PIIRIKAUBANDUSE MÕJU VÄIKEPOODIDELE PÕHJA-SAKALA VALLAS THE EFFECT OF BORDER TRADE ON SMALL SHOPS IN PÕHJA-SAKALA MUNICIPALITY

Väljavõte

1 EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Kertu Kundla PIIRIKAUBANDUSE MÕJU VÄIKEPOODIDELE PÕHJA-SAKALA VALLAS THE EFFECT OF BORDER TRADE ON SMALL SHOPS IN PÕHJA-SAKALA MUNICIPALITY Bakalaureusetöö Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava Juhendaja: Raul Omel Tartu

2 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Autor: Kertu Kundla Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Õppekava: Maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine Pealkiri: Piirikaubanduse mõju väikepoodidele Põhja-Sakala vallas Lehekülgi: 55 Jooniseid: 1 Tabeleid: 0 Lisasid: 2 Osakond: majandus- ja sotsiaalinstituut ETIS-e teadusvaldkond ja CERC S-i kood: Majandus, ökonomeetrika, majandusteooria, majanduslikud süsteemid, majanduspoliitika (S180) Juhendaja(d): Raul Omel Kaitsmiskoht ja -aasta: Tartu aastal Eesti valitsuse otsus aktsiisimakse oluliselt tõsta, lõi soodsad tingimused piirikaubanduse hoogustamiseks. Alguse sai see eelkõige alkoholiaktsiiside tõstmisest, kui odavamate jaehindade tõttu hakati Lätist alkoholi ostma. Esialgu mõjutas see pigem Lõuna-Eesti poode, kuid on mõju avaldanud ka teistele piirkondale ja kogu Eesti majandusele. Uurimistöö eesmärk on hinnata piirikaubanduse mõju väikepoodidele Põhja-Sakala vallas. Töö teoreetilise osa tegemisel kasutati strateegilise juhtimise, avaliku sektori-, makro- ja mikroökonoomika valdkonna teooriaid, piirikaubanduse kohta tehtud uuringuid ja oluliste isikute väljaütlemisi. Empiirilises osas kirjeldati uurimiseks kasutatavaid andmeid, nende saamist ja toodi välja saadud tulemused ning esitati üldistused. Käesoleva uurimistöö tegemiseks kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit, intervjueeriti Põhja-Sakala valla väikepoodide juhatajaid. Selgus, et Põhja-Sakala valla väikepoodidele on piirikaubanduse mõju teatud määral tuntav, kuid mitte nii palju kui Lõuna-Eestis aasta oli mõne poe jaoks raske, kuid tullakse toime. Aktsiisitoodete hinnad on palju tõusnud ja tuntavad ka põhitarbijatele, ostetakse rohkem soodustooteid. Käibed on pigem stabiilsed, kuigi aktsiisitooteid ostetakse vähem, katavad hinnad tekkinud vahe. Aktsiise veelgi tõstes, on võimalik, et tuleb ka Põhja-Sakala valla poode sulgeda. Eesti aktsiisipoliitika tekitas juhatajates rahulolematust. Lisaks arvatakse, et seda pole võimalik tagasi pöörata ja olukorra parandamiseks peaks aktsiise langetama. Märksõnad: aktsiisipoliitika, piiriülene ostmine, jaekaubandus, kvalitatiivne uuring 2

3 Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu Author: Kertu Kundla Curriculum: Rural Entrepreneurship and Financial Management Title: The effect of border trade on small shops in Põhja-Sakala municipality Pages: 55 Figures: 1 Tables: 0 Appendixes: 2 Department / Chair: The Institute of Economics and Social Sciences Field of research (CERC S) code: Economics, econometrics, economic theory, economic systems, economic policy (S180) Supervisors: Raul Omel Place and date: Tartu 2019 In 2015, Estonian government decided to increase excise duty. It caused beneficial conditions for border trade boosting. It all started with alcohol exise duty everyone traveled to Latvia, to get cheaper alcohol. At first, only Southern-Estonia stores were affected, but with growth in crossborder trading it started to effect the whole Estonian economy. Research purpose of this study is to evaluate border trade impact to the small shops in Põhja-Sakala parish. In the theoretical part of the work fields of strategic management, public sector-, macro- and microecomic theories were used. Also studies about cross-border trading and important people public statements. In the empirical part, first an overview was given of the used data, methods of gathering the data, and how conclusions were reached. In this current research qualitative research method was used and small shops managers in Põhja-Sakala parish were interviewed. It turns out, that small shops in Põhja-Sakala parish feel the effect in some way, but not that much as in Southern- Estonia was harder for some shops, but they don t have to worry about closing the businesses. Excise product prices have increased and it affects consumers they buy more promotional products. Sales are stable, excise products are purchased less but ohter prices cover emerged difference. Maybe some shops in Põhja-Sakala parish have to close down, when excise duties keeps rising. Estonian excise policy made managers disgruntled, they think that turning back is not possible and to improve the situation they have to lower the excise duty. Keywords: excise policy, cross-border shopping, retail trade, qualitative research, 3

4 SISUKORD SISSEJUHATUS PIIRIKAUBANDUSE TEKKIMINE EESTIS JA SELLE OODATAV MÕJU KOHALIKULE KAUBANDUSELE Poliitika mõju tarbijatele ja tootjatele Aktsiisimaksude kasutamine Eestis Ülevaade varasemates uuringutest PIIRIÜLESE OSTMISE MÕJU PÕHJA-SAKALA VALLA VÄIKEPOODIDELE Uurimistöös kasutatavad andmed ja meetod Intervjuud Põhja-Sakala valla väikepoodide juhatajatega Intervjuude tulemuste üldistused KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1. Alkoholi aktsiisimäärad Eestis ja Lätis aastatel (eurodes) Lisa 2. Intervjuu küsimused

5 SISSEJUHATUS Tänapäeval on inimestel liikumisvabadus väga suur, kolitakse enamasti maalt linnadesse. Sellise rände mõjuks on maapiirkondades asuvate kaubandusettevõtete klientuuri vähenemine. Üheks täiendavaks teguriks, mis mõjutab maapiirkondades asuvaid väikepoode, on ka piirikaubanduse kasv. Piirikaubandus on juba Euroopa Liitu astumisega liikmesriikidele mõju avaldanud. Kuid kui Eesti valitsus otsustas aastal aktsiisimakse võrreldes varasemaga oluliselt tõsta, viis see teatud kaupade puhul elu kallinemiseni Eestis ning lõi soodsad tingimused piirikaubanduse hoogustamiseks. Aasta-aastalt on see kogu Eesti majandust ja elu mõjutanud ning selle tulemusena sattusid raskustesse ka paljud väikepoed. Väikese arvu inimeste tõttu on väikepoode niigi raske üleval pidada ning neil on tulnud selle muutusega järk-järgult kohaneda, kuid piirikaubanduse kasv tekitas kiirelt veelgi keerulisema olukorra. Alguse sai see eelkõige alkoholiaktsiiside tõstmisest. Mõned ettevõtjad asutasid Eesti piiri lähedale, Lätti, enne aktsiiside tõstmist suured alkoholipoed (SuperAlko ja Alko1000), kus müüakse põhikaubana alkoholi, kuid leidub ka tubakatooteid ja vähesel määral teatud teisi toidukaupu. Juhuste kokkulangemise tõttu, Eesti valituse otsus aktsiisimäärasid palju rohkem tõsta ja varasemalt loodud suured alkoholipoed, tagas kahe naaberriigi alkoholiaktsiiside erinevus kiirelt Lätis olevatele alkoholipoodidele edu. Läti läheduse ja soodsamate alkoholi hindade tõttu, hakkasid inimesed Eestist alkoholi ostmise asemel naaberriiki külastama. Esialgu olid põhisihtkohad Valga-Valka ja Ikla-Ainaži piiripunktid, kuid hiljem avastasid Eesti piiri ääres olevaid Läti suurpoode külastavad inimesed ka teised kohalikud poed. See aga tõi kaasa ka teiste Eestis kõrgemate aktsiisidega maksustatud kaupade ostmise ja tekitas huvi lõunanaabrite juures müüdava vastu, sest kui juba Lätis oldi, osteti ka muu kaup endaga kaasa. Samuti, kuna ka kütuseaktsiis on Lätis võrreldes Eestiga madalam, mis mõjutab küttehindasid, võetakse sealt kütet. Suured kaubaveoautod, kes osutavad rahvusvahelisi teenuseid, vedades Eestist kaupa teistesse riikidesse, tangivad pigem Lätis kui Eestis. 5

