Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 22. juuni 2017 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär

Väljavõte

1 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 22. juuni 2017 (OR. en) 10584/17 FIN 403 SOC 500 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor 21. juuni 2017 Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär COM(2017) 322 final Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus - EGF/2017/002 FI/Microsoft 2) Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2017) 322 final. Lisatud: COM(2017) 322 final 10584/17 ju DG G 2A ET

2 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 322 final Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus EGF/2017/002 FI/Microsoft 2) ET ET

3 SELETUSKIRI ETTEPANEKU TAUST 1. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist (edaspidi EGF ) rahalise toetuse saamise suhtes kohaldatavad eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri aasta määruses (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ( ) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/ (edaspidi EGFi määrus ). 2. Soome esitas 1. veebruaril 2017 taotluse EGF/2017/002 FI/Microsoft 2, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega 2 ettevõtja Microsoft (Microsoft Mobile Oy), tema 11 tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures. 3. Pärast taotluse hindamist otsustas komisjon kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et EGFist rahalise toetuse andmise tingimused on täidetud. TAOTLUSE KOKKUVÕTE EGFi taotlus EGF/2017/002 FI/Microsoft 2 Liikmesriik Asjaomane piirkond / asjaomased piirkonnad (NUTS 3 2. tasand) Soome Helsingi-Uusimaa (Uusimaa, FI1B1) Lääne-Soome (Pirkanmaa, FI197) Lõuna-Soome (Varsinais-Suomi, FI1C1) Taotluse esitamise kuupäev 1. veebruar 2017 Taotluse kättesaamise kinnitamise kuupäev 1. veebruar 2017 Lisateabe nõudmise kuupäev 15. veebruar 2017 Lisateabe esitamise tähtaeg 29. märts 2017 Hindamise lõpuleviimise tähtaeg 21. juuni 2017 Sekkumiskriteerium Põhiettevõtja Asjaomaste ettevõtjate arv 12 Majandussektor(id) (NACE Revision 2 osa) 4 EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkt a Microsoft (Microsoft Mobile Oy)) 62 Programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused ELT L 347, , lk 855. EGFi määruse artikli 3 tähenduses. Komisjoni 8. novembri aasta määrus (EL) nr 1046/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS), seoses uueks piirkondlikuks jaotuseks vajalike aegridade edastamisega (ELT L 310, , lk 34). ELT L 393, , lk 1. ET 2 ET

4 Tütarettevõtjate, tarnijate ja tootmisahela järgmise etapi tootjate arv 11 Vaatlusperiood (neli kuud) 12. juuli november 2016 Koondamiste arv vaatlusperioodil (a) Koondamiste arv enne või pärast vaatlusperioodi (b) 0 Koondamiste koguarv Rahastamisnõuetele vastavate toetusesaajate koguarv Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate koguarv Sihtrühma kuuluvate mittetöötavate ja 0 mitteõppivate noorte arv Individuaalsete teenuste eelarve (eurodes) EGFi rakendamise eelarve 5 (eurodes) Kogueelarve (eurodes) EGFi toetus (60 %) (eurodes) TAOTLUSE HINDAMINE Menetlus 4. Soome ametiasutused esitasid taotluse EGF/2017/002 FI/Microsoft 2 kaheteist nädala jooksul alates EGFi määruse artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmise kuupäevast, s.o 1. veebruaril Komisjon kinnitas taotluse kättesaamist samal päeval ja palus Soome ametiasutustelt lisateavet 15. veebruaril Lisateave esitati kuue nädala jooksul alates teabenõude esitamise kuupäevast. Täieliku taotluse saamisest alates arvestatav 12 nädala pikkune tähtaeg, mille jooksul komisjon peaks hindama taotluse vastavust rahalise toetuse andmise tingimustele, lõpeb 21. juunil Taotluse rahastamiskõlblikkus Asjaomased ettevõtjad ja toetusesaajad 5. Taotlus hõlmab töötajat, kes koondati ettevõtja Microsoft Oy (Microsoft Mobile Oy) ning tema 11 tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures. Põhiettevõtja tegutseb majandusharus, mis on liigitatud NACE Revision 2 osa 62 (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) alla. Microsoft Mobile Oy-s koondatud inimesed elavad peamiselt NUTS 2. tasandi piirkondades Helsingi- Uusimaal, Lääne-Soomes ja Lõuna-Soomes. Ettevõtjad ja koondatud töötajate arv vaatlusperioodil Microsoft Mobile Oy Manpower Group Solutions 14 Accenture Oy 5 Sale Nordic Oy 1 5 Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 7 lõikega 4. ET 3 ET

5 Ettevõtjad ja koondatud töötajate arv vaatlusperioodil HCL Technologies Ltd 3 Spellpoint Oy 1 ISS Palvelut OyManpower 20 Symbio Finland Oy 3 JOT Automation Oy 1 Tieto Oy 2 Lionbridge Oy 6 Varamiespalvelu-Group Oy 1 Ettevõtjaid kokku: 12 Koondatuid kokku: Tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid kokku: 0 Rahastamise nõuetele vastavaid töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid kokku: Sekkumiskriteeriumid Soome ametiasutused esitasid taotluse EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõtja koondanud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtja tarnijad ja tootmisahela järgmise etapi tootjad. 7. Taotluses viidatud neljakuuline vaatlusperiood kestis 12. juulist 2016 kuni 12. novembrini Vaatlusperioodil toimusid järgmised koondamised: Microsoft koondas töötajat, Microsofti 11 tarnija või tootmisahela järgmise etapi tootja juures koondati 57 töötajat. Koondamiste ja tegevuse lõpetamise juhtude arvutamine 9. Vaatlusperioodil toimunud koondamisi arvutati järgmiselt: koondatud töötajat kuupäevast, mil tööandja esitas töötajale individuaalse teate koondamise või töölepingu lõpetamise kohta. Rahastamisnõuetele vastavad toetusesaajad 10. Rahastamise nõuetele vastavaid toetusesaajaid on kokku Seos koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel 11. Et näidata seost koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tagajärjel toimunud suurte struktuurimuutuste vahel, väidab Soome, et tööjõu vähendamise peamine põhjus on mobiiltelefonide sektoris valitsev üleilmne konkurents ja sellest tulenev Microsoft Mobile Oy (ja tema Windowsi-põhise operatsioonisüsteemi) turuosa vähenemine. 12. Pärast seda, kui Microsoft (USA) omandas Nokia mobiiltelefonide äri, asutati aastal ettevõtja Microsoft Mobile Oy, kelle peakorter on Soomes Espoos. Soomes paiknev ettevõtja Microsoft Mobile Oy võttis üle ligikaudu Nokia töötajat. ET 4 ET

6 13. Nokia kasutas üksnes Microsofti Windowsi operatsioonisüsteemi. Microsoft Mobile Oy jätkas seda tava. Kõnealuse operatsioonisüsteemi üleilmne turuosa oli aasta keskel 3,3 %, see vähenes aastal 0,8 %-le. Konkurentide operatsioonisüsteemid suurendasid aasta alguseks oma turuosa (nt Android 82,2 %-le ja ios (Apple) 14,6 % -le 6 7 ). 14. Turuosa vähenemine jätkus hoolimata asjaolust, et Microsoft Mobile Oy hakkas tegema uusi mobiilseadmeid ja investeeris nende disaini, koostisse ja turustamisse 8.. Konkurendid pakuvad odavamat riistvara ja odavamaid operatsioonisüsteemitooteid, mis tärkava majandusega turgude ja ka Euroopa uutele tarbijatele väga meeldivad. 15. Käesolev taotlus on järg mitmele varasemale Soome poolt Nokia allakäiguga seoses esitatud taotlusele (EGF/2007/003 FI/Perlos, EGF/2012/006 FI/Nokia Salo, EGF/2013/001 FI/Nokia, EGF/2015/001 FI/Broadcom, EGF/2015/005 FI/Computer Programming, EGF/2016/001 FI/Microsoft ja EGF/2016/008 FI/Nokia Network Systems). Koondamisi ja tegevuse lõpetamist põhjustanud sündmused 16. Mobiiliseadmete tootmine liigub järjest enam madalamat palka maksvatesse riikidesse, kus töötingimused on sageli kehvad 9. Madalatel palkadel on kulutasuvuses oma osa 10. Tärkavatel turgudel on odavad mobiiliseadmed väga nõutud. Ka Euroopas kasvab nende import Nokia turuosa vähenemise tingis arvukate, madalast tööjõu- ja tootmiskuludest kasu lõikavate Ida-Aasia nutitelefonitootjate agressiivne turuletulek. 18. Selles konkurentsivõitluses osutusid võitjateks USAs ja Aasias paiknevad tootjad, kes kasutavad Android- ja ios- operatsioonisüsteemide tarkvara. 19. Androidil on sadu partnereid, eelkõige Aasias, ja nad toovad igal aastal turule uusi telefonimudeleid. Androidil on mitu valikuvõimalust, mis jäävad keskmise või madala lõpphinnaga vahemikku. See on väga oluline India, Aafrika ja Lähis-Ida turgudel. 20. Mobiiliseadmete tootmine on üle viidud Lõuna-Koreast Hiinasse ja üpris hiljuti isegi madalamate kuludega riikidesse, nagu Vietnam aasta mais teatas Microsoft, et kärbib Soomes Microsoft Mobile Oy-s kuni töökohta. Microsoft Mobile Oy on sulgemas kogu oma tegevust. 550 töötajat kaotasid töö Helsingi-Uusimaa piirkonnas, 500 Pirkanmaal (Lääne-Soome) ja 300 Salos (Lõuna-Soome) ET 5 ET

