Euroopa kvaliteedimärkide väljatöötamine IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Euroopa kvaliteedimärkide väljatöötamine IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks"

Väljavõte

1 Euroopa kvaliteedimärkide väljatöötamine IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks Ettepanekud kvaliteedimärkide, seotud teenuste ja vahendite kohta Koostatud Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi tellimusel Werner B. Korte Tobias Hüsing Simon Robinson Lex Hendriks Jan Dirkx

2 Vastutuse välistamine Euroopa Komisjon ja komisjoni nimel tegutsevad isikud ei vastuta alljärgneva teabe kasutamise eest. Esitatud seisukohad on autorite seisukohad ega pruugi väljendada Euroopa Komisjoni seisukohti. Selle brošüüri sisu ei anna ühtki kaudset ega otsest tagatist. Tulemusi tuleks kasutada vaid suunistena, mis on osa üldisest strateegiast. Euroopa ühendused, Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale. Ilmumisandmed Selle brošüüri on Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi nimel koostanud empirica Gesellschaft für Kommunikations- und Technologieforschung mbh. See on Euroopa uuringu Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgid IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks publikatsioon. Koostajad Werner B. Korte, Tobias Hüsing empirica GmbH-st Kujundus ja küljendus: mediadesign-bonn.de Trükk: trükikoda Brandt, Saksamaa Lk 2

3 Taust Werner Korte empirica GmbH juhataja, Bonn, Saksamaa Hindame kõrgelt kõigi põhisidusrühmade entusiasmi ja äärmiselt positiivset tagasisidet meie e-oskuste kvaliteedimärgi väljatöötamise ettepanekute kohta. See aitab päriselt kõrvaldada IKT-alaste oskuste puuduse Euroopas. Euroopa e-oskuste kvaliteedimärkide väljatöötamine IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks Selles brošüüris tutvustatakse Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi tellimusel, empirica GmbH, Bonn (Saksamaa) läbiviidud ning EXIN-i (Holland) ja Euroopa e-oskuste valdkonna asjatundjate toetusel tehtud uuringu Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgid IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks peamisi tulemusi ja järeldusi. Põhieesmärk oli välja töötada ettepanekud Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgi kohta ning internetipõhised prototüüpteenused ja vahendid, mis aitaksid suurendada läbipaistvust ja annaksid IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise alal suunised. Kavandatav märk põhineb Euroopa e-pädevuse raamistikul ja Euroopa kutsehariduse- ja koolituse valdkonna kvaliteeditagamise võrdlusraamistikul ning üldine tulemus on mehhanism, mis võimaldab e-pädevuse raamistiku alusel eristada sertifitseerimise ja koolituse eri tüüpe. Lisaks on loodud uus teabe hankimise võimalus ning esitatud tõendid Euroopa e-oskuste pakkumise ja nõudluse kohta koos prototüüpteenuse ja -vahendiga, mis toetavad karjääri edenemist, tööle suunamist ja värbamist, andes suuniseid sertifitseerimise kohta. Edasisest arengust ja tõhustamisest huvitatud sidusrühmadele pakutakse veebikeskkonna, enesehindamise vahendi ja veebiportaali prototüüpi, et luua tööle suunamise, värbamise, e-oskuste arendamise ja sertifitseerimise turule täisväärtuslik teenus. Uuringu tulemusi tutvustati 24. jaanuaril 2013 Brüsselis toimunud konverentsil, millest võttis osa üle 220 osaleja. Lõpparuanne avaldati aasta märtsis. Selles brošüüris on esitatud kokkuvõte uuringu tulemuste kohta. Põhjalikumad aruanded on kättesaadavad elektroonilisel kujul veebilehel E-oskuste internetipõhine teenus ja enesehindamise vahend on kättesaadavad veebilehel Lk 3

4 Eessõna Alates sellest ajast, kui finantskriisi mõju jõudis aastal tööturgudele, on Euroopas kadunud üle 5,6 miljoni töökoha. Teatises Töövõimalusterohke majanduse taastumine avaldab Euroopa Komisjon oma seisukoha, et sellest kaotusest on võimalik toibuda vaid siis, kui EL pöördub tagasi säästva majanduskasvu juurde, mis omakorda nõuab seda, et Euroopa tööstus- ja teenindussektor säilitaksid või taastaksid oma rahvusvahelise konkurentsivõime. Seetõttu muutub tööstuse ja teeninduse suutlikkus konkureerida ja areneda üha enam olenevaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) uudsest ja tõhusast kasutamisest. EL-i e-oskuste strateegia on tähtis Euroopa digitaalarengu tegevuskava ja tööhõivepaketi osa, mis aitab suurendada tööjõu konkurentsivõimet, tööviljakust ja hõivet. Euroopal on vaja tagada, et tööjõu sealhulgas, kuid mitte ainult IKT-ekspertide teadmised, oskused, pädevus ja leidlikkus vastaksid kõrgeimatele ülemaailmsetele standarditele ning et neid ajakohastataks pidevalt tõhusa elukestva õppega. Kõrgele töötuse määrale vaatamata suureneb IKT-sektoris oskuste nappus jätkuvalt. Olemasolevate oskuste ja tööturu vajaduste mittevastavuse probleem puudutab kõiki liikmesriike, isegi kui see mõjutab neid erineval määral. Nõudlus IKT-spetsialistide järele suureneb aastas tähelepanuväärselt ligikaudu 3% võrra, ületades pakkumist aastaks prognoositakse kuni vaba töökohta, kusjuures paljud neist jäävad täitmata, kui ei pingutata rohkem selle nimel, et meelitada noori arvutiteadust õppima ja korraldada töötutele ümberõpet. Kõike seda arvesse võttes on IKT-valdkonna tööstuspõhine koolitus ja sertifitseerimine ilmselgelt üks osa võimalikust lahendusest. Kuid see eeldab mõningate takistuste ületamist. Nii karjääri alustades kui ka suurima nõudlusega aladel edasipürgimisel puutub IKT-spetsialist sageli kokku segadusse ajavalt paljude sertifikaatidega. Neis erinevates tehnilist koolitust hõlmavates sertifikaatides, mida pakuvad peaaegu et kõik IKT-teenuseosutajad ja teabehalduse ühingud, või ka tipptaseme sertifikaatides puudub läbipaistvus. Lisaks kehtivad need sertifikaadid samaaegselt, ent täiesti eraldiseisvalt ametlike kutse- ja kõrghariduse sertifikaatide kõrval. See on uuringu Euroopa kvaliteedimärgid IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks taust. Selles brošüüris on välja toodud uuringu põhitulemused, mida tutvustati Euroopa ekspertidele asjakohase arutelu saatel neljal seminaril ja ühel rahvusvahelisel konverentsil, mis tõi kokku üle 220 põhisidusrühma ja valitsuste esindaja. Tulemused said üleüldise heakskiidu ning üksmeelselt jõuti järeldusele, et üldtunnustatud kvaliteedimärk võib viia tulevasele oskuste puudusele keskendumise uuele tasemele. Sidusrühmade vahelised arutelud edasiste sammude kohta toimuvad suure IKT-töökohtade koalitsiooni konverentsil, mis toimus esmakordselt märtsil 2013 Brüsselis. Michel Catinat üksuse juhataja, põhiline progressi võimaldav tehnoloogia ja IKT, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, Euroopa Komisjon Lk 4