6 Probleemi kasvades on piirkaubandus järjest enam kogu Eesti majandust mõjutanud. Piirikaubanduse tekke esimestel aastal mõjutas see pigem Lõuna-Eesti poode, kuid hiljem kaubanduse kasvades, on oodatavast suuremat mõju avaldanud ka teistele piirkondale. Käesoleva uurimistöö eesmärk on hinnata piirikaubanduse mõju väikepoodidele Põhja- Sakala vallas. Töö tegemiseks püstitati kolm uurimisküsimust, milleks on: 1. Kuidas mõjutab maksupoliitika tarbijaid ja tootjaid ning missugusel juhul võib maksupoliitika tuua kaasa piirikaubanduse? 2. Kuidas muutus piirikaubandus pärast aktsiisimaksude tõstmist? 3. Kuidas mõjutas piirikaubanduse kasv Põhja-Sakala valla väikepoode? Töö teoreetilise osa koostamisel lähtutakse vastavatest strateegilise juhtimise, avaliku sektori ökonoomika, makro- ja mikroökonoomika valdkonna teooriatest. Lisaks erinevatest piirikaubanduse kohta tehtud uuringutest ning oluliste isikute väljaütlemistest ja arvamusavaldustest. Käesolevas uurimistöös kasutatakse kvalitatiivset uurimismeetodit. Vajalikud algandmed kogutakse intervjueerides Põhja-Sakala valla väikepoodide juhatajaid. Töö koosneb kahest põhipeatükist, millest nii esimene kui ka teine osa jagunevad mõlemad kolmeks alapeatükiks. Töö esimeses peatükis kirjeldatakse piirikaubanduse tekkimist Eestis, milline on poliitiliste otsuste osa sellel ja missugune on selle mõju kohalikule kaubandusele. Antakse ülevaade aktsiisimaksude muudatustest viimaste aastate jooksul, Lõuna-Eesti poodidest üldisemalt ja piirikaubanduse kohta tehtud uuringutest. Teises peatükis kirjeldatakse uurimuseks kasutavaid andmeid ja nende saamist Põhja-Sakala valla väikepoodidest. Tuuakse välja intervjuude analüüside põhjal saadud tulemused ning esitatakse üldistused. Töö autor tänab väikepoodide juhatajaid, kes tulid vastu, leides aja ja olid nõus andma intervjuusid. 6

7 1. PIIRIKAUBANDUSE TEKKIMINE EESTIS JA SELLE OODATAV MÕJU KOHALIKULE KAUBANDUSELE 1.1. Poliitika mõju tarbijatele ja tootjatele Tootmis- ja tarbimisotsused sõltuvad olulisel määral makrokeskkonnast. Käesoleva uurimistöö raames käsitletakse makrokeskkonnast tulenevat mõju eelkõige läbi valitsuse maksupoliitika. Kui maksupoliitika tulemusena muutuvad kaupade hinnasuhted või tarbijate ostujõud, mõjutab see nii tootjate kui tarbijate valikuid. Järgnevalt antakse ülevaade valitsuse rollist poliitika kujundamisel kui sellega kaasnevatest võimalikest mõjudest nii tootjatele kui tarbijatele. Avalik sektor koosneb riigist ja kohalikust omavalitsusest, kes täidavad ülesandeid ja osutavad erinevat tüüpi haldus-organite kaudu avalikke teenuseid. Rahandusministeerium oma tegevusega panustab riigi haldusorganisatsiooni terviku süsteemse ülesehituse ja funktsioonide tõhusa korraldamise eest. Avaliku sektori asutused on jaotatud riigile või kohalikule omavalitsusele, vastavalt omaniku liigi järgi. Suurima osa avalikust sektorist moodustab 86%-ga valitsussektor. Eestis koosneb valitsussektor keskvalitsusest, kohalikest omavalitsustest ja sotsiaalkindlustusfondidest. Valitsussektori üksusi finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mille finantsallikateks on teistesse sektoritesse kuuluvad üksused. (Riigihaldus 2019) Laiemas tähenduses on avaliku sektori ökonoomika eesmärk majanduspoliitika uurimine, pöörates erilist tähelepanu maksustamisele. Avaliku sektori poliitika kujundamisel ja rakendamisel võib see kaasa tuua erimeelsusi üld- ja erihuvide vahel. Mõned avalikku huvi järgivad riiklikud poliitikad püüavad parandada turuvigu, madalamaid tehingukulusid, reguleerida välistegevust või suurendada tootlikkust. Igas avaliku poliitika kujundamise protsessis on erinevate huvide vaheliste vastasmõjude ja koostoimimise lahendamisel roll poliitilisetel ning majanduslikel jõududel. (Myles 1995: 3) Poliitika on tegevus, mis on mõeldud ühiskondliku haru korraldamiseks ning on sõltumata ideoloogiast üldhuvi arvestav. Poliitika oluliseks osaks on teha kokkuleppeid väärtuste üle, 7

8 millele kogu tegevus tugineb ning juhtimise protsess on vajalik vastuvõetud otsuste elluviimiseks. (Poliitika ja administreerimine 2018) Poliitiline keskkond, sellest tulenev olukord ja muutused on seotud Euroopa Liidus toimuvaga, valitsuse vahetusega ja poliitiliste muutustega naaberriikides. Pannakse paika regulatsioonid ja seadused, mida tuleb ettevõtetel järgida. (Leimann et al. 2003: 109) Poliitilise keskkonna peamised tegurid on maksuseadused, keskkonnakaitse regulatsioonid, konkurentsi reguleerimine, väliskaubanduse reguleerimine, töösuhteid reguleerivad seadused, poliitiline stabiilsus, riiklikud subsiidiumid, rahvusvahelised lepingud, rahvusvahelised suhted ja valimised. (Leimann et al. 2003: 112) Ettevõtete tegevust mõjutab olulisel määral poliitiline keskkond, millest tuleb äritegevuses lähtuda, kuid see võib ka piirata tegevust. Poliitiline keskkond hõlmab seadusi, valitsusasutusi ja survegruppe, mis mõjutavad ning piiravad nii ettevõtteid kui ka üksikisikuid ühiskonnas. Poliitiline keskkond on tugevalt seotud ettevõtete turundusotsustega. (Claessens 2015) Poliitilised tegurid võivad ettevõtet palju mõjutada, muutes turukeskkonna rohkem või vähem sõbralikuks. Valitsusel on ettevõtete üle palju võimu ja paljudel juhtudel on organisatsioonidel vähe, mida nad ise ära saaksid teha. Poliitilised tegurid võivad kogu tulemust muuta. Ettevõtted peaksid olema võimelised hakkama saama nii kohalike kui ka rahvusvaheliste poliitiliste otsustest tulenevate mõjudega. (Political Factors s. a.) Maksu- ja majanduspoliitika, poliitiline stabiilsus, väliskaubanduse eeskirjad ja tööõiguse seadused mõjutavad kõik ärikeskkonda. Poliitilise stabiilsuse puudumine riigis võib ettevõtte tegevust oluliselt mõjutada. Poliitilistel teguritel ei ole ainult otsene mõju, vaid need käsitlevad ka teisi tegureid, millel võib olla oluline roll ärile ja töökeskkonnale. Poliitilised otsused mõjutavad riigi sotsiaal-kultuurilist keskkonda, majanduskeskkonda, uute tehnoloogiate vastuvõtmist ja arengut. (Political Factors s. a.) Käesoleva uurimistöö raames keskendutakse makrokeskkonna uurimisel just maksupoliitika muutumisega kaasnevate mõjude analüüsimisele tootjatele ja tarbijatele. Tootjate ja tarbijate otsuste kirjeldamisel saab lähtuda mikroökonoomikas tuntud majapidamisteooria ja firmateooria maksimeerimisprintsiipidest. Keskkonda iseloomustatakse peamiselt selle keerukuse ja muutlikkuse alusel. Keskkonna keerukuse all mõeldakse, kui paljude mõjuritega tuleb ettevõttel tegelda ning kas need on 8

