KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE LÄHENEMISARUANNE 2016

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE LÄHENEMISARUANNE 2016"

Väljavõte

1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 374 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE LÄHENEMISARUANNE 2016 (Koostatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 1) {SWD(2016) 191 final} ET ET

2 1. ARUANDE EESMÄRK Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1 on sätestatud, et vähemalt kord kahe aasta järel või kui seda taotleb mõni liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, 1 annavad komisjon ja Euroopa Keskpank nõukogule aru edusammudest, mida liikmesriigid on teinud majandus- ja rahaliiduga seotud kohustuste täitmisel. Komisjoni ja Euroopa Keskpanga viimased lähenemisaruanded võeti vastu aasta juunis aasta lähenemisaruanne hõlmab seitset liikmesriiki, mille suhtes on kehtestatud erand: Bulgaaria, Horvaatia, Poola, Rootsi, Rumeenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari 2. Üksikasjalikum hinnang nende liikmesriikide lähenemise tasemele on esitatud käesoleva aruande tehnilises lisas. Komisjoni ja Euroopa Keskpanga koostatavate aruannete sisu on reguleeritud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikega 1. Kõnealuse artikli kohaselt tuleb aruannetes vaadelda liikmesriigi õigusaktide, sealhulgas liikmesriigi keskpanga põhikirja kooskõla ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirjaga (edaspidi EKPSi/EKP põhikiri ). Samuti tuleb aruannetes käsitleda seda, kas asjaomane liikmesriik on saavutanud püsiva lähenemise kõrge taseme, tuginedes käsitlemisel sellele, kuidas asjaomane liikmesriik on täitnud lähenemiskriteeriume (hindade stabiilsus, riigi rahanduse seisund, vahetuskursi stabiilsus, pikaajalised intressimäärad), ning võttes arvesse teisi ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 viimases lõigus nimetatud tegureid. Nelja nimetatud lähenemiskriteeriumi on üksikasjalikumalt käsitletud aluslepingutele lisatud protokollis (protokoll nr 13 lähenemiskriteeriumide kohta). Finants- ja majanduskriis ja euroala võlakriis on esile toonud lüngad majandus- ja rahaliidu majanduse juhtimise süsteemis ning osutanud vajadusele vahendeid ulatuslikumalt kasutada. Rahandus- ja majandusliidu jätkusuutliku toimimise tagamise eesmärgil on tegeldud majanduse juhtimise üldise tugevdamisega liidus. Lähenemise hindamine on kooskõlas ka Euroopa poolaasta laiema lähenemisviisiga, mille puhul käsitletakse terviklikult majandus- ja rahaliidu majanduspoliitilisi probleeme rahanduse jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime, finantsturgude stabiilsuse ja majanduskasvu tagamisel. Juhtimisreformi valdkonna olulised uuendused, millega tugevdatakse iga liikmesriigi lähenemisprotsessi ja selle jätkusuutlikkuse hindamist, hõlmavad muu hulgas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tugevdamist stabiilsuse ja kasvu pakti aasta reformiga, ja uusi vahendeid makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve valdkonnas. Eelkõige võetakse käesolevas aruandes arvesse aasta lähenemisprogrammide hindamist ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse järeldusi Liikmesriikidele, kes ei ole veel täitnud euro kasutuselevõtuks vajalikke tingimusi, osutatakse kui liikmesriikidele, mille suhtes on kehtestatud erand. Taani ja Ühendkuningriik sõlmisid enne Maastrichti lepingu vastuvõtmist läbirääkimiste käigus euro kasutuselevõtust loobumise kokkuleppe ega osale majandusja rahaliidu kolmandas etapis. Kuna Taani ja Ühendkuningriik ei ole väljendanud kavatsust eurot kasutusele võtta, ei ole kõnealuseid riike käesolevas aruandes käsitletud. Komisjon avaldas aasta novembris viienda häiremehhanismi aruande ja aasta märtsis sellele vastava põhjaliku analüüsi järeldused. 2

3 Lähenemiskriteeriumid Selleks et uurida liikmesriikide õigusaktide, sh liikmesriikide keskpankade põhikirja kooskõla ELi toimimise lepingu artikliga 130 ja artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega, tuleb hinnata nende vastavust rahastamiskeelule (artikkel 123) ja eesõiguste keelule (artikkel 124), kooskõla EKPSi eesmärkidega (artikli 127 lõige 1) ja ülesannetega (artikli 127 lõige 2) ning muid aspekte, mis on seotud liikmesriikide keskpankade lõimumisega EKPSiga. Hindade stabiilsuse kriteerium on ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 esimeses taandes määratletud järgmiselt: hindade stabiilsuse kõrge taseme saavutamine [ ] nähtub inflatsioonimäärast, mis on hindade stabiilsuse mõttes lähedane kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi omale. Lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 1 on sätestatud, et hindade stabiilsuse kriteerium [ ] tähendab, et liikmesriigil on püsiva stabiilsustasemega hinnanäitajad ning keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist ei ületa rohkem kui 1,5 % võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. Inflatsiooni mõõdetakse võrreldaval alusel tarbijahinnaindeksi abil, võttes arvesse riiklike määratluste erinevust 4. Hindade stabiilsuse nõue tähendab, et nõuetekohane inflatsioonitase tuleb saavutada pigem tänu sisendkulude ja muude hindu struktuurselt mõjutavate tegurite dünaamikale, mitte ajutiste tegurite mõjul. Seepärast hõlmab lähenemise hindamine inflatsiooniväljavaateid mõjutavate tegurite hindamist ning seda täiendatakse viitega komisjoni talituste hiljutisele inflatsiooniprognoosile 5. Samuti hinnatakse aruandes, kas on tõenäoline, et riik saavutab järgnevate kuude jooksul kontrollväärtuse. Inflatsiooni kontrollväärtuseks aasta aprillis arvutati 0,7 %, 6 võttes aluseks Bulgaaria, Sloveenia ja Hispaania kui kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi näitajad 7. Põhjendatud on jätta parimaid tulemusi saavutanud liikmesriikide määramisel välja riigid, kelle inflatsioonimäära ei saa teiste liikmesriikide puhul käsitada asjakohase võrdlusalusena 8. Sellised kõrvalekaldega riigid on varem kindlaks määratud 2004., 2010., ja aasta lähenemisaruannetes 9. Praeguses olukorras on põhjendatud lugeda kõrvalekaldega riikideks Küpros ja Rumeenia, kuna kõnealuste riikide inflatsiooni määr erineb oluliselt euroala keskmisest, ja nende arvesse võtmine mõjutaks põhjendamatult kontrollväärtust ja muudaks seega kriteeriumi ebaõiglasemaks 10. Küprose puhul tulenes negatiivne inflatsioon peamiselt kohandamisvajadusest ja majanduse erakorralisest olukorrast. Rumeenia puhul Hindade stabiilsuse kriteeriumi puhul mõõdetakse inflatsiooni nõukogu määruses (EÜ) nr 2494/95 määratletud tarbijahindade harmoneeritud indeksi alusel. Kõik käesoleva aruande kohased inflatsiooni ja muude tegurite prognoosid pärinevad komisjoni talituste aasta kevadprognoosist. Komisjoni talituste prognoosid põhinevad välistegureid käsitlevatel üldistel eeldustel ja eeldusel, et poliitikat ei muudeta, ning nende puhul võetakse arvesse meetmeid, mille kohta on piisavalt üksikasjalikku teavet. Käesolevas aruandes on kasutatud aasta 18. maile eelnenud andmeid. Vastavad 12 kuu keskmised inflatsioonimäärad olid -1,0 %, -0,8 % ja -0,6 %. Väljendi hindade stabiilsuse seisukohast parimaid tulemusi saavutanud liikmesriik kasutamist tuleks mõista ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 tähenduses ja sellega ei anta liikmesriigi majandustulemustele üldist kvalitatiivset hinnangut. Vastavalt Leedu, Iirimaa ja Kreeka ning aastal Kreeka, Bulgaaria ja Küpros aasta aprillis oli 12 kuu keskmine inflatsioonimäär Küprosel ja Rumeenias vastavalt -1,8 % ja -1,3 % ja euroalal 0,1 %. 3