5 IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise üldine olukord Euroopas IKT-valdkonna tööstuspõhisel koolitusel ja sertifitseerimisel võib olla väga tähtis roll e-oskuste puuduse ja mittevastavuse vähendamisel Euroopas. Kuid kõigepealt tuleb jagu saada märkimisväärsetest pidurdavatest ja takistavatest asjaoludest. IKT-spetsialistina karjääri alustamist või suurima nõudlusega aladel edasipürgimist piirab tõik, et IKT-valdkonna sertifitseerimises puudub läbipaistvus. Kehtivad tuhanded sertifikaadid, alates tehnilistest (peaaegu et iga IKT-teenuseosutaja pakub mõnda) ja teabehalduse ühingute pakutavatest sertifikaatidest, lõpetades tipptaseme sertifikaatidega. Peale selle näib, et need sertifikaadid eksisteerivad kutseja kõrgharidusest täiesti eraldi maailmas. Pidevalt suurenev hulk IKTteenuste osutajaid pakub tuhandeid tööstuspõhiseid koolitus- ja sertifitseerimiskursusi. Vähe sellest, et praegu ei ole ülevaadet ja usaldusväärseid andmeid selle kohta, mida pakutakse, puudub ka põhjalik teave erinevate tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste sisu või selle kohta, kuidas need on üksteisega seotud või mil määral üksteisega kattuvad. Ametiredelil edasiliikumisest huvitatud IKT-spetsialistide, IKT-valdkonna töötajaid värbavate organisatsioonide ning noorte ja õppurite jaoks, kes soovivad IKT-alal karjääri teha, muudab niisugune selguse puudumine tegutsemisvõimaluste leidmise ja otsuste langetamise asjatult keeruliseks. Personaliosakonnad peavad toime tulema värbamisel, eriti piiriülesel värbamisel tekkivate probleemidega. Õppekavade arendajate seas valitseb ebakindlus, kuidas tagada huvitatud isikutele ja organisatsioonidele juurdepääsupunktid. Kuid kõige rohkem takistab see väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-de) talendiotsinguid ning IKT-spetsialistid vajavad meeleheitlikult suunanäitajaid ja juhiseid, kuidas edasi toimida. Bernd Taselaar EXIN-i tegevjuht See algatus sobib väga hästi kokku meie missiooniga parandada teabe haldamist, andes spetsialistidele võimaluse arendada ja tõendada oma pädevusi. Olenematu akrediteerimis- ja sertifitseerimisasutus EXIN toetab Euroopa e-pädevuse raamistikku. Rahvusvaheliselt tunnustatud IKT-valdkonna koolituse ja sertifitseerimise kvaliteedimärgid muudavad IKT-sektori küpsemaks. See hõlbustab tööstuspõhiste sertifikaatide kasutamist kõrgemas kutsehariduses ja akadeemilises hariduses. Vahendid, mis võimaldavad e-oskusi tööülesannetega vastavusse viia, on väga tähtsad. Lk 5

6 E-oskuste nõudlus ja pakkumine Euroopas IKT-tööjõud on viimastel aastakümnetel Euroopas suurenenud ning kasv jätkub. IKT-valdkonna tööhõive aastane kasv on vaatamata kriisile seni jäänud kindlalt püsima. IKT-valdkonnas töötas aastal Euroopas ühtekokku 6,67 miljonit inimest s.o. 3,1% kogu tööjõust. 5,25 miljonit neist liigitub IKT-spetsialistide alla, 1,42 miljonit töötajat võib lugeda juhtimistasandil IKT-ekspertideks. Siia alla kuuluvad infotehnoloogia peaspetsialistid, IKT-operatiivjuhid, -projektijuhid ning IKT-töötajad, kes vastutavad planeerimise ja strateegia eest, näiteks ettevõtete IT-arhitektid, süsteemianalüütikud ja IKT-konsultandid. Kui selle hulka arvestada ka mehaanikute ja füüsilise töö tegijate IKT-oskused, kasvab IKT-valdkonna töötajate arv üle kaheksa miljonini ehk 3,7% Euroopa tööjõust, mõnes riigis lausa 6%-ni. Aastatel 2000 kuni 2010 suurenes IKT-valdkonna töötajate osakaal keskmiselt üle 4% aastas. Isegi Euroopat aasta lõpust alates mõjutanud majandus- ja finantskriisi ajal on kasv olnud keskmiselt 2,65% aastas. IKT-spetsialistide töökohakindlus on ilmselge tõsiasi. Tööturg on probleemideta vastu võtnud kõik IKT-eriala lõpetanud ning januneb veel rohkemategi järele. Peter Hagedoorn peasekretär, Euroopa infotehnoloogia peaspetsialistide liit (EuroCIO) EuroCIO on nii liikmesriikide kui ka EL-i tasandil e-oskuste valdkonnas aktiivselt tegutsenud juba aastaid. Infotehnoloogia peaspetsialistid peavad just hästi koolitatud ja õigete e-oskustega inimesi meie majanduse ja üleüldiselt võttes ühiskonna uuenduse ja digitaaliseerumise võtmeks. EuroCIO tunneb heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle muuta IKT-kutseala e-pädevuste ja tööprofiilide ühiste standardite, hea hariduse ja Euroopas kehtivate asjaomaste kvalifikatsioonisüsteemidega küpsemaks. Lk 6

7 IKT-tööjõu areng Euroopa riikides aastatel Allikas: Eurostati tööjõu-uuring. Kitsas määratlus: ISCO-88 rühmad 213, 312: informaatikud ja arvutispetsialistid aasta murrang: ISCO-08 rühm 25: IKT-spetsialistid, 35: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tehnilised töötajad. Lk 7

8 Huvi IKT-alase hariduse ja karjääri vastu on Euroopas raugemas aastast alates on informaatika eriala lõpetanute arv pidevalt langenud. IKT-eriala lõpetanute arv on kõikide prognooside järgi märgatavalt vähenemas ning ähvardab kaasa tuua suure oskuste puuduse. Samaaegselt IKT-erialal tööle asuvate töötajate arvu vähenemisega toimub ka IKT-spetsialistide erialalt lahkumine, mis suurendab oskuste puuduse ohtu veelgi. Informaatika eriala lõpetanute arv Euroopa riikides aastatel Suurim langus on toimunud Ühendkuningriigis, kus aastal moodustas informaatika lõpetanute arv Aastaga võrreldes vaid 62%. Kuid üldist vähenemist on märgata enamikus riikides, ehkki märkimisväärsed erandid on Saksamaa ja Tšehhi Vabariik EL Ühendkuningriik Prantsusmaa * * * Saksamaa Hispaania Poola Holland Tšehhi Vabariik Itaalia liikmesriiki Lõpetajate absoluutarv EL 27 57% 67% 73% 83% 91% 98% 100% 95% 96% 91% 91% Ühendkuningriik 71% 81% 88% 100% 90% 96% 92% 82% 77% 62% 62% Prantsusmaa 57% 74% 74% 80% 80% 100% 98% 92% 87% 95% 95% Saksamaa 33% 34% 38% 49% 64% 74% 83% 94% 96% 100% 98% Hispaania 56% 70% 82% 98% 100% 94% 88% 80% 74% 76% 76% Poola 13% 24% 28% 40% 72% 89% 100% 96% 88% 84% 85% Holland 28% 31% 36% 35% 76% 85% 100% 95% 88% 85% 84% Tšehhi Vabariik 76% 88% 90% 40% 49% 54% 70% 79% 95% 100% 96% Itaalia 46% 43% 68% 80% 91% 98% 100% 96% 83% 81% 78% 19 liikmesriiki 57% 61% 66% 71% 82% 82% 84% 78% 100% 87% 86% Lõpetajate protsent kõrgeima absoluutarvu alusel Allikas: Eurostat ISCED tasemed 5A ja 5B, mis annavad esimese kraadi. *: Andmed puuduvad. Lk 8

9 Christian Pagel Corporate Business Systemsi asepresident ja SGLCarbon SE infotehnoloogia peaspetsialist Üks tähtsamaid vastumeetmeid, mis aitaks vähendada üha kasvavat põhjalike IT-oskustega inimeste nappust, on luua üle-euroopaline nõudlusest lähtuv ning võrreldav oskuste ja pädevuste struktuur, mis edendaks asjakohaste oskuste ja haridusega inimeste liikuvust Euroopas. Kriisi lõppedes suureneb tõenäoliselt nõudlus IKT-töötajate järele märgatavalt, tuues kaasa järsu e-oskuste lünga suurenemise. IKT-valdkonna töötajate pakkumisest suuremat nõudlust on korduvalt toonitatud aastal kaheksas Euroopa riigis infotehnoloogia peaspetsialistide ja personalijuhtide seas läbi viidud uuringu järgi on EL-is hinnanguliselt vaba töökohta. Sellest ligikaudu töökohta on IKT-juhtimise ja -ettevõtte IT-arhitekti oskustega töötajatele ning umbes põhiteadmistega IKT-spetsialistidele ja muudele IKT-valdkonna tehnilistele töötajatele. Viimaste prognooside järgi võib täitmata nõudlus aastaks kasvada kuni töötajani. Nõudlus IKT-spetsialistide ja -ekspertide järele on viimaste aastate kasvufaasis märkimisväärselt ületanud pakkumise. Praegune kriis võib ajutiselt küll nõudlust vähendada, kuid sellest hoolimata jääb see EL-is ikkagi suureks. Üle kahe kolmandiku vabadest töökohtadest on VKE-de pakutavad, kellel on püsivalt raskem e-oskustega eksperte leida kui suurematel organisatsioonidel. Vabad töökohad IKT-spetsialisti ametikohale Euroopa riikides aastal 2012 (infotehnoloogia peaspetsialistide ja personalijuhtide seas aastal läbi viidud uuringu järgi) Muud teenused (sh finantsteenused) 13% Jaemüük, hulgimüük, transport ja logistika 11% Vabad töökohad eri sektorites Tootmine ja ehitus 28% Avalik sektor 4% IKT 44% Lk 9

10 John O Sullivan Euroopa Standardikomitee ekspert, Euroopa IKT-valdkonna sertifitseerimise ja sellele järgneva tegevuse projektijuht Euroopa e-oskuste kvaliteedimärk aitab õppuritel, nende tööandjatel ja klientidel hinnata koolituse ja sertifikaadi väärtust, kasutades ühise võrdlusalusena Euroopa e-pädevuse raamistikku. See aitab samaaegselt kehtivad akadeemilised ja kutsekvalifikatsioonid ühendada ja ühteainsasse elukestva õppe skeemi paigutada. Vabad töökohad IKT-spetsialisti ametikohale Euroopa riikides aastal 2012 (infotehnoloogia peaspetsialistide ja personalijuhtide seas aastal tehtud uuringu järgi) Vabad töökohad tööülesannete järgi Vabad töökohad ettevõtete suuruse järgi IKT-juhid, IT-arhitektuur ja analüüs 28% IKT spetsialistid 72% töötajat 70% 250+ töötajat 30% Allikas: empirica: infotehnoloogia peaspetsialistide ja personalijuhtide seas tehtud uuring, Lk 10

11 Prognoosid näitavad, et tulevane nõudlus keskendub aina rohkem kõrgema taseme IKT-töökohtadele juhtimisele, planeerimisele ja strateegiale, IKT-arenguspetsialistidele ning vähem infrastruktuuriga seotud ametitele nagu IKT-alane tugi, teenuste osutamine ja tegevus. Clementina Marinoni üksuse juhataja, Fondazione Politecnico di Milano empirica ja IDC Europe i Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi nimel tehtud ühisuuring näitas, et kuna nõudlus e-oskuste järele kasvab pakkumisega võrreldes tunduvalt suuremaks, on aastaks IKT-valdkonnas kuni vaba töökohta. Nõudlus IKT juhtimis- ja IT-arhitektuuri tasandi ekspertide järele Digitaaltehnoloogia levimise ja üleilmastumise ajajärgul muutuvad kvaliteedi-standardid üha tähtsamaks. IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise strateegiline ülesanne suureneb ka väljaspool IKT-sektorit. Kliendid, kasutajad ja kodanikud nõuavad kõrget kvaliteeti ja väärtust. Kvaliteedi tunnustamine saab peamiseks teguriks, mis tagab võimaluse tegutseda ja konkureerida. suureneb eelduste järgi püsivalt nagu ka nõudlus IKT-spetsialistide järele, kuid viimane saab olema kõikuvam ja oleneb arengukäigust aastal on nõudlus e-oskuste järele suures osas täitmata ning tasemel, mis ületab informaatika eriala nelja aasta pärast lõpetajate arvu kahekordselt (2011. aasta informaatika lõpetanute hulk). E-oskuste puudused: eeldatavad vabad töökohad Euroopas aastatel Kindluse tagasi saamine, vabad töökohad kokku Kindluse tagasi saamise stsenaarium IKT-spetsialistid Kindluse tagasi saamise stsenaarium IKT juhimisja IT-arhitektuuri tasand Ettevaatlik kasv, vabad töökohad kokku Ettevaatliku kasvu stsenaarium IKT-spetsialistid Ettevaatliku kasvu stsenaarium IKT juhimis- ja IT-arhitektuuri tasand Lk 11

12 Vajadus Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgi ja seotud vahendite järele Euroopa personalijuhid ja infotehnoloogia peaspetsialistid peavad IKT-valdkonna tööstuspõhist koolitust ja sertifitseerimist väga vajalikuks. Tööstuspõhistel koolitus- ja sertifitseerimiskursustel põhinevad sertifikaadid on mõnede IKT-valdkonna vabadele töökohtadele kandideerijate või valdkonnas ametikõrgenduse taotlejate jaoks hädavajalikud, nagu tõid välja 30% uuringus osalenud personalijuhtidest / infotehnoloogia peaspetsialistidest (kaalutud tööhõive järgi). 45% vastanutest peab sertifitseerimist tähtsaks väärtuseks. Tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste suhtes lähevad EL 27 piires arvamused lahku tähtsaimaks peab seda Ühendkuningriik, Prantsusmaa on vastupidisel arvamusel. Nõutud sertifitseerimistasemed on töövaldkonniti erinevad. Kõrgeimad nõudmised kehtivad IT-turvalisuse valdkonna töötajatele, kellele järgnevad tarkvaraarendajad, riistvara hooldajad ja IKT-juhid. Eesmärgiga muuta tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste turg läbipaistvaks ja pakkuda kvaliteediga seoses juhtnööre on kvaliteedimärgi loomise idee leidnud tugeva toetuspinna. Euroopa tööstus nõuab kindlalt e-oskuste kvaliteedimärgi ja sellega seotud toe väljatöötamist, et sektor saaks töötajate jaoks kindlaks teha ja valida kõige sobivamad sertifikaadid. Karjääri edenemisest huvitatud töötajad ja õppurid nõuavad tungivalt tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste turul valitsevates segadustes selgust toovaid asjakohaseid suuniseid, et nad oskaksid eristada hea kvaliteediga sertifikaate küsitava väärtusega sertifikaatidest. Susan Martin ülemaailmse sertifitseerimise direktor, SAP Sertifikaate pakkuvad IKT-teenusepakkujad on huvitatud märgist, mida saab tunnustada nende kvaliteedi tagatisena. Ning liikmesriikide ja Euroopa poliitikakujundajad, kes vastutavad tööhõive ning nõudluse ja pakkumise parema tasakaalu eest, pooldavad samuti valikuid, mis võivad aidata suurendada Euroopas tööhõive määra ja IKT-töötajate hulka. Kvaliteetne tööstuspõhine koolitus ja sertifitseerimine on peamine abivahend, millega EL-i e-oskuste valdkonna lünki edukalt täita. Kavandatav Euroopa e-oskuste kvaliteedimärk koos e-oskuste veebiteenuse keskkonna ja enesehindamise vahendiga on tähtis samm IKT-elukutse õppuritele huvipakkuvamaks muutmise ning võimalikele tööandjatele suurema läbipaistvuse pakkumise suunas. Lk 12

13 Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgid ja seotud vahendid Carsten Johnson Cisco Systems, Area Academy juht Euroopa e-oskuste kvaliteedimärkide väljatöötamine ning vahendid ja teenused, mis muudavad koolitus- ja sertifitseerimisturu läbipaistvaks ja annavad suuniseid. Need kvaliteedimärke käsitlevad ettepanekud ja prototüüpvahendid võimaldavad eristada sertifitseerimise ja koolituse eri tüüpe, kaardistades kvaliteedimärgid ja tööstuspõhised sertifitseerimis- ja koolituskursused e-pädevuse raamistiku järgi ning andes asjaomaste kursuste läbimisel kvaliteedimärke kooskõlas Euroopa Komisjoni aasta soovitusega Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQUAVET) loomise kohta kutsehariduse ja koolituse valdkonnas; pakuvad teavet ja tõendeid e-oskuste nõudluse ja pakkumise kohta Euroopas, kasutades selleks veebikeskkonna teenust, ning annavad ülevaate suure e-oskuste nõudlusega valdkondadest, aidates sellega kaasa e-oskuste nõudluse ja pakkumise tasakaalustamisele; pakuvad veebipõhise enesehindamise vahendi ja veebiportaali näol prototüüpi, milles keskendutakse enda või töötajate e-oskuste täiendavale aren damisele, et toetada töö leidmist ja värbamist ettevõtetes. See algatus pakub sertifitseerimise ja koolitamise tüüpide eristamise võimalust kvaliteedimärkide ja tööstuspõhiste koolituskursuste ning e-pädevuse raamistiku alusel kaardistatud sertifikaatidega. See ergutab sidusrühmi koolituste kvaliteeti jälgima ja kontrollima ning võimaldab töötajatel hariduse, kogemuste, sertifikaatide ja pädevuste alusel oma kutsealase profiili ise kokku panna. Tööstussektor saab kasu Euroopa tööturu läbipaistvuse suurenemisest. Lk 13

14 Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgid IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks Euroopa e-oskuste kvaliteedimärkide ettepanekud on välja töötatud selleks, et toetada sidusrühmade huvisid, perspektiive ja pühendumust. Kavandatav Euroopa e-oskuste kvaliteedimärk põhineb kolmel teguril: tingimused ja näitajad, protsessid ning korralduslikud struktuurid. Jutta Breyer Breyer Publico ja Euroopa Standardikomitee e-pädevuse raamistiku arengujuht Tööstuspõhiseid koolitus- ja sertifitseerimiskursusi käsitlevad ettepanekud on välja töötatud kooskõlas Euroopa Komisjoni aasta soovitusega Euroopa kutsehariduse- ja koolituse valdkonna kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQAVET) kohta. Peaeesmärk on IKT-spetsialistide e-oskuste omandamine ja arendamine, st oskuste, mida on pigem vaja IKT-süsteemide loomiseks, rakendamiseks ja hooldamiseks kui selleks, et inimesed saaksid olemasolevaid IKT-vahendeid tööprotsessides kasutada. Esmajoones on arvesse võetud VKE-de nõudeid. Ettepanekud põhinevad Euroopa Standardikomitee (CEN) IKT-alaste oskuste seminari tulemustel ning iseäranis tööstuspõhiseid koolitus- ja sertifitseerimiskursusi pakkuvate teenuseosutajate e-oskuste kursuste kaardistamisel e-pädevuse raamistiku järgi. Kavandatava Euroopa tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste kvaliteedimärgise väljatöötamine ja kasutuselevõtmine peaks andma selguse järgmistes punktides: 1. kvaliteedi määratlemise ja mõõtmise kriteeriumid ja näitajad; 2. kvaliteedimärkide andmise protseduur alates esmakordse taotluse esitamisest kuni uuendamiseni; 3. korralduslikud struktuurid, mis teevad kindlaks motiveeritud ja juhtimissuutlikud osalejad, kes osalevad kavandatavas süsteemis seetõttu, et nad on veendunud, et see on kasulik; neile pakub huvi mõistlik rahastamismudel; neil on vajalikud vahendid ja võimekad töötajad. Euroopa e-pädevuse raamistik toob kasu üha suuremale kasutajaskonnale üle kogu Euroopa. See algatus on märkimisväärne samm edasi. See näitab, kuidas IKT-valdkonna tööstuspõhine koolitus ja sertifitseerimine saab olla raamistikuga seotud nagu kõik teisedki IKT-valdkonna kvalifikatsioonid ja koolitused. EL-i e-oskuste keskkonna andmebaas on lootusrikas algus IKT-sertifikaatide rägastiku läbipaistvamaks muutmisel. Lk 14

15 Dr George Sharkov direktor, Euroopa tarkvarainstituut, Ida-Euroopa keskus Ida-Euroopa tarkvaratööstus on kindlal kasvuteel. Pidev kvalifikatsiooni parandamine nõuab soovitud erialale kinnitatud koolituskava ja usaldusväärset sertifitseerimissüsteemi. Euroopa e-pädevuse raamistikul põhinev Euroopa kvaliteedimärk kõrvaldab hariduse ja elukestva õppe sektori puudused, mis on äärmiselt tähtis selleks, et toetada piirkonna VKE-de arengut ja määrata kindlaks sektori nõudmised ajakohasele IT ja tarkvara kvalifikatsioonile. Kvaliteedimärgi väljatöötamisel on järgitud nö kahekordset struktuuri. Kvaliteedimärgid peavad vastama ootustele Kvaliteedisüsteem oleneb kindlaks määratud näitajatest ja osadest ning nõuete ja tulemuste selgusest, st selgusest selles suhtes, mida IKT-ekspert (või haridusprogrammi eest maksev organisatsioon) kellelt ootab. Koolituse sisu ja sihtrühm peavad olema juba eelnevalt selged, et õppurid saaksid enne kursusele registreerimist kindlad olla, et see on see, mida nad tahavad. Õpikogemus peab olema positiivne, materjalid ja teadmiste edasiandmine tõhus ning õppurit köitev. Kursuse lõpuks peaksid tulemuses kajastuma kursusele või programmile seatud eesmärgid, nii et see vastaks õppurite ootustele. Materjalide, juhendajate, keskkonna ja õpitulemuse üldine kvaliteet peab olema maksumuse vääriline, sest õppurid ja/ või hariduse ja koolituse ostjad tahavad raha eest saada väärtust. Kvaliteedimärgi väljatöötamisel on seega arvesse võetud kliendi vaatekohta. Programmi sisu kohta tuleb esitada järgmised põhiküsimused. Mis on eksami/koolituse eesmärk, mõeldes õpitulemustele? Kas see hõlmab väidetavat sisu? Kus see tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste maastikul paigutub? Kas õpitulemused vastavad tehnika tasemele? Kuidas see sobib kokku planeeritava karjääriga? Mil määral see vastab teenuse osutaja spetsiifikale? Kas eksamid ja sertifikaadid on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega? Koolituse pakkumise kohta tuleb esitada järgmised küsimused. Millisel tasemel on õpetajad/ koolitajad? Millisel tasemel on tehnilised vahendid? Kuidas koolitusel osaleda saab? Kas katsetamine vastab standarditele? Kuidas tegeletakse andmete turvalisuse ja andmekaitse küsimustega? Alljärgnevalt kujutatud kvaliteedimärgi kahekordse struktuuri kontseptsiooni järgi tuleks jälgida ja hinnata kahte põhiosa ning kui need leitakse olevat rahuldavad, peaks järgnema tunnustamine. Kavandatav kahekordne e-oskuste kvaliteedimärgi andmise struktuur EeEIQA haridusasutus Selle kriteeriumi võib anda erinevatele kvaliteedistandarditele vastavuse tõendamine, nt: ISO 9001, riigis kehtiv kõrghariduse või kutsehariduse kvaliteedistandard või tunnustatud vastavus rahvusvahelise kvalifitseerimis-/sertifitseerimis-kavaga EI1 EI7 ASUTUS ON TUNNUSTATUD Kvaliteedimärgi kriteeriumid EePQA haridusprogramm Seostamine/kaardistamine e-pädevuse raamistiku järgi, programmi väljatöötamine, programmi läbivaatamine/parandamine, sisu kohaldatavus, katsetamine/sertifitseerimine, kliendile orienteeritud teabevahetus. P1 P6 HARIDUS- PROGRAMM ON TUNNUSTATUD Sellest tulenevalt on ettepanekus välja käidud kaks eri tüüpi kvaliteedimärki, mida saab tunnustada nii eraldi kui ka üheaegselt. Lk 15

16 Prof dr Peter Weiß teenuste haldusjuhtimine, ISS ärikool IKT-valdkonna sertifitseerimise ja koolituse pakkumised peavad vastama ühistele kvaliteedistandarditele, mis on nö lahutamatu osa viljakast ökosüsteemist, pakkudes IKT-valdkonna elukutsetele asjakohast koolitust ja sertifitseerimist. E-oskuste kvaliteedistandarditel põhinev paindlik süsteem saab üleüldise tunnustuse, toob vastastikust kasu ning pakub IKT-s karjääri alustamiseks häid väljavaateid. 1. Haridusasutus ja selle teadmiste edasiandmise protsess > Euroopa e-oskuste haridusasutuse kvaliteeditunnustus 2. Haridusprogramm ja selle sisu > Euroopa e-oskuste haridusprogrammi kvaliteeditunnustus Kavandatav kvaliteedimärk hõlmab tervet rida kriteeriume, mis on kokku võetud alljärgnevas tabelis. Kvaliteedimärgile kehtiv peamine tingimus on Euroopa e-pädevuse raamistiku järgi kaardistamine. Tööstuspõhiste e-oskuste sertifikaatide kaardistamine e-pädevuse raamistiku järgi muudab märgi arusaadavamaks järgmiste asjaosaliste jaoks: Kavandatava e-oskuste kvaliteedimärgi kriteeriumid Asutustele kehtivad kriteeriumid EI1 Teadmiste edasiandmise kvaliteet ning õpetajate ja koolitajate kvaliteet EI2 Õpikeskkonna tehniline kvaliteet EI3 Juurdepääsetavus EI4 Katsetamine/sertifitseerimine (olemasolul) EI5 Institutsiooniline kvaliteedi tagamine EI6 Turvalisus ja andmekaitse EI7 Tugi-teenused Haridusprogrammile kehtivad kriteeriumid P1 Seostamine e-pädevuse raamistiku kui tunnustatud raamistikuga P2 Programmi väljatöötamine P3 Programmi läbivaatamine ja parandamine P4 Sisu rakendatavus (kui asjakohane) P5 Katsetamine/sertifitseerimine (olemasolul) P6 Kliendile orienteeritud teabevahetus IKT-eksperdid, kes otsivad koolitusja sertifitseerimisvõimalusi, et täiendada oma oskusi ning suurendada karjääriväljavaateid; töötajaid palkavad organisatsioonid (eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad; eri e-oskustega konsultandid, koolituse pakkujad ja e-oskuste haridusprogramme välja töötavad või eri tööülesanneteks ettevalmistavad sertifitseerimisasutused; tööhõive- ja värbamisasutused ning personalisektor. E-oskuste sertifikaatide kaardistamisest e-pädevuse raamistiku järgi võib sündida uus teenus. Lk 16

17 Alljärgnevalt kirjeldatud veebipõhise e-oskuste keskkonna teenuse ja enesehindamise vahendi kontseptsioon võiks anda sertifitseerimisteenuse osutajate abiga ajakohast teavet tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste kohta. See aitaks täita IKT-valdkonna spetsialistide ja tööandjate tungiva vajaduse juhtnööride järele, millest e-oskuste sertifitseerimise maastikul juhinduda. Kaardistamistulemusi sisaldav andmebaas oleks samuti tähtis enesehindamise vahendi osa. Uuringus välja töötatud käsitlus on ühise raamistiku prototüüp, mis uurib süsteemi teostatavust ja selle kasutamist enesehindamise vahendis. Selles võetakse arvesse IKT-valdkonnaga seotud ülesandeid organisatsioonides, mille jaoks sertifikaadid võivad olla tähtsad, võrreldes sertifikaatide e-pädevuse profiili Euroopa IKT-profiilidega (Euroopa Standardikomitee IKT-alaste oskuste seminari kokkulepe nr 16458). Kaardistamismeetod ning soovituslikud eeskirjad ja dokumentide vormid on ära toodud käsiraamatus. Richard Coady Certiporti Euroopa müügijuht Strateegiliseks ja operatiivjuhtimiseks on juhtmudelina välja käidud kahetasandiline juhtstruktuur. Olgu rõhutatud, et alljärgnev struktuur ei ole muud kui ettepanek, mille üle võiks arutleda. Samad eesmärgid on saavutatavad ka muude lahendustega. Praegune ettepanek näeb ette strateegilise juhtimise nõukogu loomise, kuhu kuuluvad erinevate sidusrühmade, sealhulgas kõrg- ja kutsehariduse ning koolituse pakkujate, IKT-teenusepakkujate, Euroopa Komisjoni ja IKT suure nõudlusega valdkondade mõjukad esindajad. Laiaulatuslik esindatus aitab tagada kõikide IKT-valdkonna arengust huvitatud osapoolte seisukohtadega arvestamise. Peamiseks ajendiks oleksid ühised huvid suurendada läbipaistvust ja tõendada Euroopa e-oskuste kvaliteeti. Üks esimesi ülesandeid oleks koostada süsteemi juhtivate riiklike organisatsioonide valimise ja ametisse nimetamise ettepaneku vorm. Asjaomased organisatsioonid võivad olla nii kvaliteedijuhtimise süsteemide ja/või sertifitseerimise alal kogenud ning sobiva infrastruktuuriga äriühingud kui ka kasumit mittetaotlevad valitsusvälised organisatsioonid. Nõuetele vastavuse määraksid praktilised kogemused ja menetluslik Certiport toetab täielikult asjaomast algatust ning tunneb heameelt sektoris tunnustust leidvate ja asjakohaste IKT-kvalifikatsioonide üle, mis on paigutatud selgesse raamistikku, et toetada õppureid, õpetajaid ja sektorit asjakohaste IKT-alaste oskuste rakendamisel majanduse, tööstuse ja tööhõive eesmärkide täitmiseks. suutlikkus kvaliteedi tagamise valdkonnas (nt 5-aastane kogemus tunnustatud kvaliteeditagamise sertifikaatide väljastamises mis ei pea olema ilmtingimata IKT-valdkonnas) ning suutlikkus luua usaldusväärne koostöövõrgustik ekspertidega, keda rakendataks tehnilise hinnangu andmiseks. Nõukogu liikmeks nimetatud peaksid saama asjaomaste e-oskuste valdkonnas osalejate heakskiidu. Euroopa Komisjon peaks protsessi jälgima ja selles osalema. Ametisse nimetamise ja tunnustamise kokkulepetega ei tohiks kaasneda avaliku sektori kulusid. Tegevuskulude hüvitamine peaks toimuma kindlaks määratud regulaarsetest maksetest, st kvaliteedimärgi andmise menetluses osalevate taotlejate makstud tasudest saadud sissetulek peab katma kulud. See kahetasandiline struktuur looks tasakaalu süsteemi usaldusväärsuse ja eetilisuse ning ärilise orientatsiooniga juhtimise eeliste vahel. Järgmisel leheküljel toodud diagrammil on üldjoontes kujutatud võimalikku vastutuste esialgset jagamist. Lk 17

18 Karl-Heinz Hageni poliitikasekretär, IG Metalli juhataja Kavandatav e-oskuste kvaliteedimärgi haldusstruktuur Kvaliteedimärgi juhtorgan Kvaliteedimärgi haldusstruktuur Ühised pädevuse ja kvalifikatsiooni raamistikud ja standardid nagu Euroopa e-pädevuse raamistik on suurema liikuvusega Euroopa tööturu eesmärgi saavutamise hädavajalik eeltingimus. IG Metall on EL-i e-oskuste strateegias ja teenusepakkujatest olenematu IKT-valdkonna koolituse ja sertifitseerimise arendamises (tööprotsessile orienteeritud IT-alane täiendusõpe (APO-IT)) kaasa löönud aastaid. Meil on vaja ametlikku haridust ja IKT-teenusepakkujate sertifitseerimissüsteeme ühendavat silda. IG Metall ühendas jõud Ciscoga ning andis töötajatele pakkumisega Cisco meets APO võimaluse omandada kahekordne kvalifikatsioon. Kvaliteedimärgi haldusstruktuur Juhtstruktuur Kvaliteedisüsteemide üldine heakskiitmine Hinnastruktuur Tunnustuse kinnitamine Kinnituse tühistamine Tunnustamise tingimused Kvaliteedisüsteemide hindamine Haridusprogrammide hindamine Tagasisidemehhanism Vaidluse lahendamine Alusteabe haldamine Tühistamisettepanekud Soovitused tunnustamise kohta Turustamine ja tutvustamine Kvaliteedimärgile kehtiv peamine tingimus on Euroopa e-pädevuse raamistiku järgi kaardistamine. Kogu ahela toimimiseks, sealhulgas taotluse esitamiseks, hindamiseks, tunnustamiseks, suhtlemiseks ja märgi uuendamiseks on alljärgnevas tabelis toodud soovitused menetluste, osalejate, meetodite ja nõutud panuse kohta. Märgi taotlejad oleksid tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste pakkujad (koolituse pakkujad, kutseõppeasutused, või ülikoolid) või kursuste, kvalifikatsioonide või sertifikaatide arendajad ja pakkujad. Haldusorgan koosneks ühest või mitmest riiklikul tasandil kvaliteeditagamise kogemustega asutusest (nt Dekra või Cert-IT) ja/ või globaalsete programmide eest vastutavast keskorganisatsioonist. Kvaliteedimärgi taotleja Tasulise taotluse esitamine Tõendite esitamine Nõukogu koosseis oleks EL-i tasandil tasakaalustatud (mh näiteks Euroopa e-oskuste ühing, Euroopa infotehnoloogia peaspetsialistide ühing, CIONET, CEPIS, Euroopa Standardikomitee IKT-alaste oskuste seminar, IKT-teenuseid osutavate ettevõtjate ühisettepanek ning Euroopa IKTkõrgharidusasutuste ühing). Lk 18

19 Kavandatavad e-oskuste kvaliteedimärgi andmise menetlused Menetlus Alammenetlus Kes vastutab? Meetod Nõutud panus Eeltöö, et tagada menetluste üldine kooskõla ja tõhusus (hinnatakse ainult siis,kui tähtis kogu ärimudelile) Eeltöö Kvaliteedisüsteemide hindamine (asutustele) Kokkulepe tunnustatud kvaliteedistandardite loendi kohta (EL-i ja riigi tasandil / olenevalt süsteemist) Kvaliteedimärgi nõukogu palgatud välisekspert Asjaomase loendi süstemaatiline uurimine ja väljatöötamine enne kvaliteedimärgi kasutuselevõttu Esialgsed kulud Eeltöö Haridusprogrammide hindamine (programmi puhul) Üksikasjalikuma dokumendi vormi väljatöötamine, et tagada kirjeldamisel ja e-pädevuse raamistiku kaardistamisel ühtne metodoloogiline lähenemine Taotluse esitanud asutuse kvaliteedisüsteemide hindamine Kvaliteedimärgi nõukogu palgatud välisekspert Asjaomase dokumendi vormi süstemaatiline uurimine ja väljatöötamine enne kvaliteedimärgi kasutuselevõttu Esialgsed kulud Taotlemine Tõendite toomine selle kohta, et asutus on tunnustatud Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt või posti teel Olenevalt taotlejast Hindamine Esitatud dokumentide läbivaatamine Dokumentide läbivaatamine töö arvutis 1,5 tundi Soovitus kvaliteedimärgi nõukogule Standarditud vorm 15 minutit Tagasilükkamine või vastuvõtmine Kvaliteedimärgi nõukogu juhtorgani soovituse alusel Olenevalt menetluse korraldusest Tunnustamine Soovitused tunnustamise kohta sisene Standarditud vorm 15 minutit juhtumi kohta Tunnustuse kinnitamine Kvaliteedimärgi juhtorgan Olenevalt menetluse korraldusest Teabevahetus ja muud küsimused Vaidluse lahendamine sisene Olenevalt juhtumist Alusteabe haldamine sisene Veebipõhine andmebaas 15 minutit juhtumi kohta Tühistamisettepanekud sisene Olenevalt juhtumist Turustamine ja tutvustamine sisene Erinevad kanalid Jätkuvad pingutused, olenevalt kvaliteedimärgi haldusorganist Haridusprogrammi hindamine Taotlemine a) Tõendite esitamine selgelt liigendatud õpitulemuste kohta Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt või posti teel Olenevalt taotlejast b) Tõendite esitamine materjali asjakohasuse kohta, võttes aluseks kursuse kirjelduse Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt või posti teel Olenevalt taotlejast c) Tõendite esitamine jätkuva läbivaatamise ja parendamise kohta Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt või posti teel Olenevalt taotlejast Lk 19

20 Kavandatavad e-oskuste kvaliteedimärgi andmise menetlused Menetlus Alammenetlus Kes vastutab? Meetod Nõutud panus (hinnatakse ainult siis,kui tähtis kogu ärimudelile) d) Tõendite esitamine täpse kursuse-eelse teabe kohta Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt ja posti teel Olenevalt taotlejast e) Tõendite esitamine seose kohta e-pädevuse raamistikuga Kvaliteedimärgi taotleja Dokumentide esitamine elektrooniliselt ja posti teel Olenevalt taotlejast Hindamine Punkti c) läbivaatamine sisene Töö arvutis 0,5 tundi Punktide a), b), d) ja e) läbivaatamine välisekspert 3 tundi Tunnustamine Soovitused tunnustamise kohta sisene Standarditud vorm 15 minutit juhtumi kohta Tunnustuse kinnitamine Kvaliteedimärgi juhtorgan Olenevalt menetluse korraldusest Teabevahetus ja muud küsimused Vaidluse lahendamine sisene Olenevalt juhtumist Alusteabe haldamine sisene Veebipõhine andmebaas 15 minutit juhtumi kohta Tühistamisettepanekud sisene Olenevalt juhtumist Turustamine ja tutvustamine sisene Erinevad kanalid Jätkuvad pingutused, olenevalt kvaliteedimärgi haldusorganist Uuendamine Tõendite esitamine selle kohta, et kvaliteedimärgi nõuded on endiselt täidetud Kvaliteedimärgi taotleja Olenevalt taotlejast Tõendusmaterjali läbivaatamine sisene või väline Uuendamise soovitused sisene Uuendamise kinnitamine Kvaliteedimärgi juhtorgan Olenevalt menetluse korraldusest Lk 20

21 E-oskuste veebikeskkond ja enesehindamise vahend E-oskuste keskkonna teenus ( on prototüüpvahend, mis põhineb Euroopa e-pädevuse raamistikul ja Euroopa Standardikomitee IKT-profiilidel ning IKT-tööstuspõhiste sertifikaatide kaardistamisel nende mõlema järgi. Selle prototüüpvahendiga seotud kavandatava veebipõhise teenuse eesmärgid võib kokku võtta järgmiselt: tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste valdkonnas läbipaistvuse pakkumine; nõudluse ja pakkumise kohta teabe jagamine; sidusrühmade ja ekspertide kokkuviimine. Veebiportaali prototüüp annab teavet järgmiste teemade kohta: Euroopa e-pädevuse raamistik, Euroopa IKT-eriala profiilid, e-oskuste kvaliteedimärgid, e-oskuste kvaliteedimärgi projekt, e-oskuste nõudlus ja pakkumine, sh statistika osa, tööstuspõhise sertifitseerimise profiilid. Ühtlasi sisaldab see koolituste lihtotsingut, enesehindamise vahendit, e-oskuste kvaliteediga tegelejate osa koos foorumi ja vikiga. Lk 21

22 Enesehindamise vahend on veebikeskkonna teenuse üks tähtsamaid osi, kuna see annab vahendid, millega saab eri tüüpi koolitusi ja sertifikaate kvaliteedimärkide alusel eristada. Veel üks vahend, mille väljatöötamisest olemasoleva prototüübi põhjal võivad sidusrühmad huvitatud olla, on vahend, mis avab töötajatele ning töötajaid värbavate ja edutavate organisatsioonide ees uued võimalused. Nad saavad hariduse, kogemuste, sertifikaatide ja pädevuste põhjal ise kas personaalse või erialase profiili koostada. Nad saavad sellest välja otsida kõige paremini sobivad IKT-profiilid ning valida sertifikaadid, mis võiksid aidata neil oma sihtide poole pürgida. Vahend võib edendada inimeste meelitamist IKT-sektorisse, andes selged juhtnöörid selle kohta, kuidas pädevusi, kogemusi jne töökohtadega kokku sobitada, ning osutades seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikele sammudele. Prototüüpvahend paneb personaalse kutsealase profiili kokku, võttes aluseks järgmised sisestatud andmed/andmeväljad: isikuandmed (nimi, amet, haridus, rahvus...); kogemused (IKT-profiilide alusel); kaastöötamine: kaastöötajad annavad oma tööpanuse enne töö lõpetamist ja lõpetamise kinnitamist. Nad on aktiivsed osalejad, kes on tööprot sessiga kursis. Mitu inimest võib olla üheaegselt ühe üleantava töö kaastöötajaks; vastutajad: tegijad on need, kes vastutavad töö tegemise eest. Nad peavad täitma ülesande või eesmärgi või langetama otsuse. Mitu inimest võib üheaegselt vastutada ühe üleantava töö eest; vastutav isik: vastutavaks isikuks olemine tähendab töö ainuomanikuks olemist. Omanik peab ülesande või eesmärgi täitmist või otsuse tegemist allkirjaga või suuliselt kinnitama. Ta peab tagama, et vastutused kõigi seotud tegevuste eest oleksid kindlaks määratud. Iga üleantava töö eest vastutab vaid üks omanik; pädevused; omandatud sertifikaadid. IKT-ekspert või -spetsialist saab kasutada vahendit selleks, et teha kogemuste ja sertifikaatide põhjal kindlaks oma pädevused; otse sisestada mis tahes täiendavaid pädevusi; uurida, millised pädevused ja kogemused parandaksid saavutusi või teha kindlaks sertifikaadid, mis võiksid muuta pädevused näiteks vastava IKT-alase tööprofiiliga seoses paremini märgatavaks. Ettevõtted võiksid töötajate värbamise või karjääri edendamise ja edutamise korraldamisel kasu saada enesehindamise vahendiga olemasolevate töötajate profiilide (pädevuste, kogemuste, sertifikaatide alusel) määratlemisest ning karjääri edendamiseks ja eesmärkide seadmiseks sobivaimate meetodite väljaselgitamisest. Tööhõive- ja värbamisasutuste / personalisektoris tegutsejate kasu oleks lasta kandidaatidel uuele ametikohale kandideerimisel teha enesehinnang. Võttes aluseks sisestatud sertifikaadid, kogemused ja pädevused, kalkuleeritakse Euroopa Standardikomitee IKT-ekspertide tööprofiilidele tuginedes sobivaimad rollid ning antakse isiklikud punktid, mis näitavad, kui suur protsent nõutud pädevustest on juba olemas. Puuduste analüüs võimaldab saada juhiseid selle kohta, kuidas sihiks võetud töökoha jaoks vajalikke erinevaid sertifikaate ja/või töökogemusi saada. Sobiv algoritm võimaldab välja arvestada enesehinnanguks sisestatud andmete ja personaalse kutsealase profiili ning andmebaasis olevate IKT-profiilide ja sertifitseerimise profiilide suhte. Lk 22

23 Frank Mockler programmistandardite juht, ECDL Foundation Dublin Thomas Michel FBCS, Cert-IT tegevjuht Toetame täielikult kvaliteedimärgi ideed, mis aitab kvaliteetsed tööstuspõhised koolitused ja sertifikaadid kooskõlas Euroopa e-pädevuse raamistikuga selgelt ära tunda. ECDL Foundation on sügavalt veendunud, et e-oskuste kvaliteediprojekti raames kavandatav süsteem on koolitus- ja sertifitseerimislahenduste keerukas keskkonnas orienteerumisel otseselt kasulik nii spetsialistidele kui ka organisatsioonidele. See projekt annab ette kvaliteedi võrdlusalused, ent on samas piisavalt paindlik, et tuua tööstuspõhisesse koolitusse ja sertifitseerimisse mitmekesisust ja innovatsiooni. Lk 23

24 Euroopa e-oskuste lisandväärtuse teenused ja vahendid E-pädevuse raamistik ja Euroopa e-oskuste kvaliteedimärk võivad aidata muuta IKT-valdkonna hariduse ja koolituse rohkematele inimestele huvipakkuvaks. Kavandatavad teenused ja vahendid võivad anda hädavajaliku läbipaistvuse ja toetada vahendeid, mis aitavad inimese pädevusi ja kogemusi ettevõtte töötajate värbamis- ja edutamisprotsessiga sobitada. Veebiportaal võib ühtlasi pakkuda põhjalikku statistikat e-oskuste tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise nõudluse ja pakkumise kohta Euroopas. Kaalutletud mehhanismid garanteeriksid huvitatud osapooltele, et kvaliteedimärgiga tunnustatud sertifikaatide puhul on tagatud vastavus asjakohastele standarditele ja kvaliteeditingimustele. Lisaks kvalifitseeruksid e-oskuste veebiteenuse keskkonnas ja enesehindamise vahendis kasutuskõlblikeks vaid need tööstuspõhised e-oskuste sertifikaadid, mida on tunnustatud Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgiga. Lk 24 Arendamisest ja prototüüpide väljatöötamisest tegudeni. Koos töötamise vajadus. Nende prototüüpide turul teenustena pakkumine eeldab peamistelt osalistelt Euroopa eri sidusrühmi hõlmavaid partnerlussuhteid. Pakutavad teenused peaksid põhinema e-pädevuse raamistikul ning hõlmama järgmisi ülesandeid ja tegevusi: e-pädevuse raamistiku tutvustamine Euroopa ja globaalsel turul; tööstuspõhiste IKT-valdkonna sertifikaatide kaardistamine e-pädevuse raamistiku järgi; Euroopa e-oskuste kvaliteedimärgi kasutuselevõtmine ja tunnustamine; e-oskuste veebikeskkonna ja enesehindamise vahendi pakkumine, tuginedes ühisele e-pädevuse raamistikule; Euroopa tööstussektori abistamine töötajate värbamisel, oskuste ajakohastamisel ja ettevõttesisesel edutamisel; IKT-spetsialistide abistamine karjääri edendamisel ja oskuste ajakohastamisel, võttes arvesse sektori nõudlust; õppuritele võimaluse andmine võrrelda oma ootusi, kogemusi, pädevusi ja õpitud oskusi IKT-vald konna kindlate tööprofiilidega; tööhõive- ja värbamisasutuste ning personalikonsultantide abistamine töötajate tööle suunamisel; üksikisikute abistamine enda ning oma oskuste ja pädevuste kohta profiili koostamisel ning oskuste ja pädevuste kaardistamisel turu nõudluse järgi, tuginedes ühisele pädevuse raamistikule; e-oskuste veebikeskkonna ja enesehindamise vahendi edasiarendamine ja haldamine; Euroopa e-pädevuse raamistiku edasiarendamine ja haldamine; muud kohandatud teenused, reageerimaks konkreetsetele vajadustele. Partnerlus soovitatakse luua selliselt, et kõik selle pakutavad e-oskuste teenused põhineksid e-pädevuse raamistikul (ja seotud IKT-eriala profiilidel); e-oskuste kvaliteedimärkidega tunnustataks vaid neid tööstuspõhiseid koolitus- ja sertifitseerimiskursusi, mis vastavad etteantud tingimutele (sh edukas (ja kontrollitud) kaardistamine e-pädevuse raamistiku järgi); ainult auditeeritud tööstuspõhiseid koolitus- ja sertifitseerimiskursusi võib rakendada lõplikus veebipõhises enesehindamise vahendis.

25 Kevin Marshall Microsoft Iirimaa koolitusjuht See algatus pakub sertifitseerimise ja koolituse tüüpide eristamise võimalust Euroopa e-pädevuse raamistiku alusel kaardistatud kvaliteedimärkide ning tööstuspõhiste sertifitseerimis- ja koolituskursustega. Selles algatuses kaasa lüües võib Microsoft välja töötada selgelt esitletava karjäärikavaga talentide suunanäitaja, et inimesed saaksid oma potentsiaali ära kasutada. Kooskõlastatud tegevust ja põhisidusrühmade partnerlust oleks vaja haldusja juhtstruktuuride loomiseks. Oodatav tulemus on meelitada rohkem inimesi IKT-spetsialistide ja -ekspertide erialale, aidata neil oma teadmisi täiendada ja edasipidi edendada nende karjääri selliselt, et see vastaks sektori e-oskuste ja e-juhtimise alaste oskuste üha suurenevale nõudlusele. Asjaomase sektori ettevõtted ning tööhõive- ja värbamisasutused / personalisektoris tegutsejad saavad sellest kindlat kasu ka oma värbamise ja tööle suunamise protsessis. Euroopa tööstusettevõtjatel tuleks paluda tugineda töötajate värbamisel ja edutamisel Euroopa e-pädevuse raamistikule. See võib luua Euroopa tasandil nö silla riikides ja ettevõtetes kehtivate raamistike vahel, kirjutades IKT-valdkonnaga seotud erialased oskused lahti pädevuste ja tasemetega, mis oleks mõistetav kogu Euroopas ning mida saaks tutvustada ja kasutada ka rahvusvahelisel tasandil. Arutlemiseks: eri sidusrühmi hõlmavad partnerlussuhted võiks luua kahetasandilise mudeli järgi, kus on olemas nii juht- kui ka rakendustasand, mida täiendab riigi sidusrühmade võrgustik. Osalejate hulka võiksid kuuluda: sektoris tegutsevad (e-oskuste nõudluse pool) ning IKT-valdkonna koolituse ja sertifitseerimisega tegelevad ettevõtjad (e-oskuste pakkumise pool); Euroopa IKT-ühingud (nt CEPIS, DIGITALEUROPE); haridus- ning kutseharidus ja -koolitussektor, teenusepakkujatest olenematud sertifitseerimis- ja katsetamisasutused; riiklikud tööhõiveasutused; personali- ja värbamissektoris tegutsevad ettevõtjad jne; e-oskuste kvaliteedimärgi andmise akrediteeringuga riikliku tasandi sidusrühmad. Alustava mittetulundusühenduse jätkusuutlikkuse saavutamiseks oleks vaja piisavaid tuluvooge. Sissetulekuallikad võivad muu hulgas olla järgmised: 1. liikmemaksud; 2. e-pädevuse raamistiku järgi kaardistamise teenus või IKT-valdkonna teenuseosutajate kaardistamistulemuste kontrollimine; 3. e-oskuste kvaliteedimärgi andmine riiklike partnerasutuste kaudu; 4. teenuste projektid oma liikmetele, riikide valitsustele, põhisidusrühmadele, Euroopa Komisjonile, Euroopa Standardikomiteele; 5. Euroopa Standardikomitee kaudu ühenduse toetus eriülesannete täitmiseks, näiteks e-pädevuse raamistiku edasiarendamiseks; 6. enesehindamise vahendi asutuse- või ettevõttesisese kasutamise litsentsitasud tööhõiveasutustelt, personalisektoris tegutsejatelt ja suurkorporatsioonidelt. Lk 25

26 Eri sidusrühmi hõlmavate üle-euroopaliste partnerlussuhete kavandatav mudel Tööstuspõhise koolitusja sertifitseerimiskursuse (IBTC) pakkuja Tööstuspõhised koolitusja sertifitseerimiskursused = menetlus (vajab kindlaksmääramist) = kliendid / teenuse kasutajad / kasusaajad = juht- + haldusorgan, tagab üldise teenuste pakkumise E-pädevuse raamistik IKT-valdkonna tööprofiilid E-pädevuse raamistiku järgi kaardistamine E-oskuste kvaliteedimärk Enesehindamise vahend Veebiteenuse keskkond Nõudlus + pakkumise statistika Tööstuspõhise koolitus- ja sertifitseerimiskursuse kliendid/üksikisikud Tööstuspõhise koolitus- ja sertifitseerimiskursuse kliendid/ettevõtted Värbamisettevõtted IKTspetsialistid Tööhõiveasutused, personalisektor e-pädevuse raamistik, e-oskuste kvaliteedimärk + e-oskuste teenuste majandamise partnerlus, mille üle teeb järelevalvet nõukogu Tutvustamine ja teadlikkuse tõstmine Eespool toodud skeemi tuleks käsitleda ettepanekuna. See annab ülevaate ja ettekujutuse võimalikest peamistest alustaladest ja sellest, kuidas need võiksid omavahel seotud olla. Euroopa Komisjoni roll võiks selles mudelis olla Euroopa Standardikomitee kaudu toetuse andmine e-pädevuse raamistiku ja seotud teenuste edasiarendamiseks. E-oskuste puuduse probleemi lahendamise ühisalgatuse teema kerkis päevakorda 24. jaanuaril 2013 Brüsselis toimunud konverentsil. See tõi kokku sektori esindajad, IKT-teenusepakkujad, haridussektori esindajad, olenematud sertifitseerimis- ja katsetamisasutused, riikide tööhõiveasutused ja personalisektori esindajad ning ametnikud Euroopa Komisjoni neljast tähtsast peadirektoraadist: ettevõtluse ja tööstuse, hariduse ja kultuuri, tööhõive ja sotsiaalküsimuste ning kommunikatsioonivõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat. Üheskoos võeti vastu põhimõtteline otsus töötada välja e-oskuste kvaliteedimärgid, vahendid ja teenused, mis võiksid suurendada Euroopa tööhõivet ja tööalast konkurentsivõimet. Erinevates sektorites töötavad probleemiga kokku puutuvad eksperdid olid ühel nõul, et IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise kvaliteedimärk aitaks tuua läbipaistvust praegusesse keerulisse olukorda, kus on palju pakkumisi erinevatelt teenusepakkujatelt. See võib ühtlasi edendada IKT-ekspertide liikuvust ja meelitada IKT-kutsealale uut andekat inimressurssi. Selle tulemusena võib oskuste puudus järsult taanduda kiire areng, mis peab toimuma, kui tahetakse lahendada praegust IKT oskuste ja nõudluse mittevastavuse probleemi, sest vastasel juhul tabab aastast EL-i veelgi tõsisem oskuste puudus. Üksmeelselt jõuti järeldusele, et üldtunnustatud kvaliteedimärk võib viia tulevasele oskuste puudusele keskendumise uuele tasemele. See põhineks Euroopa Standardikomitee (CEN) välja töötatud Euroopa e-pädevuse raamistikul ning annaks koos veebipõhise enesehindamise vahendiga keerulisel IKT-valdkonna sertifitseerimise maastikul orienteeriumise juhised, toetades IKT-alal selge karjäärikava väljatöötamist ning andes IKT-valdkonna ekspertidele uue ja täpsema profiili. Sidusrühmade vahelised arutelud edasiste sammude kohta algasid suure IKT-töökohtade koalitsiooni konverentsi raames, millega tehti ametlikult algust märtsil 2013 Brüsselis. Lk 26

27 Tänuavaldused John McGlinchey CompTIA Euroopa ja Lähis-Ida asepresident Selle uurimuse tellis Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat. Meie kontaktisik oli kogu uuringu vältel peamise progressi võimaldava tehnoloogia ja IKT-üksuse vanemametnik André Richier. Projekt ei oleks saanud teoks ilma paljude ekspertide lahke osalemiseta: eriti Jutta Breyer (Breyer Publico) ja Terry Hook (Clock-IT-Skills), aga ka Fabianne Ruggier ja Daniela Busuttil Dougall (Talent Consulting), Clementina Marinoni (Fondazione Politecnico die Milano), Fiona Fanning (CEPIS), Dudley Dolan (CEN-i e-oskuste alase seminari juhataja), Frank Mockler (ECDL), Roberto Bellini (AICA) ja Andrea Parola (Euroopa e-oskuste ühing). Täname toetuse ja abi eest korralduskomiteed, kuhu kuulusid Frits Bussemaker (CIONet), Carsten Johnson (Cisco Networking Academy programm), Milton Goldschmidt (CompTIA), Thomas Michel (CERT-IT), George Sharkov (Euroopa Tarkvarainstituudi Ida-Euroopa keskus), Martin Sherry (Innovation Value Institute (IVI)) ja Peter Weiss (ISS, rahvusvaheline teenuste majandamise ärikool). Tänusõnad kuuluvad Gabriella Cattaneole, Marianne Koldingule ja Rosanna Litontile IDC Europe ist ning 24. jaanuaril 2013 Brüsselis toimunud üleeuroopalisel konverentsil Euroopa e-oskuste kvaliteedimärkide väljatöötamine IKT-valdkonna tööstuspõhise koolituse ja sertifitseerimise jaoks osalenud ekspertidele ja osalejatele, eriti sõnavõtjatele ja moderaatoritele: Geobani ettevõttetehnoloogia direktor ja Madriidi IE ärikooli IKT-programmide direktor Silvia Leal, AIRBUS-i IKT-koolitusjuht Wilfried Berlin, Cisco Systemsi ettevõtte arendusjuht Gert De Laet, PIN SME peasekretär Sebastiano Toffaletti, Müncheni Tehnikaülikooli professor dr Helmut Krcmar, Euroopa CompTIA asepresident John McGlinchey, Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi üksuse juhataja Ana-Carla Pereira, DIGITALEUROPE i direktor Jonathan Murray, CompTIA toetab Euroopa e-pädevuse raamistikku. Meil on hea meel algatuse üle luua e-oskuste kvaliteedimärk ning veebipõhine enesehindamis- ja nõustamisvahend, mis aitab kindlaks teha sobivaima karjääri ja seotud IT valdkonna sertifikaadid. Neid vahendeid on vaja selleks, et muuta tööstuspõhiste koolitus- ja sertifitseerimiskursuste turg läbipaistvaks, koondada IT-sidusrühmi ning toetada Euroopa e-pädevuse raamistiku edukat rakendamist. IT-töötajate töölevõtmisel usaldavad tööandjad sertifikaate, sest sertifitseeritud töötajad suudavad paremini mõista uusi ja keerukaid tehnoloogiaid, on produktiivsemad ning lisavad töökohal probleemide lahendamisse taiplikkust. Euroopa infotehnoloogia peaspetsialistide ühingu peasekretär Peter Hagedoorn, IG Metalli esindaja Karl-Heinz Hageni, Euroopa Informaatikaseltside Nõukogu (CEPIS) peasekretär Fiona Fanning, Saksamaa föderaalse tööhõiveameti Euroopa esinduse direktor dr Wolfgang Müller, Randstadi infotehnoloogia ülemaailmne direktor Richard Narine, Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi üksuse juhataja Wallis Goelen, Euroopa Komisjoni kommunikatsioonivõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi ametnik Martin Ulbrich. Oleme samuti eriti tänulikud väärtusliku teabe eest, mille andsid meile enam kui 100 intervjuud ekspertide ja spetsialistidega ning erinevad veebipõhised küsitlused, millele vastas üle 220 eksperdi. Täname neid paljusid eksperte, kes võtsid aega oma seisukohtade jagamiseks. Lk 27

28 Kontaktandmed Täiendava teabe saamiseks ja selle brošüüri koopiate tellimiseks võtke meiega ühendust: Euroopa Komisjon Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat Põhilise progressi võimaldava tehnoloogia ja IKT-üksus D Brüssel, Belgia Faks: (32-2) E-post: empirica GmbH Oxfordstr Bonn, Saksamaa E-post: Veebileht: Õpime koos:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest

AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest AMETINIMETUSE JA TÖÖKOHA AADRESSI LISAMINE TÖÖTAMISE REGISTRISSE ANDMETE KOGUMISE EESMÄRK Koguda tõhusamalt palga ja tööjõu andmeid, et teha senisest täpsemat palga- ja tööturustatistikat. Töötamise andmed

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Reducing disparities Strengthening relations

Reducing disparities Strengthening relations Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekonto avamiseks esitatud dokumentide analüüs/ Maksekonto avamine

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353 28.5.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 163 A/1 V (Teated) HALDUSMENETLUSED EUROOPA KOMISJON Euroopa Andmekaitseinspektor Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta COM/2014/10353

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem