Homne päev. Õpime uusi termineid: mis on NUTIKAS? Muutuv maailm: kaupmehed enam ei müü, nad aitavad osta! Kuidas juhtida üle maailma asuvat meeskonda?

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Homne päev. Õpime uusi termineid: mis on NUTIKAS? Muutuv maailm: kaupmehed enam ei müü, nad aitavad osta! Kuidas juhtida üle maailma asuvat meeskonda?"

Väljavõte

1 Õpime uusi termineid: mis on NUTIKAS? Muutuv maailm: kaupmehed enam ei müü, nad aitavad osta! Amrop: uus maailm vajab uusi juhte, uutmoodi mõtlemist Kuidas juhtida üle maailma asuvat meeskonda? Homne päev finantstehnoloogias

2 Keskmine kütusekulu alates 6,4 l / 100 km, keskmine CO 2 -heide alates 145 g/km. Foto on illustratiivne.

3 Sisukord ETTEVÕTTE ARENG 6 Kasvada saab hea eeskuju najal 7 20 Eesti parimat idufirmat 8 73 miljonit eurot Eesti ettevõtete tootlikkuse kasvatamisele 10 Koostöö teadlastega annab ettevõtte arenguplaanidele uue hoo 14 Õpime uusi termineid: mis on NUTIKAS? 16 Õpime uusi termineid: mis on ADAPTER? 18 STACC paneb andmemassiivid kasumlikult tööle 20 Veebimessid ja veebiüritused uue ajastu instrumendid? JUHTIMINE 22 Taavi Veskimägi: firmade arengut pärsib halb juhtimine 23 Parim, mida ettevõtte nõukogu teha saab 24 Amrop: uus maailm vajab uusi juhte, uutmoodi mõtlemist 26 8 põhjust, miks hea töötaja sinu ettevõttest lahkub TÖÖKESKKOND 28 Uus kontor: Keni ja Jani tööruumid ulmefilmist 30 Kuidas oma varadest viimast võtta? KOMMUNIKATSIOON 32 Kuidas panna reklaam tarbija aju tähelepanufiltrit läbima? 34 Kuidas juhtida üle maailma asuvat meeskonda? PANGANDUS 36 SEB innovatsioonikeskus pürib ambitsioonikeskuseks 38 Homne päev finantstehnoloogias LOGISTIKA 40 Isesõitvad autod on tulevik, isesõitvad tõstukid aga olevik 42 Millal sai postipoisist tehnoloogiafirma? 44 Kogu maailm plaanitakse ümber kujundada INFOTEHNOLOOGIA 48 Äritarkvara aitab teenida enam kasumit! Kuidas? 50 Tulevik on andme-eesti päralt 52 Muutuv maailm: kaupmehed enam ei müü, nad aitavad osta! 54 IT-valdkonnas eelista vettpidavaid lahendusi ENERGIA 56 Samm kvaliteetsema, töökindlama ja säästlikuma elektrivõrgu suunas 58 Google tahab hakata lendavaid tuuleparke ehitama Väljaanne valmis koostöös asutustega: EAS, Ees Teadusagentuur, Tartu Ülikool, Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ, OnlineExpo, Amrop Ees, Reminet OÜ, SEB AS, LHV Group AS, Willenbrock Bal c OÜ, Ees Post AS, Erply, Nixor EE AS, H2R Solu ons, Hepta Group Energy OÜ 4 Värskeltütlev kääne ehk innovatiiv Tänavuse emakeelepäeva paiku hakkas interne s ringlema üks vahva nimekiri uutest käänetest, mis võiks olemasolevale neljateistkümnele täiendust pakkuda. Teiste seas oli värskeltütlev kääne ehk innova iv. Võtsimegi sõnal sabast ning panime selle uue, värskeid tuuli kajastava ajakirja nimeks. Täna, trükisooja ajakirja käes hoides, julgen väita, et midagi niivõrd värskeltütlevat pole ma ammu kohanud see ajakiri on tõeliseid uudiseid otsast ääreni täis ja neid on siin kõvas rohkem kui mõnes igapäevases uudisteväljaandes. Kas teie teadsite, et ajal, mil kõik kanalid on täis ju e isesõitvate autode peatsest tulekust, on isesõitvad tõstukid täies reaalne nähtus et annadki õhtul tõstukitele ülesande kä e ning hommikul tööle tulles on kaup ühest kohast teise liigutatud? Või et siinsamas, meie kõigi silme all, on Ees Post kasvanud ajalehepoisist nu kaid lahendusi pakkuvaks high-tech-e evõ eks, kel turuks terve maailm? Või sellest, et üks Ees s tegutsev Euroopa suurpank, oma olemuselt iga väärikas ja ehk isegi konserva ivne, korraldab juba aastaid oma töötajatele Garage48 tüüpi hackatlon e, millest on võrsunud nii mõnigi innovaa line toode/teenus värskeima näitena panga enda innovatsioonikeskus, kuhu igaüks saab looma tulla? Või seegi, et tänu Adapteri nimelisele veebilehele saab üks e evõtja oma probleemile lahendust otsida tervelt 3000 teadlase kaasabil? Rääkimata erinevatest toetustest, mis selleks kõigeks e e nähtud ning mida pea igaüks küsida võib. Innova ivil on peaaegu et käega katsutav uudis ka elektriliine remon vatele inimestele teie pääsete juba lähiajal liinide jalgsi inspekteerimisest! Teistele selgituseks nii palju, et ega selles teates muidu polekski uudist, aga ainuüksi Ees s on elektriliine kilomeetrit, Euroopas ligi 10 miljonit! Loomulikult ei saa üks innovatsiooniväljaanne mööda IT-maailma uutest suundadest ning aga mis ma siin ikka heietan, eri innovaa line see tegevus küll pole! Head lugemist! Villy Paimets Projek meeskond: Villy Paimets, Kirke Klemmer Kadri Penjam, Keili Parve Kujundaja: Joel Idavain Väljaandja: Bonnier2B Trükk: AS Printall Toimetus ei vastuta reklaamteks de sisu ega keelekasutuse eest. Äppi, kui hea Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee/mobiil ja küsi nõu meie asjatundjalt. Laadi LHV mobiilipank oma telefoni ja proovi järele

4 ETTEVÕTTE ARENG Kasvada saab hea eeskuju najal Eestis on edukaid ettevõtteid küllalt - nende edu aitab uutel tulijatel tuule tiibadesse saada, kirjutab EY partner Ranno Tingas. Allikas: Äripäev Ees on kindlas Euroopas unikaalne riik. Oleme suutnud teha asju, millega teised riigid ei ole nii häs hakkama saanud. Me oleme panustanud kaitsekulutustesse 2% SKPst, mis on ka Saksamaa jaoks eeskuju. Meil ei ole riigil võlgu. Meie lapsed on PISA uuringu järgi maailma ühed targemad.kuid meie e evõtlus on väsinud. Kasvu, mis meid rahuldaks, ei paista kuskilt. Särtsu ei ole. Väsinud on ka suur hulk e evõtjaid. Loomulikult on maailmamajandus olnud pikka aega samu heitlik, kuid siiski me tahame rohkem, paremini, innukamalt. Kuidas selleni jõuda? Kõige olulisem on leida endale õiged eeskujud, õiged suunanäitajad ja sihiseadjad, keda jälgides tekib tunne: see on võimalik! Saavutada midagi erakordset ja lahedat. Ühest küljest on see tões nii, et koore riisub esimene. Kuid teisest küljest oleme näinud, et kui mõni sektor on edukas, aitab see edukaks muutuda ka teistel samas sektoris tegutsejatel. Skype ile järgnesid GrabCAD ja Transferwise ning paljud teised tublid tegijad. Kindlas ei tasu piirduda ainult nn uue majanduse ja IT-näidetega. Hansapanga teedrajavast kontseptsioonist läks Ees majandus hooga käima. Paljud pangandushuvilised e evõtjad püüdsid nende eeskuju järgida päris sarnast edu nad ei saavutanud, kuid jõudsid siiski arvestatavate tulemusteni. Originaal on originaal, kuid head koopiad on samu ilma teinud. Millega edu mõõta? Eeskujud on e evõtluses trendiloojad, suunanäitajad nad valivad välja õiged sihid, mille poole pürgida ja mis aitavad õnnestuda. Õigeid sihid ei ole sugugi ala iseenesestmõistetavad ja need muutuvad ajas. Aastaid oli selleks sihiks kasum, kuid infotehnoloogia ja idufirmade ajastul on klien de arv ja nende kasv esmatäh s küll neid õnnestub kunagi ka rahaks keerata. Kahjumis e evõ ed on väga väärtuslikud? Võib vabalt nii olla. Vähemalt mõnda aega. Kindlas ei saa me öelda, et Ees vaevleb eeskujude puuduses. Meil on piisav hulk erakordselt edukaid e evõ eid ekspordisektoris, sh traditsioonilises majanduses. Mulle tundubki, et kui mõni edukas e evõte sünnib ja see saab üldteada tõeks, tahavad kõik saada tema sarnaseks, kuid siis, kui me ta avastame, on ta juba nii kaugel, et teda ei õnnestu püüda. Kinnisvaraarenduses leiab sellist trendi ehk kõige enam. E evõtluses on päris keeruline leida üles valdkond, kus uutele tulijatele on uks lah, et mi e öelda pärani. Paljud ärivaldkonnad on meeletult kõrge sisenemisbarjääriga tööjõumahukad, nõuavad suuri investeeringuid. Või siis on valdkonna konkurents sedavõrd he, nt restoraniäris, et paljas mõte, et seal võiks edu saavutada, tundub uskumatu. Samas on maailm suur ja lai ning julgemad vaatavad suurematele või arenevatele turgudele, kus ruumi jagub kõigile uutele ideedele.pankadega, vaid soovib paigutuda panga Raha juurde Viimasel ajal ei ole eestlasi köitnud ka börsid, aktsiad ning muud e evõ e turuväärtust mõõdupuuks pidavad instrumendid, vaid suur hulk raha istub deposiidis. Me vajame eeskujusid ka selles vallas. Loomulikult on sajanditevanuseid peree evõ eid, mis toimivad nagu kellavärk, kuid on ka äriühinguid, mis börsile minemata oleksid pidanud rahvusvahelisest edust loobuma. Oluline on leida üles oma e evõ e jaoks parim eeskuju, mis aitab jõuda seatud sihini. Ranno Tingas. Foto: Andres Haabu E evõtluse innustamise vajadus on olnud polii kute sõnades sage häälte püüdmise õng. Kuid millist eeskuju saavad Ees e evõtjad riigilt? Praegu kindlas mi e parimat. Riik käitub üsna ootamatu partnerina ning seega võib öelda, et Ees e evõtjatel on jalgealune muutunud soiseks. On see siis lubatud sotsiaalmaksumäära kosmee line alanemine, mis viimasel hetkel kaotatakse, või muud kiirtööna valmivad e evõtluskeskkonna muudatused. Maksusüsteemi võib ja tulebki muuta, et see vastaks konkurentsikeskkonnale ja riigi sih dele, kuid kiirustades tehtavad muudatused kannavad pigem vajalike summade kokkukraapimise märki. Kuidas innustab riik e evõtjat välisturgudel, kuid koduturul peab kiirelt reageerima lühikese e eteatamisega saabuvatele maksumuudatustele ja ärikeskkonna regulatsioonide kasvule? See sunnib e evõtjaid suurte plaanide ja eesmärkide asemel tegelema kohaliku keeristormiga, mis palju väärtust ei loo. Samas on kurb muidugi, et palju selliseid riike, kellest eeskuju võ a, nüüdisajal ei olegi. Polii lised tõmbetuuled mõjutavad e evõtlust nii USAs kui ka Euroopas. Sa võid ju otsustada, et ehitad kuhugi uue tehase, kuid vabalt võib juhtuda, et aasta või paariga on keskkond sedavõrd muutunud, et sul ei tasugi seda tehast käivitada. Majanduses on häid eeskujusid siiski palju rohkem kui polii kas. Äriinimesed on pühendunud, kirglikud ning tahavad eesmärgi saavutada ala ja kogu hingega asja juures olles. Võib-olla peaksime ka Ees s muutma vaatenurka mi e polii kud ei ütle, kuidas saavutada majanduskasv ja parem heaolu, vaid e evõtjad ütlevad, mida riik peaks tegema, et seda saavutada? Seda siis siiralt, mi e lihtsalt näiva kaasamisena. Allikas: Äripäev 20 Eesti parimat idufirmat Eesti ja välismaised investorid valisid välja 20 kõige lootustandavamat idufirmat, millel on potentsiaali saada uueks Skype iks või Transferwise iks. 20 parimat firmat valisid idufirmade võistlusel välja Ees äriinglite võrgus k (EstBan) ja Contriber. EstBani juhatuse esimees Heidi Kakko ütles, et nad analüüsisid kõiki e evõ eid põhjalikult, hinnates sealjuures e evõ e meeskonda ning kuidas suudetakse probleeme lahendada ja tulemusteni jõuda. Need idufirmad, mis suutsid innovaa- liselt lahendada päris probleeme suurel turul, said kõrgema hinde, ütles Kakko. Nendel idufirmadel tasub see aasta silm peal hoida! E evõ ed on reastatud tähes kulises järjekorras ja lisatud lühidalt nende tegevusvaldkond. Autolevi-autode Airbnb. Ampler Bikes-elektrijalgrattad linnas liikumiseks. Capster-vabastab pidevast nohust. Deekit-online tahvel. Dermtest-sünnimärgi kontroll. DreamApply-(välis)tudengite kutsumine ülikooli. Festivality-tööriist ürituste korraldajatele. INZMO-trikivaba kindlustus. Leansite-loob korra ehitusplatsile. Nevercode-tööriist äppide arendajatele. Nordic Automation Systemstööstusautomaatika Milline idufirma võib olla järgmine selline edulugu nagu Skype? Foto: Shutterstock arendusettevõte. Palleter-täidab tühje otsi sõitvad kaubaautod. RebelRoam-annab reisijatele avalikus transpordis jms wifi. Shipitwise-aitab logistikat korraldada. SportID-aitab firmadel töötajatele sporditeenust pakkuda. SprayPrintersisekujundustööriist. Tebo-tööriist õpetajatele. Traffel-leiab kõige soodsamad reisid. RangeForce-aitab küberkuritegevusega võidelda. Weps-lubab ise teha ilusa ja lihtsa veebilehe. 6 7

5 ETTEVÕTTE ARENG Tänaseks ei ole Eestis ilmselt ühtki ettevõtjat, kes ei teaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust (EAS), kuid kas me ikka teame, mida täpselt EAS pakub? 73 miljonit eurot Eesti ettevõtete tootlikkuse kasvatamisele Küsimustele vastas EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse direktor Tiina Kalju Algusaastate lihtsa rahajagamise juurest on EAS kasvanud e evõtlussektori arendajaks, pakkudes eelkõige ambitsioonikatele ja heade kasvuväljavaadetega e evõtetele rahalise toe kõrval ka kompetentse, eksperte. Näiteks sobib häs EASi eelmise aasta alguses avatud 73 miljoni eurose mahuga e evõ e arenguprogramm, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest ning millega soovitakse suurendada nende e evõtete arvu, mille abiga on Ees l järgmiste aastate jooksul välja pakkuda arvestataval määral läbimurdelisi tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid. EAS ise ütleb, et see arenguprogramm on uus lähenemine e evõtete toetamisele, kus hinnatakse pigem e evõ e olukorda ja seejärel suunatakse vajadusel konsultan de ja mentorite abil tähelepanu kitsaskohtadele, arengu- või tootearendusvõimalustele. Kokkuvõ es peaks programmis osalev e evõte EASi abil kokku panema senisest ambitsioonikama ja pikemalt e e vaatava arenguplaani. Kuid vaatame sellele programmile põhjalikumalt silma. Esiteks, kes saab selles osaleda? E evõ e arenguprogrammi eesmärk on suurendada kiirelt kasvavate, välisturgudel konkurentsivõimeliste Ees e evõtete arvu, kes tegelevad tootearendusega ning kes on valmis maksma oma töötajatele kõrgemat palka. Täpsemalt arenguprogramm on mõeldud vähemalt kolmeaastase tegevusajalooga ambitsioonikatele e evõtetele, kes soovivad kasvada ning kellel Ettevõtte arenguprogrammis osalemine on andnud meie ettevõttele võimaluse kiiresti muutuvas ärikeskkonnas oma strateegiad üle vaadata. Paide Masinatehase juhatuse esimees Jaan Meikup on valmisolek investeerida. Eelduseks on ekspordikogemuse olemasolu ja vähemalt kaheksa töötajat. Seejuures tuleb kindlas tähele panna, et e evõ e arenguprogrammis osalemine ei tähenda niivõrd raha taotlemist ja saamist, vaid just igakülgset abi e evõ e strateegilise vaate ja pikaajalise plaani paika saamiseks. EAS lubab, et tegeleb iga e evõ ega individuaalselt. Plaani elluviimisele saame kaasa aidata kõigi meie pakutavate teenustega, kombineerides neid konkreetse e evõ e vajaduste järgi aastal loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust. EASi kaugem eesmärk on aidata kaasa Eesti kujunemisele üheks konkurentsivõimelisemaks riigiks maailmas. Foto: Shutterstock Lühidalt öeldes toetab e evõ e arenguprogramm e evõtete pikaajalist läbimõeldud arengut, tegevuste paremat planeerimist, innovatsiooni rakendamist ja eelkõige tootearendust. Kuidas programmis osalemine välja näeb? Esmalt läbib iga programmis osalev e evõte hetkeolukorra ja arenguvajaduste kaardistuse, mis kestab 1 2 nädalat. Seejärel nõustab e evõtet kogenud diagnos k ja/või mentor, kellega koostöös pannakse ligi poole aasta jooksul kokku e evõ e pikaajaline arenguplaan, mis hõlmab uute toodete või teenuste arendust. Kui toode on valminud, saab abi ka toote intellektuaalomandi kaitseks ning toote müügi- ja turundustegevusteks (ka messidel ja näitustel osalemiseks). Arenguplaani elluviimiseks kulub tänasel hinnangul kuni kolm aastat. Ja kui kõik on kulgenud plaanipäraselt, on e evõ e arenguprogrammi tulemusena olulisel määral kasvanud e evõ e tootlikkus, eri heal juhul on see turule tulnud ainulaadse toote või teenusega maailmas. Tiina Kalju. Foto: Ingrid Tsirel Meil tekkis võimalus näha oma firmas potentsiaali, mida me ise ei oleks kujutledagi julgenud. Ettevõtte arenguprogramm andis meile julgust unistada. Yeari brändi looja ja ettevõtte omanik Raivo Holm Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonda kvalifitseerub projekt, mille tulemusena kasvab ettevõtte tootlikkus, sest: ettevõtte põhiprotsesside automatiseerimiseks on rakendatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, luuakse selle rakendamise abil uus või muudetakse oluliselt olemasolevat toodet-teenust; valmib tervise valdkonda kuuluv uus või oluliselt muudetud toode-teenus, mis aitab inimesi kaasata tervise säilitamisesse ja/või tõsta raviteenuste efektiivsust ning kättesaadavust; valmib materjalitehnoloogia mõistes uus või oluliselt muudetud materjal või tootmistehnoloogia, mis on kasutatav töötlevas tööstuses; valmib biotehnoloogia valdkonda kuuluv uus või oluliselt muudetud toodeteenus (või on tegemist toidutoorme, põlevkivi või muu loodusliku toorme oluliselt kõrgema väärindamisega); valmib uus toode või teenus, mille tulemusena on võimalik elamuehituses kasutada põhikonstruktsioonides puitu, rakendatakse tarku ehituslahendusi või ehituse digitaliseerimist. Ettevõtte arenguprogrammi sihtgrupp on vähemalt 3 aastat tegutsenud 8 või enama töötajaga tööstusettevõte või samadele nõuetele vastav teenindusettevõte, mis panustab nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadesse. Ettevõte saab kasutada personaalse kliendihalduri, diagnostiku ja mentori teenuseid, kes tunnevad ettevõtte teekonda ning oskavad avada vajalikke uksi või anda ekspertnõu. Ettevõtte arenguprogramm koosneb kolmest etapist: ettevõtte hetkeolukorra ja arenguvajaduste kaardistamine (kestus 1 2 nädalat); arenguplaani ettevalmistus ja koostamine (kestus kuni 6 kuud); arenguplaani elluviimine (kestus kuni 3 aastat). Arenguprogrammi kogueelarve on 73 miljonit eurot ning selle eesmärk on suurendada: kiirelt kasvavate ja välisturgudel konkurentsivõimeliste Eesti ettevõtete arvu; tootearendusse panustavate Eesti ettevõtete arvu; Eesti ettevõtete arvu, mis on valmis maksma kõrgemat palka oma töötajatele. 8 9

6 ETTEVÕTTE ARENG Ettevõtte edu üks võtmekohti on konkurentidega võrreldes paremate toodete ja teenuste pakkumine. Üksnes odavam hind on tõenäoliselt ajutine lahendus, püsivama eelise annab ikka parem teostus. Selle saavutamiseks on üks võimalus kaasata arendustegevusse ka teadlased. Koostöö gitas ASIE projek juht Meelis Koik. Koostöös TTÜga on valmimas andmebaas, hellitusnimega cloud, mis seob kliendisuhtluse, laomajanduse, tehnika ja meeskondade tegevused ning paiknemise, lepingud, pakkumised ja info väljakute kohta. Selle abil saab üle Euroopa tööd lihtsustada ja sünkroniseerida, hõlbustades nii ka näiteks pakkumistel osalemist. Kui kuskil võetakse väljak üles, annab cloud infot, kus võiks olla kõige lähem koht selle uues paigaldamiseks. Nõnda säästetakse nii keskkonda kui ka klien de aega ja raha. Selline lahendus toetab tublis ka e evõ e laienemisplaane, tõi Kõrbe valmiva rakenduse võimaluste kohta näite. Eesti teadusasutused suudavad pakkuda ettevõtetele mitmekülgset tuge. Olgu siinkohal näiteks uute tehnoloogiate väljatöötamine, äriprotsesside optimeerimine, toodete või teenuste kestliku disaini loomine või töötajate teadmiste ja oskuste parandamine. teadlastega annab ettevõtte Ülikooli soovitan tulla e evõ el, kel on plaan, aga pole kindlat tellimuskirja, mida ärisektoris e evõ ele esitada. Kui on soov teha paremini, aga ei tea täpselt, kuidas. Kui soovitakse kaasaegse automa seerimise, IKT kasutamise mõ es e evõtet efek ivsemaks muuta, aga selleks täpset ideed pole, saab koos ülikooliga panna protsessid kirja, leida op meerimise kohad ja hakata lahendusi otsima, julgustas Kõrbe abi küsima. arenguplaanidele uue hoo Mida keerukamaks muutub e evõtete tegevus rahvusvahelistes väärtusahelates, seda spetsiifilisemaid teadmisi on neil vaja. Et palju valdkondlikku spetsiifilist teadmist on teadusasutustes juba olemas, siis selle asemel, et paisutada e evõ e töötajaskonda, on e evõ el oluliselt odavam ja mugavam teha ak ivset koostööd teadusasutustega. Ees teadusasutused suudavad pakkuda e evõtetele mitmekülgset tuge. Olgu siinkohal näiteks uute tehnoloogiate väljatöötamine, äriprotsesside op meerimine, toodete või teenuste kestliku disaini loomine või töötajate teadmiste ja oskuste parandamine. Logistikateadlased hõlbustavad nii info kui ka masinate liikumist Advanced Sports Installa ons Europe AS (ASIE) on suurte plaanidega väikeettevõte, mis tegeleb kunstmuruväljakute paigaldamise, renoveerimise ja materjalide taaskasutamisega. E evõ e põhiline turg on praegu Skandinaavias, kuid sügisest võe suund ka Balkanile ja Kesk-Euroopasse. ASIE pöördus Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) logis ka ins tuu, et küsida nõu masinapargi ja meeskondade transpordi paremaks korraldamiseks. Mõne kuu möödudes jõu aga arusaamiseni, et masinate logis ka op meerimise kõrval peaks vaatluse alla võtma ka e evõ e äriprotsesside ladusamaks muutmise võimalused. Aitame e evõ el leida asjade interne ja protsesside automa seerimise kaudu võimalusi vähendada tööjõukulu ning suurendada efek ivsust, kiirust ja paindlikkust ning väl da eksimisvõimalusi, rääkis TTÜ mehaanika ja tööstustehnika ins tuudi dotsent Ka Kõrbe. Me hakkasime selle projek puhul ühest asjast peale, aga jõudsime lõpuks millegi palju suuremani. Selleks, et mõtestada, miks ja mida täpselt vaja, läheb aega ja ülikool on siin väga hea partner, kes aitab neid küsimusi lahendada, sel- Tootmisjääk väärtuslikuks tooraineks Juba paarkümmend aastat vaarikakasvatusega tegelenud talunik Raivo Teder on otsustanud lihtsalt marjade kokkuostjale müümise asemel tulla turule oma kaubamärgiga. VOH ehk Vaarikas Omas Headuses pakub naturaalset vaarikamahla. Oma tootmise alustamisega tekkis kohe ka küsimus, mida hakata peale võrdlemisi suure seemnekogusega, mis vaarikate mahlaks pressimisest üle jääb. Samasse aega langes ka PRIA toetus uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks, mis kõik kokku viis omakorda mõ eni, et vahest annaks ka vaarikaseemnetega midagi kasulikku e e võ a, rääkis Teder. TÜ helirõhu arvutisimulatsioon. Sinine madalam, punane kõrgem. Siinkohal tuli appi Ees Maaülikooli teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus PlantValor. See on marjakasvatajatel sage mure, et mooside ja mahlade tegemisest jääb üle kõige kasulikum osa seemned ja kestad, millest annaks tegelikult kõiksugu funktsionaalseid tooteid välja töötada, rääkis PlantValori juht Piia Pääso. Vaarika seemnete kaal moodustab vaarika koguviljast 9 12% ja seemned omakorda sisaldavad 10 23% väärtuslikku õli. Maaülikooli teadlased aitavad leida võimalusi, kuidas saada vaarikaseemnest kõige paremal moel kä e õli, mis on oma päikesekaitsefaktori poolest kosmee katööstuses hinnatud tooraine. Katsetame selleks eri tehnoloogiaid ning võrdleme saadud õli biokeemilist koos st. Samu aitame e evõ el välja selgitada, kas ja kust oleks võimalik edaspidi sobivat teenust tellida ning kui palju maksaks vajalike seadmete endale soetamine. Meie poole on pöördunud ka looduskosmee ka tootjaid, kes on vaarikaseemneõlist huvitatud, selgitas Pääso. Lühidalt aitab kompetentsikeskus teha e evõ el ära toote omahinna ja tasuvusarvestusteks vajaliku eeltöö ning vajadusel vahendada ka kontakte võimalike uuest tootest huvitatud kosmee katootjatega. Arvutisimulatsioon aitab leida toote nõrkused veel enne selle füüsilist testimist Tartu Ülikooli (TÜ) matemaa lise modelleerimise uurimisrühm pakub e evõtetele arvu simulatsioone, mille abil saab disainida uudseid tooteid, vähendada toote füüsilisele tes misele kuluvat aega ja vahendeid, hoides samal ajal kokku tootearenduskulusid. Näiteks ABB oli mures kitsaskohtadega transistori lahenduses, mis põhjustas sagedasi seadme ülesütlemisi. Neil oli ka rida hüpoteese, probleemi tekkepõhjuste selgitamiseks. Meie tes sime need simulatsioonikeskkonnas läbi ja saime kinnitust, et viga on siiski milleski muus. Pakkusime ka oma hüpoteesi, mis üsna tõenäoliselt ka probleemi tekkepõhjust selgitas, rääkis TÜ matemaa lise modelleerimise uurimisrühma juht Vahur Zadin

7 ETTEVÕTTE ARENG Uurimisrühmal on ASiga Kodumaja algamas projekt, parandamaks moodulmajade heliisolatsiooni klassi. Simulatsioonid võimaldavad juba enne ehitamist läbi katsetada konstruktsioonilahendused ja materjalid. Nii saab leida lahenduse, mille puhul on heli levik läbi seinte ja lagede minimaalne, tagades tulevastele elanikele maksimaalse mugavuse. Simulatsioonidest on olnud abi ka mitmetel väiksematel puidutöötluse evõtetel oma puidukuiva te ehitamisel. Simulatsioonikeskkond võimaldab mõista, kuidas peab kuiva s õhk liikuma ja milline peab olema siseruumi disain, et õhuvool ja temperatuur oleks op maalne ning puit kuivaks ühtlaselt. Seda on virtuaalselt palju kergem välja mõõta, kui hakata füüsiliselt kohapeal katsetama, selgitas Zadin. Zadin kutsub ülikoolist nõu küsima ettevõ eid, kel on käsil uue toote arendus ja vaja oleks välja töötada parim disain, leida sobivaim materjal ning katsetada nende vastupidavust. Simulatsiooni abiga on võimalik seejuures hoida kokku nii tootearenduseks kuluvat aega kui ka materjale, ütles Zadin. Jätkusuutlikult disainitud tooted ja teenused Ees Kuns akadeemia Jätkusuutliku Disaini Labor (JDL) tegeleb disainiga sügavamalt kui üksnes toodete väline ilme. Kui me räägime heast ja kestlikust disainist, vaatame me ennekõike ühe toote keskselt kõiki protsesse, milline on selle toote eluahel (alates toormaterjali päritolust, tootmisprotsessist kasutusea lõppedes ümbertöötlemisvõimalusteni), keskkonnamõju, sotsiaalne mõju. Sellele järgneb analüüs. Kui me näeme seal vigu ja mi evastavust näiteks ringmajandusmudeliga, siis vaatame, kuidas neid protsesse ja tooteid parendada, rääkis JDLi eestvedaja Ees Kuns akadeemia vanemteadur Reet Aus. Labori fookuses on ringmajanduse ja väärtustava taaskasutuse teemad, ühendades erinevad teadusalad majandusest, keskkonnateaduse, tootearenduse, inimõiguste ja sotsiaalsete aspek deni. Ettevõ ele on see hea tugi, kavandamaks oma tooteid ja teenuseid ühiskonna ja ümbritseva keskkonna suhtes vastutustundlikult. JDL töötab näiteks koostöös Lilleoru kogukonnaga välja väikemajade lahendust, mis võimaldaks majutada kindlalt piiritletud maa-alal 50 inimest, lähtudes keskkonnasäästu põhimõ est. Eesmärk on hoida kogu protsessi ökoloogilist jalajälge võimalikult väiksena. Tänapäeval on väga palju erinevaid variante väikemajadest, aga ükski neist ei ole väga loodussõbralik ja on mindud väga lihtsat teed. Praeguse väikemajade projek ga tahame luua just sellist maja, mis oleks loodussõbralik, inimsõbralik ja mõistliku hinnaga, ütles väikemajade tehnilise projek autor Ker Rand. Digitehnoloogiad aitavad jagada teadmisi ja lihvida oskusi E evõ e käekäik sõltub suures sellest, kui head on töötajate oskused. Traditsiooniliste koolituste kõrval toimub oluline osa õppimisest otse töökohal, igapäevase töö käigus. Selleks, et need teadmised ei jääks ainult ühe inimese pähe, vaid võiks abiks olla kogu kollek ivile, tuleb appi Tallinna Ülikool (TLÜ) töökohal õppimist hõlbustavate digitehnoloogiliste lahendustega. TLÜs õppimist soodustav digitehnoloogia Näiteks on loodud nii mobiiliäppe kui ka veebipõhiseid lahendusi, mis hõlbustaks töö käigus õpitud nippide jagamist, probleemilahenduste töökohal õppimist ja muu kasuliku info levi. Tes sime ühte neist mobiiliäppidest rahvusvahelise projek käigus ehitussektoris. See võimaldas videokõne ajal osapooltel videopildile ka jooksvalt märkmeid teha nii, et teine osapool nägi seda. Nii sai juh da tähelepanu ehitusplatsil toimuva ja paberil oleva projek erisustele, hõlbustades probleemide lahendamist, tõi TLÜ analüü k Jaanika Hirv näite. Näiteks on sellised digitehnoloogilised lahendused abiks ettevõtetele, mille eri osakonnad paiknevad geograafiliselt lahus, kuid sisuliselt on pidev infovahetus parema töötulemuse jaoks oluline, rääkis Hirv. Teine sarnane rakendus võimaldab hajameeskondadel lihtsalt, ilma programmeerimiseta koostada oma mobiiliäppe projek dokumen de, märkmete, fotomaterjali ja muu info jooksvaks jagamiseks ja täiendamiseks. Samu on see abiks näiteks prak kan de juhendamisel. Prak kant saab tekkinud probleemid kas foto või video abil jäädvustada ning info liigub edasi nii juhendajale e evõ es kui ka õppeasutusele. Nii saab e evõte tagasisidet järelkasvu paremaks koolitamiseks ja kool õppesisu kohandamiseks. Piret Ehrenpreis 12

8 ETTEVÕTTE ARENG Õpime uusi termineid: mis on NUTIKAS? Lihtsustatult öeldes on NUTIKAS toetusmeede, mis aitab ettevõtjatel arendada koos teadusasutustega oma tooteid-teenuseid uuele tasemele. Nõu saab ka sobiva teaduspartneri leidmisel. Veelgi lihtsamalt: tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei ole väga lihtsa tootega enam võimalik teenida ning seepärast on suurema lisandväärtuse (ja kasumi) saamiseks leidlik panustada teadusmahukale tootele. Seega viib NUTIKAS kokku kaks huvigruppi ühelt poolt e evõtjad, kes tahavad targemat toodet/teenust, et klien de ootustele paremini vastu tulla ja nii ka oma kasumit suurendada. Teiseks osapooleks on teadusasutused, kus on teadmised ja oskused, mida soovitakse ühiskonna heaks rakendada. Nu ka spetsialiseerumise kasvuvaldkonda kuuluva projek elluviimiseks pakub SA Archimedes e evõ ele toetust kuni 2 miljonit eurot. Toetust saab taotleda Ees e evõte rakendusuuringu või tootearenduse tellimiseks teadus- ja arendusasutustelt. Toetuse summast kuni viiendik on võimalik kasutada e evõ el projek ga seotud omakulude ka eks. E evõtja võib tellijate ringi kaasata ka teisi e evõtluspartnereid, kellega koos rakendusuuringust või tootearendusprojek st saadud uut teavet kasutada. Koostöös Ees Teadusagentuuriga taotlusvooru korraldava SA Archimedes meetmehoidja Tea Tassa soovitas Innova ivil vaadata toetatud projek de nimekirja, pidi väga põnev olema. Ja on tões! Nii näiteks on OÜ Kerogen saanud meetmest üle euro, et koos Tallinna Tehnikaülikooliga luua täies uus tehnoloogiline platvorm, millega saaks kaevandatavat põlevkivi väärtuslikeks keemiaproduk deks väärindada. Samu luuakse laboratoorne SA Archimedese meetmehoidja Tea Tassa. Foto: SA Archimedes ja pilootkatseseade, hindamaks püsiva protsessi võimalusi ja selle sobitumist olemasolevate tootmisüksustega. Või siis näiteks Mooncascade OÜ, kes uurib koos Tartu Ülikooliga inimeste igapäevast liikumist, eesmärgiga luua digitaalsete tööriistade komplekt, mis võimaldaks kasutada rahvas ku liikumise analüüsiks ja selle ennustamiseks mobiilsideandmeid eurot. Toetussummaks Guard me sai aga eurot, et koostöös TTÜ küberkriminalis ka ja küberjulgeoleku keskusega arendada digitaalse allkirjastamise tehnoloogiat. Estelaxe OÜ arendab euro suuruse toetusega TÜ Tehnoloogiains- tuudis välja tulekindlad istmepadjad, mis võetakse kohe-kohe Euroopa ühistranspordis kasutusele see on väga hea näide prak lisest ja käega katsutavast arendustööst. Samal ajal arendab Tallinna Tehnikaülikool Celsius Healthcare i tellimusel välja kliinilise otsustustoe prototüübi, mis annab ars dele soovitusi ravimite annustamise kohta neerupuudulikkusega patsien dele. Rakendusuuringule järgneva tootearendusfaasi järel tuuakse lähiajal Bal riikide e-teenuste turule ravimite doseerimise e-teenus, toetussummaks eurot. AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus sai toetust eurot koostöös Tervise Arengu Ins tuudiga luua andmebaas valitud toiduainetes sisalduvatest kiudainetest ja koostada vastavalt mikroobide kiudainete tarbimisvõimele toiduainete soovitused. Projek tulemusena saab edaspidi hinnata personaalset kiudainete vajadust ja nii parandada inimeste üldtervislikku seisundit, näiteks kaalulanguse või ainevahetuse parandamise kaudu. Kokku on aprilli lõpu seisuga toetust saanud 17 projek. Toetuse summa kuni 2 miljonit eurot Toetuse määr 25 70% Taotluste hindamine toimub jooksvalt aasta taotlusvooru lõpp 20. detsembril 2017 Rohkem infot: SA Archimedes: nutikas SA Eesti Teadusagentuur: Väikese Eesti maailmakuulus idufirma Click & Grow sai eurot, et koos Tartu Ülikooli Füüsika Instituudiga leida oma nutikatesse taimepottidesse senisest soodsamalt toodetav ja ühtlasi biolagunev kasvumaterjal. Mattias Lepp Foto: Andras Kralla Click & Grow asutaja Mattias Lepp: Meie arendame tänu NUTIKA toetusmeetmele koostöös Tartu Ülikooli Füüsika Ins tuudiga oma tehnoloogiat paremaks tahtsime leida natuke odavamaid materjale, mille biolagunemine oleks kiirem kui tänastel materjalidel ja mis oleks teisalt ka taaskasutatav, et seda ei peaks taime kasvuprotsessi lõpus lihtsalt ära viskama. See tark materjal teeb seda, mida teistes tehnoloogiates teevad mehaanilised ja elektroonilised komponendid ta doseerib taimedele toitaineid, hoiab õiget niiskustaset ja ph-d ning aereerib taimede juures kku. See on üks vägagi oluline komponent me tootes ning me loodame uue tootega turule tulla paari aasta pärast. Meile oli see NUTIKAS toetusprogramm hea võimalus kaasata oma tootearendusse ülikool ja mitmeid häid ja tarku spetsialiste. Eesti Kindlustusseltside Liit uurib euro suuruse toetuse abil koos TÜ Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi, TÜ Füüsika Instituudi ning TTÜ Küberneetika Instituudiga võimalust, kuidas luua üleriigiline tormi ohu geoinfosüsteem, millega saaks automatiseeritult tuvastada võimalikku tormi riski mistahes Eesti punktis. Oluline on esile tõsta, et siinkohal panid ühe erialaliidu liikmed üksmeelselt seljad (ja omaosaluse) kokku, väga innovaatiline lahendus! Eesti Liikluskindlustuse Fondi / Eesti Kindlustusseltside Liidu GIS-valdkonna juht Ülli Reimets: Nu ka spetsialiseerumise rakendusuuringute meede ava Ees kindlustusseltside jaoks väga sobilikul ajal, sest tulenevalt Euroopa Liidu direk ivist on kindlustusandjatel kohustus hinnata erinevate riskide võimalikku kogumõju kindlustusandja kindlustuspor ellile. Riskihindamised on olulised riskide ka eks vajalike vahendite olemasolu tagamiseks. Uus ja arenev suund kindlustuses on teadus- ja asukohapõhine lähenemine riskide hindamisel, milleks aga napib vajalikke üleriigilisi teaduspõhiselt loodud andmeid. Projek eesmärk ongi luua üleriigiline tormi ohu geoinfosüsteem, mille abil saab automa seeritult tuvastada võimalikku tormi riski mistahes Ees punk s. Projek- rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest

9 ETTEVÕTTE ARENG Õpime uusi termineid: mis on ADAPTER? ADAPTER on Eesti ülikoolide ja teadus- ja arendusasutuste vaheline koostöövõrgustik, mille eesmärk on anda ettevõtetele ühe klikiga juurdepääs kogu Eesti teadus- ja arendusasutuste ressurssidele ja võimalustele. Lihtsustatult öeldes viib ADAPTER teadlased ja e evõtjad omavahel kokku. ADAPTER võimaldab juba täna sisuliselt ühe nupuvajutusega saada ühendust 10 Ees ülikooli ja teadus- ja arendusasutusega, kus tegutseb kokku üle 3000 teaduri, ütleb ADAPTERi projek juht Siim Kinnas kohtumisel Innova iviga. ADAPTER on mõeldud lahendama üsna põhimõttelist probleemi: kust leiab üks e evõte ülikoolidest või muudest teadus- ja arendusasutustest selle inimese, kes päriselt tema küsimusest aru saab ja sellele vastata oskab? Kinnase jutust selgub, et ADAPTERi idee saigi alguse küsimusest: miks ettevõtjad teadlastega koostööd ei tee? Haka teemat uurima ning selgus, et ettevõtjatele paistab Ees ülikool kui üks suur ümmargune kera, millele keegi ei oska kuidagi läheneda e evõtjad tahaks teadlastega koostööd teha küll, kuid ei oska kellegi poole pöörduda. Ettevõtjad soovisid lihtsat süsteemi E evõtjad soovisid, et oleks üks keskne koht, kuhu oma küsimusega pöörduda ning nüüd ongi see keskus, mille kaudu saab kõigi teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolidega ühendust, olemas lisaks pakutavate teenuste andmebaasile, saad ADAPTERis esitada päringu, täies tasuta seejuures ning me garanteerime vastuse viie tööpäeva jooksul, kirjeldab Kinnas. Muidugi tuleb valmis olla selleks, et see vastus on võib-olla ka ei, aga see on siiski vastus su küsimus ei lähe kusagile musta auku, nagu varasemalt kuuldavas h peale juhtus. Et teadusasutused ei peaks terade sõkaldest sõelumisega tegelema, läbivad päringud eelnevalt filtri päringud ei liigu automaatselt kõikide Ees teadlaste postkas desse, vaid vaadatakse ADAPTE- Ri administraatorite poolt eelnevalt üle. Vajadusel võetakse küsijaga ühendust ja täpsustatakse päringut. Edasi, kui küsimus on sisulisem, saadetakse see ADAPTERis osalevate asutuste e evõtlussuhtlejatele, kes siis juba omakorda vaatavad, kas nende majas on vastav töörühm olemas. Kui on, vastab ADAPTER, et antud asutus on koostööks valmis, teeb vajalikud kontak d ja seejärel lähebki tööks, lisab Kinnas. Kindlas tahan rõhutada, et meiega jagatud informatsioon jääb ainult küsija ja ADAPTERis osalevate asutuste vahele, ühelegi kolmandale osapoolele me ilma loata informatsiooni ei edasta. Siim Kinnas. Foto: Kadri Audova Tark klient on hea klient Teine ADAPTERi tegevussuund on seotud turu harimisega. Meil toimuvad regulaarselt temaa lised seminarid, näiteks hilju Tartu Observatooriumis Tõraveres näitasime, mida on teadlastel elektroonikatööstusele pakkuda, räägib Kinnas. E evõtja ei pruugi tulla selle pealegi, et näiteks observatooriumil võiks olla talle midagi pakkuda aga on, alates side- ja kommunikatsioonitehnoloogiate alastest kompetentsidest kuni elektromagne lise ühilduvuse testlaborini. Üritusel jäi silma üsna palju rahulolevaid e evõtjaid! Sügisest hakkab ADAPTER ka koolitusi läbi viima. Me tahame kliente harida, et nad oskaks õigeid küsimusi küsida, sest tark klient on kasulik klient, lausub Kinnas. Võtame kasvõi näiteks intellektuaalomandi teema täna on hulgaliselt võimalik saada koolitusi, et kuidas paten võetakse, kuid ei ühtki koolitust teemal, milleks või millal see patent võ a. Või kuidas tuvastada e evõ es oskusteave, mis võiks muutuda eraldiseisvaks sissetuleku allikaks. Intellektuaalne omand ning sealjuures eri tööstusomand on teema, mis on Kinnase sõnul tänapäeva e evõtete jaoks aina olulisem, kuid teisalt ka teema, mille peale h ei mõelda. Sageli on e evõ es loodud teadmisi või tehnoloogiaid, mille kasutamise eest teised e evõ ed oleks rõõmuga nõus maksmagi see on Ees s täna veel üsna kasutamata tuluallikas, räägib Kinnas. Samu küsitakse häs palju ka ser fitseerimise kohta, sellega seotud teenused tahame ka eraldi välja tuua. Teadus ülikoolidest välja Kolmanda tegevusharuna aitab ADAP- TER e evõtetel leida ka endale tarvilikke täienduskoolitusi. ADAPTERi partnerid pakuvad lisaks juba valmisdisainitud nö riiulikoolitustele ka võimalust kokku panna täpselt konkreetse kliendi vajadustele vastavad koolitused. Tahab e evõtja oma töötajaid millegi konkreetse osas harida, esitab küsimuse ja me partnerasutused siis vaatavad ja mõtlevad, kas saavad sellise koolitusprogrammi kokku panna, selgitab Kinnas ning lisab, et näiteks Telia ja Ees Energia ongi juba sellised spetsiaalsed koolitusprogrammid ülikoolidelt saanud. Eks see ongi üks peamisi põhjuseid, miks ülikoolid üldse osalevad ADAPTERis ühiskondlikult rahastatud teadus peab ju ülikoolidest kuidagi välja ka saama. Koolitused on selleks üks väga hea väljund, nendib Kinnas. Kinnase jutust koorub välja veel üks oluline teema, millest väga palju räägitud pole paljudel Ees ülikoolidel on korralikud, lausa maailmatasemel võimekusega, mõõte- ja katselaborid, mõned neist ka rahvusvaheliste standarditele vastavalt akrediteeritud. See tähendab, et me saame siinsetes laborites head nõu anda ning eelnevalt ära tes da, kas on üldse mõtet kallisse välismaa laborisse tes misele minna, selgitab Kinnas. Katsetusteenused välismaal on ju reeglina päris kallid. Kui saad meie vahendusel enne kallisse laborisse minemist teada, kas on üldse mõtet minna see annab päris korraliku kokkuhoiu. Omae e alateema on ADAPTERi kodulehel ka toetused. Me üritame anda e evõtjale ka seda nõu, kust ja kuidas toetust küsida ja seepärast hoiab meil üks inimene pilku peal kõikidel neil toetustel, mis e evõtjatele saadaval on, eri just nendel toetustel, millega ülikoolidele-teadus- ja arendusasutustele teenuse eest maksta saab, sõnab Kinnas. ADAPTERi pakutavate võimalustega tutvumiseks mine kodulehele Spektromeetrialabor orgaaniliste ainete määramiseks Tartu Ülikoolis. Foto: Siim Kinnas Uus vaht muudab rongisõidu turvalisemaks Polüuretaantooteid valmistav Estelaxe OÜ, kelle toodetavad rongiistmed on kasutuses näiteks Soome raudteel, arendab Tartu Ülikoolis välja uudset vahtu, mis need istmed turvalisemaks teevad et rongiistmed oleksid tulevikus oluliselt tulekindlamad kui täna. Estelaxe OÜ juhatuse liige Peeter Piirimägi: Otsustasime oma tootearendusprotsessi kaasata teadusasutuse just seepärast, et arendada uut materjali ja seeläbi olla turuliider ning konkurentidest ees. Seda, kas jäime rahule, et oska ma veel öelda, kuna projekt on alles algusjärgus, aga lootused on kõrgel. ADAPTER on mõeldud lahendama kolme peamist probleemi: kust leida päris inimene, kes oskab vastata Sinu küsimusele; kust leida Sulle tarvilik mõõte-, katsetus-, analüüsi- või konsultatsiooniteenus; kust leida toetust teadmusmahukate arenduste rahastamiseks. ADAPTERis on 10 liiget Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tartu Observatoorium, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, STACC. ADAPTER ühendab teaduse ja ettevõtluse, esita küsimus enam kui 3000 teadlasele ja saa vastus 5 tööpäevaga! Saada päring: ADAPTERi meeskond analüüsib ja vajadusel täpsustab küsimust Viis päeva vastuseni: Sobivad spetsialistid leitakse enam kui 3000 teadlase seast Läbirääkimised: Lepime kokku sobivad tingimused Koostöö lahendusteni: Asume tööle! ADAPTERi tegevusi toetatakse Euroopa Liidu regionaalarengu fondist 16 17

