandus Majanduslikud kulud: a) üür b) küte c) walgustus d) ruumide ja õue korraspidamine e) teenijate einelaud f) liikurnisabinõud g) weokulud h) majateenijad Päewarahad ja sõidukulud Maakondade wolinikud: a) Tartu b) Wiljandi c) Walga d) Pärnu e) Wiru f) Lääne g) Saaremaa Suurtükikuulide merepõhjast ülestõstmine Mehaanikatöökoda Kokku peatükk XI Peatükk XII. Nahatoimkond Nahkade ostmiseks ja kuludeks, operatsiooni summadena Kokku peatükk XII Kokku kaubandus- ja tööstusministeerium Haridusministeeriumi Rahaasjan a. duse kommis- II poole wäljaminekute joni aruandja E. lisaeelar Nipman kannab we II lugemiselkirja ette ja pealra ning pa g r a h w e eraldi hääletades wõetakse wastii n ahta w a enamusega 1 4. Haridusministeeriumi aasta II poole wäljaminekute lisaeelarwe. Ministeeriumi kantselei ja osakonnad. Palgad: a. Ministeeriumi ametnikkude perekonna-abiraha b. Ajutised tööjõud 7. Trükitööd ja kuulutused 8. Rahwaharidusosakond. a. Rahwaraamatukogude toetamiseks b. Eeskujulikkude rahwaraamatute ja osakonnale tarwiliku kirjandusseks muretsemi d. Rahwaraamatukogude instruktori palk 2 kuu eest künni 1. jaanuarini a. ä 1050 m. e. Instruktori sõidukulud а 400 mk. kuus T a-r t u ü 1 i к о о 1. Tartu ülikooli a. II poole wäljaminekute eelarwe järele on waja Mk , a. 11 poole eelarwe järele lubatud krediit Mk puudujääk ^ a. Keskkoolide õpetajate palgad b. Alg- ja keskkoolide õpetajate elukalliduslisad Aruandja E. Nipman (loeb): 5. Kutsekoolid, a) Puutööstuse õpetuba 2 kuu eest ; b) Tartu naisühingu käsitöökoolile liikuwa wara muretsemiseks ; d) Tallinna tehnikumile palkade lisatasuks esimeste ettelugemiste kokkuseadmise eest ; d) stipendiumid käsitööõpeta-

27 gg85 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2986 jäte ettewalmistamise kursustest osawõtjatele ; e) tehnikumi ruumide parandamine ja ümbertegemine ; f) Käsmu merikoolile: remont ja ehituskulud ; meesteenija palga suurendamiseks ä 100 m. kuus 300. ; sõidukulud tunniandjale arstile 425. s g) meriasjanduse raamatukogu asutamiseks Tallinna merikoolile ; h) Eesti tehnikaseltsi ajakirjale toetusraha Kokku W. Päts (töer.): Ma palun aruandjat seletada, missuguseid ruume mõeldakse litera e all? Kui nende ruumide all mõeldakse Kanuut-Gilde ruume, siis ei ole need wist mitte riigi omad ja kas on siis otstarbekohane, kui nende ruumide peale, mis ei ole riigi omad waid eraseltsi jaod, tuleb wälja anda Teiseks tahaksin ma teada, missuguses wahekorras on ministeerium nende ruumide peremehega, muidu ei saa meie selle krediidi kohta mitte selgusele jõuda. Aruandja E. Nipman: Minul ei ole mitte täpipealseid teateid, kas need ruumid era- wõi riigiomandus on, kuid asi on nimelt see, et need' ruumid said määratud kooli jaoks ja oli tarwis remonti ette wõtta, et kooli käimapanemist wõimaldada. F. Peterson (töer.): Kanuutüilde ruumide remont sai ette wõetud tehnikakooli jaoks. Remondi eelarwesse sai wõetud summa suuruses, mille juures haridusministeerium nõusolemist awaldas, seda summat ära katta. Tehnikumi kuratoorium otsustas seda remonti ette wõtta, töö on ära tehtud ja on ka ligikaudu sedasama maksma läinud oktoobrikuust saadik ja seal on üle 200 õpilase. Terwe sõja aeg oli see sõjaministeeriumi käes ja sarnases seisukorras, et seal üldse ei wõinud elada. Kõigewiimaks oli seal sees warustuswalitsuse osakond ja need ei wõinud kõiki ruume halwas seisukorras olemise pärast õieti tarwitada, sellepärast ei wõinud ka seda kooli sisseseadeks mitte ilma remondita tarwitada. Mis puutub wahekorda endise majaomanikuga, siis nimepidi on see maja ehk weel Gilde omandus, mis üle anti linnawalitsusele, nõnda, et keš seal nüüd omanik on, kas Tallinna linnawalitsus, wõi Gilde, see on õieti weel selgitamata. Üks on aga kindel, et kui peaks aga eraomanik sellele majale weel kunagi tulema, siis selle maja remont riigile saab ära tasutud. Teisest küljest ei maksa praegu tehnikum üüri nende ruumide tarwitamise eest, nii et remondiks kulutatud summa ju üüriga ära tasutud saab. K. Päts (maal.): Minu teada ei ole meil weel mitte seadust, mille järele seisuslikkude asutuste warandus riigi omaks on tunnistatud. Wõib olla, niisugused kawatsused on olemas, aga need ei ole weel mitte wastu wõetud, sellepärast oleks, minu arwates, wähe wara selle peale toetada, et see maja linna wõi riigi omanduseks "läheb. Ta oli sõjawäeasutuste käes kõik aeg tarwitada ja et sõjaministeerium tehnikakooli ruumid oma tarwitada wõttis, kuhu tehnikum mõtles asuda, siis andis ta Gilde ruumid tehnikumile. Nii ei ole haridusministri seletus minu arwates mitte küllalt õiguslikke wahekordi tabaw. Iseäranis on huwitaw aga see, et kui see maja uue omaniku kätte peaks minema, siis kindlustused puuduwad, et remondikulud riik tagasi saaks. Ütleme, et antakse uus seadus ja selle järele läheks see maja näiteks mõne käsitööliste esituse wõi korralduse kätte, millega oleks siis kulude tasu kindlustatud? Siis üüri asi. Sõjawäewalitsuse käest ehk weel üüri ei ole wõetud, kuid ma olen kindel, et siin tuleb ükskord kõigi nende majade eest tasu maksta, mis sõjawäel tarwitada on olnud. Ma ei räägi sellest mitte selles mõttes, et seda eelarwe-osa kuidagi maha kustutada soowitada, aga tema iseloomustab meile seda korda, kuidas meil riigi eelarweid kokku seatakse ja riigiraha wälja antakse. Umbes samasugune riigile hoonete ülewõtmine oli ka Asutawa Kogu klubi tarwis. Eramaja remonteeriti ja parandati Asutawa Kogu klubi tarwis, ja mina ei tea, kas selle maja tarwis on leping tehtud, igatahes hakatuses seda ei olnud. Wõeti wõõras maja, seati korda, walitsusel raha juba selleks leidus, ja sellega pidi ka asi korras olema. Sama tehakse ka tehnikumi ruumiga. Tehnikumil oli maja tarwis, wõeti saadawal olew käsile. Kuid kes tasub tehtud kulud? Mina niisugust korda eeskujulikuks ei pea, ei ka rahuloldawaks antud haridusministri seletust. J. Kartau (sd.): Härra Päts tuli asjata jälle oma opositsiooniga wälja

28 2987 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2988 seal, kus seda wist mitte tarwis ei oleks. Asi on ju niisugune, et just sel ajal, kui härra Päts oli peaministriks, riik oli sunnitud palju sarnaseid samme astuma, kus mitte kõik sellekohaste aktide ja lepingutega reguleeritud ei olnud. Asja oli tarwis teha, ja kui seaduse rikkumist otsekohe ei olnud, siis tuli niisuguseid samme astuda. Samuti ka nüüd tehnikumi asjus, mis Kanuut-Gilde majasse asus. Asjaolud on siin järgmised: 1) Gilde maja, kui seisusliku asutuse omandus läheb edaspidi riigi kätte, sest meie ajutise põhiseaduse põhjal ehk küll deklaratiiwselt, on seisuslikud asutused oma tegewuse lõpetanud ja nende warandused lähewad riigile. Ülewõtmist korraldatakse seaduse teel, mis praegu, nii palju, kui mina tean, kohtuministeeriumis kokkuseadmisel ja ligemal ajal Asutawale Kogule ette pannakse. Seal likwideeritakse kõik sellekohased ametiasutused ja warandused. Nii on siis paratamatu, et Kanuut-Gilde majad nii kui teisedki sarnased Asutawa Kogu otsuse järele walitsuse alla lähewad, nii et igatahes meil ei ole karta, et pärast tullakse meile arwetega ette ja wõidakse sundida majast wälja kolima. Tehnikumil oli ruume tarwis, neid ei olnud aga kuskilt saada. Tuli pikemat aega ümber waadata, neid otsida. Tehnikakooli ruumid oli sõjawägi oma alla wõtnud. Suure hädaga, mitmekordse seletuse peale läks lõpuks korda Kanuut-Gilde ruume sõjawäewalitsuse käest saada. Peaks tehnikum sealt wälja kolima, ei lähe see remondikulu mitte eraisiku tasku, seda karta ei ole. Seda hoonet oli tarwis, sest tehnikumi ei saanud muidu awada, kui tarwilikku remonti ei oleks tehtud. Elektriwalgustus tuli sisse seada, ja sellepärast läksid remondikulud nii suureks. Usun, et siin keegi teine teisiti ei oleks saanud teha, kes asja korraldama oleks hakanud. K. Päts (maal.): Rhs. Kartau seletas, et meie niisugused seadused wälja anname, millega seisustemajad riigile wõtame, sellega olla kõik seletatud. Sel ajal, kui haridusminister raha wälja andis, pidi ta toimetama ka nende seaduste järele, mis siis maksid. Kui ta teadis, et niisugused seadused wälja antakse, ja kui ta nii kindel on selle juures, et kõik seaduseprojektid, mis ministeerium wälja töötab, kohe juba seadusjõulised on, siis istume meie siin kogus ju asjata, sest siis on nii, et üks minister teeb seaduseprojekti ja teine toimetab selle järele, ilma küsimata, kas Asutaw Kogu sellega nõus on wõi mitte. Seisuste warandused ei ole mitte weel riigi omad, see on ikka praegu seisuslik warandus, ja kui nende parandamiseks riik suuremaid summasid kulutab, siis peab ka tal kindlustus olema, wormiline kindlustus, et ta asjata kulu ei ole kandnud. Ei ole aga mingisugust kindlust, siis on ainult sarnane wiis maksew, et ministeeriumil on midagi tarwis, ja miks mitte wõtta, kust saab. See ei ole mitte korralik asjaajamine. Mina ei räägi mitte sellest, et raha palju wälja antud, wõib olla ehk weel rohkem oleks tarwis olnud, räägin ainult selle korra wastu, kuidas asju aetakse. Teie toote ette, et ajutise walitsuse ajal tehti ka wigu, sellest ei peaks teie ometi omale kiitust wõi wabandust otsima. Ajutine walitsus töötas 1 aasta tagasi, teie aga üks aasta pärast seda, aga ei wõi ometi 10 aasta pärast neidsamu wigu teha, mis esimesel riigi loomise aastal tehti, ja ilmlõpmata öelda, et ajutise walitsuse ajal oli niisama. Juhataja J. Westholm: Lõpusõna on aruandjal. Aruandja E.Nipman: Mingisuguseid ettepanekuid selle punkti kohta ei ole tehtud, sellepärast panen ette 5. wastu wõtta. Juhataja J.Westhо1m: (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on 5 wastu wõetud. Aruandja E. Nipman (loeb): 6. Tallinna õpetajate seminaar: a) õpperaamatute ja õppeabinõude muretsemiseks ; b) kehwematele õpilastele lõunasöökide muretsemiseks nowembri- ja detsembrikuul Kokku Juhataja J.Westhо1m: (Hääletatakse.) 6 on nähtawa enamusega wastu w õ e t u d. Aruandja E. Nipman (loeb): 8. Ministeeriumi stipendiumid. 1 a. 10. wäljamaa stipendiumi üliõpilastele kolme kuu jooksul ä keskmiselt 2100 mk. (300 mk. kullas) b. Sõidukulud 10 üliõpilasele ä keskmiselt 2100 mk. (300 mk. kullas.) Stipendium-paiuk Eisen'ile б kuu eest ä 1400

29 2989 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2990 marka kuus В. Kunstnikkudele. 3 a. A. Weizenberg'ile 1200 mk. 1. nowembrist s. а." 1200X2=2400. b. A. Adamson'ile 1200 mk. kuus 1. nowembrist s. а. 1200X2=2400. Kokku J. Wain (sd.): Kõigi paiukite juures maksab põhimõte, et nad kunagi kõrgemale ei tõuse, kui harilik palk, mida inimesele teenistuse eest antakse, kuna see aga 8-da 2. punkti all igatahes, kõrgem on. Teen ettepaneku 8. paragrahwi 2. punkti all määrata stipendium marga peale, ja et see tulewal aastal maksma saaks. J. Kärner (sr.): Ma ei saa mitte sellest paiukimääramisest aru, mis Eisen'ile määratakse. Minu teada on Eisen ülikooli lektor, ja Postimehe" toimetaja, minu arwates oleks asjata temale riigi poolt stipendiumi määrata. Teen ettepaneku see stipendium maha kustutada. J. Kartau (sd.): Eisen'i stipendium, wõi kuidas teda nimetatakse, on nimelt järgmise loomuga stipendium. Eisen on isiklikult oma eluaja jooksul hulga rahwaluulet korjanud, tema käes on igatahes suurem osa Eesti rahwaluulet, tähtsam osa. (K. P ä t s, maal..-ostke ära.) Soomest tuli ettepanek, kus selleks suuremaid summasid on kokku pandud, et neid kogusid Soomele ära osta, ja lubati Eisen'ile sellekohane tasu anda, et ta saaks Soome sõita ja neid kogusid korraldama hakata, neid trükki anda. Iseenesest mõista ei oleks see Eesti rahwa au kohane, kui ta laseks need oma rahwaluule suuremad tagawarad Soome minna, kus neid wälja andma hakatakse Soome rahwa kulul. Eisen'i nõusolemisel tehti otsus ja wõeti haridusministri poolt wastu, kui riik raha lubab, et need siis Eestis ja Eestile korraldatakse. Selleks tarwilik summa ma ei tea kuidas teda õieti nimetada, paiukiks, abirahaks wõi stipendiumiks, sai selleks antud künni tema elu lõpuni Eisen'ile, et ta selle eest kõik kogutud wanawarad on kohustatud riigile andma. See kogu on õige suur umbes kirjutatud lehekülge. See on kõik alles täiesti korraldamata. Ja et sarnane wäärtuslik kogu täiesti ilma hinnata riigi omanduseks saab, siis määrati see summa, mille eest Eisen kohustas ennast seda korraldama ja trükiwalmis seadma. See on, nõnda öelda, eelleping, mis temaga maha tehtud on, kui rahwaesitus tarwiliku summa lubab. Selles mõttes ongi see summa siia üles wõetud. See ei ole mitte niisugune summa, nagu eelmises paragrahwis kunstnikkudele Adamson'ile ja Weizenberg'ile nende äraelamiseks on nende wanaduses määratud, waid see on lihtsalt teatud tasu nende wanawarakogude eest, mida Eisen korjanud. Nõnda on siis sisuliselt see summa hoopis teise ülesande jaoks määratud, kui ta siin eelarwes nimetatud. Toetan isiklikult wäga selle sumrna lubamist, sest see wäärtus, mis selle eest saab, on suur ja tõsine. Juhataja J. Westholm: Aruandja lõpusõna ei tarwita. Sisse on tulnud parandus rhs. Wain'i poolt ja rhs. Kärner'i ettepanek p. 2 wälja jätta. Panen wiimase ettepaneku esimesena hääletamisele. (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on ettepanek tagasi lükatud. Panen hääletamisele rhs. Wain'i paranduse. (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on parandus tagasi lükatud. Panen hääletamisele 8 kommisjoni redaktsioonis. (Hääletatakse.) 8 on koramisjoni redaktsioonis nähtawa enamusega wastu wõetud. Aruandja E. Nipman (loeb): 9 p. 1. Toetusraha A.Kamseni kaubanduskoolile Wiljandis: Õpetajate palgad: panipaik, elukalliduslisa ja lisapalk teenistuse kestwuse järele Toetusrahad kunstiasutustele, a. Eesti helikunstiseltsi Tallinna ja Tartu kõrgematele muusikakoolidele b. Kunstikoolile kunstiühing Pallase" juures Tartus с Draamateatrile" Tallinnas d. Wanemuisele" Tartus Kokku W. Päts (töer.): Kui ma 9. kohta sõna wõtan, siis mitte selleks, et nendes punktides ettetoodud krediitide wastu rääkida, waid. tahtmatu tekib 9. juures soowiawaldus haridusministeeriumile selleks, et ühesugune mõõdupuu peaks olema kõigi tema ettewõtete ja abirahade määramise juures. Kui abirahasid üldhariduslikkudele erakoolidele määrati, siis wõeti wastu põhimõte, et abirahasaajate erakoolide õppekawa peaks wähemalt awalikkude koolide õppekawa miinimu-

30 2991 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2992 mile wastama. 9. loetakse praegu üles terwe rida koole ja asutusi, kellele toetusrahasid määratakse, ja need on kõik peaaegu kutselised koolid ja asutused. Haridusministeeriumi pooit ei ' ole Asutawale Kogule sisse antud ühtki kutsekoolide kohta käiwat seadust ega projekti, milles oleks ette ära nähtud, missugusel määral neid asutusi toetada wõib ja missugused nõudmised peaksid meil olema nende asutuste wastu. Nüüd tuleb nõnda wälja, et haridusministeerium sellel alal wabalt wõib talitada, täna ühele ja homme teisele asutusele ja koolile abiraha määrates. Wõib olla, et haridusministeerium oma seisukohal täiesti õigustatud on, ja need asutused on seda wäärt, et neile abiraha määrata, kuid ma arwan, et meil ikkagi seaduslik kord peaks olema, peaksid kõige wähem olema kindlad juhtnöörid, mille järele talitada wõiks. Muidu wõiwad tekkida kahtlused, kas need asutused neile nõudmistele wastawad, mis üldiste juhtnööride järele neile ette panna õigus on. Ma awaldan oma mõtteid ainult, kui soowiawaldust selleks, et edaspidi meil juba kindla korra järele oleks teada, kellele need abirahad saawad määratud. L. Olesk (töer.): Möödaläinud ajajärgul on Eesti kunstil tõesti raske seisukord olnud ja tahame loota, et nüüd, kus Eesti iseseiswaks saanud, ta riigilt tarwilikku toetust saab. Kui Eesti riik kunstialal toetusrahasid määrab, siis peawad temal ka kindlad garantiid olema selleks, et need abirahad otstarbekohasesse ja õigustatud kohta saawad antud. 9. p. 2. juures paistab mulle, et siin toetusrahad koguni juhuslikult määratud on. Wõtame punkt A, abiraha on määratud marga suuruses Eesti helikunstiseltsi Tallinna ja Tartu kõrgematele muusikakoolidele. Ma saan aru, et muusika rahwaelus wäga tähtsat osa etendab. Kuid kas on meie riigi rahaline seisukord nii hea, et ta korraga kahte helikooli toetada wõib, pealegi, kui mõlemad alles algajad. Teadmata on ju, kas nad üldse nii soliidsed on, ja kas nad oma ülesande kõrgusel seisawad. Need on ometi küsimused, mida waja arutada ja sellepärast ei ole minu arusaamise järele seda suurt summat mitte tarwis wälja anda, ilma kindla sellekohase tagatiseta. Siis p. b. Kui wana on see kunstiühing? Igatahes on seal noored algajad kunstnikud kogunud ja jällegi pole meil mingisugust garantiid, et meie sarnasele koolile, millel mingisugust wiljakat minewikku pole, raha määrame. Kas ta üldse kedagi õpetada suudabki? Kakskümmendwiis tuhat marka ei ole maalimise ja kujuraiumise kunsti toetamiseks mitte suur summa, kuid ometi peame nõudma, et see otstarbekohasesse ja kasulikku kohta määrataks. Siis näen ma siin weel kaht teatrit Draamateater" Tallinnas ja Wanemuine" Tartus. Kas meil siis mujal enam teatrit ei ole, kui ainult Tallinnas ja Tartus, kui meie tahame Asutawa Kogu luba saada teatritele toetusraha andmiseks, siis peawad meil ometi mingisugused tagatised olema, et seal seda abi ka tingimata tarwis on. Meie ei wõi ometi ühele wõi teisele asutusele wastu tulla lubamisega, kui sellele asutusele mõte on pähe tulnud walitsuselt toetust nõuda. Peale selle wõib mõnes kõrwalises linnas teater palju raskemas seisukorras olla, kui Tallinnas ja Tartus. Riik ei wõi ometi raha wälja anda silmapilgu otsustamise järele, kui teada ei ole, kuidas meie teatrite üldine seisukord on. Ma oleksin selle poolt, kui mitte põhjendusi rohkem ette ei tooda nende punktide kohta, et 9. punkt 2. maha kustutataks wõi seda summat wähendataks. (Wa - heihüüe keskelt: See on juba wälja antud.) Haridusminister K. Treffner: Täiesti õigustatud on nõudmine, et peawad olema juhtnöörid ja selged põhimõtted, mille järele meie summasid wälja anname. Neid juhtnööre igalpool ei ole, ei ole neid ka haridusministeeriumil, kuid haridusministeerium töötab nende kallal. Meie töö, meie ülesehitamise töö ju kestab edasi ja neid juhtnööre töötatakse alaliselt wälja. Senni, kui meie neid juhtnööre wälja töötame, ei pea aga elu mitte seisma ja sellest seisukohast wälja minnes on ka need summad kunsti toetamiseks määratud. Muidu ei oleks wõinud palgad soowitawa kõrguseni tõusta, ja meil ei oleks wõimalik olnud nii pea jõudusid tööle panna. Wäga otstarbekohane oleks siiski toetada neid asutusi ja seda näha, et need kunstiasutused wähegi jalgu alla saaksid. Muidugi, tulewikus on meil wõimalik otsustada, kas meie neid tõesti alalisele riiklikule toetusele wõtame, wõi ei. Käesolew toe-

31 2993_ PROTOKOLL NR. 94 (67) 2994 tus on mõeldud esialgsena ja mitte alalise toetusena, nimelt mõlemale muusikakoolile ja teatritele. Igatahes see küsimus ei ole meil küllalt mitte selge, kas neid kahte muusikakooli otstarbekohane toetada on wõi mitte, mis mõlemas riigitsentrumis töötawad. See on teadmata, kas nad mõlemad riiklikuks saawad tunnustatud, kuid soowitaw on mõlemaid praegusel momendil toetada. See toetussumma on wõrdlemisi wäikene, ja see on selleks määratud, et näha, kumb neist tõesti wõib areneda asutuseks, mida riiklikuks wõiks tunnustada, ja ka edaspidi toetada. Mina toetaksin küll ettepanekut, et seda summat lubada. K. Baars (töer): Rahaministeeriumi juures olew rahaasjanduse kommisjon oli omalt poolt selle punkti kohta otsuse teinud, lubada Eesti helikunstiseltsile kunsti toetamiseks, see on muusikakooli toetamiseks. Mina leian selle ebakohase olewat, et meie endi waikeses riigis hakkame kahte helikooli toetama ja sellepärast teen ma ettepaneku, kui peaks härra Olesk'i ettepanek tagasi lükatama, et siis 9-da p. a all üles wõetaks kõigest m. J. Kartau (sd.): Täienduseks sellele, mis haridusminister siin ette kandis helikunsti ja teiste muusikakoolide toetamise kohta, pean ma seda juurde lisama, et praegu on täiesti paratamatu, et meie ühele wõi teisele haridusharule, mis meil praegu peaaegu puuduwad, peame appi tulema, muidu nad ei saa jalule. Kui meie hakkame seda aega ootama, künni nad ise jõuawad areneda, siis läheks meie maa selles asjas sööti. (W a h e 1 h ü ü e keskelt: Eksperimente t e - g e m a.) Eksperimente ei tohi mitte teha, sellega olen mina nõus sellel korral, kui need eksperimendid õnnetud saawad olema. Kui meil aga tarwis on teatud sihte kätte saada, ja on wäljawaated, et wõiwad eksperimendid tarwilikke tagajärgi anda. siis härra Baars ja härra Olesk ja kõik teised, kes on waielnud eksperimentide wastu, peawad tunnistama, et eksperimente peab siiski tegema. Iga teadus ja iga algatus nõuab, et peab eksperimente tegema. Praegu on aga küsimus selles, kas meil riiklikkude abinõudega on tarwis aidata meie kunstilist arenemist rahwa seas tõsta wõi mitte. Mina näen, et seda on tarwis teha. Meil on nähtawasti suur tarwidus muusikalise hariduse järele. Nii Tartus, kui siin on need koolid asutatud selles lootuses, et kuigi meie ise ei saa toime oma jõududega rahalises mõttes, et siis riik tuleks niipalju appi, et need defitsiidid, mis siin ette tulnud, kaetud saaks. Tallinnas on üle 400 õpilase praegu selles muusikakoolis. Tartus on muusikakoole praegu 2. Umbes kõrgema muusikakooli programmi alusel töötawad need koolid. Teised ei ole niiwõrd arenenud, et neist rääkida maksaks ja nendes on kokku üle 300 õpilase, (W ahelhüüe pare malt poolt: Palju moosekante.)... kõik ei lähe muidugi moosekantideks, kuid see on kindel, et meil tarwidus muusikalise hariduse järgi on ja riik peab siin minu arwates selle peale tähelpanu pöörama, et selleks tarwidust on ja seda täitma, sest see ei ole niisugune tarwidus, mille peale wõib käega lüüa. Sellepärast arwan mina, et appi peab siin tulema, niipalju, et need koolid iseseiswalt jalule saaksid. Praegu aga need koolid ennast iseseiswalt jalule ei suuda seada, sest alustamiseks on liig suured kulud, nii et nad ennast ülewal pidada ei suuda. Mis puutub aga nende koolide tublidusse, wõin öelda, et paremad jõud, mis Eestis olemas, on sinna ennast kogunud; on ka wõõraid jõude^ mis nendesse koolidesse on koondunud.' Igatahes neid muusikalisi jõude, mis Eestis olemas, neid ei saa kuidagi orjadeks teha. Ja neid ei tohi lasta siit ära minna senni, kui neil mingisugust tegemist ikkagi on. Kui aga teie praegu panete asjad niisugusesse seisukorda, et neil muusikakoolidel siin töötada ei oleks wõimalik, siis muidugi sunnite teie selle otsusega muusikamehi kuskile mujale oma tööjõudu tarwitama minema, mis igatahes mitte õige samm ei oleks ja Eesti huwide kohane. Mis puutub terwesse summasse, millest siin ka jutt oli, nimelt 9-da pp. d, c, ja b all, siis on kõik siin öeldud õige ka Tartu kunstikooli kohta, kus õpetatakse maalimist ja kiwiraiumist. Et meil Eestis ometi ükski asutus oleks, kus wõiksid meie algajad jõud areneda, et mitte alguses juba känguda, selleks on tarwis meil wälist abi, sest et erajouu seuä üksi TEHA ei suuda. ei ole ka tarwis kuigi suurt summat: ainult marka, muidu kestab ikka samane seisak edasi.

32 2995 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2996 L. Olesk (töer.): Ma ei oleks heameelega enam rääkinud selle kohta, aga sellepeale, mis nüüd räägiti, pean küll wastu rääkima, nimelt seisan selle peal, et kui juba kunsti edendamiseks ühel wõi teisel kunstialal toetust anda, siis peab see erapooletult sündima ja riigil peawad garantiid olema, et see toetus ka tõesti kunsti kõigile aladele toetuseks oleks. Ma tean, Tartus on kolm muusikakooli olemas. Mispärast on ainult üks toetusesaajaks wälja walitud, ja millega peab niisugust üleproduktsiooni koolide alal seletama. Loomulikult peawad wälja surema need, kes nõrgemal alusel ja sellepärast oleks enneaegne toetada niisugust, kes elujõuline ei ole. Siis tunnen ma ühte Pallase nimelist kunstiühingut, milles on meie nooremad ja moodsamad kunstnikud. Aga kõigemoodsam kunst ei ole weel riigi seisukohast toetuswääriline ja ma tean, et sinna ühingusse astumiseks on tarwis kõigi liigete nõusolemist. See on niisugune korporatiiwne waim, mis selle ühingu taga on, ja seesama korporatiiwne waim saab ehk loomulikult ka sellel kunstil olema, mille toetamist riik ja ühiskond oma peale peab wõtma. Ma lugesin hiljuti ajalehes, kus üks neist anderikkamatest jõududest kirjutab Wabbe'st. Aga kas nüüd futurism just kõigesuurem ja tähtsam kunst on, selle üle wõib waielda. (W ahelhüüe: Wabbe ei ole futurist.) Raske on wahet teha, mis nad kõik on. Aga et mõnda neist teise asutuse kulul toetada, seda ei loe ma mitte otstarbekohaseks. (J. Kartau, sd.: Toetust on ainult neile määratud, kes defitsiidiga on töötanud.) J. Piiskar (sr.): Ma ei tunne kahjuks ühtegi neist asutustest ja ei saa sellepärast seda küsimust sisuliselt puudutada, kuid mind panewad imestama need waited, mis on ette toodud nende poolt, kes soowiwad toetusraha tagasi lükata. Ma jätan siin hoopis wälja polemiseerimise puhta kunsti üle, kuid juhin tähelpanu selle peale, et Tartu naisühingule peeti tarwilikuks toetust anda ja leiti sellel ettewõttel tähtsus olewat. Teisel puhul tuuakse aga ette, et need on alles algawad ettewõtted, las nad näitawad enne ära, kui elujõulised nad on ja kui nad püsima ei jää, siis rahu nende põrmule. Jah, waadake, selles see asi just ongi, et siis on tarwis toetada, kui ta weel püsiw ei ole, kuna nende toetamine ülekohus oleks,, kellel juba kapitaal on. Kool on alati pankrotti jääw asutus olnud, mitte üksi meil, waid terwes ilmas, wälja arwatud ehk härraste koolid. Siin ettetoodud waited tuletawad mulle wäga meelde onnist saksaaegset linnapead Pärnus, kuulust Brackmann'i: ringkond seltskonnategelasi astus kokku, et teatawat kooli käima panna ja läksid linnawalitsuse poolt abi saama, mille suurus wist 500 marga ümber oli. Wastus oli sõnasõnalt seesama, mis siin ette toodi. Ma pean weel alla kriipsutama seda seisukohta, kuidas meie endi püüdeid katsume hinnata kunsti, kirjanduse ja hariduse alal. Kui meie ikka selles stiilis edasi tahame minna hariduslikkude küsimuste hindamises, siis pean ma meelde tuletama eelmist otsust, mis küll mitte just niiwiisi ei olnud mõeldud, kui wälja kujunenud, kus haridustöötajate palgakõrgendamise ettepanek tagasi lükati, jääb mulje, et meie ennast atesteerime sellest küljest kaunis iseloomulikult. Minu arwates on just hariduse ja kunsti püüded, kultuuri püüded ükskõik mis alal, need, mida rahwas ja riik elada ja püsida tahtes eestkätt peab toetama, ja selles mõttes ei ole ükski ohwer liig suur. Ma tuletan just paremale tiiwale meelde, mis oli esimese eelarwe puhul. Siis öeldi esimese eelarwe kohta: Mispärast ei ole rohkem summasid üles wõetud, ühed ja teised asjad on wälja jäetud.' 4 Öeldi, et haridusministeeriumi eelarwe on see, mille wastu ükski käsi üles ei tõuse, ja ma tahaksin näha, missugune on see käsi, kes täna haridusministeeriumi eelarwe wastu üles tõuseb. (J. R ä a m о t, maal.: Ärge demagoogiat tehke.) W. Päts (töer.): Rhs. Piiskar puudutas oma kõnes üht asutust, nimelt Tartu naisseltsi kunstkäsitöökooli, mille kohta eelarwes summad on üles wõetud, ja püüdis wõrdluseks ette tuues põhjendada, et miks selle wastu ei ole räägitud, kuna seda teiste asutuste kohta nüüd tehakse, ja nende pärast waidlusesse astutakse. Ja näitas oma kõnes ära, nagu oleks Asutaw Kogu oma enamuses kunsti ja kultuuri wastu sõna wõtnud. Ma ei leia mitte, et keegi eelkõnelejatest sõna oleks wõtnud selleks, et kuidagiwiisi oleks püüdnud neid krediite täiesti maha teha ja öelda, et haridusministeeriumil ei ole krediite waja kunsti tõstmiseks. Siin sai sõna wõetud ainult selle

33 2997 PROTOKOLL NR. 94 (67) 2998 kohta, et ära näidata, missugustel juhtnööridel peaksid krediidisummad wälja antud saama; ja ma tähendan weel kord, et haridusministeerium oleks pidanud emale mõned kindlamad juhtnöörid üles seadma ja neist juhtnööridest ka seadusandlikule kogule teatama, sest need krediidid ei ole mitte ainult ühe poolaasta peale määratud, waid meie arwame, et nad wõiwad ka järgmiste aastate peale edasi kantud saada. Mis puutub nüüd naisühingu koolisse Tartus, siis on loomulik, et sellele sai toetust antud, sest et see kool funktsioneeris juba mitu head aastat. (H. Kruus, sr.: Naisühing asutati alles läinud aastal.) Wõib olla, äga erawiisil funktsioneeris ja töötas ta juba mitu aastat. Minewal aastal seati kindel põhikiri, miile haridusministeerium ära kinnitas, ja mis seaduste piirides kokku on seatud, juba see annab wõimaluse sellele koolile abiraha anda, et koolil on kindlad sihid üles seatud, mille järele ta tahab töötada, ja põhikirja järele teame ka, mida see kool pakub, kuid mina ei tea, missugused on põhikirjad eelarwes ettenähtud kahel kõrgemal muusikakoolil. Wene riigis oli ka kaks konserwatooriumi, üks Peeterburis, teine Moskwas. Kas peab meil ka kaks konserwatooriumi olema, wõi on neil koolidel teistsugune lõpusiht. Missuguse põhikirja järele töötab Pallas'e kool. Meil weel oma kooliseadusi ei ole kutsekoolide kohta ja ma ei tea, kas haridusministeeriumil on nende koolide kohta seadust. Wõin ainult nii palju weel tähendada, et endiste weneaja seaduste järele anti ka üksikutele isikutele ja seltsidele krediite, aga nõuti kõigewähemalt seda, et need asutused peaksid teatawa komplekti õpilasi kokku kogunud olema. Peab teadma, kui palju õpilasi on, kui palju õpetajaid wõetud, kes on need õpetajad, ja missugustes ruumides on õpetus. Et haridusministeeriumil need teated puuduwad... Kuid sisuliselt ei taha ma selle wastu waielda, kas abiraha waja on anda, wõi mitte, kui haridusministeerium seda ise otstarbekohaseks peab, siis selles mõttes oleksin ma nende krediitide wastu. Wõib ju ka olla, et haridusministeeriumil sellele asjale palju lähemal seistes paremaid andmeid on krediidi tarwiduse suhtes, kuid üks asi paistab siiski silma. Miks on Draamateatrile" marka ja Tartu teatrile marka määratud, seal näitab kahesugune mõõdupuu olewat. (W a - helhüüe pahemalt poolt: Niisugused on defitsiidisummad.) Siis oleks siin öeldud: defitsiidi katmiseks määratud. H. Kuusner (rhw.): Ma teen siin korra kohta ettepaneku, silmas pidades, et Asutawa Kogu liikmeile peab see wabadus jääma, et nad oma kätt wabalt wõiksid üles tõsta, et nad wabalt saaksid otsustada, ja et siin nüüd mitmesuguste eriliste kunstide harud on ette nähtud, siis, et seda wõimalust kindlustada, et Asutawa Kogu liikmed osa kunsti wõiwad toetada, teist tagasi lükata, ses mõttes teeksin ma ettepaneku, et need punktid 4 üksikult hääletamisele saaksid wõetud, et seisukohta paremini kindlaks teha. Näiteks on Asutawa Kogu liikmed ühe nähtus wastu eitawal seisukohal, ja tahaksid seda wahest tagasi lükata, siis ei saa seda sel juhtumisel, kui see ettepanek terwena hääletamisele pannakse, ja osale tahetakse ehk wahest toetust anda. Lõpu- Juhataja J. Westholm: sõna on aruandjal. Aruandja E. Nipman: Selle paragrahwi teise punkti litera a all on wõetud krediit haridusministri poolt nõutawas suuruses marka, kuna rahaasjanduse kommisjon seda summat margani oli kärpinud. Rahaasjanduse kommisjon ei saa eelarwe-kommisjoni seisukohta jagada. Eelarwe-kommisjon motiweeris wähendamist sellega, et Eesti riigil mitte otstarbekohane ei ole kahte muusikakooli ülewal pidada, et peaks kõik jõud koondama ühte kooli. Kommisjonil olid andmed olemas neis koolides õppiwate õpilaste kohta. Tallinna kõrgemas muusikakoolis õpib ligi nelisada õpilast 375 on kirjalikkude materjaalide põhjal teada, kuna haridusministeeriumi esitaja kommisjonis teatas, et neid praegu üle selle on, 180 õpilast Tartu kõrgemas muusikakoolis. Need summad, mis haridusministeeriumilt on nõutud, on koolide puudujääkide katmiseks, nimelt Tallinna koolile marka, Tartu koolile marka. Rahaasjanduse kommisjon ei eita, et kooli tasapind tõuseks, kui kahte kooli wõimalik oleks ühte ühendada, paremad õppejõud ühte kooli koondades, kuid leidis ka, et praegustel oludel meie niisugust konser-

34 2999 PROTOKOLL NR. 94 (67) ; 3000 watooriumi luua ei saaks, mis omi õppejõudusid niiwiisi kindlustada suudaks, nagu mõne suurema riigi konserwatooriumid, ja et meie sellega ei saaks mitte koondada õppejõudusid, kes peale muusikaõpetuse weel teisi kõrwalisi ametid peawad pidama, ühte linna, ja et koolide ühendamise teel õpetust produktiiwsemaks teha wõimatu oleks. Selles mõttes ei saanud rahaasjanduse kommisjon mitte leppida eelarwe-kommisjoni seisukohaga. Mis sellesse puutub, et siis peaks koole alles toetama hakkama riiklikult, kui nad näidanud on, et nad elujõulised on, nagu enne tähendati, siis oleks see toetus juba hilja ja oleks otstarbekohatu, meie wõime jõudude järele otsustada, õpetajate personaali järele, wõime otsustada ka selle järele, kuidas kool publikumi wastutulekut leiab. Need arwud, mis siin õpilaste kohta on toodud, Tallinnas 375 ja Tartus 180, lubawad oletada, et mõlemad koolid tõesti tarwilikud on. Ka õpetajate kohta on andmed olemas. Tallinna muusikakoolis näiteks õpetawad meie paremad muusikamehed: Süda, Lüdig, Neuman, Bullerian, Kasemets ja teised. Need õppejõud lubawad oletada, et õpetus Tallinna kõrgemas muusikakoolis tarwilikul kõrgusel seisab. Mis sellesse puutub, et ära oodata senni, kui kool ennast läbi lööb, siis arwan ma, et meie sellele seisukohale asuda ei wõi. Peale selle peaksime igatahes haridusministeeriumile wõimaluse otsustada jätma selle üle, kas mõni kool toetuse wäärt on wõi mitte. Edasi, mis puutub sellesse, et abiraha on määratud ainult kahele teatrile, Draamateatrile" Tallinnas ja Wanemuisele" Tartus, siis juhtis ka rahaasjanduse kommisjon sellele oma tähelpanu ja palus seletust, mispärast meie kolmas suurem teater Estoonia" eelarwest walja jäetud on. Selgus, et abiraha ei ole antud mitte ühe teatri kasuks teise wastu, waid toetus on antud ainult neile, kellel defitsiit oli. Draamateatrile" on ministeeriumi poolt abiraha nõutud marka, kuid eelarwe-, kui ka rahaasjanduse kommisjon wähendas seda summat margani. Wanemuisele" määrati tema poolt palutud summa, kuna selleks oma põhjendused olid. Nimelt oli enamlaste inwasioon Tartus just kõigesuuremal teatrihooajal jõulupühadel. Draamateatril" on eelarwesse üles wõetud summa õieti eelmise poolaasta puudujääk. Teise poolaasta puudujäägi kohta puudusid kommisjonil andmed ja sellepärast wähendas kommisjon nõutud summat poole wõrra. Nende toetusrahade tagasilükkamine paneks teatrid raskesse seisukorda. Minewa poolaasta puudujääki katsuti näitlejate palkadest katta, ja Draamateatri" näitlejad olid sunnitud kogu läinud suwe jooksul ilma palgata läbi ajama. Hooaja algul ei saanud näitlejad isegi korralikult mängima hakata, sest et riided olid panti pandud. Teen ettepaneku käesolew paragrahw wastu wõtta. H. Kuusner (rhw.): Teen ettepaneku 9. punktide Wiisi hääletada ja nimelt sellepärast, et igale Asutawa Kogu liikmele wõimalust anda oma arwamist awaldada selle kohta, missugust kunsti ta soowib toetada ja missugust mitte. Juhataja J. Westholm: Juhin tähelpanu sellele, et sennise asjaajamise juures ei ole sarnast wiisi tarwitatud, nagu rhs. Kuusner ette"paneb. Selle ettepaneku üle otsustab muidugi Asutaw Kogu. Kes on rhs. Kuusner'i ettepaneku poolt? (Hääletatakse.) Teatan, et wastu on 23 häält ja poolt on 23 häält. See ettepanek on tagasi lükat u d. Edasi panen hääletamisele rhs. Baars'i ja Lui Olesk'i poolt tehtud parandused. (Hääletatakse.) Teatan, et Lui Olesk'i parandus, punkt 2 wälja jätta, on nähtawa enamusega tagasi lükatud, 'samuti on tagasi lükatud rhs. Baars'i parandus punkt 2 lite г а a all tähendatud summat wähendada margani. Lõpuks panen hääletamisele kommisjoni ettepaneku. (Hääletatakse.) 9 on nähtawa enamusega wastu wõetud. Aruandja K. Wirma (loeb): 10. Kunstiteoste ja kunstikogude omandamiseks 3 miljonit marka.. W. Päts (töer.): Mina saan 10. niiv/iisi aru, et haridusministeerium tahab nõutud summaga kunstikogusid omandada. Kuid igatahes ei ole haridusministeerium saanud weel lühikese aja jooksul seda summat ära tarwitada, kuid see on wist sisse wõetud selleks, et tulewasest eelarwest wõiks Ve summat saada käesolewa eelarwe piirides. Kuigi see summa ka kahekordne oleks, siiski ei

35 3001 PROTOKOLL NR. 94 (67) 3002 saaks selle wastu waielda, sest et kõik need warandused, mis riik praegu omandada wõib, lihtsalt riigi põhikapitaal on. Sellejuures peab igat minutit püüdma ära kasutada. Kuid ühe asja kohta ei ole meil mitte tarwilikku selgust, kuidas tahetakse neid kunstikogusid omandada. Kui meie mõne wäikese asutuse käima panime, wõi mõne wäikese krediidi läbi waatasime, olgu ta paarituhandeline krediit, siis saab siin kohal mõtteid awaldatud: kas on see asutus otstarbekohane selleks, et talle krediiti määrata, jne. Siin ei tea aga meie, kelle kätte läheb see marka, kas on selleks mõned eriasutused wõi muuseumid ellu kutsutud jne. Meil on õieti rahwamuuseum Tartus olemas, on üks osa muuseumi Tallinnas olemas, kuid nende põhikirjad ei ole mitte walitsuse asutustena kinnitatud, nad on eraasutused ja meie ei tea, kas riik tahab omandatawaid warandusi eraasutuste kätte anda. Wõib olla tekiksid selle paragrahwi läbiarutamise juures weel mõned küsimused, kuid ma ei hakka kõiki puudutama, kuid tähendan siiski, et kui niisuguste asutuste eelarwed Asutawale Kogule ette pannakse, millele Asutawas Kogus juba wästaw erikommisjon olemas on, oleks soowitaw, et need eelarwed enne wastawasse kommisjoni läbiwaatamiseks antaks. Kui meil oleks näiteks põllutöökommisjon Asutawas Kogus, siis oleks soowitaw olnud, et põllutööministeeriumi eelarwe enne põllutöökomtnisjonis oleks läbi waadatud. Et meil aga hariduskommisjon on, siis oleks tulewikus soowitaw, et need eelarwed enne sinna saadetaks, et see kommisjon ka oma seisukohta saaks wõtta. Haridusminister K. Treffner: Ma pean tagasi tõrjuma selle üteluse, nagu oleks haridusministeerium selle marka wõtnud eelarwesse tagamõttega, et kindlustada ennast tulewa aasta eelarwe kasutamises Ve suuruses. See eelarwe oli enne sisse antud, kui sellest Ve üldse jutt tüli, sest wiimasest hakati rääkima eile wõi üleeile. Teiseks tahan ma seletada, kas omandatawad warandused saawad haridusministeeriumi alla wõi mõnele muuseumile antud. Eelarwesse on see summa wõetud selleks, et nüüd, kus sagedasti wäärtuslikud kunstiasjad müügile tulewad, isegi wäljamaale wiiakse, neid riigile saaks omandada parajal momendil ja parajate hindadega. (K. P ä t s, maal.: Кas о n palju siiamaani omandatud.) Senni ei ole weel midagi omandatud, sellepärast et walitsusel krediiti ei olnud. (K. P ä t s, maal.: Aga eelarwe on uueaastani.) Kas uueaasta algul krediiti wälja saab anda, see on teine küsimus. Eelarwe on aga õige ammu juba sisse antud ja et ta nüüd wiibinud on, see ei ole haridusministeeriumi süü. Peale selle ei ole haridusministeeriumil ega ka riigil praegu kindlat asutust, kuhu need wäärtused paigutataks/ niisugune asutus on alles loomisel. Aga et praegust momenti kasutada saaks, et mitmesuguseid kallid warandusi mitte teiste kätte lasta minna, mis riik peaks omandama, oleks tarwilik, et sarnane krediit awataks, päästmiseks. Esialgselt jääwad need warandused haridusministeeriumi alla, kust neid edasi antakse, sellekohasele asutusele, mille kohta käiwad kawatsused ja projektid tulewal aastal Asutawale Kogule ette pannakse. Lõpu- Juhataja J. Westholm: sõna on aruandjal. A r u a n d ja E. Nipman: Haridusministeerium nõudis käesolewas punktis marka krediiti, kuid loobus sellest summast tema täies suuruses. Seda arwesse wõttes jättis rahaasjanduse kommisjon summa marka selles teadmises sisse, et sellel aastal küll seda wõimalik ära tarwitada ei ole, kuid tulewal aastal wõimalus oleks haridusministeeriumil selles asjas krediiti kasutada, künni Asutaw Kogu uue eelarwe kinnitab. Rahaasjanduse kommisjon pidas silmas seda, et selle punkti all mõeldud kogude omandamine niisugune asi on, mis wiiwitamist ei kannata, kunstiteosed lähewad päew-päewalt kallimaks ja warandused lähewad, wäljamaale. Praegu on neid wõimalik wõrdlemisi odawate hindadega sisse osta ja sellepärast ei leidnud rahaasjanduse kommisjon wõimalikuks seda summat tagasi lükata. Juhataja J.Westholm: (Hääletatakse.) Nähtawa enamusega on 10 wastu wõetud..aruandja E. N i p m a n (loeb): 12. Punkt 1. Eesti tutwustamiseks wäljamaal: a) Eesti uuema kirjanduse antoloogia wäljaandmiseks lisakrediiti