9 sarnased või erinevad. Keskkonna muutlikus tähendab teatud perioodil mõjutegurite muutumist ja püsimist. Muutlikkus tuleneb keskkonna poliitilistest, seadusandlikest, tehnoloogilistest ja teistest muudatustest. Keskkonnamuutustega toimetulekukus peab ettevõte kohanema muutustega või mõjutama keskkonda vastavalt sellele, et see organisatsioonile paremini sobiks. (Alas 2001: 35-36) Väliskeskkond on komponentide kogum, mis asuvad väljaspool organisatsiooni ning mõjutavad seda või selle mõnd osa. (Alas 2001: 32) Väliskeskkond mõjutab kogu ärimajandust ja ka tarbijaid. Mida tarbijad on valmis kulutama ja kui sõltuvad nad on makromajandusest. (Frue 2017) Ettevõtte keskkond jagatakse makro- ja mikrokeskkonnaks. (Alas 2001: 32) Ettevõtet ümbritseb makrokeskkond, mis koosneb mitmetest ärile kasu toovatest võimalustest, kuid kujutab endast ka ohtu ettevõttele. (Claessens 2015) Makrokeskkonna kujundavad piirkonna kultuurilised väärtused, majanduslikud ja õiguslik-poliitilised tingimused. (Alas 2001: 32) Makrokeskkond koosneb suurest hulgast erinevatest jõududest, mida ettevõtetel tuleb järgida. On oluline, et turundajad jälgiks makromajanduse arengut, et äritegevus kasvaks. (Claessens 2015) Makrokeskkonna analüüsimiseks kasutakse PESTG-analüüsi. See koosneb inglisekeelsete sõnade political-legal, economical, sociocultural, technological ja global esitähtedest ehk tegemist on poliitiliste-õiguslike, majanduslike, sotsiaal-kuluuriliste, tehnoloogiliste ja rahvusvaheliste muutuste analüüsiga. PESTG-analüüsil on viit liiki komponente. P (political-legal) ehk poliitilised ja õigusaktidest tulenevad komponendid, mille alla kuulub seadusandluse areng, maksuseadused, riiklikud subsiidiumid, valitsuse erilised soodustused ja keskkonnakaitsega seotud seadused. E (economical) ehk majanduslikud, mille komponentideks on hind krediidi saamiseks, minimaalse ja keskmise töötasu määr, inflatsioon, rahvamajanduse kogutoodangu (RKT) kasv, inimeste raha kulutamise tase ja raha, mis jääb leibkonnale pärast esmatarbekaupade ning eluaseme eest tasumist. S (sociocultural) ehk sotsiaal-kultuurilised komponendid, mille alla kuuluvad kultuuritase, demograafiline seisund, haridustase, eetika, religioossed iseärasused. T (technological) ehk tehnoloogilised komponendid, mis tingitud riigi tehnoloogia arengutasemest. Ja viimaseks rühmaks on G (global) ehk rahvusvahelised komponendid, mis hõlmab ülemaailmseid trende ning suundumust, mis mõjutavad ärielu otseselt. (Alas 2005: 48) 9

10 Mikrokeskkond on aga vahetu keskkond, mis on makrokeskkonna üheks osaks, kus organisatsioon oma ülesandeid täidab. Mikrokeskkond koosneb tarbijatest, varustavatest ettevõtetest ja konkureerivatest ettevõtetest, kellega ettevõte on vastastikku mõjutavates suhetes. (Alas 2001: 32) Ehk mikrokeskkonna moodustavad konkurendid, tarbijad, tarnijad, regulaatorid (näiteks keskkonnakaitse, tervisehoiu-, töökaitseinspektsioonid, tarbijate liidud, rohelised ühendused jms) ja strateegilised liitlased (näiteks ühisettevõtted või tehakse koostööd lepingu alusel). (Alas 2001: 34) Mikroökonoomika tegeleb nappide ressursside kasutusvõimaluste uurimisega, et saavutada alternatiivseid eesmärke. Uurimisel käsitletakse inimeste ja inimgruppide käitumist hüviste tootmise, tarbimise ja vahetamisega seoses. Mikroökonoomika kolm peamist põhieesmärki on selgitada majandusprotsesside olemust, prognoosida majanduslikku arengut ja kujundada majandustegevust. Majandusteooria ja ka mikroökonoomika eesmärgiks on lisaks nähtuste ja seoste lahti mõtestamisele, baasi loomine, et inimesed sekkuks majanduspoliitika ja majandusinstitutsioonide kaudu majanduse ning kogu ühiskonna arengusse. (Kaldaru 2006: 9) Majapidamisteoorias lähtutakse kasulikkust maksimeerivast tarbijast. Tarbija on valmis loobuma millestki, kui on võimalus osta rohkem midagi paremat. Tarbija teeb oma otsuseid piiratud eelarve raames lähtudes turu poolt ette antud hinnasuhetest. Kui maksupoliitika tulemusena need hinnasuhted muutuvad, muudab ka tarbija oma kasulikkust maksimeerivat otsust. (Varian 2010: 78) Tootja otsuseid käsitleb lähemalt firmateooria. Ka tootja lähtub olemasolevatest piirangutest maksimeerimisotsuseid tehes. Erasektoris tegutsevad ettevõtted tegelevad sellise käsitluse kohaselt kasumi maksimeerimisega, et omanike jõukust suurendada. Selline ettevõte maksimeerib kasumi tootes mahus, kus tootmise piirkulu on võrdne tootmise piirtuluga. Kui maksupoliitika tulemusena tõuseb näiteks tootmise piirkulu, peab kasumit maksimeeriv tootja vähendama tootmismahtu. (Varian 2010: ) Avalikul sektoril, eelkõige valitsusel on suur roll kogu poliitika kujundamisel ning seeläbi majanduse ja kogu riigi tegevuse mõjutamisel. Valitsuse otsustest lähtuvalt mõjutab see nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid. Ettevõtted peavad järgima nii enda ümbritsevat makrokeskkonda, harjuma ja pideva muutustega kohanema kui ka jälgima mikrokeskkonda. Seeläbi teevad ka tarbijad neile parimaid ja kasulikke valikuid. 10

11 1.2. Aktsiisimaksude kasutamine Eestis Eestis koosneb maksusüsteem riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on rahaline kohustus, mis on seadusega kehtestatud maksumaksjale ning mida tuleb täita seadusega määratud korras, suuruses ja tähtaegadel. (Maksud ja raha s. a.) Maksupoliitika on kogum seadustest, kus sätestatakse maksude kogumine riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks ehk millega pannakse paika kellelt, mida ja kui palju makse kogutakse. Maksude osalise ümberpaigutamise abil on valitsuse eesmärk maksukoormus tulu maksustamiselt liigutada tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamisele maksustamisele. (Maksu- ja tollipoliitika 2019) Riiklike maksude hulka kuuluvad tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveomaks, mis kõik laekuvad riigieelarvesse. Teatud osa füüsilise isiku tulumaksust ning kogu maamaks kuuluvad aga kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohaliku omavalitsusele moodustavad kohalikud maksud (müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu). (Maksud ja raha s. a.) Aktsiisid on tarbimismaksud, mida kasutatakse teatud konkreetse kaubagrupi maksustamisel. Käibemaks on universaalne tarbimismaks, aktsiisid aga täiendavad erimaksud käibemaksu kõrval. Aktsiis suurendab käibemaksuga maksustavat väärtust, kuid kuna aktsiiside lisamine käib omaette eeskirjade järgi, siis ei vaadelda neid käibemaksu lisaprotsendina. Aktsiisid kuuluvad kaudsete maksude hulka, kus maksu kogujateks ja maksjateks on kaupu tootvad või importivad ettevõtjad, kuid maksukoormuse kandjaks on lõpptarbija. Tarbija jaoks on aktsiis rohkem varjatud võrreldes käibemaksuga, kuna seda ei näidata müüja poolt esitatud arvetel. Aktsiis on ühetasandiline maks, kuna kauba tootmisel või toomisel Eestisse makstakse seda vaid üks kord. Hiljem erinevatel müügietappidel täiendavat maksmist ei toimu, sest aktsiisimäärad sõltuvad fikseeritud kauba ühikust, mitte maksuobjekti väärtusest. (Lehis 2007) Aktsiisikaupu tarbitakse palju, kuid need ei kuulu esmatarbekaupade hulka. Aktsiisi eesmärgiks on tarbimist piirata ja turgusid reguleerida, püüdes tarbijate eelistusi mõjutada. Seda kaupade puhul, mille mõju tervisele või keskkonnale on kahjulik või ohtlik. Aktsiisiga maksustamine toimub ühtemoodi sõltumata kauba päritolust. Üheks eesmärgiks võib olla ka täiendava raha kogumise vajadus. (Lehis 2007) 11

12 Eestis on aktsiisid määratud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele, elektrienergiale ja pakendile. Aktsiise reguleerivad peamiselt kaks seadust pakendiaktsiisi seadus ja ATKEAS ehk alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. (Maksud ja raha s. a.) Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. (ATKEAS 2019, 29 lg 2) Võttes vastu otsuse muuta aktsiisimäärasid, eeldab see mitme teguri üheaegset arvesse võtmist. Peamisteks neist on naaberriikide hinnad ja ettevõtete konkurentsivõime. Kuid kui maksumuudatused tehakse kiirustades ja analüüsimata, võib see kaasa tuua oodatust vastupidise tulemuse, mis võib tekitada negatiivseid tagajärgi ühiskonnas. (Josing 2018: 85) Kaupade vaba liikumise tõttu Euroopa Liidus mõjutab tarbimistrende Eestis olulisel määral naaberriikides toimuv. Viimastel aastatel on Eesti ja Läti tootegruppide hinnavahed kasvanud ja võrreldes Soome toodete hinnavahedega vähenenud. Hinnavahede põhjused tulenevad sissetulekute erinevustest, riiklikest maksustamise põhimõtetest ja eesmärkidest. (Tubakatoodete ja 2018: 19-21, 25) Inimesed on valmis läbima pikki vahemaid, kui hinnad on piisavalt madalad ja veokulud ei ületa seda, mida ostetakse. Naaberriikide kauplused võivad osutuda atraktiivseteks madalamate hindade või erineva kaubavaliku tõttu. Lisaks ka vaba aja veetmise võimalus mängib teatud rolli selles. (Bygvrå 2009: ) Piirikaubandus on väga levinud nähtus maailmas, selle eeldusteks on, et piiri ületamine on lihtne, riikide vahel on piisavalt erinevad jaehinnad ning kehtestatud piirangud teisest riigi kauba toomisel on väga väikesed. Eesti tekkis suurem piirikaubandus alates aastast, kui majanduslik mõju kaasnes Soome turistide tõttu. (Josing 2018: 86) Paljud riigid kasutavad alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks teatud eeskirju, mis piiravad kohti ja/või aegu. Üks harvem kasutav poliitika on alkohoolsete jookide hinna tõstmine maksustamise kaudu. Riigid, kus alkoholi tarbitakse palju ja alkohoolsed joogid on laialt levinud, kehtestatakse kõrgeid aktsiisimakse, kuna see on ka atraktiivseks tuluallikaks. (Frank et al. 2002) Alkohoolsete jookide hind koosneb tootmis-, transpordi- ja tarbimiskuludest, konkurentsist, tootjate, hulgimüüjate ja importijate marginaalist, jaemüüjate kuludest, käibe- ja aktsiisimaksust. (Österberg 2011: 125) Põhja-eurooplastel on sageli piiri ületamise põhjuseks alkoholi ostmine (No EU 2004). Põhjamaades peetakse alkoholi piiriülest ostmist probleemiks, sest hinnad on suhteliselt 12

13 kõrged võrreldes naaberriikide hindadega. Seetõttu piiratakse seda rahvatervise, kodumaiste tarnijate toetamise või riiklike maksutulude tõttu. Piiriülene ostmine on tingitud hinnasuhete muutumisest, mis tuleneb sagedastest maksumuudatustest koos tollimaksuvabastuse kaotamisega. (Bygvrå 2009: 142) Põhjamaade alkoholipoliitikas on paika pandud, et laekunud tulu suunatakse sotsiaalsele elule ja rahva tervisele. Seetõttu on põhjariikides alkoholi maksud ja hinnad püsinud kõrgel tasemel. Alkoholi maksumäärad mõjutavad pikemas plaanis enamiku riikide alkoholi hindu, mis omakorda mõjutab tarbijate valikuid jookide ostmise ja kogutarbimise osas. Alkoholi maksustamine mõjutab ka muud majandusarengut, näiteks veinitootjate ja õlletehaste huvide tagamist. (Österberg 2011: ) Alkoholi puhul on aktsiisimaksul eesmärkideks piirata selle tarbimist läbi jaehinna tõusu kaudu, võimalike tulude laekumine riigieelarvesse, varimajanduse vähendamine ja piirikaubandusega seonduvad probleemid (Josing 2018: 85). Eesti alkoholiaktsiisid on võrreldes teiste riikidega Euroopa Liidus keskmisest kõrgemad aastal oli Eesti Euroopa Liidu riikide võrdluses kange alkoholi ja õleaktsiiside poolest 7. kohal. Läti ja Eesti õlle alkoholiaktsiiside erinevus on aastaid olnud peaaegu kahekordne, kuid lõpphinna suhtes nii suurt vahet ei ole, kuna Lätis on juba käibemaks 1% võrra kõrgem kui Eestis. Juba ajalooliselt on Läti alkoholiaktsiisi määrad olnud madalamad kui Eestis. (Eesti elanike 2017: 5) Viimaste aastate jooksul on aktsiisimäärasid Eestis palju tõstetud. See sai alguse aastal, eesmärgiga vähendada teatud kaupade tarbimist aastast kuni aastani tõsteti alkoholiaktsiise 5% võrra aastas. Muutusid väiksemal määral ka Läti alkoholiaktsiisid, kuid aastani need müügihinda sisuliselt ei mõjutanud. Erinevused tekkisid aastast, kui Eestis tõsteti alkoholiaktsiisi 15% võrra, kuid Lätis jäid need samaks. (Eesti elanike 2017: 4-5) Eesti ja Läti majandus on arengutaseme suhtes üsna sarnased. Kuid Eestis on palgatase olnud aastaid natukene kõrgem ja ka jaehinnad mõnevõrra kallimad. Eesti ja Läti hinnavahede peamisteks põhjusteks on inimeste sissetulekute vahe ja riiklikud maksustamise põhimõtted ja eesmärgid. (Tubakatoodete ja 2018: 25) ja aastal tõsteti Eestis aktsiise alkohoolsetel jookidel (Lisa 1) samasuguse määraga (+15%). (Alkoholi turg 2018: 16) Samuti tõsteti aastal ka Lätis õlleaktsiisi, kuid sellest tulenevalt erinevus naaberriikide vahel veel ei suurenenud. Näiteks 0,5 liitrise 13

14 Aktsiisimäär, /etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi koht hektoliitris õlle, mille kanguseks oli 4,7%, aktsiiside vaheks jäi endiselt 10 eurosenti. Suur erinevus tekkis kange alkoholi aktsiiside osas, pooleliitrise viinapudeli aktsiis oli Eestis 1,55 Läti omast suurem. (Eesti elanike 2017: 6) Jaehindade tõus jõudis tarbijateni poole aastase viivitusega, kuna enne aktsiisimaksude tõstmist tekitasid tootjad ja kaupmehed suured laovarud. (Josing 2018: 87) Eesti alkoholi aktsiisimäärad on Lätiga võrreldes märgatavalt kõrgemad (Lisa 1). Eelkõige on erinevusi aastal muu alkoholi ehk kange alkoholiga ning alates aastast õlle ja lahja kääritatud jookide osas aastal tõsteti ka Lätis alkoholiaktsiise, kuid Eestis kehtivad seni aastal kehtestatud määrad. Läti alkoholiaktsiisi määrad on võrreldes Eestiga väiksemad (Lisa 1), seega on ka hinnatase madalam aastal oli Läti kange alkoholi aktsiis 36% Eesti omast madalam. Lätis võis ühe liitri osta 14 eest, Eestis maksis sama toode 21,72 liitri absoluutalkoholi kohta. Õlleaktsiiside vahe oli aastal poole odavam (Joonis 1), Lätis 4,20, Eestis 8,30 liitri absoluutalkoholi kohta. (Eesti elanike 2017: 4) aastal tõsteti Eestis õlle ja lahja kääritatud jookide aktsiise kaks korda, veebruaris (2017 a) ja juulis (2017b), kuid Lätis ühe korra ja aasta Eesti õlleaktsiiside erinevus on ligi kolmekordne. Eesti ja Läti aktsiiside vahe perioodil peaaegu kahekordne, välja arvatud aastatel 2017b ja 2018, kus Eesti määrad on veelgi kõrgemad ,92 16,92 15,52 9,13 8,30 7,22 6,28 6,80 7,40 3,80 4,20 4,50 4,50 3, a 2017b Aastad Eesti Läti Joonis 1. Õlle aktsiisimäärad Eestis ja Lätis perioodil , eurodes/etanoolisisaldus ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris (ATKEAS 46 lg , 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, Maksu- ja Tolliamet 2018; Likumi 2014; Vid 2015; Vid 2016; Ministry of Finance Republic of Latvia 2018; autori koostatud). 14

15 2017. aastal tõusis aktsiisimäär oluliselt rohkem õlle ja lahjade kääritatud jookide puhul, kui tõsteti aktsiise neil jookidel kaks korda. Aastaga suurendades 87% õlleaktsiisi ja 60% lahjade kääritatud jookide aktsiisi. Teistel alkohoolsetel jookidel suurenesid aktsiisimäärad 10%. Selle tulemusena tõusid aga ka jaehinnad, õllel keskmiselt 17% (sh lahja õlu +15% ja kange õlu +20%) ja siidri hinnad 12% aastal kasvas üldine tarbijahinnaindeks kiiresti (+3,4%), kuid aktsiistõusu tõttu tõusis alkohoolsete jookide tarbijahinnaindeks veel rohkem (+8,6%). Keskmine netopalk tõusis 6,7% võrra. Seega muutusid joogid võrreldes sissetulekute suhtega kallimaks ja vähem kättesaadavamaks. (Alkoholi turg 2018: 16) Üheks suureks aktsiisiga maksutatud tootegrupiks on ka tubakas. Tubakaaktsiisiga on maksustatud sigaretid, suitsetamistubakas, sigaretid ja sigarillod. Aktsiisi alamäär on paika pandud ja peab vastama Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/64/EL tingimustele. Aktsiisimäär, sõltumatu jaehinnast, on sigareti kohta, vähemalt 60% sigarettide kaalutud keskmisest jaehinnast peab moodustama aktsiis ning aktsiisimäär peab koosnema fikseeritud määrast, mis ei tohi jääda alla 7,5% ega ületada 76,5% käibemaksu ja aktsiisi summast. (Aktsiisid 2019) Tubakaaktsiisi tõstmise eesmärkideks on riigi maksutulu suurendamine, tubakatoodete tarbimise ja tervisele kahjuliku mõju vähendamine aastal võeti vastu otsus tõsta aastast kuni aastani sigarettide aktsiisimäära 8%. Vältimaks olukorda, kus suitsetamistubakas on soodsamalt maksustatud kui sigaretid, tõstetakse nende aktsiise võrdselt. Tubakaaktsiisi laekumisest moodustavad ligikaudu 97% sigaretid. Sigarettide aktsiis koosneb fikseeritud määrast, mille maksustamise aluseks võetakse kogus ja proportsionaalsest määrast, kus sigaretipaki maksimaalselt jaehinnalt arvutatakse aktsiis ehk kallimad sigarettide pealt makstakse rohkem. Eestis on viimased 17 aastat (v.a 2015) aktsiisimäärasid tõstetud. (Tubakatoodete ja 2018: 19-21, 25) Tubaka proportsionaalne aktsiisimäär Lätis (20%) on madalam kui Eesti (30%) määr, sõltuvalt sigarettide jaehinnast, kogu sigarettide aktsiiskoormus on Eestis kõrgem kui Lätis. (Tubakatoodete ja 2018: 30-31) Mootorikütuste puhul oleneb suuresti oodatav mõju aktsiiside muutmisel tarbijast aastani jäid bensiini ja diislikütuste aktsiisid samaks, kuid neid tõsteti ja aastal. (Lõpparuanne 2019: 14) aasta juunis ATKEASe vastu võetud muudatusteks oli 10% bensiinide aktsiisimäära tõstmine kolmel järgneval aastal, alates aasta 1. jaanuarist diiselkütuse aktsiisimäära tõstmine 14% ja aastatel 10%. 15

16 (Tubakatoodete ja 2018: 5-6) Võrreldes Eestiga on diiselkütuse aktsiisimäär Lätis 31% ja Leedus 33% madalam. (Tubakatoodete ja 2018: 27) aastal tõsteti maagaasi aktsiisimäära 20% võrra, bensiini, diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiise 10%. (Uue aasta 2016) Kütteõli aktsiisimäär tõsteti 15,01 -lt 58 -le 1000 kg kohta aastas, põlevkivikütteõli määra 15,01 -lt 57 -le 1000 kg kohta aastas. Tahkete kütuste (kivisöe, pruunsöe, koksi ja põlevkivi), mida kasutatakse soojuse tootmiseks, tõsteti aktsiisimäära 0,30 -lt 0,93 -le. (Tubakatoodete ja 2018: 5-6) Maksud on suureks mõjuriks riigi arengule ja Eesti erinevused naaberriikide aktsiisidega on suured. Järjest enam on hakatud maksusüsteemi ja viimaste aastatega kaasa toonud muutustega rohkem tegelema. Sealhulgas tahetakse võtta käsile aktsiisimaksud, kuna see on Eesti majandusele oodatava kasu asemel hoopis kahju toonud. Lisaks võib muudatusi tulla valitsuse vahetumise tõttu. Üha rohkem on see aktuaalne teema, tehakse uuringuid ja räägitakse sellest, mida tuleks teha teisiti Ülevaade varasemates uuringutest Piirikaubanduse aktuaalsuse tõttu ning selle mõjust Eesti majandusele, on piirikaubandusest viimaste aastate jooksul palju kirjutatud, seda analüüsitud, uuritud ja selle kohta intervjuusid antud. Esialgu ei pruukinudki piirikaubanduse mõju suure ohuna tunduda, kuid reaalsuses tuli siiski paljude poodide omanikel võtta vastu otsus oma tegevus lõpetada. Eestis on lisaks suurematele poodidele ja kaubanduskeskustele palju väike- ja külapoode, kuid inimeste liikumisega maapiirkondadest linnadesse, on see väikeste poodide toimetulekut palju mõjutanud aastal oli Eestis väikeste toidupoodide (<100 m 2 ) arv 1242, kuid aastaks oli see langenud 431-ni (-65%) (Kurisoo 2015). Tänaseks on poodide arv veelgi kahanenud. Lisaks rahvaarvu vähenemisega külades on suureks mõjuriks olnud ka piirikaubanduse teke, mis alates aastast on väikepoodide toimetuleku veelgi keerulisemasse olukorda pannud ja kaupluste kinnipaneku protsessi kiirendanud aastal, kui piirikaubandus oli umbes aasta aega jõudnud järjest kasvada ja mõju avaldada, andis Maxima Eesti osakonna direktor, Kristina Mustonen, intervjuu. Mustonen 16

17 rääkis, et Valgas tegutseb kaheksa erinevat kauplust ning neile kõigile on piirikaubanduse mõju tuntav. Samuti, et ka kaupluste sulgemine ei ole välistatud. (Peagi hakatakse 2016) Aasta-aastalt sai kogu protsess järjest hoogu juurde ning eelkõige just Lõuna-Eestis tegutsevate poodide jaoks tekitas üha suuremat muret ja teadmatust, mida teha ja kelle poole pöörduda. Seda nii poodide enda kui ka kohalike inimeste pärast, kes kauplusi külastasid aastal, probleemi süvenedes, tehti Lõuna-Eesti kaheksa väikepoe juhataja poolt ühispöördumine rahvaesindajate poole, seoses aktsiisipoliitika üle vaatamisega ja tubakatoodete väljapanekupiirangu loobumisega. Pood on külaelanikele sageli ainus koht lähipiirkonnas, kust hankida toidukaup ja suhelda kogukonnaga. Kui pood ei jõua end enam ülal pidada, siis tähendaks see lõpuks kaupluse sulgemist ja kuna küttehinnad on ka järjest kasvanud, siis muutuks maapiirkonnas elava inimese jaoks teekond mujale poodi veelgi kallimaks. (Piiriäärsete väikepoodnike 2017) Kaubandus-tööstuskoja peadirektori, Mait Paltsi arvates on see tugevat mõju avaldanud, surve alla pannes, kodumaise joogitööstusele ja kohalikule kaubandusele aastaks suleti Lõuna-Eestis ligi 40 väikepoodi, mille osaliseks sulgemise põhjuseks oli aktsiisimaksete tõusust tingitud piirikaubandus. Lisaks on selge, et jutt ei käi täna enam ainult aktsiisikaupadest ja nendega seotud maksude liikumisest Lätti, selgitas Paltsi. (Alkoaktsiisi mõju 2018) Coopi kommunikatsioonijuht, Martin Miido, ütleb: Pole ka mingi saladus, et piirikaubandus on avaldanud mõju inimeste ostuharjumustele ning seda mitte ainult Lõuna- Eestis, vaid ka mujal riigis. Ehkki piirikaubanduse mõju on kõige tugevam Lõuna-Eestis, ei ole kõige olulisem piiri lähendus, vaid kaupluse suurus, kuna väikepoe puhul on klientide arv nii väike, et ka ühe inimese tegemata jäänud suurem ost võib kuu lõpuks kaupluse toimetulekut mõjutada. (Coop: aktsiisid 2018) Miido lisas, et väikepoed maapiirkondades on aastatepikkuse migratsiooniga kohaneda jõudnud. Kuid piirikaubanduse mõju, mis ilmnes viimase kahe aastaga, on saanud väikepoodidele ületamatuks probleemiks. (Coop: aktsiisid 2018) Ühes intervjuus selgitab ta ka, et alkohol on suureks ajendiks Läti kaubandusvõrgu külastamiseks, sest kui Lätti juba minnakse, ostetakse sealt ka muud kaupa, mida on võimalik soodsamalt soetada. (Aktsiisitõusudest tingitud 2017) 17

18 Elva Tarbijate Ühistu sulges aastal kolm toimetulekupiiril tegutsenud kauplust, kuna nende viimase kahe aasta kahjumid olid mitmekordistunud. Hando Ivaski, Elva Tarbijate Ühistu juhi sõnul hoiti poode avatuna nende kahjumist hoolimata, kuid klientide ostuharjumise muutumise ja külastatavuse vähenemise tõttu, ei olnud poed enam jätkusuutlikud ja tuli investeerida pigem ühistu teistesse kauplustesse. (Nõuni pood 2018) Tänaseks on üks neist kauplustest, Hellenurme pood, uuesti Elva tarbijate ühistu ruumides avatud, ettevõtja Alar Koppeli eestvedamisel. Ettevõtja sõnul, avati pood eelkõige kogukonna tõttu, kuna poe sulgemise järel oldi väga löödud sellest. (Hellenurmes avati 2019) Võru vallas Osulas suleti aasta jaanuaris taas üks väikepood. Poes töötanud naine ütles, et pood pandi kinni ootamatult ja ilma ühegi selgituseta. Samuti tõi ta välja selle, et poes käis tegelikult väga vähe inimesi. Meie toidukaupade keti omanikufirma ASi RR Lektus juhatuse esimees, Rein Reinvee, kommenteeris poe sulgemist ühe lausega, et süüdi on piirikaubandus. Kuna pood oli väike ja ei tulnud toime, et ennast ära majandada. Reinvee kinnitas, et ettevõte ei kavatse lähiajal kauplusi sulgeda aga ei välista, kui aktsiispoliitikat ei muudeta, tuleb ka teisi väikepoode kinni panna. (Harju 2019) Väikepoode on viimastel aastatel toimetuleku tõttu palju suletud. Üheks mõjutavaks teguriks olnud neil ka piirikaubandus ning siiani on seetõttu kinni pandud poed enamasti asunud Lõuna-Eestis, kus olukord on osutunud väljapääsmatuks. Lõuna-Eesti jääb Lätile niivõrd lähedale ja kliendid on hakanud külastama teisi kauplusi. Piirikaubanduse ja maksu muudatuste mõjust tingitud tulemuste koht on tehtud mitmeid uuringuid. Enamus piirikaubanduse kohta tehtud uuringutest on seotud alkoholiaktsiisi tõstmisega kaasnenud mõjudega, kõigest tulenevate muutuste, kahjude või olukorra parandamisega. Alkohol on olnud ka peamiseid alustalasid, miks üle piiri ostma minnakse. Kuid on uuritud ka teiste aktsiisitoodete määradest tulenevate mõjudega. Piirikaubanduse süvenemisega on huviorbiidis alkoholitarbimise koguste muutmine ja saamata jäänud tulu riigile aastal tegi Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) detsembril elanikele küsitluse alkohoolsete jookide ostmine kohta Lätist, mis viidi läbi interneti vahendusel täidetavate ja kirja teel saadetud ankeetide kaudu. Küsitlusele vastas 2269 elanikku, kelle vanuseks eluaastat. Uuring tehti, et välja selgitada, kui palju mõjutas aastal Eesti tarbijate alkoholiostusid Lätis alkoholikaubandus. Uuriti, kas ja 18

19 palju käidi ostmas, mida osteti, palju ostule kulutati, kas osteti kaasa ka teisi kaupu ning kas minnakse ka järgmisel aastal. (Eesti elanike 2017: 4) Selgus, et 7% läks selleks eraldi Lätti ja tegi seda keskmiselt aastas 4,8korda ja 16% ostis Lätist läbisõidu tõttu kaasa. (Eesti elanike 2017: 7) Spetsiaalselt Lätti alkoholi ostma sõitnud 39% inimestest kulutas ostmisel rohkem kui 100. Keskmiselt kulutati ühe reisi jooksul eurot. (Eesti elanike 2017: 11) 49% käis kord aasta jooksul ja 33% kaks kuni kolm korda. Lisaks alkoholile osteti ka kaasa muidu kaupu, eelkõige toidukapa. Samuti 24% inimestest ostis ka mootorkütet, 18% tubakatooteid, 17% ehituskaupu, teisi kaupu 8%. Inimesed vastasid, et kindlasti minnakse tagasi. (Eesti elanike 2017: 22-23) EKI tegi sarnase küsitluse ka aastal. Uuringu Eesti elanike piiriülesed ostud Lätist aastal eesmärgiks oli välja selgitada, milline oli aastal alkoholiaktsiisist tingitud mõju Eesti piirikaubandusele. Saadud tulemusi võrreldi ka aastal tehtud uuringuga. Küsitlus toimus kirja teel saadetud ankeetide kaudu või veebiküsitlusena. Vastajaid oli 1074, kelle vanuseks aastat. Toodi välja, et aasta veebruaris olnud 15% aktsiisitõus mõjutas märgatavalt jaehindade muutust kange alkoholi puhul. Tõsisemalt hoogustus piirikaubandus Lätiga aastast. (Eesti elanike 2018: 4, 46) Inimeste arv, kes külastasid Lätit, oli aasta 21% pealt kasvanud aastaks 35%-le. Pooled Lätist ostmas käinud inimestest kulutasid ühel reisi ajal alkoholile eurot ja 7% üle 500 euro. Spetsiaalselt Lätti minejate arv kasvas 7%-lt 18%-le, Suurenesid ka käimissagedused, ostumahud ja teiste aktsiisikaupade ning muude toodete ostmine. EKI on koostanud ka Lätist alkoholiostja profiili. Nendeks on: eestlased, aastased, mehed, elukohaks Lõuna-Eesti või Pärnu, madalama haridustasemega, kõrge sissetulekuga. (Eesti elanike 2018: 25, 45-46) Konjunktuuriinstituudi juht, Marje Josing, rääkis ühe intervjuu raames, et piirikaubanduse tekkis esialgu kange alkoholi märgatava aktsiisi- ja hinnavahe tõttu, õlut osteti kaasa, kuid selle ostmine ei olnud eesmärk. Inimesed leidsid üles ka teised poed Lätis, mis tõi kaasa ka teistest kaupadest saamata jäänud käibemaksukahjud. Lisaks tõi Josing välja, et alkoholi toomine Eestisse tekitab keskkonnakahju, kuna Eesti pudelitele kehtib küll taaratagastuse süsteem, kuid Läti purgid ja pudelid visatakse prügikastide asemel ka teeäärde või metsa. (Uuring: piirikaubandus 2018) 19

20 EKI tehtud ülevaate Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis põhjal on suurimad kahju saajad transpordifirmad, Lõuna- ja Lääne-Eesti maapoed ning kohalikud jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja joogitööstus, kuna siseriiklik alkoholi müük on palju langenud. Samuti turistidega tegelevad ettevõtted, kuigi Eestit külastavate välisturistide arv on kasvanud, siis soomlaste arv 5% vähenenud. Soomlased on välismaalaste hulgast peamised alkoholiostjad. (Alkoholi turg 2018: 17-18) aastal viidi Rahandusministeeriumi poolt läbi analüüs Tubakatoodete ja kütuse aktsiisitõusude mõjuanalüüs aasta juunis vastuvõetud alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seadusemuudatuse alusel. Analüüsis tuuakse välja, et tubakatoodete tarbimine on olnud langustrendis, seda nii tubakaaktsiisi tõstmisele kui ka reklaami- ja müügipiirangutele, sigaretipakkidele olevate hoiatavate piltide ja suitsetamise kahjulikkuse teavituskampaania tõttu. Toodi ka välja, et Eesti Panga Läti piiriüleste maksete statistika järgi on viimastel aastatel kaardimaksete arv üldisest trendist kiiremini kasvanud, aastal 40% ning aastal 47%. Kuid kaardimaksete käibed on veelgi kiiremini kasvanud, aastal 57% ja aastal 74%. Lisaks piirikaubanduse kasvule mõjutab kaardimaksete arvu kasvu ka turismi hoogustamine. (Tubakatoodete ja 2018: 26) Maksumaksjate Liit tellis aastal ettevõttelt KPMG Baltics OÜ-lt uuringu piirikaubanduse kohta. KPMG on ettevõte, kes pakub auditi-, maksu-, õigus- ja äriteenuseid. (KPMG s. a.) Uuriti ning analüüsiti, mida Lätist ostetakse, missugune peaks olema hinnavahe, et tarbijal kaoks ostuhuvi ja kas jaeketid oleksid valmis rakendama madalamat juurdehindlust müügikäive tagasitoomise eesmärgil. (KPMG uuring: 2018) Uuringus selgus, et Lätis käiakse piirilt põhiliselt ostmas õlut ja viina ning paljud inimesed ei läheks Lätti, kui hindasid langetatakse. Samuti jaeketid oleksid nõus ja valmis rakendama madalamat juurdehindlust, kui aktsiisimäära alandamisega oleks võimalik pakkuda piirikaubandust tagasipööravat hinda. Saadi ka järelduseks, et nii on võimalik 100 miljonit eurot täiendavat maksutulu saada. Ühelt poolt kaoks Eesti inimestel motivatsioon sõita osturetketele lõunapiirile, kuid teiselt naasevad ka meie põhjanaabrid siia ostusid tegema, mis tervikuna tähendaks maksutuluna sajamiljonilist täiendavat eelarvelaekumist, võttis Maksumaksjate Liidu juht, Lasse Lehis, uuringutulemused kokku. (KPMG uuring: 2018) Eesti Õlletehaste Assotatsiooni (EÕL) müüginäitajate järgi müüdi Läti piiril aasta esimese poole aasta jooksul ligikaudu 80% rohkem õlut ja 3,4 korda rohkem 20

21 alkoholisisaldusega jookse kui aasta samal perioodil aastal, EÕLi juhataja, Peeter Võrk, ütles: Ühelgi teisel Euroopa Liidu riigil ei ole sellist piirikaubanduse osa näidata, ja see kõik on arenenud sisuliselt aasta jooksul. EÕLi juhataja lisas, et maksutulude vähenemise vältimiseks kutsuvad nad valitsust üles loobuma mitte ainult edasistest aktsiisimaksude tõstmisest, vaid ka aktsiisimäärasid vähendama. (Cross-border 2018) Alkoholi tootjate ja importijate ühendus (ATML) tegevdirektori, Triin Kutbergi sõnul rünnatakse Eesti majanduskasvu ja rahandusministeeriumit kolmes suunas: Eesti müük on vähenemas, lõunapiiriülene kaubandus kasvab ja kogu ärikett (jaemüügist hotellideni) kannatab. Kutberg lisas, et piirikaubandus ei mõjuta mitte ainult lõunapoolseid Eesti piirkondi, vaid ka müüki põhjapiiril, kus on tegevus suunatud turismile. Vähendades seega maksude sissevoolu ning ohustades ettevõtteid ja töökohtade jätkusuutlikkust. (Crossborder 2018) Rahandusministeeriumi poolt tellitud ja AS PricewaterhouseCoopers Advisors poolt koostatud uurimuses Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimistes antakse ülevaade, milline on piirikaubanduse tingimustest olnud alkoholi-, tubaka- ja mootorikütuse aktsiisidest tulenev mõju majanduskeskkonnale viimastel aastatel. Hinnatakse, millised on võimalikud aktsiisipoliitilise valikute tõttu tulenevad riskid majandusele tulevikus ning millised on aktsiisipoliitika tõhustamiseks võimalused tulevikus. (Lõpparuanne 2019: 1, 7) Uuringuid on tehtud mitmeid, kuna see on Eestis suureks probleemiks ning selle vähendamiseks soovitakse midagi ära teha. Samuti on piirikaubanduse teemadel palju sõna võetud. Tehakse palju analüüse ja hoitakse kogu toimuva protsessiga end kursis. Viimastel aastatel on toimunud suured muutused, millele tuleb suurt tähelepanu pöörata, kuna see mõjutab kogu Eesti majandust. 21

22 2. PIIRIÜLESE OSTMISE MÕJU PÕHJA-SAKALA VALLA VÄIKEPOODIDELE 2.1. Uurimistöös kasutatavad andmed ja meetod Uuring viidi läbi Põhja-Sakala vallas. Uuritav Põhja-Sakala vald ei asu otse piiri ääres, vaid Eesti lõunapoolsest riigipiirist ligikaudu kilomeetri kaugusel, olenevalt vallas paiknemisest ja valitud piiriäärsest sihtpunktist. Seega esialgne aktsiisitõusule eelnenud piirikaubandus ei olnud veel piisavalt suurt mõju avaldanud ja oodatavalt suurem mõju ilmnes just pärast piirikaubanduse hoogustumist. Sooviti uurida, kas ja kui suur on piirikaubanduse mõju suhteliselt Kesk-Eestis asuva valla väikepoodidele. Põhja-Sakala vald asub Viljandimaal ning on üks kolmest Viljandi maakonnas asuvast vallast. (Viljandi maakond 2018) Põhja-Sakala vald moodustati 21. oktoobril 2017, kui Suure-Jaani vald, Kõo vald, Kõpu vald ja Võhma linn ühinesid üheks omavalitsuseks. Statistikaameti andmetel elab vallas aasta 1. jaanuari seisuga 7959 inimest (Põhja- Sakala vald 2019) ja valla territooriumi suuruseks on 1153 km 2 (Põhja-Sakala vald s. a.). Vald piirneb kaheksa vallaga (Põltsamaa, Viljandi, Mulgi, Saarde, Tori, Põhja-Pärnumaa, Türi ja Järva vald) ning Pärnu linnaga. Põhja-Sakala vald koosneb kahest linnast (Võhma ja Suure-Jaani), kahest alevikust (Olustvere ja Kõpu) ja 70st külast. (Põhja-Sakala vald s. a.) Põhja-Sakala vallas on aastal kokku kolmteist tegutsevat jaekauplust. Seitse neist on külapoed, millest neli kuuluvad Coop Eesti Keskühistu alla (Kauplused s. a.) ja kolm on eraomandis olevat kauplust. Neli linnasisest (Coop Eesti Keskühistu ja Meie poeketi alla kuuluvad kauplused) ja kaks alevikku jäävat Coop Eesti Keskühistu poodi. Kuuest poest kaks on väiksemad (ca 100 m 2 ). Suuremaid kauplusi antud töö tegemisel ei uuritud (kokku neli) ja jäeti ka välja vallas asuvad tanklate poed. Samuti on viimastel aastatel vallas erapoode kinni pandud, eelkõige klientuuri vähenemise ja teiste suuremate kaupluste läheduse tõttu. Kuid pole täpsemalt teada, ega tehtud intervjuusid suletud erapoodide juhatajatega, et uurida, kas kaupluste sulgemise mõju oli ka piirikaubandusel. 22

23 Uurimistöö tegemiseks kasutati esmaseid allikaid, koostati kvalitatiivne uuring intervjueerides kaupluste juhataid. Intervjuudel on olemas mitu vormi, kõige rohkem neist kasutakse struktureeritud, poolstruktureeritud, struktureerimata ja fookusgrupi intervjuud. Struktureeritud intervjuu on kõige rangemalt paika pandud, kus küsimused esitakse kõigile intervjueeritavatele samas järjekorras ja sõnastuses. Poolstruktureeritud intervjuu puhul on küsimuste esitamine natukene vabam, algab kavakindlalt, kuid edasi läheb rohkem avatult. Pannakse paika teemad ja üldist laadi küsimused, kuid töö käigus võib küsimusi ka juurde küsida. Struktureerimata intervjuu toimub vaba ja sundimatu vestlusena. Fookusgrupi intervjuu on intervjuu, mille fookuses on väikese arvuga inimeste rühm, kus arutatakse kitsamal teemal. (Õunapuu 2014: ) Käesolevas töös kasutati andmekogumismeetodiks poolstruktureeritud intervjuud ning intervjueeriti Põhja-Sakala valla väikepoodide juhatajaid. Valimiks osutusid juhatajaid seetõttu, et nemad teavad poe olukorra kohta kõige rohkem ja on igapäevaselt seotud poes toimuvaga. Intervjuud viidi läbi aprillis ja mais aastal. Intervjuude tegemiseks pandi esmalt kirja ja kaardistati kõik Põhja-Sakala vallas asuvad väikepoed. Seejärel, et kiiremini juhatajatega ühendust saada, mindi kauplustesse koha peale, et küsida juhatajat või tema telefoni numbrit. Eelnevalt tegi autor ka tabeli, kuhu pani kirja väikepoodide nimed, nende kuuluvuse (erapood, ühistu pood või jaekett jne), internetist leitud kontaktandmed ja tühja lahtri, kuhu kirjutati intervjuu aeg (kellaaeg ja kuupäev) ja koht. Kõik juhatajad olid üldjuhul kohe kauplust külastades kättesaadavad või samal päeval poodi tulemas ning kõigiga oli võimalik suhelda personaalselt. Intervjueeritavatelt küsiti suusõnaliselt nõusolekut intervjuuks. Selgus, et intervjuud olid nõus andma kuus juhatajat, kellega lepiti kokku kuupäev, kellaaeg ning kohtumispaik. Kõigile intervjueeritavatele esitati kümme küsimust (Lisa 2) ning vajadusel vastuse täpsustamiseks, küsiti täiendavaid lisaküsimusi. Intervjuu küsimused püstitati teematiliste blokkide kaupa. Esimesed küsimused olid üldisemad, et teada saada, mida arvatakse aktsiisimaksudest ja aktsiiside langetamisest. Järgmiselt uuriti täpsemalt aktsiisitõusude ning piirikaubanduse mõju koht ettevõttele. Seejärel küsiti, mida on tehtud piirikaubandusest tulenevalt negatiivse mõju vähendamise kohta. Ning intervjuu lõpupoole anti poodide juhatajatel võimalus avaldada arvamust aktsiiside muutmise ning poe tuleviku kohta. Küsimused esitati selliselt, et vastaja saaks oma seisukohta avaldada. 23