10 ETTEVÕTTE ARENG STACC paneb andmemassiivid kasumlikult tööle Algusaastatel peamiselt andmealase teadusega tegelenud STACC pakub nüüd ettevõtetele midagi käegakatsutavat andmeanalüütikat ja masinõpet mõlemad väga olulised teemad nii täna kui ka tulevikus. Innovatiiv palus ettevõtte juhil rääkida (võimalikult lihtsalt seejuures), mida nad täpsemalt teevad. se sammu osas. Kliendile A võib olla vaja helistada, kliendile B tuleks saata hoiatuskiri ja klient C tuleks jä a rahule, kuna ta on ala arve 3-5 päeva hiljem tasunud. Oluline on tähele panna, et tehtavad soovitused on ajaloolise kogemuse põhjal parimad võimalikud sammud ja neid saaks järgida ka täies uus kogemuseta töötaja. Sellised süsteemid loovad nn õppiva organisatsiooni, kus kogu ajalooline teave ja kogemus on kasutusel ning kõigil uutel töötajatel on sellele automaatne ligipääs. Soovitussüsteemid Meie teiseks tegevussuunaks on soovitussüsteemide arendamine. Need süsteemid on vajalikud kõikjal, kus kasutaja peab valima suure hulga objek de seast: veebipoed, kinnisvaraportaalid, automüügiportaalid, tööportaalid, ajalehed. Soovitussüsteemid on oma kasulikkust häs tõestanud - näiteks ligi kolmandik ühe suurima veebikaubamaja Amazoni ostudest tehakse läbi nende soovitussüsteemi. Soovitusmootor õpib ajalooliste käitumismustrite baasil selgeks kasutajate profiilid ning suudab seejärel anda personaalseid soovitusi. Kui veebipoe soovitussüsteemi arendamisel jälgime kasutajate ostuajalugu, siis näiteks uudisteportaalide puhul teostame esmalt teks de märksõnastamise ehk tag imise ning seejärel tuvastame, millise sisuga ar klid inimesele meeldivad. Tuleb tähele panna, et soovitussüsteemi ei saa kunagi rakendada n-ö karbitootena, kuna see peab vastama nii tegevusala spetsiifikale kui ka ärieesmärkidele näiteks võib eesmärgiks olla müügitulu või kasumi maksimeerimine või laovaru vähendamine. Iga soovitussüsteem, mille me loome, on kliendispetsiifiline. Samas saavad kõik kliendid osa uuendustest, mida me lisame, ning neil on võimalus jälgida ka oma süsteemi tulemuslikkust. Kristjan Eljand, STACCi tegevjuht: Võib öelda, et meil on kaks fookust: ennustava analüü ka lahendused ning soovitussüsteemide loomine. Ennustava analüü ka lahendused kasutavad andmeid, et teha ennustusi tuleviku kohta. Näiteks oleme loonud masinõppemudeli, mis ennustab linnaliinibusside graafikuid. Ennustava analüü ka lahendustega on võimalik muuta ka äriprotsesse efek ivsemaks. Esmalt loome masinõppemudeli, mis leiab protsessi õnnestumise või ebaõnnestumisega seotud mustrid, see- järel ühildame selle mudeli igapäevasesse töökeskkonda. Kui süsteem tuvastab, et protsess võib lõppeda ebaõnnestumisega, antakse sellest aegsas märku. Hoiatuse järel saavad protsessi teostajad juba ise otsustada, kuidas olukord päästa. Oleme loonud ka lahendusi, mis lähevad sammu võrra veel kaugemale ja annavad töö teostajale nõu, milliseid samme astuda. Näitena arendasime hilju krediidihaldusteenuseid pakkuvale e evõ ele süsteemi, mis võtab arvesse andmed klien de ajaloolise maksekäitumise ja e evõ e taustainfo kohta ning annab tulemusena soovitusi op maalse järgmi- Kristjan Eljand. Foto: STACC Veebipood.ee Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit Ajaleht.ee Toode: Artikkel: + Soovitatud tooted: Soovitatud artiklid: Excepteur sint occaecat cupidatat non proident Sed ut perspiciatis unde omnis iste natus error Kinnisvaraportaalid; Muusikaportaalid; Autoportaalid; Tööportaalid; jne. Näiteid soovitussüsteemide kasutatavusest Arve saatmine Makse laekus õigeaegselt Makse ei laekunud Alternatiiv 1: oota Alternatiiv 2: helista Alternatiiv 3: saada meeldetuletuskiri Alternatiiv 4: saada hoiatuskiri Soovitus: oota, antud klient maksab alati 3-5 päeva hiljem Finantseerimisvõimalused Väikese ja keskmise suurusega e evõtetel (s.o. töötajate arv kuni 250, müügitulu kuni 50 mln eurot ja bilansimaht kuni 40 mln eurot), kelle arendusidee vajab teostamiseks kõrgetasemelist oskusteavet oma ala parimatelt spetsialis delt, on võimalik innovaa liste arendusprojek de teostamiseks taotleda EAS-i arendusosaku toetust (kuni eurot toetusmääraga 70%). STACC on EAS-i poolt kvalifitseeritud teenuseosutaja, teostamaks tarkvaraarendusega seonduvaid töid. Osaku tüüpi toetusskeeme rakendatakse selleks, et võimaldada väikese ja keskmise suurusega e evõtjatel, kellel endil sageli napib ressurssi innovatsiooniks (nt uute toodete, teenuste, tehnoloogiate, protsesside väljatöötamiseks või seniste oluliseks uuendamiseks), ligipääsu vastavale teadmisele ning hendada e evõtjate koostööd e evõ eväliste innovatsioonipartneritega. Esimesed saavad eelise Targad iseõppivad süsteemid muudavad lähitulevikus kõiki tegevusalasid. 50 aasta pärast tagasi vaadates võime ilmselt öelda, et kusagil 21. sajandi esimesel või teisel kümnendil muutus kõik. Aja möödudes tuleb need lahendused kasutusele võ a kõigil e evõtetel. Need, kes teevad seda täna, saavad konkurentsieelise, need, kes homme, peavad seda tegema konkurentsis püsimiseks. Kas teie e evõte on täna valmis alustama tarkade lahenduste loomisega? Näide soovitusest optimaalse järgmise sammu osas Alternatiiv 5: saada inkassosse 18 19

11 ETTEVÕTTE ARENG Foto: OnlineExpo Veebimessid ja veebiüritused uue ajastu instrumendid? Nagu suurem osa kaupu ja teenuseid, liigub ka messitööstus ja ürituste läbiviimine veebi suunas. Kas ja mil määral veebipõhine lähenemine end online-keskkonnas õigustab? Igal üritusel osalemine ja selleks ettevalmistumine on e evõ ele füüsiliselt ning finantsiliselt kaunikes koormav. Seetõ u on hakatud mõtlema paindlikumatele alterna ividele messid, koolitused ja seminarid, kliendipäevad ning muud üritused on kolimas veebi. Veebikeskkond on mugav kõigile osapooltele. Online-keskkond eemaldab peamise puuduse geograafilistest vahemaadest ja logis listest aspek dest tuleneva ebamugavuse. Sageli jäävad vahemaad lihtsalt liiga pikaks ja reisimine osutub oodatust kulukamaks e evõtmiseks. Hübriidmessid Hübriidmessi puhul on tegemist formaadiga, mis võimaldab eksponendil oma väljapanekuga osaleda tavapärasel messil ja samas jõuda veebi vahendusel ka lisaks n-ö kaugema nurga inimesteni. Ehk siis kliendil on võimalus püüda hübriidmessiga kaks kärbest korraga nii online i kui ka n-ö tavamaailma kliendid on mõlemad ühtviisi kä esaadavad. Veebimessid on hea instrument messihallide ja messikorraldajate käes, kus OnlineExpo keskkond annab võimaluse korraldada messe uuel tasemel, pakkudes eksponen dele ja külastajatele midagi uut. Esimene julge, kes kasutas OnlineExpo messikeskuse võimalusi koos live-ülekandega, oli BuildIT minimess Üritus toimus aprilli keskel samal ajal TTÜ peahoones ja OnlineExpo virtuaalses messihallis. Samu kasutab OnlineExpo messikeskkonna võimalusi septembril toimuv mess Laps ja Pere Mess toimub samal ajal Saku Suurhallis ja virtuaalses messihallis onlineexpo.ee/. Online-messid aastal toimus OnlineExpo virtuaalses messihallis kolm online-messi märtsis rahvusvaheline Reisimess (Ees, Lä, Leedu), aprillis rahvusvaheline Ehitusmess (Ees, Soome) ja oktoobris Kodumess (Ees ). Rahvusvaheline Reisimess sai aasta jooksul enam kui külastust, Ees- -Soome Ehitusmess sama perioodiga enam kui külastust ja poole aasta pikkune Kodumess ligi külastust. Koolitused ja seminarid OnlineExpo veebikeskkond võimaldab koolitusi ja seminare läbi viia klassikaliste webinar idena, kus videoformaadis näidatakse eelsalvestatud või live-koolitust koos presentatsioonimaterjalidega. See kõik võib olla suletud ja piiratud ligipääsuga või avalik materjal. Virtuaalne kliendipäev Kindlas on veebiüritustest abi ka ärialaste, B2B kontak de sõlmimisel. Online- Expo meeskond valmistab hetkel e e virtuaalse kliendipäeva formaa, kus eelsalvestatakse kliendipäeval näitamisele tulevad materjalid, luuakse kliendipäeva läbiviimiseks mõeldud virtuaalne event ja võimaldatakse ka live-kajastus rahvusvahelisele auditooriumile. OnlineExpo meeskonna peamine eesmärk ongi luua parim tööriist virtuaalsete ürituste jaoks

12 JUHTIMINE Taavi Veskimägi: firmade arengut pärsib halb juhtimine Kui vaatame Eesti SKPd ja tootlikkust, siis üks kõige olulisem takistus, mille taga meie organisatsioonide areng nii avalikus kui erasektoris seisab, on Eleringi juhi Taavi Veskimägi hinnangul halb juhtimise kvaliteet % suurema kasumlikkusega töötavad e evõ ed, kus on hea juh miskultuur ja mis on häs juhitud e evõ ed. On, mille nimel pingutada, ütles Veskimägi täna Pärnu finantskonverentsil. Hea arst, finantsist või e evõtja olemisest ei piisa, et olla juht, sageli puuduvad nii oskused kui isikuomadused juhi rolli täitmiseks. Juhiks saavad h valdkonna parimad eksperdid, kuid see iden teet on endiselt eksperdi, mi e juhi oma. Juh mine on talle lisakoormus, rõhutab Veskimägi professionaalsete juh de rolli olulisus. Hea juh mine algab mõistmisest, et juhi tegelik töö ongi juh mine. Juh mine ei ole haltuura, mida tehakse siis, kui kõik teised tööülesanded on täidetud, toob Veskimägi näite reaalsest olukorras juh- mises. Finantsjuhi roll muutub Taavi Veskimägil oli finantsjuh dele halb uudis, nimelt kaotab nende töö ja positsioon aina enam mõju ja võimu. Kuid on ka hea uudis kõigil on võimalus muutuda. Juhi parem käsi ei ole tema sõnul enam finantsjuht, vaid aina enam strateegilised personalijuhid, inimesed, kes töötavad inimestega. Kui finantsjuht ppjuhi kõrvalt päris ei kao, siis vähemalt lisandub sinna kolmas liige, ennustab Veskimägi lähitulevikku. Strateegiline personalijuht tuleks kaasata e evõ e olulisematesse otsustesse. Ees e evõ es pööravad liiga palju tähelepanu finantskapitalile ja vähem inimkapitalile, kus on peidus tegelikud väärtused. Finantsjuht peab mõistma inimkapitali väärtust. Teie ülesanne on mo veerida oma inimesi ka järgmisel Eleringi juht Taavi Veskimägi Pärnu finantskonverentsil. Foto: Urmas Kamdron hommikul tööle saabuma, paneb Taavi Veskimägi finantsjuh dele südamele. Finantsjuhi KPI peaks olema sära kaastöötajate silmades, proovige see ka Excelisse panna, soovitas Veskimägi. Keelamise ja käskimise stiil on surnud Juh miskultuur peab muutuma ning see on paratamatus, oli Veskimägi peamine sõnum. Juh mises tuleb aina enam tuleb leida unikaalseid lahendusi. Mi e ainult töö iseloom pole muutunud, vaid ka seda, mida me tööks peame, on muutunud. Need inimesed, kes on kõige rohkem mo veeritud, nende jaoks ongi töö nagu elu. Neil pole tööelu ega eraelu, töö on osa nende elus ilist ja nad naudivad seda, mida nad teevad. Kui inimene on Allikas: Äripäev oma töö fänn, siis on töö temaga 24/7 kaasas, räägib Taavi Veskimägi juh miskultuuri muutumise paratamatusest. Kõige paremini teevad tööd need, kes töötavad sisemise mo vatsiooni najal, keda huvitab see, mida and teevad, ega tee seda palga pärast. Oluline on aru saada, et inimesed ei tee organisatsioonis tööd lähtuvalt juhi eesmärkidest, vaid lähtuvalt isiklikest eesmärkidest. See kõik nõuab juh mise muutust, usub Veskimägi. Command and control ehk keelan-käsen-poon-ja-lasen tüüpi juh miss il on see, mis ei lase meil e evõtetena ja riigina tervikuna kasvada. See juh miss il on surnud ja sellel ei tohiks olla organisatsioonides kohta. Selline juh miss il on kogu meie ühiskonna tragöödia. Parim, mida ettevõtte nõukogu teha saab Ettevõtte nõukogu kõige tähtsam ülesanne on valida suurepärane tegevjuht ning teda toetada, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava. Allikas: Äripäev Nobeli preemia laureaat Ronald Coase väi s aastal, et e evõ el on mõtet siis, kui ta loob väärtust vähemate kuludega võrreldes turul üksikute töötajatega aastal, 99aastaselt korrigeeris ta oma seisukohta ja väi s, et e evõ ed toimivad pigem nagu perekonnad, millesse omakorda kuuluvad vastandid, kes muretsevad selle pärast, et teised osapooled asju nässu ei keeraks. See tähendab, et e evõ e tegutsemise mõte ei seisne mi e enam niivõrd tegevuskulude võimalikult suures vähendamises, vaid pigem keerukate probleemide ühiselt targemas lahendamises. Ühine tarkus talletub ajas ja juurdub e evõ e kultuuris. Seda tarkust ei saa turult osta. Sellises e evõ es töötavad juhid ja asjatundjad, kes suudavad luua ja kasutada häid IT-süsteeme ja andmebaase ning on ühtlasi väga head suhtlejad ja koostöö korraldajad. Värba ainult suurepäraseid Teistest pikka aega peajagu ees olnud Microso oli aastatel tuntud selle poolest, et seal oli ebatavaliselt suur hulk turu parimaid inimesi. Bill Gates palkas ainult selliseid juhte ja spetsialiste, kes oskasid tehnoloogiateadmised äri teenistusse panna. Microso i la oli nii kõrge, et arendusmeeskonda värbamisel ületas selle alla 3% kandideerijatest. Microso i tohutu kasv aastatel kinnitas tarkade inimeste valiku tähtsust. Google valib ainult selliseid inimesi, kes pole mi e ainult tehnoloogiliselt pädevad ja vaimselt võimekad, vaid on lisaks ka väga head eestvedajad ja sobivad häs- Google i innovaa lisse ärikultuuri. Iga uus inimene peab olema olemasolevatest millegi poolest selgelt parem. Selline valik tagab järjest targemate ja tulemuslikumate meeskondade loomise. Google i analüüsi tulemused on tõestanud, et la alla lasta ei tohi, sest kehvi valikuid ei saa arendustegevusega ära ka a. Selleks, et saada suurepäraseid inimesi, on vaja suurepärast tegevjuh. Näiteks kulutasid IBMi nõukogu liikmed 1993 mitu kuud, külastades e evõtte kliente ja valdkonnaeksperte üle maailma, et selgust saada, milles täpselt on IBMi probleem. Jõudes äratundmisele, et põhiprobleem on pigem äriline, mi e niivõrd tehnoloogiline, sea sihiks leida parim tegevjuht, kes on kliendile orienteeritud, suudab suures organisatsioonis teha jõulisi otsuseid ja tagab püsivalt väga häid tulemusi. Alguses paku seda kohta legendaarsele Jack Welchile, kuid too keeldus. Lõpuks jõu välja Lou Gerstnerini, kes oli taganud kümnendipikkuse kasumliku kasvu American Expressile ja oli maineka McKinsey & Company taustaga. Gerstneri valiku õigsust kinnitas IBMi vägev taassünd aastatel. Endine DuPon tegevjuht ja Apple i nõukogu liige Ed Woolard mõis s 1997, et e evõ e põhiviga on nõrk innovatsioon suutmatus oma nõudlikele fännidele uusi ja erakordseid tooteid luua. Otsides väga hea klienditunnetusega innovaa list turuloojat, jõudis ta äratundmisele, et parim valik oleks Steve Jobsi tagasitoomine, sest tema oli ennast veel kord tõestanud erakordselt eduka Pixari loomisega. Ajalugu näitab, et tal oli õigus. Eesti kasvu võimalus Ees kängunud majanduskasv kinnitab, et innovatsiooni ja ekspordiga ei ole meil asjad häs. Läbimurre saab tulla vaid sellest, et e evõ e nõukogu mõistab oma erilist vastutust valida tegevjuht, kes omakorda värbab innovaa lisi juhte ja spetsialiste. Enam ei piisa lihtsalt tublist ja korralikust tegevjuhist, vaja on läbimurdevõimelisi. Kui e evõ e nõukogu ei tee vajalikku otsust, ei tee seda viga enam heaks mi e miski. Ranno Tingas. Foto: Andres Haabu Innovaa line tegevjuht muudab turgu tundmatuseni ja loob sellega erakordset väärtust. Meenutagem Hansapanga edulugu Jüri Mõisaga, Ühispanga läbimurret Ain Hanschmid ga, Delfi kasvulugu Ville Jehega jt. Hilju ne hea näide on Erkki Raasukese valik DNB Nordea e eotsa. Suure tõenäosusega muudab Erkki Raasuke Bal pangandusturgu, kui nõukogu teda selles toetab. Nii Warren Buffe kui ka tunnustatud riskikapitalist Ben Horowitz ütlevad, et tegevjuh tuleb usaldada ja toetada, sest mi e keegi peale tegevjuhi ei tea, mis on klien dele ja e evõ ele kõige kasulikum. Loomulikult peab nõukogu täitma ka kontrolliülesannet, kuid see on siiski ainult ru in, mis ei taga veel eristumist ja edukust. Näiteks Apple isse 1977 naasnud Steve Jobs oli ainus, kes mõis s, mis Apple i tegelikult päästab: riist- ja tarkvara ühendamine. Ta oli ainus, kes mõis s, et järgmine turgu muutev areng on kommunikatsiooni ja meedia ühendamine Apple i toodetes. Microso ei saanud sellisele mõistmisele ligilähedalegi ja nii sai Apple ist maailma suurim e evõte, mis on praeguseks Microso ist üle 230 miljardi dollari võrra väärtuslikum. Kui nõukogu pole e evõ e tulemustega rahul ja tal tekib soov hakata tegevjuh õpetama või piitsutama kõrgemaid eesmärke seadma, oleks tal selle asemel õigem ebakompetentne tegevjuht viivitamatult välja vahetada. Nõukogu ei saa kunagi olla äris pädevam kui suurepärane tegevjuht. Parim, mida nõukogu teha saab, on valida suurepärane tegevjuht ja teda toetada

