Raudteevõrgustiku teadaanne

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Raudteevõrgustiku teadaanne"

Väljavõte

1 Kinnitatud AS Eesti Raudtee juhatuse otsusega nr 501/3.2 Raudteevõrgustiku teadaanne (periood kuni ) Koostaja: Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, TALLINN telefon E-post:

2 Sisukord: Üldine informatsioon Raudteeinfrastruktuuri tehnilised näitajad ja sellele juurdepääsu tingimused Jaotamisele pandava läbilaskevõime maht Jaotamisele pandava läbilaskevõime üldiseloomustus Raudteevõrgustiku tehniline kirjeldus Ühendus kolmandatele isikutele kuuluva raudteeinfrastruktuuriga, raudteeinfrastruktuuri kasutamise erisused raudteeveol Läbilaskevõime kasutamist takistavad tehnoloogilised kitsendused Nõuded raudteeveeremile Raudteeinfrastruktuuri kasutasude määramise põhimõtted Raudteeinfrastruktuuri kulude arvestus Raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutustasu ja kasutustasu lisatasud Raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste kasutustasud ning teenindusrajatiste kasutustasud Põhivara ja kapitalikulu arvestus Mõistliku ärikasumi arvestamine Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ühikukulu Kasutustasu ja kasutustasu lisatasu vähendamine Kasutustasu määramine Reserveerimistasu Läbilaskevõime jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid Läbilaskevõime jaotamise menetluse põhimõtted Läbilaskevõime taotlejad ja taotluste rahuldamise kriteeriumid Läbilaskevõime menetluse tähtajad Liiklusgraafiku koostamine Läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetlus Läbilaskevõime ammendunuks tunnistamine Läbilaskevõime jaotamine läbilaskevõime ammendunuks tunnistamise korral Sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa taotlemine ja jaotamine Raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping Läbilaskevõimeosa kasutamise kohustus Jaotamata läbilaskevõime Läbilaskevõime suurendamise kava Tegevusloa ja ohutustunnistuse taotlemine Tegevusluba Ohutustunnistus..31 2

3 5. Raudteeinfrastruktuurile ja teenustele juurdepääsuga ning tulemuslikkuse kavaga seotud vaidluste lahendamise menetluse ja kaebuste esitamise kord Teenindusrajatistele juurdepääs Teenindusrajatised Teenindusrajatiste käitaja Juurdepääs teenindusrajatistele ja neis osutavatele teenustele Rahvusvaheliste rongiliinide jaotusmenetlus Reisirongiliinid Kaubarongiliinid Turusegmendid Raudteevõrgustiku teadaande lisad..37 3

4 Üldine informatsioon Raudteevõrgustiku teadaande koostas AS Eesti Raudtee (edaspidi Eesti Raudtee) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja teiste teadaolevate huvitatud isikutega läbiviidud konsultatsioonide alusel. Raudteevõrgustiku teadaande 2019/2020 kinnitas Eesti Raudtee juhatus otsusega nr 449/9 ning ajakohastas juhatuse otsusega nr 501/3.2. Raudteevõrgustiku teadaanne kajastab Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tingimusi liiklusgraafiku perioodil kuni Raudteevõrgustiku teadaanne on koostatud kooskõlas raudteeseadusega ning selle alusel antud õigusaktidega, arvestades sealhulgas Direktiivide 2008/57/EÜ, 2012/34/EL ja määruse 2016/798/EL nõudeid ning eesmärke. Raudteevõrgustiku teadaandes kasutatud mõisted tulenevad õigusaktidest, eeskirjadest ja juhenditest. Raudteevõrgustiku teadaanne on kättesaadav Konkurentsiameti poolt heaks kiidetud aadressil Eesti Raudtee koduleheküljel Paberkandjal raudteevõrgustiku teadaannet väljastatakse tasu eest 6,4 eurot Eesti Raudteest aadressil Telliskivi 60/2, Tallinn. Vajadusel annavad raudteeveo-ettevõtjatele raudteevõrgustiku teadaande kohta täiendavat informatsiooni ja selgitusi Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, Tallinn, telefon Eesti Raudtee hoiab raudteevõrgustiku teadaande ajakohasena ja omab õigust teha sellesse vajaduse korral parandusi. Raudteevõrgustiku teadaandes tehtavad muudatused kinnitab Eesti Raudtee. Teade raudteevõrgustiku teadaande muutmise kohta avaldatakse Eesti Raudtee koduleheküljel ning edastatakse kõigile isikutele, kes on muutmise hetkeks raudteevõrgustiku teadaande paberkandjal välja võtnud. 1. Raudteeinfrastruktuuri tehnilised näitajad ja sellele juurdepääsu tingimused 1.1 Jaotamisele pandava läbilaskevõime maht Jaotamisele pandava läbilaskevõime maht ja selle arvutamise aluseks olevad andmed on esitatud raudteevõrgustiku teadaande lisas Raudteevõrgustiku teadaande lisa 2 kohaselt jaotamisele pandava läbilaskevõime maht on siht- ja saatejaamade vahelisel raudteelõigul läbilastavate rongide suurim võimalik koguarv ööpäevas (kell ), mille arvutamisel on aluseks raudteeseaduse 51 lg 2 loetletud kriteeriumid Keskmise sõiduaja arvutamise aluseks on, Eesti Raudtee poolt kehtestatud lubatud sõidukiirused (kättesaadav koduleheküljel Jaotamisele pandava läbilaskevõime üldiseloomustus Raudteeliikluse korraldamise aluseks Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on liiklusgraafik, mis ühendab kõigi raudteehoiu ja raudteeveo alal tegutsevate raudteeettevõtjate töö. Liiklusgraafik koostatakse, kooskõlastatakse ja kinnitatakse raudteeseaduses sätestatud korras Eesti Raudtee rongiliikluse juhtimine toimub rongidispetšerite kaudu. Eesti Raudtee raudteeliikluse korraldus on jaotatud neljaks dispetšerpiirkonnaks: 4

5 1.disptšerpiirkond Tallinn-Tapa, 2. dispetšerpiirkond Tapa-Narva, 3. dispetšerpiirkond Tapa-Tartu-Koidula (Petšorõ-Pskovskije), 4. dispetšerpiirkond Tartu-Valga-Koidula (Petšorõ-Pskovskije), Tallinn-Paldiski-Turba Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on kasutusel järgmised rongiliikluse signalisatsioonivahendid: automaatblokeering Tallinn Keila, Tallinn Tapa, Tapa Narva, Tapa Tartu, Tartu Palupera, Valga Koidula, Lagedi Muuga, Ülemiste Maardu ja Valga Lugaži (kuni piirini km 166,300) piirkondades; poolautomaatblokeering Tartu Reola, Koidula - Petšorõ-Pskovskije (kuni piirini km 605,026), Narva Ivangorod-Narvski (kuni piirini km 314,934), Palupera Valga, Keila Riisipere, Keila Paldiski, Tallinn - Tallinn-Väike ja Ülemiste Liiva (kuni piirini km 5,536) piirkondades; kombineeritud teeblokeering Reola - Koidula piirkonnas; Automaatblokeeringuga ja kombineeritud teeblokeeringuga piirkondadest on dispetšertsentralisatsiooniga varustatud Tallinn Tapa, Tapa Tartu, Tartu Palupera, Valga Koidula, Reola - Koidula ja Tapa Narva piirkonnad Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on ühe veduri abil rongide liiklemine järgmistel raudteelõikudel: Klooga - peatuspunkt Kloogaranna, Riisipere - peatuspunkt Turba Rongiliikluse ohutuse eest vastutavad töötajad juhinduvad oma töös õigusaktidest, raudtee tehnokasutuseeskirjast ning nende alusel Eesti Raudtee poolt kehtestatud kordadest, tegevuseeskirjast ja selle lisadest. Konkreetsed ametikohustused, mis kajastavad rongide vastuvõtmise, saatmise, läbilaskmise ja teiste veeremiüksuste liiklemist jaamas (blokkpostis) on fikseeritud jaama (blokkposti) tehnokorraldusaktis ja töötajate ametijuhendis Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril asetleidnud õnnetusjuhtumite korral juhindub Eesti Raudtee tagajärgede likvideerimisel ja raudteeliikluse taastamistöödel raudteeveoettevõtjatega sõlmitud kokkulepetest, mis on fikseeritud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri korrashoiu, raudteeliikluse korraldamise ja teistele isikutele kasutada andmise tingimused kehtestab Eesti Raudtee. Eesti Raudtee poolt kehtestatud tegevuseeskiri ja selle lisad avaldatakse Eesti Raudtee koduleheküljel Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri tehnilised andmed on esitatud raudteevõrgustiku teadaande lisas Eesti Raudtee raudteerajatistel võimaldatavad operatsioonid (reisijateveo-operatsioonid reisijate peale- ja mahaminekul rongist, kaubaveo-operatsioonid ning rongide vastuvõtmine ärasaatmine, manöövritööd, rongikoosseisude koostamine ja lahutamine) on kehtestatud raudteevõrgustiku teadaande lisas Piirid liinide peateedel teiste avalike raudteedega on näidatud Eesti Raudtee tegevuseeskirja punktis Eesti Raudtee ja naaberriikide raudteede vahelised raudteeinfrastruktuuri ja rongiliikluse korraldamise piirid on kindlaks määratud vastavate riikidevaheliste piirikokkulepetega. Riikidevahelised raudtee piiriületuspunktid on Vene 5

6 Föderatsiooniga Narva Ivangorod-Narvski, Koidula Petšorõ-Pskovskije ja Läti Vabariigiga Valga Lugaži. 1.3 Raudteevõrgustiku tehniline kirjeldus Raudteeinfrastruktuuri tehnilised andmed: raudteeliinide kogupikkus, 800 km sellest kaheteeliste liinide kogupikkus 94 km elektrifitseeritud liinide kogupikkus 2225 km jaamade arv 61 jaamateede kasulikud pikkused 850 m piirijaamade jaamateede kasulikud pikkused: Narva Koidula Valga 1500 m 1500 m 850 m Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on kasutusel rööpmelaiused 1520 ja 1524 mm. Rööbasteed jagunevad järgnevalt: peateed (teed jaamavahedel ja jaamades koos peatee siiretega), jaamateed (peale peateede kõik kõrvalteed jaama piires koos muude eriotstarbeks ehitatud teedega). Rööbaste põhitüüp peateedel on R50, R65 või UIC60. Raudteeveeremi mis tahes telje tegelik koormus ei või olla suurem kui 32 tonni. Eesti Raudtee kehtestab taristudirektori käskkirjaga (kättesaadav Eesti Raudtee koduleheküljel liiklusgraafikuperioodiks jaamavahede ja jaamateede piirkiirused Raadioside (rongi ja manöövri raadioside): Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutatakse rongi- ja manöövriraadiosideks digitaalset raadiosüsteemi MotoTRBO (Motorola tehnoloogia), mis kasutab sagedusvahemikku MHz, kanali resolutsiooniga 12,5 khz. Rongiraadioside seadmed peavad toimima dupleks režiimil ning manöövriraadioside seadmed simpleks režiimil. Igasugune veoveerem peab enne esmakordset Eesti Raudtee infrastruktuuril kasutamist olema varustatud Eesti Raudtee juures varasemalt registreeritud abonendiga (omistatud unikaalse ID-koodiga) raadiojaamaga Motorola DMxxxx. Teiste raadioside seadmete kasutamine võib toimuda vaid Eesti Raudteega eelnevalt kooskõlastatult. Raadioside seadmete seadistuse parameetrid väljastab Eesti Raudtee vahetult enne selle kasutamise algust Eesti Raudtee infrastruktuuril. Enne raadioside seadmete esmakasutust tuleb selle toimet kontrollida Eesti Raudtee raadioside võrgus. Seadistusparameetrite muutmine ilma Eesti Raudtee nõusolekuta on keelatud. Raadioside seadmete kasutamine ja protseduurireeglid on kirjeldatud Eesti Raudtee tegevuseeskirjas Piirijaamadesse (Narva, Koidula, Valga) sisenevad välisriikide veeremiüksused peavad olema varustatud analoogtehnoloogial toimivate raadiojaamadega, mis töötavad sagedusalal 2,130 Mhz. Välisriikide raudteede töötajatele väljastab käsiraadiojaamad tööandja (tegevuseeskiri punkt 2.2.7). 6

7 1.3.3 ALS kodeerimissüsteemid: Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuur on varustatud 50 Hz ALSN veduri automaatsignalisatsiooni teeseadmetega. Kõik Eesti Raudtee infrastruktuuril liikuvad vedurid ja mootorrongid peavad olema varustatud ALSN koode vastuvõtvate pardasüsteemidega (ALSN, VEPS, KLUB-U, КПД-3ПА, KADRI) ALSN koodide vastuvõtmiseks kasutatav pardasüsteem peab enne esmakordset kasutuselevõttu Eesti Raudtee infrastruktuuril olema läbinud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolse vastavushindamise. Vastavushindamise mahus kontrollitakse muuhulgas pardaseadme nõuetekohasust, ühilduvust veeremiga, ühilduvust taristuga. Iseliikuva eriveeremi juhiruumis peavad olema rongiliikluse raadioside seadmed, raudteeveeremi juhi valvsuskontrolliseade koos autostopiseadmega ja liikumisel ettenähtud parameetreid registreeriv kiirusmeerik või pardaarvuti. Käesoleva lõike nõuded ei laiene juhtratastega eriveeremile, välja arvatud rongiliikluse raadioside seadmete olemasolu kohustuse osas. Iseliikuva eriveeremi juhiruumis asuv pardaarvuti või kiirusmeerik peab salvestama vähemalt järgmiseid parameetreid: liikumiskiirus; sõidusuund ja teepikkus; rõhk pidurisüsteemis; raudteeveeremi juhi valvsuskontroll; pardaarvuti korral kuupäev ja kellaaeg; veduri automaatsignalisatsiooniseadmete korral foorinäit Raudteeveeremikontrolli süsteemid: Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutatakse veeremi pukside ja rataste ülekuumenemise avastamise seadet. Raudteeinfrastruktuuril iga ca 30 km tagant paiknevad seadmed on võimelised edastama informatsiooni liikluskorraldusega seotud personalile ja teedipsetšerile. HOTBOX süsteem Paaris I tee / paaritu II tee Kontrollitud tehniline km Hoiatus km/pk rongidele 1) Raasiku Lagedi (paaritu I tee) 125, km 4 pk 2) Lagedi Raasiku (paaris II tee) 125, km 4 pk 3) Raasiku Kehra (paaris II tee) 137, km 3 pk 4) Aegviidu Kehra (paaritu I tee) 148, km 5 pk 5) Tapa Aegviidu (paaritu I tee) 176, km 6 pk 6) Aegviidu Tapa (paaris II tee) 176, km 6 pk 7) Tapa Nõmmküla 318, km 1 pk 8) Tapa Kadrina 185, km 6 pk 9) Rakvere Vaeküla 213, km 5 pk 10) Sonda Kiviõli 239, km 7 pk 11) Kohtla Jõhvi 262, km 2 pk 12) Vaivara Auvere 294, km 3 pk 13) Kiltsi Rakke 343, km 5 pk 14) Pedja Jõgeva 376, km 8 pk 15) Tabivere Kärkna 409, km 5 pk 16) Tartu Kärkna 421, km 9 pk 7

8 17) Tartu Reola 5,501 6 km 6 pk 18) Tartu Ropka 431, km 4 pk 19) Elva Palupera 456, km 6 pk 20) Puka Keeni 479, km 2 pk 21) Vastse-Kuuste Põlva 30, km 10 pk 22) Veriora Orava 64, km 4 pk 23) Valga Sangaste 508, km 5 pk 24) Valga Karula 516, km 3 pk 25) Valga Lugaži 165, km 7 pk 26) Antsla Sõmerpalu 544, km 3 pk 27) Võru Lepassaare 575, km 10 pk 28) Valingu - Keila 79, km 4 pk 29) Keila - Klooga 2,002 3 km 1 pk Elektrivarustus: Eesti Raudtee elektrivarustus toimub pingel 0,4/6/10/35/110 kv. Elektrifitseeritud on Tallinn Keila Kloogaranna Paldiski Riisipere - Turba ja Tallinn Aegviidu raudteelõigud. Kontaktvõrku toidavad 3 kv alalispingega veoalajaamad (Järve, Keila ja Raasiku), mis on ühendatud Elektrilevi OÜ 35(20) kv ja Elering AS-i 110 kv toitevõrku Raudteetarbijate ning side- ja turvanguseadmete elektrivarustus toimub Eesti Raudtee 10 kv, 6 kv ja 0,4 kv jaotusvõrgu kaudu. Liiklusega seotud raudteetarbijate elektrivarustuse kindlus on tagatud reservtoitefiidritega. Mõningate turvangu- ja sideseadmete elektritoide on tagatud generaatoritega, katkematu toiteallikatega või nendevahelise kombinatsiooni abiga. Elektrifitseeritud liinidel on lubatud minimaalne elektrirongide ajavahemik ühes suunas: Keila-Järve lõigul 7 minutit, Järve-Tallinn 8 minutit, Tallinn-Raasiku 8 minutit, Raasiku-Aegviidu 16 minutit. Ühendkoosseisus 2 elektrirongi kasutamine on lubatud sama vahemikuga tingimusel, et ühendkoosseis peab vahelduma tavakoosseisuga. Ühendkoosseisus 2 elektrirongi järjest kasutamine on lubatud kahekordse vahemikuga. Paldiski-Keila ja Riisipere-Keila lõigul on lubatud üheaegne kiirendus kokku 3 elektrirongil, samas võib kaks rongi olla ühel raudteelõigul. Elekrirongide saatmisel Keila jaamast Riisipere ja Paldiski jaama peab olema tagatud elektrirongide ajavahemik vähemalt 10 minutit. Elekterveerem peab vastama energiavarustuse süsteemi ettenähtud tööparameetritele. Elekterveeremi energiavarustuse süsteem kindlustab vähemalt 2 MW võimsusega rongide töötamise voolutugevuse piirangu vajaduseta elektrirongide nõutud vahemiku täitmisel. Vajadusel täpsustatakse tingimused vastavas raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus. Raasiku-Aegviidu lõigul Aegviidu paralleelposti kasutamisel kehtivad järgmised tingimused: - Aegviidu jaamast lahkumisel ei tohi kiirendusel tarbitav elektrivõimsus ületada 80% elektrirongi maksimaalsest võimsusest; 8

9 - Raasiku-Aegviidu lõigu paaritul teel elektrirongi kiirendusel Aegviidu jaama läheduses on lubatud üheaegselt teise elektrirongi kiirendus Kehra jaamast või Parila peatuspunktist lahkumisel. Ülemiste-Raasiku lõigul kehtivad järgmised tingimused: - ühendkooseisus 2 elektrirongi kasutamisel Lagedi jaamast lahkumisel ei tohi kiirendusel tarbitav elektrivõimsus ületada 80% elektrirongi maksimaalsest võimsusest. Elektrirongide regeneratiivpidurduse kasutamisel sõidupidurina puudub võimalus rekupereerida vabanenud energia tagasi primaartoitevõrku. Elektrilisel pidurdamisel on lubatud vabanenud energia suunata teistele rongidele samas piirkonnas. 1.4 Ühendus kolmandatele isikutele kuuluva raudteeinfrastruktuuriga, raudteeinfrastruktuuri kasutamise erisused raudteeveol Rahvusvahelisel raudteeveol Eesti Raudtee ja teiste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate raudteeinfrastruktuuride vahelised piirid ning raudteede ühenduse tingimused määratakse kindlaks lepingute ja/või piiride määramise aktidega Eesti Raudtee ja teiste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahelise raudteeliikluse korraldamine ning raudteeliikluses signalisatsiooni- ja sidevahendite kasutamine reglementeeritakse õigusaktidega ning Eesti Raudtee ja teiste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate või raudteeinfrastruktuuri valdajate vahel sõlmitavate lepingutega Eesti Raudtee ja teiste riikide raudteeinfrastruktuuri ettevõtjate raudteede vahelised raudteeinfrastruktuuri ja rongiliikluse korraldamise piirid on määratud riikidevaheliste kokkulepetega ja õigusaktidega, sh Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002.a määrusega nr 205 Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid Rongiliiklust Läti Vabariigiga reguleerivad AS Latvijas Dzelzcelš ja Eesti Raudtee vahel 2. detsembril 2008 sõlmitud Raudteevedude korraldamise kokkulepe ning vastu võetud Eesti Vabariigi Valitsuse, Läti Vabariigi Valitsuse ja Leedu Vabariigi Valitsuse vaheline raudteetranspordialase koostöö kokkulepe, mis jõustus Eelviidatud lepingud on toodud Eesti Raudtee tegevuseeskirja lisas. Kauba veokohustuse ja vagunite eest vastutuse üleannet-vastuvõttu teostatakse Valga jaamas, mis asub Eesti Vabariigi territooriumil Rongiliiklust Venemaaga reguleerivad a leping rahvusvahelise raudteeotseühenduse kohta Vene Föderatsiooni teedeministeeriumi ning Eesti Vabariigi transpordi- ja sideministeeriumi vahel ning sellele lisatud ajutine raudteealane piirikokkulepe (kättesaadav koduleheküljel -Tegevuseeskirja lisas punkt 58). Kauba veokohustuse ja vagunite eest vastutuse üleannet-vastuvõttu suunal Tartu - Petseri, Valga - Petseri teostatakse Petseri jaamas, mis asub Vene Föderatsiooni territooriumil, ning suunal Narva - Ivangorod Narva jaamas, mis asub Eesti Vabariigi territooriumil. Lisaks eelnimetatule on rongiliiklus Venemaaga täpsemalt reguleeritud Открытое акционерное общество «Российские железные дороги» (OAO RŽD) ja Eesti Raudtee vahel sõlmitud koostöökokkuleppega raudteevedude korraldamiseks. 9

10 Operatsioonide täitmine, mis on seotud Eesti - Vene raudtee otseühendusega, Petseri ja Narva piirijaamades, teostatakse nendes piirijaamades üheaegselt Eesti Raudtee ning OAO RŽD vastavate struktuurüksuste osavõtul (vastav volitus tuleneb punktis nimetatud ajutisest piirikokkuleppest). Vedurite (tüübid) kasutamine, maksimaalsed kiirused, kaalud ja rongide pikkused kooskõlastatakse poolte vahel piirikokkuleppe raames igakordselt liiklusgraafiku koostamisel Rahvusvaheline reisijate ja kaupade vedu Eesti territooriumil toimub vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele Kui raudteeveo-ettevõtja soovib kasutada raudteeinfrastruktuuri veoteenuste osutamiseks rahvusvahelises ühenduses, siis ta kohustub: juhinduma piirijaamades Eesti Raudtee ja OAO RŽD vahel 22.mail 2009 sõlmitud lepingust nr 380 ja sõlmitud lepingust nr 77 ning Eesti Raudtee ja AS Latvijas Dzelzcelš vahel 02. detsembril 2008 sõlmitud kokkuleppest Raudteevedude korraldamisest, et tagada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni territooriumil raudtee piirijaamades (Narva, Koidula, Petseri) kõikidele asjassepuutuvatele Eesti Vabariigis, Vene Föderatsioonis ja Läti Vabariigis kehtivatele piiril piiriteenuste osutamise nõuetele ja tingimustele vastavus, sh rahvusvahelistest lepingutest ning Eesti Vabariigi, Vene Föderatsiooni ja Läti Vabariigi raudteeadministratsioonide vahelistest kokkulepetest tulenevatele nõuetele, vastavate rahvusvaheliste raudteevedudega (sh kauba ja reisijate vedu) seotud toimingute tegemine, mille sisuks on kaubarongide tehniline ja kommertsalane vastuvõtmine ja üleandmine (sh tehniline ja kommertsülevaatus, puuduste kõrvaldamine, dokumentide vormistamine, andmetöötlus jmt.) ning osutatud teenuste eest tasumine. Eesti Raudtee korraldab veduriteenuse osutamise Koidula Petseri piirijaamade vahel riigihanke menetluse tulemusena raudteeveoettevõtjaga sõlmitud veduriteenuse lepingu alusel. Eesti Raudtee korraldab piiriteenuste osutamise piirijaamades isikute poolt, kellega on riigihanke menetluse tulemusena sõlmitud vastavate teenuste osutamise lepingud. Teenuste osutajad on toodud raudteevõrgustiku teadaande lisas omama koolitatud (väljaõppe saanud) ja vajadusel ettenähtud korras Eesti Raudtee, Raudtee kui Eesti raudteeadministratsiooni poolt atesteeritud töötajaid, et täita Raudteetranspordi Nõukogu kokkulepetest ja nõuetest tulenevalt õigeaegselt piiri- ja sihtjaamades ööpäevaringselt kõiki vajalikke rongi- ning kaubaveotöö korraldamisega seotud toiminguid; tagama oma infosüsteemi ja andmevahetuse koostalitluse Eesti Raudtee vastavate süsteemidega ning kooskõlas raudteesüsteemide koostalitluse kohaldamise korra ja erikokkulepetega ning sõlmima Eesti Raudteega liikluskorralduse infosüsteemi kasutamise lepingu; Raudteestranspordi Nõukogu otsustest tulenevate rongi ja kaubavagunite statistiliste ja muude andmete kogumiseks tagama õigeaegse ja tõrgeteta rongi ning vagunite töö korraldamise, toimingute ja andmete sisestamise teiste riikide raudteeadministratsioonide infosüsteemidega ühenduses olevasse Eesti Raudtee Kliendi infoportaali. 10

11 1.4.2 Siseriiklikul raudteeveol Raudteeveeremi liikumise olulised tingimused mitteavalikult raudteelt Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile ja vastupidi näidatakse Eesti Raudtee ja mitteavaliku raudtee vahelises raudteeinfrastruktuuridevahelise ühenduse ning manöövritöö tegemise lepingus. Nimetatud leping peab olema sõlmitud kirjalikult Läbilaskevõimeosa ei ole vaja eraldi taotleda: päästerongi või abiveduri liiklemiseks; veduri või mootorrongi liiklemiseks õnnetusjuhtumi korral või tehnilise rikkega rongikoosseisu vedava veduri või mootorrongi väljavahetamiseks, et oleks võimalik jätkata kauba- või reisijatevedu; Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil töörongi (veeremiüksus, mida kasutatakse raudteehoiu töödel) liiklemisel tööobjektile ja tagasi. 1.5 Läbilaskevõime kasutamist takistavad tehnoloogilised kitsendused Läbilaskevõime mahtu vähendavad või läbilaskevõime kasutamist takistavad tehnoloogilised kitsendused on ennekõike läbilaskevõime osal kehtestatud kiiruspiirangud, rongi kiirendusele ja pidurdusele kuluv aeg, tehnoloogilised aknad, raudteeliiklushälbed jms Eesti Raudteel on õigus teostada suuremahulisi raudteehoiu remonditöid, mis piiravad raudteeliiklust kuni üheks ööpäevaks. Tööde ajaline graafik täpsustatakse raudteelõikude kaupa ning see kooskõlastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning sellel raudteelõigul raudteevedu teostavate raudtee-ettevõtjatega Eesti Raudtee võib kuni üheks ööpäevaks ajutiselt sulgeda või oluliselt piirata raudteeliiklust raudteeinfrastruktuuril, kui see on vajalik: raudteeinfrastruktuuri või raudteeveeremi tehnilise seisundi tõttu inimesele, varale või keskkonnale tekkinud otsese ohu kõrvaldamiseks; raudteeohutust mõjutavast juhtumist, liiklus- või loodusõnnetusest, ilmastikuolude järsust muutumisest või muust asjaolust põhjustatud erakorralise liiklustakistuse kõrvaldamiseks; muudel põhjendatud ja vältimatutel juhtudel Raudteeliiklust võib kauemaks kui üheks ööpäevaks oluliselt piirata või ajutiselt sulgeda Vabariigi Valitsuse a. määruses nr 75 Raudteeliikluse olulise piiramise ja ajutise sulgemise kord kehtestatud tingimustel. Eesti Raudtee teavitab raudteeveo-ettevõtjaid raudteeliikluse olulisest piiramisest või ajutisest sulgemisest kirjalikult, näidates ära raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise sulgemise põhjuse, algus- ja lõpptähtaja ning liikluskorralduse raudteeliikluse olulise piiramise või ajutise sulgemise ajal Raudteeveo-ettevõtjad peavad arvestama oma töö planeerimisel raudteehoiutööde tegemise hooajal raudteeinfrastruktuuri kasutamist takistavate raudteehoiutöödega ja sellest tulenevate liiklusgraafiku muudatustega Eesti Raudtee koostab raudteevõrgustiku teadaande Lisas 3 kavandatud raudteehoiutööde ajaks vastavalt liiklusgraafiku koostamise juhendile ja raudteelõikude läbilaskevõimele rongiliikluse variantgraafikud, kus on ette nähtud võimalus rongide 11

12 liikluse katkestamiseks tööde ajaks, rongide tihendatud läbilaskmine aknaeelsel perioodil, õigeaegne töörongide kohaletoomine ja äraviimine enne ja peale akent ning peale akna lõppu rongide läbilaskmine kiirusega, millele vastab rööbastee tehniline seisukord Lühiajalistest raudteehoiutöödest tingitud lühiajalised liikluskatkestused ja sellest tulenev rongide liikluskord kavandatakse rongitöö ööpäevasel planeerimisel ööpäeva plaan-graafikus sõltuvalt raudteelõigul kasutada olevast läbilaskevõimest. 1.6 Nõuded raudteeveeremile Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kasutatav raudteeveerem ja vedurimeeskond ning eriveeremijuht peavad vastama õigusaktides, Eesti Raudtee tegevuseeskirjas ja teistes Eesti Raudtee poolt kehtestatud eeskirjades esitatud nõuetele. Raudteeveeremiga veetava kauba laadimisel on raudteeveo-ettevõtjal kohustus järgida lisaks eeltoodud nõuetele rahvusvahelisi nõudeid ning eeskirju (eelkõige SMGS-is, ja Euroopa Liidus ning Raudteetranspordi Nõukogus kehtestatud nõudeid) Kasutatav raudteeveerem peab olema vastavuses raudtee tehnokasutuseeskirja nõuetega, sh: ette nähtud kasutamiseks 1520/1524 mm rööpmelaiusega teel; varustatud SA-3 tüüpi automaatsiduritega, Veeremil on lubatud kasutada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kooskõlastusel ka teist tüüpi automaatsidureid. Sellise veeremi haakimiseks põhitüüpi SA-3 automaatsiduritega veeremi külge peab veerem olema varustatud abiseadmega; varustatud automaatpiduritega; gabariitidega, mis ei ületa 1-T piirmõõtmeid; veovahendid peavad olema varustatud statsionaarse raadiosidega, mis töötab raudteeinfrastruktuuril kasutataval sagedusel ning veovahendtel kasutatavad raadiojaamad peavad omama Eesti Raudtee poolt väljastatud ID-numbreid, mis võimaldavad sisenemise raadiosidesüsteemi; raudteeveeremi mis tahes telje tegelik koormus ei tohi olla suurem kui 32 tonni Raudteevõrgustiku teadaande punktist 1.6 erinevalt seadmestatud seeria veduri või muu veovahendi kasutamine on lubatud üksnes Eesti Raudtee loal. Vastav taotlus tuleb lisada läbilaskevõimeosa eraldamise taotlusele. Eesti Raudteel on õigus taotluses nimetatud veduri või muu veovahendi kasutamise loa andmisest keelduda, kui taotluses nimetatud seeria ei sobi kasutamiseks Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on lubatud eelkõige alljärgnevad kaubarongide kaalu ja pikkuse normid: Piirkond Narva- Tapa Rongi kaal, t Rongi pikkus Vedur NORM MAKSIMAALNE tingvagunites* paaritu paaris paaritu paaris paaritu paaris C 36-7i C 30 M TE TEM-2U/2UM/ TEM TEM TMH ČME M DF7G-E

13 Narva - Vaivara Tapa Ülemiste Ülemiste - Maardu Lagedi - Muuga Ülemiste - Tallinn Tallinn - Paldiski C 36-7i C 30 M TE TEM-2U/2UM/ TEM TEM TMH ČME M DF7G-E C 36-7i C 30 M TE TEM TMH ČME M DF7G-E C 36-7i C 30 M TE TEM-2U/2UM/ TEM TMH ČME M DF7G-E C 36-7i C 30 M TE TEM-2U/2UM/ TEM TMH ČME M DF7G-E C 36-7i C 30 M TE TEM-2U/2UM/ TEM TMH ČME M DF7G-E C 36-7i C 30 M TE TEM-2U/2UM/ TEM TEM TMH TEM ČME M DF7G-E

14 Keila - Riisipere Tapa - Tartu Orava - Tartu Koidula - Orava Koidula Valga Valga - Tartu Koidula - Petseri Tallinn Tallin- Väike C 36-7i C 30 M TEM TMH ČME M DF7G-E C 36-7i TE TEM-2U/2UM/ TEM TMH ČME M DF7G-E C 36-7i TE TEM-2U/2UM/ TEM TMH ČME M DF7G-E C 36-7i TE TEM-2U/2UM/ TEM TMH ČME M DF7G-E C 36-7i TE TEM-2U/2UM/ TEM TMH ČME M DF7G-E C 36-7i TE TEM-2U/2UM/ TEM TMH ČME M DF7G-E C 36-7i TEM TMH TE TEM-2U/2UM/ TEM ČME TEM

15 Veetava rongi brutokaal veoõlal ei tohi ületada kasutatavale vedurile määratud suurimat lubatud brutokaalu. Pikemate rongide liikumine toimub kooskõlastatult Eesti Raudtee liiklusteenistusega Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril kaubaveol kasutatavad vedurid: Veduri tüüp Veduri pikkus tingvagunites C 36-7i 1,46 2TE116 2,59 TEM-2U/2UM/18 1,21 ČME 3 1,23 M62 1,24 TEM TMH 1,21 DF7G-E 1,39 TEM 4 1,21 TEM7 1,54 C 30 M 1,55 *Tingvaguni pikkus on 14 m Raudteeveo-ettevõtja või raudteeveeremi valdaja raudteeveoks vajaliku raudteeveeremi liikumisel Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril peab seda juhtima raudteeveeremijuht, kellel on Eesti või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud kehtiv vedurijuhiluba ning Eestis tegutseva raudtee-ettevõtja väljastatud sertifikaat, mis näitab, millisel infrastruktuuriosal on sertifikaadi omajal lubatud sõita ja millist veeremit on tal lubatud juhtida. Sertifikaati omavad vedurijuhid ei pea omama eraldi Eesti Raudtee tööluba. Raudteeseaduse 44 lg 4 nõuetele vastavat kutsetunnistust omavad eriveeremijuhid, peavad Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril töötamiseks tööloa saamiseks läbima katsesõidu vastavas piirkonnas ja sooritama vajalike jaamade tehnokorraldusaktide ning kohalike töötingimuste teadmises eksami. Teadmiste hindamine toimub iga nelja aasta järel. Informatsioon töölubade kehtivuse kohta on kättesaadav aadressil: Punktis nimetatud sertifikaadi väljastamiseks vajalikku vedurijuhtide üldist erialateadmist, raudteeveeremi ja Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuriga seotud teadmist hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tunnustatud eksamineerija. Tööloa väljastamiseks vajalikku eriveeremijuhtide Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuriga seotud teadmist hindab Eesti Raudtee eksamikomisjon Manöövriveduri töötamisel jaamas ja väljasõidul jaamavahele võib täita vedurijuhi abi kohuseid manöövrijuht. Manöövrijuht võib täita vedurijuhi abi kohustusi, kui tal on olemas vastav kutse Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuril on lubatud kasutada reisijateveol veeremikoosseise, mis vastavad järgmistele nõuetele: Elektrirongid: Rongi tüüp Vagunite arv Brutokaal tonnides Rongi pikkus tingvagunites Flirt EMU ,12 Flirt EMU ,36 15

16 Diiselrongid: Rongi tüüp Vagunite arv Brutokaal tonnides Tingpikkus Flirt DMU ,25 Flirt DMU ,28 Flirt DMU ,31 DR1A ,68 DR1A ,9 DR1A ,12 DR1A ,34 DR1A ,56 DR1B ,68 DR1B ,9 DR1B ,12 DR1B ,34 DR1B ,56 DR1BJ ,34 DR1BJ ,56 DR , Vagunkoosseisud: Vedurid: Arvestuslik kaal Veduri pikkus Tüüp tonnides tingvagunites TEP , Reisivagunid, restoran-, pagasi- ja muud eriotstarbelised reisivagunid, mis vastavad Eestis kehtivate eeskirjade (sh Reisivagunite rahvusvahelises ühenduses kasutamise eeskiri, PPPV (Правила пользования пассажирскими вагонами в международном сообщении (ПППВ)) nõuetele Reisijateveo-ettevõte peab kooskõlastama Eesti Raudtee raudteinfrastruktuuril kurseerivate rongikoosseisude skeemid ja pikkused Kaupade laadimise ja kinnitamise, ebagabariitsete ja raskekaaluliste ning transportööridele laaditud kaupade vedamise tingimused on toodud Eesti Raudtee tegevuseeskirja punktis Raudteeinfrastruktuuri kasutustasude määramise põhimõtted Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning abiteenuste eest, juurdepääsu tagavate põhiteenuste lisatasu, samuti tasu eraldatud sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade eest ja teenindusrajatiste kasutustasu määratakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 51 kehtestatud Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika (edaspidi metoodika) alusel. 2.1 Raudteeinfrastruktuuri kulude arvestus Eesti Raudtee on välja töötanud põhimõtted, mille alusel toimub põhi-, lisa- ja abiteenuste osutamisega seotud kulude eristamine ning neid põhimõtteid ajakohastatakse vastavalt vajadusele parimate praktiliste teadmiste ja rahvusvaheliste 16

17 tavade kohaselt. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulud omistatakse konkreetsetele teenustele, mis on põhjustanud nende kulude tekkimise. Iga kulu on kas otse või proportsionaalselt omistatud ainult ühele teenusele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning teenindusrajatise käitaja hindavad enne raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ja kasutustasu lisatasu ning teenindusrajatise kasutustasu määramist raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kulusid igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi tema liiklusgraafikuperioodi eelse majandusaasta andmete alusel ning täpsustavad kasutustasu aluseks olevaid kuluandmeid Statistikaameti avaldatud hinnaindeksitega, mis määratlevad inflatsioonitaset järgmiseks majandusaastaks Kasutustasu ja kasutustasu lisatasu juurdepääsu tagavate teenuste eest määratakse kogu raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja raudteevõrgustikus samal põhimõttel ning raudteeinfrastruktuuri kasutustasu peab tagama avaliku raudtee diskrimineerimata kasutamise kõikidele raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimeosade kasutajatele Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu makstakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale, kes rahastab selle arvelt oma majandustegevust Teenindusrajatise kasutustasu makstakse teenindusrajatise käitajale, kes rahastab selle arvelt oma majandustegevust. Teenindusrajatiste käitaja on raudteeseaduse 58 1 lg 5 kohaselt Eesti Raudtee. 2.2 Raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutustasu ja kasutustasu lisatasud Raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutada andmise kulud koosnevad kuludest, mis on otseselt seotud rongiliikluse korraldamisega (otsesed kulud) ning millele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel lisatasusid, arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda. Kasutustasu ja kasutustasu lisatasud ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kogukulu (sh kapitalikulu ja mõistlikku ärikasumit) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vastavalt raudteeseaduse 59 lõikele 3 1 kehtestada juurdepääsu tagavatele põhiteenustele lisatasu maksimummäära, arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda, tagades seejuures raudtee turusegmentide optimaalse konkurentsivõime Raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutada andmise otsesed kulud arvutatakse Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/909, milles käsitletakse rongiliikluse korraldamisega seotud otseste kulude arvutamise meetodeid (edaspidi rakendusmäärus) (ELT L 148, , LK 17-22) kohaselt Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada andmise eest koosneb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja sellekohase teenuse otsestest kuludest, millele võib kehtestada metoodika -s 9 sätestatud põhimõtete alusel lisatasusid. Kui raudteevedu teostatakse muul kui kaubanduslikul eesmärgil, sh antakse raudteeinfrastruktuur kasutada raudteeveeremi juhi katsesõiduks, on kasutustasu seotud üksnes selle läbilaskevõimeosa kasutada andmise otseste kuludega ja neile lisatasusid ei määrata. 2.3 Raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste kasutustasud ning teenindusrajatiste kasutustasud Raudteeinfrastruktuuri lisa- ja abiteenuste kasutustasu ning teenindurajatiste kastustasu arvestamisel lähtutakse vastava teenuse kogukuludest, mis on osutatava teenusega 17

18 seotud otsekulude, kapitalikulu, proportsionaalse osa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasumi summa Lisa- ja abiteenuste otsekulude arvutamisel võetakse arvesse ainult kõnealuste teenustega seotud kulusid Üldkulud jaotatakse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt osutatavate teenusete vahel proportsionaalselt kõikide teenuste otsekulude summale. 2.4 Põhivara ja kapitalikulu arvestus Kapitalikulu on kulu, mis on seotud materiaalse põhivara soetamisega. Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine teenuste müügi kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Kapitalikulu arvutatakse raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja raamatupidamise sise-eeskirjas toodud põhivara amortisatsiooninormide alusel Kapitalikulu arvutamisel loetakse materiaalse põhivara reguleeritud väärtuseks tema ajaloolist soetusmaksumust, mis põhineb raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja teenindusrajatise käitaja poolt varade soetamise ajal makstud summadel. 2.5 Mõistliku ärikasumi arvestamine Raudteeinfrastruktuuri mõistlik ärikasum leitakse metoodika 7 alusel Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja mõistliku ärikasumi määr protsentides ei või ületada tema kapitali kaalutud keskmist hinda Mõistliku ärikasumi arvutamisel loetakse vastava teenuse osutamisega seotud põhivara reguleeritud väärtuseks tema bilansiline jääkmaksumus liiklusgraafikuperioodile eelneva majandusaasta lõpu seisuga. 2.6 Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ühikukulu Raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhiteenuste kasutustasu ja lisatasu ühikukulud arvutatakse rakendusmääruse alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib muuta keskmisi otseseid ühikukulusid, et võtta arvesse raudteeinfrastruktuuri erinevaid kulumistasemeid vastavalt rakendusmääruse artikli 5 punktis 2 nimetatud parameetritele. 2.7 Kasutustasu ja kasutustasu lisatasu vähendamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vähendada juurdepääsu tagavate põhiteenuste kasutustasu (nn minimaalne juurdepääsupakett) üksnes tegeliku kokkuhoiu ulatuses, mida raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on infrastruktuurile juurdepääsu tagavate põhiteenuste kulude osas saavutanud. Vähendamise määra kindlakstegemisel ei tohi arvesse võtta kulude vähenemist, mida on kehtivas kasutustasus juba arvestatud Kasutustasu lisatasu võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vähendada vastavalt turusegmendi võimekusele tasuda raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid. 2.8 Kasutustasu määramine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määrab kogu liiklusgraafikuperioodiks kasutustasud põhi-, lisa- ja abiteenuste eest mitte hiljem kui kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. Kasutustasu ja kasutustasu lisatasu määrad segmentide ja teenuste kaupa avaldatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel 18

19 2.8.2 Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil töörongi liiklemisel tööobjektile ja tagasi raudteeinfrastruktuuri põhiteenuste kasutustasu ja kasutustasu lisatasu ei rakendu Eesti Raudtee määrab teenindusrajatiste kasutustasu vähemalt kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. Samaliigilistele teenindusrajatistele, nt seisuteedele määratakse ühtne kasutustasu. Teenindusrajatiste kasutustasu määramine vormistatakse juhatuse otsusega. Teenindusrajatiste kasutustasud teenindusrajatiste kaupa avaldatakse Eesti Raudtee veebilehel ( Teenindusrajatiste kasutustasu määramisel juhindub Eesti Raudtee raudteevõrgustiku teadaande punktides ning 2.3. kuni 2.5. sätestatust ning võtab arvesse kulude põhjuslikke seoseid konkreetse teenindusrajatise kasutada andmisega. Teenindusrajatise kasutustasu peab tagama teenindusrajatise diskrimineerimata kasutamise. 2.9 Reserveerimistasu Eesti Raudtee võib raudteeseaduse 59 1 lg 1 kohaselt läbilaskevõime taotlejalt võtta reserveerimistasu kasutamata jäänud jaotatud läbilaskevõime eest. 3. Läbilaskevõime jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid 3.1 Läbilaskevõime jaotamise menetluse põhimõtted Läbilaskevõime jaotamise menetluse eemärgiks on raudteeveo-ettevõtjate taotluste rahuldamine võimalikult suures ulatuses läbilaskevõimeosa saamiseks, sealhulgas sellistele rongiliinidele, mis läbivad rohkem kui ühte raudteevõrgustikku Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotatakse lähtuvalt liiklusgraafikuperioodist Eesti Raudtee võib läbilaskevõime kasutamiseks sõlmida selle taotlejaga lepingu kuni viieks järjestikuliseks liiklusgraafikuperioodiks, kusjuures läbilaskevõimeosa täpsustatakse igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi. Läbilaskevõime jaotamise eesmärk on tagada läbilaskevõime osa eraldamine raudtee-ettevõtjatele, kes: on suutelised neile eraldatud läbilaskevõimeosa ka reaalselt kasutama, on maksevõimelised, s.t on suutelised täitma kasutustasu maksmise kohustust ja teisi võetud kohustusi kogu 2019/2020 liiklusgraafikuperioodi jooksul Raudteevõrgustiku teadaande punktis nimetatud hinnangute andmisel võtab Eesti Raudtee arvesse ennekõike ohutus- ja tehniliste nõuete järgimist raudteeveo-ettevõtja poolt, kehtivat turuolukorda ning selle arenguvõimalust, konkurentsiseaduse 18 lg 2 nimetatud asjaolusid, raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingust tulenevate kohustuste varasemat täitmist sh eraldatud läbilaskevõimeosade senist kasutust, jõustunud haldusakti või kohtuotsusega tuvastatud hinnangut lepinguliste kohustuste täitmisele jms asjaolusid Eesti Raudtee eraldab läbilaskevõime jaotamisel raudteeseaduse 50 lg 2 kohaselt esimese eelistusena rongiliinid, mis on vajalikud avalikuks reisijateveoks rahvusvahelises otseühenduses. Esimest eelistust kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjatele, kes tegelevad avaliku reisijateveoga rahvusvahelises otseühenduses rahvusvahelise kokkuleppe alusel ja kes vastavad selles sätestatud tingimustele Teise eelistusena eraldatakse raudteeseaduse 50 lg 3 kohaslt läbilaskevõimeosad riigisiseseks avalikuks reisijateveoks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab Eesti Raudtee riigisisese avaliku reisijateveo vajadusest raudteeseaduse 52 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks, mis on 9 kuud enne liiklusgraafiku perioodi algust. 19

20 3.1.7 Läbilaskevõime jaotamise menetlus viiakse läbi selliselt, et tagatud on jaotamisele pandava läbilaskevõime kasutamine maksimaalses võimalikus mahus. Eesmärgiks on tagada jaotatud läbilaskevõime kasutamine 80%-lises mahus liiklusgraafikuperioodil Läbilaskevõime jaotamise menetluse läbiviimisel lähtub Eesti Raudtee kõikide taotlejate, Eesti Raudtee kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, raudteeveo-ettevõtluse valdkonna ning ühiskonna kui terviku huvidest arvestades raudteevõrgustiku teadaande punkti 3.1 alapunktides toodud põhimõtteid. 3.2 Läbilaskevõime taotlejad ja taotluste rahuldamise kriteeriumid Läbilaskevõime taotlejateks saavad olla raudteeveo-ettevõtjad, kellel on raudtee reisijateveo või kaubaveo tegevusluba ja ohutustunnistus ning sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõime taotlemise korral ka raudteeveeremi valdaja, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja, kes ei ole raudteeveo-ettevõtja, võib läbilaskevõimeosa taotleda, kui ta on kohustatud tegutsema rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbiva rongiliini saamiseks taotluse esitanud raudteeveo-ettevõtja nimel. Läbilaskevõimeosa taotletakse kasutamiseks raudteeveo-ettevõtja poolt ja arvel Raudteeveo-ettevõtjatele, kes ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigis, võib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja läbilaskevõimeosa anda juhul, kui see on jaotamata jäänud põhjusel, et selle kohta ei ole Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud raudteeveoettevõtja taotlust esitanud Läbilaskevõime eraldamise taotlused esitatakse Eesti Raudteele. Taotlus peab sisaldama taotleja täpset ärinime, registrikoodi ja aadressi. Taotlusele tuleb lisada dokument, millest nähtuvad taotluse allkirjastanud isiku volitused taotluse esitamiseks. Taotlus peab olema koostatud eesti keeles ja allkirjastatud taotleja poolt. Allkirjastatud taotlus ei või sisaldada parandusi ega täiendusi. Kui taotluse lisad on võõrkeelsed, siis tuleb taotlusele lisada võõrkeelse lisa tõlge eesti keelde Läbilaskevõime eraldamise taotluse esitamisel taotleja kinnitab, et: ta vastab õigusaktides ettenähtud nõuetele; talle läbilaskevõimeosa eraldamiseks puuduvad õiguslikud ja majanduslikud takistused; ta on tutvunud raudteevõrgustiku teadaande punktis 3.9 nimetatud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu oluliste tingimustega ning kohustub neid täitma; kasutab talle eraldatud läbilaskevõimeosa vastavalt raudteevõrgustiku teadaande punktis 3.10 märgitud põhimõttele kogu läbilaskevõime jaotamise perioodi jooksul; on tutvunud ohtlike kaupade vedu reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuetega ja kohustub neid täitma juhul, kui läbilaskevõimet soovitakse kasutada ohtlike kaupade veoks Raudteevõrgustiku teadaande punktis märgitud asjaolude tõendamiseks lisab taotleja taotlusele vähemalt alljärgnevad raudteeveo-ettevõtja tegelike ja võimalike kohustuste täitmise finantsmajanduslikku ja tehnilist suutlikkust tõendavad dokumendid ja selgitused, määrates seejuures kindlaks, milline esitatud teave sisaldab raudteeveo-ettevõtja ärisaladust: teave lepingute kohta, mis kinnitavad ja sisaldavad kaupade vedamise korraldamist taotleja poolt; 20

21 teave riigisisesel avalikul reisijateveol eelnevalt veetud reisijate arvu kohta raudteelõikudel ja rongiliinidel; teave riigisisese avaliku reisijateveoteenuse kasutamise vajadusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimuse kohaselt; andmed raudtee-ettevõtja valduses ja raudteeliiklusregistris registreeritud või registreerimisele kuuluvate punktis ja nimetatud vedurite arvu kohta. Vedurite puudumise korral esitab raudteeveo-ettevõtja dokumendid, mis kinnitavad raudteeveeremi omandamist/üürimist liiklusgraafikuperioodiks. Sellise veduri puhul, mis on kantud mõne teise riigi raudteeliiklusregistrisse, esitab raudteeveo-ettevõtja väljavõtte vastavast registrist; ettevõtja vedurijuhtide ja vedurijuhiabide arv; ohtlike veoste vedamisel 2019/2020 liiklusgraafikuperioodil andmed ohutusnõuniku kohta ning ohtlike veoste vedamiseks kehtestatud nõuded; ettevõtja bilanss ja 2017.a. kasumiaruanne a. seisuga, kui taotluse esitamise hetkel ei ole raudteeveo-ettevõtjal esitada kinnitatud aasta majandusaasta aruannet ja juhul, kui neid ei ole võimalik kätte saada avalikest registritest; teave taotleja omanike ja kontserni kuulumise kohta; igasugune muu teave, millega taotlejal on võimalik tõendada enda võimet kasutada maksimaalselt ära taotletud läbilaskevõimeosi Eesti Raudtee kontrollib taotluse esitaja poolt esitatud vajalike dokumentide olemasolu ja esitatud andmete õigsust. Juhul, kui taotluse esitaja ei ole taotlusele lisanud kõiki nõutud dokumente või andmeid, ega esita neid Eesti Raudtee poolt puuduste kõrvaldamiseks määratud täiendava tähtaja jooksul, samuti juhul, kui on tuvastatud taotluse esitaja poolt valeandmete esitamine, on Eesti Raudteel õigus jätta läbilaskevõime jaotamise taotlus osaliselt või täielikult (kõigi läbilaskevõimeosade või osade läbilaskevõimeosade osas) läbi vaatamata. Taotluse täielikust või osalisest läbivaatamata jätmisest teatab Eesti Raudtee taotluse esitajale viivitamatult Taotluses märgitud asjaolude kontrollimiseks võib Eesti Raudtee teostada päringuid riigi andmekogudest, küsida taotleja juhatuselt ja nõukogult selgitusi taotleja majandusliku seisu ja muude läbilaskevõimeosa eraldamise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. Täiendavad andmed ja dokumendid esitatakse Eesti Raudtee poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui taotlusele või selle selgitustele on lisatud finantstagatisi, siis arvestatakse üksnes neid, mis on väljastatud Euroopa Liidu liikmesriigis asuva krediidiasutuse, millele rahvusvahelised reitinguagentuurid on kehtestanud krediidireitingu tasemel Baa1 (Moody s) ja / või BBB+ (S&P ning Fitch) või kõrgem, poolt Juhul, kui Eesti Raudtee on kindlaks teinud, et teadaande punktis toodud nõuetele mittevastavuse tõttu on läbilaskevõimeosa jaotamine raudteeveo-ettevõtjale põhjendamatu, teatab ta sellest viivitamatult taotlejale. 3.3 Läbilaskevõime menetluse tähtajad Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotusperiood ühtib liiklusgraafikuperioodiga ja kestab 12 kuud. Läbilaskevõime jaotamise taotlused tuleb Eesti Raudteele esitada hiljemalt 9 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust Eesti Raudtee teeb läbilaskevõime jaotamise otsused taotlejatele teatavaks hiljemalt 7 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust. 21

Rdtv teadaanne Edelaraudtee Infrastruktuuri AS

Rdtv teadaanne Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kinnitatud Tehnilise Järelevalve Ameti 13.02.17 käskkirjaga nr 1-10/17-008 EDELARAUDTEE INFRASTRUKTUURI AS RAUDTEEVÕRGUSTIKU TEADAANNE LIIKLUSGRAAFIKUPERIOODIKS 10. detsember 2017 kuni 08. detsember 2018

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI AASTA ARUANNE ANNUAL REPORT OF TECHNICAL REGULATORY AUTHORITY OF ESTONIA 2016

TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI AASTA ARUANNE ANNUAL REPORT OF TECHNICAL REGULATORY AUTHORITY OF ESTONIA 2016 TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI 2016. AASTA ARUANNE ANNUAL REPORT OF TECHNICAL REGULATORY AUTHORITY OF ESTONIA 2016 Sisukord A.1 Raporti sisu... 3 A.2 Summary... 3 B. Tutvustav osa... 4 B.1 Üldine... 4 B.2

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Otsus

Otsus Otsus Tallinn 17.06.2009 nr 5.1-5/09-0028 AS Maardu Terminal 18.09.2008 taotluse alusel algatatud haldusmenetluse lõpetamine 1. Haldusmenetluse algatamine Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius esitas

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Microsoft Word - 228est.doc

Microsoft Word - 228est.doc KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

How to use

How to use RAUDTEEDE PROJEKTEERIMINE JA RAUDTEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS KEES VANAMÖLDER 1 Ettekande sisu 1. Sissejuhatus. Mõisted. Raudtee konstruktsioon, sarnasused / erinevused autoteedega 2. Uute raudteede ehitus.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa1.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Türi TKA 2017

Türi TKA 2017 Lisa 1 Juhendi IP0012/J07 Jaama TKA koostamise juhend juurde TEHNOKORRALDUSAKT Tiitelleht 1. Jaamaga liituvad jaamavahed 2. Jaamaga liituvad teise isiku valduses olevad raudteed 3. Teede ja parkide loetelu

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

LEPING, UUS

LEPING, UUS PÜSIKLIENDI KREDIIDILEPING NR -PM Tallinnas, kuupäev AS PUUMARKET, registrikoodiga 10363212, aadressiga Väike-Männiku 11, Tallinn 11216, juhatuse liige (isikukood ) isikus, kes tegutseb põhikirja alusel

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse In

TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse In TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, registrikood 90005872 (edaspidi

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: RÄLBY KÜLASELTS registrikood: tänava/talu nimi, Lill MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80188897 tänava/talu nimi, Lillgordi maja ja korteri number: küla: Rälby küla vald: Vormsi vald maakond:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem