EUROOPA LIIDU NÕUKOGU. Brüssel, 19. september 2012 (20.09) (OR. en) 13960/12 FIN 674

Väljavõte

1 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 19. september 2012 (20.09) (OR. en) 13960/12 FIN 674 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor Kättesaamise kuupäev: 19. september 2012 Saaja: Uwe CORSEPIUS, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Komisjoni dok nr: COM(2012) 536 final Teema: aasta üldeelarve paranduseelarve projekt nr 5 - Tulude koondarvestus - Kulude eelarvestus jagude kaupa - III jagu Komisjon Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele komisjoni dokument COM(2012) 536 final. Lisatud: COM(2012) 536 final 13960/12 io DG G II A ET

2 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 536 final AASTA ÜLDEELARVE PARANDUSEELARVE PROJEKT nr 5 TULUDE KOONDARVESTUS KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA III jagu Komisjon ET ET

3 2012. AASTA ÜLDEELARVE PARANDUSEELARVE PROJEKT nr 5 TULUDE KOONDARVESTUS KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA III jagu Komisjon 2

4 Võttes arvesse: Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a, nõukogu 25. juuni aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, 1 eriti selle artiklit 37, 1. detsembril 2011 vastuvõetud Euroopa Liidu aasta üldeelarvet 2, 20. aprillil 2012 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 1/2012 3, 12. juunil 2012 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 2/2012 4, 5. juulil 2012 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 3/2012 5, 20. juunil 2012 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 4/2012 6, esitab Euroopa Komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 5. TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA Tulude ja kulude eelarvestuses eelarvejagude kaupa tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil ( Teadmiseks on lisatud nende muudatuste ingliskeelne versioon, mis moodustab eelarve lisa EÜT L 248, , lk 1. ELT L 56, , lk 1. ELT L 184, , lk 1. ELT L 214, , lk 1. ELT L 221, , lk 1. COM(2012) 340 final. 3

5 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS EUROOPA LIIDU SOLIDAARSUSFONDI KASUTUSELEVÕTMINE EUROOPA LIIDU SOLIDAARSUSFONDI RAHASTAMINE EELARVEREA MUUTMINE KOONDTABEL FINANTSRAAMISTIKU RUBRIIKIDE KAUPA

6 1. SISSEJUHATUS aasta paranduseelarve projektis (PEP) nr 5 käsitletakse järgmisi küsimusi: Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Itaalias Emilia-Romagna piirkonda kahjustanud maavärinate tagajärgedega; eelarverea (Ettevalmistav tegevus Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011) muutmine, asendades sidekriipsu maksete assigneeringute veerus märkega pro memoria (p.m), et võimaldada lõppmaksete tegemist. 2. EUROOPA LIIDU SOLIDAARSUSFONDI KASUTUSELEVÕTMINE 20. mail 2012 tabas ulatuslikku ala Põhja-Itaalias tugev, Richteri skaala järgi 5,9 magnituudine maavärin, põhjustades paljudes linnades ja külades, eelkõige epitsentri läheduses, peamiselt Emilia- Romagna piirkonna Modena ja Ferrara provintsis, raskeid kahjustusi. 29. mail toimus teine maavärin tugevusega 5,8 magnituudi, mille epitsenter oli esimese omast veidi läänepool. Mõlemale maavärinale järgnes mitu tugevat järeltõuget. Maavärinates hukkus 27 inimest, viga sai umbes 350 ning evakueerida tuli rohkem kui inimest. Ulatuslikku kahju said hooned, taristud, äriettevõtted, tööstusrajatised, põllumajandus ja oluline kultuuripärand. Itaalia esitas taotluse abi saamiseks Euroopa Liidu Solidaarsusfondist. Komisjoni talitused on taotluse põhjalikult läbi vaadanud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002, eriti selle artiklitega 2, 3 ja 4. Nende hinnang oli üldjoontes järgmine: (1) Komisjon sai Itaalialt taotluse 27. juulil 2012 kümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 20. mail (2) Maavärinate puhul oli tegemist loodusõnnetusega ja need kuuluvad solidaarsusfondi peamisse rakendamisalasse. Kaks suuremat maavärinat ja sajad järeltõuked toimusid paari nädala jooksul ja mõjutasid peamiselt Emilia-Romagna kaht provintsi, kuid mõju ulatus ka naaberprovintsidesse ning Veneto ja Lombardia piirkonda. Vastavalt solidaarsusfondi väljakujunenud poliitikale loetakse kaht samalaadset, samas piirkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul toimunud sündmust üheks loodusõnnetuseks. (3) Finantsabi summa arvutamise aluseks on otseste kahjude kogusumma. Itaalia ametiasutused hindasid otseste kahjude kogusummaks eurot. See summa moodustab 0,86 % Itaalia kogurahvatulust ja ületab peaaegu neljakordselt Itaalia suhtes aastal kehtivat solidaarsusfondi miljoni euro suurust (s.o 3 miljardit aasta hindades) kasutuselevõtukünnist. Kuna hinnanguliselt on otsesed kahjud solidaarsusfondi kasutuselevõtu künnisest suuremad, võib õnnetust lugeda suureks loodusõnnetuseks ning seega kuulub see nõukogu määruse (EÜ) nr 2012/2002 põhirakendusalasse. (4) Taotlus sisaldab maavärina mõju üsna üksikasjalikku kirjeldust ja hinnangulise kogukahju jaotust piirkondade kaupa. Arvesse on võetud riiklikult kodanikukaitse osakonnalt saadud koondteavet. Selle teabe kohaselt põhjustasid maavärinad tugevat kahju põhitaristule, kodudele, avalikele hoonetele, äriettevõtetele ja piirkonna olulisele kultuuripärandile. Maavärinad põhjustasid rasket kahju elanikkonnale, mõjutades peaaegu 1 miljonit inimest Emilia-Romagna, Veneto ja Lombardia piirkonna 6 provintsi 106 omavalitsuses. Ülekaalukalt suurim osa kahjudest (peaaegu 92 %) registreeriti Emilia-Romagnas, eelkõige Modena, 5

7 Ferrara, Bologna ja Reggio Emilia provintsis. Lombardia ja Veneto said vähem kahju vastavalt peaaegu 8 % ja 0,4 % kogukahjust. Ainuüksi Emilia-Romagnas pidi umbes inimest jätma oma kodud ja otsima ajutist majutust. Suur osa elanikkonnast leidis sõltumatu majutuse, kus nad saavad valitsuse toetust, samal ajal, kui umbes inimest on taotlenud abi. Hädaabiteenistused on pidanud seadma sisse umbes 90 hädaabilaagrit ja majutuskohta siseruumides. (5) Maavärinast mõjutatud piirkond on tihedasti asustatud ja selle majandus kõrgeltarenenud, erinevates tööstus-, tootmis- ja käsitöösektorites on palju ettevõtjaid, paljud neist üleriigilise tähtsusega, kes said enneolematut kahju, kui varises kokku suur osa tööstushoonetest. On oht, et nimetatud tegevusalad paigutatakse ümber muudesse piirkondadesse. Märkimisväärset kahju sai põllumajandus ning sellel on eeldatavasti raske mõju sellistele toodetele nagu Grana Padano ja Parmigiano Reggiano juust ja palsamäädikas. Üldiselt eeldatakse, et loodusõnnetus põhjustab olulise languse tootmises, kaubanduses, põllumajanduses ja muudes majandustegevuse valdkondades. Erilise tähtsusega on piirkonna rikast kultuuripärandit tabanud kahju. Selle hindamine on eriti keeruline ja seda on taotluses üksikasjalikult kirjeldatud. Ainuüksi Emilia-Romagna asjaomast kahju hinnatakse miljonile eurole. (6) Komisjoni talitused jõudsid järeldusele, et võttes arvesse loodusõnnetuse ulatust ja piiratud aega kahjude hindamiseks meetodid, mida Itaalia ametiasutused kasutasid erinevate kahjukategooriate hindamiseks, olid üldjuhul piisavalt üksikasjalikud ja usutavad. (7) Itaalia ametiasutused on arvestanud vastavalt määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 3 lõikele 2 hädaolukorras vajalike meetmete maksumuseks eurot, mis on jaotatud määruses sätestatud 4 kategooriasse. A) taristu kasutatavuse otsene taastamine, B) ajutine majutus ja päästeteenused, C) ennetav taristu ja kultuuripärandi otsene kaitse ning D) loodusõnnetuspiirkonna korrastamine. Ülekaalukalt suurim osa hädaabioperatsioonide kuludes rohkem kui 465 miljonit eurot on seotud umbes inimesele ajutise peavarju leidmisega kuni 3 aastaks, milles umbes 155 miljonit eurot kulub modulaarsetele elamutele. Peaaegu 90 miljonit eurot läheb põhitaristu taastamiseks ja üle 60 miljoni euro päästeteenistuste kulude katteks. Fondi vahenditest rahastatavate meetmete liigid sätestatakse rakenduslepingus. (8) Kannatada saanud ala võib aasta struktuurifondidest toetada kui konkurentsivõime ja tööhõive piirkonda. (9) Itaalia ametiasutused teatasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet. Eespool loetletud põhjustel on tehtud ettepanek kiita heaks Itaalia taotlus lugeda aasta mai maavärinad suurõnnetuseks ning teha ettepanek solidaarsusfondi kasutuselevõtmiseks. 3. EUROOPA LIIDU SOLIDAARSUSFONDI RAHASTAMINE Solidaarsusfondi aasta kogueelarve on miljonit eurot. Et fond loodi solidaarsuse edendamiseks, on komisjon seisukohal, et sellest antav abi peab olema progresseeruv. See tähendab, et senise tava kohaselt peaks abi osatähtsus künnist (0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot aasta hindades, olenevalt sellest, kumb on madalam) ületava kahju puhul olema suurem kui kahju puhul, mis künniseni ei küündi. Seni suurõnnetuste puhul assigneeringute määramiseks kasutatud määr on 2,5 % kogu otsesest kahjust, kui see on fondi kasutuselevõtmise künnisest allpool, ning 6 %, kui see ületab künnist. Solidaarsusfondist antava abi arvutamise metoodika esitati solidaarsusfondi aastaaruandes ( ) ning metoodika kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament. Tehakse ettepanek rakendada seniseid protsendimäärasid ka käesoleval juhul ja määrata järgmised abisummad: 6

8 2012. aasta maavärinad Itaalias Heakskiidetud otsene kahju ,498 miljonit Künnisväärtus 2,5 % põhinev summa 6 % põhinev summa (eurodes) ELi kavandatava abi kogusumma miljonit Kokku Seoses vastavate maksete assigneeringute rahastamise vajadusega ajakohastavad komisjoni talitused praegu maksevajaduste prognoosi aasta lõpuni ning esitavad oma ettepanekud maksete assigneeringute täiendamiseks. Mõnede eelarveridade suurenenud vajaduste muude eelarveridade kasutamata summadega seostamise võimaluste esialgne analüüs näitab maksete assigneeringute üldist nappust aasta lõpul, mida komisjon kavatseb katta aasta oktoobri keskpaigaks esitatava paranduseelarve projektiga (PEP 6/2012). Seetõttu teeb komisjon ettepaneku suurendada solidaarsusfondi vahendite kasutuselevõtmiseks maksete assigneeringute summat. Komisjon kutsub üles võtma kiiresti meetmeid loodusõnnetusest mõjutatud piirkonna aitamiseks ja tagama abi rahastamise, kui ettepanek on vastu võetud. Kui aga ettepaneku vastuvõtmine ja rakenduskokkuleppe sõlmimine asjaomase liikmesriigiga peaks viibima, võib osutuda vajalikuks finantsmääruse artikli 9 sätete (assigneeringute ülekandmine) rakendamine. 4. EELARVEREA MUUTMINE Ettevalmistav tegevus Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 loodi aastal. Kooskõlas finantsmääruse artikliga 49 ei või ettevalmistava tegevuse kulukohustuste assigneeringuid kanda eelarvesse kauem kui kolm eelarveaastat järjest. Maksete lõpetamine võib aga jätkuda ka pärast seda. Muude meetmete hulgas kirjutati koos liiduga (Euroopa Vabatahtliku Tegevuse Keskus) aastal alla toetusleping, mis käsitleb kodanikuühiskonna meetmete kooskõlastamist Euroopa tasandil Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 (Euroopa vabatahtliku tegevuse poliitilise tegevuskava väljatöötamine, kasutuselevõtmine, suutlikkuse arendamine ja levitamine) raames. Eelmakse tehti aastal. Lõpparuanne koos lõppmakse taotlusega saadi alles aasta juuni lõpus. Selle lõppmakse katmiseks teeb komisjon sama eelarvepeatüki sees ümberpaigutuse. Kuid vastavalt finantsmääruse artiklile 25 saab ümberpaigutuse teha üksnes sellisele eelarvereale, mille puhul assigneeringud on lubatud või millel on märge pro memoria (p.m) aasta eelarves nähakse asjaomasel eelarvereal Ettevalmistav tegevus Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 maksete assigneeringute veerus ette vaid sidekriips, mistõttu ei ole ümberpaigutust võimalik teha. Seepärast tehakse ettepanek asendada sidekriips ümberpaigutuse võimaldamiseks märkega pro memoria (p.m). 7

9 5. KOONDTABEL FINANTSRAAMISTIKU RUBRIIKIDE KAUPA Finantsraamistik Rubriik/alamrubriik 1. JÄTKUSUUTLIK KASV 1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks 1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks aasta eelarve (k.a PA 1-3/ aasta eelarve aasta finantsraamistik PEP nr 5/2012 ja PEP 4/2012) (k.a PA 1-3/2012 ja PEP 4-5/2012) KA MA KA MA KA MA KA MA Varu Varu Kokku Varu LOODUSVARADE KAITSE JA MAJANDAMINE millest: turuga seotud kulud ja otsesed maksed Kokku Varu KODAKONDSUS, VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS 3a. Vabadus, turvalisus ja õigus Varu b. Kodakondsus Varu Kokku Varu EL KUI ÜLEMAAILMNE PARTNER Varu HALDUS Varu KOKKU Varu Alamrubriigi 1a 500 miljoni euro suuruse varu arvutamisel ei ole arvestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi. Ettenähtud piirmäära ületavad 50 miljonit eurot saadakse paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise teel. Euroopa Liidu solidaarsusfondi summa on kantud eelarvesse suuremana, kui vastavate rubriikide puhul on ette nähtud, nagu on sätestatud 17. mai aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (ELT C 139, ). Rubriigi 4 all olevas aasta varus ei ole arvestatud hädaabireserviga seotud assigneeringuid (258,9 miljonit eurot). Ettenähtud piirmäära ületavad 150 miljonit eurot saadakse paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise teel. Rubriigis 5 ülemmäära suhtes jääva varu arvutamiseks on võetud arvesse aastate finantsraamistiku joonealuses märkuses 1 nimetatud 84 miljonit eurot töötajate sissemakseid pensionikavasse. 8