13 JUHTIMINE Amrop Eesti partnerid Ott Karolin ja Avo Kaasik võtavad Innovatiivi vastu oma Tõnismäe kontoris ning räägivad sellest, kuidas muutuvas maailmas on vaja uutmoodi mõtlevaid juhte. Amrop: uus maailm vajab uusi juhte, uutmoodi mõtlemist Sissejuhatuseks esitavad nad küsimuse: mis on ühist sellistel e evõtetel nagu Uber, Airbnb, Alibaba, Facebook? Selgub, et vastus on lihtne need on maailma suurimad ja väärtuslikemad firmad, kes ise ei oma midagi Uber ei oma taksosid, Airbnb ei oma hotellitube, Alibaba ei oma müüdavaid kaupu, Facebook ei loo oma meediakanali sisu, aga ikkagi on nad suurimad ettevõ ed terves maailmas! O Karolin (edaspidi OK): Need on meie tänases maailmas uue majanduse eeskujud. Ma lisaks siia Tesla ka, neil pole edasimüüjaid ja esindusi, sest iga uus showroom, mis täna betooni valatakse, on muutuvat maailma arvestades väike risk. Avo Kaasik (edaspidi AK): Amrop on viimastel aastatel teinud mitmeid uuringuid, kuidas digitaliseerimine muudab e evõtlust, ning üks on kindel enam ei juurutata uusi tehnoloogiaid vanasse ärimudelisse, vaid nüüd muutub kõik ja kardinaalselt. Amrop vaatas näiteks maailma eri riikide TOP 10 suure evõ eid, just seda poolt, kuidas vastab nende juhatuste ja nõukogude koosseis uutele ootustele ja selgus, et juhtkondades on ainult 5% inimestest reaalse IT-kogemusega siin on suured muutused ees ootamas. OK: Need uuringud on tänuväärne materjal kes esimesena taipab, et ees ootavad suured muutused, see on võitja. AK: Otsime ühe väga-väga suure e evõ e juhtkonda just IT-taustaga inimesi ja tegemist ei ole IT-e evõ ega. See kompetents, mida on vaja tuua juhatusse juurde, see on täna ja homme hoopis teistsugune, kui ta oli eile seda muutust ei tohi omanikud maha magada. Vasakult Ott Karolin, Avo Kaasik. Foto: Amrop OK: Lä s olukord muide enam vähem sama, 5% e evõ e juh dest on IT-taustaga, aga Ees s on seis parem meie telekomie evõtetel on CTO juhatuses, paaril pangal ka, aga mi e kõigil see arusaam jõuab õige pea kohale. Teistpidi, meil on telekomis tugev konkurents, on olnud pereheitmisi, näiteks Valdur Laid (endine Telia ppjuht, kes vali just maksu- ja tolliame juhiks toim) on viimane ja väga posi ivne näide. Minu meelest ongi see tegelikult see, kuhu maksuamet peaks liikuma just IT-lahendused, remote-süsteemid jne maksud peakski end ise deklareerima. AK: Innovatsioon pole mi e ainult IT toomine e evõ esse, vaid kogu ärimudeli muutus IT-lahendused ja -tehnoloogia on saanud kuluüksusest tuluüksuseks. Uus on ka olukord, kus liigutakse kohast, kus kasum oli ainus jumal, sinna, kus tõstetakse esile inimese areng. Uues ärimudelis ongi inimene rohkem keskmes kui masinad ja efek ivsus. Kui enne oli efek ivsus jumal ja inimene abinõu, siis nüüd hakkab olema pigem vastupidi. Google i ärimudel võib olla eeskujuks, just see pool, et kõik algab inimese väärtustamisest, küll kasum ka tuleb. OK: Just! Ei ole ainult nii, et paneme masinaid juurde ja keerame tehnoloogiat paremaks! Pigem on märksõnaks oma meeskonda väärtustav juht; ja see meeskond tähendab kõiki, kuni koristajani välja. AK: Praeguse ajastu märksõna on neljas revolutsioon kui esimene revolutsioon puudutas põllumajandust, teine masinaid ja kolmas arvuteid, siis neljas on kogu tehisintellek ga seotud pool ja sellega peame kõik harjuma hakkama. Kindlas peaks uue ajastu kaasama nõukogudesse ja juhatustesse. Kuidas siis uusi juhte värvatakse? OK: LinkedIn on vabalt saadaval (naerab pikalt) ja täna kasutataksegi seda palju. Aga kui tõsiselt rääkida, siis sihtotsingu turu maht kasvab täna on see globaalselt ca 12 mld dollarit see näitabki, et kui väärtuslik see hea juht on. Kliendid ootavad meilt turuteadmist, seda, kes on õiged juhid, keda nad otsivad. Nad ootavad ka, et meie oleksime kaasamõtlejad, et suudaksime ärist aru saada ja kliente nõustada äriprotsesside ja leadership i asjus. Me oleme klien dele lähemal kui kunagi varem. Meie viime ühte projek läbi 2 3 kuud ja kui keegi pakub sulle sihtotsingut kahe nädalaga, siis ongi see lihtsalt LinkedIni läbi kammimine. Kiirus pole voorus meie äris! AK: Teenusepakkujast oleme jõudnud usaldusväärseks nõustajaks, oleme tark mees taskus. Meile annavad rohkem tööd kliendid, kellega oleme juba teinud tööd, see näitab usaldust, samas tähendab see, et me teame e evõtet ja omanikke (isegi nende kapriise) see ongi see, kuhu see innovatsioon jõuab. Meilt eeldatakse teisi asju kui andmebaas. OK: Omanik ajab oma äri, tema fookus on seal. Meie teeme aastas ppjuh ja teame jälle neid trende. Me peame omanikule näitama võimalusi, ütlema, kas ta on midagi maha magamas. Me pole omanikust targemad tema äris, aga me oleme sparringupartnerid ja tema otsustab, millist palli ta lööb ja millist mi e. Me pakume välja mitu kandidaa, toome välja nende tugevused ja nõrkused ning lõpliku valiku teeb klient. Sihiku seadmine on meie töös kõige tähtsam, see, keda üldse otsida, milliste oskuste ja omadustega inimest ning meie aitame seda sihikut seada me aitame omanikul välja mõelda, keda tal tegelikult vaja on. Seejärel tulebki profiili tegemine, enam pole suur andmebaas kõige olulisem, vaid just sihiku seadmine. Amropi tugevus on see, et me oleme mõlemad pikalt e evõtluses olnud, juhatustes ja nõukogudes olnud, nau nud edu ja saanud ka kolakaid, me pole sündinud konsultan deks meil on teine pilk asja juures, meil on por ellis üks tööriist juures. See ongi Amropi juures põhiline. AK: Ees e evõ ed tähtsustavad aina rohkem ka nõukogu koosseisu see näitab, et juh misstruktuurid on muutumas, omanikud näevad, et juh misesse on kompetentsi juurde vaja. Teadlikkus nõukogu rollist kasvab. OK: Tegevjuhtkond on ju enamas adra taga, pilk maas, nõukogu peaks suuremat pil nägema. Tore on see, et riik on läinud samale teele ja vaadatakse juba, et kes kuhu võiks sobida, mi e ainult polii- lises plaanis, vaid seda, kes mida teab. Ees Raudtee nõukogu on täna väga suureks eeskujuks, Priit Rohumaa on väga suurte kogemustega juht. AK: Kasv on kõige suurem sundija kui oled edukas, siis sa pead muutuma bürokraatlikumaks, tekib juh mistasandeid juurde jne. E evõte kasvab nii suureks, et talupoja mõistusega hakkama enam ei saa. Muidugi on meil endiselt hulgaliselt e evõ eid, kus nõukokku pannakse pereliikmeid, tu avaid ja sõpru sel juhul nõutakse lihtsalt lojaalsust. Ikkagi, kuidas te õige inimese üles leiate? OK: Kaardistamine algab e evõ e ja sektori põhiselt, me ikka läheme ja otsime teinekord on see kirjeldus, keda me otsime, 4 5 lehekülge pikk kuidas sa sellist inimest lihtsa töökuulutusega otsid? Me saame kohe 25aastaseks, loomulikult on meil andmebaasid olemas, aga me alustame täies valgelt lehelt iga Amrop Eesti tegevus jaguneb peamiselt kolme põhisuunda: sihtotsing juhtimisaudit nõukogu moodustamine kord. Ja h vaatab meile lõpuks vastu täies uus inimene, kellega me pole mitte kunagi varem kohtunud! Kuidas siis ometi? OK: Me ei otsi inimest, me otsime vastavat kogemust ja kompetentsi, et antud rolli täita. Me kohtume ja vestleme paljude inimestega ja nii jõuamegi õigete kandidaa deni. See võtab aega, sul peab olema kannatust see supitaldrik tühjaks süüa, muidu sa ei näe seda mõmmi pil seal põhjal. Anname oma tööle aastase garan i. Kui kahepoolselt koostöö ikkagi ei klapi, leiame me uue inimese. Ja veel oma paigutusi me ei torgi, selle garan i anname kliendile ka. Kui palju see kliendile maksab? OK: Teenus ei ole muidugi odav, kolmandik otsitava inimese aastapalgast umbkaudu, aga eks me peame arvestama sellega, mis turg teeb ja peame konkurentsis püsima. Aga teisalt autot ju ei vali omanik kataloogist ja kõige odavama hinnaga aga juht on ju veelgi olulisem kui auto! Valid vale juhi, siis need summad, mida sa kaotad või võitmata jätad, on oluliselt suuremad! Kui h siis ikka juh vahetatakse? Advokaaditeenust ostame sisse, reklaami ja turundust ostame sisse, aga juh kiputakse ise valima miskipärast? See tuleks ka proffidele anda. See on investeering. On teie põllul mingi hooajalisus ka? OK: Oleme natuke ars moodi tegelased kui meid vaja ei ole, ei taha keegi meid näha. Arst ei helista, et kuule, ma tahaks praegu hirmsas ravida, sul ei ole midagi viga? 24 25

14 JUHTIMINE Kõigil on töö juures nii häid kui ka halbu päevi. Kui töötajal koguneb halbu päevi liiga palju, siis ta võib hakata kaaluma töölt lahkumist, kirjutab Investopedia. 8 põhjust, miks hea töötaja sinu ettevõttest lahkub Allpool on toodud kaheksa peamist põhjust, miks inimesed töölt lahkuvad. Heida nendele pilk peale ja mõtle, kas sinu e evõte riskib parimate töötajate kaotamisega. Töö ja eraelu ei ole tasakaalus Washington Pos ajakirjanik Libby Hoppe teadis juba teisel tööpäeval, et ta peab millalgi lahkuma. Ta tegi seda kaks kuud hiljem. Probleem oli selles, et töö juures olid väga jäigad ajalised reeglid ning ta ei saanud oma perekonnaga tegeleda. Kui ta lahkus päeva keskel töölt selleks, et oma haige lapse eest hoolitseda, siis hiljem karista teda puhkuse lühendamisega. Perekond ja teised kohustused võivad nõuda paindlikkust, mida tööandja ei taha või ei suuda pakkuda. Tih peale tunnevad töötajad, et neil on kergem lihtsalt lahkuda. Liiga palju või liiga vähe tööd Hea töötaja on võimeline talle e e antud ülesannetest rohkem tegema see võib kujuneda küllaltki keeruliseks probleemiks. Kui tööandja seda märkab, võib ta anda võimekale töötajale liiga palju lisaülesandeid, mis ta lõpuks üle koormavad. Võib juhtuda, et tööd juurde küsides vastatakse neile eitavalt. Neil hakkab igav ning nad ei ole rahul, mis võib olla isegi ohtlikum kui ületöötamine. Ametikõrgendusega seotud probleemid Töötajad kipuvad lahkuma, kui neil ei ole võimalik karjääriredelil tõusta. Ei ole vahet, kui palju nad töötavad või edu saavutavad, nad ei saa paremat töökohta, mis esitaks neile uue väljakutse (ja tagaks ka palgatõusu). Kui madalama võimekuse või väiksema kvalifitseeritusega meeskonnaliiget edutatakse, siis võib hea töötaja hakata mujale vaatama. Eri juhul, kui endisest meeskonnakaaslasest saab juht. 26 Halb juhtimine Kahjuks on nii, et paljudes e evõtetes on juhiks saamine lihtsalt järgmine karjääriredeli aste ning uusi oskusi vaja ei lähe. Tegelikult peavad juhid olema eksperdid mitmel alal infovahetuses ja inimestega suhtlemises. Kõigil juh del ei ole neid oskusi ja neile ei anta isegi võimalust, et neid treenida. Liiga paljud juhid ei ole ennast kunagi treeninud, ütles konsultatsioonifirma Keeping The People Inc. asutaja Leigh Branham. Juh del ei ole head eeskuju, nad ei anna tagasisidet ning treeningut ei toimu. Siis nad laskuvad YST-mudelisse röökimine (yelling), karjumine (screaming) ja ähvardamine (threatening). Paljud juhid ei julge ausat tagasisidet anda, peamiselt selle tõ u, et nad pole ennast treeninud, kuidas seda korrektselt teha. Juhi ebaselged ootused või ebakindel suhtlus võivad muuta nii töötaja kui ka tööandja rahulolematuks. Toksiline töökeskkond Ideaalses töökohas võiksid kolleegid käituda professionaalselt seda on vaja, sest isiksusi, mis omavahel ei sobi, leidub ikka. Konflik d, klatšimine, tunnustuse otsimine ning selja taga tegutsemine võivad töökeskkonna muuta toksiliseks. Kui töötaja on keskmisest võimekam, võib see olla ajend, miks endale uus töökoht otsida. Peale selle võib probleeme tekitada ka töökohas valitsev konkurents. Kui juhid premeerivad neid, kes rohkem töötunde teevad ning vähem puhkavad, võib see töötajate rahulolu vähendada. Nad hakkavad tundma, et nad ei saa oma tööaega paindlikuks muuta ning puhkuseks ei jää aega. Uuringud on näidanud hoopis vastupidist kui inimese tööaeg on paindlik ning puhkuste võtmist soodustatakse, siis produk ivsus hoopis tõuseb. Seega Allikas: Äripäev tuleks luuga töökeskkond, kus inimesed saavad vahepeal aja maha võ a ning lõõgastuda. Ebaadekvaatne premeerimine Palka tõstetakse harva ning tunnustust ei jagata sellisel juhul ei tunne töötaja, et ta peaks e evõ ele lojaalne olema või lisatunde tegema. Töö juures ei tehta lisapingutust. Kui töötaja teeb head tööd, siis teda peaks tunnustama nii rahaliselt kui ka avalikult. Kui e evõte seda ei tee, siis teeb seda mõni teine e evõte! Töötaja ei saa piisavalt lisahüvesid Lisahüved võivad töötaja jaoks olla sama tähtsad kui korralik palk. Tööandja võiks finantseerida töötaja täiendõpet, koolitusi ja haridust. Ta võiks maksta ületundide eest head palka, pakkuda paindlikku töögraafikut, kaugtööd (töötamist kodust või mujalt) ja piisavalt puhkust. Kõik need hüved aitavad töötajat e evõ es hoida. Kui neid üldse ei pakuta, siis võib töötaja hakata mujale vaatama. Hüved ei pea olema ngimata suured. Suur mõju võib olla ka snäkkidel, mida koosolekul pakutakse. Planeeritud üritused suurendavad aga töötaja lojaalsust ning ennetavad toksilist töökeskkonda. Karjäärieesmärkide muutumine Töökohtade pidev muutmine on saanud uueks normaalsuseks. Niinimetatud beebibuumi ajal ( ) sündinud USA inimestel on olnud keskmiselt 11,7 töökohta (vanuses 18-48). Kui valitud karjäär inimest ei rahulda, siis peaks temaga rääkima. Äkki on e evõ el võimalik tööd muuta, et see inimesele sobivam oleks? Või pakkuda uusi väljakutseid, mis aitavad töötajal edasi minna.

15 TÖÖKESKKOND Uus kontor: Keni ja Jani tööruumid ulmefilmist Sisearhitektid ja vennad Jan Graps ja Ken Ruut otsivad ideid ulmevaldkonnast ning kujundavad ruume, mis mõjuksid siseneja kõigile meeltele. Telliskivi Loomelinnakust õhtu tänavale kostvate trummisoolode müsteerium on lahendatud. See tuleb Jan&Ken Wisespace i kontorist, kus Jan-Joonas Graps aeg-ajalt venna kingitud trummikomplek l kä harjutab. Miks me üldse end taas Telliskivi kandist leiame? Mis on selles piirkonnas nii meelitavat? Pikalt olime Zelluloosi mäe peal, kus meil oli suur ja kõrge lo ilik ruum, räägib Jan, aga üldine arendus jäi seal vakka ja hakkasime ringi vaatama. Siin on mingi tuiksoon, ideed liiguvad õhus, noortel silmad põlevad, koridoris inimesed teretavad... Ken-Kristjan Ruut täiendab naerdes: Seal oli Prisma juures üks söögikoht. Siin on neid kaheksa! Piirkonna plahvatuslik areng annab Jani sõnul s imulit, isegi kui hoone, kus tegutsetakse, on väsinud tellismaja. Viskasime sellise fänsinduse hoiaku üle parda. Ongi mõnus, naturaalne ja lihtne olemine, mis püsib heast tahtest koos. See loeb ka enda meeleolu säilitamisel, tähendab ta. Jan&Ken Wisespace i kontor võib küll asuda väsinud tellismaja kulunud koridori lõpus, kuid seda enam on neil jõudu ja futuristlikuks kippuvaid innovaa lisi ideid. Vennad on suured sci-fi fännid ja kasutavad ulmefilmide ühiskonnakirjeldusi ja disainivõimaluste paljusust alateadlikult ka oma töös, et inimesi inspireerida, anda neile uusi kogemusi, suunata neid looma ja filosofeerima. Meil on tugev huvi filminduse vastu, siis mõtleme interjööridele juurde stsenaariumeid. Ruum on meie jaoks nagu teatrilava, kus kõik elemendid kannavad mingit signaali, mis panevad inimesed käituma vastavalt. Vastavalt sellele, mis kava hetkel on, hakkavad inimesed suhtlema omavahel ja suhtlema ruumiga, mõ skleb Ken. Lugu ruumi ümber Vennad töötavad ühise tandemina, koondades töö algusfaasis mõ erünnakute käigus kliendi s ililise ja funktsionaalse infovälja ühe lehe peale kokku. Siis jaguneb töö natuke sektsioonidesse, üldjuhul Ken hakkab seda maailma arvu sse looma, mina tegelen materjalidega ja haldan kliendipoolt, sõnastab Jan paari lausega koostöö iseloomu. Kuna mehed on vendadena juba lapsest saa koos Männikul vanu tehasehooneid avastanud, koos matkanud, kaubarongidega sõitnud ja üksteise seltskonnas mugavalt vaikinud, siis toimib nende koostöö sünkroonis, mida enamas ei olegi vaja eraldi defineerida või etappides kindlalt kokku leppida. Olulisem on tegelikult filosoofia selle töö taga - kuidas mõelda kas st Allikas: Äripäev Keni ja Jani tööruumid ulmefilmist. Elisa esindusruum Helsingi keskuses. Foto Jan Graps välja, mis on inimese ja ruumi suhe üldisemas plaanis, sõnab Ken. Kunst, film ja keskkond on ühe asja kolm tahku. Meil on endal ala vaja mõelda mingi all-lugu, ütleb Jan ning Ken jätkab: Kõik elemendid ruumis kannavad psühholoogilisi signaale. Sel ruumil on mingi eesmärk, tema nupud ja vidinad on vaja paika saada, aga sel ruumil on ka emotsionaalne väärtus, mis on palju olulisem ja mis mahutub tehniliste vidinate vahele ära. Äriruum peab kandma brändi, et ruum kõnetaks sisenejat selgelt ja meeldejäävalt, et inimene saaks sellest ruumist hiljem teistele rääkida, selgitab Jan, mida nad peavad silmas ruumi psühholoogilisest mõjust rääkides. See on ruumi tuum, ütleb ta. Enamas tegelevad Jan ja Ken äriklien dega ning paratamatult käib tööga kaasas soov parandada kliendi võimekust ja tulusid. Et huvi tema vastu oleks suurem, siis selleks on vaja leida põnevaid meetodeid, räägib Jan. Ala ei sõltu need funktsionaalsusest ja häs organiseeritusest, foonil on peidetud taustalülitused, mis mõjutavad inimesi suges ivsel ja intui ivsel moel. See on tegelikult juba seotud turundusega ja kliendi oma loo rääkimisega, mis kajastub selles keskkonnas ja nendes elemen des. Jani sõnul on see töö osa väga intrigeeriv ja sunnib kaasa mõtlema ruumist väljas kliendi äriliste eesmärkide saavutamise peale. Ruum kasvab lõpuks häs põhjendatud protsessist välja ja klient saab aru, et see investeering, mis ta teeb uue keskkonna loomiseks on häs suunatud ja mõtestatud, luues temast selgema kuvandi ja ideaalis suurendab ka käivet. Rokkivad teadlased Me ei ole ala sellised valgetes kitlites teadlased. Meile meeldib rokkida ja gaas põhjas töötada ka, räägib Jan mõtestatud töö teisest, samu hädavajalikust poolest. Oleme enda jaoks sellise tagavaraven ili välja mõelnud, et kui näeme ruumi toorikut ja see tundub liiga poleeritud, liiga selgepiiriline, liiga otsekohene, siis küünistame pisut seda ruumi, kratsime korrapärasust natuke maha, et ta toimiks loomulikuna ja samas lisaks intriigi. Pikem eesmärk on Janil ja Kenil saavutada 2.0 ruumid, kus on kasutatud tu avlikke meetodeid koos kõrgtehnoloogiliste tänapäeva saavutustega. Mi e et kõik kohad on ekraane täis, vaid tekivad valgusmängud, suhtluskanalid, helilised tundmused. Inimene ruumi minnes peaks tundma seda keskkonda kõigi oma meeltega, räägib Ken. Üks viimase aja suuremaid ja olulisemaid e evõtmisi on meestel ERMi soome-ugri näituse kokkupanek. See oli nii mitmetasandiline projekt, kus saime kaasata kõik ägedad ja oskuslikud inimesed erinevatest valdkondadest alates graafilisest disainist kuni mul meedia interface ide programmeerimiseni ja helistsenaariumite loomiseni välja. Kõik on seotud ühtse tsentraalse keskkonna mõjuga, räägib Jan ühest massiivsemast tööst, kus sai kombineerida kõiki oma soove, oskusi ja teadmisi. Kuna oleme teinud kogu aeg äriobjekte, siis seal lähtusime samadest parameetritest. See ei ole selline rahva raha raiskamine, vaid toob muuseumile need kulud tagasi, täiendab Ken. Võtsime maailma muuseumide standardid ja kandsime need sinna sisse. Äri toimib lihtsalt seeläbi, et kui näitus meeldib, siis sa lähed sinna uues tagasi. Meile on oluline, et näitus vastaks inimeste ootustele ja meelelahutuslikule ja teaduslikule kogemusele. Muljeoaas keset pragmaatikat Kogemuse ja loo otsingud on viinud Jani ja Keni arusaamisele, et ükskõik missugune töökeskkond ei tohi olla liiga pragmaa line. Asi peab olema muidugi organiseeritud. Mida vähem on korrapäratut s ihiat, seda tervem on keskkond, on Jan veendunud, nen des, et kui üldine struktuur on laokil, siis on ka inimestel selles morn olla. Aga ala võiksid olla alad töökeskkonnas, kasvõi muljeline portaal, kust lähed ühest alast teise ja kus tekib teine meeleolu, hindab ta pauside ja enesetunde muutuse olulisust. Mingid oaasid võiksid olla, inimene on lihtsalt emotsionaalne olend, lisab Ken, mainides tarkvarafirmadest alguse saanud bürooruumide ideemuutust. Ka kinnisvara- või advokaadibürool võib olla sama hull kontor nagu IT-firmades. Oluline on see, et inimene tunneks end selles keskkonnas häs. Miks jagatakse näiteks kontorites tasuta puuvilju või tehakse ruume, kus on võimalik 20 minu t magada vahepeal? Kõik selleks, et inimene tunneks ennast nagu kodus või veel paremas kohas, kuhu ta tahab minna, kirjeldab Ken. Tore on vaadata, kuidas levib zen-suhtumine, jätkab ta. Näiteks Apple i kellale on sisse ehitatud rakendus, et hinga. Et kui pulss on liiga kõrge, siis võtad ühe minu ja hingad ja pulss reaalselt läheb alla. Selleks on ka kontoris vaikuseruumid, kuhu näiteks müügiinimene saab minna ja rahuneda pärast mõnda hävitavat telefonikõnet. Veel parem, kui seal on s muleerivad helid ja valgus, mis juhivad inimese korraks täies teise meeleollu oma sisemaailmas. Elisa esindusruum Helsingis. Foto Jan Graps Ruumi sügavama esteetika otsinguil Meie jaoks on hästi oluline inimese suhe keskkonnaga. Kui sisearhitektuuri kateedris on esimesel kursusel esimene ülesanne teha tool, siis see on üks intiimsem suhe mingi mööblieseme ja keskkonnaga. Ta peab olema ergonoomiline ja esteetiline ja see on kantav üle kogu ruumile, räägib Ken Ruut. Me ise uurime palju erinevaid tehnoloogiaid, mida ruumis kasutada. Filosoofilises plaanis on huvitav vaadata, kuidas mõjutab itaallaste leiutatud tehispäike ruumimuutust. Kui tulevikus ei pea ehitama pilvelõhkujaid, vaid tehispäike tekitab mulje kirkast ja heledast ruumist, siis võib hooned ehitada hoopis maa alla. Tekib filosoofiline küsimus, milline see ruum võiks olla, et ei tekiks tunnet, nagu oleksid maa all ja et seal on rõhuv, vaid et mis on need esteetilised väärtused, mis ruumikeskkonnas pikaajalisel viibimisel hoiaksid stimuleerituna, põnevil ja emotsionaalselt stabiilsena