7 22. Praegu menetletakse ühte EGFi sekkumist (EGF/2016/001 FI/Microsoft), millega soovitakse toetada varem Microsofti juures koondatud töötajaid. Käesoleva ettepaneku sihtrühma kuuluvad toetusesaajad on kõnealuse juhtumi omadest eraldatud. Koondamiste eeldatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele Koondamistest mõjutatud NUTS 2. tasandi piirkonnad on Helsingi-Uusimaa, Lõuna-Soome ja Lääne-Soome. Helsingi-Uusimaa aasta ulatuslikud koondamised puudutasid põhiliselt elektroonika- ja tarkvaratööstust aastal toimusid koondamised mitmes tootmissektoris ja ehitusel. 24. Info-ja kommunikatsioonisektoris töötavate inimeste arv Uusimaal oli aasta kolmandas kvartalis võrra väiksem kui aasta varem. Kõrgharidusega isikute ja IKT spetsialistide hulgas kasvab töötus veelgi aasta ulatuslikud koondamised Helsingis, Espoos ja Vantaas puudutasid põhiliselt elektroonika- ja tarkvaratööstust. Nende sektorite ettevõtjad koondasid aastatel enam kui töötajat. 26. Ligikaudu 72 % Microsofti poolt selles piirkonnas koondatud töötajatest on kõrgharidusega. Lääne-Soome 27. Selles piirkonnas on Microsoft Mobile Oy koondamistest kõige rohkem mõjutatud Pirkanmaa aastal oli Pirkanmaa tööhõive- ja majandusarengu ametis (edaspidi TE palvelut ) registreeritud töötut tööotsijat. Töötud tööotsijad moodustasid 14,6 % töövõimelisest elanikkonnast Pirkanmaa TE palvelut on praegu registreerinud IKT sektoris umbes töötut tööotsijat aastal oli Pirkanmaa IKT sektoris kõigi töötute tööotsijate hulgas pikaajalisi töötuid 40 %. 30. Kutsealade arvestuses oli töötuse kasv kõige suurem kõrgharidusega spetsialistide hulgas aasta septembris oli piirkonnas töötu tööotsijana registreeritud kokku akadeemilise kraadiga isikut. Kõrgelt haritud töötajate tööhõivemäär kasvas selle piirkonna tehnoloogiasektoris eelmisel aastal 8,1 protsendipunkti. Lõuna-Soome ET 6 ET

8 31. Selles piirkonnas mõjutasid Microsoft Mobile Oy koondamised kõige rohkem Salo linna piirkonda. Salos kaotab Microsofti juures TE palvelute teatel töö 300 töötajat. 32. Kokku on Salos aastatel kaotatud töökohta (töökohtade arv vähenes 26 protsendipunkti). Endise Nokia mobiiltelefonide tootmise lõpetamise ja majanduslanguse tagajärjel suurenes selles piirkonnas aastatel töötus üle kahe korra. 33. Piirkonna töötuse määr on kasvanud rohkem kui kümme protsendipunkti, st 7,0 %-lt 17,5 %-le. See muutus on erakordne isegi võrreldes Soome teiste omavalitsustega, kus paikneb Nokia/Microsoft Salo töötute seas kasvas kõrgharidusega inimeste osakaal. Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad ja kavandatud meetmed Sihtrühma kuuluvad toetusesaajad 35. Meetmetes osalevate koondatud töötajate hinnanguline arv on Kõnealused töötajad jagunevad soo, kodakondsuse ja vanuse alusel järgmiselt: Kategooria Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arv Sugu: Mehed: 740 (74,0 %) Naised: 260 (26,0 %) Kodakondsus: ELi kodanikud: 955 (95,5 %) ELi mittekuuluvate riikide kodanikud: 45 (4,5 %) Vanuserühm: 15 24aastased: 0 (0 %) Kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkus 25 29aastased: 25 (2,5 %) 30 54aastased: 925 (92,5 %) 55 64aastased: 50 (5,0 %) üle 64aastased: 0 (0 %) 36. Koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad järgmistest meetmetest. Nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed: meetmete hulka kuuluvad tööotsimiskoolitus, tööjõu liikuvuse alane toetus (EURESe teenused), personaalne nõustamine (töönõustamine), karjäärinõustamine ja ekspertide poolne hindamine into-recession/ ET 7 ET

9 Tööhõive- ja ettevõtlusteenused: meetmete hulka kuuluvad sõltumatu tööotsimise toetamine, pädevuste hindamine, katseajaga töö pakkumine ja värbamisüritused. Koolitus: meede hõlmab kutseõpet, jätku- ja muutusekoolitust, ümberõpet, ettevõtluskoolitust ja tööjõu liikuvusega seotud koolitust. Ettevõtlusega alustamise toetus: meetme raames antakse ettevõtlusega alustamise toetust, et soodustada äri loomist, äritegevuse alustamist ja täisajaga tegutsema hakkamist IKT või muus sektoris. Palgatoetus: meetmega toetatakse uuel töökohal töötamist, vähendades uue tööandja palgakulusid. Palgatoetus moodustab % töötaja palgakuludest. Sõidu- ja majutuskulude hüvitised: meetmega kaetakse kulud, mida tööotsija kannab koolituse ajal. 37. Kirjeldatud kavandatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalse kaitse meetmeid. 38. Soome on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtjad peavad võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt. Nad on kinnitanud, et EGFi rahaline toetus ei asenda ühtegi niisugust meedet. Eelarveprognoos 39. Hinnangulised kogukulud on eurot, mis sisaldavad individuaalsete teenuste kulusid summas eurot ning ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulusid summas eurot. 40. EGFist taotletud rahalise toetuse kogusumma on eurot (60 % kogukuludest). Meetmed Osalejate hinnanguline arv Hinnanguline kulu osaleja kohta (eurodes) Individuaalsed teenused (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased meetmed) Nõustamine ja muud ettevalmistavad meetmed (Valmennukset ja muut valmentavat toimenpiteet) Hinnangulised kogukulud* (eurodes) Tööhõive- ja ettevõtlusteenused (Työllisyysja yrityspalvelut) Koolitus (Koulutus) ET 8 ET

10 Ettevõtluse alustamise toetus (Starttiraha) Vahesumma (a): Protsent individuaalsete teenuste paketist Toetused ja stiimulid (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed) (73,26 %) Palgatoetus (Palkkatuki) Sõidu- ja majutuskulude hüvitised (Liikkuvuusavustus) Vahesumma (b): Protsent individuaalsete teenuste paketist EGFi määruse artikli 7 lõike 4 kohased meetmed (26,74 %) 1. Ettevalmistav tegevus Haldamine Teavitamine ja reklaam Kontroll ja aruandlus Vahesumma (c): Protsent kogukuludest: (5,24 %) Kogukulud (a + b + c): EGFi toetus (60 % kogukuludest) *: % on ümardatud, muud näitajad ei ole. 41. Tabelis esitatud meetmetega (EGFi määruse artikli 7 lõike 1 punkti b kohased meetmed) seotud kulud ei ületa 35 % kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi kogukuludest. Soome on kinnitanud, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes. 42. Soome kinnitas ka, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on ettevõtte üle võtnud, ei ületa investeeringud eurot ühe toetusesaaja kohta. Kulude rahastamiskõlblikkuse periood 43. Soome ametiasutused hakkasid sihtrühma toetusesaajatele individuaalseid teenuseid osutama 12. juulil Seega võib nende meetmete kulude katteks saada EGFist toetust alates 12. juulist 2016 kuni 1. veebruarini Soome hakkas EGFi rakendamisega seotud halduskulusid kandma 12. juulil Ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandluskulude katteks võib seega anda EGFi rahalist toetust alates 12. juulist 2016 kuni 1. augustini ET 9 ET

11 Vastastikune täiendavus liikmesriikide või liidu vahenditest rahastatavate meetmetega 45. Riikliku eel- või kaasrahastamise eraldised on enamasti pärit tööhõive- ja majandusministeeriumi haldusalasse kuuluvate riiklike tööhõiveametite eelarvest. Mõnda teenust rahastatakse majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnaküsimustega tegelevate keskuste (ELY-keskused) ning tööhõive ja majandusarengu ametite (TE palevelut) tegevuskuludest. 46. Soome on kinnitanud, et EGFist rahalist toetust saavad eespool kirjeldatud meetmed ei saa toetust liidu teistest rahastamisvahenditest. Sihtrühma kuuluvate toetusesaajate või nende esindajate või tööturu osapoolte ning kohalike ja piirkondlike asutustega konsulteerimise kord 47. Soome on andnud teada, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett on koostatud konsulteerides töörühmadega, kuhu kuulusid ELY-keskuste, asjaomaste piirkondade TE palvelute, Microsofti, Soome tehnoloogiatööstuse, ametiühingu (Pro), Soome inseneride kutseliidu ja Soome innovatsiooni rahastamiskeskuse esindajad. Haldus- ja kontrollisüsteemid 48. Taotlus sisaldab haldus- ja kontrollisüsteemi kirjeldust, milles on täpsustatud asjaomaste asutuste vastutusalad. Soome on komisjonile teatanud, et rahalist toetust haldab tööhõive- ja majandusministeerium, mis on EGFi korraldus- ja sertifitseerimisasutus ning EGFi väljamakseid tegev vahendusasutus. EGFi vahendite haldamine on tehtud ülesandeks selle ministeeriumi tööhõive ja ettevõtluse osakonnale. 49. Sertifitseerimisülesandeid täidab personali- ja haldusüksus. Makseid toetusesaajatele teevad piirkondlikud majandusarengu-, transpordi- ja keskkonnaküsimustega tegelevad keskused ning tööhõive ja majandusarengu ametid. 50. Auditeerimise eest vastutab sõltumatu siseauditi üksus, mis tegutseb tööhõive- ja majandusministeeriumi kantseleiülema alluvuses. Asjaomase liikmesriigi kohustused 51. Soome on esitanud kõik vajalikud kinnitused seoses järgmisega: kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid; liikmesriigi ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud; töötajaid koondanud ettevõtjad, kes on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on täitnud seoses koondamistega oma õigusjärgsed kohustused ning oma töötajaid vastavalt toetanud; kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine; ET 10 ET

12 kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid; EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele. MÕJU EELARVELE Eelarvet käsitlev ettepanek 52. Nõukogu 2. detsembri aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks ) 16 artiklis 12 on sätestatud, et EGFi toetused ei tohi ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). 53. Olles hinnanud taotlust EGFi määruse artikli 13 lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt ning arvestades sihtrühma kuuluvate toetusesaajate arvu, kavandatavaid meetmeid ja hinnangulisi kulusid, teeb komisjon ettepaneku, et taotluse alusel rahalise toetuse andmiseks võetaks kasutusele EGFi vahendeid euro suuruses summas, mis moodustab 60 % kavandatud meetmete kogukuludest. 54. EGFi vahendite kasutuselevõtmise ettepaneku kohta teevad otsuse Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt, nagu on sätestatud 2. detsembri aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 17 punktis 13. Seotud õigusaktid 55. Komisjon esitab koos EGFi kasutuselevõtmise otsuse ettepanekuga Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku euro ümberpaigutamiseks asjakohasele eelarvereale. 56. Koos EGFi vahendite kasutuselevõtmise otsust käsitleva ettepanekuga võtab komisjon rakendusaktina vastu rahalise toetuse andmise otsuse, mis jõustub päeval, mil Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu kavandatud otsuse EGFi vahendite kasutuselevõtmise kohta ELT L 347, , lk 884. ELT C 373, , lk 1. ET 11 ET

13 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus EGF/2017/002 FI/Microsoft 2) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi ( ) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006, 18 eriti selle artikli 15 lõiget 4, võttes arvesse 2. detsembri aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 19 eriti selle punkti 13, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut ning arvestades järgmist: (1) Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda. (2) Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/ artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). (3) 1. veebruaril 2017 esitas Soome taotluse, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega ettevõtja Microsoft Oy (Microsoft Mobile Oy), tema 11 tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13. (4) Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Soome taotluse alusel rahalist toetust summas eurot ELT L 347, , lk 855. ELT C 373, , lk 1. Nõukogu 2. detsembri aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks (ELT L 347, , lk 884). ET 12 ET

14 (5) Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Euroopa Liidu aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele eurot. Artikkel 2 Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [the date of its adoption]. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel president Nõukogu nimel eesistuja Date to be inserted by the Parliament before the publication in OJ. ET 13 ET