Mänguasjade ohutuse direktiiv 2009/48/EÜ

Väljavõte

1 Ref. Ares(2016) /04/2016 EUROOPA KOMISJON Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat Tarbija-, keskkonna- ja tervisetehnoloogiad Biotehnoloogia ja toiduainete tarneahel Mänguasjade ohutuse direktiiv 2009/48/EÜ Selgitav juhend Ver. 1.9 Kuupäev: Commission européenne, B-1049 Bruxelles / Europese Commissie, B-1049 Brussel - Belgium. Telefon: (32-2)

2 JUHEND MÄNGUASJADE OHUTUST KÄSITLEVA DIREKTIIVI 2009/48/EÜ KOHALDAMISE KOHTA MÄRKUSED 1. Käesolev juhend on ette nähtud kasutamiseks kõikidele osalistele, keda direktiiv 2009/48/EÜ (edaspidi mänguasjade ohutuse direktiiv ) kas otseselt või kaudselt mõjutab. Juhime lugejate tähelepanu asjaolule, et käesoleva juhendi eesmärk on üksnes lihtsustada direktiivi 2009/48/EÜ kohaldamist ning õiguslikult siduv on ikkagi asjakohane akt, millega direktiivi tekst riiklikusse õigusesse üle võetakse. Siiski aitab käesolev dokument tagada, et kõik sidusrühmad kohaldaksid direktiivi järjepidevalt. Juhendi eesmärk on aidata tagada ühenduse territooriumil mänguasjade vaba ringlus, tuginedes liikmesriikide valitsusekspertide ja teiste asjaosaliste üksmeelsele seisukohale. 2. Käesoleva juhendi on koostanud Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi asjakohased talitused, pidades nõu liikmesriikide, Euroopa tööstuse, Euroopa standardiorganisatsioonide, Euroopa tarbijaorganisatsioonide ja teavitatud asutustega. 3. Komisjon ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas juhendis esitatud teabega, millel on üksnes nõuandev funktsioon. Asjaomane teave: on vaid üldise iseloomuga ning ei ole ette nähtud ühegi konkreetse isiku või üksuse konkreetse olukorra käsitlemiseks; osutab mõnikord välisele teabele, mida komisjoni talitused ei saa kontrollida ja millega seoses ei võta nad mingeid kohustusi; on arenev dokument, mida korrapäraselt ajakohastatakse ja läbi vaadatakse; ei ole õigusnõuanne. 4. Kõik käesolevas juhendis esitatud viited CE-märgisele ja EÜ vastavusdeklaratsioonile on seotud üksnes direktiiviga 2009/48/EÜ. Kui mänguasi lastakse turule ühenduse territooriumil, tuleb kohaldada kõiki teisi asjakohaseid õigusakte. 5. Täpsemad juhtnöörid, eelkõige konkreetsete tooteliikide kohta, leiab komisjoni veebisaidilt:

3 SISSEJUHATUS Tehnoloogia areng mänguasjade turul on toonud päevakorda uusi mänguasjade ohutuse küsimusi ning on suurendanud tarbijatele muret selles valdkonnas. Nn vana mänguasjade ohutust käsitleva direktiiviga 88/378/EMÜ saadud kogemuste põhjal järeldati, et vaja on ajakohastada ja täiendada ohutusnõudeid, eelkõige sellistes valdkondades nagu müra, mänguasjades sisalduvad kemikaalid ja toidukaupades sisalduvate mänguasjade põhjustatud lämbumisoht. Samal ajal rõhutasid turujärelevalveasutused vajadust tagada järjepidev lähenemine, eelkõige õigusakti rakendamise ja turujärelevalve valdkonnas, sest võrreldes direktiivi 88/378/EMÜ jõustumisajaga aastal on turg hoopis teistsugune. Seetõttu tuli uues direktiivis 2009/48/EÜ nende arengusuundadega arvestada. Kooskõlas parema õigusloome algatusega oli komisjon alustanud ka õigusliku raamistiku lihtsustamist ning selle kvaliteedi ja tõhususe parandamist. Direktiiv 2009/48/EÜ on esimene valdkondlik direktiiv, mis hõlmab toodete ELis turustamise üldist raamistikku, nn kaupade paketti, ning on sellega kooskõlla viidud. (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli aasta otsus nr 768/2008/EMÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ). Käesoleva juhendi eesmärk on selgitada direktiivis 2009/48/EÜ nimetatud teatavaid mänguasjade ohutusega seotud küsimusi ja menetlusi. Juhendit tuleks kasutada koostoimes direktiivi ja Euroopa Komisjoni aasta sinise raamatuga ELi tootenormide rakendamise kohta: Käesoleva juhendi eesmärk on anda juhtnööre selle kohta, kuidas tagada, et juhiste ja hoiatustega edastatav teave oleks tarbijatele, mänguasja ostjatele ja sellega mängijatele kättesaadav ja mõistetav, nii et nad saaksid mänguasja ohutult ja nõuetekohaselt kasutada. Uued meetmed peaksid parandama hoiatuste tõhusust õnnetuste ärahoidmise osas. Seetõttu peaks mänguasjadel olema selgesti nähtavad, hõlpsasti loetavad ja mõistetavad hoiatused, et vähendada nende kasutusest tulenevaid riske. Tasub meeles pidada, et mänguasjad, mis on ohutud teatava lasterühma jaoks või teatavates kasutustingimustes, võivad olla ohtlikud teiste laste jaoks või teistsugustes kasutustingimustes. Käesolev juhend ei ole ette nähtud kasutamiseks üksnes liikmesriikide pädevatele asutustele, vaid ka peamistele asjaomastele ettevõtjatele, nagu tootjad, tootjate kutseühingud, standardite koostamise eest vastutavad organid ning vastavushindamist tegema volitatud asutused. Eelkõige peab käesolev dokument tagama, et nõuetekohase kohaldamise korral kõrvaldatakse direktiiviga Euroopa Ühenduses kaupade vaba ringlusega (vaba liikumisega) seotud takistused ja raskused. Tuleb märkida, et käesolevas juhendis esitatud seisukohad on seotud üksnes direktiivi 2009/48/EÜ kohaldamisega, kui ei ole märgitud teisiti. Kõik asjaosalised peaksid olema teadlikud muudest võimalikest kehtivatest nõuetest (vt ). 3

4 Käesolevas dokumendis sisalduvad pildid on näited, mille eesmärk on arusaamist lihtsustada. Nende põhjal ei saa eeldada, et kujutatud tooted vastavad nõuetele. 4

5 JUHEND MÄNGUASJADE OHUTUST KÄSITLEVA DIREKTIIVI 2009/48/EÜ KOHALDAMISE KOHTA I PEATÜKK. ÜLDSÄTTED Artikkel 1. Sisu Artikkel 2. Reguleerimisala Artikli 2 lõike 1 esimene lõik Artikli 2 lõike 1 teine lõik Artikli 2 lõige Artikkel 3. Mõisted Funktsionaalne toode Funktsionaalne mänguasi Veemänguasi Suurim valmistajakiirus Tegevusmänguasjad Keemiline mänguasi Haistmismeelt arendavad lauamängud, kosmeetikakomplekt ja maitsmismeelt arendav mäng Kahjustus Oht Risk Mõeldud kasutamiseks II PEATÜKK. ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED Artiklid 4 kuni III PEATÜKK. MÄNGUASJADE VASTAVUS Artikkel 10. Olulised ohutusnõuded Artikli 10 lõige Artikli 10 lõike 2 esimene lõik Artikli 10 lõike 2 teine lõik Artikli 10 lõike 2 kolmas lõik Artikli 10 lõige Artikkel 11. Hoiatused Artikli 11 lõike 1 esimene lõik Artikli 11 lõike 1 teine lõik Artikli 11 lõike 1 kolmas lõik

6 Artikli 11 lõike 2 esimene lõik Artikli 11 lõike 2 teine lõik Artikli 11 lõike 2 kolmas lõik Artikli 11 lõige Artikkel 12. Vaba liikumine Artikkel 13. Vastavuse eeldamine Artikkel 14. Formaalsed vastuväited harmoneeritud standarditele Artikkel 15. EÜ vastavusdeklaratsioon Artikli 15 lõige Artikli 15 lõige Artikli 15 lõige Artikkel 16. CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted Artikli 16 lõige Artikli 16 lõige Artikli 16 lõige Artikli 16 lõige Artikkel 17. CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused Artikli 17 lõige Artikli 17 lõige IV PEATÜKK. VASTAVUSHINDAMINE Artikkel 18. Ohutushinnangud Artikkel 19. Kohaldatavad vastavushindamismenetlused Artikli 19 lõige Artikli 19 lõige Artikli 19 lõige Artikkel 20. EÜ tüübihindamine Artikli 20 lõige Artikli 20 lõige Artikli 20 lõige Artikli 20 lõike 4 esimene lõik Artikli 20 lõike 4 teine lõik Artikli 20 lõike 4 kolmas lõik Artikli 20 lõike 4 neljas lõik Artikli 20 lõige Artikkel 21. Tehniline dokumentatsioon

7 Artikli 21 lõige Artikli 21 lõige Artikli 21 lõige Artikli 21 lõige V PEATÜKK. VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE Artiklid VI PEATÜKK. LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED JA VOLITUSED Artikkel 39. Ettevaatuspõhimõte Artikkel 40. Turujärelevalve korraldamise üldine kohustus Artikkel 41. Ettekirjutused teavitatud asutusele Artikli 41 lõige Artikli 41 lõige Artikli 41 lõige Artikkel 42. Mänguasjadega, millega kaasneb risk, siseriiklikul tasemel tegelemise menetlus Artikkel 43. Ühenduse kaitsemenetlus Artikkel 44. Teabevahetus ühenduse kiire teabevahetuse süsteem Artikkel 45. Formaalne mittevastavus VII PEATÜKK. KOMITEEMENETLUS Artikkel 46. Muudatused ja rakendusmeetmed Artikli 46 lõike 1 esimene lõik Artikli 46 lõike 1 teine lõik Artikli 46 lõige Artikli 46 lõige Artikkel 47. Komiteemenetlus Artikli 47 lõige Artikli 47 lõige VIII PEATÜKK. HALDUSLIKUD ERISÄTTED Artikkel 48. Aruandlus Artikkel 49. Läbipaistvus ja konfidentsiaalsus Artikkel 50. Meetmete põhjendamine Artikkel 51. Karistused IX PEATÜKK. LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED Artikkel 52. Direktiivide 85/374/EMÜ ja 2001/95/EÜ kohaldamine

8 Artikli 52 lõige Artikli 52 lõige Artikkel 53. Üleminekuperioodid Artikli 53 lõige Artikli 53 lõige Artikkel 54. Ülevõtmine Artikkel 55. Kehtetuks tunnistamine Artikkel 56. Jõustumine Artikkel 57. Adressaadid I LISA. LOETELU TOODETEST, MIDA EI PEETA MÄNGUASJAKS KÄESOLEVA DIREKTIIVI TÄHENDUSES (VIIDATUD ARTIKLI 2 LÕIKES 1) Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt II LISA. ERIOHUTUSNÕUDED FÜÜSIKALISED JA MEHAANILISED OMADUSED Punkt Punkt Punkt

9 Punkt 4 alapunkt a Punkti 4 alapunkt b Punkti 4 alapunkt c Punkti 4 alapunkt d Punkti 4 alapunkt e Punkti 4 alapunkt f Punkti 4 alapunkt g Punkti 4 alapunkt h Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt 9 alapunkt a Punkti 9 alapunkt b Punkt Punkt II. SÜTTIVUS Punkt Punkt Punkt Punkt III. KEEMILISED OMADUSED Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Point Punkt ELEKTRILISED OMADUSED

10 Punkti 1 esimene lõik Punkti 1 teine lõik Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt V. HÜGIEEN Punkt Punkt VI. RADIOAKTIIVSUS A liide B liide Punkt Punkt Punkt Punkt Punkt C liide III LISA EÜ vastavusdeklaratsioon IV LISA Tehnilised dokumendid V LISA. HOIATUSED A OSA. Üldised hoiatused B OSA. Konkreetsed hoiatused ja ohutusnõuded teatavate mänguasjarühmade kasutamisel Punkt Punktid ÜLEVAADE STANDARDITEST JA JUHENDITEST Direktiivi 2009/48/EC kohased harmoneeritud standardid Direktiivi 2009/48/EC kohased harmoneerimata standardid

11 15.3. Muud asjakohased standardid ja juhendid I SELGITUS. ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED II SELGITUS. SELGELT NÄHTAVAD JA KERGESTI LOETAVAD HOIATUSED III SELGITUS. CE-MÄRGIS IV SELGITUS. MÄNGUASJADE OSAD, MIS ON MUUL VIISIL OTSESELT TOIDU KÜLGE KINNITATUD V SELGITUS. ÜLEVAADE TEKSTIILMÄNGUASJADEST JUHEND ÜLDISE TOOTEOHUTUSE DIREKTIIVI JA MÄÄRUSE (EÜ) NR 765/2008 VAHELISE SUHTE KOHTA

12 MUUDATUSED VÕRRELDES EELMISE VERSIOONIGA Ver. 1.1 Ver. 1.1 Ver. 1.2 Ver. 1.2 Ver. 1.2 Ver. 1.2 Ver. 1.2 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Pildil kujutatud voolimissavi on näide elastse materjali kohta Pildil kujutatud lima on näide kleepuva materjali kohta Väljendite ei ole võimalik ja suurus ei võimalda selgitus Väljendi nõutud dokumendid selgitus Väljendite tootja, importija, levitaja ja esindaja selgitus Mänguasjade ohutuse direktiivi ja kemikaalimääruse REACH eristus Lõhnaainete jäljed Kaubandustegevuse määratlus Selgitus identifitseerimisnumbri kohta Õiged viited juhendite pealkirjadele Määratluste (oht) õige kasutus Hoiatuste parem sõnastus Selgitus kataloogi- ja internetimüügi kohta Ohutushinnangu selgituse parandus Määratluste (oht) õige kasutus Teavitatud asutus ja nõustamisteenused Lisatud juhendi seos üldise tooteohutuse direktiivi ja määrusega Aruandlust käsitlev tekst kustutatud (kordus) Lisatud juhendi seos üldise tooteohutuse direktiivi ja määrusega Selgitus mänguasjade ja toiduga seotud mehaaniliste nõuete kohta (4f) Selgitus mänguasjade ja toiduga seotud mehaaniliste nõuete kohta (4h) Tegevusmänguasi ja kohaldatavad standardid 12

13 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.3 Ver. 1.4 Ver. 1.4 Ver. 1.4 Ver. 1.4 Ver. 1.4 Ver. 1.5 Ver. 1.6 Ver. 1.6 Ver. 1.7 Ver. 1.7 Ver. 1.7 Ver. 1.7 Ver. 1.7 Ver. 1.7 Ver. 1.7 Ver. 1.7 Ver. 1.7 Toiduga kokkupuutuvat materjali käsitleva määruse reguleerimisala Jäljed ja hea tootmisprotsess Mänguasjamaterjali näited ja klassifitseerimine Hoiatuspiktogrammi mõõtmed ja selgitus hoiatuste kohta Standardite uuendatud loend Lisatud juhendi seos üldise tooteohutuse direktiivi ja määrusega Selgitus levitajate kohustuste kohta Selgitus ettevõtjate kohta Selgitus nähtavuse nõude kohta Selgitus vastavusdeklaratsiooni sõnastuse kohta Selgitus hügieenimärgistuse kohta Selgitus levitajate kohustuse kohta CE-märgis Selgitus levitaja kohta Direktiivi 88/378 kohaste harmoneeritud standardite viite kustutamine Selgitus artikli 2 lõike 1 teise lõigu tõlgenduse kohta Selgitus meelelahutuslike mänguasjade kohta Selgitus internetimüügi korral kasutatavate hoiatuste kohta Selgitus nii mänguasju kui ka muid tooteid sisaldavate koondpakendite CE-märgise kohta Selgitus I lisa tõlgendamise kohta Uuendatud viited liidu õigusaktidele Uuendatud viited harmoneeritud standarditele Uuendatud viide kosmeetikatoodete määrusele 13

14 Kustutatud viide näpuvärvidele Ver. 1.7 Ver. 1.7 Ver. 1.7 Ver. 1.8 Ver. 1.8 Ver. 1.8 Ver. 1.8 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Kemikaalide migratsiooni teatud piirmäärade uuendatud väärtused Uuendatud viited harmoneeritud standarditele Uuendatud viited harmoneeritud standarditele Veebisaitide hüperlinkide ajakohastamine (kogu teksti ulatuses) Sinise raamatuhüperlinkide lisamine (kogu teksti ulatuses) Ajakohastamine seoses nikli kasutusaladega, mis on A liite kohaselt erandkorras lubatud Ajakohastamine seoses C liitesse lisatud ainetega Veebisaitide hüperlinkide ajakohastamine (kogu teksti ulatuses) Täiendav selgitus nii mänguasju kui ka muid tooteid sisaldavate koondpakendite CE-märgise kohta Ajakohastamine seoses klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 täieliku kohaldamisega alates 1. juunist 2015 Ajakohastamine seoses ECHA riskihindamise komitee rolliga Ajakohastamine seoses klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 täieliku kohaldamisega alates 1. juunist 2015 Ajakohastamine seoses klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 täieliku kohaldamisega alates 1. juunist 2015 Ajakohastamine seoses klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 täieliku kohaldamisega alates 1. juunist 2015 Ajakohastamine seoses klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 täieliku kohaldamisega alates 1. juunist

15 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Ver. 1.9 Ajakohastamine seoses klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 täieliku kohaldamisega alates 1. juunist 2015 Ajakohastamine seoses klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 täieliku kohaldamisega alates 1. juunist 2015 Ajakohastamine seoses klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 täieliku kohaldamisega alates 1. juunist 2015 Ajakohastamine seoses klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 täieliku kohaldamisega alates 1. juunist 2015 Ajakohastamine seoses klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määruse (EÜ) nr 1272/2008 täieliku kohaldamisega alates 1. juunist 2015 Uuendatud viited harmoneeritud standarditele 15

16 1. I PEATÜKK. ÜLDSÄTTED 1.1. Artikkel 1. Sisu Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad mänguasjade ohutuse kohta ning nende vaba liikumise kohta ühenduses. Artiklis 1 on kindlaks määratud direktiivi sisu. Direktiiv on kahetasandiline. Ühest küljest sätestatakse selles eeskirjad mänguasjade ohutuse kohta ning teisest küljest eeskirjad mänguasjade vaba liikumise kohta ühenduses. Sisu tuleneb direktiivi kahest peamisest eesmärgist, millest esimene on tagada, et laste kasutatavad mänguasjad oleksid ohutud, ning teine kindlustada mänguasjade siseturu tõrgeteta toimimine Artikkel 2. Reguleerimisala Artikli 2 lõike 1 esimene lõik Käesolevat direktiivi kohaldatakse toodetele, mis on projekteeritud või ette nähtud mängimiseks üksnes või muu hulgas alla 14-aastastele lastele (edaspidi mänguasjad ). Artikli 2 lõikes 1 on kindlaks määratud direktiivi reguleerimisala, st tooted, mille suhtes direktiivi kohaldatakse. Artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud, et toote kuuluvuse direktiivi reguleerimisalasse määravad järgmised kriteeriumid: mis tahes toode, mis on projekteeritud või ette nähtud üksnes või muu hulgas mängimiseks alla 14-aastastele lastele. Selle sätte sõnastus erineb mõnevõrra direktiivis 88/378/EMÜ esitatud määratlusest. Muutmise eesmärk on siiski ainult kodifitseerida direktiiviga hõlmatud tegevust ning mitte muuta sisuliselt direktiivi senist reguleerimisala. Määratlusse on lisatud sõnad üksnes või muu hulgas, et näidata, et toote käsitamiseks mänguasjana ei pea toode olema ette nähtud üksnes mängimiseks, vaid sel võib olla ka muid funktsioone. Näiteks võib mänguasjaks pidada mängukaruga võtmehoidjat või pehme mängulooma kujulist magamiskotti. Eesmärk ei ole anda mõista, et näiteks hüppelaua standardites tuleb arvesse võtta mänguhüppelaudu kasutavaid täiskasvanuid. Kahesuguse kasutusega toodete kohta (uksekaunistused, pehmete mänguloomade kujulised kotid või seljakotid, jne) leiab näiteid juhendist nr 11, milles käsitletakse alla või üle 36 kuu vanustele lastele ette nähtud mänguasjade klassifitseerimist. 16

17 Kõnealuse määratluse puhul on kõige keerulisem aspekt mängimine või mänguline väärtus. Põhimõtteliselt on iga asi lapse jaoks mängulise väärtusega, kuid see ei tähenda, et kõik esemed kuuluvad mänguasja määratluse alla. Selleks et miski kvalifitseeruks mänguasjana kõnealuse direktiivi tähenduses, peab tootja selle mängulise väärtuse kavatsuslikult ette nägema. Tootja märgitud ettenähtud kasutus on kriteerium, mida tuleb arvestada, sest see esineb juba sõnastuses endas. Siiski on muudetud direktiivi 88/378/EMÜ sõnastust selgelt ette nähtud, jättes välja sõna selgelt. Nimelt peetakse tootja märgitud ettenähtud kasutusest olulisemaks mõistlikult eeldatavat kasutust. Kui tootja märgib, et toode ei ole mänguasi, peab ta suutma oma väidet toetada. Juhendis nr 4 esitatakse täpsustavad soovituslikud kriteeriumid, mida tuleb toote mänguasjana klassifitseerimisel arvesse võtta. Lisaks on koostatud mitmeid juhendeid konkreetsete toodete klassifitseerimise kohta: Märkus: mänguasja määratluses ei osutata avalikule või kodus kasutamisele. Seega hõlmab mänguasjade ohutuse direktiiv nii kodus kui ka avalikes kohtades (koolid, sõimed, lasteaiad) kasutatavaid mänguasju. Siiski ei kohaldata direktiivi teatavate mänguasja määratlusele vastavate avalikuks kasutamiseks ettenähtud toodete suhtes (vt artikli 2 lõige 2) Artikli 2 lõike 1 teine lõik I lisas loetletud tooteid ei käsitata käesoleva direktiivi tähenduses mänguasjadena. I lisas on loetletud tooted, mida võib ekslikult mänguasjaks pidada, isegi kui need ei vasta artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus esitatud mänguasja määratlusele. Loetelu sisaldab näiteid ja see ei ole mitte mingil juhul ammendav. Kui toode loetelus ei sisaldu, ei tähenda see veel tingimata, et tegu on mänguasjaga. Sel juhul tuleb toodet hinnata artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus esitatud üldmääratluse valguses. I lisa üksikasjaliku selgituse kohta vt punkt Artikli 2 lõige 2 Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste mänguasjade suhtes: a) avalikuks kasutamiseks ettenähtud mänguväljakute varustus; 17

18 b) avalikuks kasutamiseks ettenähtud mänguautomaadid, mis töötavad müntidega või ilma; c) sisepõlemismootoriga mängusõidukid; d) mänguaurumasinad ja e) lingud, katapuldid jms heiteseadmed. Käesolev lõige sisaldab direktiivi reguleerimisalast välja jäävate esemete loetelu. See on ammendav loetelu toodetest, mis vastavad artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus esitatud mänguasja määratlusele, kuid mis arvatakse eri põhjustel direktiivi reguleerimisalast välja. a) Avalikus kohas kasutatavat mänguväljakute varustust on käsitletud ühenduse õigusaktis üldise tooteohutuse direktiivis. Eelkõige saab vajaduse korral kasutada nõuetele vastavuse tõendamiseks standardeid EN 1176, EN 1177, EN 1069 ja EN Märkus: kodus kasutatavat mänguväljakute varustust, mida nimetatakse tegevusmänguasjadeks, on käsitletud mänguasjade ohutuse direktiivis (samuti standardis EN 71-8). Kodus kasutamine tähendab mänguasja kasutamist pere keskis või majapidamises. b) Mänguautomaadid on näiteks hüpermarketites asuvad meelelahutuslikud mänguasjad. Need tooted võivad kuuluda masinadirektiivi või muude kohaldatavate liidu õigusaktide reguleerimisalasse. Nende suhtes kohaldatakse ka elektromagnetilist ühilduvust käsitlevaid ühenduse õigusakte. Kuna neid tooteid kasutavad tarbijad, kohaldatakse nende suhtes lisaks ühenduse üldise tooteohutuse direktiivi teatavaid sätteid. c) Sisepõlemismootoriga mängusõidukid, mis ei ole ette nähtud maanteedel sõitmiseks, kuuluvad masinadirektiivi reguleerimisalasse. Nende suhtes kohaldatakse ka elektromagnetilist ühilduvust käsitlevaid ühenduse õigusakte. Kuna neid tooteid kasutavad tarbijad, kohaldatakse nende suhtes lisaks ühenduse üldise tooteohutuse direktiivi teatavaid sätteid. d) e) Direktiivi reguleerimisalast arvatakse välja ka mänguaurumasinad ning lingud ja katapuldid. 18

19 1.3. Artikkel 3. Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) turul kättesaadavaks tegemine mänguasja tasu eest või tasuta tarnimine ühenduse turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; Kaubandustegevust mõistetakse kui kaupade pakkumist ärilises kontekstis. Turul kättesaadavaks tegemise mõistega peetakse silmas juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes tegelevad regulaarselt sellise tegevusega. Seega võib kaubandustegevusega tegelemise mõiste kehtida ka mittetulundusühingute puhul, kui saab näidata nende sellise tegevuse regulaarsust. 2) turule laskmine mänguasja esmakordselt ühenduse turul kättesaadavaks tegemine; 3) tootja mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab mänguasja või kes laseb mänguasja projekteerida või valmistada ja kes turustab seda mänguasja oma nime või kaubamärgi all; 4) volitatud esindaja ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega; 5) importija ühenduses asuv mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes laseb mänguasja kolmandast riigist ühenduse turule; 6) levitaja turustusahelas osalev mis tahes füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb mänguasja turul kättesaadavaks; 7) ettevõtja tootja, volitatud esindaja, importija ning levitaja; 8) harmoneeritud standard standard, mille on vastu võtnud üks direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardiasutustest komisjoni taotluse põhjal kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 6; 9) ühenduse ühtlustavad õigusaktid toodete turustuse tingimusi ühtlustavad mis tahes ühenduse õigusaktid; 10) akrediteerimine mõiste on määratletud määruses (EÜ) nr 765/2008; 11) vastavushindamine hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas mänguasjaga seotud erinõuded on täidetud; 12) vastavushindamisasutus asutus, mis teostab vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli; 13) tagasivõtmine mis tahes meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi mänguasi, mis on seal juba lõpptarbija jaoks kättesaadavaks tehtud; 14) kõrvaldamine mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva mänguasja turul kättesaadavaks tegemise vältimine; 15) turujärelevalve ametiasutuste tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et mänguasjad vastaksid ühenduse ühtlustavate õigusaktidega kehtestatud asjakohastele nõuetele ega ohustaks inimeste tervist, ohutust või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte; 19

20 16) CE-märgis märgis, millega tootja kinnitab, et mänguasi vastab märgise mänguasjale paigaldamist sätestavate ühenduse ühtlustavates õigusaktides sätestatud kohaldatavatele nõuetele; Kõnealune artikkel sisaldab hulgaliselt mõisteid, mis on olulised selleks, et mõista direktiivi regulatiivosas kasutatud termineid. Punktides 1 16 on esitatud horisontaalsed mõisted, mis põhinevad otsuse 768/2008 näidissätetel. Nende tähendus on kindlaks määratud aasta sinises raamatus ELi tootenormide rakendamise kohta: Punktides esitatud mõisted on seotud konkreetselt mänguasjade sektori ja kõnealuse direktiiviga Funktsionaalne toode 17) funktsionaalne toode toode, mis toimib ja mida kasutatakse samamoodi kui täiskasvanuile ettenähtud toodet või seadet, tegemist võib olla toote või seadme vähendatud mudeliga; Seda terminit on kasutatud I lisa (loetelu konkreetsetest toodetest, mida ei peeta mänguasjadeks) punktis 12, milles on kindlaks määratud, et mänguasjadeks ei peeta järgmisi tooteid: harivad funktsionaalsed mänguasjad, nagu elektripliidid, triikrauad ja muud funktsionaalsed üle 24 voldist nimipinget nõudvad tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes õppeotstarbel ja täiskasvanu järelevalve all. Artiklis 3 esitatud määratluses on selgitatud, mida selliste toodete all silmas peetakse, st et tegu on toodetega, mis toimivad ja mida kasutatakse samamoodi kui täiskasvanuile ettenähtud tooteid või seadmeid ning mis võivad olla nende vähendatud mudelid Funktsionaalne mänguasi 18) funktsionaalne mänguasi mänguasi, mis toimib ja mida kasutatakse samamoodi kui täiskasvanuile ettenähtud toodet või seadet, tegemist võib olla toote ja seadme vähendatud mudeliga; Terminit funktsionaalne mänguasi on kasutatud V lisas, millega on ette nähtud asjaomase mänguasjarühma puhul kasutatavad konkreetsed hoiatused ja juhised (V lisa B osa punkt 3). Asjaomasesse mänguasjarühma kuulvad näiteks õmblusmasinad ja kohvimasinad. 20

21 Veemänguasi 19) veemänguasi mänguasi, mis on ette nähtud kasutamiseks madalas vees ning mis võib last vee peal kanda või toetada; Terminit veemänguasi on kasutatud II lisas, milles on sätestatud veemänguasjade suhtes kohaldatavad eriohutusnõuded (II lisa I osa punkt 5), ning V lisas, millega on ette nähtud asjaomastele mänguasjadele märgitavad konkreetsed hoiatused (V lisa B osa punkt 6). Peale nimetatud erinõude peavad veemänguasjad vastama ka mänguasjade ohutuse direktiivi muudele nõuetele. Käesolevas määratluses on asjaomaste toodete mänguasjadena klassifitseerimise põhikriteeriumina esitatud kasutamine madalas vees. Sügavas vees kasutamiseks ettenähtud sukeldumisvarustust mänguasjaks ei peeta. Käesolevat määratlust on täiendatud veemänguasju käsitlevas erijuhendis Suurim valmistajakiirus 20) suurim valmistajakiirus tüüpiline võimalik liikumiskiirus, mis on määratud mänguasja tootedisaini põhjal; Terminit suurim valmistajakiirus on kasutatud II lisa I osa punktis 7 seoses elektriajamiga mängusõidukitele (mille kasutaja istub sõiduki peal) ettenähtud ohutusnõuetega Tegevusmänguasjad 21) tegevusmänguasi kodus kasutamiseks ettenähtud mänguasi, mille tugistruktuur jääb tegevuse käigus liikumatuks ja mis on mõeldud lastele järgmisteks tegevusteks: ronimine, hüppamine, kiikumine, liuglemine, keerutamine, roomamine või pugemine või nende mis tahes kombinatsioon; Terminit tegevusmänguasi on kasutatud II lisa I osa punktis 11, milles on sätestatud tegevusmänguasjade suhtes kohaldatavad eriohutusnõuded. Samuti V lisas, millega on ette nähtud asjaomase mänguasjarühma puhul kasutatavad konkreetsed hoiatused (V lisa B osa punkt 2). Peale nimetatud erinõude peavad tegevusmänguasjad vastama ka mänguasjade ohutuse direktiivi muudele nõuetele. Mänguasjade ohutuse direktiiviga on käsitletud üksnes kodus kasutamiseks ettenähtud tegevusmänguasju. See on kooskõlas avalikuks kasutamiseks ettenähtud mänguväljakute varustuse välja jätmisega direktiivi reguleerimisalast (artikli 2 lõige 2). Tegevusmänguasjad on ette nähtud lastele, kes tegelevad järgmise tegevusega: ronimine, hüppamine, kiikumine, keerutamine, roomamine või pugemine või nende kombinatsioon. Tegevus toimub mänguasja sees või peal. Tegevuse ajal püsib tegevusmänguasja tugistruktuur muutumatuna. 21

22 Tegevusmänguasjad on näiteks kiiged, liumäed, karussellid, ronimisredelid, hüppelauad, lastebasseinid ning täispuhutavad mänguasjad, mida vees ei kasutata. Seevastu sõiduriistu, mille peal kasutaja istub, tegevusmänguasjadeks ei peeta Keemiline mänguasi 22) keemiline mänguasi mänguasi, mis on mõeldud keemiliste ainete ja segude vahetuks käsitlemiseks ning mida kasutatakse ettenähtud vanusegrupile kohasel viisil ja täiskasvanute järelevalve all; Seda terminit on kasutatud V lisa B osa punktis 4, millega on ette nähtud keemiliste mänguasjade puhul kasutatavad konkreetsed hoiatused. Need mänguasjad on ette nähtud keemiliste ainete ja segude vahetuks käsitsemiseks. Sellised tooted on näiteks keemiakatsete komplektid, kristallide kasvatamise komplektid, plastist valuvormid, miniatuursed keraamika-, imis- või fotograafialaborid ning samalaadsed mänguasjad, mille kasutamisel võib tekkida keemiline reaktsioon või samalaadne aine muundumine (vt V lisa B osa punkt 4) Haistmismeelt arendavad lauamängud, kosmeetikakomplekt ja maitsmismeelt arendav mäng 23) haistmismeelt arendav lauamäng mänguasi, mille eesmärk on aidata lapsel õppida ära tundma erinevaid lõhnu; 24) kosmeetikakomplekt mänguasi, mille eesmärk on aidata lapsel õppida valmistama selliseid tooteid nagu lõhnad, seebid, kreemid, šampoonid, vannivahud, läiked, huulepulgad, muud jumestusvahendid, hambapasta ja palsamid; 25) maitsmismeelt arendav mäng mänguasi, mille eesmärk on võimaldada lastel valmistada maiustusi või toite ja mis võib hõlmata selliste toidu koostisainete kasutamist nagu magusained, vedelikud, pulbrid ja lõhnaained; Neid termineid on kasutatud II lisa III osa punktis 12, milles on sätestatud sellist liiki mänguasjade puhul lubatud teatavad erandid nõuetest, mis käsitlevad mänguasjades kasutatavaid lõhnaaineid, ning V lisas, milles on ette nähtud sellist liiki toodete puhul kasutatav konkreetne hoiatus (V lisa B osa punkt 10). Haistmismeelt arendav lauamäng ei ole näiteks lõhnav pehme mänguasi. Näide haistmismeelt arendava lauamängu kohta on esitatud pildil: Näide kosmeetikakomplekti kohta: 22

23 Kahjustus 26) kahjustus füüsiline vigastus või mis tahes muu tervisekahjustus, sealhulgas pikaajaline mõju tervisele; Seda terminit on kasutatud ohu ja riski määratlustes punktides 27 ja 28 ning artikli 10 lõikes Oht 27) oht kahjustuse võimalik põhjustaja; Seda terminit on kasutatud riski määratluses punktis 28 ning artikli 10 lõikes 2, artiklis 18 ning artikli 20 lõikes Risk 28) risk kahjustusi põhjustava ohu esinemise tõenäosus ning kahjustuse raskusaste; Seda terminit on kasutatud artiklites 4, 5, 6, 7, 10, 17, 21 ja 42 ning II lisas. Keemiliste nõuete osas tähendab risk ohu ja ohuga kokkupuutumise kombinatsiooni Mõeldud kasutamiseks 29) mõeldud kasutamiseks vanem või järelevaataja peab olema mõistlikkuse piires suuteline mänguasja funktsiooni, mõõtmete ja omaduste põhjal eeldama, et mänguasi on mõeldud kasutamiseks nimetatud vanuserühma lastele. Määratlust on esimest korda kasutatud artikli 10 lõikes 2 üldohutusnõudes, milles on sätestatud järgmiselt: Arvestatakse kasutajate ja vajaduse korral nende järelevaatajate suutlikkust, eriti nende mänguasjade puhul, mis on mõeldud kasutamiseks alla 36 kuu vanustele lastele või teistele kindlaksmääratud vanuserühmadele. Seda on kasutatud ka II lisa I osa punkti 4 alapunktis d, milles on sätestatud keeld seoses väikeste osade kasutamisega mänguasjades, mis on mõeldud kasutamiseks alla 36 kuu vanustele lastele. See määratlus sisaldab kriteeriume, mille alusel saab hinnata, kas konkreetne mänguasi on mõeldud kasutamiseks teatavale vanuserühmale. Määratluse kohaselt on otsustav tegur see, kas lapsevanem või järelevaataja saab mänguasja funktsiooni, mõõtmete ja 23

24 omaduste põhjal kavandatud vanuserühma üle mõistlikult otsustada. Lisateavet leiab käesoleva juhendi punktist Märkus: käesolev määratlus ei käsitle I lisas sätestatud erandeid, nagu tõukerattad ja muud transpordivahendid, mis on ette nähtud spordiks või ette nähtud kasutamiseks liiklemiseks avalikel teedel või neile transpordivahenditele ettenähtud radadel, sest määratlus käsitleb üksnes vanuserühma. 24

25 2. II PEATÜKK. ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED 2.1. Artiklid 4 kuni 9 Artikkel 4 Tootjate kohustused 1. Tootjad tagavad oma mänguasjade turule laskmisel, et need on projekteeritud ja valmistatud vastavalt artikli 10 ja II lisa nõuetele. 2. Tootjad koostavad nõutud tehnilise dokumentatsiooni vastavalt artiklile 21 ja teostavad või lasevad teostada asjakohase vastavushindamismenetluse vastavalt artiklile 19. Kui nimetatud menetlusega on tõendatud mänguasja vastavus asjakohastele nõuetele, siis koostavad tootjad EÜ vastavusdeklaratsiooni, nagu osutatud artiklis 15 ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise, nagu sätestatud artikli 17 lõikega Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja EÜ vastavusdeklaratsiooni 10 aasta vältel pärast mänguasja turule laskmist. 4. Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi mänguasja tootedisainis või omadustes ja muudatusi neis harmoneeritud standardites, mille põhjal mänguasja vastavust kinnitatakse. Kui seoses mänguasjaga kaasnevate riskidega peetakse vajalikuks, teevad tootjad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatud mänguasjade pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid mänguasju ja mänguasjade tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need ja teavitavad levitajaid igast nimetatud järelevalvemeetmest. 5. Tootjad tagavad, et nende mänguasjad kannavad tüübi-, partii-, seeria- või mudelinumbrit või muud märget, mis võimaldaks neid tuvastada, või kui mänguasja suurus või muud omadused seda ei võimalda, siis selle, et nõutud teave on pakendil või mänguasjaga kaasasolevas dokumendis. Mänguasi peab kandma tüübi-, partii-, seeria- või mudelinumbrit või muud märget, mis võimaldaks seda tuvastada. Identifitseerimisnumber kinnitatakse reeglina mänguasjale. Kui seda reeglit ei ole võimalik järgida, võib identifitseerimisnumbri erandkorras mänguasjale kinnitamata jätta. See on põhjendatud juhul, kui mänguasja suuruse ja/või laadi tõttu oleks number loetamatu või selle kinnitamine oleks tehniliselt võimatu. Sellistel juhtudel tuleb identifitseerimisnumber kinnitada pakendile, kui see on olemas, või lisada see kaasasolevale dokumendile. Mänguasja identifitseerimisnumbrit ei tohi mänguasjale kinnitamata jätta või kinnitada seda pakendile või lisada kaasasolevasse dokumenti üksnes esteetilistel või majanduslikel põhjustel. Sellest sättest saab järeldada, et kui mänguasjal pakendit ei ole või kui mänguasjaga ei ole kaasas ühtegi dokumenti, tuleb identifitseerimisnumber kinnitada mänguasjale. 25

26 Mänguasjade ohutuse direktiivis sätestatud nõue võimaldab tootjatel vabalt valida elemendi, mida nad soovivad mänguasja identifitseerimisnumbrina kasutada, eeldusel et tagatud on jälgitavus. Identifitseerimisnumber on mänguasja kordumatu kood, mis vastab EÜ vastavusdeklaratsioonis kasutatud koodile. Mõnel juhul, nt kui mänguasi koosneb mitmest osast või on mitmeosaline komplekt, ei saa identifitseerimisnumbrit kinnitada mänguasja laadi tõttu. Sellisel juhul tuleb mänguasja identifitseerimisnumber kinnitada pakendile (või lisada kaasasolevale dokumendile). Lisaks pakendil olevale identifitseerimisnumbrile võib mänguasju või nende osi märgistada vastavalt tootja sise-eeskirjadele ja soovile vähendada võimalikku tagasivõtmist üksiktunnuste (nt partiikoodid, tootmiskuupäevad) jälgimise täiustatud süsteemi abil. Ettevõtjate väitel on mänguasjadele viitamisel välja kujunenud tava kasutada tuvastamiseks artiklinumbrit (nn laoühik). Seda artiklinumbrit kasutatakse tavaliselt koodina ka EÜ vastavusdeklaratsioonil koos pildi, kirjelduse jm tunnustega. 1. Mänguasi koosneb mitmest osast, näiteks - erineva kuju ja suurusega ehitusklotsid; - eri värvi ja erinevate tunnustega loomad; - nukk, millel on kaasas kingapaar, kamm, kleit jne. Iga ülal osutatud mänguasi on asetatud ühte pakendisse, kuid üldjuhul saaks neid müüa ka mõnes muus pakendis eraldi osadena või teisiti komplekteeritud osadena. Mõnda sellistes pakendites sisalduvat osa on võimalik märgistada, samas kui teised on märgistamiseks liiga väikesed või nende kuju ei võimalda märget osale kinnitada. Sel põhjusel on märksa otstarbekam omistada komplektile/pakendile artiklinumber ning kasutada sama artiklinumbrit vastavusdeklaratsioonil. 26