4 tulenes see peamiselt käibemaksumäärade suurtest vähendamistest. Nimetatud põhjustel kasutatakse kontrollväärtuse arvutamisel järgmise madalaima keskmise inflatsioonitasemega liikmesriikide ehk Bulgaaria, Sloveenia ja Hispaania inflatsioonimäära. Riigi rahanduse seisundiga seotud lähenemiskriteerium on määratletud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 teises taandes järgmiselt: riigi rahanduse stabiilsus [ ] nähtub niisuguse eelarveseisundi saavutamisest, kus puudub eelarvepuudujääk, mis artikli 126 lõike 6 kohaselt on ülemäärane. Lisaks on lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 2 sätestatud, et kõnealune kriteerium tähendab, et kontrollimise ajal ei kehti liikmesriigi suhtes nimetatud lepingu artikli 126 lõikes 6 nimetatud nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Majandus- ja rahandusliidu majanduse juhtimise üldise tugevdamise osana tõhustati aastal riigi rahandusega seotud teiseseid õigusakte, sealhulgas võeti vastu uued määrused, millega muudeti stabiilsuse ja kasvu pakti 11. ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kolmandas taandes on vahetuskursi kriteeriumi kirjeldatud järgmiselt: kinnipidamine Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalsetest kõikumispiiridest vähemalt kahe aasta jooksul, devalveerimata oma vääringut euro suhtes. Lähenemiskriteeriumide protokolli artiklis 3 on sätestatud: Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium tähendab, et liikmesriik on järginud Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis ettenähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud oma raha kahepoolset keskmist kurssi euro suhtes 12. Käesolevas aruandes on vastav kaheaastane periood vahetuskursi stabiilsuse hindamiseks ajavahemik aasta 19. maist kuni aasta 18. maini. Vahetuskursi stabiilsuse hindamisel võtab komisjon arvesse lisanäitajate suundumusi, nt välisvaluutareservide suundumused ja lühiajalised intressimäärad, samuti vahetuskursi stabiilsuse säilitamiseks võetud poliitikameetmete (sh sekkumised valuutaturul, vajaduse korral rahvusvaheline finantsabi) mõju. Praegu ei osale ükski käesolevas lähenemisaruandes hinnatud liikmesriik vahetuskursimehhanismis. Vastuvõtmine vahetuskursimehhanismi otsustatakse liikmesriigi taotlusel kõikide vahetuskursimehhanismis osalejate konsensuse alusel. ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 neljanda taandega on ette nähtud, et liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand, peab saavutama vastastikuse lähenemise ja vahetuskursimehhanismis osalemise püsikindluse, mis peegeldub tema pikaajaliste intressimäärade tasemes. Lisaks on lähenemiskriteeriumide protokolli Direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta, kaks uut määrust makromajandusliku järelevalve kohta ja kolm määrust, millega muudetakse stabiilsuse ja kasvu pakti, jõustusid 13. detsembril 2011 (üks kahest uuest makromajanduslikku järelevalvet käsitlevast määrusest ja üks kolmest määrusest, millega muudetakse stabiilsuse ja kasvu pakti, hõlmavad uut euroala liikmesriikide suhtes kohaldatavat jõustamismehhanismi). Lisaks võlakriteeriumi kaasamisele ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusse nähti muudatustega ette stabiilsuse ja kasvu paktis olulised uuendused, eelkõige kehtestati täiendavalt kulutuste võrdlusalus, mida võetakse arvesse riigipõhiste keskpika perioodi eelarve-eesmärkide suunas tehtavate edusammude hindamisel. Vahetuskursi kriteeriumile vastavuse hindamisel uurib komisjon, kas vahetuskurss on jäänud vahetuskursimehhanismi keskmise määra lähedale; samas võib 5. aprillil 2003 Ateenas ECOFINi mitteametlikul kohtumisel vastuvõetud ühinevate riikide ja vahetuskursimehhanismi liikmesriikide ühisavalduse kohaselt arvesse võtta kursi tugevnemise põhjuseid. 4

5 artiklis 4 sätestatud, et intressimäärade lähenemiskriteerium tähendab, et vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist on liikmesriigil olnud keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär, mis ei ületa rohkem kui 2 % võrra kolme [hindade stabiilsuse seisukohast] kõige paremaid tulemusi saavutava liikmesriigi määra. Intressimäärasid mõõdetakse pikatähtajaliste riigi võlakirjade või nendega võrreldavate väärtpaberite alusel, võttes arvesse riiklike määratluste erinevust. Intressimäära kontrollväärtus oli aasta aprillis 4,0 % 13. ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikega 1 on samuti ette nähtud teiste majandusliku integratsiooni ja lähenemise seisukohalt oluliste tegurite uurimine. Nende lisategurite hulka kuuluvad turgude integratsioon, maksebilansi jooksevkonto ja ühiku tööjõukulude suundumused ning muud hinnaindeksid. Viimaseid käsitletakse hindade stabiilsuse hindamise käigus. Lisategurid on olulised näitajad, mille alusel hinnatakse, kas liikmesriikide lõimumine euroalaga kulgeb raskusteta, ja mis aitavad hinnata lähenemise jätkusuutlikkust. 2. BULGAARIA Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Bulgaaria ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Bulgaaria õigusaktid, eelkõige Bulgaaria Riigipanga seadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad ja puudused on seotud keskpanga sõltumatusega, rahastamiskeeluga ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal seoses ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 2 ja EKPSi/EKP põhikirja artikli 3 kohaste EKPSi ülesannetega. Bulgaaria täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Bulgaarias -1,0 %, mis on allpool kontrollväärtust 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see kontrollväärtusest tunduvalt madalamaks jääma ka järgmistel kuudel. Aastane THHI inflatsioon on olnud Bulgaarias aasta suvest saadik negatiivne, kusjuures languse käivitas deflatsioonitegurite tavatult jõuline kombinatsioon. Inflatsioon jõudis aasta jaanuaris -2,4 %ni ja kasvas aasta maiks - 0,3 %ni, et seejärel taas tagasi langeda. Tuuminflatsioon oli viimase kahe aasta jooksul, sealhulgas aasta alguses, enamasti negatiivne. Negatiivset inflatsiooni hoidsid muu hulgas nõrk sisenõudlus ja langevad impordihinnad aasta aprillis oli aastane THHI inflatsioon -2,5 %. Eeldatakse inflatsiooni järkjärgulist kasvu sedamööda, kuidas kaubahindade languse mõju aegamööda väheneb, ehkki see jääb aastal enamasti negatiivseks. Seega peaks komisjoni talituste aasta kevadprognoosi kohaselt olema aastane keskmine inflatsioonimäär aastal -0,7 % ja aastal 0,9 %. Bulgaaria madal hinnatase (2014. aastal 47 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme oluline lähenemine aasta aprillist kohaldatav kontrollväärtus arvutatakse Bulgaaria, Sloveenia ja Hispaania keskmiste pikaajaliste intressimäärade (vastavalt 2,5 %, 1,8 % ja 1,8 %) aritmeetilise keskmisena, millele liidetakse kaks protsendipunkti. 5

6 Bulgaaria täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Bulgaaria suhtes ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk suurenes 0,8 %-lt SKPst aastal 5,4 %-le SKPst aastal peamiselt finantssektori toetusmeetmete tõttu. Puudujäägi suhe SKPsse oli aastal 2,1 %. Komisjoni talituste aasta kevadprognoosi kohaselt peaks see tingimusel, et poliitikat ei muudeta, ja et seda toetab majanduse elavnemine, aastal vähenema 2,0 %-le SKPst ja aastal 1,6 %-le SKPst. Valitsemissektori koguvõla tase vähenes aastal 26,7 %-le SKPst ning peaks suurenema aastal 28,1 %-le ja aastal 28,7 %-le. Komisjoni hinnangu alusel aasta lähenemisprogrammile täidab Bulgaaria eeldatavasti laias laastus stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded, kuid siiski tuleb tal nõuete täitmiseks ja aastal võtta täiendavaid meetmeid. Bulgaaria eelarveraamistikku on hiljuti tugevdatud järjestikuste seadusandlike sammudega ja peatähelepanu nihkub praegu rakendamisele. Bulgaaria ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Bulgaaria leev ei osale vahetuskursimehhanismis. Bulgaaria Riigipanga eesmärk on tagada hindade stabiilsus vahetuskursi seotuse kaudu valuutakomitee süsteemi raames. Bulgaaria kehtestas valuutakomitee süsteemi aastal, sidudes Bulgaaria leevi Saksa margaga ja hiljem euroga. Lisategurid, näiteks välisvaluutareservide ja lühiajaliste intressimäärade suundumused, osutavad, et investorite tajutav risk on jäänud Bulgaaria puhul soodsaks. Valuutakomitee süsteemi aitavad jätkuvalt toetada 6

7 märkimisväärsed ametlikud reservid. Kaheaastase hindamisperioodi jooksul on Bulgaaria leevi ja euro vahetuskurss olnud stabiilne, mis on kooskõlas valuutakomitee süsteemiga. Bulgaaria täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi. Keskmine pikaajaline intressimäär oli Bulgaarias aasta aprillile eelnenud aastal 2,5 %, mis on tunduvalt madalam kui kontrollväärtus 4,0 %. Pikaajalised intressimäärad vähenesid Bulgaarias umbes 3,5 %-lt aastal aasta alguseks umbes 2,5 %- le aasta teisel poolel suurenes märkimisväärselt tootluse vahe võrreldes euroala pikaajaliste võrdlusvõlakirjadega, 14 mis tulenes osaliselt Bulgaaria pangandussektori probleemidest, kuid vähenes seejärel aastal aasta alguses suurenes intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirja suhtes taas (ligikaudu 230 baaspunktini). Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Bulgaaria maksebilanss oli aastal märkimisväärse ülejäägiga. Kaubandusbilansi ja kapitalikonto saldode paranemine ja aasta vahel kompenseeris kuhjaga teisese tulu konto seisu halvenemise. Bulgaaria majandus on euroalaga tugevalt lõimunud kaubandussuhete ja investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate alusel on Bulgaaria tulemused kehvemad kui enamiku euroala liikmesriikide omad. Bulgaaria finantssektor on ELi finantssektoriga hästi lõimunud, peamiselt tänu suurele välisomandusele pangandussektoris. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames toimus Bulgaaria suhtes aastal põhjalik analüüs, mille käigus leiti, et Bulgaarias esineb jätkuvalt ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust. Majandust iseloomustavad endiselt haavatav finantssektor ja ettevõtete suur võlakoormus tööturu piiratud kohandamise tingimustes. 3. TŠEHHI VABARIIK Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Tšehhi Vabariik ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Tšehhi Vabariigi õigusaktid, eelkõige Tšehhi Vabariigi Rahvusnõukogu seadus nr 6/1993 Tšehhi Riigipanga kohta (Česká národní banka seadus), ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad on seotud keskpanga sõltumatusega ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal seoses Tšehhi Riigipanga eesmärkide ja ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 2 ja EKPSi/EKP põhikirja artikli 3 kohaste EKPSi ülesannetega. Lisaks on ka Tšehhi Riigipanga seaduses puudused seoses rahastamiskeelu ja EKPSi ülesannetega. Tšehhi Vabariik täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Tšehhi Vabariigis 0,4 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see jääma kontrollväärtusest madalamaks ka järgmistel kuudel. 14 Riikide pikaajaliste intressimäärade vahe euroala pikaajaliste võrdlusvõlakirjadega (st Saksamaa võrdlusvõlakiri) arvutatakse andmete alusel, mida Eurostat avaldab igal kuul dokumendis Majandus- ja rahaliidu lähenemiskriteerium võlakirjade tootlus. Kõnealused andmed avaldab ka Euroopa Keskpank dokumendis Harmonised long-term interest rate for convergence assessment purposes (Ühtlustatud pikaajaline intressimäär lähenemise hindamiseks). 7

8 Hinnatõus muutus aastal oluliselt mõõdukamaks, kusjuures THHI inflatsioonimäär langes keskmiselt 0,4 %-le. Seda põhjustas peamiselt energiahindade suur negatiivne panus, mis peegeldas naftahindade järsu languse jõudmist siseriiklikesse kütusehindadesse, samal ajal kui vähenes ka toiduainete ja teenuste panus inflatsiooni aasta esimesel poolel inflatsioon mõnevõrra suurenes, kuid aasta teisel poolel vähenes taas toiduainete ja energiahindade uue languse taustal. Seega oli THHI inflatsiooni keskmine määr aastal 0,3 % aasta alguses see mõnevõrra suurenes ja saavutas aasta aprillis 0,5 % taseme aastaks prognoositakse inflatsiooni püsimist madalal tasemel, kuna jätkub aasta teise poole nafta- ja toiduainete hinna languse pehmendav mõju aastapõhisele määrale. Samal ajal eeldatakse, et siseriiklik hinnasurve tugevneb kogu prognoosiperioodi vältel, eelkõige teenusehindade puhul. Selle tulemusena peaks komisjoni talituste aasta kevadprognoosi kohaselt aastane THHI inflatsioon olema aastal keskmiselt 0,5 % ja aastal 1,4 %. Tšehhi Vabariigi hinnatase (2014. aastal ligikaudu 63 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme lähenemine. Tšehhi Vabariik täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Tšehhi Vabariik suhtes ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes märgatavalt 1,9 %-lt SKPst aastal 0,4 %-le SKPst aastal. Vastavalt komisjoni talituste aasta kevadprognoosile, mis põhineb eeldusel, et poliitika ei muutu, peaks valitsemissektori eelarve puudujääk olema aastal 0,7 % SKPst ja aastal 0,6 %. Valitsemissektori koguvõlg langes oma 45,1 % tipptasemelt SKPst aastal SKPst aastal 41,1 %-le aastaks prognoositakse selle langemist 40,9 % tasemele SKPst. Komisjoni hinnangu alusel aasta lähenemisprogrammile täidab Tšehhi Vabariik eeldatavasti stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded. Tšehhi Vabariigi eelarveraamistik on üks nõrgemaid ELis. Selle tugevdamiseks mõeldud reformipaketi vastuvõtmist on korduvalt edasi lükatud, mille tõttu seisab riiklikke eelarveraamistikke käsitleva direktiivi Tšehhi õiguskorda ülevõtmise lõpuleviimine, mis pidi olema lõpetatud aasta lõpuks. 8

9 Tšehhi Vabariik ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Tšehhi kroon ei osale vahetuskursimehhanismis. Tšehhi Vabariik kasutab ujuvkursi süsteemi, mis võimaldab keskpangal valuutaturul sekkuda. 7. novembril 2013 teatas Tšehhi Riigipank, et sekkub valuutaturule, et nõrgendada krooni, nii et krooni vahetuskurss euro suhtes oleks üle 27 CZK/EUR. Selle tulemusena nõrgenes kroon tasemelt alla 26 CZK/EUR tasemele üle 27 CZK/EUR. Krooni vahetati kogu aasta jooksul ja aasta esimesel poolel kursiga umbes 27,5 CZK/EUR, mis kõikus vähe. Kurss tugevnes aasta keskel peaaegu tasemele 27 CZK/EUR ja jäi aasta teisel poolel ja aasta alguses selle keskpanga määratud alampiiri lähedale. Käesolevale hinnangule eelnenud kahe aasta jooksul tugevnes Tšehhi kroon euro suhtes umbes 1,6 %. Tšehhi Vabariik täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi. Keskmine pikaajaline intressimäär oli Tšehhi Vabariigis aasta aprillile eelnenud aastal 0,6 %, mis on tunduvalt madalam kui kontrollväärtus 4 %. Pikaajalised intressimäärad Tšehhi Vabariigis järgisid aasta algusest kuni aasta aprillini langustrendi, langedes üle 2,4 %-lt alla 0,3 %-le. Pikaajalised intressimäärad hüppasid aasta juunis üle 1 %, kuid langesid siis aasta teisel poolel taas aeglaselt. Intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirjadega kõikus aasta algusess 25 baaspunkti ümber. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Tšehhi Vabariigi maksebilanss püsis kahe viimase aasta jooksul ülejäägis, mis tõusis aasta 1 % tasemelt üle 3 %-le aastal. Tšehhi Vabariigi majandus on euroalaga tugevalt lõimunud kaubandussuhete ja investeeringute kaudu. Ärikeskkonnaga seotud valitud näitajate alusel on Tšehhi Vabariigi positsioon rahvusvahelistes järjestustes viimastel aastatel tõusnud, jõudes euroala keskmise lähedale. Tšehhi Vabariigi finantssektor on ELi finantssektoriga märkimisväärselt lõimunud, peamiselt seepärast, et suur osa finantsvahendajatest on välisomanduses. 9

10 4. HORVAATIA Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Horvaatia ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Horvaatia õigusaktid on täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Horvaatia täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Horvaatias -0,4 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see järgmistel kuudel kontrollväärtusest tunduvalt allapoole langema. Aastane THHI inflatsioon Horvaatias oli aastal keskmiselt 0,2 %, kuna energiaga mitteseotud tööstuskaupade ja töötlemata toiduainete hindade langus summutas kogu inflatsioonimäära kasvu aasta detsembris langes inflatsioonimäär alla nulli ja jäi kiiresti langevate energiahindade tõttu peaaegu kogu aastaks negatiivseks aastal oli keskmine THHI inflatsioon seega -0,3 % aasta alguses langes see veelgi ja saavutas aasta aprillis -0,9 % taseme. Vastavalt komisjoni talituste aasta kevadprognoosile jääb aastane THHI inflatsioon kogu aasta jooksul peamiselt energiahindade languse tõttu negatiivseks. Eelduste kohaselt peaks see aastal positiivseks pöörduma, kuna madalamate energiahindade negatiivne mõju hajub ja jätkuv majanduskasv peaks toetama tarbijahindade kasvu. Seega prognoositakse aastase THHI inflatsiooni suuruseks aastal -0,6 % ja aastal 0,7 %. Horvaatia hinnatase (2014. aastal umbes 65 % euroala keskmisest) osutab sellele, et pikema aja jooksul võib toimuda täiendav hinnataseme lähenemine. Horvaatia ei täida riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Horvaatia suhtes kohaldatakse praegu nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta (nõukogu 28. jaanuari aasta otsus). Nõukogu soovitas ülemäärase eelarvepuudujäägi aastaks kõrvaldada. Valitsemissektori eelarvepuudujääk, mis kasvas aastal 5,5 %-le SKPst, vähenes aastal 3,2 %-le SKPst. Komisjoni talituste aasta kevadprognoosi kohaselt peaks eelarvepuudujääk vähenema 2,7 %-le SKPst aastal ja 2,3 %-le SKPst aastal. Prognooside 10

11 kohaselt tõuseb valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse aastal tipptasemele 87,6 % ja seejärel langeb aastal veidi. Komisjoni hinnangu alusel aasta lähenemisprogrammile on oht, et Horvaatia ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Seetõttu tuleb aastal võtta täiendavaid meetmeid nende nõuete täitmiseks. Hoolimata olukorra paranemisest viimasel ajal, jääb Horvaatia eelarveraamistik ülesehituse ja rakendamise poolest suhteliselt nõrgaks, mille põhjusteks on peamiselt eelarvekavade läbivaatamiste ulatus ja sagedus, eelarveväliste tehingute maht ning ebapiisavad kaitsemeetmed riikliku järelevalveasutuse sõltumatuse tagamiseks. Horvaatia ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Horvaatia kuna ei osale vahetuskursimehhanismis. Horvaatia keskpank kasutab ranget ujuvkursi süsteemi, kasutades vahetuskurssi peamise nominaalse ankruna peaeesmärgi hinnastabiilsuse saavutamiseks. Horvaatia keskpanga välisvaluutareservide väärtus oli kogu aasta jooksul üle 12 miljardi euro aasta esimeses kvartalis tõusis see üle 14 miljardi euro, kuid langes seejärel taas ning oli aasta lõpus umbes 13,7 miljardit eurot (31 % SKPst). Kuna ja euro vahetuskurss oli kahel viimasel aastal enam-vähem stabiilne, kõikudes 7,6 HRK/EUR juures. Jätkuvalt järgis see hooajalist trendi, tugevnedes kevadel turismisektori genereeritava välisvaluuta sissevoolu tulemusena. Horvaatia täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi. Keskmine pikaajaline intressimäär oli Horvaatias aasta aprillile eelnenud aastal 3,7 %, mis on tunduvalt madalam kui kontrollväärtus 4 %. Horvaatia pikaajalised intressimäärad langesid aasta teises kvartalis aasta alguse 5 % tasemelt 3 %-le, kuid tõusid aasta teisel poolel taas umbes 3,9 %-le. Intressimäärade vahe võrreldes Saksamaa võrdlusvõlakirjadega püsis aasta alguses umbes 350 baaspunkti juures. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Horvaatia väliskaubanduse ülejääk (s.o jooksva ja kapitalikonto summa) suurenes aastal oluliselt aasta tasemelt 1 % SKPst 5,6 %-le SKPst. Osaliselt olid selle põhjuseks väliskapitalil baseeruvate pankade kahjud, mis tulenesid seadusest Šveitsi frankides nomineeritud laenude kohustusliku konverteerimise kohta. Horvaatia majandus on euroalaga tugevalt lõimunud kaubandussuhete ja investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate alusel on Horvaatia tulemused kehvemad kui enamiku euroala liikmesriikide omad. Finantssektor on ELi finantssüsteemiga 11

12 väga hästi lõimunud riigisiseste pankade välisomanduse kaudu. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames toimus Horvaatia suhtes aastal põhjalik analüüs, mille käigus leiti, et Horvaatias esineb jätkuvalt ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust. Haavatavus tulenes valitsemissektori, ettevõtlussektori ja välisvõla kõrgest tasemest suure tööpuuduse tingimustes. 5. UNGARI Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Ungari ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Ungari õigusaktid, eelkõige Ungari Riigipanga (Magyar Nemzeti Bank ehk MNB) seadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad on eelkõige seotud Ungari Riigipanga sõltumatusega, rahastamiskeeluga ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal seoses ELi toimimise lepingu artikli 127 lõike 2 ja EKPSi/EKP põhikirja artikli 3 kohaste EKPSi ülesannetega. Lisaks on Ungari Riigipanga seaduses täiendavad puudused seoses Ungari Riigipanga lõimumisega EKPSiga. Ungari täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Ungaris 0,4 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see jääma kontrollväärtusest madalamaks ka järgmistel kuudel. Ungari viimase kahe aasta THHI inflatsiooni määr peegeldas peamiselt üleilmseid suundumusi ja seda suunas peamiselt naftahindade langus. See kõikus aastal nulli lähedal ja langes aasta alguses, kui prognoositi rekordiliselt madalat inflatsiooni, tasemele -1,4 %, kuna sisenõudlus ei tekitanud inflatsioonisurvet aasta lõpuks tõusis THHI inflatsioon 1 %-le, mille põhjustasid osaliselt töötlemata toiduainete hinnad aasta alguses langes inflatsioon taas, peamiselt mõnede lihatoodete käibemaksuvähenduse ja naftahinna järjekordse languse tõttu aasta aprillis oli aastane THHI inflatsioon 0,3 %. Komisjoni talituste aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb inflatsioon aastal 0,4 %-ni ja aastal 2,3 %-ni peamiselt seepärast, et kaupade hinnad arenevad vähem soodsas suunas ja sisenõudlus tugevneb. Ungari suhteliselt madal hinnatase (2014. aastal ligikaudu 57 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda hinnataseme lähenemine. 12

13 Ungari täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Ungari suhtes ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk kahanes 2,6 %-lt SKPst aastal 2,3 %-le SKPst aastal peamiselt tänu tulude suurenemisele. Eelarvepuudujäägi suhe SKPsse vähenes aastal 2,0 %-le ja vastavalt komisjoni talituste aasta kevadprognoosile, mis põhineb eeldusel, et poliitika ei muutu, jääb see sellele tasemele nii kui ka aastal. Valitsemissektori koguvõla tase vähenes (2015. aastal 75,3 % SKPst) ja peaks veelgi vähenema aastal 74,3 %-le ja aastal 73 %-le 15. Komisjoni hinnangu alusel aasta lähenemisprogrammile on oht, et Ungari ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, hälbides nõutavast kohandusest märkimisväärselt aastal, ning kui poliitika ei muutu, siis ka ja aastal kokku. Seetõttu tuleb mõlemal aastal võtta täiendavaid meetmeid nende nõuete täitmiseks aastal käivitatud Ungari eelarveraamistiku ulatuslik ümberkujundamine on lõpule jõudmas, kuid selle tulemuslikkus selgub alles tulevikus. Ungari ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Ungari forint ei osale vahetuskursimehhanismis. Ungari kasutab ujuvkursi süsteemi ning lubab keskpangal 15 Eurostat väljendas reservatsiooni andmete suhtes riigi rahanduse kohta, mille Ungari edastas aasta aprillis. See on seotud Eximbanki sektoriliigitusega ja põhjustaks valitsemissektori võla taseme tõusu kõigil aastatel. 13

14 valuutaturgudel sekkuda. Forinti väärtus langes aasta suvel umbes 314 HUF/EUR tasemele, kuid tegi selle kaotuse tasa sügisel, kuna Ungaris peatati vahetuskursi vähendamise tsükkel ja Ungari riigipank andis likviidsed välisvaluutavahendid eluaseme hüpoteeklaenude konverteerimiseks aasta jaanuaris, pärast Šveitsi keskpanga otsust lasta Šveitsi frangil tugevneda, nõrgenes forint taas (316,5 HUF/EUR tasemele). Seejärel aprillis tugevnes see taas umbes 299 tasemele pärast euroala rahapoliitika täiendavat lõdvendamist, kuni Ungari keskpank vastas sellele aasta juunis baasintressimäära vähendamisega. Sellest ajast peale on forinti suhe eurosse olnud enam-vähem stabiilne vahemikus Käesolevale hinnangule eelnenud kahe aasta jooksul nõrgenes forint euro suhtes umbes 1 %. Ungari täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi aasta aprillile eelnenud aasta jooksul oli keskmine pikaajaline intressimäär 3,4 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 4,0 %. Igakuine keskmine pikaajaline intressimäär langes 6 %-lt aasta alguses aasta alguseks 3 %-le, sest turu usaldus paranes üleilmselt tootluse suurendamiseks tehtud jõupingutuste taustal aasta keskel kerkisid pikaajalised intressimäärad koos USA ja euroala tootluse tõusuga ajutiselt 3,9 % ligi ning seejärel kõikusid alates aasta augustist 3,3 % juures. Pikaajaliste intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirjadega püsis aasta aprillis umbes 290 baaspunkti juures. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Maksebilansis on viimase kahe aasta jooksul registreeritud suuri ülejääke, mis tõusid tasemelt umbes 6 % SKPst aastal peaaegu 9 %-le SKPst aastal, mis näitab peamiselt ELi vahendite kasutuselevõtu kõrget taset. Maksebilansitoetus, mida EL ja IMF andsid Ungarile aasta sügisel, maksti täielikult tagasi aasta aprilliks. Ungari majandus on euroalaga tugevalt lõimunud nii kaubandussuhete kui ka investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate põhjal on Ungari tulemused kehvemad kui enamikul euroala liikmesriikidel. Ungari finantssektor on ELi finantssüsteemiga hästi lõimunud. 6. POOLA Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Poola ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Poola õigusaktid, eelkõige Poola Riigipanga (Narodowy Bank Polski ehk NBP) seadus ja Poola Vabariigi põhiseadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad on seotud keskpanga sõltumatusega, rahastamiskeeluga ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal. Lisaks on ka Poola Riigipanga seaduses mõned puudused seoses keskpanga sõltumatusega ja Poola Riigipanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal. Poola täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Poolas -0,5 %, mis on märgatavalt madalam kui kontrollväärtus 0,7 %. Eelduste kohaselt peaks see jääma kontrollväärtusest madalamaks ka järgmistel kuudel. Aastane THHI inflatsioon muutus aasta augustis negatiivseks ja langes aasta veebruariks madalaimale tasemele -1,3 %, taastudes järk-järgult aasta 14

15 alguses. Nimetatud areng oli tingitud peamiselt üleilmsete nafta- ja toiduainete hindade langusest aasta aprillis oli aastane THHI inflatsioon -0,5 %. Komisjoni talituste aasta kevadprognoosi kohaselt peaks inflatsioon kasvama vaid tasapisi, jõudes aastal 0,0 %-le ja aastal 1,6 %-le. Prognoositava palkade tõusu positiivsetele impulssidele peaksid töötama vastu üleilmne madal inflatsioon ja kaupade madalad hinnad. Poola suhteliselt madal hinnatase (2014. aastal ligi 55 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda täiendav hinnataseme lähenemine. Poola täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Poola suhtes ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk kahanes 4,0 %-lt SKPst aastal 3,3 %-le SKPst aastal peamiselt tänu eelarve konsolideerimise meetmetele. Eelarvepuudujäägi suhe SKPsse paranes aastal 2,6 %-le ja vastavalt komisjoni talituste aasta kevadprognoosile, mis põhineb eeldusel, et poliitika ei muutu, jääb see aastal 2,6 %-le SKPst ja tõuseb aastal 3,1 %-le SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks kasvama 51,3 %-lt SKPst aastal 52,7 %-le SKPst aastal. Komisjoni hinnangu alusel aasta lähenemisprogrammile on oht, et Poola ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, hälbides soovitatavast kohandusest aastal, ning kui poliitika ei muutu, siis ka aastal. Seetõttu tuleb Poolal võtta ja aastal täiendavaid meetmeid nende nõuete täitmiseks. Poola on endiselt ainus ELi riik, kes ei kavatse moodustada sõltumatut eelarvenõukogu. 15

16 Poola ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Poola zlott ei osale vahetuskursimehhanismis. Poola kasutab ujuvkursside süsteemi ning lubab keskpangal valuutaturgudel sekkuda. Zlott püsis aasta lõpuni enam-vähem stabiilselt vahemikus 4,1 4,3 PLN/EUR, kuid tugevnes aasta aprilliks järsult tasemele 4,0 PLN/EUR. Seda toetasid majanduskasvu kiirenemine, rahapoliitika lõdvendamine Euroopa Keskpanga poolt ja rahapoliitika lõdvendamistsükli lõppemine Poolas. Seejärel trend pöördus mõjutatuna sisepoliitilisest ebakindlusest. Vahetuskursi kõikumise aasta alguses põhjustasid sellised tegurid nagu krediidireitingu langetamine, üleilmsed ohud ja riskipreemia vähendamine. Poola on kasutanud aastast saadik Rahvusvahelise Valuutafondi paindlikku krediidiliini. Seega oli zloti kurss euro suhtes aasta aprillis võrreldes aasta aprilliga umbes 2,9 % nõrgem. Poola täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi aasta aprillile eelnenud aasta jooksul oli keskmine pikaajaline intressimäär 2,9 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 4,0 %. See vähenes üle 4 % tasemelt aasta alguses ligikaudu 3 %-le aasta alguseks. Seejärel langes see aasta jooksul 2,7 %-le, kuivõrd turu usaldus paranes, ja tõusis veidi aasta alguses. Selle tulemusena püsis pikaajaliste intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirjadega aasta alguses umbes 280 baaspunkti juures. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Poola maksebilanss on viimastel aastatel oluliselt paranenud ja olnud aastast tänu kaubandusbilansi tugevnemisele ülejäägis. Poola majandus on euroalaga tugevalt lõimunud kaubandussuhete ja investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate põhjal on Poola tulemused kehvemad kui enamikul euroala liikmesriikidel. Poola finantssektor on ELi finantssektoriga tugevasti lõimunud, mida kinnitab ka välisomanduses olevate pankade märkimisväärne osakaal. 7. RUMEENIA Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Rumeenia ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Rumeenia õigusaktid, eelkõige Rumeenia Riigipanga põhikirja käsitlev seadus nr 312, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad on seotud keskpanga sõltumatusega, 16

17 rahastamiskeeluga ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal. Lisaks sisaldab Rumeenia Riigipanga põhikirja käsitlev seadus puudusi seoses keskpanga sõltumatusega ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal selles osas, mis puudutab Rumeenia Riigipanga eesmärke ja EKPSi ülesandeid, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 127 lõikes 2 ja EKPSi/EKP põhikirja artiklis 3. Rumeenia täidab hindade stabiilsuse kriteeriumi aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Rumeenias -1,3 %, mis on märgatavalt madalam kui kontrollväärtus 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see kontrollväärtusest tunduvalt madalamaks jääma ka järgmistel kuudel. Aastane THHI inflatsioon on kahel viimasel aastal langenud, peamiselt tänu järjestikuste käibemaksuvähendustele ja üleilmsetele madalatele naftahindadele, ehkki fiskaalstiimulitest ja suurest palgatõusust toetatud tugeva sisenõudluse tingimustes on kasvanud hinnasurve. Inflatsioon kõikus aastal enamjaolt 1 % ja 2 % vahel ning langes aasta juunis alla nulli (-0,9 %) pärast seda, kui mõnede toiduainete käibemaksumäära langetati 24 %-lt 9 %-le. Aastane THHI inflatsioon on olnud sellest ajast negatiivne. Käibemaksu tavamäära 4 protsendipunktine vähendamine alates aasta jaanuarist vähendas THHI inflatsiooni taas ja aasta aprillis püsis see -2,6 % tasemel. Komisjoni talituste aasta kevadprognoosi kohaselt peaks aastane THHI inflatsioon olema aastal keskmiselt -0,6 % ja aastal, kui teatavate toiduainete käibemaksuvähenduse mõju lahtub, peaks see tõusma 2,5 %-le, sedamööda kuidas SKP lõhe kaob ja siseriiklik hinnasurve tugevneb. Tõusuriskid on seotud peamiselt siseriikliku hinnasurve eeldatust suurema kasvu ja palkade tõusu kiirenemisega. Rumeenia suhteliselt madal hinnatase (2014. aastal ligikaudu 52 % euroala keskmisest) osutab, et pikema aja jooksul võib toimuda täiendav hinnataseme oluline lähenemine. Rumeenia täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Rumeenia suhtes ei ole tehtud nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk kahanes 2,1 %-lt SKPst aastal 0,9 %-le SKPst aastal peamiselt tänu kulude kärpimisele ja maksude paremale kogumisele.. Eelarvepuudujäägi suhe SKPsse oli aastal 0,7 % ja vastavalt 17

18 komisjoni talituste aasta kevadprognoosile, mis põhineb eeldusel, et poliitika ei muutu, peaks see halvenema, jõudes aastal 2,8 %-le SKPst ja aastal 3,4 %-le. Valitsemissektori võla suhe peaks kasvama 38,4 %-lt SKPst aastal 40,1 %-le SKPst aastal. Komisjoni hinnangu alusel aasta lähenemisprogrammile on oht, et Rumeenia ei täida stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid, kuna on märkimisväärse hälbimise oht nii 2016., ning kui poliitika ei muutu, siis ka aastal. Seetõttu tuleb Rumeenial võtta ja aastal täiendavaid meetmeid nende nõuete täitmiseks. Rumeenia on võtnud vastu ulatuslikud eelarveraamistikuga seotud eeskirjad, kuid nende distsiplineerivat mõju piirab mittetulemuslik rakendamine. Rumeenia ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Rumeenia leu ei osale vahetuskursimehhanismis. Rumeenia kasutab ujuvkursi süsteemi ning lubab keskpangal valuutaturgudel sekkuda. Leu ja euro vahetuskurss kõikus aasta kevadest aasta alguseni suhteliselt vähe tänu aasta lõpuni kestnud ELi ja Rahvusvahelise Valuutafondi finantsabiprogrammi toele. Leu vahetuskurss oli hindamisperioodil vahemikus 4,4 4,5 RON/EUR aasta lõpus leu nõrgenes veidi, peamiselt üleilmse riskikartlikkuse suurenemise tõttu, ja tugevnes veidi aasta lõpus euroala rahapoliitika täiendava lõdvendamise toel aasta lõpus nõrgenes leu siseriikliku poliitilise ebakindluse tõttu taas, kuid toibus aasta alguses. Seega ei olnud leu kurss euro suhtes aasta aprillis võrreldes aasta aprilliga põhimõtteliselt muutunud. Rumeenia täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi aasta aprillile eelnenud aasta jooksul oli keskmine pikaajaline intressimäär Rumeenias 3,6 %, mis on madalam kui kontrollväärtus 4,0 % aasta kevadel olid pikaajalised intressimäärad üle 5 %, kuid aasta lõpuks langesid need järkjärgult tasemele alla 4 % ja aasta veebruaris ajutiselt alla 3 % aasta keskel tõusid need 4 %-le ja kõikusid seejärel 3,5 % juures. Selle tulemusena vähenes pikaajaliste intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirjadega aasta lõpus 500 baaspunkti ületanud tasemelt aasta aprilliks umbes 330 baaspunktini. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Rumeenia maksebilanss on olnud aastast saadik ülejäägis, mis osutab eelkõige väiksemale kaupadega kauplemise puudujäägile. Rumeenia sai aastatel abi rahvusvahelistelt finantsabiprogrammidelt aastal algatatud ELi ja IMFi esimesele kaheaastasele finantsabiprogrammile järgnesid veel kaks programmi

19 ja aastal. Erinevalt esimesest programmist olid need ennetavad ja rahastamist ei taotletud. Rumeenia majandus on euroalaga tugevalt lõimunud kaubandussuhete ja investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate põhjal on Rumeenia tulemused kehvemad kui enamikul euroala liikmesriikidel. Rumeenia finantssektor on ELi finantssüsteemiga tugevasti lõimunud, mida kinnitab ka välisomanduses olevate pankade märkimisväärne osakaal. 8. ROOTSI Õigusaktide kooskõla ja lähenemiskriteeriumide täitmise kohta antud hinnangu põhjal ning asjakohaseid lisategureid arvesse võttes leiab komisjon, et Rootsi ei täida euro kasutuselevõtu tingimusi. Rootsi õigusaktid, eelkõige Rootsi Riigipanga (Sveriges Riksbank) seadus, valitsemisseadus ja vahetuskursipoliitika seadus, ei ole täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 131 kohase nõude täitmise kohustusega. Ebakõlad ja puudused on seotud keskpanga sõltumatusega, rahastamiskeeluga ja keskpanga lõimumisega EKPSiga euro kasutuselevõtu ajal. Rootsi ei täida hindade stabiilsuse kriteeriumi aasta aprillile eelnenud 12 kuu jooksul oli keskmine inflatsioonimäär Rootsis 0,9 %, mis on kõrgem kui kontrollväärtus 0,7 %. Prognooside kohaselt peaks see järgmistel kuudel naasma kontrollväärtusest madalamale. Rootsi keskmine inflatsioonimäär tõusis aasta 0,2 %-lt aastal 0,7 %-le, peamiselt krooni nõrgenemise, aga ka sisenõudluse suurenemise tõttu, mida toetas soodne rahapoliitika aasta aprillis oli aastane THHI inflatsioon 1,0 %. THHI inflatsioon aasta jooksul tõenäoliselt suureneb mõõdukalt praeguse tugeva majanduskasvu toel, samal ajal, kui madalatel nafta- ja kaupade hindadel on sellele tasakaalustav mõju. Eelduste kohaselt ei sunni inflatsiooni suurenema ükski THHI komponent ning ka palgasuundumused peaksid jääma mõõdukaks. Seega peaks komisjoni talituste aasta kevadprognoosi kohaselt olema aastane keskmine inflatsioonimäär aastal 0,9 % ja aastal 1,2 %. Rootsi tarbijahindade tase on euroalaga võrreldes järk-järgult kasvanud alates aastast, mil Rootsi ELiga ühines, ulatudes aastal 124 %-ni. 19

20 Rootsi täidab riigi rahanduse seisundiga seotud kriteeriumi. Rootsi suhtes ei kohaldata praegu nõukogu otsust ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta. Valitsemissektori eelarve puudujääk vähenes 1,6 %-lt SKPst aastal 0,0 %-le SKPst aastal, mis osutab peamiselt maksutulu tugevale tõusule, mida toetasid kõrge eratarbimine ja maksutõusud. Komisjoni talituste aasta kevadprognoosi kohaselt peaks valitsemissektori eelarve puudujääk olema aastal 0,4 % ja aastal 0,7 % SKPst. Valitsemissektori koguvõla suhe ulatus aastal 43,4 %-ni SKPst ning peaks vähenema aastal 41,3 %-le ja aastal 40,1 %-le SKPst. Komisjoni hinnangu alusel aasta lähenemisprogrammile täidab Rootsi eeldatavasti stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded. Rootsil on tugev riiklik eelarveraamistik, mida näitab ka tema eelarve pikaajaline usaldusväärsus. Rootsi ei täida vahetuskursi kriteeriumi. Rootsi kroon ei osale vahetuskursimehhanismis. Rootsi kasutab ujuvkursi süsteemi ning lubab keskpangal valuutaturgudel sekkuda aasta algusest kuni aasta alguseni kroon nõrgenes, langedes Rootsi rahapoliitika otsustava lõdvendamise taustal euro suhtes peaaegu 14 %. Käesolevale hinnangule eelnenud kahe aasta jooksul odavnes Rootsi kroon euro suhtes ligikaudu 1,6 %, kõikudes keskmiselt 9,30 SEK/EUR juures. Rootsi täidab pikaajaliste intressimäärade lähenemise kriteeriumi aasta aprillile eelnenud aasta jooksul oli keskmine pikaajaline intressimäär Rootsis 0,8 %, mis on oluliselt madalam kui kontrollväärtus 4,0 %. Rootsi pikaajalised intressimäärad jätkasid aastal langust, jõudes aasta aprillis ajalooliselt madalaimale tasemele 0,3 %, kuid tõusid veidi aasta alguseks. Pikaajaliste intressimäärade vahe Saksamaa võrdlusvõlakirjadega on aasta algusest vähenenud seoses kriisi tingimustes turvalisust taotlenud investorite kapitalivoogude osalise pöördumisega. Vahe oli aasta aprilli lõpus umbes 68 baaspunkti. Uuriti ka lisategureid, sh maksebilansi muutust ning turgude lõimumist. Rootsi maksebilansi ülejääk on olnud aastast suhteliselt stabiilselt 6 % juures. Rootsi majandus on euroalaga lõimunud nii kaubandussuhete kui ka investeeringute kaudu. Ärikeskkonda kajastavate valitud näitajate põhjal on Rootsi tulemused paremad kui enamikul euroala liikmesriikidel. Rootsi finantssektor on ELi finantssektoriga tugevasti lõimunud, eriti tänu Põhjamaade ja Balti riikide finantsklastrite omavahelistele seostele. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames toimus Rootsi suhtes aastal põhjalik analüüs, mille käigus leiti, et Rootsis esineb jätkuvalt makromajanduslikku tasakaalustamatust. 20

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode] Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majandusareng: teel euroalasse Peeter Luikmel Eesti Pank 21. aprill 2010 Käsitletavad teemad Ebakindlust on palju nii meil kui mujal Kiired muutused on aidanud kriisiga

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud]

Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud] Investeerimishoius Põhjala Pangad Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 1 Investeerimishoius PÕHJALA PANGAD Müügiperiood 05.03.2008-31.03.2008 Hoiuperiood 01.04.2008-21.03.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Majandus- ja rahaliit Stabiilsuse, kasvu ja jõukuse nimel kõikjal Euroopas ning euro Hästitoimiv majandus- ja

EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Majandus- ja rahaliit Stabiilsuse, kasvu ja jõukuse nimel kõikjal Euroopas ning euro Hästitoimiv majandus- ja EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Majandus- ja rahaliit Stabiilsuse, kasvu ja jõukuse nimel kõikjal Euroopas ning euro Hästitoimiv majandus- ja rahaliit ning tugev ja stabiilne euro on Euroopa kasvu

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)

EUROOPA  KESKPANGA  OTSUS  (EL)  2016/  948, juuni  2016,  -  ettevõtlussektori  varaostukava  rakendamise  kohta  (EKP/  2016/  16) L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

ESRNi aastaaruanne 2016

ESRNi aastaaruanne 2016 Aastaaruanne 2016 Sisukord Eessõna 2 3 Sisukord 1 Eessõna Mario Draghi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) kuues aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1.

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

EKP/2007/4

EKP/2007/4 C 136/6 SOOVITUSED EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS, 31. mai 2007, millega muudetakse soovitust EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise

Rohkem

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 KOKKUVÕTE 1. jaanuaril 2014 jõustusid Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 575/2013

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Euroopa Liidu C 2 Teataja 62. aastakäik Eestikeelne väljaanne Teave ja teatised 4. jaanuar 2019 Sisukord IV Teave TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE

Euroopa Liidu C 2 Teataja 62. aastakäik Eestikeelne väljaanne Teave ja teatised 4. jaanuar 2019 Sisukord IV Teave TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE Euroopa Liidu C 2 Teataja 62. aastakäik Eestikeelne väljaanne Teave ja teatised 4. jaanuar 2019 Sisukord IV Teave TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT Euroopa Komisjon 2019/C

Rohkem

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 9.12.2014 COM(2014) 724 final 2014/0346 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja millega tunnistatakse

Rohkem

Eesti Pank EESTI PANGA AASTA ARUANNE 2013

Eesti Pank EESTI PANGA AASTA ARUANNE 2013 Eesti Pank EESTI PANGA 2012. AASTA ARUANNE 2013 SISUKORD EESTI PANGA PRESIDENDI SISSEJUHATUS... 6 EESTI PANGA TÄHTSAMAD ÜLESANDED 2012... 10 MAAILMA, EUROALA JA EESTI MAJANDUS 2012... 18 Maailma ja euroala

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJON

EUROOPA KOMISJON Brüssel, SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJON EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.2.2019 SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT 2019. aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE,

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Skandinaavia TOP10 alusvara \374levaade)

(Microsoft PowerPoint - Skandinaavia TOP10 alusvara \374levaade) Pakkumine kehtib 29.10.2007 InvesteerimisHoius SKANDINAAVIA TOP10 Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Skandinaavia maade majandus Rootsi SKP kasvu oodatakse 3,6% 2007.aastal ja 3% 2008. aastal.

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/ 231, november 2015, - millega muudetakse suunist EKP/ 2011/ 23 Euroopa Keskpanga statisti

EUROOPA  KESKPANGA  SUUNIS  (EL)  2016/  231, november  2015,  -  millega  muudetakse  suunist  EKP/  2011/  23  Euroopa  Keskpanga  statisti L 41/28 18.2.2016 SUUNISED EUROOPA KESKPANGA SUUNIS (EL) 2016/231, 26. november 2015, millega muudetakse suunist EKP/2011/23 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD) 2016/0362(COD) 2018/0060(COD) 2018/0063(COD) 9729/19

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Rahapoliitika ja Majandus 4/2018

Rahapoliitika ja Majandus 4/2018 RAHAPOLIITIKA JA MAJANDUS 4 2018 Rahapoliitika ja Majandus on Eesti Panga neli korda aastas ilmuv ülevaade, mis võtab kokku viimase aja olulisemad sündmused maailma ja Eesti majanduses. Kahel korral, juunis

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

PR_NLE_MembersECB

PR_NLE_MembersECB Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument A8-0144/2019 1.3.2019 RAPORT nõukogu soovituse kohta nimetada ametisse Euroopa Keskpanga juhatuse liige (05940/2019 C8-0050/2019 2019/0801(NLE)) Majandus- ja

Rohkem

Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 3/2007

Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 3/2007 Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 3/2007 TELLIMINE JA KAASTÖÖD Ajakirja tellimisinfo telefonil 6680 998, faksil 6680 954 või e-postiga aadressil trykis@epbe.ee. Ajakirja saab lugeda ka Eesti

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Aasta 2003 Eesti majanduses

Aasta 2003 Eesti majanduses AASTA 2003 EESTI MAJANDUSES Ilmar Lepik Keerulised ajad? Viimased aastad on olnud majanduspoliitikuile ja kommentaatoreile keerulised, ootusi ja hinnanguid on muudetud tihti nii meil kui mujal. Seejuures

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse

Rohkem

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts 1 (28)219 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 1 (28) Tallinn Märts 219 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 219 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 28

Rohkem

Eesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E

Eesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 murepilved hõrenevad 6 Maailmamajandus Maailmamajanduse arengud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem