ALAMSAKSA LAENSÕNADEST JOHANNES GUTSLAFFI GRAMMATIKA TAUSTAL 1. Jüri Viikberg Eesti Keele Instituut ja Tallinna Ülikool

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "ALAMSAKSA LAENSÕNADEST JOHANNES GUTSLAFFI GRAMMATIKA TAUSTAL 1. Jüri Viikberg Eesti Keele Instituut ja Tallinna Ülikool"

Väljavõte

1 ESUKA JEFUL 2013, 4 3: ALAMSAKSA LAENSÕNADEST JOHANNES GUTSLAFFI GRAMMATIKA TAUSTAL 1 Jüri Viikberg Eesti Keele Instituut ja Tallinna Ülikool View metadata, citation Kokkuvõte. and similar Johannes papers Gutslaff at core.ac.uk oli Urvaste koguduse pastor ( ), kes on läinud eesti kirjakeele ajalukku esimese lõunaeesti grammatika Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam (1648) koostajana. Artiklis on võetud vaatluse alla tema keeleõpetuse saksa-eesti sõnastikuosa eesti vasted ja põhitähelepanu on koondatud alamsaksa laensõnade leidumisele. Väljasõelutud sõnad on rühmitatud vastavalt sellele, kas saksa märksõna tähendust on eesti keeles edasi antud alamsaksa laenu või omasõna abil. Jõutakse järeldusele, et Gutslaffi sõnakasutus on üheks indikaatoriks alamsaksa laensõnade tulekul eesti keelde. Veidi üle poole eesti sõnavastetest moodustavad alamsaksa laensõnad, millega on saksa märksõnade tähendust edasi andnud nii Gutslaff kui ka tema kaasaegsed. Teise poole moodustavad sellised eesti vasted, mille puhul Gutslaffi kaasaegsed eelistasid alamsaksa laensõnu, tema ise aga kas omasõnu või varasematest keelekontaktidest pärit laene. Silmas pidades Gutslaffi töö- ja elukohta Urvastes, on need omasõnavasted rühmitatud murdeleviku alusel: ühed on registreeritud eeskätt põhjaeesti murretest või laiemaltki, teised on iseloomulikud lõunaeesti murdeile, iseäranis Võru murdele. Lõpuks esitatakse vasted, mis on tõenäoliselt Gutslaffi enese loodud. Märksõnad: alamsaksa laensõnad, eesti vana kirjakeel, lõunaeesti kirjakeel, 17. sajand, Johannes Gutslaff, keelekontaktid DOI: brought to you by CORE provided by Utlib 1. Sissejuhatus Sõnavara rikastamisest ning sõnalaenudest on sageli räägitud innovatsioonide kontekstis teistel rahvastel leitakse olevat midagi uut ja teistsugust, mis tuleks tingimata kasutusele võtta, ja enamasti võetakse see miski käibele koos vastava nimetusega. See teisest keelest võetud nimetus a) võib jääda muutmata, b) seda võidakse suupärastada oma keele järgi või c) tõlkida oma keelde. Omas keeles vajalike sõnade kasutuselevõttu teistest keeltest nimetatakse üldiselt 1 Artikli kirjutamisel olen saanud tuge riiklikust programmist Eesti keel ja kultuurimälu (EKKM11-219) ning Uppsala ülikoolilt (külalisteadurina aasta kevadsemestril).

2 206 Jüri Viikberg laenamiseks ning neid sõnu laensõnadeks. Olgugi tegu (justkui) laenuks võetuga, ei ole tagastamisjuhtumite kohta siiski näiteid teada. Kui uus sõna kasutajaskonna poolehoidu ei leia, jäetakse see lihtsalt kõrvale. Nurisetud on küll selle üle, et laenamistega on liiale mindud ja et keelde on soetatud n-ö tarbetuid laene (vana kirjakeele puhul nt Liin 1968: 60), omakeelsetele vastevõimalustele vaatamata. Sageli on põhjuseks peetud lihtsalt tõlkija ebapiisavat keeletundmist. Siinse kirjutise lähtealuseks on allakirjutanu andmebaas Alamsaksa laensõnad eesti keeles Eesti Keele Instituudi leksikograafide töökeskkonnas EELex, mis hõlmab (kesk)alamsaksa keele kaudu etümologiseeritud laensõna. Laenude keeldetuleku aja ja leviku näitlikustamiseks on sinna aastatel kogutud selliseidki andmeid nagu sõna varaseim teadaolev üleskirjutus, esinemus vanas kirjakeeles, olulisemates leksikonides, eesti murretes ning sugulaskeeltes ja ka läti keeles (nt Hinderling 1981, Raun 1982, Raag 1987, Koponen 1998, Keem 1998, SSA). Taolise taustamaterjali olemasolu võimaldab võrrelda alamsaksa laensõnade leidumust eri murretes ja keeltes ning märgata nende ilmumist omaaegsete autorite leksikonidesse sajandi kirjakeelest näitestiku valimisel torkas silma, et Johannes Gutslaffi grammatika sõnastikuosas Nomenclator Germanico-Esthonicus leiduv eesti sõnavara erineb ta kaasaegsete (nt G. Müller, H. Stahl, J. Rossihnius, H. Göseken) omast. Eripära tuleneb kindlasti juba sellest, et tegu on lõunaeesti keele käsitlusega põhjaeesti käsitluste kõrval. Samas tundus esmamulje põhjal, et kuigi 17. sajandit võib pidada ka laensõnatulva ajastuks, ei ole Gutslaff olnud väga varmas saksa keelest uusi laensõnu introdutseerima. Siinse kirjutise eesmärk olekski välja selgitada, mil määral leidub eesti keeles teada olevaid alamsaksa laensõnu Gutslaffi sõnastikus saksa märksõnade vastetena ja kuivõrd on ta seal tollaseid laensõnu korvanud kas (lõuna)eesti omasõnade või juba varasematest laenukihtidest pärit sõnadega. Gutslaffi sõnavasteid on vaadeldud eesti sajandi kirjasõna taustal. Johannes Gutslaff oli Urvaste koguduse pastor ( ), kes on läinud eesti kirjakeele ajalukku esimese lõunaeesti grammatika Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam (1648) koostajana. Siinne ülevaade tugineb grammatika faksiimileväljaande eestikeelsele tõlkele Grammatilisi vaatlusi eesti keelest (1998), mille autor on Marju Lepajõe. Faksiimileväljaande aluseks oli Eesti Kirjandusmuuseumis talletatav ainus säilinud eksemplar. Sõnastik (41 lk, u 1800 sõna) ei ole kahjuks täielik, lõpp alates wieden-sõnast on puudu (sh wi- kuni wü- ja kõik z-algulised sõnad), võimalik, et puudub koguni poogna jagu materjali.

3 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal 207 Grammatika eesti keelde tõlkinud Marju Lepajõe lausub järelsõnas (Lepajõe 1998: 285): Johannes Gutslaff on eesti keele ja kultuuri ajaloos õnnelikus olukorras. Teda on uuritud suhteliselt vähe ja ainult eesti keele seisukohalt, mistõttu ta on tõlgendustega koormamata. Siinne kirjutis loodab Gutslaffi tõlgendustele eesti keele seisukohalt mõningast lisa pakkuda ning haakuda varasemate publikatsioonidega alamsaksa laensõnade kohta 16. ja 17. sajandi eesti kirjakeeles (nt Ariste 1940, Ariste 1963, Liin 1964, Liin 1968). Järgnev sõnavalik tugineb Gutslaffi grammatika sõnastikuosale, millest on võetud vaatluse alla saksa märksõnade eesti vasted. Materjali valimisel ning esituse liigitamisel on olnud põhikriteeriumiks sõnade päritolu. Jaotise 2 moodustavad alamsaksa laensõnad, millega on saksa märksõnade tähendust edasi andnud nii Gutslaff kui ka tema kaasaegsed. Jaotise 3 moodustavad sellised saksa märksõnade eesti vasted, kus Gutslaffi kaasaegsed on eelistanud alamsaksa laensõnu, tema ise aga kas omasõnavara või hoopis varasematest kontaktidest saadud sõnu. Silmas pidades Gutslaffi töö- ja elukohta Urvastes, on jaotise 3 sõnavasteid rühmitatud murdeleviku alusel: 3.1 sõnad on registreeritud eeskätt põhjaeesti murretest (või ka laiemalt), 3.2 sõnad on iseloomulikud lõunaeesti murdeile, iseäranis Võru murdele. Jaotise 3.3 moodustavad sõnad, mille Gutslaff on võinud ise moodustada. Vajaduse korral viidatakse eri osades paiknevate sõnade seostele. 2. Alamsaksa laen saksa märksõna eesti vastena Selle rühma moodustavad keelde lisandunud laenud (sh kristlik leksika, kus alamsaksa keelel on olnud oluline toetaja ning kaasvahendaja roll), millega on kas täidetud mõistelisi tühikuid või lihtsalt täiendatud eesti keele sõnavara. Osa sõnu (tähisega ) leidub üksnes võõrsõnadena meie vanimas kirjakeeles, mitte aga hiljem. Siinses kirjutises on Gutslaffi saksa-eesti sõnastikust saanud küll tublisti väiksemas mahus ümberpööratud eesti-saksa sõnastik. Sõnaartiklis on esikohal eesti märksõna (amet) tänapäeva ortograafias, järgnevad eesti (Ammit /i) ning saksa sõna ( Ampt ) originaalkujul (Gutslaffil Ampt Ammit/i) ja eestindatud grammatika leheküljenumber (lk 206). Laensõnade päritoluandmed on võetud etümoloogialeksikonidest ja uurimustest-artiklitest, sajandi kirjakeele näited aga vana kirjakeele alastest (allika)publikatsioonidest (vt allikate loetelu artikli lõpus). altar Altar /i Altar (lk 206) < lad altāre ning kasks altar Altar altari peel (Koell 1535); Altarÿ, Altare, Altarist (Müller ); sest Altarist (Rossihnius 1632); Altar, -i

4 208 Jüri Viikberg amet Ammit /i Ampt (lk 206) < kasks am(m)et Amt Am eti, Ammeti, Am etist (Müller ); Ammeti perrast (Rossihnius 1632); Ammet, Ammetist (Stahl 1637); Ammet, -i arst Arst /i Arst 2 (lk 207) < kasks arste Arzt Reÿede artzte [haavaarstide] (Awerbach 1589); se eike Arst (Müller ); sedda arsti abbi (Rossihnius1632); Arst, arstist (Stahl 1637); Arst, -i Arzt; Barbier; wund Arzt (chirurgus) höövel Höfli Höfel (lk 219) < kasks hovel Hobel höfel, höflist (Stahl 1637); Höwel ingel Engel /i Engel (lk 212) < kasks engel Engel Engel (Koell 1535); ni palyo englit (Boierus 1587); neet Englit (Müller ); pöha Engel (Rossihnius 1632); Engel, Englist (Stahl 1637); Jngel; Engli koggodus engelschaar junkru Junckr /o 3 Jungfraw (lk 220) < kasks junkvrowe Jungfrau puchtast iunkrust (Völcker 1585); puchtast Iunckrost (Rossihnius 1632); neizit Jungfrau kaal Kale Schale ; Kâl /a Wage (libra) (lk 234; 245) < kasks schale Schale; Wage Kaal, -i; Kahli Schale (Wageschale) kann 4 Kanne Kanne (lk 221) < rts kanna, kasks kanne Kanne Kan, kannuʃt (Stahl 1637); wessikañi Gies-Kann ; kanno körw Handhabe (an der Kannen) kants Kantze Schantze (lk 234) < kasks schanze Schanze Kantz, kantzist (Stahl 1637); Kantzi; Kantz karp Karpekene Schachtel < kasks karpe Kiste Karpekenne Karpe (Schachtel) ; karpikenn büchs (darin man etwas leget) ; Karpeken Lädelein (Schrein) kee Kädi; Ahila Kette (lk 221) < kasks kede Kette Raudkedide siddes (Müller ); Kehd, -i 2 Saksa märksõnaks on sõnastikus alamsaksa Arst (pro ülemsaksa Arzt), mis osutab, et üleminek ülemsaksa kirjakeelele ei olnud 17. sajandil veel lõppenud. 3 neitsi-sõna on Gutslaff kasutanud piiblitõlkes: Netzu, ütz Junckr sahb hendas sahma (Gutslaff : 218). 4 Rootsi keelest (< rts kanna) pärit u-tüveline sõna esineb kirjakeeles ja murretes (R ep M), alamsaksa keelest (< kasks kanne) pärit i-tüveline sõna esineb murretes (I TaPõ Hel T V).

5 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal 209 keiser Keiser /i Keiser (lk 221) < kasks keiser Kaiser Keÿser (Müller ); selle Keysrille (Rossihnius 1632); Keiʃer, keiʃriʃt (Stahl 1637); Keijser, -i; Kayser kekk narr Jeck /e 5 Hoffnarr ; Jeck /e Narr (lk 219; 228) < kasks geck Geck keckide Sædtuße wasta (Müller ); Geck Narr (Stahl 1637); Keck, Jeck Geck. Vt julge osas 3.3; vrd hulluth Narrit (Müller ); needh jeckit ninck nahrit (Rossihnius 1632); nar, narriʃt (Stahl 1637); Narr ; narr-sõna Gutslaffil ei leidugi kelder Keller /i Keller (lk 221) < kasks keller, kelder Keller Kelleri sees (Müller ); Keller, kelrist (Stahl 1637); Keller, -i kinkima kinckma /e schenken (donare) (lk 234) < kasks schenken schenken meile schencknut (Müller ); kincksit temmale kulda (Rossihnius 1632); kenckima, kenckin, kencksin, kenckinut (Stahl 1637); kinckima klaas Klâsick Glaβ (lk 216) < kasks glas Glas üx Vws Glaβ acken (Müller ); ütte klasi Salwi kahn; ütz klasick (Rossihnius 1632); klahs, klahsist; lebbi öhe klaʃi (Stahl 1637); Laas, -i klint Kiwwi-Klindt Felß (lk 213) < kasks klint, klinte Fels, felsige Anhöhe kool Kôli Schule (lk 236) < kasks schole Schule Schoel, Schole, Scholi (Müller ); kohli sissen (Rossihnius 1632); Kooli; Kohli korv Korw /e Korb (lk 222) < kasks korf Korb korwi sissen (Rossihnius 1632); korw, korwiʃt (Stahl 1637); Korw, -i krae Kraje Krage (lk 223) < kasks krage Kragen kraj, krãiʃt (Stahl 1637); Kraije; Kraij kriit Krîte Kreide (lk 223) < kasks krite Kreide Rijhti; rihti walgke weisse kreide 5 Näide omaaegsest g hääldusest j-na; sõna levikule kekk-kujul eesti kirjakeeles ja murretes (ep Ran Krl Lei Lut) on ilmselt (hilisem) ülemsaksa Geck keku, keigar kaasa aidanud.

6 210 Jüri Viikberg kroon Krôni Krone < kasks krône Krone Cron; Kronith (Müller ); ütz krohn (Rossihnius 1632); krohn, krohniʃt (Stahl 1637); Rooni kuub mantel Kȗb /a; Mantel /i Mantel 6 (lk 226) < kasks schube Schaube hallÿ kuwe kaas (Müller ); Kuhb Rock (Stahl 1637); Kuhb ein Rock. Vt mantel 2. osas käärid Kêre Schere (lk 234) < kasks schere Schere kehr, kehrist (Stahl 1637); Keer, -i Scheer ; Lichtkeer Lichtscher köök Köki Küche (lk 223) < kasks kȫke Küche köke; kö(h)ki, köeck (Kullamaa käsikiri 1524); Köeck, -i; köhki laadik laegas Ladick Lade (lk 223) < kasks lade Lade Ladick, ladickaʃt (Stahl 1637); Ladick lamp Lampe Lampe (224) < kasks lampe, sks Lampe lampide kahn (Rossihnius 1632); Lampi latt Rôde / Latte Latte (lk 224) < kasks latte Latte Lat, lattist (Stahl 1637); latti. Vt roode osas 3.2 leer laager Läer /i Läger (lk 224) < kasks leger Lager ütte lehri (Rossihnius 1632); Leer, leeriʃt (Stahl 1637); leer, -i; Leer Läger (Feldläger) lood raskusmõõt Lôti Kugel (lk 225) < kasks lode Lot löhd, löhdiʃt Kugel; Loth (Stahl 1637); löhd, -i; löhdi Lodt (Kugel) ; kax loot Zwey looht (uncia) lunt lambitaht; (süüte)nöör) : Lunti Lunte (lk 225) < kasks lonte, lunte lunti Lunte lust Lusti Lust (lk 225) < kasks lust(e) Lust Lusti kaas (Müller ); omma lusti (Rossihnius 1632); ʃüddame luʃti kahs (Stahl 1637); lusti, -i lõõr Löhri Rahre, Arteria (lk 231) < kasks rö re Röhre mantel Kȗb /a; Mantel /i Mantel (lk 226) < kasks mantel, sks Mantel se Risti kuwe, echk se Risti mantle (Müller ); omma Mantli 6 Saksa Mantel-sõna vasteks on Gutslaffil nii kuub kui ka mantel, alamsaksa laenud tõenäoliselt mõlemad; kuub-sõna on murretes levinud laiemalt (R ep M T Urv) kui mantel (eeskätt ep).

7 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal 211 (Rossihnius 1632); mantle; weema kuub Regen-Mantel (Göseken 1660). Vt kuub 2. osas mirr mürr Mirra Mirre (lk 227) < kasks mirre Myrrhe Myrrhe (Rossihnius 1632); myrrit (Stahl 1637); myrrit; mijrrit mold Moldi Mulde (lk 227) < kasks molde Mulde molli mölder Möller /e Müller (lk 227) < kasks moller, molner Müller moller munk Munck /e Münch (lk 227) < kasks monk Mönch nente Mukade (Müller ); sest Muhka ächk Babsti hulckast (Rossihnius 1632); munck, munckaʃt (Stahl 1637); Munck (Göseken 1660) müts mütz Mütze (lk 92) < kasks mütze Mütze, Kopfbedeckung mütz Mütze ; Mützeken Bortichen müür Müri Mawr (lk 226) < kasks mü r(e) Mauer Mühr (Müller ); lebbi se mühri (Rossihnius 1632); mühr, mühriʃt (Stahl 1637); mühr, -i; mühr naaber Nâber Nachbar (lk 228) < kasks nâber Nachbar meddÿ naber (Müller ); truwit Nabrit (Rossihnius 1632); Naber, Nabriʃt (Stahl 1637); Naaber nunn Nunne Nonne (lk 229) < kasks nunne Nonne Nunne; Nunne wera die Süster Pfort nööp Nôp /e Knopff (lk 222) < kasks knôp Knopf nöhp, nöhpiʃt (Stahl 1637); nöhp, -i; nöhp nöör Nörick /o Schnur (lk 236) < kasks snôr(e) Schnur eike Richt schnor (Müller ); nöhr ohver offr /i offer 7 (lk 229) < kasks offer Opfer lebbÿ se aino Offere (Müller ); se offri mannu (Rossihnius 1632); Offer, offriʃt (Stahl 1637); opper; oppri watz Opffer kuchen orel Orgel Orgel (lk 229) < kasks orgel Orgel orgel 7 Saksa märksõnaks on sõnastikus alamsaksa offer (pro ülemsaksa Opfer), mis osutab, et üleminek ülemsaksa kirjakeelele ei olnud 17. sajandil veel lõppenud.

8 212 Jüri Viikberg paar Pâr Paar (lk 230) < kasks pâr Paar veel pare, Kax Iütlust (Müller ); ütz par raghwast (Rossihnius 1632); pahr, pahriʃt (Stahl 1637); paar, -i (Göseken 1660) paarid sarikad Pâri Sparren auffm Hause (lk 239) < kasks spare Sparre paarit Spar auffm Hause paavi paabulind Pâwi Pfaw (lk 230) < kasks pawe Pfaw (+ lind) pawluhni hend Pfawenschwantz pann Panni Pfanne (lk 230) < kasks panne Pfanne Pan, panniʃt (Stahl 1637); pann, -i pasun Passûn /a Tromete (lk 242) < kasks bas(s)une Posaune pasunie ka (Boierus 1587); Paßunadde kaas (Müller ); passuna kahn (Rossihnius 1632); ommat paʃʃunat (Stahl 1637); passun, -a Posaun ; Passuna trommete (tuba) pekk korjandustaldrik; kauss Bicken /e Becken (lk 207) < kasks becken Becken ütte Becki sisse (Rossihnius 1632); Pecki; Kessi pecki Handbecke ; wohdi pecki Nacht-Scherbel penning (kaela)raha Kuldpenning Ducatus (lk 90) < kasks penni(n)k ein Münzstück jeder Art; Pfenning üche kaunÿ Kul Peñinge (Müller ); Kuldpenninck Goldgülden; Ducaten. Vt teng osas 3.1 pigi Pick Pech (lk 230) < kasks pik Pech Pörgku Pickÿ (Müller ); picki piilar pîler Pfeiler (lk 230) < kasks pîlere, pîlre, pilar Pfeiler Piler, pihlriʃt (Stahl 1637); Pijler; pijhler, -i piin Pîna / Wallu Peine (lk 230) < kasks pîne, pîn Pein sest pörko hauwa pinast (Rossihnius 1632); pihn, pihnast (Stahl 1637); pijhn, -a; Pijhn ninck wallo Qual pood (müügi)putka Bôdi Bude (lk 209) < kasks bôde Bude se tolli pohti sissen (Rossihnius 1632); Poedi; Poodi-Mees budensitzer pull Pulle Bulle ; Pullekenne Stier (lk 209; 240) < kasks bulle Bulle pull; Sonn pung tengelpung Pung /e Geldbeutel < kasks punge Beutel, Säckchen pung (Rossihnius 1632)

9 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal 213 püss Püsse Büchse (lk 209) < kasks busse Büchse suhre Püßide kz (Müller ); Püs, püssiʃt (Stahl 1637); Püß; Püssi pütikene lähker 8 : Püttikenne Lechel (lk 224) = dem < ee pütt [< kasks bütte Bütte ] vrd Leckel, -i < asks Lechel, Lecher Lägel pütt Pütt /o Tonne (lk 242) < kasks bütte Bütte Sadda pütti (Rossihnius 1632); putt, püttiken bütte/gefäs (Göseken 1660) raad Raht /e Raht, Senatus (lk 231) < kasks rât Rat außull Rhade, Isandee (Ametivanne 1570); Rads Isandette ehen (Awerbach 1589); selle Rattile (Rossihnius 1632); Rahd, rahdiʃt (Stahl 1637); Raad, -i raam Ramm Bâre, Todten-Bâre (lk 207) < kasks rame, ramen Rahmen rahm, rahmiʃt (Stahl 1637); Raam, -i Bahr darauff man etwas träget ; Sitta Raam; Surnu Raam renn Rönni 9 Rinne (lk 232) < kasks renne Rinne Rönni Rinne ; wee rönni plumpe (antlia) rent rent /e 10 heure (lk 219) < kasks rente Rente rent, rentiʃt (Stahl 1637); Renti heure/rente ; Renti zins (usura) ringutama ringutama sich recken (lk 231) < kasks wringen sich winden, sks ringen ringutama; welia ringutama Ausrecken den Leib roos Roseninni Rose (lk 232) < kasks rose, sks Rose Roside pæl (Müller ); taiwane rohs; Rohse, rohsiʃt (Stahl 1637); Roese; Rohse; Rosanini rose (flos) ruun Rȗn /e Wallach (lk 245) < kasks rūne Wallach ruhn (Stahl 1637); Ruhn, -a röst rest Rösti Röste (lk 233) < kasks röste Rost Palawa Roste pæle (Müller ); Roʃt, roʃtiʃt Röʃt (Stahl 1637); Rosti Roste 8 pütt ja lähker on mõlemad keskalamsaksa laenud, levinud nii põhja- kui ka lõunaeesti murdeis; nende kõrval esineb Gutslaffil ka lännik-sõna Lennik Bütte (lk 224). 9 Tõenäoliselt on renn-sõna rõnn-variant kirjas edasi antud ö-ga. 10 rent ja üür on mõlemad alamsaksa laensõnad, levinud põhja- ja lõunaeesti murdeis.

10 214 Jüri Viikberg röövel Röwel /e Mörder (lk 227) < kasks rö ver Räuber kurrÿ tegkia ninck Röwer (Müller ); ütz kurja teggia n. rowel (Rossihnius 1632); röhwel, röhwliʃt (Stahl 1637); Röewel Räuber ; röhwel mörder (sicarius) rüütel Rütel /e Reuter (lk 232) < kasks ruter Ritter Rühtel Reutter ; Rütel reiter (sessor) saag Saje Sage (Serra) (lk 233) < kasks sage Säge ʃai, ʃaiʃt (Stahl 1637); Saij; Sai Sage (serra) safran Sappran Saffran (lk 233) < kasks safrân, saffarân Safran Sappran Saffran (crocus) salv Salw /e Salbe (lk 233) < kasks salve Salbe ütte klasi Salwi (Rossihnius 1632); üx waimolick ʃalw (Stahl 1637); Salw, -i; Silma rocht Aug Salbe seep Sêpi Seiffe (lk 238) < kasks sêpe Seife se sehp sest mösckjast (Rossihnius 1632); Seep, seepiʃt (Stahl 1637); Seep, -i selts selts(kond) Seltz /i Gefaehrte (lk 215) < kasks sel(t)schop Gesellschaft kuria Selße siße (Müller ); henesse Selsix wotta; Selsyweliet; temma the seltsit (Rossihnius 1632); ʃeltz, ʃeltziʃt; teije ʃeltzix (Stahl 1637); Seltz, -i siid Sîde Seide < kasks side Seide Sÿdit (Müller ); sinno sidi reiwat (Rossihnius 1632); ʃidi ridet (Stahl 1637); Sijhdi sikk sick /a; oinas Bock (lk 208) < kasks sicke(n) Zicke mitte Sicko; Sicka werd (Müller ); sick, sickest (Stahl 1637); Sick bock; Ziegen bock. Vt oinas osas 3.1 sinep Sinnip /e Senff (lk 238) < kasks sennep, sennip Senf Sinnapi; Sinnip Senff (sinapi) taaler Wannathaler Thalerus (lk 90) < kasks da(a)ler Thaler tuhat Talerit echk Kuldpenningit (Müller ); wanna Thaler ReichsThaler tall Talli Stall (Equile) (lk 240) < kasks stal Stall sen Talli siddes (Müller ); Tal, talliʃt (Stahl 1637); Tall, -i tamm Thamm /e Damm (lk 210) < kasks dam Damm Thamm, -i Dam ; wescki Sulgk mühlen dam

11 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal 215 tekk Tecki Decke (lk 210) < kasks decke Decke teck, teckiʃt (Stahl 1637); Tecki; hobbose Tecki; wohdi tecki (Göseken 1660) tiik Dîck /e Teich (lk 241) < kasks dîk Teich tijhki; Tijhki trehtel lehter Trechter / Wallim /i Trechter (lk 242) < kasks trechter Trichter trichtel Trechter ; wallim trichter (infundibulum). Vt valim osas 3.2 trepp Reppe Treppe (lk 242) < kasks treppe Treppe Trep, treppiʃt (Stahl 1637); Rep, -i; Reppi Stuffe/Treppe (Göseken 1660) troon Trôn /e Thron (lk 242) < kasks trôn, sks Thron troni sissen (Rossihnius 1632); throni ehs (Stahl 1637); troon, -i Trohn ; Jergk thron troost trööst : Trôst / Röhm /a Trost (lk 242) < kasks trôst Trost Trost nĩck röÿmu (Müller ); Trohʃt, [trohst]iʃt (Stahl 1637); troost, -i; Rohst trost (solatium). Vt rõõm osas 3.3 trumm Rumm /e Tromel (lk 242) < kasks trumme Trommel Rumme Paucke/Trommel ; Rumm trummel (tympanum) (Göseken 1660) truu Truiw /i Getrew ; Truw Trew (lk 216; 242) < kasks truwe treu truw Iumala Sullane (Müller ); truwit üllembät (Rossihnius 1632); truw, -i tuvi Tuiwe Taube (lk 241) < kasks duve Taube katz nohrt tuwit (Rossihnius 1632); öhe duwikeʃʃe (Stahl 1637); tuikenne; Tuwikenne tükk kild, tükk paa tück scherbel (lk 234) < kasks stucke Stück kax löhikest tücki (Müller ); ütte tücki kützetüt kalla (Rossihnius 1632); üx muldatück; Tück, [tück]iʃt (Stahl 1637); Tück, -i; mulda tück erd-klos ; Sabba-tück schwantz-stück vaat Wâti Faβ; Vaβ 11 (lk 212, 243) < kasks vat Fass kax Vate (Müller ); waht, wahtiʃt (Stahl 1637); waat, -i ; asti Fas/Geschir ; Waahti Fas (dolium) (Göseken 1660) 11 Sõnastikus esineb saksa märksõna kahel kujul: Faβ (lk 212) ja Vaβ (lk 243).

12 216 Jüri Viikberg vammus Wammus Wambs (lk 245) < kasks wam(me)s Wams wammusse kahn (Rossihnius 1632); Wammus vangis Wangis Gefangen (lk 215) < kasks vangene Gefangene üx waine Wangk (Müller ); ütte wangi (Rossihnius 1632); wangk, wangkiʃt; wangkix wotma Gefangen nehmen (Stahl 1637); wangk; wangki kodda der gefangenen haus viin vein Wina Wein (lk 246) < kasks wîn Wein wægkewa Wina (Müller ); se Leiba ninck Wina (Rossihnius 1632); Wihn, wihnast (Stahl 1637); wijhn, -a võll Wölli Welle (lk 246) < kasks welle Welle welboom welle in der Mühlen võlsma valetama : Wölsckma /e Lügen (lk 225) < kasks valsch falsch ; levinud lõunaeesti murdeis võlss = vale valsk : Wölsk /a Lügen (lk 225) < kasks valsch falsch ; levinud lõunaeesti murdeis võlv Wölvi Gewölb (lk 216) < kasks welve Gewölbe, Welle Wölw, wölwiʃt (Stahl 1637); wölw värk Werck /e Arth / artific (lk 206) < kasks werk Werk werck. Vt töö osas 3.1 äädikas Ettickas Essig (lk 212) < kasks etik, etek Essig ätiket ächk wihna sappi (Rossihnius 1632); Ettickas, ettickaʃt (Stahl 1637); Ettikas, -a Nimestikust puuduvad võimalike laenudena kirn ja viiul, sest Gutslaffi sõnastikus on saksa Kerne (lk 221) ja Geige (lk 215) järel tühi koht. kirn-sõna (võimalik rootsi ja/või alamsaksa laen) mainivad ka Stahl (1637) (kirn, kirnuʃt) ja Göseken (1660) (Kirn), viiul-sõna (< kasks viole Violine; Geige ) pole aga registreeritud teisteltki 17. sajandi autoreilt (vrd Kijhgi Geige Gösekenil). Nimestikku pole võetud ka saksa Jude vastet Judalinne (lk 220) 12, sest eeldatava tähenduse Juudamaa elanik asemel on see sõna eesti murretes üldtuntud kui põrguline, kurivaim. Gutslaffi sõnastikus leiduvad keskalamsaksa laenud (103 sõna) näikse hästi sobituvat teiste 17. sajandi autorite sõnakasutusega. Suurima ühisosa leiame ootuspäraselt olevat Gösekeniga, oli ju Gösekeni sõnastik (u sõna) ka vähemalt viis korda Gutslaffi omast mahukam. Tollaseid alamsaksa laensõnu, mida teistelt autoritelt 12 Vrd Judaliste Kool Juden Schul.

13 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal 217 pole registreeritud, leidub Gutslaffi grammatikas neli (klint, lõõr, võlsma, võlss) Omasõnavara eelistamine Paljud 17. sajandiks eesti keelde ning tollaste autorite teostesse jõudnud alamsaksa laensõnad Gutslaffi grammatika saksa-eesti sõnastikus ei kajastu. Ta on eelistanud nende asemel võtta eesti vasteks kas omasõna, juba varasema laenuna omaksvõetu või on tuletanud sõnavaste ise. Niisiis pole laenud tulnud sageli mitte tühjale kohale, vaid on ilmunud keeles olemas olevate sõnade kõrvale. Oma sõnavara eelistamist alamsaksa laenule võib täheldada ülejäänud märksõnade puhul (osa neist pole tänapäeval küll arhaismidena enam arusaadavad). Parema ülevaate saamiseks on neid eesti sõnavasteid rühmitatud murdeleviku alusel: 3.1 murretes laiemalt levinud sõnavara ning 3.2 lõunaeesti murdesõnavara. Murdesõnade levikuandmed pärinevad eesti murrete sõnaraamatust (EMS), väikesest murdesõnastikust (VMS), Andrus Saareste mõistelisest sõnaraamatust (EKMS) ja Eesti Keele Instituudi murdekartoteegist (EKI MK). Jaotise 3.3 moodustavad arvatavalt Gutslaffi enese pakutud sõnavasted Laiema levikuga omasõnavara Alljärgneva rühma moodustavad põhjaeesti murretes (S L K I) või veel laiemalt levinud sõnad. Kõiki siinseid Gutslaffi sõnu pole murdekeelest (selles tähenduses) registreeritud, kuid enamikku on siiski olnud võimalik tuvastada murdeleksikonide ja -kartoteegi abil. eri Erri /a 14 Dienst (lk 210), vrd teenistus < kasks dênst Dienst Jumala Thenistusse (Müller ); minnu thenistust (Rossihnius 1632); deniʃtus, denistuʃʃeʃt (Stahl 1637); tenistus Dienst/Hülff ; teenistus Verdienst (meritum) 13 Siinkohal tuleks rõhutada, et grammatikas leiduv on siiski vaid osa autori sõnavarast. Heaks näiteks on hiljuti publitseeritud piiblitõlge (Gutslaff [2013]). Sealt annaks siinsesse alamsaksa laenude sõnastikku lisada veel 44 sõna, millest kaht (köömen, seekel) pole ka Gutslaffi kaasaegseilt registreeritud. 14 eri (g erja) pole murdekeelest registreeritud, kuid eri (g eri) tegevus, toiming on teada saarte ja läänemurdest (EMS I: 780; EKMS II: 1285). eri-sõna tagant võib aimuda isegi äri -tähendust, vrd Werckeltag Erripäiw (lk 246), s.t töö- ehk äripäev.

14 218 Jüri Viikberg erjama erjama dienen (servire) 15 (lk 210), vrd teenima < kasks dênen dienen temale tienut (Boierus 1587); tenidt Iumala (Müller ); teddä thenimä (Rossihnius 1632); denima, denin, deniʃin, deninut (Stahl 1637); teenima Dienen; verdienen (mereri) murdelevik: pole registreeritud hirs Hirs /e Balcke (lk 207), vrd palk < kasks balke Balken sedda Balcki (Rossihnius 1632), Palck, palckiʃt (Stahl 1637), Palck, -i; palcki mets, palcki puh murdelevik: irs(s), (h)iŕs Lüg S L I el kaitsma kaitzma wachten (lk 245), vrd vahtima < kasks wachten wachen, aufpassen wachtima murdelevik: `kaits ma ep T V, -me M; `kaitsema R S Ha Jä I kalits Kalliche Tasche (lk 241), vrd task 16 < kasks taske Tasche tascki tasche murdelevik: kalits R L K Trm Trv, kalit Lei kallis kallis werth (lk 246), vrd väärt < kasks wert, sks wert kuß tibbo Wert on (LiiviTalu 1550); röhmu weerdt (Müller ); ep olle mitte werth (Stahl 1637); wehrt, -i murdelevik: `kallis R, kallis(s), kaĺlis(s) ep el karv Karw /a Farbe (lk 212), vrd värv < kasks verwe Farbe kui werrest farb (Rossihnius 1632); farw, farwiʃt (Stahl 1637); punnane warw röthe (rubedo) ; rohhtne Warw Grünspann (Göseken 1660) murdelevik: karv R ep el kaunis kaunis schmuck (lk 236), vrd mukk < kasks smuk schmuck muck Schmuck ; muck hübsch, schön murdelevik: `kaunis R, kaunis S L Ha Jä I, kauniss el kihl kichlas Pfand (pignus) (lk 230), vrd pant < kasks pant Pfand Pant, [pant]iʃt (Stahl 1637); pant, -i murdelevik : kihl pant Juu VJg Se; kihlad käsiraha Kuu Lüg Vig JMd Koe VMr Trm Plt KJn 15 teenima-sõna on Gutslaff kasutanud oma piiblitõlkes: Rahgwat thenikut Sinulle; Omma möhka pähl saht Sinna ellada, ninck Sinnu weljelle thenida (Gutslaff : 115, 116). 16 task on alamsaksa, tasku aga rootsi laensõna; Gutslaffil esinevad kalits (Tasche, lk 241) ja karman (Beutel, lk 208) on mõlemad vene laensõnad, kalits on levinud põhjaeesti murdeis, karman üle maa.

15 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal 219 koger Kogr /o Karrauβ (lk 221), vrd karus < kasks karusche, karusse Karausche Karruhs; karuß [Karausch] murdelevik: koger L VlPõ M T, kogõŕ V, kogri S I komme Kombe Weise (modus) 17 (lk 246), vrd viis < kasks wis(e) Art und Weise wijsi Art/Weise ; wijsi Art/Gewohnheit murdelevik: komme ep M TLä, kommõ V, `kombe R Hi, `kombõ V laul Laul /o Psalm (lk 231), vrd salm < kasks salme Psalm Psalmit ninck Lauluth (Müller ) murdelevik: laul Sa L Ha VlPõ el, `laulu R, laal I, loul Sa Hi lihunik Lehaneck Schlächter (lk 235), vrd lahter < kasks slachter Schlachter Lachter, -i Schlachter ; lachter metzger (Fleischer) murdelevik: lihunik Sa L K I M T, lihonik V, lihunikku R liisk Lîsk /a Loβ (lk 225), vrd loos < kasks lot, lôt Loos lot, lottist (Stahl 1637); lotti Los (fors) murdelevik: liisk R ep el maja Maja Herberge (lk 218), vrd häärber < kasks herberge Herberge se Herbergi sisse (Rossihnius 1632); Herpergi murdelevik: maja elamu R ep el mesileib Messileib /a Pfefferkuch (lk 230), vrd piparkook < kasks pepper-koke Pfefferkuchen peperkohck pfefferkuch murdelevik: mesileib Ha Kod TaPõ Har mõistma mõistma (intelligere); tähele pannema (notare) mercken (lk 227), vrd märkama < kasks merken (auf)merken merckada (Müller ); tem a merckap (Stahl 1637). Vt tähele panema osas 3.1 murdelevik: `mõist ma ep T V, -me M, `muistama R narm Narm /e Fleck (lk 213), vrd plekk < kasks plecke Fleck se werri Christussest essi ilma fleckit (Rossihnius 1632) murdelevik: pole registreeritud oherdi Oherith Bohr (lk 208), vrd puur < kasks bōr Bohrer oherdi Bohr (Stahl 1637); ohherdim Bohrer ; Rattaste ohherdim 17 viis-sõna on Gutslaff kasutanud oma piiblitõlkes: olli sell Mahsundijal ütz wihse (Gutslaff : 285).

16 220 Jüri Viikberg Gros bohr murdelevik: oherd(i) ep M T, ohõrd V, uherd R oinas oinas; sick /a Bock (lk 208), vrd pukk < kasks buck, bock Bock Puck. Vt sikk 2. osas murdelevik: oinas ep, `oinas R, oinass el pada padda Pott (lk 231), vrd pott 18 < kasks pot Topf, Pott katla echk Potte sides (Müller ); ütte pot seppa (Rossihnius 1632); pott, -i murdelevik: pada R ep el pang Panj /e Eimer (lk 211), vrd ämber < kasks emmer, ammer Eimer ember, embreʃt (Stahl 1637); Ember, -i murdelevik: pang R ep el parv parw /a Prahm (lk 231), vrd praam < kasks prâm Prahm prahm Färe (ponto) murdelevik: parv, paŕv R ep el pärandama perrandama erben (lk 212), vrd ärvima < kasks erven erben ervima; se Pattu erwinuth (Müller ) murdelevik: pärandama Sa Muh L Jä VlPõ, perandama VNg Jõh Iis, peränd ämä Kuu Kod T V, -eme M raamatunahk Ramato Nachk /a Pappier (lk 230), vrd paber < kasks pap(p)îr Papier rahmato nachk (Stahl 1637); ramato nachk / papijr Papier (charta) murdelevik: pole registreeritud salv Salv /e Kaste 19 (lk 221), vrd kast < kasks kaste Kasten Kasti Kaste ; kasti [Gefängnis] ; hullkasti tollhaus murdelevik: salv, saĺv R L K I M T, saĺb Lä, sali S Pä siil sîl /o Geren im Kleide (lk 215), vrd käär(ima) < kasks scheren abschneiden, zerschneiden Rihde Keer, -i gewand Scher murdelevik: siil ep el, `siilu R 18 Leidub liitsõna osana Gutslaffi piiblitõlkes: ostsit neihnde ehs ütte pottseppa (Gutslaff : 285). 19 kast-sõna tähistas tollal pigem vanglat.

17 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal 221 soon Son /e Ader (Vena) (lk 206), vrd aader < kasks âder(e) Ader ader, adriʃt (Stahl 1637), Ader, -i Ader ; werri Sohn Blut-Ader ; PulsAder murdelevik: soon, suon R ep, su u ń el surmarohi Surmarocht /u Gifft (lk 216), vrd kihvt 20 < kasks gift Gift gift (Stahl 1637); Kifft, -i; Surma Rocht Gifft murdelevik: `surma- Lüg, surma- Tõs, sorma rohi Käi tee Teh Reise (lk 232), vrd reis teekond < kasks reise Reise se Te echk Reise pæle (Müller ); Reisi Reise murdelevik: tee, tie R ep, ti i el teng (kaela)raha Teng /a Pfenning (lk 230), vrd penning < kasks penni(n)k ein Münzstück jeder Art; Pfenning üche kaunÿ Kul Peñinge (Müller ); Kuldpenning Ducaten. Vt penning 2. osas murdelevik: teng, teńg väiksem rahaühik Hlj VNg Kse K I M TLä, ting S Mih Puh V, `tinga R tuba Tuba / Tarre Saal (lk 233), vrd saal < kasks sāl, sâl, sks Saal suhre plastritut Sahli (Rossihnius 1632); Suhr tubba Saal (Göseken 1660). Vt tare osas 2.2 murdelevik: tuba elu-, rehetuba R ep M TLä tunnikell päikesekell Tunni Kella Uhr (lk 244), vrd uur < kasks ûr(e) Stunde; Uhr Tund Stunde (hora) ; tunni kell sonnenvhr (solarium) murdelevik: registreeritud on tunnipakk: Lüg S L Kod el tähele panema tähele pannema (notare); mõistma (intelligere) mercken (lk 227), vrd märkama < kasks merken (auf)merken merckada (Müller ); tem a merckap (Stahl 1637). Vt mõistma osas 3.1 murdelevik: tähele pan ema R ep T, -eme M, tähile `pan(d)ma T V töö Töh Werck (lk 206), vrd värk < kasks werk Werk werck Werck. Vt värk 2. osas murdelevik: töö, tüö R ep, tü ü el tüli Tüld /e 21 Larm (lk 224), vrd lärm < kasks allarm, allerm Lärm Lermi murdelevik: tüli VNg Lüg ep TLä, tülü Kuu Vai M Võn San V 20 mürk-sõna tähistas tollal terast, vrd lk 240: Stahl Mürck /e. 21 tüld-tüvega sõnadest on murdeist registreeritud vaid tülditama tüütama Jõh (EKI MK), seetõttu on siin eelistatud tüli-sõna.

18 222 Jüri Viikberg vaba wabba frey (liber) (lk 213), vrd prii < kasks vrî frei frÿ echk vabba (Müller ); Wryherr, -i Freyherr murdelevik: vaba R ep el ülekohus unreht : üllekohus Unrecht (lk 232), vrd unreht < kasks un-recht, sks Unrecht Valsch ninck Vnrecht (Müller ) murdelevik: üle kohus R S Jä Iis KLõ, -kohos L Ha Kod, -kohuss M T, -kuhuss V Peale siin esitatud eesti sõnade leidub sõnastikus hulk selliseidki sõnavasteid, mille kõrvale on (hiljem) kasutusele tulnud alamsaksa laensõnad, mida pole veel registreeritud Gutslaffilt ega teistelt 17. sajandi autoreilt. Toodagu siin eraldi välja juhud, kus saksa märksõna vasteks võiks eeldada alamsaksa laensõna (nt mukkima), kuid kus Gutslaff alamsaksa laenu kasutanud ei ole (on ehitama). Gutslaffi sõnavaste on sulgudes kirjakeelse sõnakuju järel: ehitama (ähhitama) ehtima pro mukkima (< kasks smucken (aus)- schmücken ), emand (Emmand /a) pro proua (< kasks vrouwe Frau ), hall (Halli /a) hall loom pro kimmel (< kasks schimmel Schimmel ), hõõruma (höhrema) pro riivima (< kasks rîven reiben ), kõrb (kerp /e) pro pruun (< kasks brûn braun ), laskma (laskma /e) pro puurima (< kasks bōren bohren ), leem (Lêm /e) pro supp (< kasks supen schlürfen ), maarjajää (Maria Jaeh) pro alun (< kasks alûn Alaun ), maitsma (maitzma) pro mekkima (< kasks smecken schmecken ), mõõtma (möhtma) pro vaagima (< kasks wagen wagen ), ots (otz /a) pro pits (< kasks spitse Spitze ), piit (pîth /a) pro post (< kasks post Pfost ), pärdik (Pertike) pro ahv (< kasks affe, sks Affe), pöid (pöid /o) pro velg (< kasks velge Felge ), pügama (püggema) pro käärima (< kasks scheren aufscheren ), püssirohi (püssi Rocht /u) pro pulber (< kasks pulver Pulver ), selge (selg /e) pro klaar (< kasks klâr klar ), sile (Silli) pro klatt (< kasks glat, sks glatt), sõitma (seitma /a) pro reisima (< kasks reisen eine Reise machen ), sõna viima (Sönna wîma) teatama pro meldima (< kasks melden melden ), taplus (Tapplus) pro lahing (< kasks slachtinge Schlacht ), tapma (tappema) pro lahtima (< kasks slachten (Vieh) schlachten ), telg (Telg /e) pro ass (< kasks asse Achse ), tina (Tinna) pro plii (< kasks blī Blei ), tähendama (tähendama, signare) pro märkima (< kasks merken mit einer Marke, einem Merkmal versehen ), tühja pajatama (tühu pajatama) pro praalima (< kasks prâlen prahlen ), veeretama (wêritama) pro rullima (< kasks rullen, rollen rollen ), viht (Wicht /u) pro punt (< kasks bunt Bund ), võidma (woidma) pro määrima (< kasks smeren schmieren ).

19 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal Lõunaeesti murdeile (sh Võru murdele) iseloomulik sõnavara Järgnev sõnarühm koondab omasõnavara, mida Gutslaff on eelistanud alamsaksa laensõnadele ja mille leviku kese paikneb lõunaeesti murretes või ka otseselt Võru murdes. hank konks Hangk /o Hake (lk 217), vrd haak < kasks hâke Haken Haaki; haaki hake (am kleide) ; haak Hake am Kessel (Göseken 1660) murdelevik: ank San Võn, hank V häötämä läbi lööma hähwtma /a prassen (lk 231), vrd prassima < kasks brassen, prassen prassen praʃʃima, Praʃʃin, praʃʃiʃin, praʃʃinut (Stahl 1637); prassima; prassya Schlemmer; Pancketirer murdelevik: `äötämä hävitama Kam, `häötäm(m)ä V kaltsad Kalczi Hosen (lk 219), vrd püksid < kasks bükse, büxe Beinkleid, Hosen Püxit Büxen (Hosen) ; püxit Bein kleider murdelevik: kal(t)sad Jaa L VlPõ; kaltsa, kal(d)sa M T, kalsaˀ V karits kopsik; kulp Karritz Becher 22 (lk 207), vrd peeker < kasks beker Becher Picker, -i Becher ; picker trinck geshier murdelevik: karist V kasuksepp köösner : Kassucksepp Kürschner (lk 223), vrd köösner < kasks körs(e)ner(e) Kürschner Körsner kürschner murdelevik: pole registreeritud 23 kirikisand kirckisand Pastor (lk 230), vrd pastor < lad pastor, kasks pâstor Pastor Pa.[stor] (Rossihnius 1632) murdelevik: kiriksand L Ha T, kerik-, kerk esänd T V kistavars telg, varb Kistawars Spille (lk 239), vrd pill < kasks spille Spille, Spindel pilli kaihl Hals an der MühlenSpille murdelevik: kistavaŕs keps; kedervars Kod Hel T V 22 peeker-sõna on Gutslaff kasutanud oma piiblitõlkes, nt Minna anni sedda Bickrit Pharao kettehe (Gutslaff : 171). 23 Leidub nt Saareste sõnaraamatus (kasuksepp köösner EKMS III: 588).

20 224 Jüri Viikberg kütsmä küpsetama kützma /u braten (lk 209), vrd praadima < kasks braden braten pradida (Müller ), küpsendama braten murdelevik: küdsä mä T V, -me M kütse küps Kuetz /e Brate (lk 209), vrd praad < kasks brade Braten pradiwarras (Stahl 1637); Praadi Brate ; küps Brate ; küpse ward BratSpes ; praadi pann Bratpfan murdelevik: küdse, küdsä M T, kütse, `kütse T V küünlalang Künala Lang Tacht (lk 241), vrd taht < kasks dacht Docht sen pollewa tachti (Müller ); tacht, tachtiʃt (Stahl 1637); Tacht, -i; kühnla tacht, -i; tachti-löng Dachtgarn murdelevik: `küündle lank Se lapjo Lapja Schauffel (lk 234), vrd kühvel < kasks schuffele Schaufel Küffel, küfflist (Stahl 1637); Küffel murdelevik: lapi labidas M, `lapju M T, `lapjo T V lõupeni lõukoer Löiwi Penni 24 Löwe (lk 225), vrd lõvi < kasks louwe Löwe Louwit (Müller ); löuw (Rossihnius1632); nende leuwide (Stahl 1637); Loiwkoijr; löwkoijar murdelevik: lõupeni Krk Hel Har Lut mõrsja Morsi /a Braut (lk 209), vrd pruut < kasks brût Braut üx Brudt (Müller ); Pruhdt, -i; morsi Braut murdelevik: `morsja, `mõrsi R, `mõrsja el mõtstuvi Mötztuiwi Turteltaube (lk 241), vrd turteltuvi < kasks turtelduve Turteltaube ütte pahri turtel tuwit (Rossihnius 1632); Saxa mah keggi TurtelTaube murdelevik: mets tuvi Lüg IisR IisK Trm, -tui Sa Muh L Juu KuuK ViK VlPõ, mõtstuvi Hel Ran 25 penisitt Penniβitt /a Schwefel (lk 237), vrd väävel < kasks swevel Schwefel Schweuel (Müller ); Weffel; wewel, wewlit schweffel (sulphur) ; KoiraSitt schweffel (sulphur) murdelevik: pole registreeritud lõupeni on lõukoera lõunaeesti vaste, liidetud alamsaksa esi- ja eesti järelosast (< kasks louwe + ee koer/peni) nagu ka nt paabulind (< kasks pâwelȗn + ee lind); vrd paavi 2. osas. 25 Sõna levikuala on (olnud) tõenäoliselt laiem, kui nähtub murdearhiivi andmeist. 26 Teada on vaid kasutusest sõimusõnana (Nõo Har).

21 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal 225 põrkapund laevanael Pörkopund /a Schiffpfund (lk 235), vrd kippund < kasks schippunt Schiffspfund Kippund Schippfund murdelevik: põrka-, põrkõ pund V, perk- KJn Hls Krk, pärk pund Vll Aud rahu Rahow /a Nieren (lk 229), vrd neer < kasks nêre Niere temmast nehrost (Rossihnius 1632); Neer / ne(h)r (Stahl 1637); neerit murdelevik: rahu S VlPõ el, rauh VId roode Rôde / Latte Latte (lk 224), vrd latt < kasks latte Latte Lat, lattist (Stahl 1637); latti. Vt latt 2. osas murdelevik: roodjas(s), rood (m)ass latt, teivas Hel Võn V saurohi Sauwrocht /u Weyrauch 27 (lk 246), vrd viiruk < kasks wî-rôk Weihrauch wyroki tohma (Rossihnius 1632); wirock (Stahl 1637); wijrohk murdelevik: liitsõna pole registreeritud, kuid sau suits on Võru murdesõna sepp Sepp /e Hefe (lk 218), vrd pärm < kasks berme Hefe Perme (Müller ); parm; Parm, -i Barm (Hefen) (Göseken 1660) murdelevik: sepp Saa Kod MMg Äks SJn Vil el tare Tuba / Tarre Saal (lk 233), vrd saal < kasks sāl, sâl, sks Saal suhre plastritut Sahli (Rossihnius 1632); Suhr tubba Saal (Göseken 1660). Vt tuba osas 3.1 murdelevik: tare tuba, maja R Saa Kod T, tarõ V tsigaliha Zigga Leha Speck von Schwein (lk 239), vrd pekk < kasks speck Speck pecki murdelevik: tsiga T V; tsialiha Rõn San Krl Se valim lehter Trechter / Wallim /i Trechter (lk 242), vrd trehtel < kasks trechter Trichter trichtel Trechter ; wallim trichter (infundibulum). Vt trehtel 2. osas murdelevik: valim M, vallim V 27 viiruk-sõna on Gutslaff kasutanud oma piiblitõlkes: weihit temmalle Kostit: Kulda, wihrokit n. mÿrrhe (Gutslaff : 221).

22 226 Jüri Viikberg vang Wango Henge (lk 218), vrd hing < kasks henge Hänge hingit Hengen an einer Thür murdelevik: vang sang, käepide el vanik pärg Wannick /o Kranz (lk 223), vrd krants < kasks kranz Kranz ütte krantzi (Rossihnius 1632); krantz, krantzist (Stahl 1637); Rantzi murdelevik: vanik T V, vańnik Trm Ksi San, vaanik Lai M vasar Wassar /a Hammer (lk 217), vrd haamer < kasks hamer Hammer Ham ere kz (Müller ); Hammer, -i; Wassar Ham er murdelevik: vasar R S M T, vassar el vatsk kook Watsa Kuche (lk 223), vrd kook < kasks koke Kuchen Kohck, kohckist (Stahl 1637); Koock, -a; Kohk murdelevik: vatsk Hel T V vislamari kirss Wissila Marri Kirsch (lk 221), vrd käsper < kasks kersebere Kirsche Karsberi marri (Stahl 1637); Karsbeer marri murdelevik: visla(k)puu mari kirss Urv Har Rõu Vas Se Peale jaotises 3.2 mainitud lõunaeesti sõnade on sõnastikus veel sõnavasteid, mille kõrvale on küll hiljem lisandunud alamsaksa laensõnu, kuid mida pole registreerinud ei Gutslaff ega ta kaasaegsed. Järgnevas rühmakeses on Gutslaffi sõnavaste esitatud märksõna järel sulgudes ja seejärel osutatud murdelevilale: herits (Herritz Schelm ) 28 Nõo Võn Ote V pro kelm (< kasks schelm Schelm ); hernetõbi rõuged (Herne többe Pocken ) 29 V pro pokad < kasks pocke, poche Blatter, Bustel ; kooljakirst (Kôlje Kirst /o Sarck ) 30 Khk Nõo Har Se pro sark (< kasks sark Sarg ); käber korts (Kebbarick Faltte ) V pro volt (< kasks volde Falte ); langalõim (Langelöim /o Haspell ) Hel Kam V pro haspel (< kasks haspel Haspel, Weife ); nilbe libe; sile (nilb /e glatt, lubricus ) Iis Kod Ksi Hel T V pro klatt (< kasks glat, sks glatt); saibas(s) teivas (Saibas Pfahl ) San V vrd paal (< kasks pâl Pfahl ); tsagama (zaggema hacken ) Hel Kam Ote Rõn San V pro hakkima (< kasks hacken, sks hacken). 28 Gösekenil herrise töh schelm stück 29 Gösekenil hirne többe pocken 30 Gösekenil Surnukirst Sarch; sandapila

23 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal 227 Sellesse rühma jäi paigutamata röärääk (Röarähk /e Schnepffe ) Trv Krk Puh San V vrd nepp (< kasks sneppe, snippe Schnepfe ), sest Gutslaffil on rukkirääk (sks Wachtelkönig) ja nepp (sks Schnepfe) ilmselt eksituse tõttu vahetusse läinud Gutslaffi enese arvatavad sõnavasted Alamsaksa laensõnade asemele ja/või kõrvale (nt kekk, troost) näikse Gutslaff esitanud ka omapoolseid sõnavasteid, mida murdekeelest ega teistelt autoritelt pole registreeritud. hagu pro meig (Hack /o Mey ), vrd Meykuh Mey (majus) (Göseken 1660) < kasks mei, meig der Monat Mai; grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest julge (julck /e keck ). Vt kekk 2. osas kodunik pro pürjel (Koddoneck /u Bürger ), vrd meidt.. Iumala Börrilix, Koddakundasex.. technut (Müller ) < kasks börger(e), börgêre Burgmann, Bürger kõrralik pro topelt (körralick doppelt ) maa pro ruum (Mah Raum ), vrd Taÿwase rhumi sisse (Müller ); Ruum, -i < kasks rûm Raum noormees pro sell (Nôr Mêhs Gesell ) piimapäälne pro mant (Pimepähline Schmant ) rõõm (Trôst / Röhm /a Trost ), vrd Trost nĩck röÿmu (Müller ); Trohʃt, [trohst]iʃt (Stahl 1637); troost, -i; Rohst trost (solatium). Vt troost 2. osas 4. Kokkuvõtteks Teadaolevate alamsaksa laenude ja Gutslaffi sõnavara kõrvutamisel sõelale jäänu (214 sõna) osutab, et Gutslaff kasutas saksa märksõnade vastetena alamsaksa laene ligi pooltel juhtudel (103 sõna). Paljud 17. sajandiks eesti keelde ja tollaste autorite teostesse jõudnud alamsaksa laenud Gutslaffi grammatika saksa-eesti sõnastikus ei kajastu. Ta on eelistanud nende asemel võtta eesti vasteks kas (lõunaeesti) omasõna, juba varasema (germaani, balti vm) laenuna omaksvõetu või on tuletanud sõnavaste ise. Laensõnade keeldetuleku-kasutamise kontekstis torkab silma:

24 228 Jüri Viikberg 1) sageli ei pidanudki alamsaksa sõna täitma mingit leksikaalset tühikut, sest võõrsõna ilmus eesti keeles juba olemasoleva(te) sõna(de) kõrvale, nt pott (varem olemas katel ja pada), palk (varem hirs), puur (varem oherdi), kuid sõnavara muutumine järgis ühtlasi elumuutusi, sh uuenenud esemetüüpe ja töövõtteid; 2) alati ei tõrjunud võõrsõnast uudissõna (ja kodunedes laensõna) seniseid murdevariante käibelt, vaid ilmus teiste kõrvale, vrd task (< kasks tasche), tasku (< rts taska), kalits (< vn калита), karman (< vn карман), (tengel)pung (< kasks bunge); 3) paljud alamsaksa laensõnad olid 17. sajandiks käibel põhjaeesti murdekeeles või levisid üle maa (nt kelm, klatt, neer, pärm), mitmed Gutslaffi esitatud sõnavasted pärinesid kitsama levikuga lõunaeesti murdekeelest (nt herits, nilbe, saibass, tsagama, val(l)im); 4) alamsaksa lähtesõna võis eesti keelde anda ka kaks eri sõnakuju, üks ühel, teine teisel pool keelepiiri vrd lõunaeesti võlss ja põhjaeesti valsk (< kasks falsch falsch ). Arvestades asjaolu, et Urvaste hingekarjase Johannes Gutslaffi saksa-eesti sõnastik on ainus 17. sajandil publitseeritud lõunaeesti leksikon, esindab see ühtlasi tolle ajajärgu sõnakasutust. Alamsaksa laenude kontekstist ilmneb, et sõnastiku omasõnavarast pärineb kolmandik lõunaeesti murdekeelest (sh Võru murdest). Selles seoses tundub, et saksa märksõnade eesti vastete seas on omasõnavara osakaal pigem suur kui väike; omasõnade seas tunnukse aga lõunaeesti murdesõnade osakaal olevat pigem väike kui suur. Ladinakeelse põhiteksti ning laiema levikuga eesti murdesõnavara poolest oleks Gutslaffi grammatikal olnud eeldusi leida rakendust ka väljaspool omaaegset tartu kirjakeele ala. Aadress: Jüri Viikberg Eesti Keele Instituut Roosikrantsi Tallinn E-post: Kihelkonna- ja murdelühendid Aud Audru, el lõunaeesti murded, ep põhjaeesti murded, Ha Harjumaa murrakud, Har Hargla, Hel Helme, Hi Hiiumaa murrakud, Hlj Haljala, Hls Halliste, I idamurre, Iis Iisaku (idamurre), IisK Iisaku (keskmurre),

25 Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatika taustal 229 IisR Iisaku (rannikumurre), Jaa Jaani, JMd Järva-Madise, Juu Juuru, Jõh Jõhvi, Jä Järvamaa murrakud, K keskmurre, Kam Kambja, Khk Kihelkonna, KJn Kolga-Jaani, KLõ keskmurde lõunamurrakud, Kod Kodavere, Koe Koeru, Krk Karksi, Krl Karula, Kse Karuse, Ksi Kursi, Kuu Kuusalu (rannikumurre), KuuK Kuusalu (keskmurre), Käi Käina, L läänemurre, Lai Laiuse, Lei Leivu, Lut Lutsi, Lä Läänemaa murrakud, Lüg Lüganuse, M Mulgi murre, Mar Martna, Mih Mihkli, MMg Maarja-Magdaleena, Muh Muhu, Nõo Nõo, Ote Otepää, Plt Põltsamaa, Puh Puhja, Pä Pärnumaa murrakud, R kirderannikumurre, Ran Rannu, Rõn Rõngu, Rõu Rõuge, S saarte murre, Sa Saaremaa murrakud, Saa Saarde, San Sangaste, Se Setu, SJn Suure-Jaani, T Tartu murre, TaPõ Põhja-Tartumaa murrakud, TLä Lääne-Tartumaa murrakud, Trm Torma, Trv Tarvastu, Tõs Tõstamaa, Urv Urvaste, V Võru murre, Vai Vaivara, Vas Vastseliina, VId Ida-Võrumaa murrakud, Vig Vigala, ViK Virumaa murrakud, Vil Viljandi, VJg Viru-Jaagupi, Vll Valjala, VlPõ Põhja-Viljandimaa murrakud, VMr Väike-Maarja, VNg Viru-Nigula, Võn Võnnu, Äks Äksi Allikad Ametivanne 1570 = Juramentum der Vndudeschen. Ehasalu et al. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik, 79. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 6.) Tartu: Tartu Ülikool. Awerbach 1589 = Tunnistus Sigismundus Awerbachile Ehasalu et al. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik, (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 6.) Tartu: Tartu Ülikool. Boierus 1587 = Laurentius Boieruse käsikiri Ehasalu et al. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik, (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 6.) Tartu: Tartu Ülikool. EES = Eesti etümoloogiasõnaraamat. Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Eerik Soosaar, koost. ja toim. Iris Metsmägi, peatoim. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, EEW = Julius Mägiste (1982) Estnisches etymologisches Wörterbuch I XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft. EKI MK = Eesti Keele Instituudi murdekartoteek. EKMS = Andrus Saareste ( ) Eesti keele mõisteline sõnaraamat I IV. Stockholm: Vaba Eesti. EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I V köide (a maaglema). Tallinn: Eesti Keele Instituut, Gutslaff 1648 = Johannes Gutslaff (1998) [1648] Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 10.) Tlk., koost. Marju Lepajõe, toim. Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool, 1998.

26 230 Jüri Viikberg Gutslaff = Johannes Gutslaffi piiblitõlge Koost. Maeve Leivo, Ahti Lohk, Kristiina Ross, Kai Tafenau. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, Göseken 1660 = Valve-Liivi Kingisepp, Kristel Ress, Kai Tafenau. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu: Tartu Ülikool, Hinderling, Robert (1981) Die deutsch-estnischen Lehnwortbeziehungen im Rahmen einer europäischen Lehnwortgeographie. Wiesbaden: Otto Harrasowitz. Koell 1535 = Wanradti-Koelli katekismus Ehasalu et al. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik, (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 6.) Tartu: Tartu Ülikool. Koponen, Eino (1998). Eteläviron murteen sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 230.) Helsinki. Kullamaa käsikiri 1524 = Kullamaa vakuraamat Ehasalu et al. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik, (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 6.) Tartu: Tartu Ülikool. LiiviTalu 1550 = Katkend Liivimaa talurahva õigusest. Ehasalu et al. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik, 77. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 6.) Tartu: Tartu Ülikool. Müller = Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop (2000) Georg Mülleri jutluste sõnastik. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 12.) Tartu: Tartu Ülikool. Raag, Raimo (1987) Mittelniederdeutsche und skandinavische Lehnwörter im Estnischen und Livischen. Sprachkontakt in der Hanse. Aspekte des Sprachausgleichs im Ostsee- und Nordseeraum. Akten des 7. Internationalen Symposions über Sprachkontakt in Europa, Lübeck P. Sture Ureland, Hg. Tübingen: Max Niemeyer Verlag. Raun, Alo (1982) Eesti etümoloogiline teatmik. Rooma-Toronto: Maarjamaa. Rossihnius 1632 = Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht, Külli Prillop (2002) Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 22.) Tartu: Tartu Ülikool. SSA = Suomen sanojen alkuperä I III. Etymologinen sanakirja. (Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran toimituksia 556. Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskuksen julkaisuja 62.) Helsinki, Stahl 1637 = Kikas, Kristel (2001) Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula? (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 21.) Tartu: Tartu Ülikool. VMS = Väike murdesõnastik I II. Toim. Valdek Pall. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1982, Völcker 1585 = Johannes Ambrosius Völckeri kirjutised Ehasalu et al. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik, (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised, 6.) Tartu: Tartu Ülikool.

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

OK_ indd

OK_ indd Vaatmikesari eesti keelest Helle Metslang Emakeele Seltsi juhatuse esimees Haridus- ja teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Eesti kirjandusmuuseumi ja Tartu ülikooli multimeediakeskuse koostöös on valminud

Rohkem

Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud ( ) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonid

Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud ( ) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonid Käimasolevad KOV-ide ühinemismenetlused ja piiride muutmise ettepanekud (26.08.2016) Ülevaade ühinemismenetluste, piiride muutmise ja konsultatsioonide algatamistest ja keeldumistest, mille osas on tehtud

Rohkem

Microsoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc

Microsoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc EESTI MURRETE UURIMINE WIEDEMANNIST VIITSONI Karl Pajusalu Tartu Ülikool Ettekanne konverentsil Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II Väike-Maarja, 24. 25. aprill 2013 On mitmeti tähendusrikas, et tähtsaim

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Layout 1

Layout 1 SÕNA 11_Layout 1 01.12.10 16:57 Page 920 SÕNA ETÜMOLOOGILISI MÄRKMEID (XI) Saksa au vasted laensõnades UDO UIBO Etümoloogiliste märkmete eelmises osas mainisin möödaminnes, et ehkki (alam- ja ülem)saksa

Rohkem

Mälumäng Vol 3.

Mälumäng  Vol 3. Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! % PUUVILLANE PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, saadaval värvides: või VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV SUVEL SEIKLE moekalt kuum! PLUUS naistele, Hispaania stiilis, ühevärviline, või valikus kaks mustrit, Pakkumised kehtivad 6.06 12.06 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. VÄHEMA

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

Nurk, Mart. Inventarinimistu

Nurk, Mart. Inventarinimistu TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 177 NURK, MART 1939-1948 SISSEJUHATUS Nurk, Mart (Märt) (14. juuli 1892, Kaubi v. Pärnumaal - 5. nov. 1948, Hamburg), õigusteadlane, Tartu Ülikooli ja Balti Ülikooli (Saksamaa)

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

Layout 1

Layout 1 XVII SAJANDI SAKSA-EESTI SÕNASTIKE TÖÖTLEMISE PROBLEEMIDEST KRISTEL RESS Olles pannud reeglid paika, selgub olevat sadu kui mitte tuhandeid erandeid, kuid needki tuleb kirja panna üldise märkimisviisi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

DescendantReport

DescendantReport Descendants of Jaan Kuusmann Generation 1 1. JAAN 1 KUUSMANN was born on 15 May 1791 in Kurna. He died in 1845. He married WÄLJA TOOMA TÜTAR TIIU on 03 Dec 1811, daughter of Wälja Toomas and Madle. She

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719 Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) 13.-14.03.2019, Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre 02.03.2006 Tartu SS Kalev 8,69 719 2 Kert Alekand 29.06.2007 TÜ ASK 8,90 662 3 Hardi

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

1938 Seitsmeteistkümnes aastakäik NP. 7/8 ELL^O I l jr\c/ljl# Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri To imet u 8: ; Joh. V. Veski A. Raun Peatoimetaja T

1938 Seitsmeteistkümnes aastakäik NP. 7/8 ELL^O I l jr\c/ljl# Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri To imet u 8: ; Joh. V. Veski A. Raun Peatoimetaja T 1938 Seitsmeteistkümnes aastakäik NP. 7/8 ELL^O I l jr\c/ljl# Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri To imet u 8: ; Joh. V. Veski A. Raun Peatoimetaja Toimetussekreüir J. Mägiste ' P, Ariste :':. ;: :. S

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.09 0: Sorted on Best time Qualifying started at :: 9 0 9 0 9 99 9 Gregor KAARES Kaarel AAMER Kenor KOTKAS Rasmus LEHTER Jaan TANG Ken Robert KÕPP Alexey TEPLOV Robert URBANIK

Rohkem

Layout 1

Layout 1 SÕNA, Lembit Vaba_Layout 1 29.02.12 15:46 Page 202 SÕNA vagel: kas etümoloogiline umbsõlm? LEMBIT VABA Sõna vagel päritolu on eesti etümoloogiasõnaraamatute (EEW; EKET) andmeil ebaselge. Soome etümoloogide

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

keelenouanne soovitab 5.indd

keelenouanne soovitab 5.indd Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest

Rohkem

loeng7.key

loeng7.key Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

oma_keel_2002_01

oma_keel_2002_01 2001.-2002. aastal ilmunud keeleraamatuid Sõnaraamatud Eesti-Inglise tehnikasõnaraamat. Peatoimetaja: Rein Kull. Toimetajad: Lea Noorma ja Vahur Raid. Euroülikool. Tallinn, 2001. 976 lk Eesti kirjakeele

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

EPOK MV Haapsalu.xls

EPOK MV Haapsalu.xls EPOK MV ujumises 2011 Page 1 of 5 50 vabalt Neiud 1. Anette Remmelg S8-10 Meduus 0.47,55 2. Laura Ubei-Kon S8-10 Meduus 0.50,74 1. Elisabeth Egel S11-13 Meduus 0.51,22 2. Marilin Salström S11-13 Meduus

Rohkem

2011_koolinoorte_paar

2011_koolinoorte_paar Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

REMAA 8/28/12 KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS FEVA JA 29er EESTI MEISTRI SAAREMAA KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS

REMAA 8/28/12 KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS FEVA JA 29er EESTI MEISTRI SAAREMAA KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS SAAREMAA KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS FEVA JA 29er EESTI MEISTRIVÕISTLUSED Series Standing - 7 races scored Information is provisional and subject to modification Regatta results saved:

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

23. Üle Saadjärve ujumine Tulemused Üldjärjestus Koht Nimi Vanuseklass Klubi/Elukoht Tulemus 1 Tiit Matvejev M Ujumise Spordiklubi 23

23. Üle Saadjärve ujumine Tulemused Üldjärjestus Koht Nimi Vanuseklass Klubi/Elukoht Tulemus 1 Tiit Matvejev M Ujumise Spordiklubi 23 23. Üle Saadjärve ujumine 24.07.2016 Tulemused Üldjärjestus 1 Tiit Matvejev M 14-19 Ujumise Spordiklubi 23:51,5 2 Martin Piilberg M 14-19 Ujumise Spordiklubi 23:58,7 3 Margaret Markvardt N 14-19 TOP-Ujumisklubi

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.0 0:0 Sorted on Best time Qualifying started at :0: Best Tm Gap In s Nat Entrant Make Class 0 0 0 Leonid LUTER Hannes HANSMAN Khevin KALM Alexey TEPLOV Petri TUUKKANEN Raido

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Kivid ja horoskoop.

Kivid ja horoskoop. Milline kivi sobib horoskoobiga JÄÄR Jäära isikupärale ja tugevale tahtejõule vastab teemant. See on number üks nagu jäär, ikka esimesena kohal. Punased kivid rubiin ja granaat iseloomustavad hoogsust

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

DIPLOM Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Markus Oliver Annuk saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 eelvõistluses punktiga Tallinna koolide 5.

DIPLOM Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Markus Oliver Annuk saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 eelvõistluses punktiga Tallinna koolide 5. Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Markus Oliver Annuk 14454 punktiga 1. koha Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Ardi Raag 14263 punktiga 2. koha Tallinna Reaalkooli 5.a klassi õpilane Karl-Ustav

Rohkem

jrk Võistkond Matšipunktid Partiipunktid Koht 1 Keila MK II 2 Saue MKK I 3 Kose MKK

jrk Võistkond Matšipunktid Partiipunktid Koht 1 Keila MK II 2 Saue MKK I 3 Kose MKK jrk Võistkond 1 2 3 4 5 6 Matšipunktid Partiipunktid Koht 1 Keila MK 1 2.5 3 2.5 4 8 13 II 2 Saue MKK 3 1 3 3 4 8 14 I 3 Kose MKK 1.5 3 2.5 1.5 4 6 12.5 III 4 Kose vald 1 1 1.5 1 3 2 7.5 V 5 Kernu vald

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL A. KASK EESTI KIRJAKEELE AJALOOST I fi) TARTU 1970

TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL A. KASK EESTI KIRJAKEELE AJALOOST I fi) TARTU 1970 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL A. KASK EESTI KIRJAKEELE AJALOOST I fi) TARTU 1970 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Eesti keele kateeder A. KASK EESTI KIRJAKEELE AJALOOST I lil TARTU 1970 Saa t e k a. Eeati kirjakeele ajaloo

Rohkem

Kool _________________________

Kool _________________________ 1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 7.-8. klass ÜLESANNE 1. Loe tekstikatkend läbi. Isegi puud pole enam endised või siis ei tunne ma neid lihtsalt ära, nad on jäänud mulle võõraks. Ma ei räägi sellest,

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

180104komisjon-ekilex.key

180104komisjon-ekilex.key Terminoloogiatöö tulevikutööriist Arvi Tavast Mis toimub EKILEX: koostamise keskkond EVE: lõppkasutajale TripleDev arendab, mina olen arendajapoolne tooteomanik 2017 august 2018 lõpp Üldised eesmärgid

Rohkem

MAAPARANDUSÜHISTUTE (maaparandusseaduse alusel) NIMESTIK seisuga a. Ümber- Liikmete arv Tegevuspiirkonnas Jrk. Ühistu Vald Registri Registr

MAAPARANDUSÜHISTUTE (maaparandusseaduse alusel) NIMESTIK seisuga a. Ümber- Liikmete arv Tegevuspiirkonnas Jrk. Ühistu Vald Registri Registr MAAPARANDUSÜHISTUTE (maaparandusseaduse alusel) NIMESTIK seisuga 02.01.2018.a. Ümber- Liikmete arv Tegevuspiirkonnas Jrk. Ühistu Vald Registri Registrisse regist- sh sh sh asuvate reguleeriva on riigi

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

1930 Üheksas aastakäik NQ 4 5-' EESTI KEEL Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Toimetus: Tartu, Maarjamõisa 44, tel Talitus." Tartu, tel. 10-

1930 Üheksas aastakäik NQ 4 5-' EESTI KEEL Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Toimetus: Tartu, Maarjamõisa 44, tel Talitus. Tartu, tel. 10- 1930 Üheksas aastakäik NQ 4 5-' EESTI KEEL Akadeemilise Emakeele Seltsi ajakiri Toimetus: Tartu, Maarjamõisa 44, tel. 12-56. Talitus." Tartu, tel. 10-48. Wanradt-Kõlli katekismuse keelest. Mullu talvel

Rohkem