27 Identifitseerimisnumbri põhieesmärk on võimaldada turujärelevalve käigus tuvastada mänguasjaühikuid ja seostada neid vastavusdeklaratsiooniga. Turujärelevalve ajal on mänguasi endiselt pakendis ning koodi leidmine on lihtne. See võimaldab kontrollida, kas asjaomane mänguasjaühik on vastavusdeklaratsioonis kajastatud. Keerulisem oleks pakend lahti võtta, et leida üksikosadele kantud koodid ja seostada need konkreetse vastavusdeklaratsiooniga. 2. Mänguasi koosneb ühest kokkupandud tooteühikust Ka juhul, kui mänguasi koosneb ainult ühest tooteühikust, on tootja selle sageli mitmest osast kokku pannud (kuid ei ole ette nähtud, et tarbija selle osadeks lahti võtab). Tooteühiku (mänguasja) kokkupanekul kasutatud osi kasutatakse sageli rohkem kui ühes mänguasjalahenduses. Näiteks võib ühe mängunuku kehale kinnitada erinevaid päid ning sama keha põhjal saab valmistada mitu erinevat nukku. Tavaliselt ei ole mõned osad identifitseerimisnumbri kinnitamiseks piisavalt suured, samas kui teistele osadele ei ole tehnilistel põhjustel (ebatasane pind, kumer pind jne) võimalik identifitseerimisnumbrit paigutada. Ka sel juhul on otstarbekam kinnitada artiklinumber pakendile ja kasutada sama numbrit vastavusdeklaratsioonis. 3. Mänguasi koosneb ühest tooteühikust, mis ei ole mitmest osast kokku pandud Sel juhul võib olla lihtne paigutada vastavusdeklaratsioonis kasutatud numbriga (st artiklinumber) kattuv identifitseerimisnumber otse mänguasjale. Siiski võidakse sama mänguasja müüa komplektis muude mänguasjade/tooteühikutega. Kuna tootmise ajal ei ole teada, milliseid tooteid müüakse eraldi ja millised pakendatakse teiste mänguasjadega kokku, on lihtsam kanda vastavusdeklaratsioonile vastav artiklinumber pakendile ning see lihtsustab mänguasja ja vastavusdeklaratsiooni seostamist ka turujärelevalve käigus. 6. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi mänguasjale või, kui see ei ole võimalik, pakendile või mänguasjaga kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga ühendust saab võtta. Tootja on mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab mänguasja või kes laseb mänguasja projekteerida või valmistada ja kes turustab seda mänguasja oma nime või kaubamärgi all. See määratlus sisaldab kaht kumulatiivset tingimust: isik peab mänguasja tootma (või laskma selle toota) ja turustama seda mänguasja oma nime või kaubamärgi all. Seega, kui mänguasja turustatakse teise isiku nime või kaubamärgi all, peetakse tootjaks teist isikut. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi mänguasjale või, kui see ei ole võimalik, pakendile või mänguasjaga kaasasolevasse dokumenti. Nimi ja aadress kinnitatakse reeglina mänguasjale. Kui seda reeglit ei ole võimalik järgida, võib need erandkorras mänguasjale kinnitamata jätta. See on põhjendatud juhul, kui andmete kinnitamine mänguasjale ei ole võimalik või kui seda ei saa teha mõistlikel tehnilistel või majanduslikel tingimustel. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga saab ühendust võtta. Õigusaktiga kohustatakse tootjaid märkima tootele ühe kontaktpunkti. See ei pea tingimata olema aadress, kus tootja tegelikult asub. Aadress, mille kaudu saab nendega ühendust võtta, võib olla nende volitatud esindaja aadress, kui sellele lisatakse selgitav märge esindaja. 27

28 Mitte miski selles sättes ei takista tootjatel esitamast muid aadresse, eeldusel et on selgelt märgitud üks kontaktpunkt. Tootja ei või loetleda kümmet riiklikku kontaktpunkti, märkimata, milline on üks kindel kontaktpunkt. Sellise kontaktpunkti saab määrata kas joonides alla või tuues esile ühe kontaktpunkti või esitades märkuse, et kontaktpunkt vastavalt direktiivile 2009/48/EÜ on.... Veebisait on lisateave, kuid sellest aadressiks ei piisa. Tavaliselt koosneb aadress tänavanimest ja majanumbrist või postkastinumbrist ning postiindeksist ja linnast. Mõned riigid võivad sellest põhimõttest kõrvale kalduda (nt jätta välja tänavanime ja majanumbri ning kasutada üksnes postiindeksit), kuid sellisel juhul peab asjaomane tootja tagama teiste liikmesriikide ametiasutustele kättesaadavana riikliku ametiasutuse kirjaliku loa sellise kontaktpunkti kasutamise kohta. Tootja peab täitma seda kohustust asukohast sõltumata (nii ELis kui ka väljaspool ELi). Selle sätte põhjal võib järeldada, et mänguasjade puhul, mida müüakse ilma pakendita või millega ei ole kaasas dokumente, tuleb tootja nimi ja aadress märkida mänguasjale. Märkus: direktiivi 88/378/EMÜ säte, et Kui see informatsioon ei ole kinnitatud mänguasjale, tuleb tarbija tähelepanu juhtida sellise informatsiooni säilitamise vajadusele, on direktiivist 2009/48/EÜ välja jäetud. Mänguasjade ohutuse direktiivist ei tulene otsest kohustust, et aadressi ees peab olema sõna Tootja:, Importija:, Esindaja: või Levitaja:, kuid see kohustus kehtib kaudselt, lähtudes seadusandja eesmärgist tuvastada iga ettevõtja ja tema ülesanded juhul, kui mänguasjal on rohkem kui üks aadress. Kui kõnealune täpsustus on lisamata, otsustavad turujärelevalveasutused, milliseid ülesandeid konkreetne ettevõtja täidab. Sel juhul on ettevõtja kohustus tõendada, et ta täidab tegelikult teistsuguseid ülesandeid. Mänguasjade ohutuse direktiivis ega horisontaalsetes õigusaktides (uus õigusraamistik) ei ole sätestatud kohustust tõlkida sõna tootja, importija, esindaja või levitaja kõigisse vajalikesse keeltesse. Tõlkimisnõuded kehtivad ainult juhiste, ohutusalase teabe ja hoiatuste kohta. Eespool nimetatud sõnu peetakse kõigis keeltes kergesti mõistetavaks. Tootjad võivad kasutada väljendi Tootja: asemel ka vormi Projekteerija ja tootja:. Kui ELi ettevõtja tellib mänguasja tootmise ELis või väljaspool seda asuvalt ettevõtjalt ning müüb seda oma kaubamärgi all, kuid tootele on kantud ka litsentsiandja logo, loetakse ELis asuvat ettevõtjat ikkagi tootjaks, kes peab kandma mänguasjale oma aadressi. Litsentsiandja aadressi lisamine ei ole kohustuslik. Siiski peab ELis asuval ettevõtjal olema õigus toota ja müüa tooteid vastavalt lepingule selle kaubamärgi all, mille jaoks ta on litsentsi saanud. Kui ELi ettevõtja tellib mänguasja tootmise ELis või väljaspool seda asuvalt ettevõtjalt ning müüb seda litsentsitud kaubamärgi all (vastavalt litsentsilepingule), loetakse ELis asuvat ettevõtjat ikkagi tootjaks, kes peab kandma mänguasjale oma aadressi. Litsentsiandja aadressi lisamine ei ole kohustuslik. 7. Tootjad tagavad, et mänguasjaga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijatele kergesti arusaadav(ad). 28

29 8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mänguasi, mille nad on turule lasknud, ei vasta asjakohastele ühenduse ühtlustavatele õigusaktidele, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed mänguasja vastavusse viimiseks, vajadusel kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui mänguasjaga kaasneb risk, teavitavad nad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid riiklikke ametiasutusi, kus nad mänguasja kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta. 9. Tootjad esitavad pädeva riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel sellele ametiasutusele mänguasja vastavust tõendava kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele ametiasutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud ametiasutusega tema nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud mänguasjadega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetud meetmetes. Artikkel 5 Volitatud esindajad 1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. 2. Artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. 3. Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist: a) hoida EÜ vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni liikmesriigi järelevalveasutusele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast seda, kui mänguasi on turule lastud; b) esitada pädeva riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel kõnealusele ametiasutusele mänguasja vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon; c) teha pädevate riiklike ametiasutustega nende nõudmisel koostööd kõigis nende volitustega hõlmatud mänguasjadega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetud meetmetes. Artikkel 6 Importijate kohustused 1. Importijad lasevad ühenduse turule üksnes nõuetele vastavaid mänguasju. 2. Enne mänguasja turule laskmist tagavad importijad, et tootja on läbi viinud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et mänguasi kannab nõutud vastavusmärgist ja et sellel oleks kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 4 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et mänguasi ei vasta artikli 10 ja II lisa nõuetele, siis ei lase ta mänguasja turule enne, kui mänguasi on nõuetega vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui mänguasjaga kaasneb risk. 29

30 Väljendiga nõutud dokumendid peetakse silmas kõiki dokumente, mis peavad olema mänguasjale endale lisatud. Mänguasjade ohutuse direktiivi kohaselt hõlmavad sellised dokumendid ohutusealast teavet, juhiseid ja hoiatusi. 3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas mänguasjale või, kui see ei ole võimalik, pakendile või mänguasjaga kaasasolevasse dokumenti. Importija asub alati ühenduses, sest määratluse järgi on importija ühenduses asuv mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes laseb mänguasja kolmandast riigist ühenduse turule. Importijad märgivad samuti oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas mänguasjale või, kui see ei ole võimalik, pakendile või mänguasjaga kaasasolevasse dokumenti. Selles sättes osutatakse kontaktaadressile, mis seega ei ole tingimata importija tegeliku asukoha aadress. Veebisait on lisateave, kuid sellest kontaktaadressiks ei piisa. Tavaliselt koosneb aadress tänavanimest ja majanumbrist või postkastinumbrist ning postiindeksist ja linnast. Mõned riigid võivad sellest põhimõttest kõrvale kalduda (nt jätta välja tänavanime ja majanumbri ning kasutada üksnes postiindeksit), kuid sellisel juhul peab asjaomane importija tagama teiste liikmesriikide ametiasutustele kättesaadavana riikliku ametiasutuse kirjaliku loa sellise kontaktpunkti kasutamise kohta. Reeglina märgitakse importija tunnusmärk ja aadress mänguasjale. Üksnes juhul, kui see ei ole võimalik, märgitakse importija tunnusmärk ja aadress pakendile või mänguasjaga kaasasolevasse dokumenti. Seda võidakse teha juhul, kui importija peaks tootele oma nime ja aadressi märkimiseks pakendi avama. Mänguasjade ohutuse direktiiv ei sisalda täpsustusi nähtavuse või loetavuse kohta. Kokkuvõttes on mänguasjal aadresse tavaliselt üks või kaks: tootja aadress ja/või importija aadress. Siiski, kui tootja asub ühenduses ja mänguasi on toodetud ühenduses, on sellel ainult üks aadress (tootja oma); kui tootja asub väljaspool ühendust ja importija laseb mänguasja turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turulelastud toodet (viisil, mis võib mõjutada vastavust kohaldatavatele nõuetele), peetakse tootjaks importijat. Sel juhul märgitakse mänguasjale (või pakendile või kaasasolevasse dokumenti) üksnes tootjaks peetava importija aadress 1. Kaubamärk on üksikisiku, äriorganisatsiooni või muu juriidilise isiku kasutatav eristav tähis või märk, millega näidatakse, et kaubamärki kandvad tooted või tarbijatele osutatavad teenused on pärit ainulaadsest allikast, ning mille abil eristatakse oma tooteid või teenuseid teiste üksuste omadest. Kaubamärk on teatavat liiki intellektuaalomand ning on tavaliselt nimi, sõna, sõnaühend, logo, sümbol, disainilahendus, kujutis või nende elementide kombinatsioon; 1 Kui importija kinnitab üksnes oma nime ja aadressi ja jätab alles originaaltootja kaubamärgi, on ta siiski importija. Mänguasjale (või pakendile või kaasasolevasse dokumenti) märgitakse nii importija kui ka tootja aadress. 30

31 kui tootja asub ühenduses (ühenduses asuv ettevõte esitleb ennast tootjana, lubades kasutada oma kaubamärki, aadressi jms), kuigi tooteid toodetakse ühendusest väljaspool, peetakse tootjaks ettevõtet, kes laseb mänguasjad ELi turule, isegi kui tegelikult impordib neid teine ettevõte. Sel juhul importija määratluse tähenduses importija puudub ning piisab üksnes tootja aadressi esitamisest. Kui tootja (kuulutab ennast tootjaks, märkides mänguasjale oma nime ja aadressi) asub väljaspool ühendust ja tooted laseb ELi turule importija, märgitakse mänguasjale kaks aadressi: tootja ja importija oma. 4. Importijad tagavad, et mänguasjaga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijatele kergesti arusaadav(ad). 5. Importijad tagavad, et sel ajal, kui mänguasi on nende vastutuse all, ei ohustaks selle ladustamise või transpordi tingimused mänguasja vastavust artiklis 10 ja II lisas sätestatud nõuetele. 6. Kui seda peetakse sobivaks arvestades mänguasjaga kaasnevaid riske, teevad importijad tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turustatud mänguasjade pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid mänguasju ja mänguasjade tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need, ja teavitavad levitajaid sellisest jälgimisest. 7. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mänguasi, mille nad on turule lasknud, ei vasta asjakohastele ühenduse ühtlustavatele õigusaktidele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed mänguasja vastavusse viimiseks, vajadusel kõrvaldavad selle või võtavad selle tagasi. Lisaks, kui mänguasjaga kaasneb risk, teavitavad importijad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid riiklikke ametiasutusi, kus nad mänguasja turule lasid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta. 8. Importijad hoiavad 10 aastat pärast mänguasja turulelaskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana EÜ vastavusdeklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmisel neile kättesaadav. 9. Importijad esitavad pädeva riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel kõnealusele ametiasutusele mänguasja vastavust tõendava kogu vajaliku teabe ja dokumentatsiooni, keeles või keeltes, mis on kõnealusele ametiasutusele kergesti arusaadav(ad). Nad teevad nimetatud ametiasutusega tema nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turule lastud mänguasjadega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetud meetmetes. Artikkel 7 Levitajate kohustused 31

32 1. Mänguasja turul kättesaadavaks tehes arvestavad levitajad hoolsalt kohaldatavate nõuetega. 2. Enne mänguasja turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et mänguasi kannab nõutud vastavusmärgist, et sellel oleks kaasas nõutud dokumendid, juhised ja ohutusteave keeles või keeltes, mis on kergesti arusaadavad selle liikmesriigi tarbijatele, mille turul mänguasi kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 4 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 6 lõikes 3 sätestatud nõuded. Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et mänguasi ei vasta artikli 10 ja II lisa nõuetele, siis ei tee ta mänguasja turul kättesaadavaks enne, kui mänguasi on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja sellest tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui mänguasjaga kaasneb risk. Tootjad ja importijad tagavad ning levitajad kontrollivad, et mänguasjaga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijatele kergesti arusaadav(ad) 2. Kasutusjuhised koosnevad teabest, mis on esitatud toote ohutuks ja tõhusaks kasutamiseks ning selleks, et võimaldada tarbijal toode kokku panna, paigaldada, toodet kasutada, hoida, säilitada, parandada ja see kõrvaldada. Toote kokkupanemise või paigaldamise juhend peaks hõlmama varuosasid ning erioskusi või -vahendeid. Toimimisjuhised peaksid hõlmama teavet kasutuspiirangute, isikukaitsevahendite kasutamise vajaduse, toote hooldamise, puhastamise, parandamise jms kohta. Juhised on mänguasja lahutamatu osa. Need võimaldavad ja toetavad mänguasja korrektset kasutamist. Kui mänguasjaga koos ei ole vaja esitada mingeid juhiseid või ohutusalast teavet (näiteks harmoneeritud standarditele vastavad pehmed kaisukarud), siis ei pea selliseid dokumente lisama. Tootjad peavad meeles pidama, et isegi kui mänguasjale ei lisata dokumente, peavad need siiski vastama eelkõige jälgitavuse ja EÜ nõuetele. Kui juhised esitatakse, peaksid need käima selgelt mänguasja kohta ning seetõttu kordama mänguasjale märgitud teavet (vt jälgitavus). Kui juhised on pikemad kui üks lehekülg, tuleks leheküljed nummerdada. Ohutusalane teave võib sisaldada teksti ja/või pilte, mis peavad olema mänguasjaga kaasas või sellega seotud. Teatud liiki mänguasjade puhul ei ole ohutusalane teave vajalik. Ohutusalase teabe eesmärk on võimaldada tarbijal või kasutajal mänguasja ohutult kasutada ning koos mänguasjade 2 Märkus: kindla kõneviisi kasutamine tuleneb mänguasjade ohutuse direktiivi sätetest ning see tähendab, et ettevõtjatel on kohustus sätteid järgida. Tingiv kõneviis tähendab, et ettevõtjatel on valikuvabadus. 32

33 ohutuse direktiivis nõutud hoiatustega aitab see vältida kasutajatele tekitatavaid riske või toote kahjustamist. Selline teave on näiteks: jahutada üksnes kodus asuvas külmikus, mitte asetada sügavkülma. Juhiste ja ohutusalase teabe kinnitamise suhtes ei kehti konkreetseid nõudeid. Mänguasjade ohutuse direktiivis on nimetatud üksnes seda, et need peavad mänguasjaga kaasas olema, mis tähendab, et sellise teabe võib esitada pakendil, voldikus või teabelehel. Mänguasjade ohutuse direktiivis on märgitud, et teave on asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijatele kergesti arusaadav. Need sätted tulenevad kauba pakendist ja on tegelikult seotud üksnes keeleküsimusega: juhised ja ohutusalane teave ei pea tingimata olema riigikeeles, vaid need võivad olla muus asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles, mis on tarbijale kergesti arusaadav. See tähendab, et liikmesriigid määravad oma riiklikus õiguses kindlaks keele(d), mida nad peavad tarbija jaoks kergesti arusaadava(te)ks. (Üldiselt on sellisteks keelteks liikmesriigi ametlik(ud) keel(ed), kuid nad võivad nõuda ka muude, täiendavate keelte kasutamist.) Lisateavet selle kohta, kuidas koostada juhiseid ja ohutusalast teavet, leiavad tootjad järgmistest dokumentidest: CEN juhend 11 Tarbijate jaoks oluline tooteinfo, ISO IEC juhend 14 Ostualane teave tarbijatele mõeldud kaupade ja teenuste kohta, CEN/TR Lastele kasutamiseks ja laste hooldamiseks mõeldud tooted. Ohutusjuhised, IEC 62079:2001 Juhiste koostamine. Mida tähendavad levitajate kohustused? Levitajal ei ole eraldi kohustust koostada või säilitada EÜ vastavusdeklaratsiooni ja tehnilisi dokumente. Siiski peab ta mänguasja turul kättesaadavaks tegemisel tagama, et mänguasjale on kantud vajalik(ud) vastavusmärgis(ed) ning sellele on lisatud nõutud dokumendid 3 ning vajalikus keeles juhised ja ohutusalane teave. Mänguasjade ohutuse direktiivi kohane vastavusmärgis tähendab CE-märgist, kuid mänguasja suhtes võidakse kohaldada ühenduse muid õigusakte, millega nõutakse muu vastavusmärgise kasutamist. Levitaja peab ka tagama, et tootja ja/või importija on täitnud oma kohustused. See tähendab, et ta peab kontrollima, kas mänguasjale või selle pakendile on kantud tootja ja importija nimi, kaubamärk või kontaktaadress ning kas mänguasjale on kinnitatud tootja partiinumber, seerianumber või muu mänguasja tuvastamist võimaldav element. Nagu eespool on märgitud, ei pea levitaja säilitama tehnilisi dokumente. Kohustust tegutseda piisava hoolsusega ning kontrollida nõutud dokumentide olemasolu tuleb tõlgendada selles valguses. Levitaja peab kontrollima mänguasja ja koos sellega saadud dokumentide vastavust, kontrollides näiteks ohutusalast teavet, hoiatusi, CE-märgist ning tootja/importija aadressi. Nõutud hoiatuste olemasolu saavad levitajad kontrollida mänguasjade ohutuse direktiivi V lisas loetletud hoiatuste põhjal. Nende olemasolu kontrollimine ei eelda 3 Väljendiga nõutud dokumendid peetakse silmas kõiki dokumente, mis peavad olema mänguasjale endale lisatud. Mänguasjade ohutuse direktiivi kohaselt hõlmavad sellised dokumendid ohutusealast teavet, juhiseid ja hoiatusi. 33

34 tehnilisi dokumente, nt hoiatused tegevusmänguasjade, funktsionaalsete mänguasjade, veemänguasjade, keemiliste mänguasjade jne kohta. Sama hoolsusnõue võib kehtida juhul, kui näiteks pehmele mänguasjale on kantud hoiatus: ei sobi alla 36 kuu vanustele lastele. Viimasel juhul ja tehniliste dokumentide puudumise korral on levitajal kohustus kontrollida ja tegutseda nii, nagu oleksid hoidmiseks ja kaisutamiseks mõeldud pehmed mänguasjad põhimõttelised sobivad alla 36 kuu vanustele lastele ja seega ei ole hoiatus ei sobi alla kolmeaastastele lastele asjakohane. Kui levitajal tekib kahtlus nn halli tsooni jäävate toodete suhtes, saab ta alati küsida importijalt või tootjalt selgitust mõne märgistuse puudumise kohta. 3. Levitajad tagavad, et sel ajal, kui mänguasi on nende vastutuse all, ei ohustaks selle ladustamise või transpordi tingimused mänguasja vastavust artikli 10 ja II lisa nõuetele. 4. Levitajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et mänguasi, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta asjakohastele ühenduse ühtlustavatele õigusaktidele, tagavad, et võetakse mänguasja vastavusse viimiseks vajalikud parandusmeetmed, vajadusel kõrvaldatakse see või võetakse see tagasi. Lisaks, kui mänguasjaga kaasneb risk, teavitavad levitajad sellest viivitamata nende liikmesriikide pädevaid riiklikke ametiasutusi, kus nad mänguasja turul kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja mis tahes võetud parandusmeetmete kohta. 5. Levitajad esitavad pädeva riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmisel kõnealusele ametiasutusele mänguasja vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud ametiasutusega tema nõudmisel koostööd kõigis nende poolt turul kättesaadavaks tehtud mänguasjadega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetud meetmetes. Artikkel 8 Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes Käesolevas direktiivis käsitletakse tootjana importijat või levitajat, kes laseb mänguasja turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud mänguasja viisil, mis võib mõjutada vastavust kohaldatavatele nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi vastavalt artiklile 4. Artikkel 9 Ettevõtjate tuvastamine Ettevõtjad tuvastavad turujärelevalveasutustele viimaste nõudmisel: a) iga ettevõtja, kes on neid mänguasjadega varustanud, b) iga ettevõtja, keda nad on mänguasjadega varustanud. Ettevõtjad on võimelised esitama esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast mänguasja turule laskmist, kui tegemist on tootjaga, ja 10 aasta jooksul pärast neile mänguasja tarnimist, kui tegemist on teiste ettevõtjatega. Ettevõtjate kohustusi käsitlevad artiklid põhinevad horisontaalse otsuse 768/2008 näidissätetel. Mänguasjade ohutuse direktiiv on nende sätetega kooskõlas ja selles osutatakse konkreetselt ettevõtjatele, kes lasevad mänguasju turule või teevad need seal 34

35 kättesaadavaks aasta sinises raamatus ELi tootenormide rakendamise kohta ( on esitatud täiendavad selgitused. Käesoleva juhendi I selgituses üritatakse anda täpsemaid juhtnööre selle kohta, kuidas määrata kindlaks see, millal võib ettevõtjat pidada tootjaks, importijaks või levitajaks. Samuti selgitatakse selles ettevõtjate põhikohustusi. Ettevõtjad peavad oma ärimudelit hoolikalt valima, et nad saaksid täita direktiivi nõudeid. Õigusraamistikuga on kehtestatud ettevõtjate kohustused, kuid sellega ei sekkuta ettevõtjate omavaheliste kaubandus- ja äriläbirääkimiste eraõiguslikku valdkonda. Kriteeriumid sõltuvad näiteks sellest, kuidas mänguasju ostetakse, kes on mänguasja projekteerinud (või seda muutnud), millise kaubamärgi all mänguasi turule lastakse ja millises tootetsükli etapis ettevõtja osalema hakkab. Mänguasjade ohutuse direktiivis kindlaks määratud ettevõtjate ülesanded võivad erineda kaubanduslikest ülesannetest, mida ettevõte tavaliselt oma kohustuseks peab. Näiteks mõnikord peab importija võtma enda kanda tootja ülesanded sõltuvalt täpsemalt tarne viisist; ettevõtjad võivad täita eri liiki ettevõtjate ülesandeid isegi sama mänguasja müümisel eri jaemüüjatele. Seetõttu on oluline märkida, et võetud ülesandeid tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Igat liiki ettevõtja puhul on rida kohustusi, mida nad on juriidiliselt kohustatud mänguasju tarnides või ostes täitma. Üldiselt on kohustused suuremad, kui ettevõtjad tegutsevad tootjana, ning väiksemad, kui nad tegutsevad importijana, ning veelgi väiksemad, kui nad tegutsevad levitajana. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. Volitatud esindaja täidab kõiki volituses sätestatud ülesandeid. 35

36 3. III PEATÜKK. MÄNGUASJADE VASTAVUS 3.1. Artikkel 10. Olulised ohutusnõuded Artikli 10 lõige 1 Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, millega tagatakse, et mänguasju ei ole võimalik turule lasta ilma, et nad vastaksid lõikes 2 esitatud olulistele üldohutusnõuetele ja II lisas esitatud eriohutusnõuetele. Artikli 10 lõikes 1 on sätestatud direktiivi üldprintsiip, mille kohaselt võib turule lasta üksnes mänguasju, mis vastavad direktiivi olulistele ohutusnõuetele, ning millega on liikmesriikidelt nõutud, et nad võtaksid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nendele nõuetele mittevastavaid mänguasju turule ei lastaks. Selles sättes on selgitatud ka seda, et direktiiv sisaldab nii üldohutusnõudeid, mis on sätestatud lõikes 2, kui ka eriohutusnõudeid, mis hõlmavad II lisas loetletud konkreetseid riske Artikli 10 lõike 2 esimene lõik Pidades silmas laste käitumist, ei tohi mänguasjad, kaasa arvatud nendes sisalduvad kemikaalid, kahjustada kasutajate ja kolmandate isikute ohutust ja tervist, kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval viisil. Artikli 10 lõikes 2 on sätestatud üldohutusnõue, mida kohaldatakse riskide suhtes, mida mänguasjad võivad tekitada ja mida ei käsitleta ühegi eriohutusnõudega. Üldohutusnõuet võib kasutada õigusliku alusena meetmete võtmiseks seoses nende mänguasjadega, mis võivad tekitada riske, mida ei käsitleta ühegi eriohutusnõudega. Selleks võib olla näiteks hiljuti avastatud oht, mida tekitavad teatavad tugevad magnetid, mis võivad allaneelamise korral kahjustada soolestikku. Kui aastal avastati magnetmänguasjadega seotud risk, ei sisaldanud direktiiv 88/378/EMÜ ühtegi eriohutusnõuet, mis kehtiks sellist liiki soolestikukahjustuse riski suhtes, ning sel ajal puudusid tehnilised nõuded ka mänguasjastandardis EN 71. Seetõttu võeti mõningate ohtlike magnetmänguasjade turult kõrvaldamise õiguslikuks aluseks direktiivi 88/378/EMÜ üldohutusnõue. Pärast seda töötati välja standard magnetmänguasjade ohutuse tagamiseks (vt EN 71-1:2005+A8:2009, nüüd EN 71-1:2011). Üldohutusnõudes on esiteks sätestatud, et mänguasjad, sealhulgas nendes sisalduvad kemikaalid, ei tohi kahjustada kasutajate ja kolmandate isikute ohutust ja tervist. Seega hõlmab üldohutusnõue nii kahjulikke mõjusid tervisele, sealhulgas pikaajalisi mõjusid, kui ka kahjulikke mõjusid ohutusele, mille alla kuuluvad kõik väiksed ja suured vigastused. Üldohutusnõudega on ette nähtud, et mänguasjad peavad olema ohutud nii mänguasja kasutajatele kui ka kolmandatele isikutele, st lapsevanematele või muudele järelevaatajatele, teistele lastele või täiesti kõrvalistele isikutele. Teiseks määratakse üldohutusnõudes kindlaks, et mänguasjad peavad olema ohutud, kui neid kasutatakse ettenähtud või eeldataval viisil, võttes arvesse laste käitumist. Seetõttu ei piisa sellest, et toode oleks ohutu, kui seda kasutatakse tootja ette nähtud viisil, vaid see peab olema ohutu ka siis, kui seda kasutatakse eeldataval viisil. Võimaliku eeldatava kasutuse hindamisel tuleb arvesse võtta laste käitumist, kes tavaliselt ei ole nii ettevaatlikud kui keskmine täiskasvanud kasutaja. Kui tootedisaini ega kaitsemeetmete

37 abil ei ole võimalik ohtu piisavalt vähendada, võib jääkriski käsitleda järelevaatajatele suunatud tootealase teabe abil, võttes arvesse järelevaatajate suutlikkust jääkriskiga toime tulla. Riskihindamise tunnustatud meetodite kohaselt ei ole lubatud kasutada tootedisaini parandamise asemel järelevaatajatele suunatud teavet või anda mõista, et õnnetusi ei ole esinenud. Võttes arvesse laste käitumist, tuleb eeldatavaks kasutuseks pidada ka mänguasja teataval määral väärkasutamist ning seetõttu tuleb seda mänguasja projekteerimisel ja valmistamisel arvesse võtta. Näiteks ei kasuta lapsed liumäge üksnes sellel selja peal liugu laskmiseks, vaid ka mööda seda üles ronimiseks või sellel pea ees liugu laskmiseks. Direktiivis 88/378/EMÜ on selles kontekstis kasutatud sõnastust (laste) normaalne käitumine, kuid seda on muudetud, sest tekkis tõlgendusprobleeme seoses sellega, mida võib pidada normaalseks. Siiski on oluline rõhutada, et selle sõna väljajätmise eesmärk ei olnud muuta üldohutusnõude reguleerimisala sisu. Üldohutusnõudes on viidatud mänguasjades sisalduvatele kemikaalidele. Viide kinnitab direktiivi II lisa III osa punkti 1, milles on sätestatud, et kokkupuude mänguasjade koostises olevate või nendes sisalduvate keemiliste ainete või segudega ei tohi põhjustada inimeste tervisele kahjuliku mõju riski Artikli 10 lõike 2 teine lõik Arvestatakse kasutajate ja vajaduse korral nende järelevaatajate suutlikkust, eriti nende mänguasjade puhul, mis on mõeldud kasutamiseks alla 36 kuu vanustele lastele või teistele kindlaksmääratud vanuserühmadele. Artikli 10 lõike 2 teises lõigus on täpsemalt kindlaks määratud üldohutusnõude sisu. Selles on selgitatud, et mänguasja projekteerimisel ja tootmisel tuleb mänguasja ohutuse tagamisel arvesse võtta kasutajate ja vajaduse korral nende järelevaatajate suutlikkust. Selles sättes on selgitatud direktiivi 88/378/EMÜ sätet, mille II lisa I osa punktis 1 on kindlaks määratud, et mänguasja kasutamisel esineda võiva ohu määr peab olema võrdeline kasutajate ja vajaduse korral nende järelevaatajate võimega sellega toime tulla. See tähendab, et kuigi mänguasjad peavad olema ohutud, tunnistatakse, et täielikult riskivaba olukorda ei esine ja lubatud riskitasemega peab leppima juhtudel, kus ei ole võimalik riski mõistlikul viisil tootedisaini või kaitsemeetmete abil täielikult kõrvaldada. Teisisõnu, mõningate mänguasjadega kaasnevad alati ohud (kahjustuse allikad), mida ei saa täielikult kõrvaldada. Näiteks ei ole võimalik nõuda, et kiige pealt ei oleks võimalik maha kukkuda, vaid see risk tuleb maandada lubatud tasemele. Tootja ei suuda ka kontrollida seda, milline on eraaedades kiikede alune maapind, et aidata vältida peavigastusi; seetõttu tuleb esitada teave sobiva pinnase kohta. Riski lubatud taset hinnates tuleb arvesse võtta kasutajate ja vajaduse korral nende järelevaatajate suutlikkust. Peale selle on nimetatud lõigus sätestatud, et kasutajate või nende järelevaatajate suutlikkusega tuleb arvestada eriti nende mänguasjade puhul, mis on mõeldud kasutamiseks alla 36 kuu vanustele lastele või teistele kindlaksmääratud vanuserühmadele Artikli 10 lõike 2 kolmas lõik Vastavalt artikli 11 lõikele 2 kinnitatud etiketid ning mänguasjade kasutusjuhised juhivad kasutaja või järelevaataja tähelepanu ohtudele ja kahjustuste tekkimise riskile, mis 37

38 tulenevad mänguasjade kasutamise laadist, ning selliste ohtude ja riskide ärahoidmise viisidele. Artikli 10 lõike 2 kolmandas lõigus on üldohutusnõude osana nõutud, et mänguasjad varustataks asjakohaste hoiatuste ja juhistega, mis käsitlevad mänguasjade kasutamisega kaasnevaid ohte ja kahjustuste riske ning selliste ohtude ja riskide ärahoidmise viise. Nagu on selgitatud eespool seoses teise lõiguga, võib mänguasja kasutamisel esineda lubatud riskitase, kuid mänguasja kasutamisest tulenevatele ohtudele tuleb juhtida tähelepanu hoiatuste ja kasutusjuhistega. Selliste hoiatuste ja kasutusjuhiste kinnitamise viis on ette nähtud artikli 11 lõikega 2. Juhised on mänguasja ohutuskontseptsiooni lahutamatu osa. Nendega antakse kasutajale teavet lubamatu riski tekkimise, mänguasja kahjustamise või ebatõhusa või väärkasutamise vältimiseks, kuid nende eesmärk ei ole kompenseerida projekteerimisvigu. Mänguasjade kasutusjuhistega juhitakse kasutaja või järelevaataja tähelepanu mänguasjade kasutamisega kaasnevatele ohtudele ja kahjustuse riskidele ning selliste ohtude ja riskide ärahoidmise viisidele. Kõige tõhusam õnnetuste ennetamise viis on sisseprojekteeritud ohutus, mille puhul inimesed ei pea võtma täiendavaid meetmeid. Tootjad peavad meeles pidama, et kui tootedisaini ega kaitsemeetmete abil ei ole võimalik ohtu piisavalt vähendada, võib jääkriski käsitleda järelevaatajatele suunatud tootealase teabe abil, võttes arvesse järelevaatajate suutlikkust jääkriskiga toime tulla. Riskihindamise tunnustatud meetodite, nt ISO EN kohaselt ei ole lubatud kasutada tootedisaini parandamise asemel järelevaatajatele suunatud teavet või anda mõista, et õnnetusi ei ole esinenud, kui hinnangute alusel esineb lubamatu risk. Tootjad esitavad tarbijatele asjakohase teabe, et võimaldada neil hinnata mänguasja kasutamisega kaasnevaid ohte tavalise või eeldatava mõistliku kasutusaja jooksul, kui sellised riskid ei ole kasutajale või hooldajale kohe ilmselged. See hõlmab teavet riskide vältimiseks võetavate ettevaatusabinõude kohta. Kui esineb rohkem kui üks oht, juhitakse tähelepanu vähemalt ühele peamisele ohule. Mänguasjade ohutuse direktiivi artikli 18 kohaselt tehakse mänguasjaga seotud riskide/ohtude kindlaks määramiseks riski-/ohuhindamine. Mänguasi peaks olema projekteeritud nii, et võimalikult paljud ohud oleksid välistatud või et jääkrisk oleks minimeeritud lubatud tasemeni. Jääkriske tuleks kirjeldada asjakohaste hoiatuste ja/või kasutusjuhistega. Näiteks veemänguasjadega kaasnevat uppumisriski ei saa täielikult välistada mänguasja konstruktsiooni abil. Seetõttu tuleks järelevaatajaid teavitada sellest, et mänguasja tuleb kasutada madalas vees ja täiskasvanu järelevalve all. Õhupallide puhul peab esitama hoiatuse, et alla kaheksa-aastaseid lapsi tuleb jälgida ning et katkised pallid tuleb ära visata. Tegevusmänguasjadele tuleb kinnitada hoiatus, et need on ette nähtud üksnes kodus kasutamiseks. Näiteid juhiste ja ohutusalase teabe kohta on esitatud harmoneeritud standardites: näiteks jahutada üksnes kodus asuvas külmikus, mitte asetada sügavkülma, pikkade karvade tõttu ei sobi kasutamiseks alla 10 kuu vanustele lastele. Samuti tuleks ohutusalases teabes mainida väljapaiskuvaid esemeid ning teravaid nurki ja servi. Lisateavet riskihindamise kohta leiab juhendist tehnilise dokumentatsiooni kohta ja muudest asjakohastest dokumentidest nagu ISO juhend 51, ISO EN , CEN TR

39 Märkus: kokkuleppe kohaselt ei ole põhjendatud keelata väikseid osi mänguasjades, mis on ette nähtud üle kolmeaastastele lastele, isegi kui need võivad tekitada lämbumisohu. Seetõttu on lubatud kasutada selgelt määratlemata mänguasjade puhul vanust käsitlevat hoiatust ei sobi..., kuigi teoreetiliselt oleks võimalik ohuga kokkupuudet piirata, keelustades üldse kõikides mänguasjades väikeste osade kasutamise. Siiski keelatakse mänguasjade ohutuse direktiiviga mis tahes väikeste eemaldatavate või lahtikäivate osade kasutamine mänguasjades, mis on ette nähtud suhu panemiseks, hoolimata lapse vanusest (vt , punkti 4 alapunkt d) Artikli 10 lõige 3 Turule lastud mänguasjad vastavad olulistele ohutusnõuetele kogu nende eeldatava ja normaalse kasutusaja jooksul. Artikli 10 lõikega 3 on ette nähtud periood, mille jooksul peavad mänguasjad vastama olulistele ohutusnõuetele. Selles sätestatakse, et mänguasjad peavad olema ohutud nende eeldatava ja normaalse kasutusaja jooksul. Teisisõnu ei piisa sellest, et mänguasi on ohutu turulelaskmise või tarbijale müümise ajal, vaid ohutusnõudeid tuleb täita kogu eeldatava ja normaalse kasutusaja jooksul Artikkel 11. Hoiatused Artikli 11 lõike 1 esimene lõik Artikli 10 lõikes 2 sätestatud eesmärgil lisatud hoiatustes esitatakse üksikasjalikult asjakohased kasutajate suhtes esitatavad piirangud vastavalt V lisa A osale, kui see on kohane mänguasjade ohutuks kasutamiseks. Artikli 11 lõike 1 esimeses lõigus on sätestatud hoiatuste üldreegel, mida kohaldatakse kõikide mänguasjade suhtes. Selles on sätestatud, et kui see on ohutu kasutamise seisukohast asjakohane, tuleb hoiatustes täpsustada sobiv kasutaja vanusepiir. See tähendab, et neid hoiatusi tuleb kasutada üksnes juhul, kui see on ohutu kasutuse seisukohast asjakohane. Kui hoiatusel ei ole mänguasja ohutuse seisukohast lisaväärtust, ei peaks seda kasutama. Hoiatuste kasutamise täpsemad juhtöörid on sätestatud V lisa A osas Artikli 11 lõike 1 teine lõik V lisa B osas loetletud kategooriatesse kuuluvate mänguasjade puhul kasutatakse samas osas loetletud hoiatusi. V lisa B osa punktides 2 kuni 10 sätestatud hoiatusi kasutatakse nendes punktides sõnastatud kujul. Artikli 11 lõike 1 teises lõigus on sätestatud, et teatavatesse kategooriatesse kuuluvate mänguasjade puhul tuleb kasutada erihoiatusi. Need hoiatused on loetletud V lisa B osas. See loetelu ei ole ammendav ning mõned nõutud erihoiatustest on esitatud ka mänguasjade EN 71 seeria või EN standardites. Lisaks on selles sätestatud, et selliste hoiatuste sõnastus peab olema täpselt sama, kui on esitatud V lisa B osa punktides

40 Artikli 11 lõike 1 kolmas lõik Mänguasjad ei pea kandma ühte või mitut V lisa B osas sätestatud konkreetset hoiatust, kui see on vastuolus mänguasja kavandatud kasutusega vastavalt nende funktsiooni, mõõtmete ja laadi määratlusele. Artikli 11 lõike 1 kolmanda lõigu eesmärk on ennetada hoiatuste väärkasutamist ohutusnõuetest kõrvalehoidmise eesmärgil. Minevikus on väärkasutamist esinenud eelkõige hoiatuste puhul, mille kohaselt ei sobi mänguasi alla 36 kuu vanustele lastele, mida on kasutatud selleks, et hoida kõrvale väikseid osi käsitlevatest nõuetest, mis kehtib mänguasjade suhtes, mis on ette nähtud alla 36 kuu vanustele lastele. Sätte sõnastus aga on üldine ning sellega keelatakse kõikide V lisa B osas sätestatud konkreetsete hoiatuste kasutamine, kui see on vastuolus mänguasja kavandatud kasutusega. Mänguasja kavandatud kasutuse määravad kindlaks selle eesmärk, mõõtmed ja omadused Artikli 11 lõike 2 esimene lõik Hoiatuse märgib tootja selgesti nähtava, kergesti loetavana ja kergesti arusaadavana mänguasjale, etiketile või pakendile ning vajaduse korral ka mänguasja kasutusjuhises. Ilma pakendita müüdavate väikeste mänguasjade puhul peab hoiatus olema kinnitatud mänguasjale. Artikli 11 lõikes 2 on sätestatud hoiatuste märkimise eeskirjad. Esiteks tuleb hoiatus märkida selgelt nähtavana, kergesti loetavana ja kergesti arusaadavana. Teiseks on sättes nõutud, et hoiatused tuleb märkida mänguasjale, mänguasjale kinnitatud etiketile või pakendile. Mänguasjale kinnitatud etikett on näiteks mängukarude külge õmmeldud silt, rippsilt või kleebis. Peale selle tuleb vajaduse korral esitada hoiatused ka mänguasjaga kaasas olevates kasutusjuhistes. Ilma pakendita müüdavate väikeste mänguasjade puhul tuleb hoiatus kinnitada mänguasjale. Hoiatuse võib kinnitada, märkides hoiatuse mänguasjale või mänguasjale kinnitatud etiketile. Hoiatuse märkimisest näiteks müügiletile ei piisa. Märkus: seda ei tohiks segamini ajada V lisa B osa punktis 9 nõutud hoiatuse püsiva kinnitamisega" mänguasjale. Vt lisaks punkt

41 Hoiatusi ei tohi kinnitada üksnes müügiväljapanekule, kus need ei ole kinnitatud mänguasjade endi külge. CE-märgis on nõuetekohaselt kinnitatud (vt artikkel 17). Näited mänguasjale kinnitatud etikettide kohta: Artikli 11 lõike 2 teine lõik Hoiatuste ette märgitakse vastavalt olukorrale sõna hoiatus või hoiatused. Selle sättega on ette nähtud, et nii sõnade kui ka piktogrammi kujul hoiatusele tuleb lisada ette sõna hoiatus(ed), et tarbija mõistaks hoiatus(t)e olemust. Varem võisid 41

42 tarbijad tõlgendada teatavaid hoiatusi üksnes soovitustena (näiteks sobiva vanuse kohta). Juhul, kui on mitu hoiatust, ei pea kõigi nende ette lisama sõna hoiatus, vaid piisab sellest, kui sõna hoiatused lisatakse hoiatusi sisaldava loetelu algusesse. Sõna hoiatus järel võib kasutada nt hüüumärki. Kui pakendile on juba märgitud hoiatus sobiva vanuse kohta (millele eelneb sõna hoiatus ), loetakse pakendil mujal asuvat vanusega seotud hoiatuse piktogrammi täiendavaks teabeks, mille ainus eesmärk on tähelepanu tõmmata (mitte luua ohutusalast lisaväärtust). Seetõttu ei pea sellise täiendava piktogrammi ees olema sõna hoiatus. Sümbol ei asenda sõna hoiatus, seda võib kasutada lisaks. Esitatud kollase kolmnurga kujuline hoiatussümbol on sätestatud USA standardis ASTM F Standard consumer safety specifications for toy safety ( Mänguasjade ohutusega seotud tarbijaohutuse standardtingimused ) ning koos tarbekaupade ohutuse parandamise seaduse (Consumer Product Safety Improvement Act, CPSIA) nõuetega on see standard (ja sümbol) USA turul kohustuslik Artikli 11 lõike 2 kolmas lõik Hoiatused, mis on määravad mänguasja ostmise otsuse tegemisel, näiteks kasutajate maksimaalne ja minimaalne vanus ja teised V lisas sätestatud kohaldatavad hoiatused, esitatakse tarbijapakendil või on tarbijale muul viisil enne ostu sooritamist selgesti nähtavad, seda ka juhul, kui ost sooritatakse elektroonilisel teel. Selle sättega on ette nähtud teatavate mänguasja ostuotsust määravate hoiatuste märkimise erieeskirjad, millega tagatakse, et sellist liiki hoiatused on tarbijale enne ostu sooritamist selgesti nähtavad. Need hoiatused peavad olema esitatud tarbijapakendil või olema tarbijale muul viisil enne ostu sooritamist selgesti nähtavad. See kehtib ka juhul, kui ost sooritatakse elektrooniliselt, ning seetõttu peavad sellised hoiatused olema enne ostu sooritamist veebisaidil nähtavad. Ost hõlmab igat ostmismeetodit, mis võimaldab ostjal toote tellida, ilma toodet füüsiliselt nägemata. Kui mänguasja müüakse kataloogi abil, peavad ostmise otsust määravad hoiatused olema kataloogis selgesti nähtavad. Need hoiatused (mis on määravad ostmise otsuse tegemisel) ei pea asuma mänguasja pildi/kirjelduse kõrval, kui tarbija saab enne tellimist neid hoiatusi näha ja lugeda. Selle asemel võib mänguasja pildi/kirjelduse juures olla viide hoiatus(t)e asukohale. Tarbija tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et hoiatus(ed) on esitatud näiteks leheküljel x viitenumbri y all. Hoiatus(ed) loetakse selgesti nähtavaks juhul, kui see asub / need asuvad ostetavate mänguasjade kataloogi alguses või tellimisteabe või tellimisvormi kõrval. Tuleb eristada kataloogi, mis sisaldab ka tellimisvahendeid, ning kataloogi, milles mänguasju reklaamitakse, kuid mis ei sisalda vahendeid nende ostmiseks. Viimast tüüpi kataloogis ei ole hoiatus(ed) kohustuslikud. Nähtavuse nõue kehtib ainult ostmise otsust määravate hoiatuste suhtes. Konkreetsel juhul, kui on tegemist hoiatusega ei sobi alla kolmeaastastele lastele, on V lisa B osa punktis 1 sätestatud, et hoiatusele peab olema lisatud lühike teave konkreetse ohu kohta. 42

43 Kõnealune teave loetakse tarbijale antavaks lisateabeks ja seetõttu ei kohaldata selle suhtes nähtavuse nõuet. See tähendab, et kõnealune teave ei peal olema kaupluses, kataloogis ega internetis nähtav enne ostmist. Selle võib esitada mänguasjaga kaasas olevas kasutusjuhendis. Kui mänguasja müüakse veebisaidil, peavad ostmise otsust määravad hoiatused olema veebisaidil selgesti nähtavad. Hoiatused peavad olema ostjale tervikuna nähtavad enne ostu sooritamist. Kui tarbija tellib mänguasja elektroonilisel teel veebisaidilt, mis on kirjutatud teatud keeles, peavad hoiatused olema kirjutatud veebisaidiga samas keeles. Kui veebisait on kirjutatud mitmes keeles, peavad hoiatused olema tarbijale nähtavad selles keeles, mida ta veebisaidil kasutab. Artikli 11 lõikes 2 käsitletud hoiatused on kõik hoiatused, mida peetakse vajalikuks ostuotsuse tegemiseks. Eelkõige peetakse ostuotsust määravateks hoiatusi, milles täpsustakse kasutajate minimaalne ja maksimaalne vanus, ning V lisas loetletud hoiatusi, välja arvatud punkti 9 all esitatud hoiatus. V lisas loetletud hoiatusi tuleb lugeda koostoimes käesoleva artikliga, mis tähendab, et kuigi V lisas märgitakse, et hoiatus tuleks märkida mänguasjale, peab see olema selgesti nähtav ka enne ostu sooritamist. See võib tähendada, et hoiatus tuleb märkida ka pakendile või muul viisil (internetis) Artikli 11 lõige 3 Vastavalt artikli 4 lõikele 7 võib liikmesriik oma territooriumil sätestada, et kõnealused hoiatused ja ohutusjuhised peavad olema kirjutatud selle liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijatele kergesti arusaadav. Artikli 11 lõikes 3 on sätestatud hoiatuste keelenõuded. Hoiatus peab olema keeles või keeltes, mis on tarbijatele kergesti arusaadav. Vastava(d) keele(d) määrab oma territooriumil kindlaks iga liikmesriik eraldi. See tähendab, et direktiivi ülevõtmisel liikmesriikide siseriiklikku õigusesse viidatakse tarbijale kergesti mõistetava(te)le keel(t)ele. Käesoleva juhendi II selgitus sisaldab soovitusi hoiatuste koostamiseks Artikkel 12. Vaba liikumine Liikmesriigid kohustuvad mitte tõkestama käesolevale direktiivile vastavate mänguasjade turul kättesaadavaks tegemist oma territooriumil. Artiklis 12 on sätestatud kõnealuse direktiivi põhiprintsiip direktiivile vastavate mänguasjade vaba liikumine. Liikmesriigid ei tohi tõkestada kõikidele käesoleva direktiivi sätetele vastavate mänguasjade turul kättesaadavaks tegemist oma territooriumil. Kooskõlas artiklis 3 esitatud määratlusega hõlmab turul kättesaadavaks tegemine kõiki tehinguid tarneahelas. Sätted, mida tuleb täita selleks, et mänguasja saaks anda vabasse ringlusse, hõlmavad ka teisi direktiivis märgitud õigusakte, mida tuleb täita, eelkõige kemikaale käsitlevat õigusakti (vt II lisa III osa punkt 1), kosmeetikatoodete direktiivi kosmeetiliste mängasjade puhul (vt II lisa III osa punkt 10) ning toiduga kokkupuutuvaid aineid käsitlevat õigusakti, näiteks mänguteekomplekti puhul. Toiduga kokkupuutuvaid aineid käsitleva õigusakti kohaselt peaksid mänguasjad, nende osad ja pakendid, mis põhjendatud eelduse kohaselt võivad kokku puutuda 43

44 toiduga, vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri aasta määrusele (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta. Lisaks muud õigusaktid, millega kehtestatakse mänguasjadele ohutus- ja muid nõudeid, kuid mida ei ole mänguasjade direktiivis nimetatud, eelkõige järgmised: direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, direktiiv 2004/108/EÜ elektromagnetilise ühilduvuse kohta. Lisateavet leiab järgmiselt veebisaidilt: Kui neid sätteid ei järgita, võib liikmesriik peatada nende nõuete alusel asjaomaste mänguasjade turustamise, isegi kui need vastavad mänguasjade ohutuse direktiivile. Mõnes liikmesriigis võidakse kohaldada täiendavaid siseriiklikke õigusakte, millest ei ole komisjoni teavitatud. Lisateavet leiab järgmiselt veebisaidilt: Artikkel 13. Vastavuse eeldamine Mänguasjad, mis on vastavuses harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud artiklis 10 ja II lisas. Artiklis 13 on sätestatud otsuse 768/2008 näidisartikli R8 alusel vastavuse eeldamise põhimõte. Vastavuse eeldamine põhineb vastavusel harmoneeritud standarditele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Kui mänguasjad vastavad nendele standarditele, eeldab liikmesriik, et need vastavad asjaomastes standardites või nende osades käsitletud olulistele nõuetele. Kui liikmesriik leiab, et sellistele standarditele vastav mänguasi ei vasta olulistele ohutusnõuetele, on tal kohustus tõendada, et mänguasi ei vasta nõuetele. Direktiivist on välja jäetud fraas asjakohastele siseriiklikele standarditele, millega võetakse üle ühtlustatud standardid, mis tähendab, et tootjad ei pea enam harmoneeritud standarditele vastavuse osas ootama, kuni need on siseriiklikkuse õigusesse üle võetud Artikkel 14. Formaalsed vastuväited harmoneeritud standarditele 1. Kui liikmesriik või komisjon arvab, et harmoneeritud standard ei rahulda täielikult nõudeid, mida ta käsitleb ja mis on sätestatud artiklis 10 ja II lisas, siis toob komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse direktiivi 98/34/EÜ artikliga 5 asutatud komitee ette ja esitab oma argumendid. Komitee avaldab pärast asjakohaste Euroopa standardiasutustega konsulteerimist viivitamatult oma arvamuse. 2. Võttes arvesse komitee arvamust, otsustab komisjon, kas avaldada, mitte avaldada, osaliselt avaldada, säilitada, osaliselt säilitada Euroopa Liidu Teatajas või sellest kustutada viited asjaomasele harmoneeritud standardile. 44

45 3. Komisjon teavitab asjaomast Euroopa standardiasutust ja taotleb vajaduse korral asjaomaste harmoneeritud standardite läbivaatamist. See artikkel põhineb otsuse 768/2008 näidissätetel. Nende tähendus on kindlaks määratud sinises raamatus ( Artikkel 15. EÜ vastavusdeklaratsioon Kooskõlas artikli 4 lõigetega 2 ja 3 on tootjad kohustatud koostama EÜ vastavusdeklaratsiooni ja säilitama seda (osana tehnilisest dokumentatsioonist) kuni kümme aastat pärast mänguasja turulelaskmist. See on tootjate uus kohustus, mida ei ole nõutud direktiivis 88/378/EMÜ. Kui tootja on nimetanud volitatud esindaja, võimaldavad volitatud esindaja volitused hoida temal EÜ vastavusdeklaratsioon selle perioodi jooksul kättesaadavana (artikli 5 lõige 3) Artikli 15 lõige 1 EÜ vastavusdeklaratsioon kinnitab, et artikli 10 ja II lisa nõuded on täidetud. Artiklis 15 on täpsustatud EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu. Artikli 15 lõikega 1 on ette nähtud selle põhisisu, milleks on kinnitus selle kohta, et artiklis 10 ja II lisas kindlaks määratud olulised ohutusnõuded on täidetud Artikli 15 lõige 2 EÜ vastavusdeklaratsioon sisaldab vähemalt käesoleva direktiivi III lisas ja otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud asjakohastes moodulites määratud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. Selle ülesehitus järgib käesoleva direktiivi III lisas sätestatud näidise ülesehitust. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kelle turule mänguasi lastakse või kelle turul see kättesaadavaks tehakse. Artikli 15 lõikes 2 on üksikasjalikumalt kindlaks määratud EÜ vastavusdeklaratsiooni sisu. See sisaldab elemente, mis on kindlaks määratud 1) kõnealuse direktiivi III lisas ning 2) horisontaalse otsuse nr 768/2008 asjakohastes vastavushindamise moodulites. III lisas sätestatud nõudeid käsitletakse põhjalikumalt punktis 13. Artikli 15 lõikes 2 sätestatakse, et vastavusdeklaratsiooni ülesehitus peab järgima näidise ülesehitust ja peab sisaldama mänguasjade ohutuse direktiivi III lisas kirjeldatud elemente. Selles ei öelda, et näidises kasutatud sõnastust tuleb täpselt kopeerida. Otsuses 768/2008 sätestatud elementide osas kohaldatakse järgmisi põhimõtteid. Mooduli B (EÜ tüübihindamine) kasutamisel koos mooduliga C (tüübivastavus) või kui on kasutatud moodulit A (tootmise sisekontroll), on otsuse II lisas nõutud, et EÜ vastavusdeklaratsioonis määrataks kindlaks tootemudel, mille jaoks on vastavusdeklaratsioon koostatud. Teiseks on nõutud, et EÜ vastavusdeklaratsioonis sisalduvaid elemente ajakohastataks pidevalt. 45

46 Kolmandaks on artikli 15 lõikes 2 sätestatud, et EÜ vastavusdeklaratsiooni ülesehituse osas järgitakse III lisa. Lõpetuseks on nõutud, et EÜ vastavusdeklaratsioon tuleb tõlkida keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kelle turule mänguasi lastakse või kelle turul see kättesaadavaks tehakse. Vastavusdeklaratsioon kinnitab, et mänguasi vastab direktiivi olulistele nõuetele. Küsimusi tekitab see, milliseid meetmeid tuleb võtta juhul, kui välja on kujunenud üldiselt tunnustatud tehnikanõuded. Tehnikanõuete väljakujunemise tunnustamise üks viis oleks avaldada läbivaadatud harmoneeritud standard: sel juhul otsustab tootja, kas nõuetega seotud tehniline tase on muutunud ning kui on, siis millises osas. Kui läbivaadatud standard ei mõjuta asjaomast mänguasja, siis jääb EÜ vastavusdeklaratsioon kehtima. Tootja võib esitada oma hinnangu eraldi dokumendis. Näiteks kui standardit EN 71-1 muudeti A8ga, et kehtestada uued nõuded magnetite kohta, oleks tootjal tarbetu muuta selliste mänguasjade EÜ vastavusdeklaratsioone, mis magneteid ilmselgelt ei sisalda, ning oma vastava hinnangu võib eraldi dokumenteerida ning esitada selle asjakohastele ametiasutustele. Sellistel juhtudel, kus algselt mänguasja suhtes kohaldatud spetsifikatsioonid ja hindamiskriteeriumid ei taga enam vastavust uusimatele tehnikanõuetele, EÜ vastavusdeklaratsioon enam ei kehti ning vaja on võtta lisameetmeid. Arvestades mõistlikku üleminekuperioodi ja teadmisi praegustest arengusuundadest, eeldatakse, et tootjal on piisavalt aega vajaliku uue hindamise teostamiseks, nii et üleminek ühtede spetsifikatsioonide kohaldamistelt teiste kohaldamisele toimub sujuvalt. Tuleb siiski märkida, et uue EÜ vastavusdeklaratsiooni väljastamisel ei ole tagasiulatuvat mõju ning seetõttu ei mõjuta see tooteid, mis on turule lastud ajal, kui tootjal oli kehtiv EÜ vastavusdeklaratsioon (kui see oli asjakohane). Samuti tuleks veel kord üle korrata, et üldiselt vastutab mänguasjade nõuetelevastavuse eest tootja, kes peab nõudmise korral tagama kehtiva EÜ vastavusdeklaratsiooni olemasolu, samuti selle, et kõik asjakohased nõuetele vastust kinnitavad dokumendid on kooskõlas kehtivate tehnikanõuetega. Lisateavet vastavusdeklaratsiooni kohta leiab juhendist tehnilise dokumentatsiooni kohta Artikli 15 lõige 3 EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse mänguasja nõuetele vastavuse eest. Artikli 15 lõikes 3 on sätestatud EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamise õiguslikud tagajärjed. See tähendab, et tootja võtab endale vastutuse tagada iga mänguasja vastavus artiklis 10 ja II lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele. Lisateavet leiab horisontaalsest juhendist (sinine raamat 46

47 3.7. Artikkel 16. CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted Artikli 16 lõige 1 Turul kättesaadavaks tehtud mänguasjadel peab olema CE-vastavusmärgis. Artikli 16 lõikega 1 nõutakse, et kõikidel mänguasjadel peab olema CE-märgis. CEmärgis tuleb kinnitada enne mänguasja turule laskmist, st enne seda, kui mänguasi tehakse ühenduse turul esmakordselt kättesaadavaks. Selle kohustuse täitmata jätmise tagajärjed on sätestatud artiklis 45. CE-märgise kinnitamist on üksikasjalikult käsitletud artiklis Artikli 16 lõige 2 CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid. Artikli 16 lõikes 2 on viidatud kohaldatavatele üldpõhimõtetele, mis on sätestatud horisontaalse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30. Nende kohaldamise kohta vt sinine raamat ( CE-märgis koosneb tähtedest CE järgmisel kujul: CE-märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool esitatud joonise proportsioonidest. CE-märgis on vähemalt 5 mm kõrge Artikli 16 lõige 3 Liikmesriigid eeldavad, et CE-vastavusmärgisega mänguasjad vastavad käesolevale direktiivile. Artikli 16 lõikega 3 on ette nähtud, et CE-märgisega mänguasjade puhul eeldatakse nende vastavust nõuetele. See tähendab, et liikmesriigid ei tohi piirata CE-märgisega mänguasjade turulelaskmist. Üksnes juhul, kui turujärelevalveasutused tõendavad olulise 47

48 nõuete rikkumise, võib loobuda vastavuse eeldamisest ning liikmesriikidel on lubatud võtta asjakohaseid meetmeid. Meetmed vastavad riski olemusele ning nendega määratakse kindlaks meetmete võtmise põhjused. Lisateavet olulise nõuete rikkumiste kohta leiab sinisest raamatust ( Artikli 16 lõige 4 CE-vastavusmärgiseta või muul moel käesolevale direktiivile mittevastavat mänguasja võib välja panna ja kasutada kaubandusmessidel ja näitustel, kui see varustatakse sildiga, millest võib selgelt aru saada, et mänguasi ei vasta käesolevale direktiivile ja seda ei tehta ühenduses kättesaadavaks enne, kui see on direktiiviga vastavusse viidud. Artikli 16 lõikega 4 on nähtud ette erand lõikes 1 sätestatud peamises eeskirjast, et kõik turul kättesaadavaks tehtud mänguasjad peavad kandma CE-märgist. Nimelt on sätestatud erand mänguasjadele, mida kasutatakse messidel ja näitustel. Samuti ei pea sellised mänguasjad vastama direktiivi muudele sätetele. Selle erandi puhul tuleb siiski täita järgmisi tingimusi: mänguasjad peavad olema varustatud sildiga, millest võib selgelt aru saada, et mänguasi ei vasta direktiivile ja seda ei tehta ühenduses kättesaadavaks enne, kui see on direktiiviga vastavusse viidud. Silt võib olla teksti vormis mänguasja etiketil või eraldi teatena mänguasja kõrval. Kui silti ei ole, peab liikmesriik võtma meetmed juhul, kui mänguasi ei vasta olulistele ohutusnõuetele Artikkel 17. CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused Artikli 17 lõige 1 CE-vastavusmärgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil mänguasjale, mänguasjale kinnitatud etiketile või pakendile. Väikeste mänguasjade või väikestest osadest koosneva mänguasja CE-vastavusmärgise võib kanda ka etiketile või mänguasjaga kaasas olevale voldikule. Kui müügiletis või -riiulil väljapandud mänguasjade puhul ei ole see tehniliselt võimalik, ning tingimusel, et müügiletti või - riiulit kasutati algselt mänguasjade pakendina, kinnitatakse CE-vastavusmärgis sellele letile või riiulile. Kui mänguasi on pakendis ja CE-vastavusmärgist ei ole läbi pakendi näha, kinnitatakse CE-vastavusmärgis vähemalt pakendile. 48

49 Müügiletile võib kinnitada üksnes CE-märgise, aga MITTE hoiatust (vt artikkel 11). Artikli 17 lõike 1 esimeses lõigus on viidatud viisile, kuidas CE-märgis peab kinnitatud olema. Esiteks peab CE-märgis olema igal juhul kinnitatud nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil. Rusikareegel on, et see tuleb kinnitada mänguasjale, mänguasjale kinnitatud etiketile või pakendile. Tootja võib valida mänguasja, pakendi ja mänguasjale kinnitatud etiketi vahel. Artikli 17 lõikega 1 on aga ette nähtud erand seoses väikeste mänguasjadega. Väikeste mänguasjade puhul võib CE-märgise kanda ka etiketile või mänguasjaga kaasas olevale voldikule. Kui müügiletis või -riiulil väljapandud väikeste mänguasjade puhul ei ole see võimalik, esitatakse teave letil või riiulil. Siiski võib vastavusmärgise kinnitada müügiletile või -riiulile üksnes juhul, kui müügiletti või -riiult kasutati algselt mänguasjade pakendina. Artikli 17 lõike 1 teises lõigus on sätestatud direktiiviga 88/378/EMÜ võrreldes uus eeskiri, et edendada CE-märgise nähtavust: kui mänguasi on pakendis ja CE-märgist ei ole läbi pakendi (läbipaistev) näha, tuleb CE-märgis kinnitada alati vähemalt pakendile. CE-märgise kinnitamine pakendile lihtsustab turujärelevalvet, sest ametiasutused ei pea CE-märgise olemasolu kontrollimiseks pakendit avama. Internetis mänguasjade müümise korral soovitatakse kujutada mänguasju selliselt, et nende CE-märgis oleks nähtav. Nii mänguasju kui ka muid tooteid sisaldavate koondpakendite CE-märgis Mänguasjadel, mis on pakitud kokku muude toodetega, peab olema artiklile 17 vastav CE-märgis (vt eespool) ja artiklile 11 vastavad hoiatused. Koondpakendis olevad mittemänguasjad peavad vastama kohaldatavatele õiguslikele nõuetele ja peavad olema vastavalt märgistatud. Mänguasjaga kokku pakitud toode, mis ei ole mänguasi, ei pea siiski vastama mänguasjade ohutuse direktiivi nõuetele. Kui mänguasi on pakitud kokku muu tootega (mille suhtes ei kohaldata muid õigusakte, millega on ette nähtud CE-märgise kasutamine), soovitatakse juhul, kui mänguasja CE- 49

50 märgis ei ole pakendilt väljastpoolt nähtav, kanda välispakendile teave selle kohta, et CEmärgis hõlmab ainult mänguasja. Kui sellist teavet ei esitata, võib tekkida oht sattuda vastuollu muu toote suhtes kohaldatavate õigusaktidega (nt üldise tooteohutuse direktiiviga, mille kohaselt ei ole CE-märgised lubatud). Lisateavet CE-märgise kinnitamise kohta leiab III selgitusest Artikli 17 lõige 2 CE-vastavusmärgis kinnitatakse mänguasjale enne selle turule laskmist. Lisaks vastavusmärgisele võib pakendil olla piktogramm või muu märgis, mis osutab erilisele riskile või kasutusviisile. Artikli 17 lõikega 2 on selgesõnaliselt ette nähtud see, mis tuleneb tegelikult ka juba artikli 16 lõikest 1: CE-märgis tuleb kinnitada mänguasjale enne selle turulelaskmist. Lisaks täpsustakse selles lõikes, et CE-märgisele võib lisada piktogrammi või muu märgise, mis osutab konkreetsele riskile või kasutusviisile. 50

51 4. IV PEATÜKK. VASTAVUSHINDAMINE 4.1. Artikkel 18. Ohutushinnangud Enne mänguasja turule laskmist analüüsivad tootjad selle mänguasja keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja elektrilisi ohte ning süttivuse, hügieeni ja radioaktiivsusega seotud ohte ning hindavad nende ohtude avaldumise tõenäosust. Artikliga 18 on tootjatele ette nähtud uus selgesõnaline kohustus: vastavushindamise jaoks tuleb koostada ohutushinnang. Ohutushinnang koosneb mänguasja võimalike keemiliste, füüsiliste, mehaaniliste ja elektriliste ohtude ning süttivuse, hügieeni ja radioaktiivsusega seotud ohtude analüüsist ning hinnangust nende ohtude avaldumise tõenäosuse kohta. Sageli koostatakse ohutushinnang enne mänguasja vastavushindamist, kuid selle võib koostada ka hiljem, kuid igal juhul koostatakse see hiljemalt enne mänguasja turule laskmist. Selle raames võivad tootjad hinnata eelkõige keelatud või piiratud kasutusega ainete esinemise tõenäosust mänguasjas. Võimalike katsete ulatus võib põhineda hinnangul. Katsete tegemist tuleb kaaluda üksnes nende ainete puhul, mille esinemist võib kõnealuses mänguasjas põhjendatult eeldada. Kui hinnangus järeldatakse, et teatud lõhnaainete riski ei esine, ei pea tootjad tegema katseid seoses nende lõhnaainetega. Kui puudub elektriline oht, ei pea tootjad tegema sellega seoses katseid. Kooskõlas IV lisaga tuleb ohutushinnangut säilitada tehnilises dokumentatsioonis ning seetõttu peab see olema turujärelevalveasutustele kontrollimiseks kättesaadav kümne aasta jooksul pärast mänguasja turule laskmist (artikli 4 lõige 3). Üksikasjalikud juhtnöörid ohutushinnangu koostamise kohta esitatakse eraldi juhendis tehnilise dokumentatsiooni kohta Artikkel 19. Kohaldatavad vastavushindamismenetlused Artikli 19 lõige 1 Selleks et kinnitada, et mänguasjad vastavad artikli 10 ja II lisa nõuetele, teeb tootja enne mänguasja turulelaskmist lõigetes 2 ja 3 osutatud vastavushindamismenetlused. Direktiivi artikli 4 lõikega 2 on ette nähtud, et tootja peab kooskõlas artikliga 19 korraldama vastavushindamismenetluse. Artikli 19 lõikes 1 on korratud seda kohustust, mille eesmärk on tõendada mänguasja vastavust direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele. Vastavushindamismenetlused tuleb korraldada enne mänguasja turule laskmist Artikli 19 lõige 2 Kui tootja on kohaldanud harmoneeritud standardeid, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning mis hõlmavad kõiki mänguasja suhtes kehtivaid ohutusnõudeid, kasutab tootja valmistamise sisekontrolli menetlust, mis on sätestatud otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulis A. Artikli 19 lõikega 2 on ette nähtud valmistamise sisekontrolli menetluse (moodul A) kasutamise tingimused. Seda kasutatakse juhul, kui tootja on kohaldanud harmoneeritud 51

52 standardeid, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Asjaomased harmoneeritud standardid peavad käsitlema mänguasja seisukohast asjakohaseid ohutusnõudeid ehk teisisõnu hõlmama kõiki ohte, mis võivad mänguasjast tuleneda. Kui selliseid harmoneeritud standardeid ei ole olemas või need ei hõlma kõiki mänguasjade ohutuse direktiivi nõudeid, ei saa valmistamise sisekontrolli menetlust (moodul A) kasutada. Valmistamise sisekontroll tehakse otsuse 768/2008/EÜ II lisa moodulis A sätestatud menetlust kasutades. Vt ka sinine raamat ( Siinjuures on oluline märkida, et mooduli A punkt 2 sisaldab sätet tehnilise dokumentatsiooni kohta asjaomase mooduli kasutamisel. Üks punkt sisaldab järgmist: Euroopa Liidu Teatajas avaldatud täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite ja/või muude asjakohaste tehniliste spetsifikatsioonide loetelu ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud õigusaktis esitatud oluliste nõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud. Kuna aga moodulit A saab mänguasjade puhul kasutada üksnes juhul, kui kohaldatakse harmoneeritud standardeid, siis ei kohaldata mänguasjade suhtes vähemalt lauseosa nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud õigusaktis esitatud oluliste nõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud, vaid harmoneeritud standardeid tuleb kasutada ja kohaldada täielikult Artikli 19 lõige 3 Järgmistel juhtudel esitatakse mänguasi artiklis 20 osutatud EÜ-tüübihindamiseks kooskõlas otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulis C esitatud tüübivastavusmenetlusega: a) kui ei ole olemas harmoneeritud standardeid, mis hõlmavad kõiki mänguasja suhtes kehtivaid ohutusnõudeid ja mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas; b) kui punktis a osutatud harmoneeritud standardid on olemas, kuid tootja ei ole neid kohaldanud või on neid kohaldanud ainult osaliselt; c) kui punktis a osutatud harmoneeritud standardid või mõni neist on avaldatud piiranguga; d) kui tootja on seisukohal, et toote laadi, tootedisaini, ehituse või otstarbe tõttu peab toote vastavust kontrollima kolmas isik. Artikli 19 lõikega 3 on ette nähtud juhud, kui mänguasi tuleb esitada sertifitseerimiseks kolmandale isikule. Sertifitseerimine koosneb EÜ-tüübihindamisest ja tüübihindamismenetlusest. Esiteks tuleb seda teha juhul, kui puuduvad harmoneeritud standardid, milles käsitletakse kõiki mänguasja suhtes kehtivaid ohutusnõudeid ja mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Teiseks tuleb seda teha juhul, kui sellised standardid on olemas, kuid tootja ei ole neid kohaldanud või on neid kohaldanud ainult osaliselt. Kolmandaks tuleb seda teha juhul, kui harmoneeritud standardid või mõni neist, mida kohaldatakse asjaomase mänguasja suhtes, on avaldatud piiranguga. 52

53 Tootja esitab mänguasja EÜ-tüübihindamisele ka juhul, kui ta leiab, et mänguasja laadi, tootedisaini, ehituse või otstarbe tõttu peab toote vastavust kontrollima kolmas isik. Viimane tingimus on uus, sest direktiivis 88/378/EMÜ sellist võimalust ette ei nähtud. Uue direktiivi kohaselt on tootjad kohustatud seda tegema, kui nad leiavad, et mänguasja peab kontrollima kolmas isik. EÜ-tüübihindamine teostatakse artiklis 20 kindlaks määratud menetluste kohaselt. EÜtüübihindamisega kaasneb alati tüübihindamismenetlus, mis tuleb korraldada vastavalt otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulis C sätestatud menetlusele Artikkel 20. EÜ tüübihindamine Artikli 20 lõige 1 EÜ tüübihindamist taotletakse, tüübihindamine viiakse läbi ning EÜ tüübihindamistõend antakse välja otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulis B esitatud menetluse kohaselt. EÜ tüübihindamine viiakse läbi mooduli B lõike 2 teises taandes sätestatud viisil. Lisaks eelnimetatud sätetele kohaldatakse ka käesoleva artikli lõigetes 2 kuni 5 sätestatud nõudeid. Artikli 20 lõikes 1 on kindlaks määratud EÜ tüübihindamise konkreetsel taotlemisel kasutatavad sätted. EÜ tüübihindamist taotletakse, tüübihindamine viiakse läbi ning EÜ tüübihindamistõend antakse välja otsuse 768/2008/EÜ II lisa moodulis B sätestatud menetluste kohaselt. Kuna nimetatud moodulis on ette nähtud kolm võimalust EÜ tüübihindamise teostamiseks, täpsustakse lisaks, et toote- ja konstruktsioonitüübi kombinatsiooni kasutatakse kooskõlas nimetatud mooduli punkti 2 teise taandega. Peale selle on sätestatud, et lisaks asjaomastele mooduli B sätetele tuleb kohaldada kõnealuse artikli lõikeid 2 5. Nimetatud lõiked sisaldavad erieeskirju mänguasjasektori kohta Artikli 20 lõige 2 EÜ tüübihindamise läbiviimise taotluses esitatakse mänguasja kirjeldus ja selle valmistamise koht, sealhulgas aadress. Lõikega 2 on ette nähtud EÜ tüübihindamise taotluses esitatavad lisadokumendid. EÜ tüübihindamise taotluses tuleb alati esitada mänguasja kirjeldus ja selle valmistamise koht, sealhulgas aadress Artikli 20 lõige 3 EÜ tüübihindamist läbi viiv vastavushindamisasutus, kellest on teavitatud artikli 22 kohaselt, (edaspidi teavitatud asutus ) hindab (vajaduse korral koos tootjaga) tootja poolt artikli 18 alusel läbi viidud tootest tuleneda võivate ohtude analüüsi. Artikli 20 lõige 3 sisaldab nõuet EÜ tüübihindamise tegemise kohta. Teavitatud asutus hindab ohutushinnangut, mille tootja on koostanud kooskõlas artikliga 18. Vajaduse korral tehakse seda koos tootjaga. 53

54 Artikli 20 lõike 4 esimene lõik EÜ tüübihindamistõendis esitatakse viide käesolevale direktiivile, mänguasja värvikujutis ja selge kirjeldus, sealhulgas mänguasja mõõtmed, ning läbiviidud katsete loetelu koos viidetega katsearuannetele. Artikli 20 lõikes 4 on sätestatud EÜ tüübihindamistõendiga seotud nõuded. Esimene lõik sisaldab nõuet, et tõendis tuleb esitada viide mänguasjade ohutuse direktiivile, mänguasja värvikujutis ja selge kirjeldus, mis hõlmab ka mänguasja mõõtmeid. Peale selle tuleb EÜ tüübihindamistõendis kirjeldada tehtud katseid koos viitega asjaomasele katsearuandele. Kõnealuses lõigus nimetatud mõõtmete all peetakse silmas mänguasja, mitte mänguasja koostisosade mõõtmeid. Selle eesmärk on eristada muidu ühesuguseid, kuid eri suurusega mänguasju. Mänguasja mõõtmete esitamisel piisab sellest, kui märkida nt kaunistustega pruun 45 cm pikkune karu, et eristada seda samasse tootevalikusse (tooteperekonda) kuuluvatest 25 cm ja 35 cm pikkustest versioonidest. Eesmärk ei ole välja tuua mängukonstruktsiooni klotside mõõtmeid ning esitada ei ole vaja ka konstrueeritud mänguasja üldmõõtmeid Artikli 20 lõike 4 teine lõik EÜ tüübihindamistõend vaadatakse läbi kohe kui vaja, eriti juhul, kui muudetakse valmistamisprotsessi, mänguasja valmistamiseks kasutatavat toorainet või koostisosi; EÜ tüübihindamistõend vaadatakse igal juhul läbi iga viie aasta järel. Selle sättega on ette nähtud EÜ tüübihindamistõendi läbivaatamine. EÜ tüübihindamistõend tuleb läbi vaadata juhul, kui seda peetakse vajalikuks. Läbivaatamise peab tagama ainuisikuliselt tootja. Sättes on välja toodud näited olukordade kohta, mille puhul EÜ tüübihindamistõendi läbivaatamine on vajalik: valmistamisprotsessi või mänguasja valmistamiseks kasutatava tooraine või koostisosade muutumine. Igal juhul tuleb EÜ tüübihindamistõend läbi vaadata iga viie aasta järel. Artikli 41 lõikega 3 on ette nähtud turujärelevalveasutuste volitused ja kohustus nõuda, et teavitatud asutus vaataks läbi EÜ tüübihindamistõendi, kui see on vajalik ning eelkõige artikli 20 lõike 4 teises lõigus märgitud juhtudel Artikli 20 lõike 4 kolmas lõik EÜ tüübihindamistõend tühistatakse, kui mänguasi ei vasta artiklis 10 ja II lisas esitatud nõuetele. Selle sättega on kohustatud teavitatud asutust tühistama tema väljastatud EÜ tüübihindamistõendi. EÜ tüübihindamistõend tühistatakse, kui mänguasi ei vasta direktiivis esitatud olulistele ohutusnõuetele. Artikli 41 lõike 2 kohaselt on turujärelevalveasutusel õigus ja kohustus nõuda, et teavitatud asutus tõendi tühistaks, kui ta leiab, et mänguasi ei vasta direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele Artikli 20 lõike 4 neljas lõik Liikmesriigid tagavad, et nende teavitatud asutused ei anna EÜ tüübihindamistõendit mänguasjadele, millele tõendi väljaandmisest on keeldutud või mille tõend on tühistatud. 54

55 Selle sättega on kehtestatud kohustus liikmesriikidele. Nad peavad tagama, et nende teavitatud asutused ei anna EÜ tüübikinnitustõendit mänguasjale, millele tõendi väljaandmisest on keeldutud või mille tõend on tühistatud Artikli 20 lõige 5 EÜ tüübihindamismenetlusega seotud tehniline dokumentatsioon ja kirjad koostatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus teavitatud asutus on registrisse kantud, või mõnes muus asutusele vastuvõetavas keeles. Artikli 20 lõikes 5 on sätestatud EÜ tüübihindamise jaoks koostatud tehnilise dokumentatsiooni ja kirjadega seotud keelelised nõuded. Asjaomane dokumentatsioon ja kirjad tuleb koostada selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus teavitatud asutus on registrisse kantud. Kui asutuse jaoks on vastuvõetav mõni muu keel, võib dokumentatsiooni koostada ka selles keeles Artikkel 21. Tehniline dokumentatsioon Artikli 21 lõige 1 Artikli 4 lõikes 2 osutatud tehnilises dokumentatsioonis esitatakse eelkõige andmed selle kohta, milliseid vahendeid kasutas tootja, et tagada mänguasjade vastavus artikli 10 ja II lisa nõuetele. Eeskätt esitatakse selles IV lisas loetletud dokumendid. Artikkel 21 sisaldab nõudeid tehnilise dokumentatsiooni kohta, mille tootja on artikli 4 lõike 2 kohaselt kohustatud koostama ja mille tootja või tema volitatud esindaja hoiab turujärelevalveasutuse jaoks kontrollimiseks kättesaadavana kooskõlas artikli 4 lõikega 3 ja artikli 5 lõikega 3. Artikli 21 lõikes 1 on täpsustatud tehnilise dokumentatsiooni sisu. See peab sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid või üksikasju vahendite kohta, mida tootja kasutas selleks, et tagada mänguasjade vastavus direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele. See peab sisaldama vähemalt IV lisas loetletud dokumente. Tehnilist dokumentatsiooni käsitlevat lisateavet leiab tehnilise dokumentatsiooni eraldi juhendist tehnilise dokumentatsiooni kohta Artikli 21 lõige 2 Tehniline dokumentatsioon koostatakse ühes ühenduse ametlikus keeles, arvestades artikli 20 lõikes 5 esitatud nõudega. Artikli 21 lõikes 2 on sätestatud keelelised nõuded tehnilisele dokumentatsioonile. Tehniline dokumentatsioon tuleb koostada ühes Euroopa Ühenduse ametlikus keeles. Keelelised nõuded EÜ tüübihindamise jaoks koostatud tehnilisele dokumentatsioonile on sätestatud artikli 20 lõikes Artikli 21 lõige 3 Liikmesriigi turujärelevalveasutuse põhjendatud taotluse alusel esitab tootja talle tehnilise dokumentatsiooni asjakohaste osade tõlke liikmesriigi ametlikku keelde. 55

56 Kui turujärelevalveasutus taotleb tootjalt tehnilise dokumentatsiooni või selle osade tõlget, võib ta selleks esitada tähtaja, mis on 30 päeva, välja arvatud juhul, kui lühema tähtaja tingib tõsine ja vahetu risk. Artikli 21 lõikes 3 on sätestatud tehnilise dokumentatsiooniga seotud tõlkimiskohustused. Kui liikmesriigi turujärelevalveasutus esitab põhjendatud taotluse, esitab tootja talle tehnilise dokumentatsiooni asjakohaste osade tõlke asjaomase liikmesriigi ametlikku keelde. Selles sättes on nõutud, et taotlus peab olema põhjendatud. Siiski ei välistata sellega mänguasja ja selle tehnilise dokumentatsiooni pistelist kontrolli. Teises lõigus on sätestatud eeskirjad tehnilise dokumentatsiooni või selle osade tõlke esitamise tähtaja kohta. Turujärelevalveasutus võib määrata dokumentatsiooni esitamise tähtaja. Tähtajaks tuleb reeglina määrata 30 päeva. Lühema tähtaja võib määrata juhul, kui see on põhjendatud tõsise ja vahetu riski tõttu Artikli 21 lõige 4 Kui tootja ei täida lõigetes 1, 2 ja 3 ettenähtud kohustusi, võib turujärelevalveasutus temalt nõuda, et ta laseks teavitatud asutusel omal kulul ja kindlaksmääratud tähtaja jooksul kontrollida vastavust harmoneeritud standarditele ja olulistele ohutusnõuetele. Artikli 21 lõikes 4 on kindlaks määratud tagajärjed juhul, kui tootja ei täida eelnevates lõigetes sätestatud kohustusi, st kui ta ei ole koostanud nõutud elemente sisaldavat tehnilist dokumentatsiooni (nt kui mänguasi ja asjaomane tehniline dokumentatsioon ei ole omavahel seotud), kui ta ei ole seda koostanud ühes ühenduse ametlikus keeles või kui ta ei ole esitanud tõlget nõutud tähtaja jooksul. Kui tootja ei täida neid kohustusi, võib turujärelevalveasutus talt nõuda, et ta laseks teavitatud asutusel kindlaksmääratud tähtaja jooksul kontrollida vastavust harmoneeritud standarditele ja olulistele ohutusnõuetele. See toimub tootja enda kulul. Kui nõuetele mittevastavust ei kõrvaldata, võib turujärelevalveasutus võtta kooskõlas artikliga 45 kõik asjakohased meetmed mänguasja turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks, keelamiseks, selle turult kõrvaldamise või tagasivõtmise tagamiseks. Selles lõikes on viidatud teavitatud asutuse teostatavatele kontrollidele. Teavitatud asutus väljastab EÜ tüübihindamistõendeid vastavalt otsuse 768/2008/EÜ II lisa moodulis B kirjeldatud menetlusele. Selle menetluse kohaselt on tehniline dokumentatsioon osa tootja esitatud taotlusest ja teavitatud asutus võib seda kontrollida. Seetõttu eeldatakse, et tootja hoiab pärast seda, kui teavitatud asutus on mänguasja kontrollinud, tehnilist dokumentatsiooni oma valduses ja säilitab seda kümme aastat. Teavitatud asutuse sekkumise eesmärk on tõendada, et mänguasi vastab mänguasjade ohutuse direktiivis sätestatud nõuetele. 56

57 5. V PEATÜKK. VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE 5.1. Artiklid See peatükk on tervikuna võetud horisontaalsest direktiivist 768/2008/EÜ. Seepärast vt sinine raamat ( Euroopa akrediteerimisorganite (EA) juhend teavitatavate vastavushindamisasutuste akrediteerimise nõuete kohta sisaldab horisontaalseid kriteeriume teavitamise eesmärgil akrediteerimist taotlevate vastavushindamisasutuste jaoks, kes teavitatud asutustena oleks volitatud täitma kolmanda isikuna vastavushindamisülesandeid vastavalt ühenduse ühtlustavatele õigusaktidele. Artikkel 22. Teavitamine Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on volitatud kolmanda isikuna täitma vastavushindamisülesandeid artikli 20 alusel. Artikkel 23. Teavitavad ametiasutused 1. Liikmesriigid määravad teavitava ametiasutuse, kes vastutab käesoleva direktiivi kohaselt vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sealhulgas vastavuse eest artiklile Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja jälgimist teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus. 3. Kui teavitav ametiasutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja täitma mutatis mutandis artikli 24 lõigetes 1 kuni 5 sätestatud nõudeid. Lisaks peab kõnealusel asutusel olema korraldused oma tegevusest tulenevate kulude katmiseks. 4. Teavitav ametiasutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest. Artikkel 24. Nõuded teavitavatele ametiasutustele 1. Teavitavad ametiasutused asutatakse nii, et ei tekiks huvide konflikte vastavushindamisasutustega. 2. Teavitavad ametiasutused korraldatakse ja neid juhitakse nii, et kindlustada nende tegevuse objektiivsus ja erapooletus. 3. Teavitavate ametiasutuste töö korraldatakse nii, et kõik vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole hindamist läbi viinud isikud. 4. Teavitavad ametiasutused ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel. 5. Teavitavad ametiasutused tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse. 6. Teavitavatel ametiasutustel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid. Artikkel 25. Teavitavate ametiasutuste teabekohustus Liikmesriigid annavad komisjonile teada oma menetlustest vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste jälgimiseks ja muudatustest selles. 57

58 Komisjon teeb nimetatud teabe avalikkusele kättesaadavaks. Artikkel 26. Nõuded teavitatud asutustele 1. Käesoleva direktiivi kohaselt teavitamise eesmärgil peab vastavushindamisasutus vastama lõigetes 2 kuni 11 sätestatud nõuetele. 2. Vastavushindamisasutus asutatakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik. 3. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või mänguasjast, mida ta hindab. Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende mänguasjade projekteerimise, valmistamise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning mis tahes huvide konflikti puudumine. 4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla ei hinnatava mänguasja projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatud mänguasjade kasutamist ega nende mänguasjade kasutamist isiklikuks otstarbeks. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud nimetatud mänguasjade projekteerimise või valmistamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi osapoolt, kes nimetatud tegevustega tegeleb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul. Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevused ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust. 5. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning nad peavad olema vabad mistahes surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti isikute või isikute rühmade suhtes, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest. 6. Vastavushindamisasutused on võimelised täitma neile artikli 20 sätete alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses on neist teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel. Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja mänguasjade iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud: a) tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamise ülesannete täitmiseks; b) menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevused; c) menetlused tegevuste teostamiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse mänguasja tehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. 58

59 Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele. 7. Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised tunnused: a) usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis katab kõik vastavushindamistoimingud, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud; b) rahuldavad teadmised hindamise, mida nad teostavad, nõuete kohta ning piisav pädevus nimetatud hindamisteks; c) põhinõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning asjakohaste ühenduse ühtlustavate õigusaktide ja nende rakendusaktide piisav tundmine ja mõistmine; d) võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste teostamist. 8. Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamise eest vastutavate töötajate erapooletus. Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja hindamise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest. 9. Vastavushindamisasutus sõlmib vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutuse võtab siseriikliku õiguse alusel enda kanda liikmesriik või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav. 10. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust teabe osas, mis on omandatud artikli 20 või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate ametiasutustega, kus teavitatud asutus tegutseb. Omandiõigused on kaitstud. 11. Vastavushindamisasutused võtavad osa või tagavad, et tema hindamise eest vastutavad töötajad on teavitatud asjakohastest standardiseerimistegevustest ja artikli 38 alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisgrupi tegevustest, ning kohaldavad nimetatud grupi töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente oma tegevuse üldiste suunistena. Vastavushindamisasutused teostavad tihti peale teavitatud asutusena toimimise (EÜ tüübihindamistõendite väljastamine) ka korrapärast standarditele vastavuse kontrolli. Kahte nimetatud tegevust teostatakse eraldi tegevustena ning eelnevalt ja järgnevalt märgitud kohustused on seotud üksnes teavitatud asutuse tegevusega. Sellega, et teavitatud asutus ei tohi osutada nõustamisteenuseid seoses toodetega, mille kohta nad teostavad EÜ tüübihindamise (uue mänguasjade ohutuse direktiivi artikli 26 lõige 4), peetakse silmas, et teavitatud asutus tohib osutada nõustamisteenuseid selles mõttes, et toojat käsitlevates õigusaktides sisalduvaid nõudeid tõlgendatakse üksnes seoses tegelikult teostatava sertifitseerimisega. See oleks sertifitseerimisprotsessi loomulik laiendus koos lisaväärtusega tootja jaoks. Näiteks peab teavitatud asutus täpselt selgitama, miks ta sertifikaadi väljastamisest keeldub. Nõustamisteenust võib osutada katseasutus (isegi kui katseasutus on samuti teavitatud asutus), eeldusel et need kaks tegevust on selgelt kindlaks määratud ja eristatud. Teavitatud asutus ei tohi toetada tootjaid tehnilise dokumentatsiooni ja EÜvastavusdeklaratsiooni koostamisel ega ohutushinnangu tegemisel (määratletud artiklis 18), sest sel juhul kinnitaks teavitatud asutus oma enda tööd. 59

60 Artikkel 27. Vastavuse eeldamine Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 26 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid. Artikkel 28. Formaalsed vastuväited harmoneeritud standarditele Kui liikmesriigil või komisjonil on formaalseid vastuväiteid artiklis 27 osutatud harmoneeritud standardile, kohaldatakse artiklit 14. Artikkel 29. Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad 1. Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 26 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele. 2. Teavitatud asutused vastutavad täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast. 3. Tegevuse teostamisel võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul. 4. Teavitatud asutused hoiavad teavitavale ametiasutusele kättesaadavana dokumente, mis puudutavad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd artikli 20 alusel. Artikkel 30. Teavitamise taotlus 1. Vastavushindamisasutus esitab käesoleva direktiivi kohase teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale ametiasutusele, mille territooriumil ta on asutatud. 2. Lõikes 1 osutatud taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja mänguasja või mänguasjade kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse (viimase olemasolul), mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab käesoleva direktiivi artiklis 26 sätestatud nõuetele. 3. Kui vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale ametiasutusele kogu dokumentaalse tõestuse, mis on vajalik, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis 26 sätestatud nõuetele. Artikkel 31. Teavitamismenetlus 1. Teavitavad ametiasutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, kes vastavad artiklis 26 sätestatud nõuetele. 2. Teavitavad ametiasutused kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks vastavushindamisasutustest komisjoni väljaarendatud ja hallatavat elektroonilist teavitamise vahendit. 3. Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest, mänguasjast või mänguasjadest ning asjakohase pädevuse tõendamist. 4. Kui teavitus ei põhine artikli 30 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse pädevust ja 60

61 kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklis 26 sätestatud nõuetele. 5. Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse tegevusi teostada ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teavitamist, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul pärast teavitamist juhul, kui akrediteerimist ei kasutata. Käesoleva direktiivi mõistes käsitletakse teavitatud asutusena ainult sellist asutust. 6. Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõigist edaspidistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses. Artikkel 32. Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste nimekirjad 1. Komisjon määrab igale teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri. Ta määrab üheainsa identifitseerimisnumbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva ühenduse õigusakti alusel. 2. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutustele eraldatud identifitseerimisnumbreid ja tegevusi, mille teostamiseks neist on teavitatud. Komisjon tagab, et nimetatud nimekirja ajakohastatakse. Artikkel 33. Muudatused teavituses 1. Kui teavitav ametiasutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 26 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav ametiasutus teavituse, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teavitab sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike. 2. Juhul, kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, siis astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud tagamaks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleks nõudmisel kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele. Artikkel 34. Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine 1. Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või teavitatud asutus ei täida enam talle pandud nõudeid ja ülesandeid. 2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmisel kogu teabe seoses teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega. 3. Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on omandanud, käsitletakse konfidentsiaalselt. 4. Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või ei täida enam teavitamise aluseks olevaid nõudeid, siis teavitab ta sellest vastavalt teavitavat liikmesriiki ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, sealhulgas vajadusel tühistaks teavituse. Artikkel 35. Teavitatud asutuste tegevusealased kohustused 1. Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas artiklis 20 sätestatud vastavushindamismenetlustega. 2. Vastavushindamisi teostatakse proportsionaalsel viisil, vältides ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegevusvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase 61

62 mänguasja tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega. Seejuures peavad nad siiski silmas rangust ja kaitse ulatust, mida käesoleva direktiivi kohaselt mänguasjade vastavuse tagamiseks nõutakse. 3. Kui teavitatud asutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud artiklis 10 ja II lisas või vastavates harmoneeritud standardites sätestatud nõuetest, siis nõuab ta kõnealuselt tootjalt sobivate parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta artikli 20 lõikes 4 osutatud EÜ tüübihindamistõendit. 4. Kui pärast EÜ tüübihindamistõendi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse jälgimisel, et mänguasi ei ole enam vastavuses, siis nõuab ta tootjalt parandusmeetmete võtmist ja vajadusel peatab või tühistab EÜ tüübihindamistõendi. 5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis piirab, peatab või tühistab teavitatud asutus mis tahes EÜ tüübihindamistõendi vastavalt vajadusele. Artikkel 36. Teavitatud asutuste teabekohustus 1. Teavitatud asutus teavitab teavitavat ametiasutust järgnevast: a) EÜ tüübihindamistõendi andmisest keeldumine, selle peatamine või tühistamine; b) teavitamise reguleerimisala ja tingimusi mõjutavad mis tahes asjaolud; c) turujärelevalveasutustelt saadud mis tahes teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta; d) nõudmise korral nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingud ja muud tehtud toimingud, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt. 2. Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud sarnase vastavushindamistoimingute ja samade mänguasjadega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmisel positiivsete vastavushindamistulemuste kohta. Artikkel 37. Kogemuste vahetus Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate siseriiklike ametiasutuste vahel. Artikkel 38. Teavitatud asutuste koordineerimine Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise teavitatud asutuste valdkondliku rühma või rühmade kujul. Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma või rühmade töös otseselt või määratud esindajate vahendusel. 62

63 6. VI PEATÜKK. LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED JA VOLITUSED 6.1. Artikkel 39. Ettevaatuspõhimõte Kui liikmesriikide pädevad ametiasutused võtavad käesolevas direktiivis sätestatud ja eelkõige artiklis 40 osutatud meetmeid, võtavad nad nõuetekohaselt arvesse ettevaatuspõhimõtet. Artikliga 39 on ette nähtud liikmesriikide õigus ja kohustus võtta nõuetekohaselt arvesse ettevaatuspõhimõtet. Kui liikmesriikide pädevad asutused võtavad kõnealuse direktiivi alusel meetmeid, võtavad nad arvesse ettevaatuspõhimõtet. Vastavate meetmete hulka kuuluvad eelkõige artiklis 40 osutatud turujärelevalvemeetmed. Ettevaatuspõhimõtet kohaldatakse olukordades, kus olemasolevad teaduslikud tõendid on liiga ebakindlad, et võimaldada riske täpselt hinnata. Ettevaatuspõhimõte on ühenduse õiguse üldpõhimõte, mis on välja kujundatud Euroopa Kohtu praktikaga 4 keskkonna valdkonnas kohaldatava aluslepingu sätte alusel (ELi toimimise lepingu artikkel 191). Selle sisu on kindlaks määratud komisjoni 2. veebruari aasta teatises ettevaatuspõhimõtte kohta (vt KOM (2000)1 või Kooskõlas teatisega eeldatakse ettevaatuspõhimõtte kasutamise korral, et mänguasjast tulenevad võimalikud ohtlikud mõjud on kindlaks tehtud, kuid teaduslik hindamine ei võimalda riski piisavalt täpselt kindlaks määrata. Teisisõnu, liikmesriikide ametiasutused seisavad silmitsi võimaliku lubamatu riskiga, mida ei saa teostatud teaduslikust hindamisest hoolimata piisavalt täpselt kindlaks teha. Mänguasjade ohutuse valdkonnas ei saa kasutada ettevaatuspõhimõtet juhul, kui mänguasjaga seotud riske on täielikult käsitletud harmoneeritud standardites, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud juhul, kui standardi või selle osa suhtes on esitatud formaalne vastuväide. Kui mänguasjaga seoses on esinenud tõsiseid vahejuhtumeid, võib aga seda põhimõtet kohaldada isegi enne, kui esitatakse ametlik vastuväide. Tuleb märkida, et vastavalt komisjoni teatisele peaksid ettevaatuspõhimõttele tuginevad meetmed juhul, kui neid peetakse vajalikuks, muu hulgas: olema proportsionaalsed valitud kaitsetaseme suhtes, olema kohaldamise korral mittediskrimineerivad, olema kooskõlas sarnaste juba võetud meetmetega, põhinema meetme võtmisest või võtmata jätmisest tulenevate võimalike kasude ja kahjude uurimisel (sealhulgas majanduslik kulude ja tulude analüüs, kui see on asjakohane ja teostatav), kuuluma läbivaatamisele, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid, ning suutma määrata vastutuse selliste teaduslike tõendite esitamise eest, mis on vajalikud põhjalikuma riskihindamise jaoks. 4 Vt nt Euroopa Kohtu 26. mai aasta otsus kohtuasjas C-132/03: Codacons ja Federconsommatori (EKL I-4167). 63

64 Samuti on selge, et ettevaatuspõhimõtte kohaldamise korral tuleks võtta arvesse direktiivis sätestatud muid eeskirju ja põhimõtteid. Selged eeskirjad on põhimõtte suhtes loomulikult ülimuslikud. Mis puutub teistesse direktiivis esitatud põhimõtetesse, nagu mänguasjade vaba liikumine (artikkel 12) ja vastavuse eeldamine (artikkel 13), siis tuleb neid ettevaatuspõhimõtte kohaldamisel arvesse võtta ning leida tasakaal nende ja ettevaatuspõhimõtte vahel Artikkel 40. Turujärelevalve korraldamise üldine kohustus Liikmesriigid korraldavad ja teostavad turule lastud mänguasjade järelevalvet vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklitele 15 kuni 29. Lisaks nimetatud artiklitele kohaldatakse ka käesoleva direktiivi artiklit 41. Selles artiklis on sätestatud liikmesriikide üldine kohustus korraldada ja teostada turujärelevalvet. Turujärelevalvet teostatakse kooskõlas määruse 765/2008 artiklitega Nende kohaldamise kohta vt sinine raamat ( Peale selle on mänguasjade ohutuse direktiivi artikliga 41 ette nähtud turujärelevalvetasutuste teatavad volitused ja kohustused. Märkus: üldise tooteohutuse direktiivis sätestatud spetsiifilisemaid turujärelevalvemeetmeid kohaldatakse ka mänguasjade sektori suhtes (vt horisontaalse määruse artikli 15 lõige 3). Kohaldatavaid meetmeid kirjeldatakse käesolevale juhendile lisatud juhendis, milles määratletakse üldise tooteohutuse direktiivi ja määruse (EÜ) nr 765/2008 vaheline suhe Artikkel 41. Ettekirjutused teavitatud asutusele Artiklis 41 on sätestatud turujärelevalveasutuste erikohustused ja -volitused seoses teavitatud asutustega Artikli 41 lõige 1 Turujärelevalveasutused võivad teavitatud asutuselt nõuda teavet nende EÜ tüübihindamistõendite kohta, mida ta on välja andnud või tühistanud, samuti teavet tõendite väljaandmisest keeldumise kohta, sealhulgas katsearuandeid ja tehnilisi dokumente. Artikli 41 lõikega 1 on turujärelevalveasutusi volitatud nõudma teavitatud asutustelt teabe esitamist. Turujärelevalveasutus võib nõuda teavet seoses EÜ tüübihindamistõendiga, mille teavitatud asutus on välja andnud või tühistanud. Samuti võib ta nõuda teavet tõendite kohta, mille väljaandmisest on teavitatud asutus keeldunud. Nõutud teave võib hõlmata asjaomase tõendiga seotud katsearuandeid ja tehnilist dokumentatsiooni. 64

65 Artikli 41 lõige 2 Kui turujärelevalveasutus jõuab seisukohale, et mänguasi ei vasta artiklis 10 ja II lisas sätestatud nõuetele, teeb ta vajaduse korral teavitatud asutusele ettekirjutuse sellele mänguasjale antud EÜ tüübihindamistõend tühistada. Artikli 41 lõikega 2 on ette nähtud turujärelevalveasutuste kohustus võtta meetmeid juhul, kui ta leiab, et konkreetne mänguasi ei vasta direktiivis sätestatud olulistele ohutusnõuetele. Kui mänguasja kohta on olemas EÜ tüübihindamistõend, nõuab ta teavitatud asutusel selliseid mänguasju käsitleva EÜ tüübihindamistõendi tühistamist Artikli 41 lõige 3 Vajaduse korral, eeskätt artikli 20 lõike 4 teises lõigus sätestatud juhtudel, teeb järelevalveasutus teavitatud asutusele ettekirjutuse EÜ tüübihindamistõend läbi vaadata. Artikli 41 lõikega 3 on ette nähtud turujärelevalveasutuse õigus ja kohustus nõuda teavitatud asutuselt EÜ tüübihindamistõendi läbivaatamist. Seda tuleks teha eelkõige artikli 20 lõike 4 teises lõigus kindlaksmääratud juhtudel, st juhul, kui muudetakse valmistamisprotsessi või mänguasja valmistamiseks kasutatavat toorainet või koostisosi. Igal juhul tuleb EÜ tüübihindamistõend läbi vaadata iga viie aasta järel Artikkel 42. Mänguasjadega, millega kaasneb risk, siseriiklikul tasemel tegelemise menetlus 1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutused on võtnud määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 20 alusel meetmeid või kui neil on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv mänguasjaga kaasneb risk inimeste tervisele või ohutusele, siis viivad nad läbi asjaomase mänguasja hindamise kõigil käesolevas direktiivis sätestatud nõuetel põhinedes. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd. Kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et mänguasi ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjaomane ettevõtja võtaks vajalikud parandusmeetmed, et mänguasi nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaksid mänguasja turult või võtaksid mänguasja tagasi mõistliku aja jooksul arvestades riski olemust. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjakohast teavitatud asutust. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmetele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist nad asjaomaselt ettevõtjalt nõuavad. 3. Asjaomane ettevõtja tagab, et kõigi kõnealuse ettevõtja poolt ühenduse turul kättesaadavaks tehtud mänguasjade suhtes võetakse sobivad parandusmeetmed. 4. Kui ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud tähtaja jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused sobivad ajutised meetmed, et keelata 65

66 või piirata mänguasja kättesaadavaks tegemist nende siseriiklikul turul, mänguasi turult kõrvaldada või tagasi võtta. Nad teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud menetlustest viivitamatult. 5. Lõikes 4 osutatud teave hõlmab kõiki üksikasju, eelkõige mittevastava mänguasja tuvastamiseks vajalikku teavet, mänguasja päritolu, väidetava mittevastavuse ja riski olemust, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestvust, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused märgivad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmisest: a) toode ei vasta nõuetele, mis käsitlevad inimeste tervist ja ohutust või b) esinevad puudused artiklis 13 osutatud harmoneeritud standardites, mis annavad vastavuse eelduse. 6. Liikmesriigid, kes ei ole menetluse algatajad, teavitavad viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike mis tahes võetud meetmetest ja mis tahes muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest seoses asjaomase mänguasja mittevastavusega ning kui nad ei ole nõus teavitatud siseriikliku meetmega, siis oma vastuväidetest. 7. Kui kolme kuu jooksul lõikes 4 osutatud teabe esitamisest ei ole ei komisjon ega teised liikmesriigid esitanud vastuväiteid liikmesriigi ajutise meetme osas, siis loetakse meede põhjendatuks. 8. Liikmesriigid tagavad, et asjaomase mänguasja suhtes võetakse viivitamatult asjakohased piiravad meetmed, nagu näiteks mänguasja kõrvaldamine nende turult. Riiklikul tasandil ohtu kujutavaid mänguasju hõlmav menetlus Artikkel 43. Ühenduse kaitsemenetlus 1. Kui artikli 42 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et siseriiklik meede on ühenduse õigusaktidega vastuolus, siis alustab komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjakohase ettevõtja või asjakohaste ettevõtjatega ja hindab siseriiklikku meedet. Nimetatud hinnangu tulemuste põhjal otsustab komisjon, kas riiklik meede on põhjendatud või mitte. Komisjoni otsus adresseeritakse kõigile liikmesriikidele ning see edastatakse viivitamatult neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele. 2. Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava mänguasja oma turult kõrvaldamine, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui siseriiklik meede loetakse põhjendamatuks, tühistab asjaomane liikmesriik selle. 3. Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ja mänguasja mittevastavus viitab puudustele artikli 42 lõike 5 punktis b osutatud harmoneeritud standardites, siis teavitab 66

67 komisjon vastavat Euroopa standardiasutust või -asutusi ja toob asja direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 alusel asutatud komitee ette. Kõnealune komitee konsulteerib vastava Euroopa standardiasutusega või -asutustega ja esitab viivitamatult oma arvamuse. Artiklid 42 ja 43 tulenevad horisontaalsest otsusest 768/2008. Vt sinine raamat ( Artikkel 44. Teabevahetus ühenduse kiire teabevahetuse süsteem Kui võetakse artikli 42 lõikes 4 osutatud meede, millest vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 22 teatatakse ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi kaudu, ei tule sellest eraldi teatada vastavalt käesoleva direktiivi artikli 42 lõikele 4, kui on täidetud järgmised tingimused: a) ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi teates on märgitud, et käesoleva direktiivi kohaselt tuleb meetmest teatada; b) ühenduse kiire teabevahetuse süsteemi teatele on lisatud artikli 42 lõikes 5 osutatud täiendavad tõendid. Selle artikliga on ette nähtud menetluse lihtsustamine juhtudel, kus teavitada tuleb nii vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 22 kui ka vastavalt kaitsemenetlusele. Sel juhul ei ole vaja kaitsemenetluse kohaselt eraldi teavitada järgmistel tingimustel: a) määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 alusel esitatud teates on märgitud, et mänguasjade ohutuse direktiivi kohaselt tuleb samuti meetmest teatada; b) määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 22 alusel esitatud teatele on lisatud artikli 42 lõikes 5 osutatud tõendid Artikkel 45. Formaalne mittevastavus 1. Ilma et see piiraks artikli 42 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest: a) CE-vastavusmärgis on kinnitatud artiklit 16 või 17 rikkudes; b) CE-vastavusmärgist ei ole kinnitatud; c) EÜ vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud; d) EÜ vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud korrektselt; e) tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik. 2. Kui lõikes 1 osutatud mittevastavust ei lõpetata, siis võtab asjakohane liikmesriik vajalikke meetmeid mänguasja turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see oleks turult kõrvaldatud või tagasi võetud. Artikkel 45 tuleneb horisontaalsest otsusest 768/2008. Vt sinine raamat ( 67

68 7. VII PEATÜKK. KOMITEEMENETLUS 7.1. Artikkel 46. Muudatused ja rakendusmeetmed Artikli 46 lõike 1 esimene lõik Tehnika ja teaduse arenguga kohandamiseks võib komisjon muuta järgmist: a) I lisa; b) II lisa III osa punkte 11 ja 13; c) V lisa. Artikli 46 lõike 1 esimese lõiguga on ette nähtud direktiivi sätted, mida komisjon võib komiteemenetluse teel muuta. Esiteks võib komiteemenetlust kasutada selleks, et muuta I lisa, mis sisaldab loetelu toodetest, mida ei peeta mänguasjadeks. See võib olla kasulik eelkõige selleks, et lisada uusi turule ilmunud tooteid, mida võib ekslikult mänguasjadeks pidada. Teiseks võib komiteemenetluse teel muuta kemikaaliohutuse nõuete punkti 11, st loetelu keelatud lõhnaainetest ja lõhnaainetest, mille kasutamine mänguasjas tuleb sildil ära märkida. Seda eelkõige juhul, kui keelatud lõhnaainete loetellu või kosmeetikatooteid käsitleva direktiivi alusel märgistamisele kuuluvate lõhnaainete loetellu lisatakse uusi aineid. Kolmandaks võib komiteemenetluse teel muuta kemikaaliohutuse nõuete punkti 13, st teatavate ainete migratsiooni piirmäärade loetelu. Uute teaduslike tõendite saamise korral võib kehtestada uusi piirmäärasid või lisada vajaduse korral loetellu uusi aineid. Lisaks tohib komiteemenetlust kasutada teatavate mänguasjarühmade kohta konkreetseid hoiatusi sisaldava V lisa muutmiseks ja täiendamiseks Artikli 46 lõike 1 teine lõik Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastavalt artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Artikli 46 lõike 1 teise lõiguga on ette nähtud, millist komiteemenetluse otsuses 1999/468/EÜ sätestatud menetlust eespool nimetatud sätete muutmiseks kasutatakse. Komisjon peab kasutama regulatiivmenetlust, mida kontrollib Euroopa Parlament Artikli 46 lõige 2 Komisjon võib võtta vastu konkreetsed piirväärtused kemikaalide jaoks, mida kasutatakse alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjade valmistamiseks või muude mänguasjade valmistamiseks, mis on mõeldud suhu panemiseks, võttes arvesse määruses (EÜ) nr 1935/2004 sätestatud toidu pakendamise nõudeid ja seotud erimeetmeid eriliste materjalide jaoks, samuti toiduga kokkupuutuvate mänguasjade ning materjalide erinevusi. Komisjon peab vastavalt muutma käesoleva direktiivi II lisa C liidet. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi 68

69 sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Artikli 46 lõikega 2 on ette nähtud võimalus võtta eriti haavatavate laste kaitsmiseks vastu konkreetsed piirväärtused kemikaalidele. Sellised mänguasjad on mänguasjad, mis on mõeldud kasutamiseks alla 36 kuu vanustele lastele, või muud mänguasjad, mis on mõeldud suhupanemiseks (nt muusikariistad). Konkreetsete piirväärtuste määramisel võetakse arvesse ühest küljest toiduga kokkupuutuvaid materjale käsitlevaid õigusakte ja teisest küljest toiduga kokkupuutuvate mänguasjade ja materjalide vahelisi erinevusi. Eelkõige tuleb mänguasjadega kokkupuute tingimusi matkivas analüüsimenetluses arvesse võtta kokkupuutestsenaariumite erinevust (mänguasjade puhul on see suhupanemise tõttu dünaamiline, toiduga kokkupuutuvate materjalide puhul staatiline). Kõik sellised piirväärtused võtab komisjon vastu regulatiivmenetluse teel, mida kontrollib Euroopa Parlament Artikli 46 lõige 3 Komisjon võib teha otsuseid niisuguste ainete ja segude kasutamise kohta mänguasjades, mis on liigitatud nende kategooriate kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks, mis on sätestatud käesoleva direktiivi II lisa B liite 5. jaos ja millele on andnud hinnangu asjakohane teaduslik komitee, ja muuta vastavalt II lisa A liidet. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu artikli 47 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. Artikli 46 lõikega 3 on ette nähtud komiteemenetluse kasutamine, et teha erandeid kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete keelust selliste kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete puhul, mille kohta on hinnangu andnud teaduslik komitee. Selliste erandite lubamisel loetletakse ained ja nende lubatud kasutusviisid direktiivi II lisa A liites. Selliste erandite lubamise tingimused on sätestatud II lisa III osa punktides 4 ja 5. Ka need meetmed võtab komisjon vastu kontrolliga regulatiivmenetluse korras Artikkel 47. Komiteemenetlus Artikli 47 lõige 1 Komisjoni abistab komitee. Artikliga 47 asutatakse komitee, mis abistab komisjoni mänguasjade ohutuse direktiivi rakendamisel Artikli 47 lõige 2 Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. Artikli 47 lõikes 2 on kindlaks määratud, milliseid komiteemenetluse otsuse (1999/468/EÜ) sätteid kohaldatakse kõnealusele lõikele viitamisel. Kõnealusele lõikele on viidatud eelmises artiklis 46, selle lõigetes 1, 2 ja 3. 69

70 8. VIII PEATÜKK. HALDUSLIKUD ERISÄTTED 8.1. Artikkel 48. Aruandlus Liikmesriigid esitavad komisjonile käesoleva direktiivi kohaldamise aruande 20. juuliks 2014 ja seejärel iga viie aasta järel. Kõnealuses aruandes esitatakse mänguasjade ohutuse alase olukorra ja käesoleva direktiivi tulemuslikkuse hinnang ning kõnealuse liikmesriigi turujärelevalve alase tegevuse ülevaade. Komisjon koostab ja avaldab riikide aruannete kokkuvõtte. Selle artikliga on liikmesriike kohustatud koostama direktiivi kohaldamise aruande. Aruanne tuleb saata komisjonile viis aastat pärast direktiivi jõustumist, st 20. juuliks 2014, ja seejärel iga viie aasta järel. Aruanne peab sisaldama järgmisi elemente:1) hinnang mänguasjade ohutust käsitlevale olukorrale, 2) hinnang direktiivi tõhususele ning 3) liikmesriigi teostatud turujärelevalvetegevuse kirjeldus. Komisjon koostab ja avaldab selliste riiklike ülevaadete kokkuvõtte. Euroopa Komisjon märkis nõukogu protokollis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (mänguasjade ohutuse kohta) vastuvõtmise kohta järgmist: Pärast mänguasjade ohutust käsitleva läbivaadatud direktiivi jõustumist jälgib komisjon tähelepanelikult selle rakendamist, et hinnata, kas mängusade ohutus on piisavalt tagatud, eelkõige seoses IV peatükis sätestatud vastavushindamismenetluste kohaldamisega. Mänguasjade ohutust käsitlevas läbivaadatud direktiivis on sätestatud liikmesriikide aruandekohustus mänguasjade ohutuse alase olukorra, direktiivi tõhususe ning liikmesriikide korraldatud turujärelevalve kohta. Komisjoni hinnang toetub muu hulgas liikmesriikide aruannetele, mis tuleb esitada kolm aastat pärast direktiivi kohaldamise alguse kuupäeva, pöörates erilist tähelepanu turujärelevalvele nii Euroopa Liidus kui ka selle välispiiril. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile aruande hiljemalt ühe aasta möödumisel pärast liikmesriikide aruannete esitamist Artikkel 49. Läbipaistvus ja konfidentsiaalsus Käesoleva direktiivi alusel meetmete võtmisel kohaldavad liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 16 sätestatud läbipaistvuse ja konfidentsiaalsuse nõudeid. Seoses läbipaistvuse ja konfidentsiaalsusega, mida liikmesriigid peavad direktiivi alusel meetmeid võttes järgima, on viidatud üldise tooteohutuse direktiivi artiklile 16. Selles artiklis on sätestatud järgmine: Artikkel 16 70

71 1. Liikmesriikide asutustele või komisjonile kättesaadav teave toodete tõttu tekkivate ohtude kohta tarbijate tervisele ja ohutusele peab olema üldiselt avalikkusele kättesaadav kooskõlas läbipaistvuse nõuetega ning piiramata seire- ja uurimistegevuseks vajalikke piiranguid. Eeskätt peab avalikkusel olema ligipääs teabele, mis käsitleb toote identifitseerimist, ohu iseloomu ja võetud meetmeid. Liikmesriigid ja komisjon võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et nende ametnikud ja esindajad ei avaldaks käesoleva direktiivi kohaldamiseks saadud teavet, mis kuulub nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ametisaladuse hoidmise kohustuse alla, välja arvatud toodete ohutusomadusi käsitlev teave, mis tuleb tarbijate tervise ja ohutuse kaitseks avalikustada, kui asjaolud seda nõuavad. 2. Ametisaladuse hoidmine ei takista pädevatele asutustele turuseire ja järelevalvetoimingute tõhususe tagamiseks asjakohase teabe jagamist. Asutused, kes saavad ametisaladuseks loetud teavet, tagavad selle teabe kaitse. Kohaldatavaid meetmeid kirjeldatakse käesolevale juhendile lisatud juhendis, milles on määratletud üldise tooteohutuse direktiivi ja määruse (EÜ) nr 765/2008 vaheline suhe Artikkel 50. Meetmete põhjendamine Käesoleva direktiivi alusel võetud meedet, millega keelatakse või piiratakse mänguasja turule laskmine või millega mänguasi kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi, tuleb igakülgselt põhjendada. Sellisest meetmest teatatakse viivitamata asjaomasele osapoolele, kellele teatatakse samal ajal ka abinõudest, mis on talle kättesaadavad kõnealuse liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt, ja abinõude suhtes kohaldatavatest tähtaegadest. Selle artikliga on liikmesriike kohustatud põhjendama kõiki direktiivi alusel tehtud otsuseid, millega keelatakse mänguasja turulelaskmine, piiratakse seda või nõutakse mänguasja tagasivõtmist või kõrvaldamist. Sellistest meetmetest ja nende põhjustest tuleb teatada asjaomasele ettevõtjale. Vastav teade sisaldab ka teavet abinõude kohta, st ettevõtjale kõnealuses liikmesriigis kättesaadavate hüvitamisvõimaluste kohta, ning abinõude suhtes kohaldatavaid tähtaegu Artikkel 51. Karistused Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad ettevõtjatele kohaldavate karistuste kohta, mille hulka võivad kuuluda tõsiste rikkumiste puhul kohaldatavad kriminaalkaristused ja millest lähtutakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike õigus- ja haldusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid võib suurendada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud käesoleva direktiivi sätete samalaadse rikkumise. Liikmesriigid edastavad need sätted komisjonile 20. juuliks 2011, samuti edastavad liikmesriigid komisjonile viivitamatult kõik neid sätteid puudutavad hilisemad muudatused. Artikliga 51 on liikmesriike kohustatud sätestama eeskirjad, mis käsitlevad ettevõtjate suhtes kohaldatavaid karistusi kõnealuse direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklike 71

72 õigusnormide rikkumise korral. Selliste karistuste hulka võivad kuuluda kriminaalkaristused, mida kohaldatakse tõsiste rikkumiste korral. Liikmesriigid peavad tagama ka selliste karistuste tegeliku rakendamise. Selle artikliga on ka nõutud, et nimetatud karistused oleksid tõhusad, rikkumise suhtes proportsionaalsed ja hoiatavad. Neid võib suurendada, kui asjaomane ettevõtja on varem toime pannud käesoleva direktiivi sätete samalaadse rikkumise. Liikmesriigid edastavad karistusi kehtestavad sätted komisjonile 20. juuliks Kõikidest nende sätete hilisematest muudatustest tuleb viivitamata teatada. 72

73 9. IX PEATÜKK. LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED 9.1. Artikkel 52. Direktiivide 85/374/EMÜ ja 2001/95/EÜ kohaldamine Artikli 52 lõige 1 Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira direktiivi 85/374/EMÜ kohaldamist. Artikli 52 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealune direktiiv ei mõjuta tootevastutusalase direktiivi kohaldamist, millega on ette nähtud ettevõtjate vastutus ja hüvitamiskohustused toodete, sealhulgas mänguasjade põhjustatud kahju korral, tuginedes otsesele vastutusele puudusega mänguasjade eest. Eriti tähtis on märkida, et tootevastutusalase direktiivi kohaselt võib vastutav isik olla: valmistoote tootja, toormaterjali tootja, koostisosa tootja, iga isik, kes oma nime, kaubamärgi või muu eristava tunnuse märkimisega tootele määratleb ennast tootjana ning isik, kes oma äritegevuse käigus impordib ühendusse mis tahes vormis turustamiseks ettenähtud toote. See artikkel tähendab, et kõikide mänguasjade ohutuse direktiivis sätestatud kohustuste ja ohutusnõuete täitmine ei vabasta tootjat tootevastutusest kooskõlas direktiiviga 85/374. Selleks et hinnata, kas toode on puudusega vastavalt direktiivi 85/374 artiklile 6, tuleks kasutada mänguasja ohutuse direktiivi ohutusnõudeid Artikli 52 lõige 2 Direktiivi 2001/95/EÜ kohaldatakse mänguasjade suhtes vastavalt selle artikli 1 lõikele 2. Artikli 52 lõikega 2 on ette nähtud üldise tooteohutuse direktiivi kohaldamine mänguasjade valdkonnas. Üldise tooteohutuse direktiivi kohaldatakse mänguasjade suhtes vastavalt selle artikli 1 lõikele 2, milles on sätestatud, et igat selle sätet kohaldatakse niivõrd, kuivõrd ühenduse õigusaktides ei ole asjaomaste toodete ohutust reguleerivaid sama eesmärgiga erieeskirju. Sätetest täpsema ülevaate saamiseks vt ka artikkel Artikkel 53. Üleminekuperioodid Artikli 53 lõige 1 Liikmesriigid ei tõkesta oma territooriumil selliste mänguasjade kättesaadavaks tegemist, mis vastavad direktiivi 88/378/EMÜ nõuetele ja mis lasti turule enne 20. juulit

74 Artikli 53 lõikes 1 on sätestatud üldine üleminekuperiood, mida kohaldatakse mänguasjade suhtes, välja arvatud keemiliste nõuete osas, mille jaoks on lõikega 2 ette nähtud pikem üleminekuperiood. Üleminekuperiood tähendab seda, et direktiivile 88/378/EMÜ vastavaid mänguasjad võib turul kättesaadavaks teha juhul, kui need on turule lastud varem kui kaks aastat enne kõnealuse direktiivi jõustumist või kahe aasta jooksul enne direktiivi jõustumist, st enne 20. juulit Kättesaadavaks tegemine hõlmab mänguasja mis tahes tarnimist ühenduses levitamise, tarbimise või kasutamise eesmärgil majandusliku tegevuse raames. Seetõttu võivad vanale direktiivile vastavad mänguasjad jääda turule ja neid võib tarnida tarneahela mis tahes etapil, eeldusel et need on lastud turule (ehk tehtud Euroopa Ühenduses esmakordselt kättesaadavaks) enne 20 juulit Artikli 53 lõige 2 Lisaks lõikes 1 sätestatule ei tõkesta liikmesriigid oma territooriumil selliste mänguasjade turule laskmist, mis vastavad kõikidele käesoleva direktiivi nõuetele, v.a need, mis on sätestatud II lisa III osas eeldusel, et need mänguasjad vastavad direktiivi 88/378/EMÜ II lisa 3. osas sätestatud nõuetele ja need lasti turule enne 20. juulit Artikli 53 lõikes 2 on sätestatud pikem üleminekuperiood keemilistele nõuetele vastavuse saavutamiseks. See üleminekuperiood on üldisest üleminekuperioodist kaks aastat pikem ning see lõpeb 20. juulil Seetõttu tohib turul kättesaadavaks teha mänguasjad, mis ei vasta uutele keemilistele nõuetele, kui need vastavad direktiivis 88/378/EMÜ sätestatud keemilistele nõuetele ning need on turule lastud enne 20. juulit Kui need on turule lastud pärast üldise üleminekuperioodi lõppemist, st pärast 20. juulit 2013, peavad need vastama direktiivi teistele nõuetele. Märkus: turule laskmise mõiste on määratletud artiklis Artikkel 54. Ülevõtmine Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 20. jaanuariks Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 20. juulist Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti. Liikmesriikidel on direktiivi ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse aega 18 kuud (kuni 20. jaanuarini 2011). Nad peavad teavitama sellest komisjoni ja edastama komisjonile siseriiklikud õigusnormid, mis nad on direktiivis käsitletud valdkonnas vastu võtnud. Liikmesriigid kohaldavad direktiivi ülevõtmissätteid samal ajal alates 20. juulist Kui liikmesriigid võtavad vastu direktiivi ülevõtmissätted, peavad nad lisama nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite direktiivile. Sellise viitamise viisi peavad kindlaks määrama liikmesriigid. 74

75 Kui liikmesriik ei võta direktiivi üle ettenähtud perioodi jooksul, võib kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga juhul, kui direktiivi sätete sisu paistab olevat tingimusteta ja piisavalt täpne, tugineda direktiivi sätetele iga siseriikliku õigusnormi puhul, mis ei ole direktiiviga kooskõlas, või juhul, kui direktiivi sätted määratlevad eraisikute õigusi suhetes riigiga (nn direktiivi otsene kohaldamine). Siiski ei saa direktiividel olla horisontaalset mõju (teise eraisiku või ettevõtja suhtes), sest see loetakse vastuolus olevaks võrdsuse põhimõtetega. Seega on direktiividel hetkel üksnes vertikaalne otsemõju (st riigi vastu) Artikkel 55. Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 88/378/EMÜ, välja arvatud artikli 2 lõige 1 ja II lisa 3. osa, tunnistatakse kehtetuks alates 20. juulist Artikli 2 lõige 1 ja II lisa 3. osa tunnistatakse kehtetuks alates 20. juulist Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile. Artikliga 55 tunnistatakse alates 20. juulist 2011, st üleminekuperioodi lõppedes, kehtetuks direktiiv 88/378/EMÜ. Kemikaale käsitlev osa tunnistatakse aga keemiliste nõuete suhtes kehtestatud pikema üleminekuperioodi tõttu kehtetuks alates 20. juulist Teistes õigusaktides esinevaid viiteid direktiivile 88/378/EMÜ käsitletakse viidetena uuele direktiivile või selle vastavatele sätetele Artikkel 56. Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Direktiiv jõustus 20. juulil Artikkel 57. Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Direktiivi adressaadid on liikmesriigid, kes on kohustatud tagama direktiivi rakendamise, võttes selle üle siseriiklikusse õigusesse. 75

76 10. I LISA. LOETELU TOODETEST, MIDA EI PEETA MÄNGUASJAKS KÄESOLEVA DIREKTIIVI TÄHENDUSES (VIIDATUD ARTIKLI 2 LÕIKES 1) Selles lisas on loetletud tooted, mida ei peeta mänguasjadeks, kuid mida võib ekslikult mänguasjadeks pidada. Kuna oleks võimatu loetleda kõiki tooteid, mida ei peeta mänguasjadeks, ei ole loetelu loomulikult ammendav. Loetelu alusel ei tohiks teha vastupidiseid järeldusi, st et kui teatav toode ei ole loetelus märgitud, ei tähenda see automaatselt, et tegu on mänguasjaga. Kõiki erandeid tuleb kaaluda eraldi. I lisa loetelus esitatud mõne erandi sõnastus on ühemõtteline ja jätab vähe kaalutlusruumi, kui hinnatakse, kas toode kuulub erandi alla või mitte. See kehtib näiteks punktide 3, 4, 8 ja 9 kohta. Mõne muu erandi puhul eeldab sõnastus teatud hinnangut sellele, kas erandi tingimused on täidetud ja seega ei tuleks toodet lugeda mänguasjaks. See kehtib näiteks punktide 1, 14 ja 19 kohta, kus võib tekkida vajadus hinnata, kas tootel on iseseisev mänguline väärtus. Viimastel juhtudel tuleb otsustamisel, kas toode on mänguasi või mitte, alati aluseks võtta artikli 2 lõike 1 esimeses lõigus esitatud määratlus. Mõistlikult eeldatav kasutus on olulisem kui tootja määratud kavandatud kasutus. Kui toode vastab artiklis 2 esitatud määratlusele, peetakse seda mänguasjaks ja selle suhtes kohaldatakse direktiivis sätestatud nõudeid (välja arvatud artikli 2 lõikes 2 loetletud mänguasjad). Lisaks sisaldavad eespool käsitletud artiklis (punkt 1.2.1) nimetatud juhendid kasulikke kriteeriume, mida tuleks nn halli tsooni kuuluvate toodete puhul alati arvesse võtta. Tasub meeles pidada, et isegi kui toode ei kuulu mänguasjade ohutuse direktiivi reguleerimisalasse, peab see siiski olema tarbijate tervisele ja turvalisusele ohutu vastavalt direktiivile 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta ja mis tahes muudele kohaldatavatele ühenduse õigusaktidele, mis sisaldavad konkreetseid tervise- ja ohutusalaseid nõudeid Punkt 1 Pidudel ja pidustustel kasutatavad dekoratiivesemed. Siia tooterühma kuuluvad mitmesugused dekoratiivesemed, mida kasutatakse näiteks jõulude ajal või sünnipäevadel. Need võivad olla laste jaoks atraktiivsed, näiteks dekoratiivjõuluvana jõulude ajal. Siiski on oluline märkida, et laste jaoks atraktiivsed tooted, mida ei peeta mänguasjaks, peavad sellegipoolest olema laste jaoks ohutud kooskõlas üldise tooteohutuse direktiivi sätetega. Lisateavet ja juhtnööre leiab juhendist 11 Alla ja üle 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjad Punkt Kollektsionääride jaoks mõeldud esemed, kui tootele või selle pakendile on nähtavalt ja loetavalt märgitud, et toode on ette nähtud vähemalt 14-aastasele kollektsionäärile. Seda liiki esemed on näiteks: a) detailitruud ja originaalilähedased vähendatud mõõtmetega mudelid, b) kokkupandavate vähendatud mõõtmetega mudelite komplektid, c) rahvariides nukud, dekoratiivnukud ja muud samalaadsed esemed, d) vanade mänguasjade koopiad ja e) tõeliste tulirelvade koopiad. 76

77 Täiskasvanud kollektsionääridele ette nähtud tooterühm sisaldab mitmesuguseid tooteid, millest mõni on käesolevas näidete loetelus konkreetselt välja toodud Detailitruud ja originaalilähedased vähendatud mõõtmetega mudelid Need võivad olla näiteks autod, laevad, lennukid, rongid, ajaloolised hooned Kokkupandavate vähendatud mõõtmetega mudelite komplektid Need on samasugused tooted kui need, mis on loetletud punktis , kuid tarbija peab need ise kokku panema Rahvariides nukud, dekoratiivnukud ja muud samalaadsed esemed Koostatud on erijuhend, et määrata kindlaks kriteeriumid, mille alusel eristada mänguasjadeks peetavaid nukke kaubaartiklitest, mida tuleks pidada täiskasvanud kollektsionäärile ette nähtud toodeteks (juhend nr 6 Täiskasvanud kollektsionääridele mõeldud nukkude ja mänguasjade eristamise kriteeriumid ) Vanade mänguasjade koopiad Sellised tooted on näiteks tinasõdurid Tõeliste tulirelvade koopiad Tulirelvade koopiaid ei peeta mänguasjadeks. Nende ja mängimiseks ettenähtud mängurelvade eristamine peaks põhinema üldistel klassifitseerimiskriteeriumitel (hind, müügikoht, sihtrühm jms) ning üksikasjalikkuse tasemel Punkt 3 Sporditarbed, sealhulgas üle 20 kg kaaluvatele lastele ette nähtud rulluisud ja rulad. Esemeid, mis on ette nähtud alla 14aastastele lastele sportimiseks, mitte mängimiseks, ei peeta mänguasjadeks. Kuna on olemas tooteid, mis jäävad nn halli tsooni, on selles punktis esitatud täpsem klassifikatsioon, määrates kriteeriumiks selle, kas tooted on ette nähtud lastele, kes kaaluvad üle 20 kg Punkt 4 Jalgrattad maksimaalse sadulakõrgusega üle 435 mm, mõõdetuna vertikaalselt maapinnast sadula ülemise pinnani, nii et sadul on horisontaalses asendis ja selle toru on seadistatud madalaima märke asendisse. Selles punktis on selgitatud, milliseid jalgrattaid peetakse mängimiseks ettenähtud mänguasjadeks ja milliseid jalgrattaid mänguasjade ohutuse direktiivi ei hõlma. Otsustav kriteerium on maksimaalne sadulakõrgus. Jalgratas ei ole mänguasi, kui selle maksimaalne sadulakõrgus on üle 435 mm, mõõdetuna vertikaalselt maapinnast sadula 77

78 ülemise pinnani, nii et sadul on horisontaalses asendis ja selle toru on seadistatud madalaima märke asendisse. See punkt erineb direktiivi 88/387 sätetest. Nimetatud direktiivis oli otsustavaks kriteeriumiks see, kas jalgratas on ette nähtud sportimiseks või sõitmiseks sõiduteel. Sel juhul ei peetud seda mänguasjaks. Selle määratluse üldise olemuse tõttu aga tekkisid liikmesriikide vahel erinevused jalgrataste klassifitseerimisel. Jalgrattad, mille sadulakõrgus on üle 435 mm ja alla 635 mm, kuuluvad üldise tooteohutuse direktiivi reguleerimisalasse ja peavad eelistatavalt vastama standardile EN Punkt 5 Tõukerattad ja muud transpordivahendid, mis on ette nähtud spordiks või mõeldud kasutamiseks liiklemiseks avalikel teedel või neile transpordivahenditele ettenähtud radadel. Selles punktis on käsitletud transpordivahendeid, eelkõige tõukerattaid. Kõnealuse punkti kohaselt ei ole need mänguasjad, kui need on ette nähtud spordiks või liiklemiseks avalikel teedel või neile transpordivahenditele ettenähtud radadel. Selliste toodete hulka kuulvad ka rullsuusad, tõukekelgud ja tõukerattad ning rulluisud (mis tuleneb ka punktist 3). Kuigi jalgrattad on transpordivahendid, ei käsitleta neid käesolevas punktis, sest neid on käsitletud eraldi punktis 4. Samuti on elektriajamiga sõidukeid käsitletud eraldi punktis 6. Seevastu võib mõningaid transpordivahendeid pidada mänguasjadeks, kui neil on mänguline väärtus ja need on ette nähtud alla 14aastastele lastele, näiteks teatavad tõukerattad, millel on mänguline väärtus ja mis ei ole ette nähtud liiklemiseks avalikel teedel või neile transpordivahenditele ettenähtud radadel Punkt 6 Elektriajamiga sõidukid, mis on ette nähtud kasutamiseks avalikel teedel või radadel või nende juures olevatel kõnniteedel. Selles punktis on käsitletud elektriajamiga sõidukeid. On esitatud täpsustus, et need ei ole mänguasjad, kui need on ette nähtud kasutamiseks avalikel teedel või radadel või nende juures olevatel kõnniteedel. Seevastu peetakse mänguasjadeks elektriajamiga mänguasju, st elektriajamiga sõidukeid, mis on ette nähtud alla 14aastastele lastele, millel on mänguline väärtus ning mis ei ole ette nähtud liiklemiseks avalikel teedel või radadel või nende juures olevatel kõnniteedel Punkt 7 Sügavas vees kasutamiseks ettenähtud sukeldumisvarustus ja laste ujumaõpetamiseks ettenähtud varustus, nagu ujumislauad ja ujumise abivahendid. Selles punktis on käsitletud esiteks sügavas vees kasutatavat sukeldumisvarustust ning teiseks laste ujuma õpetamiseks ettenähtud varustust, nagu ujumislauad ja ujumise abivahendid. Sukeldumisvarustuse klassifitseerimist on käsitletud eraldi juhendis nr 7 Kas teatavad sukeldumisseadmed / teatav sukeldumisvarustus kuulub mänguasjade 78

79 ohutuse direktiivi (88/378/EMÜ) reguleerimisalasse või mitte? : Punkt 8 Rohkem kui 500 osast koosnevad kokkupandavad piltmõistatused. Selles punktis on esitatud selge kriteerium, mille alusel otsustada, kas piltmõistatus on mänguasi või mitte. Mänguasjadeks ei peeta rohkem kui 500 osast koosnevaid piltmõistatusi Punkt 9 Surugaasiga käitatavad püssid ja püstolid, välja arvatud veepüssid ja veepüstolid, ning üle 120 cm pikad vibud. Selles punktis on kõigepealt käsitletud teatavaid püsse, mida võib ekslikult mänguasjadeks pidada. Selles on selgitatud, et surugaasiga käitatavad püssid ja püstolid, näiteks õhupüssid, ei ole mänguasjad. Ometi peetakse mänguasjadeks veepüsse. Teiseks ei peeta kunagi mänguasjadeks üle 120 cm pikkasid vibusid Punkt 10 Ilutulestik, sealhulgas löökkapslid, mis ei ole ette nähtud mängimiseks. Selles punktis on selgitatud, et ilutulestikku ei peeta mänguasjaks. Löökkapsleid ei peeta mänguasjadeks, välja arvatud juhul, kui need on konkreetselt mänguasjaks kavandatud Punkt 11 Tooted ja mängud, milles kasutatakse teravaotsalisi lendesemeid, näiteks metallotstega viskenoolte komplektid. Selles punktis on täpsustatud, et toodet või mängu, milles kasutatakse teravaotsalisi lendesemeid, ei peeta mänguasjaks. Selline toode on näiteks teravate metallotstega viskenoolte komplekt. Seetõttu ei tohi mänguviskenooltel olla kunagi metallotsi Punkt 12 Harivad funktsionaalsed mänguasjad, nagu elektripliidid, triikrauad ja muud funktsionaalsed üle 24 voldist nimipinget nõudvad tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks üksnes õppeotstarbel ja täiskasvanu järelevalve all. Selle punktiga on mänguasjade seast välja jäetud harivad funktsionaalsed tooted. Artiklis 3 esitatud määratluse kohaselt on funktsionaalne toode toode, mis toimib ja mida kasutatakse samamoodi kui täiskasvanuile ettenähtud toodet või seadet, ning tegemist võib olla toote või seadme vähendatud mudeliga. Punktis 12 on näidetena esitatud elektripliidid ja triikrauad. Neid tooteid ei saa pidada mänguasjadeks, kui need nõuavad üle 24voldist nimipinget ning neid müüakse kasutamiseks üksnes õppeotstarbel ja täiskasvanu järelevalve all. 79

80 Punkt 13 Tooted, mis on ette nähtud koolides ja muudes haridusasutustes juhendaja järelevalve all toimuvaks õppeotstarbeliseks kasutamiseks, nagu teadusseadmed. Selle punktiga on mänguasjade hulgast välja jäetud õppeotstarbelised tooted. Need ei ole mänguasjad, kui need on ette nähtud kasutamiseks koolides ja muudes haridusasutustes täiskasvanud juhendaja järelevalve all. Näiteks on esitatud teadusseadmed Punkt 14 Elektroonilised seadmed, nagu personaalarvutid ja mängukonsoolid, mida kasutatakse interaktiivse tarkvara ja väliste lisaseadmete abil, kui need elektroonilised seadmed või lisaseadmed ei ole välja töötatud ja ette nähtud lastele, ja neil seadmetel ei ole mängimise seisukohalt iseseisvat kasutamisväärtust, näiteks spetsiaalsed personaalarvutid, klahvistikud, juhthoovad ja roolid. Selles punktis on selgitatud, millist liiki elektroonilisi seadmeid ei saa pidada mänguasjadeks. Esiteks ei peeta mänguasjadeks elektroonilisi seadmeid, nagu personaalarvutid ja mängukonsoolid, mida kasutatakse interaktiivse tarkvara abil. Neid peetakse mänguasjadeks siiski juhul, kui need on konkreetselt laste jaoks projekteeritud ja neile suunatud ning neil on mänguline väärtus, näiteks spetsiaalselt projekteeritud mängupersonaalarvutid. Teiseks ei peeta mänguasjadeks ka elektrooniliste seadmete väliseid lisaseadmeid, mida kasutatakse interaktiivse tarkvara abil. Neid peetakse mänguasjadeks siiski juhul, kui need on konkreetselt laste jaoks projekteeritud ja neile suunatud ning neil on iseseisev mänguline väärtus, nagu klahvistikud, juhthoovad või roolid. Näide mängupersonaalarvuti kohta: Punkt 15 Meelelahutamiseks ja mängimiseks ettenähtud interaktiivne tarkvara, näiteks aruvutimängud ja nende andmekandjad, näiteks kompaktplaadid. Selles punktis on selgitatud, et meelelahutamiseks ja mängimiseks ettenähtud interaktiivset tarkvara ja nende andmekandjaid ei tohiks pidada mänguasjadeks. Näiteks on esitatud arvutimängud ja (muusika)kompaktplaadid. 80

81 Punkt 16 Imikulutid. Selles punktis on täpsustatud, et imikulutid ei ole mänguasjad. Need on lapsehooldusvahendid, mida reguleeritakse üldise tooteohutuse direktiiviga Punkt 17 Lastele atraktiivsed valgustid. Selles punktis on selgitatud, et lastele atraktiivseid valgusteid, st erisuguseid lampe, ei peeta mänguasjadeks. Neil ei ole mänguasjaks klassifitseerimiseks vajalikku mängulist väärtust. Ometi peetakse mänguasjadeks nukumajades kasutatavaid lampe. Nende toodete suhtes kohaldatakse madalpingedirektiivi. Lisateavet lastele atraktiivsete valgustite kohta leiab järgmisel veebisaidilt: native. Mänguasjade trafod Punkt 18 Selles punktis on täpsustatud, et mänguasjade trafosid ei peeta mänguasjadeks. Siinjuures on oluline juhtida tähelepanu II lisa IV osa punktis 9 esitatud nõudele, mille kohaselt ei tohi mänguasja elektritrafo olla mänguasja lahutamatu osa Punkt 19 Laste moelisandid, mis ei ole mõeldud mängimiseks. Selles punktis on selgitatud, et moelisandeid, eelkõige lastele ettenähtud ehteid, mis ei ole kavandatud mängimiseks, ei peeta mänguasjadeks. Seevastu mängulise väärtusega ehted on mänguasjad, nt maskeraadikostüümidega koos müüdavad ehted ja ehete imitatsioonid, mida lapsed peavad ise kokku panema. 81

82 11. II LISA. ERIOHUTUSNÕUDED FÜÜSIKALISED JA MEHAANILISED OMADUSED Punkt 1 Mänguasjad ja nende osad ning paigaldatavate mänguasjade puhul nende kinnituskonstruktsioonid peavad olema nõuetekohase mehaanilise tugevusega ja vajaduse korral stabiilsusega, et vastu pidada nendele kasutamise ajal mõjuvatele jõududele ilma purunemata või deformeerumata, mis võib põhjustada füüsilise vigastuse. Selles nõudes on käsitletud mänguasjade mehaanilist tugevust, mis peab olema selline, et mänguasi ei põhjustaks purunemise või deformeerumise tõttu vigastust. Seda nõuet on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA) ja standardis EN 71-8:2011 (vt lisa ZA) Punkt 2 Mänguasjade juurdepääsetavad servad, väljaulatuvad osad, nöörid, juhtmed ja kinnitid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et füüsilise vigastuse risk nende puudutamise korral oleks minimaalne. Selles nõudes on käsitletud esiteks mis tahes juurdepääsetavaid servi ja väljaulatuvaid osi, mis ei tohi tekitada nendega kokkupuutumisel vigastusi, näiteks teravad servad või väljaulatuvad osad. Teiseks on sellega nõutud, et nöörid, juhtmed ja kinnitid ei tekitaks vigastuse riski. Seda nõuet on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA) ja standardis EN 71-8:2011 (vt lisa ZA) Punkt 3 Mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nende osade liikumine mänguasja tavapärase kasutamise korral ei tekita mingit riski või tekitab minimaalset riski. Selles nõudes on käsitletud mänguasja liikuvatest osadest tulenevat riski. Neist ei tohiks tuleneda mingit vigastuse riski või peab mänguasja kasutamisega seotud risk olema minimaalne. Näiteks võivad tõukerattad kokkupanemisel tekitada vigastuse näpu vahelejäämise tõttu, kuid seda riski tuleb käsitleda nii, et risk oleks vähendatud miinimumini. Seda nõuet on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA). Ka mõningates tugevuskatsetes on viidatud muljumisele, nt punktis (standard EN 71-8:2003 (vt lisa ZA)) Punkt 4 alapunkt a a) Mänguasjade ja nende osadega ei tohi kaasneda kägistamisrisk. Selles ohutusnõudes on sätestatud, et mänguasjaga ei tohi kaasneda kägistamisrisk. See on eriti oluline mänguasjade puhul, mille koostises on nöörid või paelad, millega võib kaasneda kägistamisrisk. Tuleks tähele panna, et kuna vanuserühm ei ole kindlaks määratud, kehtib see nõue kõikide mänguasjade suhtes ettenähtud vanuserühmast hoolimata, samas kui punkti 4 82

83 alapunkti d kohaldatakse üksnes selles punktis kindlaksmääratud mänguasjade suhtes. Seda nõuet on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA) ja standardis EN 71-8:2011 (vt lisa ZA) Punkti 4 alapunkt b b) Mänguasjade ja nende osadega ei tohi kaasneda lämbumisrisk, mis tuleneb õhuvoolu takistamisest suu ja nina sulgemise tõttu väljastpoolt. Selles nõudes on käsitletud hingamisteede sulgemist väljastpoolt, mis võib tekitada hapnikupuuduse. Nii võib juhtuda, kui mänguasi või selle osad takistavad õhuvoolu juurdepääsu suule ja ninale. Direktiivis 88/378/EMÜ on sama riski käsitletud ingliskeelse termini suffocation (lämbumine) all (uues direktiivis asphyxiation lämbumine). Näiteks suule ja ninale asetatav õhuke kile võib põhjustada hingamisteede väljastpoolt sulgemise riski. Kuna vanuserühm ei ole kindlaks määratud, kehtib see nõue kõikide mänguasjade suhtes, hoolimata ettenähtud vanuserühmast. Selle ohu kõrvaldamiseks ei piisa hoiatustest. Teine näide on poolkerakujuline mänguasi, mis moodustab õhukindla takistuse suule ja ninale. Kui sellised mänguasjad on ette nähtud üle kolmeaastastele lastele, peetakse hetkel ohu minimeerimiseks piisavaks hoiatust. Seda nõuet on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA) Punkti 4 alapunkt c c) Mänguasjad ja nende osad peavad olema selliste mõõtmetega, et nendega ei kaasne lämbumisrisk, mis tuleneb hingamisteede sisesest õhuvoolu takistusest, mis on takerdunud suhu või neelu või sulgenud muul viisil õhu juurdepääsu alumistesse hingamisteedesse. Selles nõudes on käsitletud hingamisteede sulgemist seestpoolt, mis võib samuti tekitada hapnikupuuduse. See võib tekkida juhul, kui suhu või neelu takerdunud või muul viisil alumisi hingamisteid sulgev ese takistab õhu juurdepääsu. See nõue, mida direktiiv 88/378 ei sisaldanud, hõlmab sellised tooteid nagu iminapad, õhupallid ja väiksed pallid. Seda nõuet on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA). Kuna vanuserühm ei ole kindlaks määratud, kehtib see nõue kõikide mänguasjade suhtes, hoolimata ettenähtud vanuserühmast. Sellised mänguasjad peaksid vastama väikse palli katse (mudel E) tingimustele. Oluline on märkida, et see risk erineb punktis d käsitletud lämbumisriskist. Kui sellised mänguasjad nagu väikesed pallid, marmorkuulid ja muud sarnased esemed on ette nähtud üle kolmeaastastele lastele, peetakse hetkel ohu minimeerimiseks piisavaks hoiatusi. Õhupallide puhul peaks hoiatus käsitlema alla kaheksa-aastaseid lapsi. 83

84 Punkti 4 alapunkt d d) Mänguasjad, mis on selgelt ette nähtud alla 36 kuu vanustele lastele, nende mänguasjade osad ning kõik eemaldatavad osad, peavad olema selliste mõõtmetega, et neid ei oleks võimalik alla neelata või hingamisteedesse tõmmata. Sama põhimõte kehtib ka muude mänguasjade suhtes, mis on mõeldud suhu panemiseks, samuti nende mänguasjade osade ning kõikide eemaldatavate osade suhtes. Selles nõudes on käsitletud väikestest mänguasjadest ja väikestest osadest tulenevat lämbumisriski. See kehtib ainult kaht liiki mänguasjade suhtes: 1) mänguasjad, mis on selgelt ette nähtud alla 36 kuu vanustele lastele, nende mänguasjade koostisosad ning kõik eemaldatavad osad ning 2) muud mänguasjad, mis on ette nähtud suhu panemiseks, samuti nende mänguasjade koostisosad ning kõik eemaldatavad osad. Koostisosad ja eemaldatavad osad on mis tahes väikesed osad, mis võivad esineda kogu mänguasjas, mitte üksnes mänguasja suhupandavas osas. Kui mänguasi on ette nähtud suhu panemiseks ja seda müüakse koos teiste mänguasjadega (vile koos palli, pasuna või trummiga), siis kohaldatakse kõnealust nõuet üksnes suhu panemiseks ettenähtud mänguasja suhtes. Sellist liiki mänguasjad peaksid olema selliste mõõtmetega, et neid ei oleks võimalik alla neelata või hingamisteedesse tõmmata. Sellist riski nimetatakse tavaliselt lämbumisriskiks. Seda nõuet on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA). Juhul kui mänguasi on ette nähtud üle kolmeaastastele lastele, peetakse väikeste osade puhul ohu käsitlemiseks piisavaks üldist hoiatust. Teiste mänguasjade puhul, mis on ette nähtud suhu panemiseks, hoiatusest ei piisa Punkti 4 alapunkt e e) Mänguasjade jaemüügipakenditega ei tohi kaasneda kägistamis- ega lämbumisrisk, mis tuleneb õhuvoolu takistamisest suu ja nina sulgemise tõttu väljastpoolt. Selles nõudes on sätestatud igat liiki mänguasjade pakendite suhtes kohaldatavad nõuded. Mänguasjade jaemüügipakend, st tarbijapakend, ei tohi tekitada ühtegi järgmistest riskidest: 1) kägistamisrisk või 2) hapnikupuudus, mida tekitab õhuvoolu takistamine suu ja nina sulgemise tõttu väljastpoolt (selle ohu selgituse kohta vt punkti 4 alapunkt b). Pakendamisnõudeid on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA) Punkti 4 alapunkt f f) Toiduainete pakendites või toidu sees olevad mänguasjad peavad olema eraldi pakendis. Kõnealune pakend, nii nagu see tarnitakse, peab olema selliste mõõtmetega, et seda ei oleks võimalik alla neelata ja/või hingamisteedesse tõmmata. Selles sättes on kindlaks määratud toidukaupade sees olevate mänguasjade (st toidu sees või toidupakendites olevad mänguasjad) pakendite suhtes kohaldatav erinõue. Toidu sees või toidupakendites olevad mänguasjad peavad alati olema eraldi pakendis, mis eraldab mänguasja toidust. Näiteks mänguasjad üllatusmunades, hommikueinehelveste ja kartulikrõpsude pakendites. 84

85 Toiduga segatud mänguasjadele kehtiva nõude eesmärk on vähendada lämbumisohtu, mis võib tekkida toiduaine ja mänguasja segiajamisel. Risk tekib juhul, kui toiduaine aetakse segamini mänguasjaga ning mänguasja ja toiduaine käsitsemisviis on sarnane. Kui mänguasi ei ole eraldi pakendis, on mänguasi ja toit lapsele samal viisil kättesaadavad ning ta ei näe pakendis eraldi selle sisu (toit) ja mänguasja. Eraldi pakendamine suurendab tõenäosust, et laps avastab mänguasja ja oskab seda toidust eristada. Selle näiteks on flippo (ümmargune mänguketas, mis on kartulikrõpsudega samas mõõdus), mis on asetatud kartulikrõpsukotti ja mille puhul kotist krõpse sööv tarbija ei pruugi märgata kartulikrõpsude ja flippo erinevust. Toidu sees olevatele mänguasjadele kehtiva nõude eesmärk on samuti vähendada lämbumisohtu. Antud juhul on see aga tingitud asjaolust, et mänguasi ei ole toiduaine söömise ajal nähtav. Selle näiteks on mänguasja sisaldav šokolaadimuna. Mõned toiduga koos müüdavad mänguasjad ei kuulu käesoleva artikli reguleerimisalasse. Selle näiteks on küpsisekarbi sise- või välisküljele kinnitatud mänguasi. Sel juhul ei ole mänguasi toiduga segatud ja ei sisaldu selles, kuna see on kinnitatud toidu pakendi külge. Veel üks näide oleks toiduaineid ja mänguasja sisaldav karp, kus mõlemad on üksteisest eraldatud. Sel juhul näeb laps pärast karbi/pakendi avamist selle sisu ja käsitseb erinevaid tooteid neid erinevalt. See vähendab segiajamise ohtu. Pakend ei tohi tekitada lämbumisriski, st see peab olema selliste mõõtmetega, et seda ei oleks võimalik alla neelata ja/või hingamisteedesse tõmmata. See tähendab, et sarnaselt punkti 4 alapunktis d käsitletud mänguasjadega peab pakend edukalt läbima standardis EN 71-1:2011 sätestatud väikeste osade silindertesti Punkti 4 alapunkt g g) Punktides e ja f osutatud mänguasjade pakendil, mis on kerakujuline, munakujuline või ellipsikujuline, ning selle eemaldatavatel osadel või ümmarguste otstega silindrikujulisel mänguasjade pakendil peavad olema sellised mõõtmed, et nad ei põhjusta suhu või neelu sattumisega või muul viisil õhu juurdepääsu sulgemisega alumistesse hingamisteedesse õhuvoolu sulgemise ohtu. Selles sättes on kindlaks määratud teatava kujuga mänguasjapakendite suhtes kohaldatavad erinõuded. Esiteks peavad kerakujulised, munakujulised või ellipsikujulised pakendid ning nende eemaldatavad osad olema selliste mõõtmetega, et need ei põhjusta hingamisteede sulgemist seestpoolt. Need peavad vastama standardis EN-71-1 sätestatud väikse palli katse (moodul E) tingimustele. Teiseks kohaldatakse sama nõuet ümmarguste otstega silindrikujuliste mänguasjade pakendite eemaldatavate osade suhtes, mis tähendab, et käesolevas nõudes on käsitletud sellist ümmarguste otstega silindrikujulist pakendit, mida saab lammutada kaheks eraldiseisvaks osaks. Pildil on esitatud näited nõuetele mittevastavate pakendite kohta, sest ümmarguste otstega silindrikujulise pakendi eemaldatavad osad ei läbi edukalt väikse palli katset (moodul E). 85

86 Pildil on esitatud näide nõuetele vastava pakendi kohta, sest ümmarguste otstega silindrikujulisel pakendil ei ole eemaldatavaid osi ja see läbis edukalt standardi EN 71-1:2011 punktis 5.1 märgitud katsed. Neid nõudeid kohaldatakse kõikide mänguasjade pakendite suhtes, hoolimata ettenähtud vanuserühmast. Need ei hõlma väikseid kilekotte, sest need ei ole kerakujulised, munakujulised või ellipsikujulised. Mänguasjade pakendite puhul on lubatud väiksed osad, välja arvatud toidu sees või toidupakendites olevate mänguasjade eraldi pakendamise puhul Punkti 4 alapunkt h h) Keelatud on mänguasjad, mis on toiduaine tarbimise hetkel toiduaine külge kinnitatud viisil, et otsese juurdepääsu saamiseks mänguasjale tuleb toit ära süüa. Muul moel otseselt toiduaine külge kinnitatud mänguasjade osad peavad vastama punktides c ja d esitatud nõuetele. Esimese lausega on keelatud teatavat liiki mänguasjast ja toiduainest koosnevad tooted, st mänguasjad, mis on toiduaine tarbimise hetkel toiduaine külge kindlalt kinnitatud. Kindlalt kinnitatud tähendab, et tervele mänguasjale juurdepääsemiseks tuleb toiduaine kõigepealt ära süüa (mitte üksnes eemaldada) (ükski mänguasja osa ei ole enne toidu ära söömist kättesaadav). Selle nõude kohaldamiseks peavad olema täidetud kolm kriteeriumi: mänguasi asub toiduaine sees, on toiduaine külge kinnitatud ja ei ole kättesaadav ilma toitu ära söömata. Selle näiteks oleks üleni kompvekiga kaetud mänguasi. Kompveki sees oleva mänguasja kättesaamiseks peab laps kompveki ära sööma. Vastupidiselt eespool esitatud nõudele mänguasja kohta, on teise lausega ette nähtud nõue mänguasja osade suhtes, mis on muul moel toiduaine külge kinnitatud, st mänguasja osad, mis on kinnitatud toiduaine või toidukauba külge, kuid mille kättesaamiseks ei pea toitu ära sööma. Selle all on silmas peetud mänguasja osi, mis on kättesaadavad ilma, et 86

87 kõigepealt peaks toidu ära sööma, või saab osad eemaldada toidust käte abil, sest toit ei ole mänguasja külge kindlalt kinnitatud. Eespool märgitud tingimuste korral ei tohi mänguasi ja selle osad sisaldada väikseid osi, mis võivad põhjustada lämbumist, ning need ei tohi põhjustada õhuvoolu seestpoolt sulgemise ohtu, kui nad peaksid sattuma suhu või neelu või sulgema muul viisil õhu juurdepääsu alumistesse hingamisteedesse. Vastavad tooted on näiteks kommist mänguhuulepulk ning teatavad pulgakommid. Sellised mänguasjade osad peavad vajaduse korral vastama punkti 4 alapunkti c nõuetele (hingamisteede sulgemine seestpoolt, väikse palli katse, moodul E) ja punkti 4 alapunkti d nõuetele (väikeste osade keelamine, hoolimata ettenähtud vanuserühmast). Nagu eespool märgitud, kohaldatakse punkti 4 alapunkti c kõikide mänguasjade suhtes ning seega on see siinkohal ära märgitud üksnes selguse mõttes. Sellistel juhtudel ei ole lubatud kasutada hoiatust Ei sobi.... Näited muul moel toiduaine külge kinnitatud mänguasjade kohta leiab IV selgitusest Punkt 5 Veemänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et ujuvuse halvenemise ja lapsele osutatava toe vähenemise risk oleks minimaalne. Selle punktiga on ette nähtud veemänguasjade suhtes kohaldatavad ohutusnõuded. Veemänguasjad on määratletud artiklis 3 kui mänguasjad, mis on ette nähtud kasutamiseks madalas vees ning mis võivad last vee peal kanda või toetada (vt ka juhend nr 7 veemänguasjade kohta: Need mänguasjad tuleb projekteerida ja valmistada nii, et vähendada nii palju kui võimalik mis tahes riski seoses mänguasja ujuvuse halvenemise ja lapsele osutatava toe vähenemisega. Hindamisel, kas asjaomast riski on vähendatud nii palju kui võimalik, tuleb arvesse võtta mänguasja kavandatud kasutust. Seda nõuet on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA). Veemänguasjad peavad vastama ka teistele mänguasjade ohutuse direktiivis sätestatud nõuetele (väiksed osad jms) Punkt 6 Mänguasjadel, mille sisse on võimalik minna ning mis niiviisi moodustavad seesviibija jaoks suletud ruumi, peab olema väljapääs, mida mänguasja kasutaja saab seestpoolt hõlpsasti avada. Selles punktis on sätestatud nõuded mänguasjadele, mille sisse on võimalik minna, nagu telgid ja teatavad tegevusmänguasjad. Neil peab olema väljapääs ning väljapääs peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et kavandatud kasutaja saab selle hõlpsasti seestpoolt avada. Seda nõuet on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA) Punkt 7 Mänguasjad, mille abil nende kasutaja võib liikuda, peavad võimaluste piires olema varustatud pidurdussüsteemiga, mis sobib seda liiki mänguasja jaoks ning vastab selle poolt tekitatavale kineetilisele energiale. Sellist süsteemi peab kasutajal olema lihtne kasutada, ilma et ta paiskuks välja ning ilma et kasutaja või kolmandad isikud võiks saada füüsiliselt viga. 87

88 Elektriajamiga mänguasjade (mille kasutaja istub mänguasja peal) suurim valmistajakiirus peab olema piiratud, et vähendada vigastuse ohtu. Selles punktis on sätestatud esiteks nõuded kõikidele liikumist võimaldavatele mänguasjadele, nagu jalgrattad, tõukerattad, elektriajamiga mänguasjad ja rulluisud. Need peaksid olema võimaluste piires varustatud pidurdussüsteemiga. Selline pidurdussüsteem peab sobima asjaomase mänguasja liigile ja vastama mänguasja tekitatavale kineetilisele energiale. Peale selle peab lapsel olema seda süsteemi lihtne kasutada ning väljapaiskumise ning kasutajale või kolmandatele isikutele füüsilise vigastuse tekitamise risk peaks olema piiratud. Seda nõuet on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA). Teiseks sisaldab see punkt elektriajamiga mänguasjade suhtes kohaldatavat nõuet. Suurim valmistajakiirus peab olema piiratud, et vähendada vigastuse riski. Valmistajakiirus on määratletud artikli 3 punktis Punkt 8 Väljapaiskuvate esemete kuju ja koostis ning nende poolt tekitatav kineetiline energia nende väljatulistamisel selleks otstarbeks ette nähtud mänguasjast peavad olema sellised, et arvestades mänguasja laadi, ei too need kaasa füüsiliste vigastuste riski kasutajale ega kolmandatele isikutele. Selles punktis on sätestatud mänguasjast väljapaiskuvate esemete kineetilise energia suhtes kohaldatavad nõuded. Nende kuju ja koostis peavad olema sellised, et nende väljatulistamisel mänguasjast, mis on projekteeritud vastavaks otstarbeks ja mänguasja laadi arvestades, ei kaasne füüsiliste vigastuste riski kasutajale ega kolmandatele isikutele. Seda nõuet on käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA) Punkt 9 alapunkt a Mänguasjad peavad olema valmistatud nii, et oleks tagatud, et: a) ühegi juurdepääsetava pinna maksimaalne ega minimaalne temperatuur ei põhjustaks kokkupuutel vigastust ja See punkt sisaldab esiteks mänguasja kõikide juurdepääsetavate pindade maksimaalse ja minimaalse temperatuuri suhtes kohaldatavat nõuet. Pindade maksimaalne ja minimaalne temperatuur ei tohi põhjustada kokkupuute korral vigastust. Teisisõnu, mänguasjad ei tohi sisaldada kütte- ega jahutuselemente, mis võivad tekitada kokkupuute korral vigastust. Minimaalse temperatuuri osas tuleb mänguasjad valmistada materjalidest nii, et külm pind ei saaks tekitada vigastust. Nt kokkusurutud gaas, mis võib tekitada levimisel külma pinna, ei tohi tekitada kokkupuutumise korral vigastust. Seda nõuet on osaliselt käsitletud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA). Mänguasi, mille puhul tuleks hinnata minimaalseid temperatuure, on näiteks teaduskatsete komplekt, mis võimaldab lastel avastada, kuidas mõjutab temperatuuri kokkusurutud gaas, millel lubatakse naasta atmosfääri rõhku (konteineri temperatuur langeb). 88

89 Punkti 9 alapunkt b b) mänguasjas sisalduvad vedelikud ja gaasid ei saavutaks sellist temperatuuri või rõhku, mille puhul nende väljapaiskumine mänguasjast (välja arvatud mänguasja õigeks toimimiseks vajalikul põhjusel) põhjustaks põletusi ega muid füüsilisi vigastusi. Punktiga b on ette nähtud mänguasjades sisalduvate vedelike ja gaaside suhtes kohaldatavad nõuded. Need ei tohiks saavutada sellist temperatuuri või rõhku, mille puhul nende väljapaiskumine mänguasjast võiks põhjustada põletusi või muid füüsilisi vigastusi. Sellest nõudest tehakse siiski erand mänguasjade puhul, mis sisaldavad kõrget temperatuuri saavutavaid vedelikke või gaase, sest see on oluline mänguasja õigeks toimimiseks Punkt 10 Heli tekitavad mänguasjad peavad nii impulssmüra kui pikaajalise müra maksimummääradest lähtuvalt olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neist tulev hääl ei kahjustaks lapse kuulmist. Selle punktiga on ette nähtud heli tekitavate mänguasjade suhtes kohaldatavad nõuded. Seega ei kehti see heli suhtes, mida tekitavad mänguasjad, mis ilmselgelt ei ole projekteeritud heli tekitama, nagu lõhkev õhupall või õhupall, millest laps võib teha ilma abivahenditeta nn vile, vaid mänguasjade suhtes, mis on projekteeritud heli tekitama. Sellised mänguasjad peaksid olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neist tulev hääl ei kahjustaks lapse kuulmist. See kehtib nii impulss- kui ka pikaajalise müra suhtes. Suurimad piirväärtused, millest tuleb kinni pidada, on esitatud standardis EN 71-1:2011 (vt lisa ZA) Punkt 11 Tegevusmänguasjad peavad olema valmistatud nii, et kehaosade muljumise ja kehaosade või riiete mänguasja osade vahele jäämise, kukkumise, löökide ning uppumise risk oleks minimaalne. Eelkõige peavad sellise mänguasja ligipääsetavad pinnad, mille peal võivad mängida üks või mitu last, olema valmistatud nii, et need suudavad kanda laste raskust. Selles punktis on käsitletud tegevusmänguasju, mis on määratletud artikli 3 punktis 21. Esiteks peavad need olema projekteeritud ja valmistatud nii, et järgmised riskid oleksid minimaalsed: kehaosade muljumine ja kehaosade või riiete mänguasja osade vahele jäämine, kukkumine, löögid ning uppumine. Teiseks on kõnealuses punktis nõutud eelkõige seda, et sellise mänguasja kõik pinnad, mille peal võivad mängida üks või mitu last, peavad olema valmistatud nii, et need suudavad staatilise ja dünaamilise kasutuse ajal kanda laste raskust. Seda nõuet on käsitletud standardis EN Tegevusmänguasjad peavad vastama ka teistele mänguasjade ohutuse direktiivi kohaldatavatele nõuetele, mis tähendab, et tegevusmänguasjad peavad olema kooskõlas EN 71 seeria standardite muude kohaldatavate nõuetega. 89

90 11.2. II. SÜTTIVUS Punkt 1 Mänguasjad ei tohi kujutada endast ohtlikku süttivat elementi lapse keskkonnas. Seega peavad nad koosnema materjalidest, mis vastavad ühele või enamale järgmistest tingimustest: a) ei põle otsesel kokkupuutel leegiga, sädemega ega teiste potentsiaalsete tuleallikatega; b) ei sütti kergesti (leek kustub kohe pärast tuleallika mõju lakkamist); c) isegi kui nad süttivad, põlevad nad aeglaselt ja leek levib aeglaselt; d) olenemata mänguasja keemilisest koostisest, on projekteeritud nii, et mehaaniliselt aeglustada põlemisprotsessi. Selliste süttivate materjalidega ei tohi kaasneda teiste mänguasjas kasutatud materjalide süttimise risk. Lõikes 1 on sätestatud süttivust käsitlev üldreegel: Mänguasjad ei tohi kujutada endast ohtlikku süttivat elementi lapse keskkonnas. See tähendab, et mänguasjad tuleb valmistada materjalidest, mis vastavad ühele või mitmele punktides a d loetletud tingimusele. Esimene võimalus süttivusalase nõude täitmiseks on tagada, et mänguasi ei põle otsesel kokkupuutel potentsiaalsete tuleallikatega, nt leegi või sädemega (punkt a). Teine võimalus on, et mänguasi ei sütti kergesti. See tähendab, et leek kustub kohe pärast tuleallika mõju lakkamist (punkt b). Kolmas võimalus süttivusalase nõude täitmiseks on tagada, et isegi kui mänguasi süttib, põleb see aeglaselt ja leek levib aeglaselt (punkt c). Neljas võimalus süttivusalase nõude täitmiseks on projekteerida mänguasi viisil, millega põlemisprotsessi mehaaniliselt aeglustataks. Seega ei ole sel juhul võimalik kasutada põlemisprotsessi aeglustamiseks keemilisi leegiaeglusteid. Esimene, teine ja kolmas võimalus ei välista leegiaeglustite kasutamist. Seda loomulikult eeldusel, et need ei ole keelatud või keemiliselt ohtlikud ning et täidetakse kõnealuses direktiivis sätestatud (keemilisi) nõudeid. Peale selle on nõutud, et juhul, kui mänguasi sisaldab süttivaid materjale, ei tohi need tekitada teiste mänguasjas kasutatud materjalide süttimise riski. Seda nõuet on käsitletud standardis EN Punkt 2 Mänguasjad, mis oma toimimiseks sisaldavad aineid või segusid, mis vastavad B liite 1. jaos sätestatud klassifitseerimiskriteeriumitele, eriti materjalid ja seadmed keemiakatseteks, mudeli kokkupanekuks, plasti või keraamika vormimiseks, imiseks, fotograafiaks või samalaadseteks tegevusteks, ei tohi sisaldada aineid või segusid, mis võivad süttida mittesüttivate lenduvate komponentide lendumisel. Selle punktis on sätestatud erieeskiri selliste mänguasjade jaoks, mis erandina ja oma toimimiseks võivad sisaldada klassifitseeritud aineid ja segusid. Kohaldatavad 90

91 klassifitseerimiskriteeriumid on sätestatud II lisa B liite punktis 1. See säte hõlmab eelkõige materjale ja seadmeid, mis on ette nähtud keemiakatseteks, mudelite kokkupanekuks, plasti või keraamika vormimiseks, fotograafiaks või samalaadseteks tegevusteks. Sellised mänguasjad ei tohi sisaldada aineid või segusid, mis võivad süttida mittesüttivate lenduvate komponentide lendumisel Punkt 3 Mänguasjad (v.a löökkapslitega mänguasjad) ei tohi plahvatada ega sisaldada elemente või aineid, mis võivad plahvatada, kui neid kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus kirjeldatud viisil. Selles punktis on nõutud, et mänguasi ei tohiks plahvatada ega sisaldada elemente või aineid, mis võivad plahvatada, kui mänguasja kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus kirjeldatud viisil. Erand on siiski kehtestatud seoses mängulöökkapslitega Punkt 4 Mänguasjad ja eriti keemilised mängud ja mänguasjad ei tohi sisaldada aineid või segusid, mis: a) segamisel võivad plahvatada kas keemilise reaktsiooni või soojenemise tulemusena; b) võivad plahvatada, kui neid segatakse oksüdeeruvate ainetega või c) sisaldavad lenduvaid komponente, mis süttivad õhus ja võivad moodustada süttiva või plahvatava auru/õhu segu. Selles punktis on käsitletud samuti plahvatamist ja süttivust ning eelkõige seoses selliste mänguasjadega nagu keemilised mängud ja mänguasjad. Punktis a on nõutud, et need ei tohiks plahvatada, kui neid segatakse oksüdeeruvate ainetega kas keemilise reaktsiooni või soojenemise tulemusena. Punktis b on nõutud, et mänguasjas sisalduvad ained või segud ei tohiks sisaldada lenduvaid komponente, mis süttivad õhus ja võivad moodustada süttiva või plahvatava auru/õhu segu. 91

92 11.3. III. KEEMILISED OMADUSED Punkt 1 Mänguasjad tuleb projekteerida ja valmistada nii, et kui neid kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus kirjeldatud viisil, ei põhjusta kokkupuude mänguasjade koostises olevate või nendes sisalduvate keemiliste ainetega või segudega inimeste tervisele kahjuliku mõju riski. Mänguasjad peavad vastama ühenduse asjakohastele õigusaktidele, mis käsitlevad teatavaid tootekategooriaid või teatavate ainete ja segude kasutamise piiramist. Selles punktis on sätestatud mänguasjades sisalduvate keemiliste ainete või segude suhtes kohaldatav üldohutusnõue. Tootjad peavad seda alati järgima ja riiklikud täitevasutused võivad võtta meetmeid seoses mänguasjadega, mis ei vasta sellele nõudele, isegi kui need vastavad käesoleva keemilisi omadusi käsitleva jao teistele konkreetsematele nõuetele. Selles sättes on nõutud, et mänguasjad tuleb projekteerida ja valmistada nii, et kokkupuude mänguasjade koostises olevate või nendes sisalduvate keemiliste ainetega või segudega ei põhjusta inimeste tervisele kahjuliku mõju riski. See säte on seega riskipõhine selles mõttes, et juhul, kui mänguasi sisaldab ohtlikke kemikaale, mis mitte mingil moel ei saa mänguasjast välja tulla, teisisõnu kui puudub nendega kokkupuude ei ole selliste ainete kasutamine keelatud (välja arvatud juhul, kui kohaldatakse mänguasjade ohutuse direktiivi muid piiranguid/keelde või teisi õigusakte (vt kõnealuse punkti teine osa)). Peale selle on selles käsitletud olukordi, kus mänguasju kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus täpsustatud viisil, st juhul, kui mänguasja kasutatakse kavandatud või eeldataval moel, võttes arvesse laste käitumist Selle punkti teises osas on selgitatud, et kõik mänguasjad peavad vastama ühenduse üldistele kemikaale käsitlevatele õigusaktidele, st õigusaktidele, milles käsitletakse teatavaid tooteid või milles sätestatakse piirangud teatavatele ainetele või segudele. Teavet asjakohaste ühenduse õigusaktide kohta leiab järgmiselt veebisaidilt: Sellealaseid õigusakte on palju ja need ei ole kõnealuses sättes ammendavalt loetletud. Oluline õigusakt on määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH). Muu hulgas tähendab see, et täita tuleb ftalaate, benseeni, asovärvaineid, niklit jm käsitlevaid nõudeid. Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) riskihindamise komitee valmistab REACH ja CLP-direktiivi alusel ette teaduslikud arvamused keemiliste ainete ohtude ja riskide kohta ning tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi teaduskomiteed annavad teaduslikku nõu konkreetse sektoriga seotud küsimustes. Samuti on olulised keskkonna valdkonnas vastu võetud õigusaktid. Käesolevas direktiivis kemikaalidele esitatud üld- ja erinõuete eesmärk peaks olema laste tervise kaitse mänguasjades esinevate teatavate ainete eest, seevastu mänguasjade põhjustatavaid keskkonnaprobleeme on vaadeldud elektrilisi ja elektroonilisi mänguasju käsitlevates horisontaalsetes keskkonnaõigusaktides, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni aasta direktiiv 2011/65/EL (teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuesti sõnastatud)) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari aasta direktiiv 2002/96/EÜ (elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta). Lisaks reguleeritakse jäätmealaseid keskkonnaküsimusi Euroopa Parlamendi ja 92

93 nõukogu 19. novembri aasta direktiiviga 2008/98/EÜ, pakendite ja pakendijäätmetega seonduvaid keskkonnaküsimusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri aasta direktiiviga 94/62/EÜ ning patareide ja akudega ning patareide ja akude jäätmetega seonduvaid keskkonnaküsimusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri aasta direktiiviga 2006/66/EÜ Punkt 2 Mänguasjad, mis esinevad ainete või segude kujul, peavad samuti vastama nõukogu 27. juuni aasta direktiivi 67/548/EMÜ (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta), 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai aasta direktiivi 1999/45/EÜ (ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) 6 ning määruse (EÜ) nr 1272/2008 (mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist) 7 kohaldatavatele sätetele, mis käsitlevad teatud ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist. Selle punktiga on ette nähtud, et juhul, kui mänguasjad esinevad ainete või segude kujul, peavad need vastama direktiivile 67/548/EMÜ (ohtlike ainete direktiiv), direktiivile 1999/45/EMÜ (ohtlike preparaatide direktiiv) ning määrusele (EÜ) nr1272/2008 (klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus). Alates 1. juunist 2015 on ohtlike ainete direktiiv ja ohtlike preparaatide direktiiv viimati nimetatud määrusega asendatud. Kooskõlas CLP-määruse artikli 61 lõike 4 teise lõiguga võib juhul, kui mänguasi on ise segu, mis on klassifitseeritud, pakendatud ja märgistatud vastavalt ohtlike preparaatide direktiivile ja turule lastud enne 1. juunit 2015 (st on selleks kuupäevaks tarneahelas), selle CLP-määruse eeskirjade kohase ümbermärgistamise ja ümberpakendamise edasi lükata kuni 1. juunini See tähendab, et sellist mänguasja võib ohtlike preparaatide direktiivi kohase märgistusega tarneahelas edasi müüa kuni 1. juunini Kui aga mänguasja moodustav segu on tarneahelas liikudes teise pakendisse ümber pakendatud ja asjaomane tarnija (ümberpakendaja) muudab pakendit nii, et vajalikuks osutuvad muud märgistuselemendid, peab ta märgistust kohandama vastavalt CLP-määruse nõuetele ning loobuma ohtlike preparaatide direktiivi kohasest märgistusest, kui CLP-määruse kohane klassifikatsioon on tema jaoks näiteks ohutuskaardi kaudu kättesaadav 8. Kõikide selliste mänguasjade, mis on ise segud, märgistamine ja pakendamine peab alates 1. juunist 2017 toimuma CLP-määruse nõuete kohaselt EÜT L 196, , lk 1. EÜT L 200, , lk 1. ELT L 353, , lk 1. Vt ECHA, Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohase märgistamise ja pakendamise juhend, 2011, lk 4. 93

94 Punkt 3 Ilma et see piiraks punkti 1 teises lõigus osutatud piirangute kohaldamist, ei kasutata mänguasjades, mänguasjade koostisosades või mikrostruktuuriliselt eristatavates osades määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel 1 A, 1B või 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud aineid. Punktis 3 on käsitletud kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete kasutamist mänguasjades. Need on ained, mis on liigitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel 1A, 1B või 2. kategooria kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks aineks. Kõikide nimetatud kategooriate kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained on põhimõtteliselt mänguasjades või mänguasjade mikrostruktuuriliselt eristatavates osades keelatud. See keeld aga ei piira punkti 1 teises lõigus osutatud üldiste kemikaale käsitlevate õigusaktidega kooskõlas kehtestatud piirangute kohaldamist. Fraas mänguasjade mikrostruktuuriliselt eristatavad osakesed on sama tähendusega kui termin homogeenne materjal, mida on kasutatud komisjoni otsuses 2005/618/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete maksimaalse lubatava sisalduse kindlaksmääramiseks elektri- ja elektroonikaseadmetes. Need mõisted hõlmavad olukordi, kus põhimaterjal on näiteks kaetud värvikihiga, isegi kui see värvikiht on mikroskoopiliselt õhuke. Struktuuriliselt eristatav tähendab, et sellel on selgelt kindlaks määratav piir. Struktuuriliselt eristatav osa on osa, mida saab visuaalselt ümbritsevast eristada; sellel terminil on laiem tähendus kui terminil koostisosa. Termin koostisosa tähendab tavaliselt elementi, mida saab valmistatud toote, nt mänguasja, külge kinnitada või sellest lahutada. Näiteks jalgratas koosneb järgmistest koostisosadest: raam, sadul, rattad, lenkstang, kett, pidurid jne. Paljud neist osadest ei ole aga homogeensed ained. Jalgratta sadul võib näiteks sisaldada nii metalli kui ka plasti, mida ei saa hõlpsasti eraldada. Sellegipoolest on osas esinevad metall- ja plastelemendid visuaalselt eristatavad (isegi kui koostisosa tuleb nende nägemiseks lahti lõigata) ning sellise koostisosa metall- ja plastelemente peetakse mänguasja asjaomase koostisosa struktuuriliselt eristatavateks osadeks. Terminit mikrostruktuuriliselt eristatavad osad kasutatakse selleks, et tagada, et mänguasjade ohutuse direktiivis sätestatud keelatud keemiliste ainete sisalduse piirväärtustega arvestataks kõikides mänguasja aspektides, mis võivad olla olulised lapse ohutuse seisukohast Punkt 4 Erandina punktist 3 võib mänguasjades, mänguasjade koostisosades või mikrostruktuuriliselt eristatavates osades kasutada aineid või segusid, mis on liigitatud B liite 3. jaos sätestatud kategooriate kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks, kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest: a) need ained või segud sisalduvad kontsentratsioonis, mis on võrdne ühenduse õigusaktidega kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, millele on neid koostisosi sisaldavate segude klassifitseerimise eesmärgil viidatud B liite 2. jaos, või sellest väiksem; 94

95 b) kui mänguasja kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus kirjeldatud viisil, ei ole need ained ja segud lastele mitte mingisuguses vormis kättesaadavad, kaasa arvatud sissehingamine; c) artikli 46 lõike 3 kohane otsus ainet või segu ja selle kasutamise lubamise kohta on langetatud ning aine või segu ja selle lubatud kasutamine on loetletud A liites; Otsuse võib langetada, kui on täidetud järgmised tingimused: i) asjaomane teaduslik komitee on aine või segu kasutamist hinnanud ja teinud järelduse, et ainega kokkupuude on ohutu; ii) alternatiivsete ainete analüüs on näidanud, et sobivaid alternatiivseid aineid või segusid ei ole ja iii) aine või segu kasutamine tarbekaupades ei ole määrusega (EÜ) nr 1907/2006 keelatud. Komisjon volitab asjaomast teadusliku komiteed kõnealuseid aineid või segusid uuesti hindama kohe, kui tekivad ohutusprobleemid ning hiljemalt iga viie aasta järel alates artikli 46 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmise kuupäevast. Punktiga 4 on ette nähtud erandi lubamise tingimused punktis 3 sätestatud keelust seoses kahe kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete kategooriaga, st 1A ja 1B kategooriaga vastavalt CLP-määrusele. Need kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete kategooriad on esitatud II lisa B liite 3. jaos (selgitus nende kategooriate kohta on esitatud allpool). Eespool märgitud kategooriatega seoses lubatakse erandina keeldu mitte kehtestada juhul, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest. Punktis a on sätestatud esimene võimalus kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete või segude kasutamiseks mänguasjades. See on lubatud juhul, kuid need ained või segud sisalduvad mänguasjas või mänguasja mikrostruktuuriliselt eristatavates osades kontsentratsioonis, mis on võrdne neid koostisosi sisaldavate segude klassifitseerimiseks kindlaksmääratud asjakohase kontsentratsiooni piirmääraga või sellest väiksem. Sellised kontsentratsiooni piirväärtused on kindlaks määratud II lisa B liite 2. jaos osutatud õigusaktis (selgitus on esitatud allpool). Punktis b on sätestatud teine võimalus asjaomaste kategooriate kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete või segude kasutamiseks. See on lubatud juhul, kui aine või segu ei ole lastele mitte mingisuguses vormis kättesaadav, ka mitte sissehingamise teel. Sellist kättesaadamatust hinnatakse mänguasja kasutamisel ettenähtud või eeldataval moel, võttes arvesse laste käitumist. Kättesaadamatuse tagamiseks tuleb täita standardi EN 71-1:2011 punkte 8.3, 8.4, 8.5, 8.8, 8.9, Need kriteeriumid ei ole ammendavad, sest nendega ei käsitleta kokkupuudet sissehingamise teel. Punktis c on sätestatud kolmas olukord, kus võib asjaomaste kategooriate kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid mänguasjades kasutada. See on lubatud juhul, kui komisjon on langetanud komiteemenetluse teel artikli 46 lõike 3 kohase otsuse aine või segu ja selle kasutamise lubamise kohta. Peale selle peab aine või segu ja selle lubatud kasutamine olema loetletud II lisa A liites. Sellise otsuse 95

96 asjaomaste kategooriate kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete kasutamise lubamise kohta võib teha juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: i) asjaomane teaduslik komitee on aine või segu kasutamist hinnanud ja teinud järelduse, et aine on lastele ohutu. Ohutuse hindamisel võetakse arvesse eelkõige kokkupuudet asjaomases mänguasjas sisalduva aine või seguga; ii) sobivad alternatiivsed ained või segud puuduvad. Taotleja peab selle tõsiasja iii) alternatiivsete ainete analüüsis dokumenteerima ning asjaomase aine või segu kasutamine tarbekaupades ei ole määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) keelatud. Lõpetuseks peab komisjon volitama asjaomast teaduslikku komiteed lubatud kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid uuesti hindama kohe, kui tekivad ohutusprobleemid, ning igal juhul iga viie aasta järel alates aine või segu lubamist käsitleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast Punkt 5 Erandina punktist 3 võib mänguasjades, mänguasjade koostisosades või mikrostruktuuriliselt eristatavates osades kasutada aineid või segusid, mis on liigitatud B liite 4. jaos sätestatud kategooriate kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks, kui on täidetud järgmised tingimused: a) need ained või segud sisalduvad kontsentratsioonis, mis on võrdne ühenduse õigusaktidega kindlaksmääratud kontsentratsiooniga, millele on neid koostisosi sisaldavate segude klassifitseerimise eesmärgil viidatud B liite 2. jaos, või sellest väiksem; b) kui mänguasja kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus kirjeldatud viisil, ei ole need ained ja segud lastele mitte mingisuguses vormis kättesaadavad, kaasa arvatud sissehingamine või c) artikli 46 lõike 3 kohane otsus ainet või segu ja selle kasutamise lubamise kohta on langetatud ning aine või segu ja selle lubatud kasutamine on loetletud A liites; Otsuse võib langetada, kui on täidetud järgmised tingimused: i) asjaomane teaduslik komitee on aine või segu kasutamist hinnanud ja teinud järelduse, et ainega kokkupuude on ohutu ja ii) aine või segu kasutamine tarbekaupades ei ole määrusega (EÜ) nr 1907/2006 keelatud. Komisjon volitab asjaomast teadusliku komiteed kõnealuseid aineid või segusid uuesti hindama kohe, kui tekivad ohutusprobleemid ning hiljemalt iga viie aasta järel alates artikli 46 lõike 3 kohase otsuse vastuvõtmise kuupäevast. Punktiga 5 on ette nähtud erandi lubamise tingimused punktis 3 sätestatud keelust seoses ühe kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete kategooriaga, st 2. kategooriaga vastavalt CLP-määrusele. See kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete kategooria on esitatud II lisa B liite 4. jaos (selgitus selle kategooria kohta on esitatud allpool). Eespool märgitud kategooriatega seoses lubatakse erandina keeldu mitte kehtestada juhul, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest. Punktis a on sätestatud esimene võimalus kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete või segude kasutamiseks mänguasjades. See on lubatud 96

97 juhul, kuid need ained või segud sisalduvad mänguasjas või mänguasja mikrostruktuuriliselt eristatavates osades kontsentratsioonis, mis on võrdne neid koostisosi sisaldavate segude klassifitseerimise eesmärgil kindlaksmääratud asjakohase kontsentratsiooni piirmääraga või sellest väiksem. Sellised kontsentratsiooni piirväärtused on kindlaks määratud II lisa B liite 2. jaos osutatud õigusaktis (selgitus on esitatud allpool). Võimalus kasutada kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid või seguseid on ette nähtud seetõttu, et neid peetakse asjaomases koguses ohutuks. Punktis b on sätestatud teine võimalus asjaomaste kategooriate kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete või segude kasutamiseks. See on lubatud juhul, kui aine või segu ei ole lastele mitte mingisuguses vormis kättesaadav, ka mitte sissehingamise teel. Sellist kättesaadamatust hinnatakse mänguasja kasutamisel ettenähtud või eeldataval moel, võttes arvesse laste käitumist. Kättesaadamatuse tagamiseks tuleb täita standardi EN 71-1:2011 punkte 8.3, 8.4, 8.5, 8.8, 8.9, Need kriteeriumid ei ole ammendavad, sest nendega ei käsitleta kokkupuudet sissehingamise teel. Punktis c on sätestatud kolmas olukord, kus asjaomase kategooria kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid võib mänguasjades kasutada. See on lubatud juhul, kui komisjon on langetanud komiteemenetluse teel artikli 46 lõike 3 kohase otsuse aine või segu ja selle kasutamise lubamise kohta. Peale selle peab aine või segu ja selle lubatud kasutamine olema loetletud II lisa A liites. Sellise otsuse asjaomaste kategooriate kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete kasutamise lubamise kohta võib teha juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: i) asjaomane teaduslik komitee on aine või segu kasutamist hinnanud ja teinud järelduse, et aine on lastele ohutu. Ohutuse hindamisel võetakse arvesse eelkõige kokkupuudet asjaomases mänguasjas sisalduva aine või seguga; ii) asjaomase aine või segu kasutamine tarbekaupades ei ole määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) keelatud. Võrreldes punkti 4 alusel erandi lubamise tingimustega, ei ole käesoleva punkti alusel lubatud kasutada asjaomast kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivtoksilist ainet juhul, kui puudub sobiv alternatiivne aine. Lõpetuseks peab komisjon volitama asjaomast teaduslikku komiteed lubatud kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid uuesti hindama kohe, kui tekivad ohutusprobleemid, ning igal juhul iga viie aasta järel alates aine või segu lubamist käsitleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast Punkt 6 Punkte 3, 4 ja 5 ei kohaldata nikli kasutamise suhtes roostevabas terases. Selles punktis on sätestatud konkreetne erand punktide 3, 4 ja 5 kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid käsitlevatest sätetest seoses nikli kasutamise roostevabas terases, kuna selle ohutus on tõendatud. Märkus: erand seoses nikli kasutamisega roostevabas terases ei kehti nikli kasutamise korral pinnakatetes. 97

98 Punkt 7 Punkte 3, 4 ja 5 ei kohaldata materjalide suhtes, mis vastavad C liites esitatud konkreetsetele piirväärtustele, või kuni selliste sätete kehtestamiseni, kuid mitte hiljem kui... materjalide suhtes, mida hõlmavad toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta käivad sätted, või mis vastavad nendele sätetele, nagu on ette nähtud määrusega (EÜ) nr 1935/2004 ja seotud erimeetmetega teatud materjalide jaoks. Selles punktis on sätestatud erand kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi aineid käsitlevast sättest seoses materjalidega, mis vastavad C liites esitatud konkreetsetele piirväärtustele. Need väärtused kehtestab komisjon komiteemenetluse teel artikli 46 lõike 2 kohase otsusega. C liites loetletud kemikaalid on kemikaalid, mis vastavad rangematele piirväärtustele ja mida võib kasutada alla 36 kuu vanustele lastele ette nähtud mänguasjades ja suhu pandavates mänguasjades. Rangemate piirväärtuste kehtestamine on põhjendatud, sest nende kahe kategooria mängasjadega puututakse rohkem kokku. Seetõttu on selliste konkreetsete piirväärtuste kasutamine nimetatud mänguasjade puhul kohustuslik, kuid neid võib järgida ka kõikide teiste mänguasjarühmade puhul. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide määruse artikli 1 lõikes 2 on sätestatud, milliste materjalide suhtes määrus kehtib: Käesolevat määrust kohaldatakse selliste valmismaterjalide ja -esemete ( ) suhtes, a) mis on ette nähtud kokkupuutumiseks toiduga või b) mis juba puutuvad toiduga kokku ja on selleks ette nähtud või c) mille puhul võib tavalistes ja prognoositavates tingimustes põhjendatult eeldada, et need puutuvad toiduga kokku või eraldavad toitu oma koostisosi. Kuni konkreetsete sätete vastuvõtmiseni, kuid mitte kauem kui 20. juulini 2017, kohaldatakse sama erandit materjalide suhtes, mis on hõlmatud toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta käivate õigusaktidega, st määrusega (EÜ) nr 1935/2004, ja teatud materjalide suhtes kehtestatud asjakohaste erimeetmetega ning mis on nendega kooskõlas. Seetõttu on nende materjalide kasutamine mänguasjades nimetatud piiratud ajavahemiku jooksul lubatud ilma täiendavate katseteta. Lisateavet leiab järgmiselt veebisaidilt: Punkt 8 Ilma et see piiraks punktide 3 ja 4 kohaldamist, keelatakse nitrosoamiinide ja nitrosoamiine sisaldavate ainete kasutamine alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjades või muudes mänguasjades, mis on mõeldud suhu panemiseks juhul, kui aine migratsiooni määr on võrdne või suurem kui 0,05 mg/kg nitrosoamiinide korral ja 1mg/kg nitrosoamiine sisaldavate ainete korral. Selle punktis on sätestatud nitrosoamiinide ja nitrosoamiine sisaldavate ainete konkreetsed piirväärtused kasutamisel mänguasjades, mis on ette nähtud alla 36 kuu Kaheksa aastat pärast kõnealuse direktiivi jõustumise kuupäeva. 98

99 vanustele lastele, või muudes mänguasjades, mis on ette nähtud suhu panemiseks. Neid väärtusi tuleb järgida lisaks punktides 3 ja 4 sätestatule. Asjaomased piirväärtused on 0,05 mg/kg nitrosoamiinide korral ja 1 mg/kg nitrosoamiine sisaldavate ainete korral. Nitrosoamiinide puhul piiratakse nõude kohaldamist fraasiga mõeldud suhu panemiseks, hõlmates selliseid mänguasju nagu õhupallid, mis on tõesti probleemsed, ja jättes välja jalgratta rehvid, mis probleemsed ei ole. Teistest materjalidest on piirväärtused asjakohased kummi või näpuvärvide korral. Plastid, nagu polüetüleen ja polüvinüülkloriid, ei sisalda tavaliselt amiine ja seega ei sisalda need tavaliselt nitrosoamiine. Viimasel juhul ei ole katsete tegemine vajalik Punkt 9 Komisjon hindab süstemaatiliselt ja regulaarselt ohtlike ainete või materjalide esinemist mänguasjades. Nendel hindamistel võetakse arvesse turujärelevalveasutuste aruandeid ning liikmesriikide ja sidusrühmade väljendatud muret. Punktis 9 on kohustatud komisjoni süstemaatiliselt ja regulaarselt hindama ohtlike ainete esinemist mänguasjades. Hindamises, mida võib teostada ka REACHi raames, kui ei käsitleta ainult mänguasju, võetakse arvesse turujärelevalveasutuste aruandeid ning liikmesriikide ja sidusrühmade (tööstus ja tarbijad, teavitatud asutused, standardimisorganisatsioonid) väljendatud probleeme Punkt 10 Kosmeetikat sisaldavad mänguasjad, näiteks mängukosmeetika nukkudele, peavad vastama nõukogu 27. juuli aasta direktiivis 76/768/EMÜ (liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta) 9 sätestatud koostise ja märgistamise nõuetele. Selles punktis on selgitatud, et kosmeetikat sisaldavate mänguasjade, näiteks mängukosmeetika suhtes kohaldatakse kosmeetikatoodete direktiivis sätestatud koostise ja märgistamise nõudeid. Sellised mänguasjad peavad vastama ka kõikidele mänguasjade ohutuse direktiivi asjakohastele sätetele. Tuleb märkida, et alates 11. juulist 2013 on kosmeetikatoodete direktiiv tühistatud ja asendatud kosmeetikatoodete määrusega (EÜ) nr 1223/2009. Kosmeetikatoodete määruse kohaselt on kosmeetikatoode aine või segu, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna osadega (nahk, juuksed, näo- ja ihukarvad, küüned, huuled ja välised suguelundid) või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks, nende välimuse muutmiseks, nende kaitsmiseks, heas seisundis hoidmiseks või ihulõhnade parandamiseks. Märkus: lastele ettenähtud kosmeetikatooted on kosmeetikatooted ja need peavad vastama määruses (EÜ) nr 1223/2009 sätestatud nõuetele. 9 EÜT L 262, , lk

100 Lastele ettenähtud kosmeetika võib pakendada ja seda võib esitleda teataval viisil, millel on kavandatud mänguline väärtus, näiteks loomakujuline šampoonipudel. Sel juhul on pudel mänguasi (kui see ära loputada ja tühjendada), kuid šampoon on kosmeetikatoode. Olukordades, kus kosmeetikatoodet ei kasutata sellistes rakendustes kosmeetikatootena, võib kogu toodet käsitleda mänguasjana. Kosmeetikatoode peab sellegipoolest vastama kosmeetikatoodete määruse nõuetele. Kosmeetikatoodete direktiivi eri aspektide kohta on välja antud palju juhendeid ja arvamusi. Nende juhenditega saab tutvuda järgmisel veebisaidil: Punkt 11 Mänguasjad ei tohi sisaldada järgmisi allergeenseid lõhnaaineid: Jrk nr Allergeense lõhnaaine nimetus CASi number (1) Aedvaagi (Inula helenium) õli (2) Allüülisotiotsüanaat (3) Bensüültsüaniid (4) 4-tert-butüülfenool (5) Hanemaltsa õli

101 Jrk nr Allergeense lõhnaaine nimetus CASi number (6) Tsüklameenalkohol (7) Dietüülmaleaat (8) Dihüdrokumariin (9) 2,4-dihüdroksü-3-metüülbensaldehüüd (10) 3,7-dimetüül-2-okteen-1-ool (6,7-dihüdrogeraniool) (11) 4,6-dimetüül-8-tert-butüülkumariin (12) Dimetüültsitrakonaat (13) 7,11-dimetüül-4,6,10-dodekatrieen-3-oon (14) 6,10-dimetüül-3,5,9-undekatrieen-2-oon (15) Difenüülamiin (16) Etüülakrülaat (17) Viigipuu lehed, värsked ja valmistised (18) Trans-2-heptenaal (19) Trans-2-heksenaaldietüülatsetaal (20) Trans-2-heksenaaldimetüülatsetaal (21) Hüdroabietüülalkohol (22) 4-etoksüfenool

102 Jrk nr Allergeense lõhnaaine nimetus CASi number (23) 6-isopropüül-2-dekahüdronaftalenool (24) 7-meoksükumariin (25) 4-metoksüfenool (26) 4-(p-metoksüfenüül)-3-buteen-2-oon (27) 1-(p-metoksüfenüül)-1-penteen-3-oon (28) Metüül-trans-2-butenoaat (29) 6-metüülkumariin (30) 7-metüülkumariin (31) 5-metüül-2,3-heksaandioon (32) Lõhna-soojumika (Saussurea lappa Clarke) juureõli (33) 7-etoksü-4-metüülkumariin (34) Heksahüdrokumariin (35) Peruu palsam, töötlemata (Myroxylon pereirae (Royle) Klotzsch) (36) 2-pentülideentsükloheksanoon (37) 3,6,10-trimetüül-3,5,9-undekatrieen-2-oon (38) Verbena õli (Lippia citriodora Kunth)

103 Jrk nr Allergeense lõhnaaine nimetus CASi number (39) Muskusambrett (4-tert-butüül-3-metoksü-2,6- dinitrotolueen) (40) 4-fenüül-3-buteen-2-oon (41) Amüültsinnamaal (42) Amüültsinnamüülalkohol (43) Bensüülalkohol (44) Bensüülsalitsülaat (45) Tsinnamüülalkohol (46) Kaneelaldehüüd (47) Tsitraal (48) Kumariin (49) Eugenool (50) Geraniool (51) Hüdroksütsitronellaal (52) Hüdroksümetüülpentüültsüklohekseenkarbaldehüüd (53) Isoeugenool (54) Tammesambliku ekstrakt

104 Jrk nr Allergeense lõhnaaine nimetus CASi number (55) Evernia furfuracea ekstrakt Nimetatud lõhnaainete jälgede olemasolu on siiski lubatud tingimusel, kui see on nõuetekohaste tootmistavade juures tehniliselt vältimatu ega ületa 100 mg/kg. Esimeses punktis on loetletud mänguasjades keelatud allergneensed lõhnaained. See loetelu sisaldab kokku 55 ainet. Esiteks sisaldab see samu allergeenseid lõhnaaineid, mis olid keelatud kosmeetikatoodete direktiivi kohaselt (nr 1 40). Teiseks on mänguasjades keelatud ka teatavad allergeensed lõhnaained, mis kosmeetikatoodetes tuli üksnes märgistada (nr 41 55). Selliste lõhnaainete jälgede olemasolu on siiski lubatud järgmistel tingimustel: nende esinemine on heade tootmistavade juures tehniliselt vältimatu ega ületa 100 mg/kg. Piirmäär 100 mg/kg kehtib eraldi iga lõhnaaine kohta. Tootja ei tohiks neid keelatud aineid tahtlikult kasutada. 100 mg/kg piirmäär on määratud turu järelevalve otstarbel. Jälg on valmistootes sisalduv lisandi väike kogus; lisand on tooraines sisalduv soovimatu koostisaine. Lisateavet hea tootmistava kohta leiab standardist EN ISO Peale selle tuleb mänguasjal, mänguasjale kinnitatud etiketil, mänguasja pakendil või mänguasjale lisatud teabelehel loetleda järgmised allergeensed lõhnaained, kui neid lisatakse mänguasjadele kontsentratsioonis üle 100 mg/kg mänguasjas või selle koostisosades: Jrk nr Allergeense lõhnaaine nimetus CASi number (1) Anisüülalkohol (2) Bensüülbensoaat (3) Bensüültsinnamaat (4) Tsitronellool (5) Farnesool (6) Heksüülkaneelaldehüüd (7) Lilial

105 Jrk nr Allergeense lõhnaaine nimetus CASi number (8) d-limoneen (9) Linalool (10) Metüülheptiinkarbonaat (11) 3-metüül-4-(2,6,6-trimetüül-2-tsüklohekseen-1- üül)-3-buteen-2-oon Teiseks loetletakse punktis 11 need allergeensed lõhnaained, mis peavad olema märgistatud. Märgistamine on kohustuslik, kui neid aineid lisatakse mänguasjadesse kontsentratsioonis üle 100 mg/kg mänguasjas või selle koostisosades. Ained loetletakse mänguasjal, mänguasjale kinnitatud etiketil, pakendil või mänguasjaga kaasasolevas voldikus. Tuleb märkida, et seda punkti (mõlemat loetelu) saab komisjon muuta artiklis 46 sätestatud komiteemenetluse teel vastuvõetud otsusega. Kosmeetikatoodete direktiivi eri aspektide kohta on välja antud mitmesuguseid juhendeid. Nende juhenditega saab tutvuda järgmisel veebisaidil: Punkt 12 Punkti 11 esimeses lõigus sätestatud loetelu punktides 41 kuni 55 sätestatud lõhnaaineid ning selle punkti kolmandas lõigus sätestatud loetelu punktides 1 kuni 11 sätestatud lõhnaaineid lubatakse kasutada haistmismeelt arendavates lauamängudes, kosmeetikakomplektides ja maitsmismeelt arendavates mängudes järgmistel tingimustel: i) need lõhnaained on selgelt märgistatud pakendil ning pakend hõlmab hoiatust, mis on sätestatud V lisa B osa punktis 10; ii) vajaduse korral vastavad lapse poolt juhendi kohaselt valmistatud tooted direktiivi 76/768/EMÜ nõuetele ning iii) vajaduse korral vastavad need lõhnaained asjakohastele toitu käsitlevatele õigusaktidele. Selliseid haistmismeelt arendavaid lauamänge, kosmeetikakomplekte ja maitsmismeelt arendavaid mänge ei kasutata alla 36 kuu vanustel lastel ning need peavad vastama V lisa B osa punktile 1. Selles punktis on sätestatud erandid punktis 11 loetletud teatavate allergeensete lõhnaainete kasutamise keelust teatavat liiki mänguasjade puhul. Sellised erandid hõlmavad kolme mänguasjarühma: artiklis 3 määratletud haistmismeelt arendavad 105

106 lauamängud, maitsmismeelt arendavad mängud ja kosmeetikakomplektid. Need mänguasjarühmad võivad sisaldada keelatud ainete loetelu punktides loetletud teatavaid allergeenseid lõhnaaineid (vt punkti 11 esimene loetelu), kui on täidetud järgmised tingimused: i) asjaomased lõhnaained on pakendil selgelt loetletud. Esitatud on V lisa B osa punktis 10 sätestatud hoiatus: Sisaldab lõhnaaineid, mis võivad põhjustada allergiat ; ii) kui see on asjakohane, siis lapse poolt juhendi kohaselt valmistatud tooted iii) vastavad kosmeetikatoodete direktiivi nõuetele; kui see on asjakohane, siis vastavad asjaomased lõhnaained asjakohastele toitu käsitlevatele õigusaktidele. Peale selle ei tohi selle erandiga hõlmatud tooterühmi lasta kasutada alla 36 kuu vanustel lastel. Seetõttu peavad need sisaldama V lisa B osa punktis 1 sätestatud hoiatust ( Ei ole sobiv alla 36 kuu vanustele lastele ) Punkt 13 Ilma et see piiraks punktide 3, 4 ja 5 kohaldamist, ei tohi mänguasjadest ja mänguasjade osadest eralduvate ainete migratsiooni piirmäärad ületada järgmiseid väärtusi: Element mg/kg mg/kg mg/kg kuivas, hapras, pulbrilaadses või elastses mänguasjamaterjalis vedelas või kleepuvas mänguasjamaterjalis mahakraabitud mänguasjamaterjalis Alumiinium Antimon 45 11,3 560 Arseen 3,8 0,9 47 Baarium Boor Kaadmium 1,3 0,3 17 Kroom (III) 37,5 9,4 460 Kroom (VI) 0,02 0,005 0,2 Koobalt 10,5 2,6 130 Vask 622, Plii 13,5 3,4 160 Mangaan

107 Elavhõbe 7,5 1,9 94 Nikkel 75 18,8 930 Seleen 37,5 9,4 460 Strontsium Tina Orgaanilise d tinaühendid 0,9 0,2 12 Tsink Neid piirmäärasid ei kohaldata mänguasjade ja mänguasja osade suhtes, millele ligipääs, mille funktsioon, suurus või mass selgelt välistavad igasuguse ohu, mis võib tuleneda imemisest, lakkumisest, neelamisest või pikaajalisest kontaktist nahaga, kui neid mänguasju kasutatakse artikli 10 lõike 2 esimeses lõigus kirjeldatud viisil. Selles punktis on sätestatud mänguasjades esinevate teatavate keemiliste ainete konkreetsed migratsiooni piirmäärad. Neid piirmäärasid tuleb järgida lisaks sama lisa punktides 3, 4 ja 5 sätestatud nõuetele ning need täiendavad sätteid kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete kasutamise kohta mänguasjades. Migratsiooni piirmäärasid kohaldatakse selliste mänguasjade või nende koostisosade suhtes, mis on kättesaadavad lastele, kui mänguasju kasutatakse kavandatud või eeldataval moel, võttes arvesse laste käitumist. Ilma et see piiraks tähendab, et võib olla kaks nõuet ja neid võib kohaldada iseseisvalt või koos. Kui nende kahe nõude vahel tekib vastuolu, on ülim see nõue, mille suhtes ei kehti piirangud. Mänguasjade ohutuse direktiivi kemikaale käsitleva osa punkti 13 suhtes kohaldatuna tähendab see, et punktis 13 sätestatud väärtusi kohaldatakse lisaks punktides 3, 4 ja 5 sätestatutele. Punktides 3, 4 ja 5 on käsitletud kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete keelamist ja teatavaid piirväärtustel põhinevaid erandeid ning punktis 13 migratsiooni piirmäärasid. Punktis 13 sätestatud migratsiooni piirmäärasid kohaldatakse loetletud ainete suhtes niivõrd, kuivõrd nende ainete suhtes ei kohaldata üldise horisontaalse õigusakti alusel üldist keeldu või rangemat piirangut. Sel juhul tekiks kahe nõude vahel vastuolu ja punkti 13 enam ei kohaldataks. Lõpptulemusena kohaldatakse rangemaid või ohutumaid piirväärtusi. Punkt 13 ei ole erand, millega lubatakse kasutada suuremaid piirväärtusi või eirata üldist keeldu. Arseeni, kaadmiumi, kroomi (VI), plii, elavhõbeda ja orgaaniliste tinaühendite puhul, mis on eriti mürgised ja mida ei tohiks seetõttu ettekavatsetult kasutada lastele kättesaadavates mänguasjaosades, on piirmäärad poole väiksemad, kui on asjaomase 107

108 teadusliku komitee kriteeriumide alusel ohutuks peetav tase. Sellega tagatakse, et neis esinevad üksnes headele tootmistavadele vastavad jäljed. Migratsiooni piirmäärad on sõltuvalt mänguasja või asjaomase koostisosa materjalist erinevad. Eristatakse järgmisi materjale: a) kuiv, habras, pulbrilaadne või elastne mänguasjamaterjal; b) vedel või kleepuv mänguasjamaterjal ning c) mahakraabitud mänguasjamaterjal. Lisateavet mänguasjamaterjalide kohta leiab Madalmaade riikliku tervishoiu- ja keskkonnainstituudi (Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu) uuringust Chemicals in Toys. A general methodology for assessment of chemical safety of toys with a focus on elements (Mänguasjades esinevad kemikaalid. Mänguasjade keemilise ohutuse hindamise üldmeetod, keskendudes elementidele). a) Kuivad, haprad, pulbrilaadsed või elastsed mänguasjamaterjalid Nende materjalide all peetakse silmas tahket mänguasjamaterjali, millest eraldub mängimise käigus pulbrilaadset materjali. See materjal võib sattuda organismi. Pulbri sattumine kätele suurendab suukaudset kokkupuudet. Eeldatav organismi sattuv kogus on 100 mg päevas. b) Vedelad või kleepuvad mänguasjamaterjalid Nende materjalide all peetakse silmas vedelat või viskoosset mänguasjamaterjali, mis võib sattuda organismi ja/või millega puututakse mängimise käigus kokku naha kaudu. Eeldatav organismi sattuv kogus on 400 mg päevas. 108

109 c) Mahakraabitud mänguasjamaterjalid Nende materjalide all peetakse silmas tahket kas kaetud või katmata mänguasjamaterjali, mis võib organismi sattuda kas hammustamise, hammastega kraapimise, imemise või lakkumise kaudu. Eeldatav organismi sattuv kogus on 8 mg päevas. Allolevas tabelis on loetletud erinevate mänguasjamaterjalide näiteid. 1. Kuivad, haprad, pulbrilaadsed või elastsed mänguasjamaterjalid Kuivad Haprad Pulbrilaadsed Elastsed Vesivärvid Kriit Kips Võluliiv Rasvakriidid Voolitavad ühendid Plastiliin Ahjus kõvastuvast polüvinüülkloriidist voolitavad ühendid Põrkav plastiliin 109

110 2. Vedelad või kleepuvad mänguasjamaterjalid Vedel Mullivedelik Guaššvärvid Näpuvärvid Kleepuv Vedelad liimid Liimipulgad Limad 3. Mahakraabitud mänguasjamaterjal Materjal Pinnakattematerjalid Polümeerid (kõvad) Polümeerid (pehmed) Muud materjalid Puit Tekstiil Klaas, keraamika Metallid ja sulamid Näited Värvid, lakid Galvaaniline katmine Vaakumsadestatud metallid Polüstüreen ABS upvc Polüpropüleen EVA vaht (suletud kambriga vahud) Kumm Polüvinüülkloriid Elastomeerid Kunstnahk Nahk Luu Looduslik käsn Paber/papp Puitkiudplaat Puitlaastplaat Vineer Meisterdamisvilt Vatt Polüesterstaapelkiud Plüüskangas Klaaskuulid Klaaskiud Teras Nikkel-hõbe 110

111 Allolev vooskeem aitab mänguasjamaterjale liigitada. 111

112 Kas materjal on kättesaadav ja seda tõenäoliselt imetakse / lakutakse / neelatakse? Jah Ei Küsimused kehtivad mänguasjamaterjali kohta tavapärase ja ettenähtava mängukäitumise korral Materjal ei kuulu reguleerimisalasse Kas materjal on vedel või viskoosne? Ei Jah Kategooria: vedel või kleepuv mänguasjamaterjal Näited Liimipulgad Limad Näpuvärvid Mullivedelikud Kas materjalist võib eralduda pulbrilaadset materjali või kas see võib jätta kätele kuiva jääkmaterjali? Ei Jah Kategooria: kuiv, habras, pulbrilaadne või elastne mänguasjamaterjal Voolitavad ühendid Kips Kriit Rasvakriidid Pressitud värvitabletid Kas materjal on elastne ning sellest võib eralduda pulbrilaadset materjali või kas see võib jätta mängimisel ajal kätele jääkmaterjali? Ei Jah Kategooria: mahakraabitud mänguasjamaterjal Pinnakattematerjalid Polümeerid Vahud Tekstiil Puit Metall Keraamika Nahk

113 Nendest nõuetest on aga lubatud teha teatavat liiki mänguasjade puhul erand. Need on mänguasjad, mille puhul kindlalt puudub imemise, lakkumise, allaneelamise või pikaaegse nahaga kokkupuute oht, kui mänguasja kasutatakse kavandatud või eeldataval moel, võttes arvesse laste käitumist. Oht võib olla kindlalt välistatud mänguasja kättesaadavuse, otstarbe, suuruse või massi alusel. Otstarbe alusel võib välistada järgmised mänguasjad: jalgratas, mille puhul kett, rehvid või piduriklotsid on küll kättesaadavad, kuid tõenäoliselt neid ei imeta, närita ega neelata alla. Kättesaadavuse tõttu võib välistada järgmised mänguasjad: kiik, mille ülemine kandepulk on küll kättesaadav, kuid seda ei saa tegelikkuses suhu panna. Nii on see näiteks juhul, kui mänguasja koostisosa on standardi EN 71-1 kohaselt kättesaadav, kuid tegelikkuses on selle suhu panemine äärmiselt ebatõenäoline, sest koostisosa on suur, seda ei saa liigutada ja selleni on suuga raske küündida. Märkus: tasub meeles pidada, et kohaldatavad võivad olla ka teised ühenduse õigusaktid (eelkõige REACH), näiteks kaadmiumi, orgaaniliste tinaühendite, nikli jms seotud nõuded. Nikliga seotud nõudeid kohaldatakse kõikide toodete suhtes, mis on ette nähtud otseseks või pikaajaliseks kokkupuuteks nahaga. Sellesse rühma kuuluvate mänguasjade suhtes kohaldatakse nikli direktiivi (hetkel REACHi XVII lisas esitatud piirangud). Tegemist ei ole topeltnõuetega, sest nikli direktiivis käsitletakse kokkupuutel tekkivat allergiat ja mänguasjade ohutuse direktiivis organismi sattumist. Tabeli päises on kirjas element, kuigi seal loetletud ained ei ole elemendid, vaid mõningad neist on ühendid. Migratsiooni piirmäärasid tuleks kohaldada kõikide tinaorgaanilise ainete summa suhtes, sest need kõik on mürgised ja neil on kumulatiivne mõju (kuigi mõnede puhul on oht suurem kui teiste puhul).

114 11.4. ELEKTRILISED OMADUSED Punkti 1 esimene lõik Mänguasjade elektrilise toiteallika nimipinge ei tohi ületada 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul ning pinge mänguasja ligipääsetavates osades ei tohi ületada 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul. Selles punktis on sätestatud mänguasjade ja mänguasja ligipääsetavate osade toiteallika suurimat pinget käsitlev üldeeskiri. Nende toiteallika nimipinge ei tohi ületada 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul. Pinge mänguasja ligipääsetavates osades ei tohi ületada 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul Punkti 1 teine lõik Sisepinge ei tohi olla suurem kui 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul, välja arvatud juhul, kui on tagatud, et pinge ja voolu kombinatsiooni tulemusena ei teki riski ega elektrilöögi saamise võimalust isegi purunenud mänguasja puhul. Selles lõigus on sätestatud mänguasjade sisepinge suhtes kohaldatavad nõuded. Põhimõtteliselt ei tohiks sisepinge olla suurem kui 24 volti alalisvoolu või sellega samaväärse vahelduvvoolu puhul. Ometi tehakse sellest sisepinget käsitlevast nõudest erand juhul, kui tagatakse, et pinge ja voolu kombinatsiooni tulemusena ei teki elektrilöögi saamise võimalust isegi purunenud mänguasja puhul. Neid nõudeid kohaldatakse lapse vanusest hoolimata. Purunemise hindamisel võib miinimumnõudena kasutada terminite ligipääsetav ja ettenähtud kasutuse katsed määratlust standardi EN 71 osa 1 punktis Punkt 2 Mänguasjade osad, mis on kontaktis või võivad sattuda kontakti vooluallikaga, mis võib põhjustada elektrilöögi, ning nende juhtmed ja muud voolu juhtivad osad, mille kaudu toide viiakse nende osadeni, peavad olema nõuetekohaselt isoleeritud ja mehaaniliselt kaitstud, et hoida ära elektrilöögi riski. Selles lõigus on sätestatud nõue nõuetekohaselt isoleerida ja mehaaniliselt kaitsta mänguasjade osi, et vältida elektrilöögi saamise riski. Seda kohaldatakse esiteks mänguasja nende osade suhtes, mis on kontaktis või võivad sattuda kontakti vooluallikaga, mis võib põhjustada elektrilöögi. Teiseks kohaldatakse seda juhtmete ja muude voolu juhtivate osade suhtes, mille kaudu viiakse toide vastavate osadeni Punkt 3 Elektrilised mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et oleks tagatud, et ühegi vahetult juurdepääsetava pinna maksimaalne temperatuur ei ole nii kõrge, et tekitada puudutuse korral põletusi. Selles punktis on seoses elektriliste mänguasjadega korratud konkreetselt seda, mida kõnealuse lisa I osa punktiga 9 on nõutud kõikide mänguasjade puhul. Nimelt et 114

115 elektrilised mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud viisil, millega tagataks, et ühegi juurdepääsetava pinna maksimaalne temperatuur ei ole nii kõrge, et tekitada puudutuse korral põletusi Punkt 4 Eeldatavate rikete korral peavad mänguasjad pakkuma kaitset elektrilisest toiteallikast tulenevate ohtude eest. Selles punktis on nõutud, et mänguasjad peavad pakkuma kaitset elektrilisest toiteallikast tulenevate ohtude eest, näiteks elektrilöögi või põletuse eest, ning seda ka eeldatavate rikete korral Punkt 5 Elektrilised mänguasjad peavad pakkuma piisavat kaitset tuleohu eest. Punktis 5 on konkreetselt nõutud, et elektrilised mänguasjad peavad pakkuma kaitset tuleohu eest. Oluline on märkida, et ka mänguasjade ohutuse direktiivi II lisa II osas sätestatud nõuetes (eriohutusnõuded) süttivuse kohta on käsitletud elektrilisi mänguasju Punkt 6 Elektrilised mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et seadme poolt tekitatud elektri-, magnet- ja elektromagnetväli ning muu radiatsioon ei ole suuremad kui mänguasja toimimiseks vajalik ning see peab toimima ohutul tasemel vastavalt üldiselt tunnustatud tehnikanõuetele, võttes arvesse ühenduse konkreetseid meetmeid. Selles punktis on käsitletud elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja ning muud radiatsiooni, mida elektriline mänguasi võib tekitada. Elektrilised mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selline radiatsioon ei oleks suurem kui mänguasja toimimiseks vajalik ning see peab olema ohutu. Selle nõude täitmist hinnatakse vastavalt üldiselt tunnustatud tehnikanõuetele, võttes arvesse komisjoni erimeetmeid. Eelkõige tähendab see, et järgida tuleb elektromagnetilise ühilduvuse direktiivi 2004/ Punkt 7 Elektroonilise juhtimissüsteemiga mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et mänguasi on ohutu ka siis, kui elektroonikasüsteem on rikkis või lakkab töötamast (kas süsteemi enda vea või välisteguri tõttu). Punktis 7 on käsitletud elektroonilise juhtimissüsteemiga mänguasju nagu kaugjuhitavad mänguasjad. Sellist liiki mänguasjade kasutamine peab olema ohutu ka siis, kui elektroonikasüsteem on rikkis või lakkab töötamast, sõltumata sellest, kas põhjuseks on süsteemi enda viga või välistegur. 115

116 Punkt 8 Mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nad ei ohusta tervist ning nendega ei kaasne silmade või naha vigastuste risk laserite, valgusdioodide (LED) ega mingit muud tüüpi kiirguse tõttu. Punktis 8 on käsitletud mänguasju, mis sisaldavad lasereid, valgusdioode (LED) või mis tahes muud tüüpi kiirgust. Sellised mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nad ei ohusta tervist ning nendega ei kaasne silmade vigastuste risk laserite, valgusdioodide (LED) või mingit muud tüüpi kiirguse tõttu. Tehnilised nõuded laserite ja valgusdioodide (LED) kasutamise kohta mänguasjades on esitatud rahvusvahelises standardis IEC ja selle muudatustes. Selle teemaga tegeleb praegu Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC), et koostada mänguasjade jaoks eraldi standardnõuded Punkt 9 Mänguasja elektritrafo ei tohi olla mänguasja lahutamatu osa. Selles punktis on nõutud, et mänguasja elektritrafo ei tohi olla mänguasja lahutamatu osa. See on kooskõlas I lisa punktiga 18, milles on sätestatud, et mänguasjade elektritrafosid ei peeta mänguasjadeks ning seetõttu ei pea need vastama mänguasjade ohutuse direktiivis sätestatud nõuetele. CENELECi standardis EN 62115: A2: A11:2012 ja nende parandustes on sätestatud mänguasjade elektriliste omaduste suhtes kohaldatavad tehnilised nõuded. 116

117 11.5. V. HÜGIEEN Punkt 1 Mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et nad vastaksid hügieeni- ja puhtusenõuetele, et vältida nakatumise, haigestumise või saastumise riski. Punktis 1 on sätestatud hügieeni käsitlev üldeeskiri, mida peab järgima igat liiki mänguasjade puhul. Kõik mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et need ei tekitaks hügieeni- ja puhtusenõuete täitmatajätmise tõttu nakatumise, haigestumise või saastumise riski Punkt 2 Alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid saaks puhastada. Tekstiilmänguasi peab seetõttu olema pestav, välja arvatud siis, kui ta sisaldab mehhanismi, mida veega pesemine võib kahjustada. Mänguasi peab kooskõlas käesoleva punkti sätetega ja tootja juhistega vastama ohutusnõuetele ka pärast puhastamist. Selles punktis on sätestatud alla 36 kuu vanustele lastele ettenähtud mänguasjade suhtes kohaldatavad erinõuded. Sellised mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid saaks puhastada. Puhastamine tähendab siinjuures üldist mustuse eemaldamist mänguasjalt. Märkus: Mõned alla 3-aastastele lastele ettenähtud mänguasjad on varustatud kaitsesüsteemiga ning seega võib neid pidada isepuhastuvateks. Siiski peavad need vastama punktis 1 sätestatud hügieeninõuetele. Alla 36 kuu vanustele lastele ettenähtud tekstiilmänguasjade osas on selles punktis kindlaks määratud, et neid peab olema võimalik pesta, mis tähendab, et neid peab olema võimalik vees puhastada. Kui aga tekstiilmänguasi sisaldab mehhanismi, mida veega pesemine võib kahjustada, on võimalik ette näha üksnes pindmine puhastamine. Veega pesemine tähendab, et mänguasi kastetakse vette või muusse vedelikku; see ei tähenda tingimata masinpesu, vaid võib tähendada ka käsitsi pesemist. Tekstiilmänguasi on tekstiilist valmistatud mänguasi, nt pehme kaisumänguasi. Eesmärk on kehtestada pesemisnõuded eelkõige sellistele tekstiilmänguasjadele, mida laps võtab endaga kaasa voodisse/mänguaeda. Seetõttu on tekstiilmänguasjad mänguasjad, mis on valmistatud üleni tekstiilist, välja arvatud mänguasja sees olevad materjalid ja väiksed elemendid või kaunistused, mis on õmmeldud/kinnitatud välispinnale (nt silmad ja nina). Need võivad sisalda mehhaanilist mittetekstiilist valmistatud koostisosa (mehhanismi). Mehhanism on koostisosa või mitu omavahel ühendatud koostisosa, mille eesmärk on luua tekstiilmänguasjale juurde vähemalt üks funktsioon, nagu valgus, heli, kuju muutumine, liikumine jms. Näited tekstiilmänguasjade kohta on esitatud käesoleva juhendi V selgituses. Peale selle on selles punktis nõutud, et mänguasjad peavad kooskõlas käesoleva punkti sätete ja tootja juhistega vastama kõikidele ohutusnõuetele ka pärast puhastamist. Vajaduse korral peaks tootja esitama juhtnöörid mänguasja puhastamise kohta. Selleks et tagada pärast puhastamist vastavus kõikidele ohutusnõuetele, võetakse aluseks mänguasjade ohutuse direktiivi artikkel 18. See tähendab, et tootja teostab kõikide 117

118 artiklis 18 nimetatud ohtude analüüsi, mis hõlmab ka hügieeniga seotud ohte ja hinnangut võimaliku kokkupuute kohta kõikide selliste ohtudega. Näiteks tuleb hinnata pärast puhastamist või vees pesemist välja ilmuvate väikeste osadega seotud ohte. Alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud tekstiilmänguasjadele, mida saab veega pesta ja mis peavad pärast veega pesemist vastama nõuetele, ei saa kanda märget pindmine pesu. - Kui mänguasjale on kantud märge pindmine pesu, siis loetakse, et pindmine pesu on nõutav tootja juhiste kohaselt. Mänguasjade ohutuse direktiivi kohaselt peab mänguasi vastama nõuetele pärast puhastamist vastavalt tootja juhistele. Kui aga tootja juhendis öeldakse, et mänguasja tuleb pesta pindmiselt, kuigi tegemist on ilma mehhanismita tekstiilmänguasjaga, mis peab olema veega pestav, tekib vastuolu mänguasjade ohutuse direktiiviga. - Kasutades väljendit pindmine pesu, võivad tootja püüda vältida mänguasjade ohutuse direktiivi nõuete täitmist sarnaselt hoiatusega ei sobi alla 36 kuu vanustele lastele. Tootjad, kes lasevad turule alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasja ja täidavad (või ei täida) väikeste osade suhtes kehtivaid nõudeid, lisavad sellegipoolest hoiatuse ei sobi alla 36 kuu vanustele lastele väikesed osad. Et juhtida tähelepanu kõnealuse hoiatuse lisamise vastuolule, lisas reguleeriv asutus uude mänguasjade ohutuse direktiivi lause, mis ei luba paigutada hoiatust seda liiki toodetele (alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud tooted). Hoiatust ei tohi kinnitada üle 36 kuu vanustele lastele mõeldud toodetele, kui need tooted ei ole alla 36 vanustele ohtlikud. Eesmärk on mitte vähendada nõuetekohaselt kasutatud hoiatuste (antud juhul juhiste) mõju. Seega ei tohi tootja kasutada märgistust pindmine pesu tekstiilmänguasjadel, mis peavad mänguasjade ohutuse direktiivi kohaselt olema veega pestavad VI. RADIOAKTIIVSUS Mänguasjad peavad vastama kõikidele Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu III peatüki alusel vastu võetud asjakohastele meetmetele. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu III peatükis on käsitletud tervise kaitsmist kiirituse eest. 118

119 11.7. A liide Kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete ja nende lubatud kasutamise loetelu vastavalt III osa punktidele 4, 5 ja 6 Aine Klassifikatsioon Lubatud kasutamine Nikkel CMR 2 Roostevabast terasest mänguasjades ja mänguasjaosades. Mänguasjaosades, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks. Käesolev liide sisaldab kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete ja nende lubatud kasutamise loetelu. See sisaldab nii erandeid, mis on lubatud II lisa III osa punktides 4 ja 5 sätestatud erandite lubamise menetluse alusel, kui ka nikli kasutamist roostevabas terases, mida peetakse ohutuks vastavalt II lisa III osa punktile 6. Erandit nikli kasutamise kohta roostevabas terases kohaldatakse alates 20. juulist Erandit nikli kasutamise kohta mänguasjaosades, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks, kohaldatakse alates 1. juulist

120 11.8. B liide B liite eesmärk on ainete ja segude klassifitseerimise eesmärgil selgitada, milliseid klassifitseerimisreegleid hetkel kohaldatakse. See tuleneb määruse (EÜ) nr 1272/2008 (CLP) kohaldamise ajakavast. CLP-määruse klassifitseerimisreegleid hakati kohaldama järk-järgult, esilagu ainete (alates 1. detsembrist 2010) ja seejärel segude (alates 1. juunist 2015) suhtes. Alates 1. juunist 2015 klassifitseeritakse nii aineid kui ka segusid üksnes CLP-määruse reeglite alusel Punkt 1 Ainete ja segude klassifitseerimise kriteeriumid II osa punkti 2 A. Kriteeriumid, mida kohaldatakse alates 20. juulist 2011 kuni 31. maini 2015: Ained Aine, mis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või kategooriate kriteeriumidele: a) ohuklassid , 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, ja 2. kategooria, ja 2. kategooria, 2.15 A F tüüp; b) ohuklassid , 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10; c) ohuklass 4.1; d) ohuklass 5.1. Segud Segu on ohtlik direktiivi 67/548/EMÜ tähenduses. B. Alates 1. juunist 2015 kohaldatav kriteerium: Aine või segu, mis vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa mis tahes järgmiste ohuklasside või kategooriate kriteeriumidele: a) ohuklassid , 2.6 ja 2.7, 2.8 A ja B tüüp, 2.9, 2.10, 2.12, ja 2. kategooria, ja 2. kategooria, 2.15 A F tüüp; b) ohuklassid , 3.7 (kahjulik toime suguvõimele ja viljakusele või arengule), 3.8 (muu kui narkootiline toime), 3.9 ja 3.10; c) ohuklass 4.1; d) ohuklass 5.1. Selles punktis on selgitatud, milliseid klassifitseerimisreegleid kohaldatakse mänguasjade suhtes, mis esinevad ise aine või seguna (II lisa III osa punkt 2), ning juhul, kui kohaldatakse V lisa B osa punktis 4 käsitletud keemiliste mänguasjade puhul nõutud konkreetseid hoiatusi. Punkt A on alates 1. juunist 2015 aegunud ning kohaldatakse ainult punkti B kriteeriume Punkt 2 Ühenduse õigusaktid, mis reguleerivad teatavate ainete kasutamist III osa punkti 4 alapunkti a ja punkti 5 alapunkti a tähenduses Alates 20. juulist 2011 kuni 31. maini 2015 kehtestatakse ainete kontsentratsioonid neid aineid sisaldavate segude klassifitseerimise eesmärgil kooskõlas direktiiviga 1999/45/EÜ. Alates 1. juunist 2015 määratletakse ainete kontsentratsioonid neid aineid sisaldavate segude klassifitseerimise tähenduses kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1272/

121 Selles punktis on selgitatud, millist sisaldust kohaldatakse kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete keelust erandi tegemise korral II lisa III osa punkti 4 alapunkti a ja punkti 5 alapunkti a kohaselt. Esimene lõik on alates 1. juunist 2015 aegunud ning kohaldatakse ainult CLP-määruse kohast sisaldust Punkt 3 III osa punkti 4 tähenduses kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud ainete ja segude kategooriad Ained III osa punkt 4 puudutab määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 1A ja 1B kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud aineid. Segud Alates 20. juulist 2011 kuni 31. maini 2015 puudutab III osa punkt 4 vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ ja direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt 1. ja 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid. Alates 1. juunist 2015 puudutab III osa punkt 4 määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 1A ja 1B kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid. Selles punktis on selgitatud, milliseid kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete klassifikatsioone käsitleb II lisa III osa punktis 4 sätestatud kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete keelamisega seotud erand. Alates 1. juunist 2015 kohaldatakse seda erandit ainult nende kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete ja segude suhtes, mis on vastavalt CLPmäärusele klassifitseeritud 1A ja 1B kategooriasse Punkt 4 III osa punkti 5 tähenduses kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud ainete ja segude kategooriad Ained III osa punkt 5 puudutab määruse (EÜ) nr 1272/ kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud aineid. Segud Alates 20. juulist 2011 kuni 31. maini 2015 puudutab III osa punkt 5 vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ ja direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt 3. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid. Alates 1. juunist 2015 puudutab III osa punkt 5 määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid. Selles punktis on selgitatud, milliseid kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete klassifikatsioone käsitleb II lisa III osa punktis 5 sätestatud kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete keelamisega seotud erand. Alates 1. juunist 2015 kohaldatakse seda erandit ainult nende kantserogeensete, 121

122 mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete ja segude suhtes, mis on vastavalt CLPmäärusele klassifitseeritud 2. kategooriasse Punkt 5 Artikli 46 lõike 3 tähenduses kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks liigitatud ainete ja segude kategooriad Ained Artikli 46 lõige 3 puudutab määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 1A, 1B ja 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks klassifitseeritud aineid. Segud Alates 20. juulist 2011 kuni 31. maini 2015 puudutab artikli 46 lõige 3 vastavalt direktiivi 1999/45/EÜ ja direktiivi 67/548/EMÜ kohaselt 1., 2. ja 3. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid. Alates 1. juunist 2015 puudutab artikli 46 lõige 3 määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt 1A, 1B ja 2. kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks segudeks klassifitseeritud segusid. Selles punktis on selgitatud, milliste kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete suhtes saab teha erandeid kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete keelust artikli 46 lõike 3 kohasse komiteemenetluse alusel. Alates 1. juunist 2015 saab sellist erandit lubada ainult nende kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete või segude suhtes, mis on vastavalt CLPmäärusele klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooriasse. Tegelikult anutd erandit kantakse A liitesse. 122

123 11.9. C liide Alla 36 kuu vanustele lastele ette nähtud mänguasjades ja muudes suhu panemiseks ette nähtud mänguasjades kasutatavate kemikaalide piirnormid, mis on vastu võetud vastavalt artikli 46 lõikele 2 Aine CASi nr Piirnorm tris(2-kloroetüül)fosfaat mg/kg (sisalduse piirnorm) metüületüül)fosfaat mg/kg (sisalduse piirnorm) tris(2-kloro-1- tris[2-kloro-1- (klorometüül)etüül]fosfaat mg/kg (sisalduse piirnorm) bisfenool A ,1 mg/l (migratsiooni piirnorm) vastavalt standardites EN 71-10:2005 ja EN 71-11:2005 sätestatud meetoditele C liide sisaldab alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjades ja muudes suhu panemiseks mõeldud mänguasjades kasutatavate kemikaalide piirväärtusi, mis on vastu võetud vastavalt artikli 46 punktile 2. Loendisse kantud ainete puhul tuleks märkida järgmist: - Tris(2-kloroetüül)fosfaat (TCEP), CASi nr , on fosfaatester, mida kasutatakse leeki aeglustava plastifikaatorina polümeerides. Tris[2-kloro-1- (klorometüül)etüül]fosfaat (TDCP), CASi nr , ja tris(2-kloro-1- metüületüül)fosfaat (TCPP), CASi nr , on tris(2-kloroetüül)fosfaadi halogeenitud asendajad; o TCEP, TCPP ja TDCP piirnorme kohaldatakse alates 21. detsembrist Bisfenool A monomeerijäägi jälgi võib tavaliselt leida ainult polükarbonaat- ja epoksüvaikudes. Lisaainena (polümerisatsiooni abiainena) võib seda leiduda ka teatavates PVC materjalides. o Bisfenool A piirnormi kohaldatakse alates 21. detsembrist

124 12. III LISA EÜ vastavusdeklaratsioon 1. Nr (mänguasja kordumatu identifitseerimisnumber) 2. Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress: 3. Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja vastutusel: 4. Deklareeritav toode (mänguasja identifitseerimine, mis võimaldab toodet jälgida). Siia alla kuulub piisavalt selge mänguasja värvikujutis mänguasja identifitseerimiseks. 5. Punktis 4 nimetatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste ühenduse ühtlustavate õigusaktidega: 6. Viited kasutatud ühtlustatud standarditele või viited tehnilistele tingimustele, millele vastavust deklareeritakse 7. Kui see on asjakohane: teavitatud asutus (nimi, number) teostas (tegevuse kirjeldus) ja andis välja tõendi:. 8. Lisateave: Alla kirjutanud (kelle poolt ja nimel): (väljaandmise koht ja kuupäev) (nimi, ametinimetus) (allkiri) Selles lisas on sätestatud kooskõlas artikliga 15 koostatava EÜ vastavusdeklaratsiooni mudelstruktuur ning teave, mida deklaratsioon peab sisaldama. Lisateavet leiab juhendist tehnilise dokumentatsiooni kohta. 124

125 13. IV LISA Tehnilised dokumendid Artiklis 21 nimetatud tehniline dokumentatsioon sisaldab eelkõige järgmisi andmeid, mis on vajalikud hindamiseks: a) tootedisaini ja valmistamise üksikasjalik kirjeldus, sh loetelu mänguasjas kasutatud koostisosadest ja materjalidest ning kasutatud kemikaalide ohutuskaardid (saadakse kemikaalide tarnijatelt); b) artikli 18 kohaselt tehtud ohutushindamised; c) järgitud vastavushindamismenetluse kirjeldus; d) EÜ vastavusdeklaratsiooni koopia; e) valmistamis- ja ladustamiskohtade aadressid; f) tootja poolt teavitatud asutusele (kui viimane on kaasatud) esitatud dokumentide koopiad g) katsearuanded ja vahendite kirjeldus, millega tootja tagab toodangu vastavuse harmoneeritud standarditele, kui tootja on järginud artikli 19 lõikes 2 osutatud valmistamise sisekontrolli protseduuri ja h) EÜ tüübihindamistõendi koopia, vahendite kirjeldus, millega tootja tagab toodangu vastavuse EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tooteliigile, tootja poolt teavitatud asutusele esitatud dokumentide koopiad, kui tootja esitas toote artikli 19 lõikes 3 osutatud EÜ tüübihindamisele ja järgis artikli 19 lõikes 3 osutatud tüübihindamismenetlust. Selles lisas on sätestatud mitteammendav loetelu dokumentidest, mida tehniline dokumentatsioon peab sisaldama. Need dokumendid peavad sisalduma tehnilises dokumentatsioonis, kui need on asjakohased hindamisel, kas mänguasi vastab direktiivis sätestatud nõuetele. Siiski võib vaja olla esitada ka muid andmeid ja üksikasju, kui need on asjakohased. Tehnilise dokumentatsiooni kohta koostatakse eraldi juhend, mis hõlmab ka ohutushindamist. 125

126 14. V LISA. HOIATUSED A OSA. Üldised hoiatused Artikli 11 lõikes 1 osutatud kasutajale seatud piirangute puhul märgitakse vähemalt kasutaja minimaalne või maksimaalne vanus ning vajadusel kasutaja suutlikkus, kasutaja minimaalne või maksimaalne kaal ja vajadus kasutada mänguasja ainult täiskasvanu järelevalve all. A osas on sätestatud kõikide mänguasjarühmade puhul kasutatavate hoiatuste suhtes kohaldatavad üldeeskirjad. Selles on täpsustatud artikli 11 lõike 1 sätteid. Artiklis nõutud kasutajatele seatud piirangud peavad sisaldama vähemalt kasutaja minimaalset või maksimaalset vanust. Vajaduse korral sisaldavad need ka ohutu kasutamise jaoks vajalikku mänguasjade kasutajate suutlikkust, nt suutlikkus istuda iseseisvalt üleval, kasutaja minimaalset või maksimaalset kaalu ning võimalikku vajadust kasutada mänguasja täiskasvanu järelevalve all. Need hoiatused, milles täpsustakse kasutajale seatud piirangud, juhivad kasutajate või nende järelevaatajate tähelepanu mänguasja kasutamisest tulenevatele ohtudele ja kahjustuste riskidele ning selliste ohtude ja riskide ärahoidmise viisidele. See säte ei tähenda, et kõikide mänguasjade puhul tuleb nimetada kasutaja vanust. Sellised kasutajale seatud piirangud tuleb märkida üksnes mänguasja ohutu kasutamise jaoks. Tootjad võivad märkida soovitatava vanuse (2+, 6+,...), kuid seda ei tohi segamini ajada hoiatusega ning see ei ole hoiatusega õiguslikult samatähenduslik. Kasutajatele seatud piirangud tuleb täpsustada näiteks järgmiste mänguasjade puhul: keemiakomplekt (minimaalne vanus ja märge, et seda tuleb kasutada täiskasvanu järelevalve all) tõukerattad (märkida tuleb kavandatud kasutaja kaal) funktsionaalsed mänguasjad (tuleb märkida, et neid võib kasutada üksnes järelevalve all) B OSA. Konkreetsed hoiatused ja ohutusnõuded teatavate mänguasjarühmade kasutamisel Punkt 1 Mänguasjadel, mis võivad kujutada ohtu alla 36 kuu vanustele lastele, on hoiatus, näiteks: Ei ole sobiv alla 36 kuu vanustele lastele või Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele või hoiatus järgmise kujutise kujul: 126

127 Nendele hoiatustele lisatakse lühike selgitus kõnealust ettevaatust tingiva konkreetse ohu kohta; selgitus võib olla esitatud kasutusjuhendis. Käesolevat punkti ei kohaldata mänguasjade suhtes, mis oma otstarbe, mõõtmete, laadi või omaduste tõttu või muudel põhjustel ilmselgelt ei sobi alla 36 kuu vanustele lastele. Seda sätet kohaldatakse kõikide mänguasjade suhtes, mis ei ole ette nähtud alla 36 kuu vanustele lastele, sest need võivad olla nendele ohtlikud. Sellistele mänguasjadele peab olema märgitud hoiatus, mis näitab selgelt, et need ei sobi alla kolmeaastastele (või alla 36 kuu vanustele) lastele. Ettevõtjad võivad valida, kas kasutavad hoiatust Ei ole sobiv alla 36 kuu vanustele lastele või Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele või piktogrammi. Piktogrammi kujunduse üksikasjad on järgmised: ring ja läbiv joon peaksid olema punased, taust peaks olema valge ning vanusevahemik ja nägu peaksid olema mustad; läbimõõt peaks olema vähemalt 10 mm. Sümbolit tuleks kasutada üksnes vanusevahemiku 0 3 aastat märkimiseks ning mitte teiste vanusevahemike korral, et vältida sümboli väärkasutust. Vanust käsitlevast hoiatusest üksi ei piisa. Sellega peab kaasnema lühike märkus konkreetse ohu kohta, mis tekib juhul, kui mänguasja kasutavad alla 36 kuu vanused lapsed. Oht on mänguasjade ohutuse direktiivis määratletud kui kahjustuse võimalik põhjustaja. Kahjustus on füüsiline vigastus või mis tahes muu tervisekahjustus, sealhulgas pikaajaline mõju tervisele. Märkus: CEN juhendi 11 kohaselt võib määratlust oht täpsustada, määrates kindlaks ohu põhjuse (nt mehaaniline oht, elektriline oht) või kahjustuse liigi (nt elektrilöögi oht, lõikehaava oht, mürgistusoht, tuleoht). Kõige tavalisem konkreetne oht seoses alla 36 kuu vanuste lastega tuleneb väikestest osadest. Oht on väikesed osad ja kahjustus on lämbumine. Vanust käsitlev hoiatus tuleb esitada kooskõlas artikli 11 lõikega 3. Ohu kirjelduse võib siiski esitada vajaduse korral kasutusjuhistes. Mõningad ohud ja kahjustused, mida mänguasjad võivad põhjustada, on tarbijatele üldiselt hästi teada. Näiteks teatakse, et väikesed osad ja teravad nurgad võivad põhjustada vastavalt lämbumist või nahamarrastust. Mõningatel juhtudel aga ohte ei teata. Näiteks ei pruugi tarbijad alati teada, et pikk juhe võib tekitada kägistamisriski või et teatatavate mänguasjade kuju ja suurus võib olla lapsele kahjulik, juhul kui laps, kes on veel liiga väike, et iseseisvalt istuda, peaks kukkuma või keerama mänguasja närides või lutsutades kõhuli, suutmata tagasi selili pöörata. Mänguasjade ohutuse direktiivi artikli 11 lõikes 2 on nõutud, et hoiatused peavad olema arusaadavad. Seega kui oht ei ole tarbijate jaoks iseenesestmõistetavalt teada, peaks ohumärgisele lisama kahjustuse selge kirjelduse, et selgitada kogu hoiatust (nt kägistamisoht pika juhtme tõttu või lämbumisoht väikeste kuulide tõttu). Kahjustusele viitamiseks võib kasutada nt väljendeid lämbumisoht ja kägistamisoht, sest need on hästi tuntud. Ainult kahjustuse 127

128 (lämbumine, kägistamine jne) märkimisest siiski ei piisa. Kui on hästi teada, millist kahjustust mõni toote omadus võib põhjustada (näiteks et väikesed osad võivad põhjustada lämbumist), piisab üksnes ohu märkimisest. Alati lubatud nimetada nii ohtu kui ka kahjustust (nt Väikesed osad. Lämbumisoht ). Kui esineb rohkem kui üks oht, juhitakse tähelepanu vähemalt ühele peamisele ohule. Näited märgitavate ohtude kohta: (sulgudes olevaid sõnu võib lisada, aga see ei ole mänguasjade ohutuse direktiivi alusel kohustuslik) väiksed osad (lämbumine) pikk juhe kägistamine (oht) väikesed kuulid lämbumine Võib juhtuda, et mõningat liiki mänguasjadele tuleks märkida rohkem kui üks V lisas loetletud vanusepiirangut sisaldav hoiatus. Nii on näiteks väikseid osasid sisaldavate keemiliste mänguasjade puhul. Sel juhul tuleks märkida üksnes rangeim vanusepiirang ja vastav hoiatus. Mõned mänguasjad ei ole ilmselgelt ette nähtud alla kolmeaastastele lastele. Selle põhjuseks võib olla mänguasja otstarve, mõõtmed, omadused või muud põhjused. Näiteks teatavad jalgrattad või rulluisud, kaugjuhitavad kõrgtehnoloogilised mänguasjad, suured mängukostüümid ja strateegilised lauamängud on selgelt ette nähtud vanematele lastele ja tarbijale on iseenesest selge, et need ei ole kindlasti ette nähtud alla 36 kuu vanustele lastele. Sellistel juhtudel ei ole hoiatuse esitamine kohustuslik. Sellistele mänguasjadele, mis ei saa ilmselgelt olla kavandatud alla 36 kuu vanustele lastele, ei pea hoiatust märkima. Kuigi mänguasjade ohutuse direktiivi kohaselt ei ole keelatud märkida vabatahtlikke hoiatusi, millega välistada mänguasja kasutamine alla 36 kuu vanuste laste poolt, peaksid tootjad suhtuma hoiatuste kasutamisse ettevaatusega, kui hoiatused ei ole tingimata vajalikud. Hoiatuste liigne kasutamine võib vähendada pikas perspektiivis nõuetekohaselt kasutatud hoiatuste mõju. Seetõttu soovitatakse sellist hoiatust mitte kuritarvitada ja seda kõikidele mänguasjadele (mis on ette nähtud üle kolmeaastastele lastele) mitte kinnitada, et täiel määral säilitada hoiatuse lisaväärtuse mõjusus tarbija jaoks. Oluline on märkida, et artikli 11 lõike 1 kolmanda lõiguga on keelatud hoiatuse kuritarvitamise juhtudel, kui hoiatus on vastuolus mänguasja kavandatud kasutusega vastavalt selle funktsiooni, mõõtmete ja laadi määratlusele. Kui mänguasi on selgelt mõeldud kasutamiseks alla kolmeaastastele lastele vastavalt oma funktsioonile, mõõtmetele jms (nt kõristi, pehme mänguasi, beebimänguasi), on vanusepiiri sätestava hoiatuse kasutamine artikli 11 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt keelatud. Kui on mõistlik eeldada, et lapsevanemad või muud järelevaatajad mõistavad mänguasja funktsiooni, mõõtmete või omaduste põhjal (kirjeldatud artikli 3 punktis 29), et mänguasi on ette nähtud alla 36 kuu vanustele lastele, ei ole lubatud kasutada hoiatust Ei ole sobiv alla 36 kuu vanustele lastele jms. Teisisõnu, selliste mänguasjadega seotud ohutusnõuetest ei ole lubatud kõrvale hiilida lihtsalt hoiatuse kasutamise abil. 128

129 Üksikasjalikud nõuded seoses vanusepiiri käsitleva hoiatussümboliga (suurus, värv jms) on esitatud standardis EN Punktid 2 10 Nendes punktides on sätestatud konkreetsed hoiatused muude mänguasjarühmade jaoks kui need, mis põhinevad lapse vanusel. Kõiki neid hoiatusi tuleb kasutada nimetatud punktides sõnastatud kujul (artikli 11 lõige 1). Tegevusmänguasjad (punkt 2), funktsionaalsed mänguasjad (punkt 3), keemilised mänguasjad (punkt 4), veemänguasjad (punkt 6), haistmismeelt arendavad lauamängud, kosmeetikakomplektid ja maitsmismeelt arendavad mängud (punkt 10) on määratletud artiklis 3. Kuigi sõna hoiatus V lisa B osa sõnastustes ei kasutata, eelneb hoiatustele ja piktogrammile sõna Hoiatus(ed) (vt artikkel 11). Märkus: harmoneeritud standardid võivad sisaldada nende mänguasjarühmade puhul nõutavaid lisahoiatusi. 2. Tegevusmänguasjad Tegevusmänguasjadel on järgmine hoiatus Ainult koduseks kasutamiseks. Tegevusmänguasjadele, mis on kinnitatud rõhtlati külge, ja teistele tegevusmänguasjadele tuleb vajaduse korral lisada juhised, kus juhitakse tähelepanu vajadusele teatud ajavahemike tagant kontrollida ja hooldada põhiosasid (riputus- ja kinnituskonstruktsioonid jne) ning rõhutatakse, et vastasel juhul võivad need mänguasjad maha kukkuda või ümber minna. Juhised tuleb anda ka selle kohta, kuidas mänguasja õigesti kokku panna, näidates need osad, mis võivad kujutada endast ohtu juhul, kui neid õigesti kokku ei panda. Konkreetset teavet tuleb esitada ka sobivate pindade kohta, millele mänguasi asetatakse. See tähendab, et kasutusjuhised peavad sisaldama sellekohast märget. Kasutusjuhistega kaasaolev CD ei ole piisav, sest kõikidel tarbijatel ei ole kasutus- ja kokkupanemisjuhiste lugemiseks arvutit. Teave peab tegevusmänguasjaga kaasas olema paberkandjal (teade või voldik või märge pakendil). 3. Funktsionaalsed mänguasjad Funktsionaalsel mänguasjal on järgmine hoiatus Kasutada ainult täiskasvanu otsese järelevalve all. Lisaks sellele lisatakse nendele mänguasjadele juhend, kus on näidatud tööjuhised ning kasutaja ohutusnõuded koos hoiatusega, et nende ohutusnõuete eiramine seab kasutaja ohtu (oht tuleb täpsustada), mis tavaliselt esineb sellise seadme või toote puhul, mille mudelit või imitatsiooni mänguasi endast kujutab. Samuti näidatakse, et sellist mänguasja tuleb hoida teatud vanusepiirist allpool olevatele lastele kättesaamatus kohas, kusjuures laste vanusepiiri täpsustab tootja. 4. Keemilised mänguasjad 129

130 Ilma et see piiraks teatud ainete ja segude klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate ühenduse asjakohaste õigusaktide sätete kohaldamist, sisaldavad ohtlikke aineid või segusid sisaldavate mänguasjade kasutusjuhised hoiatust nende ainete või segude ohtliku iseloomu kohta ja nendes näidatakse ära ohutusnõuded, mida kasutaja peab täitma, et vältida neist tulenevat ohtu, mis täpsustatakse vastavalt mänguasja laadile. Seda liiki mänguasjade kasutamisest tuleneva raske õnnetuste korral antav esmaabi peab samuti olema ära näidatud. Samuti näidatakse, et sellist mänguasja tuleb hoida teatud vanusepiirist allpool olevatele lastele kättesaamatus kohas, kusjuures laste vanusepiiri täpsustab tootja. Lisaks esimeses lõigus nimetatud nõuetele kantakse keemiliste mänguasjade pakendile järgmine hoiatus: Ei ole sobiv alla ( * ) aastastele lastele. Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all. Keemiliste mänguasjadena käsitatakse eelkõige järgmist liiki mänguasju: keemiakatsete komplektid, plastist valuvormid, miniatuursed keraamika-, imis- või fotograafialaborid ning samalaadsed mänguasjad, mille kasutamisel võib tekkida keemiline reaktsioon või samalaadne aine muundumine. 5. Laste uisud, rulluisud, rulad, tõukerattad ja mängujalgrattad Kui neid tooteid müüakse mänguasjadena, kannavad need järgmist hoiatust: Soovitatakse kanda kaitsevarustust. Ei ole ette nähtud kasutamiseks liikluses. Lisaks sellele on kasutusjuhises meeldetuletus, et mänguasja peab kasutama ettevaatlikult, kuna see nõuab suurt oskust, et vältida kukkumist või kokkupõrkeid, mis võivad vigastada kasutajat või kolmandaid isikuid. Tuleb viidata ka soovitavale kaitsevarustusele (kiivrid, kindad, põlvekaitsed, küünarnukikaitsed jne). See tähendab, et kasutusjuhised peavad sisaldama sellekohasid märkeid. 6. Veemänguasjad Veemänguasjadel on järgmine hoiatus: Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all vees, kus laps ulatub jalgadega põhja. 7. Toidukaupadega seotud mänguasjad Toidukaupades olevatel või toiduga segatud mänguasjadel on järgmine hoiatus: Sisaldab mänguasja. Täiskasvanu järelevalve on soovitav. 8. Kaitsemaskide ja -kiivrite imitatsioonid Kaitsemaskide ja -kiivrite imitatsioonidel on järgmine hoiatus: See mänguasi ei paku kaitset. 9. Mänguasjad, mis on ette nähtud paelte, nööride või kummipaelte abil pingule tõmbamiseks üle hälli, võrevoodi või lapsevankri. Mänguasjad, mis on ette nähtud paelte, nööride või kummipaelte abil pingule tõmbamiseks üle hälli, võrevoodi või lapsevankri, kannavad pakendil järgmist hoiatust, mis on püsivalt mänguasjale kantud: * Täpse vanuse otsustab tootja. 130

131 Takerdumisest tingitud võimaliku vigastuse ärahoidmiseks eemaldage mänguasi, kui laps hakkab end kätele ja põlvedele püsti ajama neljakäpakil liikumise asendisse. 10. Lõhnaainete pakend haistmismeelt arendavates lauamängudes, kosmeetikakomplektides ja maitsmismeelt arendavates mängudes Lõhnaainete pakend haistmismeelt arendavates lauamängudes, kosmeetikakomplektides ja maitsmismeelt arendavates mängudes, mis sisaldavad II lisa III osa punkti 11 esimeses lõigus sätestatud loetelu punktides 41 kuni 55 sätestatud lõhnaaineid ning kõnealuse punkti kolmandas lõigus sätestatud loetelu punktides 1 kuni 11 sätestatud lõhnaaineid, sisaldab järgmist hoiatust: Sisaldab lõhnaaineid, mis võivad põhjustada allergiat. Märkus: seadmed, mis on ette nähtud lastele kandmiseks kaitsena ühe või enama riski eest, nt jalgratta- või suusakiivrid, suusaprillid jms, kuuluvad isikukaitsevahendeid käsitleva direktiivi reguleerimisalasse. Samas isikukaitsevahendite imitatsioonid (nagu tulutõrjujate kiivrid, arstide kaitseriietus) kuuluvad mänguasjade ohutuse direktiivi reguleerimisalasse. Kuna võib tekkida kahtlus, milline on sellise toote tegelik ettenähtud kasutus, on liikmesriigid kokku leppinud, et sellistele toodetele tuleb kanda hoiatus, märkides, kas tegu on mänguasja või isikukaitsevahendiga. Tootja peab rakendama ettevaatusabinõusid, kui selgub, et isikukaitsevahendi imitatsiooni puhul võib põhjendatult eeldada, et see kaitseb ohtude eest. Sellistel juhtudel ei saa tootjad vähendada oma vastutust, isegi kui mänguasjale on kantud asjakohane hoiatus. Ilma et see piiraks eespool esitatut, selgitas isikukaitsevahendite töörühm 5. novembril 2008 kahe direktiivi vahelist piiri veelgi, leppides kokku kolme tootekategooria eristamises. Selle kiitis 13. aprillil 2010 heaks mänguasjade ohutuse eksperdirühm: a) Mänguasjad, mis imiteerivad isikukaitsevahendeid, kuid on siiski mänguasjad Need on lubatud juhul, kui on selge, et nende puhul ei saa eeldada kaitset. Näiteks: mängukostüümi osaks olev tuletõrjuja või mootorratturi kiiver võib olla mänguasi. b) Isikukaitsevahendid, mida müüakse koos mänguasjadega Seni, kui igal tootel on oma konkreetne otstarve (vastavalt kaitsefunktsioon või mängufunktsioon), kuulub iga toode selle eesmärgiga seotud ja seda toodet konkreetselt käsitlevate eeskirjade reguleerimisalasse. c) Lastele ettenähtud kaitsefunktsiooniga tooted, mis võivad olla kaunistatud lapselikul moel, kuid on isikukaitsevahendid Nendel toodetel on üks eesmärk: kaitsmine. Need on isikukaitsevahendid. Selline toode on näiteks lapse jalgrattakiiver. Isegi kui see on lapselikult kaunistatud, on see isikukaitsevahend, sest väljanägemisest hoolimata eeldatakse sellelt kaitset. 131

132 15. ÜLEVAADE STANDARDITEST JA JUHENDITEST Direktiivi 2009/48/EÜ kohased harmoneeritud standardid EN 71-1:2014 Mänguasjade ohutus. Osa 1: Mehaanilised ja füüsikalised omadused EN 71-2:2011+A1:2014 Mänguasjade ohutus. Osa 2: Süttivus EN 71-3:2013+A1:2014 Mänguasjade ohutus. Osa 3: Teatud elementide migratsioon EN 71-4:2013 Mänguasjade ohutus. Osa 4: Katsekomplektid keemiakatseteks ja samalaadseks tegevuseks EN 71-5:2015 Mänguasjade ohutus. Osa 5: Keemilised mänguasjad (komplektid), välja arvatud katsekomplektid EN 71-7:2014 Mänguasjade ohutus. Osa 7: Sõrmevärvid. Nõuded ja katsemeetodid EN 71-8:2011 Mänguasjade ohutus. Osa 8: Tegevusmänguasjad koduseks kasutamiseks EN 71-12:2013 Mänguasjade ohutus. Osa 12: N-nitrosamiidid ja N- nitrosamiinideks muutuvad ained EN 71-13:2014 Mänguasjade ohutus. Osa 13: Haistmismeelt arendavad lauamängud, kosmeetikakomplektid ja maitsmismeelt arendavad mängud EN 71-14:2014 Mänguasjade ohutus. Osa 14: Trampliinid koduseks kasutamiseks EN 62115:2005 Elektrimänguasjad. Ohutus IEC 62115:2003 (Muudetud) + A1:2004 EN 62115:2005/A2: IEC 62115:2003/A2:2010 EN 62115:2005/A2:2011/AC:2011 EN 62115:2005/A11:2012 EN 62115:2005/A11:2012/AC:2013 EN 62115:2005/A12: Direktiivi 2009/48/EÜ kohased harmoneerimata standardid EN 71-9:2005+A1:2007 Mänguasjade ohutus. Osa 9: Orgaanilised keemilised ühendid. Nõuded EN 71-10:2005 Mänguasjade ohutus. Osa 10: Orgaanilised keemilised ühendid. Proovide ettevalmistamine ja võtmine 132

133 EN 71-11:2011 Mänguasjade ohutus. Osa 11: Orgaanilised keemilised ühendid. Analüüsimeetodid Muud asjakohased standardid ja juhendid CEN CR Mänguasjade klassifikatsioon. Suunised CEN juhend 11 Tarbijate jaoks oluline tooteinfo. Suunised standardite väljatöötajatele CEN juhend 12 Suunised laste ohutuse kohta selle kaasamiseks standarditesse CEN TR Lastele kasutamiseks ja laste hooldamiseks mõeldud tooted. Ohutusjuhised CEN TR Mänguasjade ohutus. Hoiatuste ja juhtnööride riiklikud tõlked EN 71 kasutamiseks CEN TR Mänguasjade ohutus. Vastused päringutele seoses standardite EN 71-1, EN 71-2 ja EN 71-8 tõlgendamisega CEN/CENELEC juhend 6 Suunised standardite väljatöötajatele eakate ja puuetega inimeste vajaduste käsitlemiseks CENELECi juhend 29 Tõenäoliselt puudutatavate kuumade pindade temperatuurid.. Juhend tehnilistele komiteedele ja tootjatele EN Tekstiil. Teatavate asovärvainetest saadavate aromaatsete amiinide määramise meetodid. Osa 1: Teatavate ilma ekstraheerimiseta eraldatavate asovärvainete kasutamise tuvastamine EN Tekstiil. Teatavate asovärvainetest saadavate aromaatsete amiinide määramise meetodid. Osa 2: Kiudude ekstraheerimisega eraldatavate teatavate asovärvainete kasutamise tuvastamine EN Lastele kasutamiseks ja laste hooldamiseks mõeldud tooted. Söögiriistad ja toitmisvahendid. Ohutusnõuded ja -katsed (ftalaatide katsemeetod) EN Lasteriiete ohutus. Nöörid ja paelad lasteriietel. Spetsifikatsioonid (maskeraadikostüümid) EN Lasertoodete ohutus EN Jõutrafode, elektrivarustusseadmete ja muude taoliste seadmete ohutus. Osa 2 7: Erinõuded mänguasjade trafodele IEC Juhiste koostamine struktuur, sisu ja esitus ISO IEC juhend 14 Ostualane teave tarbijatele mõeldud kaupade ja teenuste kohta 133

134 16. I SELGITUS. ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED Tabel 1. Kuidas teha kindlaks ettevõtja tüüp? Tootja vastavalt uues mänguasjade ohutuse direktiivis esitatud määratlusele Importija vastavalt uues mänguasjade ohutuse direktiivis esitatud määratlusele Levitaja vastavalt uues mänguasjade ohutuse direktiivis esitatud määratlusele Tingimuslikud märkused: 1. Tootja võib kirjaliku volitusega määrata tootja kohustuste täitmiseks volitatud esindaja (kuid MITTE tehnilise dokumentatsiooni koostamiseks). 2. Importija või levitaja, kes muudab toodet ja seeläbi selle vastavust nõuetele, võtab enda kanda tootja kohustused. 3. Seadusekohaste siltide lisamine jaemüügipakendile ei ole toote muutmine. Muutused, mis võivad mõjutada nõuetele vastavust, on materjali, värvi, vanusepiiri jms muutumine. 4. Sama toodet võib müüa mitme eri ärimudeli järgi, mis omakorda võib muuta osalevate isikute kohustusi. 5. Kui ELi üksus esitleb ennast tootjana (kinnitades tootele oma nime, aadressi jms), peetakse teda isikuks, kes laseb toote turule, isegi kui ta toodet füüsiliselt ei impordi. Sel juhul importijat ei ole.

135 Tüüpiline ärimudel Tootetsükkel 1 Tootmine ELis Toode arendatakse välja, valmistatakse ja seda müüakse ELis. tootja levitaja 2 Arendus ja kodumaine müük Toote arendab välja ja seda müüb ELi ettevõtja ELis, kuid see valmistatakse väljaspool ELi. tootja levitaja 3 Kolmas isik ja kodumaine müük (Toodet ei muudeta) Tarnija arendab välja toote, mida ei muudeta ning mida seejärel müüb ELis ELi ettevõtja tootja importija levitaja 4 Kolmas isik ja kodumaine müük (Toodet muudetakse) Tarnija toodet muudab (vt punkt 3 eespool) ELi ettevõtja või muudetakse seda tema jaoks ning seda müüakse ELis. tootja levitaja 5 Otseimport/FOB ELi välise ettevõtja arendatud toode, mida müüakse väljaspool ELi ning mida otseimpordib ELi ettevõtja. tootja importija 6 Otseimport/FOB - tootja on ELi üksus ELi ettevõtja arendatud toode, mida müüakse väljaspool ELi ning mida otseimpordib ELi ettevõtja. *5 tootja levitaja 7 Kolmas isik (vahendustasu müügi pealt) FOB ELi või ELi välise ettevõtja arendatud toode, mida müüb väljaspool ELi ELi või ELi väline müügiagent ning mida otseimpordib ELi ettevõtja. tootja importija 8 Tootjate volitatud esindaja ELis Toodet müüb ELi välise ettevõtja lepinguline esindaja, kes hoiab oma valduses (kuid ei koosta) tehnilist dokumenti. tootja Volitatud esindaja levitaja 9 Jaemüüja kaubamärgiga toode Toode arendatakse spetsiaalselt ELI jaemüüja jaoks ja see ostetakse väljaspool ELi. tootja 135

136 Kohustus Tootja Volitatud esindaja Importija Levitaja Artikkel 4 Tagada mänguasjade vastavus olulistele Artikkel 5 Ei ole lubatud Artikkel 6 Lasta turule üksnes nõuetele vastavaid Artikkel 7 Näidata üles asjakohast hoolsust ohutusnõuetele mänguasju Tehnilise Artikli 4 Jah Artikli 5 Ei ole lubatud. Artikli 6 Tagada, et see on tehtud KOHUSTUS PUUDUB dokumentatsiooni lõige 2, lõige 2 lõige 2 koostamine ning vastavus- ja ohutushindamiste tegemine artiklid 21, 18,19 Võib otsuse 768/2008/EÜ kohaselt osaliselt teostada vastavushindamismenetlust Tehnilise Artikli 4 10 aasta jooksul pärast Artikli 5 10 aasta jooksul pärast toote KOHUSTUS PUUDUB KOHUSTUS PUUDUB dokumentatsiooni lõige 3 toote turulelaskmist lõige 3 turulelaskmist säilitamine Nõudmise korral Artikli 4 Põhjendatud taotluse korral Artikli 5 Põhjendatud taotluse korral Artikli 6 10 aasta jooksul pärast Artikli 7 Põhjendatud taotluse korral tehnilise lõige 9 lõige 3 lõige 8 toote turulelaskmist lõige 5 dokumentatsiooni kättesaadavaks tegemine EÜ Artikli 4 Jah Artikli 5 Jah KOHUSTUS PUUDUB KOHUSTUS PUUDUB vastavusdeklaratsio lõige 2 lõige 3 136

137 oni koostamine Vastavusdeklaratsio Artikli 4 10 aasta jooksul pärast Artikli 5 10 aasta jooksul pärast toote Artikli 6 10 aasta jooksul pärast Artikli 7 Põhjendatud taotluse korral oni säilitamine ja lõige 3 toote turulelaskmist lõige 3 turulelaskmist lõige 8 toote turulelaskmist lõige 5 kättesaadavaks tegemine Vastavusmärgise Artikli 4 Jah Artikkel Jah Artikli 6 Tagada, et see on tehtud Artikli 7 Kontrollida, et see oleks tehtud (CE) ja tunnuskoodi lõige 2, 30, lõige 2 lõige 2 (tüübi-, partii-, artikli 4 määrus seeria- või lõige 5 e artikli mudelinumber) 5 lõige 2 kinnitamine Seeriatoodangu nõuetelevastavuse tagamine Artikli 4 lõige 4, artikli 19 lõige 2 Jah KOHUSTUS PUUDUB KOHUSTUS PUUDUB KOHUSTUS PUUDUB Nime ja aadressi Artikli 4 Jah Üksnes juhul, kui tootja asub Artikli 4 Jah Artikli 7 Kontrollida, et see oleks lisamine lõige 6 väljaspool ELi lõige 2, lõige 2 tehtud artikli 6 lõige 3 Tagamine, et Artikli 4 Jah Artikli 5 Sõltub kirjalikust volitusest Artikli 6 Jah Artikli 7 Jah mänguasjaga lõige 7 lõige 3 lõige 4 lõige 2 oleksid kaasas nõutud dokumendid 137

138 õiges keeles Nõuetele Artikli 4 Jah Artikli 5 Sõltub kirjalikust volitusest Artikli 6 Jah Artikli 7 Jah (hoolitseda selle eest, mittevastavate lõige 8, lõige 3 lõige 2, lõige 2, et see oleks tehtud) mänguasjade artikli 4 artikli 6 artikli 7 viimine nõuetega lõige 9 lõige 7, lõige 4, vastavusse. artikli 6 artikli 7 Ametiasutuste teavitamine lõige 9 lõige 5 ohutusriskist. Tagasivõtmine või kõrvaldamine. Nõudmise korral ametiasutustele teabe esitamine Turustatud Artikli 4 Jah Artikli 5 Sõltub kirjalikust volitusest Artikli 6 Jah KOHUSTUS PUUDUB mänguasjade lõige 4 lõige 3 lõige 6 pisteline kontroll (võttes arvesse riski) Registri pidamine Artikli 4 Jah Artikli 5 Sõltub kirjalikust volitusest Artikli 6 Jah KOHUSTUS PUUDUB kaebuste, nõuetele lõige 4 lõige 3 lõige 6 mittevastavate mänguasjade ja tagasivõtmiste kohta. Levitajate teavitamine sellisest seirest. 138

139 Säilitamise ja KOHUSTUS PUUDUB Artikli 6 Jah Artikli 7 Jah transpordi ajal ei tohi lõige 7 lõige 3 ohtu seada nõuetele vastavust Iga mänguasja tarneahelas osalevate muude ettevõtjate kindlakstegemine Artikkel 9 Jah Artikkel 9 Jah Artikkel 9 Jah 139

140 Tootjate kohustused (1) Tehnilise dokumentatsiooni koostamine ning ohutus- ja vastavushindamise tegemine Artikli 4 lõige 2, artiklid 18, 19 ja 21 (2) EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamine ja selle säilitamine kümne aasta jooksul. Tehnilise dokumentatsiooni säilitamine kümne aasta jooksul pärast mänguasja turule laskmist Artikli 4 lõige 2 Kui vastavus artikli 10 ja II lisa kohaldatavatele nõuetele on tõendatud, koostavad tootjad EÜ vastavusdeklaratsiooni ja tagavad selle ajakohasuse (artikkel 15). Artikli 4 lõige 3 Vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni tuleks säilitada kümne aasta jooksul pärast mänguasja turule laskmist. NB! Soovitatav on säilitada vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni kümne aasta jooksul pärast viimase mänguasja tarnimist. (3) Vastavusmärgise, partii- või seerianumbri kinnitamine mänguasjale või selle pakendile Artikli 4 lõige 2 CE-märgise kinnitamine vastavalt artikli 17 lõikele 1. CE-märgis kinnitatakse mänguasjale, etiketile või pakendile. CE-märgise kinnitamisest pakendile piisab, kui see on müügipunktis nähtav. Artikli 4 lõige 5 Tootjad tagavad, et nende mänguasjadel oleks tüübi-, partii-, seeria- või mudelinumber. Kui see ei ole mänguasja suuruse või liigi tõttu võimalik, võib selle märkida pakendile või mänguasjaga kaasasolevasse dokumenti. (4) Seeriatoodangu nõuetelevastavuse tagamine Artikli 4 lõige 4 ja artikli 19 lõige 2 Märkida nimi ja aadress mänguasjale või, kui see ei ole võimalik, mänguasja pakendile Artikli 4 lõige 6 Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga ühendust saab võtta. Veebisait on lisateave, kuid sellest aadressiks ei piisa. Tavaliselt koosneb aadress tänavanimest ja majanumbrist või postkastinumbrist ning postiindeksist ja linnast. Pakendite ja toodete puhul, millele on märgitud mitu kontaktaadressi, on soovitatav alla joonida selle büroo aadress, kus hoitakse tehnilist dokumentatsiooni.

141 (5) Tagamine, et nõutud dokumendid oleksid esitatud õiges keeles Artikli 4 lõige 7 Juhised ja ohutusalane teave peaksid olema asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijatele kergesti arusaadav(ad). Lisateavet leiate aadressilt: native (6) Nõuetele mittevastavate mänguasjade viimine nõuetega kooskõlla ja ametiasutuste teavitamine ohutusriskist. Tagasivõtmine või kõrvaldamine. Nõudmise korral pädevatele asutustele teabe esitamine Artikli 4 lõige 8 Direktiivis on sätestatud, et ELi turul kättesaadavaks tehtud mänguasjad peab kohe nõuetega vastavusse viima. Mänguasjade puhul, mis on juba turul ja mille puhul leitakse, et need ei vasta nõuetele, on soovitatav võtta kaasnevale riskile vastavaid meetmeid. Märkus: kuigi direktiivis nõutakse, et kõik ettevõtjad teavitaksid ametiasutusi ohutusriskist, soovitatakse ettevõtjatel tungivalt teha koostööd, et koostada põhjalik teabepakett, millega tagataks koordineeritud vastumeetmed. Artikli 4 lõige 8 Tootjad peaksid võtma ühendust asjakohase ametiasutusega, kui neil on põhjusta arvata, et mänguasi kujutab endast ohutusriski. Artikli 4 lõige 9 Tootjad peaksid suutma esitada päringu liigile vastava dokumentatsiooni. Sellised dokumendid tuleb esitada kergesti arusaadavas keeles, mis tähendab, et hiinakeelsed dokumendid ei ole ilmselgelt lubatud. Vajalik võib olla tõlkida tehnilise dokumentatsiooni teatavad osad päringu esitanud ametiasutuse keelde, kui inglise keel ei sobi. (7) Turustatud mänguasjade pisteline kontroll (võttes arvesse riski) Artikkel 4 See ei tähenda, et iga turustatud toodet tuleks kontrollida. Soovitatav on kasutada otstarbekohast riskipõhist lähenemist. Kuna see on ka importijate kohustus, on soovitatav teha topeltkontrolli vältimiseks teataval määral koostööd. (8) Tuleb pidada registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate mänguasjade ja tagasivõtmiste kohta ning teavitada levitajaid sellisest seirest. Artikli 4 lõige 4 Piisab sellest, kui levitajaid teavitatakse süsteemidest, mida tootja vastava seire tegemiseks kasutab. Levitajaid ei ole vaja teavitada igast kaebusest. 141

142 Kui nõuetele mittevastav mänguasi kujutab endast riski ja vajalik on selle tagasivõtmine, tuleb loomulikult teavitada teisi tarneahelas osalevaid isikuid. Säilitamise ja transpordi ajal ei tohi ohtu seada nõuetele vastavust. Ehkki see ei ole tootjate konkreetne kohustus, peaksid nad seda nõuet siiski endale teadvustama ja tagama, et nende vastutuse all ei seataks ladustamise ja transpordi ajal ohtu mänguasjade nõuetelevastavust. (9) Iga mänguasja tarneahelas osalevate teiste ettevõtjate kindlakstegemine Artikkel 9 Tarneahel peaks olema jälgitav, mis tähendab, et tootjatel peaks olema võimalik teha kindlaks ettevõtja, kes on neile mänguasja tarninud, ja mis tahes ettevõtja, kellele nemad on mänguasja tarninud. Soovitatav on tagada iga mänguasja puhul terve tarneahela tundmine ja dokumenteerimine. Dokumendid tuleb säilitada, sest see teave peab olema kättesaadav kümne aasta jooksul pärast mänguasja turule laskmist. Soovitatav on säilitada neid dokumente kümme aastat pärast mänguasja viimast tarnet. 142

143 Importijate kohustused (1) Tehnilise dokumentatsiooni koostamine ning vastavus- ja ohutushindamise tegemine Artikli 6 lõige 2 Importija kohustus on kontrollida, kas tootja on teostanud asjakohase vastavushindamise. Oluline on märkida, et selle kohustusega ei nõuta, et importija hangiks või säilitaks sellist dokumentatsiooni, vaid ta peab lihtsalt tagama selle kättesaadavuse. Piisab sellest, kui importija kontrollib, kas tootjal on selleks otstarbeks kasutusel süsteemid ja menetlused; ta ei pea nõudma tõendeid iga toote kohta eraldi. NB! Tuleb märkida, et selliste dokumentide esitamiseks on määratud ajaline piir. Kui importijad ei ole kindlad, kas nad suudavad asjakohase dokumentatsiooni ettenähtud tähtaja jooksul tootjalt saada, peaksid nad selle dokumentatsiooni ise hankima ja seda säilitama. (2) EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamine ja selle säilitamine kümne aasta jooksul Artikli 6 lõige 8 Importija säilitab EÜs EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat. Muu tehnilise dokumentatsiooni osas peab importija tagama, et selle saab teha ametiasutustele kättesaadavaks kümne aasta jooksul pärast mänguasja turulelaskmist. Oluline on märkida, et selle kohustusega ei nõuta, et importijad hangiksid või säilitaksid sellist dokumentatsiooni (välja arvatud EÜ vastavusdeklaratsioon), vaid nad peavad lihtsalt tagama selle kättesaadavuse. Kui aga importijad ei ole kindlad, kas nad suudavad ettenähtud tähtaja jooksul asjakohase dokumentatsiooni tootjalt saada või kas tootja säilitab seda kümne aasta jooksul, peaksid nad selle dokumentatsiooni ise hankima ja seda säilitama. Märkus: soovitatav on säilitada vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni kümme aastat pärast viimase mänguasja tarnet. (3) Vastavusmärgise, partii- või seerianumbri kinnitamine mänguasjale või selle pakendile Artikli 6 lõige 2 Importijad peavad tagama üksnes selle, et tüübi-, partii-, seeria- või mudelinumber ja CEmärgis oleks olemas. Importijad ei pea kontrollima igat toodet eraldi, vaid nad peavad üksnes tagama, et toojal on kasutusel asjakohased süsteemid ja menetlused. 143

144 Importijad, kes teevad saatmiseelseid kontrolle, võivad soovida seda kohustust täita. (4) Nime ja aadressi märkimine mänguasjale või pakendile Artikli 6 lõiked 2 ja 3 Importijad peaksid märkima mänguasjale, või kui see ei ole võimalik, mänguasja pakendile oma nime ja aadressi. See tähendab, et lubatud on need üksikasjad märkida üksnes jaemüügipakendile, juhul kui importijad peavad tootele oma nime ja aadressi märkimiseks pakendi avama. Märkus: importijad peavad tagama ka selle, et mänguasjal või selle pakendil oleks tootja aadress. Veebisait on lisateave, kuid sellest kontaktaadressiks ei piisa. Tavaliselt koosneb aadress tänavanimest ja majanumbrist või postkastinumbrist ning postiindeksist ja linnast. Kui tootja asub väljaspool ELi ja importija laseb mänguasja turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turulelastud mänguasja, peetakse tootjaks importijat. Sel juhul märgitakse mänguasjale (või pakendile või kaasasolevasse dokumenti) üksnes tootjaks peetava importija aadress. Kui tootja on pärit EList, kuigi tooteid valmistatakse väljaspool ELi, peetakse tootjat isikuks, kes laseb mänguasjad ELi turule, kuigi ta neid reaalselt ei impordi seda võib teha tema nimel muu ettevõte. Sel juhul importija määratluse tähenduses importija puudub ning piisab üksnes tootja aadressi esitamisest. (5) Tagamine, et nõutud dokumendid oleksid esitatud õiges keeles Artikli 6 lõige 4 Juhised ja ohutusalane teave peaksid olema asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijatele kergesti arusaadav(ad). Lisateavet leiate aadressilt: native (6) Nõuetele mittevastavate mänguasjade viimine nõuetega kooskõlla. Ametiasutuste teavitamine ohutusriskist. Tagasivõtmine või kõrvaldamine. Nõudmise korral pädevatele asutustele teabe esitamine Artikli 6 lõige 2 ja artikli 6 lõige 7 Importijad peaksid lõpetama nõuetele mittevastavate toodete tarnimise ja konsulteerima kohe tootjaga. Soovitatav on võtta riskile vastavaid meetmeid. Märkus: kuigi direktiivis nõutakse, et kõik ettevõtjad teavitaksid ametiasutusi ohutusriskist, soovitatakse ettevõtjatel tungivalt teha koostööd, et koostada põhjalik teabepakett, millega tagataks koordineeritud vastumeetmed. Importijad peaksid võtma ühendust asjakohase ametiasutusega, kui neil on põhjust arvata, et mänguasi kujutab endast ohutusriski. 144

145 Tuleb märkida, et igal ettevõtjal võib olla erinev asukohajärgne ametiasutus. Artikli 6 lõige 9 Sellised dokumendid tuleb esitada kergesti arusaadavas keeles, mis tähendab, et hiinakeelsed dokumendid ei ole ilmselgelt lubatud. Vajalik võib olla tõlkida tehnilise dokumentatsiooni teatavad osad päringu esitanud ametiasutuse keelde, kui inglise keel ei sobi. (7) Turustatud mänguasjade pisteline kontroll (võttes arvesse riski) Artikli 6 lõige 6 See ei tähenda, et iga turustatud toodet tuleks kontrollida. Soovitatav on kasutada otstarbekohast riskipõhist lähenemist. Kuna see on ka tootjate kohustus, on soovitatav teha topeltkontrolli vältimiseks teataval määral koostööd. Tuleb pidada registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate mänguasjade ja tagasivõtmiste kohta ning teavitada levitajaid sellisest seirest. Piisab sellest, kui levitajaid teavitatakse süsteemidest, mida tootja vastava seire tegemiseks kasutab. Levitajaid ei ole vaja teavitada igast kaebusest. Kui nõuetele mittevastav mänguasi kujutab endast riski ja vajalik on selle tagasivõtmine, tuleb loomulikult teavitada teisi tarneahelas osalevaid isikuid. (8) Säilitamise ja transpordi ajal ei tohi ohtu seada nõuetele vastavust See võib hõlmata hooletut käsitsemist või ebasobivaid säilitustingimusi (nt puit- või plüüsmänguasjade hoidmine niisketes tingimustes). (9) Iga mänguasja tarneahelas osalevate teiste ettevõtjate kindlakstegemine Artikkel 9 Tarneahel peaks olema jälgitav, mis tähendab, et importijatel peaks olema võimalik teha kindlaks ettevõtja, kes on neile mänguasja tarninud, ja mis tahes ettevõtja, kellele nemad on mänguasja tarninud. Soovitatav on tagada iga mänguasja puhul terve tarneahela tundmine ja dokumenteerimine. Dokumendid tuleb säilitada, sest see teave peab olema kättesaadav kümne aasta jooksul pärast mänguasja turule laskmist. Soovitatav on säilitada neid dokumente kümme aastat pärast mänguasja viimast tarnet. 145

146 Levitajad (1) Vastavusmärgise, partii- või seerianumbri kinnitamine mänguasjale või selle pakendile Artikli 7 lõige 2 Levitajad peavad tagama nõutud vastavusmärgiste olemasolu. Levitajad ei pea kontrollima igat toodet eraldi, vaid nad peavad olema üksnes kindlad, et toojatel on kasutusel asjakohased süsteemid ja menetlused. (2) Nime ja aadressi märkimine mänguasjale või pakendile Artikli 7 lõige 2 Levitajad peavad üksnes kontrollima, et aadress oleks märgitud. Märgitud peaks olema importija ja/või tootja aadress. (3) Tagamine, et juhised ja ohutusalane teave oleksid esitatud õiges keeles Artikli 7 lõige 2 Juhised ja ohutusalane teave peaksid olema asjaomase liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijatele kergesti arusaadav(ad). Lisateavet leiate aadressilt: native (4) Nõuetele mittevastavate mänguasjade viimine nõuetega kooskõlla. Ametiasutuste teavitamine ohutusriskist. Tagasivõtmine või kõrvaldamine. Nõudmise korral pädevatele asutustele teabe esitamine Artikli 7 lõiked 2 ja 4 Kui levitajal on põhjusta arvata, et mänguasi ei vasta olulistele ohutusnõuetele (artikkel 10) ning eriohutusnõuetele (II lisa), ei tee ta mänguaja turul kättesaadavaks enne, kui see on viidud nõuetega kooskõlla. Levitaja kohustus on peatada nõuetele mittevastava toote müük ja konsulteerida kohe tootja või importijaga mänguasja nõuetega kooskõlla viimise asjus. Soovitatav on võtta riskile vastavaid meetmeid. Artikli 7 lõige 5 Kuigi direktiivis nõutakse, et kõik ettevõtjad teavitaksid ametiasutusi ohutusriskist, soovitatakse ettevõtjatel tungivalt teha koostööd, et koostada põhjalik teabepakett, millega tagataks koordineeritud vastumeetmed. 146

147 Levitajad peaksid ühendust võtma asukohajärgse ametiasutusega, kui neil on põhjust arvata, et mänguasi kujutab endast ohutusriski. Tuleb märkida, et igal ettevõtjal võib olla erinev asukohajärgne ametiasutus. (5) Tuleb pidada registrit kaebuste, nõuetele mittevastavate mänguasjade ja tagasivõtmiste kohta ning teavitada levitajaid sellisest seirest Levitajad ei ole kohustatud pidama registrit, kuid neil soovitatakse teavitada muid tarneahelas osalevaid ettevõtjaid võimalikest ohutusega seotud kaebustest. (6) Säilitamise ja transpordi ajal ei tohi ohtu seada nõuetele vastavust Artikli 7 lõige 3 See võib hõlmata hooletut käsitsemist või ebasobivaid säilitustingimusi (nt puit- või plüüsmänguasjade hoidmine niisketes tingimustes). (7) Iga mänguasja tarneahelas osalevate muude ettevõtjate kindlakstegemine Artikkel 9 Tarneahel peaks olema jälgitav, mis tähendab, et levitajatel peaks olema võimalik teha kindlaks ettevõtja, kes on neile mänguasja tarninud, ja mis tahes ettevõtja, kellele nemad on mänguasja tarninud. Soovitatav on tagada iga mänguasja puhul terve tarneahela tundmine ja dokumenteerimine. Dokumendid tuleb säilitada, sest see teave peab olema kättesaadav kümne aasta jooksul pärast mänguasja turule laskmist. Soovitatav on säilitada neid dokumente kümme aastat pärast mänguasja viimast tarnet. 147

148 Volitatud esindaja 1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. 2. Artikli 4 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. 3. Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses määratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist: a) hoida EÜ vastavusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni liikmesriigi järelevalveasutusele kättesaadavana 10 aasta vältel pärast seda, kui mänguasi on turule lastud; b) esitada pädeva riikliku ametiasutuse põhjendatud nõudmise korral kõnealusele ametiasutusele mänguasja vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon; c) teha pädevate riiklike ametiasutustega nende nõudmise korral koostööd kõigis nende volitustega hõlmatud mänguasjadega kaasnevate riskide kõrvaldamiseks võetud meetmetes. 148

149 17. II SELGITUS. SELGELT NÄHTAVAD JA KERGESTI LOETAVAD HOIATUSED Asutused, kes vastutavad direktiivi 2009/48/EÜ alusel standardite koostamise eest, peaksid eelduste kohaselt vaatama üle kehtivad standardnõuded hoiatuste nähtavuse ja loetavuse kohta. Selle töö käigus peaksid standardite väljatöötajad võtma vajaduse korral arvesse olemasolevaid juhendeid ja standardeid, nagu CEN juhend 11 Tarbijate jaoks oluline tooteinfo, IEC juhend 14 Ostualane teave tarbijatele mõeldud kaupade ja teenuste kohta, CEN TR Lastele kasutamiseks ja laste hooldamiseks mõeldud toodete ohutusjuhised ja IEC Juhiste koostamine. Neid juhendeid arvesse võttes peavad standardite väljatöötajad pidama silmas ka seda, et loetavus peaks alati sõltuma toote konkreetsest hindamisest ja pakendi suurusest. Eespool nimetatud juhendid ja standardid sisaldavad näiteks järgmisi soovitusi ja avaldusi, mida tuleks standardimistöös arvesse võtta (alljärgnev tekst on lisatud üksnes teabe eesmärgil). Nõuded on esitatud mänguasjade ohutuse direktiivis ja asjakohastes harmoneeritud standardites. Mänguasjade ohutuse direktiivi kohaselt peab sõna Hoiatus ja sellega kaasnev tekst olema kergesti loetav. Selleks tuleb arvestada mitme teguriga. Arusaadavad hoiatused koosnevad mõistetavatest ja kergesti loetavatest hoiatustest. Loetavuse seisukohast on olulised järgmised aspektid: kujundus; kirja suurus, tüüp ja kirjagarnituur; värvid ja kontrast; joonised; füüsikalised elemendid. Hoiatuse kujundus Hoiatused ei ole suunatud lastele, vaid lapse järele valvavatele täiskasvanutele. Hoiatuslaused peaksid kirjeldama ohu liiki ja selle tagajärgi ning nendega tuleks anda juhtnööre, mida teha ja mida vältida. Ülesehituselt peaksid need vastama järgmisele struktuurile ja koosnema järgmistest osadest: juhtnöörid/oht/tagajärjed. Mõningatel juhtudel ei pea need osad üksteistele otseselt järgnema. Ohud ja tagajärjed tuleks täpsustada juhul, kui need ei ole ilmselged. Hoiatustele peab eelnema sõna Hoiatus(ed). Vanusepiiri sätestatav hoiatuse sümbol, kui see on olemas, või hoiatus peaks paiknema mänguasjal, mänguasjale kinnitatud etiketil või pakendil silmapaistvas kohas. Märke konkreetse ohu kohta, mille korral on vaja esitada hoiatus/piirang Ei ole sobiv alla kolmeaastastele lastele, võib aga esitada kasutusjuhistes. Hoiatused tuleb märkida mänguasjale järgmistel juhtudel: kui ohutusalasele teabele tuleb eraldi tähelepanu juhtida (nt kui seotud ohud on tõsised), kui oht esineb mänguasja igal kasutuskorral või kui ohtlik kasutamine võib tõenäoliselt ilmneda pärast teatavat kasutusaega. Nt hoiatus lapsevoodi kohale riputatavate mänguasjade kohta. Hoiatused, mis määravad mänguasja ostuotsuse, peavad olema enne ostu sooritamist selgelt nähtavad ja esitatud tarbijapakendil.

150 Kirja suurus, tüüp ja kirjagarnituur ohutuslausete kriteeriumid ja suunised Tähtede x-kõrgus on tootel asuva teksti puhul vähemalt 3 mm, kui eeldatavad lugemistingimused on optimaalsed (nt lugemiskaugus 0,5 m ja hea valgustus), või 8 mm, kui eeldatavad lugemistingimused on kehvad (nt lugemiskaugus 2 m ja kehv valgustus). Pideva tekstiga käsiraamatutes jne on tähtede x-kõrgus vähemalt 1,5 mm. Isegi kui eespool kirjeldatud suuniseid x-kõrguse kohta arvesse võetakse, tuleks asjaomase tooteinfo loetavust kontrollida reaalsetes ostu- ja kasutustingimustes ja sihtrühma seas. Kujundus, suurus ohutussümbolite kriteeriumid ja suunised Harmoneeritud standardi EN 71-1 kohaselt on piktogrammi disaini üksikasjad järgmised: ring ja läbitõmmatud joon peaksid olema punased, taust peaks olema valge ning vanusevahemik ja nägu peaksid olema mustad. Sümbolit kasutatakse üksnes vanusevahemiku 0 3 aastat märkimiseks ning mitte ühegi teise vanusevahemiku puhul, et vältida sümboli väärtõlgendusi. Sümboli läbimõõt on vähemalt 10 mm. Standardi TR kohaselt peaks teiste ohutussümbolite kõrgus olema vähemalt 12 mm ning CEN juhendi 11 kohaselt on ohutussümbolite üldine soovitatav kõrgus 20 mm. Värvid ja kontrast Oluline on teksti ja tausta vaheline kontrast. Liiga väike kontrast teksti ja tausta vahel kahjustab teabe kättesaadavust. Seetõttu ei tohiks teksti taha põhimõtteliselt paigutada taustapilte, sest need võivad kahjustada teabe selgust, muutes lugemise raskemaks. Kasutatud värvide suhe on sama tähtis kui värvid ise. Üldreeglina tuleks tume tekst trükkida heledale taustale. Kuid teatavatel juhtudel võib konkreetsete hoiatuste esiletõstmiseks kasutada vastupidist esitust (hele tekst tumedal taustal). Sellistel juhtudel tuleb hoolikalt analüüsida trükikvaliteeti ja võib-olla tuleb kasutada suuremat tüüpi või paksu kirja. Teksti ja tausta jaoks ei tohiks kasutada sarnaseid värve (nt valge tekst kollasel taustal) ning punase ja rohelise ning sinise ja kollase kombinatsioone, sest need halvendavad loetavust. Illustratsioonid: sümbolite ja piktogrammide kasutamine Sümbolid ja piktogrammid võivad olla kasulikud, eeldusel et sümboli tähendus on selge ja jooniste suurus võimaldab neid kergesti lugeda. Neid peaks kasutama orienteerumise hõlbustamiseks, teksti teatavate aspektide selgitamiseks või esiletõstmiseks ning reeglina ei tohiks nendega asendada tegelikku teksti. Võib-olla on vaja tõendust, millega tagatakse nende tähenduse üldine mõistetavus ning see, et need ei tekita eksiarvamusi ega segadust. Kui teatava piktogrammi tähendusega seoses esineb mingitki kahtlust, peetakse piktogrammi ebasobivaks. Sümbolid tuleks koostada tunnustatud standardite kohaselt, need peaksid olema täielikult välja töötatud ja neid peaks katsetama kõikidest sotsiaalsetest, majanduslikest ja kultuurilistest rühmadest pärit tarbijate seas kõikjal Euroopas. Füüsikalised elemendid Paberi kaalu valimisel tuleks valida piisavalt paks paber, et vähendada läbipaistvust, mis muudab lugemise raskeks. 150

151 Läikiv paber peegeldab valgust, mistõttu on teavet raske lugeda, nii et kaaluda tuleks pinnakatteta paberi kasutamist. Hoolitseda tuleb selle eest, et voldiku kokkumurdejooned ei kahjustaks teabe loetavust. 151

152 18. III SELGITUS. CE-MÄRGIS CE-märgise kasutamise põhimõtted CE-märgis sümboliseerib mänguasja nõuetekohasust. Mänguasjale kinnitatud CEmärgisega annab tootja teada järgmist: mänguasi vastab kõikidele kohaldatavatele nõuetele ning ta vastutab selle eest täielikult. CE-märgist käsitlevad üldpõhimõtted on sätestatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30. CE-märgise kinnitamise eeskirjad on sätestatud mänguasjade ohutuse direktiivi artiklis 17. Kuna kõikidel uue lähenemisviisi direktiividega hõlmatud toodetel on CEmärgis, ei ole sellel märgisel ärilist eesmärki. Samuti ei näita CE-märgis päritolu, sest ei tähenda, et toode on valmistatud ühenduses. CE-märgis on kohustuslik ning see kinnitatakse mänguasjale enne selle turulelaskmist. Kui mänguasju reguleeritakse mitme direktiiviga, mille kõigiga on ette nähtud CEmärgise kinnitamine, näitab vastavusmärgis, et mänguasi vastab eeldatavasti kõikide asjaomaste direktiivide sätetele. See tähendab, et juhul, kui mänguasja käsitletakse teises direktiivis (näiteks elektromagnetilise ühilduvuse direktiivis), millega on ette nähtud CEmärgise kinnitamine, võib mänguasjale CE-märgise kinnitada üksnes siis, kui mänguasi vastab kõikide asjaomaste direktiivide (mänguasjade ohutuse direktiiv ja nt elektromagnetilise ühilduvuse direktiiv) sätetele. CE-märgis peaks olema ainus vastavusmärgis, mis osutab sellele, et mänguasi vastab ühenduse ühtlustavatele õigusaktidele. Teisi märgiseid võib kasutada, kui need aitavad kaasa tarbijakaitse parandamisele ja ei ole hõlmatud ühenduse ühtlustavate õigusaktidega. CE-märgise kinnitamine CE-märgise kinnitab ainult tootja või tema volitatud esindaja. CE-märgist ei tohi põhimõtteliselt kinnitada enne vastavushindamismenetluse läbimist, millega tagatakse, et mänguasi vastab kõikidele asjakohaste direktiivide sätetele. CE-märgis sümboliseerib vastavust asjaomastes direktiivides käsitletud olulistele avalikele huvidele. Seetõttu peetakse seda oluliseks teabeks liikmesriikide ametiasutustele ja teistele asjakohastele isikutele (nt levitajad, tarbijad ja muud kasutajad). Sellest tulenevalt tähendab nähtavuse nõue, et CE-märgis peab olema kõikide osaliste jaoks kergesti ligipääsetav. Selle võib näiteks kinnitada toote tagumisele või alumisele küljele. Loetavuse tagamiseks peab see olema vähemalt 5 mm kõrge. Samuti on see kustutamatu, mis tähendab, et seda ei saa tavapärastes tingimustes märgatavat jälge jätmata kustutada (nt mõningates tootestandardites kasutatakse vee ja lakibensiiniga hõõrumise katset). Siiski ei tähenda see, et CE-märgis peab olema toote lahutamatu osa. CE-märgis koosneb tähtedest CE järgmisel kujul: 152

153 CE-märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada eespool esitatud joonise proportsioonidest. Siiski on CE-märgis vähemalt 5 mm kõrge. Tootja võib valida, kas ta kinnitab CE-märgise nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult mänguasjale, mänguasjale kinnitatud etiketile või pakendile. Väikeste mänguasjade või väikestest osadest koosneva mänguasja CE-märgise võib kanda ka etiketile või mänguasjaga kaasas olevale voldikule. Kui müügiletis või -riiulil väljapandud mänguasjade puhul ei ole see tehniliselt võimalik, ning tingimusel, et müügiletti või -riiulit kasutati algselt mänguasjade pakendina, kinnitatakse CE-märgis sellele letile või riiulile. Kui mänguasi on pakendis ja CE-märgist ei ole läbi pakendi näha, kinnitatakse CEmärgis vähemalt pakendile. CE-märgis kinnitatakse mänguasjale enne selle turule laskmist. Lisaks vastavusmärgisele võib pakendil olla piktogramm või muu märgis, mis osutab erilisele riskile või kasutusviisile. CE-märgise ÕIGE kinnitamine CE-märgis ja muud märgised (vt ka 3.8.1) CE-märgis on ainus märgis, mis sümboliseerib vastavust mänguasjatootjate suhtes kehtestatud kohustustele. Liikmesriigid hoiduvad siseriiklikes õigusnormides viidete kasutamisest teistele ühenduse märgistele, mis tähendaks CE-märgisega seotud eesmärkide täitmist. Mänguasjal võib olla teisi märgiseid ja märke, eeldusel et need: täidavad teist eesmärki kui CE-märgis, ei põhjusta segadust ning 153

154 ei vähenda selle loetavust ja nähtavust. Tootele on keelatud kinnitada selliseid märgiseid, märke või pealiskirju, mis võivad kolmandaid isikuid seoses CE-märgise tähenduse või vormiga eksitada. Õiguslike märgiste (nt tootja kaitstud kaubamärk) või heakskiidetud sertifikaatide või muude märkide kinnitamine lisaks CE-märgisele on lubatud niivõrd, kuivõrd sellised märgised või märgid ei tekita segadust seoses CE-märgisega ning ei vähenda CE-märgise loetavust ja nähtavust. Segaduse tekitamise all võidakse silmas pidada ebaselgust kas seoses CEmärgise tähenduse või vormiga. Selle üle, kas märgis või märk on eksitav, tuleks otsustada kõikide asjakohaste isikute vaatepunktist, kes võivad sellega kokku puutuda. Lisateavet CE-märgise kohta leiab järgmistelt veebisaitidelt:

155 Kokkuvõte Järgmises tabelis esitatakse ülevaade vajaliku teabe märkimisest vastavalt direktiivile 2009/48/EÜ Identifitseerimi Identifitseerimi Aadress Aadress (kui CE-märgis CE- CE-märgis Hoiatus Hoiatus snumber snumber (kui ei ole märgis (müügiletis (ilma mänguasja võimalik (väike olevad pakendita suurus/laad märkida mänguasi mänguasjad) mänguasi seda ei mänguasjale ) ) võimalda)) ) Mänguasi X X X X VÕI Pakendamine X X X X X X Dokument (voldik/kasutusj uhend) X X X X X (kui on asjakohane) Mänguasjale kinnitatud etikett X X X X X X X

156 Jaemüügilett X (kui müügiletti kasutatakse pakendina) Märkus: CE-märgis peab olema pakendit väljastpoolt vaadates alati nähtav. Märkus: ostuotsust määravad hoiatused on tarbijale enne ostu sooritamist alati nähtavad (sealhulgas veebist ostes). 156

157 Järgmises tabelis esitatakse ülevaade vajaliku teabe märkimisest vastavalt direktiivile 88/378/EMÜ. Aadress Aadress (väiksed CE-märgis CE- Hoiatus mänguasjad) märgis (väike mänguasi ) Mänguasi X X X Pakendamine X* X* X* X* X Dokument (voldik/kasutusjuhend/ etikett) X* X* X Märkus: * tarbijate tähelepanu tuleb juhtida sellele, et soovitatav on teave säilitada. 157

158 19. IV SELGITUS. MÄNGUASJADE OSAD, MIS ON MUUL VIISIL OTSESELT TOIDU KÜLGE KINNITATUD

159 159

160 20. V SELGITUS. ÜLEVAADE TEKSTIILMÄNGUASJADEST Alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjad peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et neid saaks puhastada. Tekstiilmänguasi peab seetõttu olema pestav, välja arvatud siis, kui ta sisaldab mehhanismi, mida veega pesemine võib kahjustada. Mänguasi peab kooskõlas käesoleva punkti sätetega ja tootja juhistega vastama ohutusnõuetele ka pärast puhastamist. Alla 36 kuu vanustele lastele ettenähtud mänguasjad puhastatavad 160

161 Alla 36 kuu vanustele lastele ettenähtud tekstiilmänguasjad vees pestavad 161

162 162

163 163

164 Alla 36 kuu vanustele lastele ettenähtud mänguasjad, mis sisaldavad mehhanismi puhastatavad Sisaldab kõristi mehhanismi, mida võidakse kahjustada Sisaldab kõristi mehhanismi, mida võidakse kahjustada 164