16 TÖÖKESKKOND ISO standardi järgi defineeritakse varahaldust kui organisatsiooni tegevuste kompleksi oma varadest saadava väärtuse kasutamiseks. Varahaldus tõlgib strateegilised ärilised eesmärgid varadega seotud otsusteks, plaanideks ja tegevusteks, mille läbiviimiseks kasutatakse hulka protsesse, tehnikaid ja tööriistu. Just sellest oskusest, kuidas oma varadest viimast võtta, on meil seni puudu jäänud ja tehnoloogilised uuendused toovad siin kaasa peadpööritavad muutused. Kuidas oma varadest viimast võtta? Varahalduse termin on laialdaselt käibel finantsvarade kohta, vähem kasutatakse seda ehitusvaldkonnas, kus peame silmas kõiki füüsilisi varasid alates infrastruktuurist ja kinnisvarast ning lõpetades seadmete ja sõidukitega kogu maist vara, mida käega katsuda saab. Tehnoloogia tormiline areng muudab mängureegleid põhjalikult Ehitussektor, mille üks osa on ka füüsiliste varade haldus, on üks viimaseid valdkondi, millesse on jõudmas tehnoloogia arengust tekkivad muudatused. Sektor on väga konserva ivne ja selles on kaua olnud levinud uskumus, et teised ärivaldkonnad (nt meedia või turism) on nii teistsugused las nemad siis kasutavad uusi tehnoloogiaid, ega see meid eri ei puuduta. Suurimad tegijad sektoris on ehitusfirmad ja seal on endiselt valdavalt juhipositsioonidel vanem põlvkond ning nende hoiakut illustreerib häs ühe Ees suurfirma ppjuhi hilju ne väljaütlemine: Mind ei huvita, milliseid IT tööriistu minu mehed kasutavad, peaasi, et tulemus tuleb. IT-d peetakse ikka veel Autor: Kaia Kirs, juhatuse liige, Reminet OÜ mingiks eraldiseisvaks teemaks, mis pole kaugeltki nii oluline kui traditsiooniline ehitustööriist, nii ei osata selle rakendamisest tulenevat kasu hinnata. Tegelikkus on juba muutunud, tehnoloogia saab iga ärivaldkonna lahutamatuks osaks, mille rakendamiseta ei ole võimalik konkurentsis püsida. Ehitussektoris on põhilisi tehnoloogilisi suunamuutjaid mitu mudelprojekteerimine (BIM), asjade internet (IoT) ja liitreaalsus. Koos üha enam kasutust leidvate pilvelahendustega moodustavad nad (r)evolutsioonilise jõu, mida pole võimalik eirata. Foto: Shutterstock Pilvetehnoloogia Üha enam on firmad jõudmas arusaamisele, et pilveteenus on sobiv alterna- iv seni pakutud IT-teenustele. Esialgne umbusk ja küsimus andmete asukoha ning turvalisuse suhtes on üha enam asendumas usaldusega majutusteenuse pakkujate lahenduste kvaliteedi suhtes. Suured serverikeskused selleks ehitatud ruumides pakuvad mitmeid eeliseid iga firma enda serverite ees, seda nii turvalisuse kui ka hinna vaatepunk st. Just teenuse kasutajamugavuse kasvatamine ja nende järjest alanevad hinnad võimaldavad pilveteenuste kasutuse viia massidesse. Projek pangad pilverakendustes on Ees s juba tavaprak ka. Lisanduvad uued paindlikud ehi se elukaare osaliste koostöövõimalused alustades hoone kavandajatest ehitajate kaudu kuni haldajateni. Edu tagavad siin paindlikud ja kasutajale mugavad lahendused, mis ei pea ngimata tähendama uute tarkvararakenduste kasutuselevõ u. Kõik osapooled toodavad andmeid, need peavad takistusteta liikuma ühest tarkvarast teise, olema ligipääsetavad asjaosalistele kõikjal ning erinevates seadmetes. BIM Mudelprojekteerimine on viimastel aastatel ehitusvaldkonnas kiirelt kasutust leidma hakanud. Tõestanud on elujõudu arhitek de ja projekteerijate töölaudadel eelkõige 3D visualiseerimisvahendina, on see tehnoloogia jõudmas ehitusplatsidele, aidates tuvastada vigu enne, kui nad kivisse ja mör panduna tõeliselt kalliks maksma lähevad. Kinnisvarahaldajad vaidlevad tuliselt selle üle, kas ja kuidas mudelprojekteerimine nende elu lihtsamaks aitaks muuta. Näen siin kahesuunalisest infoliikumisest tekkivaid eeliseid. Esiteks saavad kinnisvara korrashoiuga tegelevad inimesed oma pikaajalised kogemused hoone elukaare algusesse anda. Nii saavad omanikud ja arhitek d neid kasutada otstarbekamate ja mugavamate hoonete kavandamisel, mille ülalpidamiskulud saab hoida mõistlikul tasemel. Teiseks saab korrashoidja hoone majandamiseks vajaliku info korrastatuna kä e siis, kui ta hoone üle võtab. Täna paneb iga hoone elukaare osaline mudelisse selle info, mida tema vajab ja haldurini jõuab parimal juhul vähese vajaliku haldusinfoga mudel. Seega peab haldur hoone ülevõtmisel hakkama ehitaja poolt üleantud paberdokumen de pakist või CD-lt kokku otsima, sisestama ja korrastama talle vajalikke andmeid. Mõistlik inimene kohandab end maailmaga. Ebamõistlik püüab järjekindlalt maailma endaga kohandada. Seepärast sõltub kogu areng ebamõistlikust inimesest. George Bernard Shaw See on mõ etu ekstrapingutus, mida saaks eelneva koostöö oskusliku korraldamisega väl da. Ideaalis kogub tulevikus vajaliku info kokku BIM-infojuht, kes jälgib ehi se valmimise käigus tekkivat infot ja nõustab osapooli selles, mida on vaja sisestada mudelisse ning mida otse haldustarkvarasse. Sellist tarkvarast sõltumatut rolli hakkame meie üha enam täitma. Korrashoidja BIM on minu hinnangul häs koostoimivad mudeldamise ja haldamise tarkvarad. Niisiis on igal ame mehel oma BIM, milles on talle vajalikud andmed. BIM pole ju mingi üks kindel tarkvara, vaid erinevate rakenduste kogum, mis katab infokogumise protsessi erinevaid osi. Asjade internet (Internet of Things IoT) Lähiaastatel ühendatakse interne miljonid seadmed, mis hakkavad edastama tohutut infovoogu. See muudab kõige olulisemalt kinnisvara ja teiste füüsiliste varade haldamisega tegelevate spetsialis de elu, sest nemad on ehi se elukaare kõige pikemas osas selle kasutamise ja hooldamise etapis. Kasutamise aastate jooksul tekib 80% kõigist hoonega seotud kuludest ja haldustarkvara kasutuselevõ võimaldab erinevate uuringute andmeil neist kokku hoida kuni 35%. Täiendavad tehnoloogiavõimalused avardavad seda tööpõldu oluliselt. Juba täna pole endale mehaanikut väljakutsuv li enam mingi muinasju, vaid reaalsus. Asjade interne toodetavad andmed võimaldavad halduritel näiteks tehnilise personali tööd korraldada ja tööd kordades tõhustada. Paljud elukutsed kaovad, asemele tekivad uued, mis on peamiselt seotud infojuh mise ja suurandmete (big data) analüüsiga, sest struktureerimata andmed on lihtsalt infomüra. Haldusspetsialis profiil muutub oluliselt, sest sellega kaasneb tema otsuste liikumine tak kaliselt tasemelt strateegilisele. Konkurentsis püsimine eeldab korrashoiu valdkonna inimestelt väga häid IT oskusi, seda nii töömehe kui ka juhi tasemel ja selleks tuleb pidevalt õppimisega tegeleda. Unistus tarkadest majadest ja linnadest saab teoks vaid juhul, kui inimesed on võimelised langetama andmete põhjal tarku otsuseid. Ehk tsiteerides üht mu IT-fännist kolleegi likvideerida tuleb probleem tooli ja arvu vahel. See on meie ees seisev suurim väljakutse. Erinevate põlvkondade koostöö Eelis tehnoloogia kasutamisel on vaieldamatult uutel põlvkondadel, kelle jaoks internet on inimõigus ja kes on üles kasvanud teadmisega, et eksisteerivad kaks paralleelset maailma virtuaalne ja reaalne. Esimene on nende jaoks siiani seotud peamiselt elu mängulise ja loova küljega. Oma tööellu toovad nad selle loominguvabaduse kindlas kaasa ja muuhulgas tungib ka kivinenud ehitusvaldkonda, sest tehnoloogia areng lähendab mõlemat maailma ning põimib need kaks omavahel, mille hea näide on liitreaalsuse kasutamine ka ehitusvaldkonnas. Samas on enam kui kunagi varem vajalik kasutada tervet talupojamõistust, mis ütleb, et omandatud erialased teadmised ja kogemused on asendamatud ning seda väärtuslikku vara tuleb tarvitada võimalikult pikalt. Tehnoloogia avab siingi uued võimalused. Täna on juba palju näiteid nn kaugjuh mise (remote hands) kasutamisest varade hooldamisel. Nii on vanem kolleeg nooremat juhendamas interne kanali vahendusel juhul, kui seadme parandamisel ilmneb keerulisem probleem ja selle kõrvaldamiseks on vaja nõu pidada. Kaks pead ikka kaks pead! Või isegi rohkem kui kaks, sest juhendada saab ka mitut kolleegi paralleelselt. Mõistlik inimene kohandab end maailmaga. Ebamõistlik püüab järjekindlalt maailma endaga kohandada. Seepärast sõltub kogu areng ebamõistlikust inimesest. - George Bernard Shaw Soovin kõigile ebamõistlikele inimestele jõudu mi e leppida maailmaga sellisena, nagu see täna on! 30 31

17 KOMMUNIKATSIOON Varasemate klassikaliste meediakanalite kõrval koguvad sotsiaalvõrgustikud ning online-maailm aina suuremat hoogu, muutes sõnumite efektiivsuse ja brändide kommunikeerumise tarbijani järjest keerukamaks. Millised omadused peavad reklaamil olema, et see tarbija mällu talletuks ning meie käitumisele ka pikaajalist mõju omaks, selgitab Kantar Emor tarbijakäitumise ekspert Kersten Jõgi. Kuidas panna reklaam tarbija aju tähelepanufiltrit läbima? Kogu reklaamimaailm on aina dünaamilisem ning lisaks konkreetselt tootjalt teabe saamisele mõjutavad meie valikuid suust-suhu reklaamid, varasemad hoiakud brändi suhtes ning üleüldine kirev infomaas k. Turundusinimestel on aina keerukam luua silmapaistvaid ja meeldejäävaid reklaame, et jääda tarbijatele silma ning panna inimesi ühte brändi teisele eelistama. Foto: Shutterstock Teisalt suudame täna paremini kui ei kunagi varem mõista, kuidas inimese aju töötab ning kuidas sünnivad ostuotsused. Kui varem arva, et inimesed on väga ratsionaalsed ning mõtlevad kõik oma otsused põhjalikult läbi, siis tegelikkuses sünnivad enamus meie ostuotsustest väga kiires, alateadlikult ning emotsioonide pinnalt. Aju on selek ivne ning hoiab oma ressursse selliste vaimsete tegevuste jaoks, kus on vaja mõelda ja analüüsida. Selleks, et hea kommunikatsioon suudaks efek ivselt toimida, peab see suutma ajuga kaasa, mi e aga selle vastu töötada. Reklaam peab esmalt võitma tarbija tähelepanu, kuid mi e teda mõtlema pannes, vaid alateadlikult: edukas kommunikatsioon loob brändile kindla otsetee tarbija mõ eprotsessi, et katkestada harjumuslikku käitumist ja uuendada teadmisi sellest brändist. Mida tugevamad on posi ivsed mälestused pikaajalises brändimälus, seda tõenäolisem on, et me seda brändi ka pikaajaliselt osta eelistame. Reklaamid, kus põhirõhk on odava hinna sõnumil, toimivad lühiajaliselt, sest need ei tekita ajus muid seoseid peale hinna (ehk ostan täna selle toote, kuna on nii hea pakkumine). Pikaajalist mõju ning brändi väärtust ja eelistamist saab luua vaid läbi emotsionaalse suhte tarbija ja brändi vahel, läbi emotsioonide. Emotsionaalne reklaam jääb tarbijatele meelde ning on ka efek ivne, tuues e evõ ele raha tagasi. Kuidas sellist reklaami luua? Efektiivne reklaam on uudne, emotsionaalne ja asjakohane Mõjusa reklaami valem on tegelikult väga lihtne. Esmalt peab reklaam olema uudne, sest aju pöörab tähelepanu sõnumitele, mis on eristuvad ja ebatavalised ning õpetavad talle midagi. Teiseks peab reklaamil olema emotsionaalne mõju see peab väljendama asju või väärtusi, millest hoolitakse, ning sisaldama detaile, mis on inimesele elus olulised või seostuvad tema isiklike veendumistega. Kolmandaks filtriks on asjakohasus ehk reklaam peab sisaldama inimese jaoks olulist infot. Neist kolmest filtrist kokku moodustubki reklaami mõju mõõdik AMP (affec ve memory poten al), mis tähendab reklaami potentsiaalset pikaaegset mõju käitumisele. Reklaami tähelepanutõmbamise võime on Kantari üleilmse kommunikatsiooni mõõtmise mudeli keskmes: meie diagnoosime, kas sõnumid imbuvad aju tähelepanufiltritest läbi. Kõige edukamad brändid suudavad endale ikka ja jälle tähelepanu tõmmata. Seda erinevates konteks des ja erinevatel tasanditel, püsides seejuures järjepidevalt värsked ja kinnistudes aja jooksul brändina pikaajalises mälus. Enne reklaamikampaaniat tasub selle efektiivsust testida Emoril on olemas telereklaamide mõjususe võrdlusbaas Ees st ja võrdlusvõimalused Kantari baasigateistest riikidest ja maailma keskmise tulemusega. Ees s on täna keskmine reklaamide mõjususe AMP 6% (affec ve memory poten al), maailmas on see näitaja veidi kõrgem ehk 10%. Oleme oma reklaamide emotsionaalse mõjususe ning asjakohasuse poolest maailma keskmisel tasemel, kuid nõrgaks küljeks on veel uudsete reklaamlahenduste ning eristuvuse aspekt. Emor uuris võrdlusbaasi kogumise ka kahe tuntud jaemüüja kuvandireklaamide mõjusust. Maksimarke t, Konsumit ja A&O kaupluseid ühendav COOP muu s hilju oma kaubamärki ning reklaamis end emotsionaalselt looduse, pere ja pereväärtuste kaudu, saavutades AMP tulemuse 11%, see on üle Ees keskmise. Selveri reklaamis olid esikohal ees maised juur- ja puuviljad, tegemist oli eristuva, emotsionaalse ja asjakohase reklaamiga, kus näida tooteid ja konkreetset kauplust ning reklaami mõjususe AMP tulemus oli 12%. COOP ja Selveri mainereklaamid olid nii Ees kui ka maailma mastaabis tugevad ning tasusid end ära. Kampaania ja reklaami efek ivsust on võimalik prognoosida juba selle kavandamisel ja tegemisel, tes da, kas idee läbib kõik kolm olulist filtrit tarbija tähelepanu võitmisel. Reklaami mõjususe test on ajaliselt kiire ega ole ressursimahukas, kuid annab juurde palju. Esiteks on juba enne reklaami lansseerimist võimalik hinnata selle tulemuslikkust ning samu lisada detaile või teha muudatusi reklaami mõjusamaks muutmiseks ja eristuvamaks tegemisel. Pidage meeles kui teie reklaam uudsuskünnist ei ületa, siis järgmisest uksest sisse ei saa. Kui teie plaan on aga toota pikaajalisi ja tarbija mällu jäävaid reklaame, tuleb kasuks pöörata teadmised inimaju toimimisest

18 KOMMUNIKATSIOON Kuidas juhtida üle maailma asuvat meeskonda? Allikas: Äripäev Inimesed tahavad üha rohkem töötada seal, kus neile kõige paremini sobib, mistõttu hargnevad ettevõtted aina enam maailma laiali. Mida aga teha siis, kui ettevõtte ühe osakonna liikmed on igaüks ise ilmakaares? Kuidas säilitada koostöövaimu? Mobiilimakselahendusi pakkuva Fortumo harukontorites ei tegutse eraldi üksused, vaid rahvusvaheliste meeskondade liikmed. Mobiilioperaatorite müügi imi juht töötab Tartus, meeskonnaliikmed aga Indias, Singapuris, Vietnamis ja Tallinnas. Kliendihaldurite meeskonna juht asub koos ühe kolleegiga Pekingis ja ülejäänud kolm meeskonnaliiget Tartus. Loobu jäigast hierarhiast ja usalda Paari aasta eest kasvasime väga kiires, inimeste arv kolmekordistus. Tol hetkel ei osanud me veel häs mõelda, kuidas kaugtöö teistes riikides asuvaid kolleege mõjutab. Nüüd oleme katsetuste ja vigadest õppimise järel jõudnud olukorda, kus meeskond toimib edukalt, räägib Fortumo HR-juht Piret Saag. Sujuva kaugtöö toimimise eeldustena nimetab Saag lamedat organisatsioonistruktuuri ja ausat ning otsekohest suhtlust ka krii listel teemadel. Julgustame nii juhte kui ka meeskonnaliikmeid probleemidest rääkima ja lahendust otsima. Mida suuremaks organisatsioon kasvab, seda olulisem vahetu kommunikatsioon on, selgitab ta. Värbamise käigus räägitakse kõigile kandideerijatele, kui täh s on e evõ e toimimisel kiire ja avatud kommunikatsioon. Kolleegidele vastatakse võimalikult kiires. Suhtlusplatvormidena on kasutuses Slack, e-kirjad ja Skype. See toimib ka filtrina, et leida üles iseseisvad ja mo veeritud inimesed, kellele selline töös il sobib. Ehk ümber sõnastatult: kaugtöö formaat on tegelikult üks Fortumo personalijuht Piret Saag (vasakul) suhtleb Skype i vahendusel kliendihaldurite meeskonna juhi Milica Andjelkoviciga. Selline suhtlus on ettevõttes tavapärane. Foto: Toomas Välja parimaid mooduseid usaldusväärsete ja hea sisemise drive iga töötajate leidmiseks, lisab Saag. Iga riik toimib omaette ettevõttena Äritarkvara juurutav Erply asuta küll Londonis, aga suuremad kontorid asuvad ka New Yorgis, Providence is, Sydneys ja Tallinnas ning Tartus. Avamisel on kontor Torontos. Kõik kontorid on iseseisvad, neil on kohalik juht ja konkreetse riigi haldur. Isiklikud kohtumised toimuvad kord kuus kas Tallinnas või New Yorgis. Tiimidevahelised koosolekud toimuvad igal nädalal, seal arutatakse tuleva nädala plaane ja määratakse vastutajad. Proovime arvestada, et iga riik peab toimima nagu eraldi e evõte, jätkusuutlikuna, oma eelarve piires ning seega anname päris suure usalduse igale juhile, selgitab Erply pressiesindaja Karina Perevai. Igapäevasele suhtlusele aitas kaasa Skype i väljavahetamine Slacki vastu. Kui Skype võimaldas häs üks ühele vestelda, siis viimase aasta jooksul on e evõttesisene suhtlus muutunud märksa imikesksemaks. Selle kõrvalt suheldakse tavapäraste e-kirjadega, platvormil Jira ja Google Docsi teel. Ajavööndid seavad suhtlusele piirangud Pakkeliinide tootjas Windak Group on kolm müügiüksust. USA kontor pakub müüki ja hooldust Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Rootsi kontor Euroopas, Lähis-Idas ja Aafrikas ning Austraalia kontor Aasia, Jaapani ja Austraalia turul. Ees s toimub tootearendus, tootmine ning tes mine. Maja sees toimub iga päev tootmiskoosolek. Firmade vahel on regulaarsed projek koosolekud ning juhtumite koos- olekud. Kogu informatsioon hoitakse CRM-süsteemis, kus see on kõigile lihtsalt kä esaadav. Tehniliste lahenditena kasutame Skype i ja Lifesize i süsteemi. Viimane võimaldab esitada oluliselt paremat heli- ja videokvalitee. Kaamerat saavad juh da mõlemad osapooled. Kui osal klien del pole Skype saadaval, kasutame GoTo- Mee ngu rakendust, räägib juhatuse liige Elari Tiimus. Globaalses meeskonnas suheldes tuleb mõistagi arvestada ajavöönditega. Näiteks Ameerika kontoriga on Tallinna üksusel ühist tööaega vaid 1,5 tundi tööpäeva lõpus. Sestap võib ka kõige tavalisem infovahetus kliendiga olla aeganõudvam kui tavaliselt. Vaid palganumber ei motiveeri Omae e väljakutse on mo vatsiooni tekitamine töötajates. Edu ei saavuta ngimata kõige targemad, vaid need, kes on järjepidevad. Parima ülevaate tööülesannete korrektsest täitmisest annavad regulaarsed koosolekud ja efek ivne infovahetus. Windak Groupis on juurutatud regulaarsed rapor d, millega jagatakse teavet kõikidele töötajatele. Ülevaates on toodud projek de seis ja tootmise staatus. Rohkem püütakse juurutada töötajatele olulisi mõõdikuid. Oluline on aru saada, et kui inimesed töötavad suure koormuse all, siis ainult palganumber ei suuda olla mo veeriv, märkis Tiimus. Kuidas kliendihaldurite meeskonna juht oma tiimi motiveerib? Kaugtöö puhul soovitab ta juhtidel silmas pidada nelja printsiipi, mida ta oma meeskonna puhul jälgib: 1. Sisukad üks-ühele koosolekud Igapäevases suhtluses ja üks-ühele koosolekutel jälgime, et igapäevaste teemade kõrval oleks fookus ka isiklikel ja enesearengu teemadel. Hoiame iganädalast koosolekute rütmi ka juhul, kui klien dega tuleb e e ootamatusi või kalendris on juba palju teisi tegevusi ees. Pakilisemate teemade lahendamiseks on parim moodus teha kiire planeerimata kõne, mi e jääda e-kirju põrgatama. Raporteerimiseks kasutame iganädalast PPP-süsteemi, mis annab hea ülevaate tehtud tööst ja töötaja probleemidest. Kasutame töötundide ajal ak ivselt veebipõhiseid suhtluslahendusi ehk vestlused Slackis ja kõned Skype is. Kuna ajavahe Tartu ja Pekingi vahel on märgatav, planeerime ühised tegevused ja koosolekud Ees aja järgi päeva algusesse. 2. Sisukad meeskonnakoosolekud Meeskonnakoosolekute eesmärk on jagada teemasid, millest on kasu kõigile meeskonnaliikmetele. Isiklike tegevuste ülevaade sellistel koosolekutel peaks kestma võimalikult lühikest aega, meeskonnajuht vastutab selle eest, et püsitaks graafikus ja ühe probleemi lahkamisele ei kuluks liialt aega. Iganädalastel koosolekutel käiakse läbi ka teiste meeskondadega ja üldiselt e evõ ega seotud uudised ja strateegilised plaanid. 3. Põhjalik katseaeg (onboarding) Uue inimese liitumisel veedab meeskonnajuht peakontoris pikema perioodi, et ehitada üles toimiv suhe töötajaga ja toetada teda õppeprotsessides. Peakontoris asuvad meeskonnajuhid toetavad uut inimest tagasisidega, aga tuleb väl da olukorda, kus vastutus oma otsese ülemuse ees hägustub või esmajärjekorras hakatakse abi otsima kelleltki teiselt. Katseaja plaan peab olema individuaalselt iga inimese jaoks kokku pandud eesmärgiga panna inimesed iseseisvalt tegutsema, tundma omanikukohustust oma projek de vastu, küsima üle asju, millest aru ei saada, ja tutvustada teisi meeskondi, kellest uue tulija töö sõltub. Need ootused pannakse selgelt paika juba värbamise käigus. 4. Info jagamisega ei tohi koonerdada Dokumenteerime oma projek d ja tegevused põhjalikud meeskonnatarkvaras Confluence ja pilveandmebaasis Google Drive, et sellest infost oleks kasu nii oma meeskonnaliikmetele kui ka teistele meeskondadele. Kõik imid jälgivad printsiipi, et ülevaade nende tegevustest peaks olema avalikult kä esaadav kõigile teistele inimestele Fortumos. Jagame omavahel teadmisi ja kogemusi süstemaa lise treeningute ja arenguplaanide kaudu. Teeme töötubasid ja treeninguid ka veebi vahendusel, et kaugtöö poleks e ekäändeks lükata eneseareng edasi järgmise näost näkku kohtumise ajaks. 7 nippi, kuidas meeskonnaga teispool maakera sidet hoida Peale igapäevase suhtluse kasuta regulaarseid suhtlusformaate, mille kaudu meeskonna ühtsust ehitada ja kinnistada. Kord kuus tee imiga ühine koosolek, millega liituvad virtuaalselt kõik harukontorite töötajad. Ülemaailmsetel koosolekutel arvesta, kuidas sisu nii kohapeal kui ka üle võrgu edasi anda, ja ole valmis tehnilisteks viperusteks. Peale igakuise koosoleku pidage kõigi meeskonnajuh de ja meeskonnaliikmete vahel üks-ühele koosolekuid igal nädalal või üle nädala. Fortumos kasutatakse PPP-süsteemi, mille puhul iga töötaja paneb nädala lõpus kirja peamised edusammud (progress), järgmise nädalale plaanitud olulisemad tegevused (plan) ja esile kerkinud probleemid (problems). Selle alusel toimub ka üksühele koosolek. Ära lõhu koosolekute ru ini, eri kaugtöö puhul. Iganädalane jutuajamine hoiab suhteid ja on väärtuslik panus meeskonnavaimu ehitamisel. Hinda ümber kasutusel olevaid suhtlusformaate. Kas e-kirjadega suhtlus on kõige efek ivsem? 34 35

19 PANGANDUS SEB innovatsioonijuht Siim Lepisk: ambitsiooni on Eestis kahjuks vähe pigem soovitakse kasvada protsentides, mitte kordades, tahame seda olukorda muuta! SEB innovatsioonikeskus pürib ambitsioonikeskuseks SEB peamaja 4. korrusel laiub aprillist moodne ja s ilne innovatsioonikeskus, suurpanga innovatsioonijuht Siim Lepisk on seda tutvustades silmanähtavalt elevil. Meil on siin suur amfiteater, mitu erinevas suuruses seminari- ja nõupidamisruumi, kuid on ka puhkeruum, köök, isegi meditatsiooni- ja tukastamiskamber on olemas! kirjeldab Lepisk. Keskus mahutab kuni 250 inimest ning hakkab lisaks innoveerimissündmustele korraldama ka avatud seminare ja töötubasid, kus saavad osaleda kõik huvilised. SEB tõi äsja turule ka eakadeemia, mis saab oma videoloengute, prak liste soovituste, workshop ide jms olema omamoodi teejuhiks e evõtlusmaailma. Loomulikult on innovatsioonikeskus avatud ka külalisüritusteks, kuid me jätame omale voli otsustada, milliseid üritusi me siia ootame ja milliseid toetame, selgitab Lepisk. Ma tuleks algusesse tagasi, miks te sellise keskuse tegite? Tegime selle ühest küljest panga enda jaoks teeme oma töötajatele juba mitmendat aastat innovatsioonikiirendit, kus oma töötaja saab tulla ja pakkuda uusi äriideid, see kiirendi töötab täpselt nagu start-up-programmid ja hackathon id on ideede pitch imised, on meeskondade loomised, on väliste mentorite abil uute teenuste prototüüpide valmistamised, klien dega valideerimised jne. Me tavapärasel innovatsioonipäeval osaleb kümmekond imi, huvi on olemas. Kas ma olen mõnest sel viisil valminud tootest kuulnud? Digikassa on üks väga hea näide. Mõistsime, et suudame teha kiires innovaa lisi tooteid. Ja seesama innovatsioonikeskus see idee läbis ka sama programmi ning klien dega valideerimise! Keskuse puhul küsisime samamoodi, et kui me loome sellise keskuse, siis mis see täpsemalt olla võiks, kas see on moodne tehnoloogiline keskkond? Ei, tehnoloogia on teisejärguline, vasta. Mis asi siis, kas me teeks oma start-up idega seotud asja, et fintech-ideid koguda? Ei, saime kiirelt aru, et siin pole valu turul, kõik saavad ise hakkama. Ja siis ühel hetkel leidsime, et VKEd (väike- ja keskmise suurusega e evõ ed) on valupunkt uuringud näitasid, et neil ei ole väga suurt ambitsiooni Ja siin me nüüd seisame! Muidugi pole vähetäh s ka see pool, et meie eesmärk on oma ärikliendihalduritele anda parimaid teadmiseid, innovatsiooniharitust ja -teadlikkust. Tahame oma inimesed kas st välja suruda! Muuseas, laiem eesmärk on ka see, et oma töötajatel oleks põnev, et asjal peab vau-efekt juures olema. Täna julgen öelda, et majasisese kiirendamisega oleme rahul korraldame neid innovatsioonipäevi kaks korda aastas ja Siim Lepisk. Foto: SEB neil osaleb tavaliselt sadakond inimest, nõustajaist juhtkonna tasandi inimesteni välja! Suur muutus on see, et inimesed saavad aina paremini aru, mis see innovatsioon on, mida tähendab klien dega valideerimine enne toote loomist Ühesõnaga, innoveerimise protsess ja selle tehnikad saavad töötajatele selgemaks, käe- ja suupärasemaks. Üha enam kuuled maja pealt lauseid, et OK, sul on oletus, aga kuidas sa seda tõestad? (Naerab.) See näitab, et suures organisatsioonis saab muutusi läbi viia küll, ja muidugi on oluline juhtkonna ak ivne kaasatus nendesse protsessidesse. Plaanime innovatsioonikeskust edasi arendada, luua korralik toodete-teenuste tes misruum, kus on silmade jälgimise seade jpm. Tahame oma innovatsioonikeskuse häs kliendikeskseks arendada, tahame teha nii, et siin saaks maksimaalselt kahe kuuga luua oma uue teenuse klikitava prototüübi, mis on klien dega valideeritud. Teine eesmärk oli luua innovatsiooni- keskus äriklien dele põhisegmendiks VKEd aastakäibega 1 kuni 5 miljonit eurot. Kahekuulise kiirendiprogrammi jooksul omandavad e evõ ed kiire tootearenduse põhimõ ed, loovad ja valideerivad protüübid jms ning lõpetuseks teeme ka saja päeva plaani, et kuidas nad oma ideega edasi peaksid minema. Seekordse kümnekonna imi seas on e evõ eid nii tootmis-, logis ka-, IT- kui ka konsultatsiooniärist, näiteks on meil siin Omniva, kes leidis, et tasuks tulla ja mõelda Bal kumist kaugemale. Vähimagi kahtluseta julgen väita, et me pakume tulevikuks vägagi väärtuslikke nõuandeid ja tööriistu, näiteks on meil üks mentoritest Alar Kolk, kes igapäevaselt juhib Euroopa Innovatsiooniakadeemiat ning annab loenguid innovatsioonivaldkonna ppülikoolis Stanfordis. Esimene tsükkel saab varsti läbi? Jah, see hakkab juba vaikselt läbi saama, mais-juunis on veel toimumas avatud loengud innovatsiooni tüüpide (23. mai), innovatsioonikultuuri (2. juuni) ja innovatsiooniprotsessi (9. juuni) teemadel. Seejärel koondame esimese tsükli õppetunnid ning hakkame planeerima sügisest tsüklit seda veel paremaks disainima ja sinna uusi e evõ eid valima. Tõenäoliselt ilmneb kiirendatud meeskondadest veel vajadusi, mille puhul saaksime Ees e evõ eid suuremalt mõtlema ja kiiremini kasvama saada. Ja mis te vahepealsel ajal teete? Seminare, töötube, eakadeemiat, tegemist jätkub! Viima sel seminaril rääkisime näiteks ambitsioonist, nädalase e eteatamisega tuli kohale 80 e evõtjat! Rääkisime ka tehisintellek st ning tegime ennelõunal mitu prak list harjutust näiteks disainisid kõik osalejad viie minu ga oma chatbot-robo le tehisintellek! Lisaks toimuvad veelgi prak- lisemad töötoad ja hulk loenguid. Viimase ajakava leiate meie Eventbrite i kalendrist (h p://bit.ly/kasvuprogramm) ja Facebooki lehelt (h ps:// /). E evõtjatele on kasvuprogrammis osalemine tasuta, aga ta peab siia tulemisest väga huvitatud olema. E evõttest osaleb tavaliselt vähemalt 2 3 inimest ja üks osaleja e evõ est peab ka juhatuse-omaniku tasandilt kohal olema, see näitab huvitatust kõrgel tasandil. Samas, üks näide SEB avas äsja veebipõhise õppeprogrammi eakadeemia (aadressil h p://eakadeemia.seb.ee), mis aitab alustavaid ja väikesi e evõ eid kiiremale kasvule. Tegu on SEB suurima Bal projek ga, mis on suunatud alustavatele e evõtjatele. Me pakume selles keskkonnas paljude kogenud prak kute, edukate e evõtete juh de mõneminu lisi videoloenguid, mis annavad kuulajatele konkreetset nõu. Oleme keskkonda koondanud ka parimad tööriistad oma e evõ e arendamiseks. Ja ka seegi on e evõtjatele tasuta. Ja loomulikult ootame meie innovatsioonikeskusesse ka majaväliseid inimesi, organisatsioone täna juba korraldavad e evõ ed siin oma strateegiapäevi. Me oleme avatud keskkond, avatud kõigile, aga me tahame igale sündmusele ikka case by case läheneda, nii saame paremini läbi rääkida, et millistel ngimustel me oma ruume kasutada laseme. Vabandan, aga mis see panga huvi siin on? Meilt küsitakse h, kas annate raha ka, aga see ei ole põhiteema muidugi me soovime aidata leida võimalusi, kuidas leida kasvavale e evõ ele finantseerimist ja muidugi oleks vahva, kui me saaksime talle laenu anda, aga oluline on siiski lõpptulemus see, et me VKE-klient kasvaks suureks. Ja selleks on e evõtjale rahast olulisem saada õiget nõu ja kontakte, mis viivad teda kliendi suureneva rahavooni. Muide, need, kes meie kiirendiprogrammi läbivad, pääsevad EASi arenguprogrammi ja euro rahastusele ligi veidi lihtsamalt, selline väike boonus on ka juures. Näen, et siit võib üheskoos tulla mitmeid edulugusid. Ühesõnaga, need e evõ ed, kes siit läbi käivad ja abi saavad, keda suurema pühendumusega inkubeerime, me usume, et me saame neist nii mõnedki edulood teha, et meil oleks näiteks lisaks Iglusaunale ja SprayPrinterile veel edulugusid e e näidata. Me hoolime klien de ambitsioonikusest ja me tahame olla nõuandev pank. SEB innovatsioonikeskus: asub Tallinnas SEB Eesti peamaja 4. korrusel; mahutab kuni 200 inimest; sisaldab suuremaid ja väiksemaid seminari-, koosoleku- ja puhkeruume ning amfiteatri stiilis saali suursündmusteks; korraldab avatud seminare ja töötubasid, kus saavad osaleda kõik huvilised; loob eakadeemia, mis on teejuhiks ettevõtlusmaailma (videoloengud, artiklid, praktilised soovitused ja erinevad tööriistad oma ala tipptegijatelt); on avatud ka külalisüritusteks. SEB innovatsioonikeskuse kasvuprogramm: on mõeldud juba tegutsevatele ning käibega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes soovivad teistest kiiremini kasvada; toimub professionaalsete mentorite ja esinejatega kaks korda aastas, kestusega 2 3 kuud; kaasab igasse programmi 8 12 ettevõtet, 2 4-liikmelise tiimiga. Innovatsioonikeskuse eesmärk on aidata ettevõtetel arendada äritegevust, tõsta konkurentsivõimet ja kasumlikkust ning seeläbi soodustada Eesti kiiremat majanduskasvu. Innovatsioonikeskuse tuum on spetsiaalne kasvuprogramm, mis aitab ettevõtetel astuda oma äritegevuses kiire samm edasi. SEB panga eesmärk on tuua iduettevõtete maailmas end tõestanud töömeetodid traditsioonilistesse ettevõtetesse ning viia ettevõtluses uuendusi ellu kordades kiiremini, kui see seni toimub

20 PANGANDUS Homne päev finantstehnoloogias Trikk on aga selles, et tarbija ei võrdle enam panku omavahel, vaid vaatleb laiemalt, sest finantsmaailma ja tehnoloogia ühendamisel tekkinud fintech id (finantstehnoloogia e evõ ed) on tõestamas, et pankade pakutavates teenustes on võimalik püüelda kõrgemale. Uued käitumismustrid LHV ei võrdle ennast traditsiooniliste pankadega, vaid soovib paigutuda panganduse ja fintech ide vahele. Oluline on ära tunda, et kliendi nõudlikkuse kasv koos tehnoloogia arenguga on tekitamas täies uusi käitumismustreid. Üks selline trend on finantstoodete sujuvam ja märkamatum integratsioon igapäevasesse elurütmi. Nõudlus on järjest kvaliteetsema, kiiremini rakendatava ja kõrgema kasutajamugavusega teenuse järele. Sellele nõudlusele aitab vastata finantstehnoloogia areng. Hinnangute kohaselt on finantskriisi järel maailmas loodud kümme tuhat finantssektori start-up i. Võrdluseks võib tuua, et kui Suurbritannias on finantskriisi järel saanud tegevusloa paarkümmend panka, siis uusi finantssektori e evõ eid on loodud paar tuhat. Suure arvu taga seisab kaks asjaolu: esiteks hinnang, et senistesse finantssektori äriplaanidesse on võimalik korrektuure teha; ja teiseks asjaolu, et lahendatakse korraga järjest väiksemaid probleeme, nt videotuvastuse või finantsplaneerimise teenuste pakkumine. Selliste ärimudelite saatus on vähemalt osaliselt integreeruda suurematesse teenusepakkujatesse või hääbuda, sest sisenemisbarjäär konkuren de jaoks on h madal või ei jätku ainult ühe probleemi lahendamisel piisavalt palju kliente. Olenemata oma saatusest, on need innovaatorid teinud ära tänuväärse töö tuleviku suundade valgustamisel. Milline võiks olla selle mõju Ees le? Ilmselt on Ees s uuenduste juurutajaks pangad, ehkki seda võidakse teha koos uute teenusepakkujatega. Enam pole eluliselt vahet, kas teenust pakutakse üksi võik koos partneriga, keskenduma peab parima kombinatsiooni leidmisele kliendi jaoks. Madis Toomsalu, LHV Groupi juhataja Eestis on kohati levimas arusaam, et pangad on innovatsioonilt jäänud tagaajaja rolli. Üldiselt see ei vasta tõele, sest vaadates kättesaadava teenuse koondpilti, on Eestis tegutsevad pangad maailma võrdluses finantsinnovatsiooni esirinnas. Alustada võiks kliendiks saamise protsessist. See peab olema lihtne ja valutu. Pangakonto avamise puhul on isiku tuvastamise nõue isiku enda huvides, kuid füüsilise tuvastamise kõrval saab seda teha ka video vahendusel. Tehnoloogia on inimsilmast täpsem tuvastamaks, kas videosilla abil näidatud dokument on ehtne ning kas dokumendi esitanud isik vastab dokumendile. Tulemuseks on märksa mugavam ja kõigile osapooltele aega säästev teenus, kusjuures teostatud kontroll on kõrge põhjalikkuse tasemega. Kliendi edasine suhtlus saab toimuma tehisintelligentse digiteenindaja (chatbot) abil, kus masin suudab reaalajas vastata kõige levinumatele ja standardiseeritud küsimustele, olgu selleks siis konto jääk, kasutamata krediit, tehingute ajalugu, või pakkuda abi lihtsamate probleemide lahendamisel. Ka maksete tegemise võimalus digiteenindaja kaudu on täies reaalne võimalus. Kliendi jaoks on oluline, et lahendused leitakse reaalajas ilma järjekordadeta. Tehisintelligentsi esiletõus Iseõppivate tehnoloogiate suurim pluss on suutlikkus avastada inimesele märkamatuid mustreid ja lülisid, tehes seda pideva protsessina senise projek põhise püs tuse asemel. Tehisintellek abil saab digiteenindaja anda järjest informa ivsemaid vastuseid, samu on abi kvaliteetsemate kliendipõhiste pakkumiste tegemisel. Krediidiotsuste puhul on võimalik uut infot kliendi käitumise kohta kohe kasutada krediidiriski mudelites. Kasutusvaldkond on sisuliselt lõputu, eelnev on näide lähiaastate reaalsetest võimalustest. Samal ajal on muutumas kliendisuhtluse vorm, liikudes väl matult nu seadmesse. Maksete tegemistest, tehingute ajaloost ja makseautomaa de asukohtadest jääb nu telefonis aga väheks. Telefoni saab üle viia kõik teenused, mis on praegu kä esaadavad interne pangas, sh laenude taotlemine, väärtpaberite vahendamine ja hoiuste tegemine. Finantsteenused liiguvad kliendi taskusse. Hea näide sel puhul on mobiilmaksed. Ees s võe kohe omaks viipekaardid, mis vähendavad maksmiseks kulunud aega ning on üks tegur maksekohtades järjekordade vähenemisel. Järgmise sammuna on võimalik viibutada piltlikult öeldes oma nu telefoni või võ a selle abil automaadist raha. Füüsiline pangakaart ei ole pikas plaanis eluline vajadus, kuigi mobiilmaksete puhul võib laialdase levikuni erinevate takistuste tõ u veel aega kuluda. Revolutsioon makselahendustes Paralleelselt on toimumas (r)evolutsioon makselahendustes. Põhjus, miks tänapäevase tehnoloogilise võimekuse juures ei saa teha pankadevahelisi reaalajas makseid, on olnud erinevate tehnoloogiate ühildamatus ning jäigana püsinud regulatsioonid. Siin on viimastel aastatel tehtud märkimisväärseid edusammusid. LHV on üks alustajaliikmeid üleeuroopalise kiirmakse projek s, mille tulemusel hakkavad euromaksed järgmise aasta jooksul toimuma reaalajas, ja seda ööpäev läbi kogu aasta vältel. Edasi on arenenud ka finantsplaneerimise võimalused, kus kulude jaotamine erinevate kululiikude vahel ei ole teemana uus, aga tehnoloogia areng võimaldab seda teha kiiremini ja intui ivsemalt. Võimalik on astuda samm kaugemale, kus kasutaja kulud jagatakse õigete liikide vahel ilma tema enda sekkumiseta. Ei ole eri keeruline määrata, kas tehtud kulutused on seotud kodusisustuse, riiete või toiduga, suhteliselt suure tõenäosusega saab eristada ka tanklast ostetud kütust ja saiakesi. Kõigi nende näidete puhul on oluline pankade ja finantstehnoloogia e evõtete vaheline koostöö. Kuivõrd kindlale lõigule keskenduv start-up võib oma teenuse arendamisel saada kvaliteetsema tulemuse kui komplekselt erinevaid teenuseid arendav e evõte, oleks mõistlik kvaliteet ja kliendibaas ühendada. Taolises koostöös kaotajaid ei ole. Hea näide on LHV ja Transferwise i koostöö, kus kõige suuremaks võitjaks on klient. Tinglikult võib siia näitena lisada ka koostöös maksu- ja tolliame ga arendatud palgamakse teenuse, mille abil saavad e evõtjad palga maksmise, deklareerimise ja maksude tasumise teha samaaegselt interne pangas. Igasugune innovatsioon panganduses on tervitatav ainult juhul, kuni see ei tule usalduse arvel. Usaldus tekib muu hulgas reguleerituse kaudu, aga nõuete täitmine on kulukas. Regtech il, mis on lühend regulatsioonidest ja tehnoloogiast, on täh s roll aitamaks nõudeid võimalikult tõhusal, aga efek ivsel viisil täita. Näidetena saab tuua rahapesu tõkestamise, kontrollfunktsioonide täitmise või raporteerimise temaa ka. Eelnev on kokkuvõte tehnoloogia arenguga kaasaskäivatest võimalustest, millega tänapäevases panganduses igapäevaselt tegeleme. Mõne teema puhul oleme jõudnud kaugemale, teise osas oleme alguses. Küll aga on kõik arendused kantud põhimõ est, et pangad ei peaks olema mi e innovatsiooni pidurid, vaid selle elluviijad. Kliendil on kõige mugavam saada teenused ühest kohast, kuid ainult teenusepakkuja suutlikkusel vastata kvaliteedi, kiiruse, ajakohasuse ja kliendikeskse suhtluse nõuetele. Kuivõrd LHV toimimise aluseks olev sisemine infrastruktuur on tänapäevane, ei vaja me uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisel mitme miljardi euro (sic!) suuruseid investeeringuid, millega paljud vana maailma pangad võitlevad. See lubab püsida meil innovatsiooni eesrindel. Pangad ei peaks olema innovatsiooni pidurid, vaid selle elluviijad

21 LOGISTIKA Ei möödu päevagi, kui taas ei kirjutataks kusagil isesõitvatest autodest kuid seda tuleviku võtmes. Reaalsus on aga see, et vähemalt lao- või tööstusettevõtted saavad suure osa laologistikast rahumeeli isesõitvate tõstukite hooleks jätta. Isesõitvad autod on tulevik, isesõitvad tõstukid aga olevik Linde tõstukite müügijuht Marek Ploom, kas see on tõesti nii ja kuidas see töötab? Jah, see on tõepoolest nii. Põhimõ eliselt on võetud Linde standardtõstuk, viidud see Prantsusmaale, seal paneb BALYO-nimeline e evõte sellele robo osa peale ja masin hakkabki ise tööle. Mis teeb tulemuse veelgi võrratumaks, on see, et robo aluseks on võetud töökindlad ning lihtsa ehitusega Linde tõstukid, mis on täpselt ühesugustena saadaval üle kogu maailma järelikult ka nende varuosad ning see on liidetud BALYO roboo kaga, mis ei vaja mingisugust infrastruktuuri muutmist ning mida on lihtne hooldada ja ümber seadistada. Seega on Linde robot üle maailma saadaval, töötab automaatses või manuaalses režiimis ning on kohalikes hoolduspunk des lihtsalt hooldatav. Linde robottõstuk. Foto: Linde Lihtsalt hooldatav? Jah, üks ja sama tõstukimudel on üle maailma ühesugune ja meie mehaanikud on suutelised seda masinat tavakoolitusega hooldama. Ja nagu ma juba ütlesin, siis ka varuosad on neil samad. Aga see jutt, et pole mingit infrastruktuuri muutust vaja, mida see tähendab? See tähendab, et klient ei pea oma la u või tööstushoonesse installeerima mingeid eraldi infrastruktuurielemente ei ole vaja reflektorsüsteeme ega magnetradu, isegi eraldi kaabeldust mi e Linde robot navigeerib oma uues töökohas ise. Tal on arvu peal ja sinna on sisestatud selle hoone kaart tööle panemisel tuleb vaid koos robo ga hoone läbi sõita ning masin ise kaardistab oma tulevased tööruumid. Veel üks pluss on see, et masinat on võimalik kasutada ka manuaalselt. Enamikul seda võimalust ei ole turul on kas täisautomaatsed või manuaalsed masinad. Ja nagu öeldud, teiste masinate puhul tuleb panna la u või tööstushoonesse magne eed, kaabeldus või reflektorid see jääb meie puhul ära. Samu on võimalik Linde robot liita laoprogrammiga, masinale saab peale panna ribakoodilugeja ja kui ta võtab mingilt riiulilt mingi kauba, läheb see info automaatselt laoprogrammi. Aga kuidas robot üldse teab, mida ta tegema peab? Selleks on mitu võimalust, näiteks saab neile ülesanded sisse programmeerida, et näiteks peate öö jooksul viima need alusetäied siit nendesse riiulitesse seal. Teine võimalus neid juh da on Communica on-box ide ehk combox ide kaudu, need on sisuliselt sellised väikesed karbid, mis pannakse erinevate operatsioonide teostamise paikadesse näiteks on aluste kiletamise kohas üks combox ning pärast aluse kiletamist vajutab inimene karbil nupule, öeldes sellega robo- le, et alus on valmis, tule vii ära. Combox e on võimalik paigaldada erinevate lisaoperatsioonide juurde, samu saab neid paigaldada näiteks laouksele ning kui robot uksele läheneb, läheb uks automaatselt lah. Aga kui turvaline see teie robot on? Väga turvaline Linde robo d vastavad eurodirek ivide hierarhias tugevuselt teisele, sellest on kõrgem vaid üks, lennukitele kehtestatud direk ivid. Sõiduautodele keh vad näiteks Linde tõstukitest klass madalamad direk ivid. Linde robo õstukitel on ees ja taga, mõnel ka külgedel, mitu erinevat andurit, mis jälgivad pidevalt, et teekond oleks ohutu nii tõstukile endale kui ka ümbritsevale. Lisaks on 3D-skanner, 2D-navigaator, ümbritsevat tegevust jälgivad kaamerad ja palju muud, näiteks alusetuvastaja, mis kontrollib, et alus oleks ikka korralikult peale võetud. Lisaks, teistel tootjatel turvaala jookseb ala sirgena masina ees, aga Linde puhul on nii, et kui tõstuk kusagile keerama hakkab, siis kontrollitakse juba peamiselt keeramise suunda et kui ees oligi mingi takistus, siis tõstuk teab, et ta pidigi hoopis keerama ning töö jätkub. Ohuolukorras jääb tõstuk muidugi automaatselt seisma ning annab ohusignaali, et inimene tuleks ja vaataks, milles asi. Seda ohusignaali on võimalik seadistada ka nii, et ta saadab infomeili või SMSi telefonile tõrke korral, sellest on abi sel juhul, kui tõstuk on näiteks öösel üksinda la u tööd tegema jäetud ning ühtki inimest läheduses pole. Nad töötavad muidu elektri jõul? Jah. Akudest nii palju, et väiksematel masinatel L, P ja T-Ma c on automaatset laadimist võimaldavad lii um- taanoksiid akud (LTO) tõstuk tunneb sarnaselt robo olmuimeja ära, kui tal aku hakkab tühjaks saama ning läheb ise boksi laadima. Pärast laadimist tuleb ja töötab rahulikult edasi. Suurtele tõstukitele R- ja K-Ma c neile on meil veel ainult happeakud pakkuda, nende puhul peab akusid vahetama käsitsi. Kas neid roboteid on juba võimalik vaadata kusagil? Loodan, et vars saab esimesed tellimused ja aasta lõpuks on ehk mõni siin sõitmas ka juba. Kui kaua tellimusest kätte saamiseni aega kulub? Projek elluviimiseks kulub kuni kuus kuud seda siis uue masina tellimisest kuni süsteemi korda saamiseni. Sinna sisse kuulub masinate enda tarneaeg 3 4 kuud ning lisaks kulub kuni 2 kuud süsteemi juurutamisele. Ja kui palju üks robot maksab? Hinnad algavad eurost ja lähevad sõltuvalt lisavarustuse hulgast ja muude süsteemide/programmidega integreerituse astmest kuni euroni välja. See on masina hind, sellele lisandub ka projek juurutamine väiksema projek, ühe robo puhul ca eurot. Ja nüüd see põhiküsimus, tasuvusaeg. Tasuvusaeg sõltub muidugi peamiselt sellest, kui palju robo tele tööd pakkuda on mida enamates vahetustes kliendil töö käib, seda kiiremini see tasuvusaeg ka kä e jõuab. Näiteks kolme tõstukiga kolmes vahetuses töötav e evõte jõuab tasuvuspunk ni juba esimese aasta lõpuks, kolmandal aastal on tal robo õstukitega opereerimine juba 55% soodsam kui enne, mil ta tavatõstukite ja inimestega tööd tegi. Miks? Sest traditsioonilise tõstukiga opereerides kulub ca 10% kuludest masinale, 70% tööjõule ja 20% hooldusele jms, robo puhul seda tööjõukulu enam pole. Need arvutused on ilmselt Euroopa kõrgete palkade juures tehtud, meil Jah, meil on küll palgad Euroopaga võrreldes väiksemad aga palgad palkadeks, meil pole ju saada inimesi! Pealegi, mida kiiremas tempos palgad tõusevad, seda kiirem on ka tasuvusaeg. Kõige lihtsam ongi, kui võtate meiega ühendust, me saame klien dele väga lihtsalt ligikaudse projek maksumuse välja arvutada sisestame töö eripärad ja muud vajalikud parameetrid ning programm annab meile esimese hinna suurusjärgu kä e. Kas roboti peale peaks mõtlema vaid suurettevõtted või tasub ka ühe tõstukiga opereerival väiksemal firmal innovatsioon ette võtta? Ka ühe masinaga tasub ära, tuleb lihtsalt see tasuvusaeg välja arvutada. Muide, nende mainitud LTO-akude puhul saab rahulikult 10aastase kasutusperioodiga arvutada. Nu -poolega on ka mureta, BALYOga on võimalik teha full-service-leping, mis hõlmab seda, et tehase kuludega tehakse lepingu perioodi sees kõik tarkvaramuudatused ja -parendused ning vahetatakse ringi ka BALYO enda paigaldatud seadmed, kui need ära kuluvad. Teenuse hind on seejuures robo- töötunnipõhine, et kui robo l tuleb aastas tuhat töötundi, maksab full-service-teenus 1000 eurot. Näiteks. Linde roboti eelised: Lihtne ja kiire rakendamine Pole vaja infrastruktuuri muutusi Paindlik ja laiendatav Standardmasinad ja -hooldus Praegu on pakkuda: P-Matic ehk veduk, veojõud 3 kuni 5 tonni T-Matic ehk aluseteisaldaja, tõstejõuga 3 tonni (saadaval ka pikkade kahvliharudega, mis võimaldab korraga peale võtta 2 alust) L-Matic ehk virnastaja, tõstejõuga 1,2 tonni kuni 4,5 meetri kõrgusele L-Matic vastukaaluvirnastaja tõstejõuga kuni 1,6 tonni kuni 4,5 meetri kõrgusele R-Matic ehk automaatne lükandmastvirnastaja, tõstejõuga kuni 2 tonni kuni 10 meetri kõrgusele K-Matic ehk kitsavahevirnastaja tõstejõuga kuni 1,5 tonni kuni 14 meetri kõrgusele 40 41

22 LOGISTIKA Millal sai postipoisist tehnoloogiafirma? Ühtki suurt revolutsiooni pole meil olnud. Oleme vaikselt, tasapisi arenenud näiteks e-arveldusega oleme tegelenud juba alates aastast 2008, sest juba siis oli näha, et paberkirjade arv on vähenev. Ja neist vähestestki tervelt 75% olid paberarved! Kuna oli selge, et ka see kogus hakkab langema, siis oligi otsustamise koht: kas üritame trendiga kaasa minna ja pakume paberarvetele alterna ivseid kanaleid? Otsustasime, et läheme kaasa. Täna võib öelda, et meid on häs vastu võetud, oleme Bal kumis üks suurimaid e-arve operaatoreid. Kui suur see turg on? Ees s saadetakse aastas ca 60 miljonit arvet, neist 15 20% on endiselt paberil. Veel enam: masinloetavaid e-arveid on vaid 26% ja need on enamas e evõtete vahel liikuvad arved. Suur osa e-arveteks nimetatuist on aga lihtsalt meilitsi saadetavad PDFid, mille puhul on see mure, et Sander Aasna. Foto: Omniva Esmalt pean tunnistama, et olen midagi vist maha maganud kuidagi on nii läinud, et ettevõte, kes varem vaid mu igapäevase päevalehe postkasti tõi, osaleb täna start-up-kiirendites ning vallutab maailma high-tech-teenustega Omniva infoäri valdkonna juht Sander Aasna, kuidas seda muundumist selgitada? need on vaja sisuliselt uues luua: PDFist tuleb võ a andmed ja need raamatupidamisprogrammi sisestada. Masinloetav e-arve võtab selle valu ära, andmed liiguvad ühest süsteemist teise automaatselt ning tekib reaalne ajaline võit. Keskmine ajakulu ühele PDF-arvele on ju tervelt 39 minu t! Kuidas nii? See aeg kulub andmete uues sisestamisele ja arve kinnitamisele. Lisaks arvete arhiveerimine, sisestamisel tekkida võivate vigade haldamine ja hilisem otsing. E-arve puhul jääb suur osa protsessidest sisestamine, kinnitusring, kulukohtade määramine ära, arve on juba automaatselt arhiveeritud ning läheb ka automaatselt majandustarkvarasse või raamatupidamisprogrammi. Seal saab teha automaatsed maksefailid, mis hoiab raamatupidaja aega kokku ca 30 minu t, nii et 39 minu st jääb ajakuluks maksimaalselt 9. Just siin ongi e-arvete põhiline väärtus. E-arvete väärtus on selleski, et nii saab igakuised arved kiiremini kinnitada. Näiteks saan tuua ühe Leedu puidutööstuse evõ e juhi, kes kulutab pool oma tööajast arvete haldamisele ja kinnitamisele! Ei ole just mõistlik aja ja raha kasutamine. Ta saaks selle 80 tunniga palju rohkem ära teha. Veel üks eelis on arvete arhiveerimine. E evõtjatele on ju seadusega pandud kohustus säilitada dokumente 7 aastat sellega ei ole enam eraldi vaja tegeleda, sest kõik e-arved on automaatselt arhiveeritud. E-arved aitavad ka varimajanduse vastu Üks, mida e-arved aitavad parandada, on läbipaistvus. On mitmeid riike, kus on olnud suur varimajanduse osakaal ja efek ivne meetod selle vastu võitlemisel on see, et riiklikul tasandil on tehtud e-arved kohustuslikuks: e-arved tuleb edastada ja vastu võ a keskse süsteemi, maksuame kaudu. Brasiilias teh nii ja see on väga häs toiminud. Ka mikrotasandil, võ es ühe e evõ e või asutuse, tekib läbipaistvus juht/omanik saab igal ajahetkel vaadata, mis on kulud, millega seotud, kes on teinud, 24/7 on ligipääs ja ülevaade. Ja raamatupidaja saab vaadata, kelle juures on arve kooskõlastamine parasjagu toppama jäänud. Üks suur klient tõi hilju esile, et nad said tänu e-arvete keskkonnale kiires jälile kahtlastele mustritele e evõ e kahes alamharus. Kui suur on e-arvete turg maailmas? Maailmas genereeritakse aastas kokku ca 500 miljardit arvet ja ainult 10% neist on e-kujul, sealhulgas PDFid, ülejäänud 90% on endiselt paberil. Ajaliselt tähendab see, et 35 miljonit inimest tegutseb igapäevaselt vaid paberilt arve andmete kä esaamise ja sisestamisega! Ligi 35 Ees jagu inimesi! Lisaks meeletu ressursikasutamine miljoni paberarve tootmiseks kulub ca 130 puud ning õhku paiskub 36 tonni süsinikdioksiidi, arveteks peab tegema umbes 450 miljardit paberlehte päris korralik jalajälg! Ja seda kõike lihtsalt selle pärast, et on harjumus saata arved paberil. Ja teil on olemas lahendus, millega minna maailma vallutama? Jah, meil on väga häs skaleeritav lahendus, millega on võimalik minna igale poole oleme täna lisaks Ees le ka Lä s-leedus ja veel mõne kliendiga ka mujalgi (Skandinaavias, Lähis-Idas, Euroopas): Meie e-arvetel on umbes 2500 äriklien, aga näeme, et maailm on meie turg. Eks neid lahendusi ole teisigi, aga väga palju siiski mi e. Kus siin äri on? E-arve koostamine ja vastuvõtmine on baastase ja see on igaühele tasuta. Meie raha tuleb lisaväärtuste poolelt arvete kinnitusringid, arhiveerimine ja muud lisateenused, mis annavad suurema lisandväärtuse ja mille eest on klient nõus hea meelega maksma. Tegime just analüüsi suure evõte, kel on 2500 ostuarvet kuus, hoiab meie e-lahendusega aastas kokku üle euro! Ja siit on meie teenustasu juba maha arvutatud! See ei ole mingi väljamõeldud turundusju, me käisime ja mõõtsime mitme kuu jooksul reaalselt aega, et kas tões kulub ühele arvele pool tundi. Täna võtab endine pooletunnine protsess aega vaid paar minu t. Meie filosoofia e-arvete lahenduse juures ongi see, et kaotada ära mõ etu raiskamine äriprotsessides ja igapäevatöös. Kas lisaks arvetele saab e-kujule viia ka muud raamatupidamist, näiteks kuluaruandeid? Igaüks, kes käinud lähetusel on või teinud majanduskulusid, teab, et aruandlus on üpris ajamahukas kogu asi käib paberil. Täidad aruande, lisad kviitungid Excelisse ja kogud maja pealt vajalikud allkirjad. Ja siis hakkab raamatupidamisosakond neid andmeid süsteemi sisestama E-kuluaruande mõte on selles, et teed äpiga pildi, sisestad andmed (või teeme seda meie) ja kviitung liigub süsteemi, kus on võimalik luua automaatselt aruanne. Näiteks lähetuskulu puhul lisad rapor, kohtumiste memod ja muu vajaliku ja saad selle elektrooniliselt saata oma juhile või raamatupidamisele. Kui tavaliselt võtab ühe 3 kviitungiga kuluaruande koostamine 29 minu t, on nüüd võimalik teha seda 6 korda kiiremini, vaid nelja-viie minu ga! Lisaks on lahendatud mure, et kviitungid ei säili häs üle 6 kuu: foto säilib. Nii et on ainult üks füüsiline asi: kviitungid, mis on ikka paberkujul ja mis on vaja üles pildistada Tegelikult astusimegi veel sammu edasi miks peaksid kviitungidki paberil olema? Koostöös kaupmeestega oleme valmis saanud e-kviitungi portaali, mis peaks tulevikus kõik paberkviitungid elektroonilistega asendama. Töötab see lahendus lihtsalt kviitungi info liigub üle liideste e-kviitungi portaali, kus ma seda näen ja saan paari hiireklikiga kuluaruandesse saata. E-kviitung on ühtlasi ka garan idokument ning ka tehnikatoodete elektroonilised kasutusjuhendid on võimalik niiviisi kaasa panna. Lisaks on tarbijal ülevaade oma kuludest või saab näiteks vaadata, kuhu läheb lapsele antud taskuraha. Suurt venda aga kartma ei pea, andmeid kogutakse vaid juhul, kui oled ise selleks loa andnud. E-kviitungi projekt on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu. Oleme sellega Euroopa Äriauhindade finaalis. Kui meie jutuajamine nüüd kokku võtta, siis kui suure osa moodustavad need uued innovaatilised teenused Omniva käibest? Täna oleme alles väikesed, moodustades kontserni käibest 2%, aga eks meie ülejäänud ärivaldkonnad on ka väga-väga suured. Aga me kasvame, iga-aastane kasv on olnud 35 40%, näiteks selle aasta I kvartalis võitsime juurde 180 uut äriklien Bal kumis ja me näeme jätkuvalt kasvutrendi

23 LOGISTIKA Kogu maailm plaanitakse ümber kujundada Allikas: Äripäev Alan James, Hyperloop One i asepresident ülemaailmse äriarenduse alal selgitab, et hyperloop-tehnoloogia pakub lihtsalt uut transpordiviisi kõigile inimestele kogu maailmas. Ometi tahetakse sellega ümber kujundada arusaama transpordist kui sellisest. Hyperloop One katsetas tõukesüsteeme aasta maikuus. Foto: Hyperloop One Kas te võiksite alustuseks rääkida natuke iseendast? Kuidas see juhtus, et te Hyperloop One i projekti juurde sattusite? Liitusin Hyperloop One i meeskonnaga aastal, kui minust sai asepresident ülemaailmse äriarenduse alal. Enne seda olin aastaid juh nud või konsulteerinud kiirraudtee ja magnethõljukrongide alaseid projekte Suurbritannias ja mujal maailmas. Hyperloop One is olen kõigi maailma linnade, regioonide ja riikide esimene kontakt, kui nad soovivad hakata arendama Hyperloopi transpordilahendusi. Euroopas juhin ma e evõ e suhtlust Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide valitsustega, kui need on huvitatud Hyperloopi võrgus kust. Enne Hyperloop One iga liitumist juh- sin Suurbritannias kiirraudteeliini HS2 projek. Minu alluvuses oli erinevate valdkondade spetsialis dest koosnev meeskond, kellega töötasime välja e epaneku, millega hoi kokku viis miljardit naela, liiklus sai alata 7 aastat enne planeeritud tähtaega ja lõppkokkuvõ es kindlustas Stoke-on-Tren le, ühele olulisele Suurbritannia linnale kiirraudteeühenduse ülejäänud riigiga. UK Ultraspeed magnethõljukrongide projek tegevjuhina tegin koostööd Ühendkuningriigi valitsuse kõrgeimate astmetega. Mulle on tu avad nii traditsiooniline kiirraudtee kui magnethõljukite valdkond, olen nõustanud erinevaid kiirtranspordiprojekte USAs, Austraalias, Araabia poolsaarel ning Aasias. Kas te oleksite nii kena ja visandaksite meile laias laastus Hyperloopi tulevikuplaane? Millisena näete te transpordi tulevikku? Hyperloop One i kaugem eesmärk on muuta kogu transpor, kaotada aja ja vahemaade tekitatud piirangud. Kujutage e e, et saaksite Tallinnast Helsingisse kuue minu ga. Või Tallinnast Berliini 90 minu ga. Seda suudab ainult hyperloop-tehnoloogia. Transpordivaldkonnas ei ole fundamentaalseid uuendusi tehtud juba peaaegu 100 aastat. Transport ei ole jõudnud järele innovatsioonile, mida me näeme oma digitaliseerunud elus sellele soovide otsekohese rahuldamise eeldusele, mille on meile andnud e-kaubandus ja Uberi-laadsed teenused. Transpordile kulub endiselt päevi või tunde, kui sellele võiks kuluda minuteid. Kardinaalselt kiiremad regiooni- või riigisisesed ühendused kujundaksid ümber meie elus ili ja tööharjumused, tekitaksid oluliselt tõhusamaid tarne ahe laid ning avardaksid töö- ja karjäärivõimalusi. Teeme koostööd üleilmse sadamaoperaatoriga DP World, et uurida, kuidas kasutada Hyperloop One süsteemi selleks, et liigutada konteinereid pidevalt sadamast sisemaal asuvasse konteineriterminali, vabastades nõnda väärtuslikku sadamaruumi, mida saaks kasutada millekski kasulikumaks. Kujutage e e, kui saaksime luua niisuguse süsteemi vanadesse sadamatesse, mis on jäänud linnasüdamesse lõksu, ning kasutada seda mereäärset kinnisvara elumajade ehitamiseks või rohealade loomiseks. Elon Musk kirjutas aasta suvel e epaneku, milles kirjeldas oma versiooni hyperloop-süsteemist. Ta mõtles sellele nime välja, kuid idee sõidukist, mis liigub ülikiires edasi mööda vaakumtoru, on olnud olemas juba 100 aastat. Elonil oli rake de ja elektriautode ehitamisega tegemist, niisiis käis ta idee välja, et keegi teine saaks seda edasi arendada. Hyperloop One loodi aasta keskel, et hyperloop-transpordile anda äriline mõõde. Hyperloop One süsteem erineb kõigist teistest transporditehnoloogiatest. Rongi või pika kapsli asemel kasutame me väikesed pod e ehk pisikesi vaguneid meenutavaid kapsleid, mis liiguvad torus üheaegselt. Nendega saab vedada inimesi, lennuveoaluseid ja merekonteinereid kõiki ühe ja sama taristu sees. Väikeste kapslite ppkiirus on 1080 kilomeetrit tunnis ja neid viib edasi elektriline lineaarmootor. Liikumahakanud kapsel tõuseb kohe rajalt õhku passiivse magnetlevitatsiooni abil ning liugleb kuni 60 kilomeetrit korraga, ilma mingit lisaenergiat kasutamata edasi läbi vaakumtoru, milles ei ole aerodünaamilist takistust ega teki hõõrdumist. Kõik reisid on vahepeatusteta ja välja sõidetakse vastavalt vajadusele, sest kapslid väljuvad portaalist (nii nimetame me jaamasid) mitu korda minu s. Hyperloop One on ainuke e evõte, mis praegusel hetkel terviklikku hyperloop-süsteemi ehitab. Meil on Nevadas kohe valmimas DevLoop, esimene täielik hyperloopi rajasüsteem. Katsetega teeme algust mõne kuu jooksul, et tõestada, et meie tehnoloogia toimib. Kui oleme selle verstapos ni jõudnud, hakkame otsima võimalust ehitada raja si süsteemi tes miseks tegelikus veoolukorras, st kilomeetri pikkust rada, mille mõlemas otsas oleksid jaamad. Seejärel saaksime taotleda ser fikaate, mis on vajalikud, et saaksime minna edasi piirkondlike ja riiklike trajektooride juurde. Lõpuks jõuame nende suurte võrgus keni, mis hakkavad ümber kujundama terveid piirkondi ja riike. Meil on olemas juhid, rahastus praeguseks on e evõ esse investeeritud 160 miljonit dollarit ja partnerid, et see kõik ellu viia. Meie nõukogu esimees Shervin Pishevar on üks Silicon Valley edukamaid ja paremate kontak dega investoreid. Tegevjuht Rob Lloyd on Cisco endine president. Ta on olnud korraga inimese ülemus ja pidanud läbirääkimisi erinevate maailma riikide valitsustega. Meie finants- ja turundusjuht Brent Callinicos on kindlas üks auväärsemaid finantsjuhte tehnoloogia vallas, ta on töötanud juh vatel kohtadel Microso is, Google is ja Uberis. Meie kaasasutaja ja tehniline juht Josh Giegel oli SpaceXi üks parimaid insenere, seal ehitas ta rake e. Oleme Eestis harjunud sellega, kuidas start-up id räägivad: teeme suuri edusamme, juba oleme jõudnud järgmiste katseetappideni, prototüübid on valmis, enam ei lähe kaua. Tegelikult võtavad need asjad ikkagi aega seadusandluseid ja kõiki muid faktoreid arvesse võttes võib minna väga kaua, enne kui uus tehnoloogia igapäevakasutusse jõuab. Millal siis Hyperloop One ikkagi päriselt valmis saab? Kahtlemata on meil veel palju tööd teha. Aga see ei võta aega aastakümneid. See toimub juba praegu. Me viisime aasta mais läbi eduka katse tõukesüsteemiga. DevLoop saab valmis ja töökorda mõne kuu pärast ning tõestab, et meie tehnoloogia toimib. Maailma esimest täielikult toimivat hyperloop-süsteemi saate näha ja katsuda juba sellel aastal. Siis plaanime hakata kohe ehitama esimest töökatsekeskust, hiljemalt järgmise aasta alguses. Seadusloome ja regulatsioonide pool võtab aega, aga ausalt öeldes on Euroopa ja Lähis-Ida riikide valitsused juba praegu meiega klien de ning partneritena dialoogi astunud. Me oleme valitsuste traditsioonilise tegevusetult istumise tak ka pea peale pööranud. Selle asemel, et oodata, millal valitsused tulevad küsima innovaa lisi transpordilahendusi ja käputäis e evõ eid hakkab hanke nimel võistlema, pöördusime linnade, regioonide ja riikide poole, et nad võistleksid selle nimel, et saada esimesteks kohtadeks, kuhu rajatakse Hyerloop One süsteem. Selleks al- gatasime aasta maikuus Hyperloop One Global Challenge i. Nüüd on meil poolfinaalis sõelale jäänud 35 projek, millest paarikümnel on olemas valitsuse toetus. Kui hästi te siinse transpordiolukorraga kursis olete? Tunneme Bal - ja Põhjamaade transpordiolukorda väga häs ja oleme juba mitu kuud pidanud dialoogi regiooni kõrgete valitsusametnikega. Teeme koostööd inseneri-, arhitektuuri- ja konsultandibüroodega, nagu näiteks KPMG, Ramboll, BIG ja Volterra, et panna kokku üksikasjalik pakkumine raja sele, millest lõpuks võiks saada 500kilomeetrine hyperloop-tee Helsingist Stockholmi. Selle teekonna finantsarvutused avalikustasime augus s See on esimene reaalne tasuvusarvutus hyperloopi rajamiseks. See piirkondlik võrk vähendaks kahe pealinna vahelise teekonna kestvuse 28 minu le seniselt 17 tunnilt laevaga või kolmelt tunnilt lennukiga reisimiselt. Kahest linnast saaks üks. Meie arvutuste kohaselt oleks projek kogu kestvuse jooksul kulud poole väiksemad kui kiirraudtee rajamisel, ent majandusele tooks see kolm kuni neli korda rohkem kasu. Tänu selle uurimuse tulemustele on meie koostööpartneriks saanud Soome valitsus, mis kindlustab rahastuse uuringute järgmisele etapile. Esimene projek etapp viiakse tõenäoliselt ellu Lõuna-Soomes, kuid seda saab lihtsas Ees sse edasi arendada merealuse tunneli kaudu. Bal regioon on Hyperloopile suurepärane turg. Eesti ühiskonnas on praegu palju vastakaid arvamusi tekitanud Rail Balticu projekt. Inimesed ei ole kindlad, kas valitsusel tasub teha suuri investeeringuid, tuginedes ainult lootusele, et seda raudteed hakatakse kunagi ka kasutama. Aga selliste projektide puhul ei saa kunagi milleski 100% kindel olla, või kuidas teile tundub? Rail Bal c on huvitav e epanek teie regioonile. Me oleme aru saanud nii, et 44 45

24 LOGISTIKA paljud eksperdid on selle vastu, sest see tähendab investeeringuid üle 100 aasta vanusesse tehnoloogiasse. Meie arvates tasuks mõelda, kas Rail Bal cu asemele võiks rajada Hyperloopi ja tehnoloogia saab valmis juba selleks ajaks, kui Tallinnat Kaunasega ühendava raudtee rajamise teise etapini jõutakse. Me teame, et kogu maailmas on suur huvi millegi uue katsetamise vastu. Mis te arvate, kas 21. sajandil on veel mõtet rajada ulatuslikke raudteevõrgustikke? Või tasuks pigem veidi veel oodata ja ehitada hoopis Hyperloop? Kas te usute, et konservatiivsetele ühiskondadele on selline võimalus vastuvõetav? Me ei ole just Dubai naftašeigid siinkandis. Maailmas investeeritakse edaspidigi raudteetaristute ehitamisse, aga dialoog on hakanud muutuma. Näiteks Rootsi valitsusel on kavatsus investeerida kiirraudteesse, mis ühendaks suuremaid Lõuna-Rootsi linnu omavahel: Stockholm, Uppsala, Södertälje, Strängnäs, Eskilstuna, Västerås ja Enköping, lisaks Arlanda lennujaam. Meie koosistumised Rootsi parlamendiliikmetega on avanud nende silmad veel ühele võimalusele, kuidas neid, üksteisest ligikaudu 150 kilomeetri kaugusel asuvaid linnu omavahel ühendada. Kõigil linnadel oleks otseühendus kõigi teiste linnadega, vahel maha- ja pealesõidud. Inimene saab võ a välja mobiiltelefoni ja vajutada nuppu või kutsuda takso või autonoomse Uberi ja sõita lähimasse portaali ning minna otse oma sihtpunk. Kellelgi ei ole vaja teada, milline taristu välja näeb või jälgida sõiduplaani. Kõik linnad on üksteisest 10minu lise reisi kaugusel. See muudaks transpordile kuluva aja prak liselt olematuks ning kujundaks ümber Lõuna-Rootsi majanduse. Transpordiplaneerijad peavad seda võimalust kaaluma, enne kui otsustavad investeerida suuremahulistesse raudteeprojek desse. Kui unistus ülemaailmsest Hyperloop One i võrgustikust kunagi ka teoks saab, kulub selleni veel aastakümneid, kui mitte -sadu. Kuidas Hyperloop sobitub meie olemasolevasse transpordisüsteemi? Arendame oma tehnoloogiat selliselt, et see sobituks nii digitaalses kui ka füüsilises mõ es ideaalselt kõigi olemasolevate transpordiliikide võrgus kku. Inimesel peaks olema võimalik osta üks pilet, millega ta saab sõita täpselt sinna, kuhu ta tahab, ühtses rongi-, bussi- ja hyperloop-süsteemis. Seda ootavad meilt valitsused, kes on meie kliendid, ja seda ootavad ka reisijad ja kaubavedajad. Tallinna ja Helsingi vahel laevaga sõites võtavad paljud inimesed oma auto teisele poole kaasa. Kuidas te Hyperloopi süsteemis sellele harjumusele asenduse leiate? Pakute odavaid rendiautosid mõlema linna portaalide juures? Teete Hyperloopi portaalide juurde tohutusuured parklad? Või ehitate kapslid ka autode jaoks? Kavatseme uurida kõiki eelmainitud võimalusi, et lõimida Hyperloop mõlemas toru otsas olemasoleva transpordisüsteemiga. Tõenäoliselt on kõige lihtsam ehitada kummassegi tunneli otsa parklad või siduda portaalid otse ühistranspordiga. Praegu oleme alustanud ka uuringutega, kuidas võiks toimida drive-in Hyperloop. Kas te ehitate transpordivahendit rikastele või tavalistele inimestele? Kas lukskapslid ka tulevad? Töötame selle nimel, et saada hyperloop-tehnoloogia hind võimalikult odavaks, et kõik saaksid endale sellega sõitmist lubada. Mõelge sellest kui eralennukiga sõitmise kogemusest kiire, vahepeatusteta, sulle sobival ajal massidele. Eestis on kostunud kartusi, et inimese organism ei pea kapslite sõidukiirusele vastu. Kuidas te neile hirmudele vastaksite? Hyperloop One süsteem kujundatakse ohutumaks ja mugavamaks kui ükski senine transpordivõimalus. Meie siht on olla lapse- ja vanaemasõbralik. Meie kapslid ei kiirenda rohkem kui 3,4 meetrit sekundis (0,3 g), mis on täies mugav kiirus, võrreldes sellega, mis tunne tekib suure lennuki õhkutõusul või maandumisel. 1080kilomeetrise tunnikiiruse saavutame me nii, et kiirendus toimub palju pikema aja ja distantsi jooksul. Kas te arendate uut transpordiliiki olemasolevatele konkurendiks? Või püüate lihtsalt valikuvõimalusi juurde luua? Tegelikult on meil võimalus transpordisektor ümber kujundada küll. Ühtki uut transpordiliiki ei ole juba rohkem kui 100 aasta jooksul välja pakutud, tehnoloogiat on vaid edasi arendatud. Oleme jõudmas lennukite, raudtee, autode ja laevade võimaluste laeni. Ummikud ja saaste on muutumas aina kulukamaks ning nõudluse kasvades olukord ei parane. Rahvusvahelise Transpordifoorumi andmetel on inimesed aastaks kolm korda liikuvamad ning kaupu liigutatakse üle kahe korra rohkem. See tähendab aga seda, et kasvavate kauba- ja reisijamahtude nõudmiste täitmiseks on vaja uusi, nu kamaid lahendusi. Meie kujundame oma süsteeme selliselt, et need suudaksid metroole sarnaseid mahtusid transpor da linnade vahel sama kiires kui lennukid: sajad väljasõidud tunnis, kuni 60 reisijat kapsli kohta see teeb kokku 6000 inimest tunnis ühes suunas. Kõige suurem erinevus on Hyperloopi taristu puhul see, et reisijad ja kaubad saavad liikuda samas taristus, nii et energiat, radu ning taristut kasutatakse palju tõhusamalt. Hyperloop One võrgus k mahub palju kitsamasse koridori kui kiirraudtee, mis vajab sageli meetrit ruumi kummalgi pool rööpaid. Meie mahume poole väiksemasse koridori ega tekita mingit müra ega heitgaase. Raudtee kasvab edasi, seal toimub innovatsioon ja see on äärmiselt ohutu. See teenib oma kliente häs ja meie näeme end raudteid täiendava süsteemina. Meie partnerite hulgas on ka maailma suuremaid raudteeoperaatoreid, näiteks SNCF Prantsusmaalt ja DB Saksamaalt. Transport on miljarditesse dollaritesse ulatuva käibega äri, mida ootab ees tohutu kasv, ja siin jagub ruumi kõigile. Me võime kenas rongide, lennukite ja autodega kõrvu elada veel palju aastakümneid. 46

25 INFOTEHNOLOOGIA Äritarkvara aitab teenida enam kasumit! Kuidas? Tarkvara kui töötaja, kes küsib palka vähem kui kehtiv miinimumpalk Tänapäevase äritarkvara ülesandeks võiks e evõ es olla enam kui lihtsalt tehingu raamatupidamislik registreerimine. Siiski ei ole paljud e evõ ed veel selle kontseptsiooniga harjunud ja eelistavad teha kõiki tööprotsesse käsitsi. Efek ivsuse suurendamine on peidus just tarkvaras või siis selle puudumises. Moodne äritarkvara tuleks valida selle alusel, kas see suudab e evõ ele mõistlikku lisaväärtust pakkuda, näiteks op miseerida laovarusid, hallata automaatselt kliendisuhtlust või paindlikult integreeruda uute müügikanalitega, sh e-poega. Kui selliseid ja ka muid lisaväärtusi tarkvaras ei leidu, võiks selle ostmisest loobuda ning otsida lahenduse, mis automaatseid algoritme kasutades võiks teenida omanikule tulu. Kliendi tundmine, soovitused, seotud tooted Igasuguses müügitegevuses on kasumi teenimise aluseks kliendi soovide, vajaduste ja ostuajaloo tundmine. Omades vastavat informatsiooni, saab e evõte varuda klien de poolt eelistatud kaupu, pakkuda klien dele jätkutooteid, asendustooteid või tarvikuid ning läbi toote elutsüklite üha uues kliendi soove täita. Omades kassas ak ivset kliendi crm moodulit, on võimalik kuvada viima ostetud tooteid, külastuste arvu, varasemaid ostusoove ja näiteks sünnipäevakampaania infot. Seeläbi saab ka vähe kogenud töötaja koheselt vajaliku info kliendi staatuse kohta ning võib pakkuda parimat teenindust. Moodne kliendiekraan võimaldab lisaks toote ja allahindluse info kuvamisele vastu võ a ka kliendi i või koodi et klient mugavalt tuvastada. Moodne äritarkvara võimaldab piisavas koguses kliendiandmeid koguda ja ka analüüsida. Andmete kontroll, õiguste kontroll, tegevuste piirangud, teenustase. E evõtja suurimaks varaks peale töötajate on muidugi tema andmed. Võib tunduda, et kui andmed on turvaliselt juhi isiklikus arvu s, siis on need häs kaitstud. See on paraku vale. Lisaks andmete vargusele, hävinemisele või lekkimisele võib veel tuua välja andmete ebasoovitava muutmise ning e evõ e tegevuse peatumise seoses andmetetöötluses tekkinud tõrkele. Turvalisus tekib siiski läbi teadliku tegevuse, näiteks andmete kaitseks kasutatakse tulemüüri, andmed eraldatakse kvaliteetses andmebaasiserveris, andmebaasist on varukoopia või veel parem replika reaalajas taastamiseks haldab servereid pädev meeskond. On olemas plaan, mida täidetakse rikke korral olukorra taastamiseks. See kõik on minimaalne tase, mille saab kaasa hea tarkvarateenusega. Hea tarkvara võimaldab detailselt ja paindlikult anda töötajatele õiguseid andmete lisamiseks, muutmiseks või kustutamiseks. Kõikide tegevuste kohta peetakse automaatset logi. Lisaks on võimalus eraldi luua kasutajakonto näiteks erinevatele e-poodidele või b2b tellimiskeskkonnale. Selliste vahendite abil on tagatud piisav auditeeritavus ja seeläbi e evõ e andmete kaitse. Vigade vähendamine, töökorralduse parandamine Efek ivsuse peamiseks vähendajaks on vigade tekkimine ja kvaliteetse info puudumine. Tarkvara ei tohiks tavajuhul lubada müüa kaupu alla omahinna, müüa süsteemselt ladu miinusesse või teha kliendile ebamõistlikke allahindlusi. Lao korralduses võiks tarkvara anda õiges järjekorras infot väljasaadetavate saade ste noppimise järjekorra kohta, samu kohe välja trükkida järelsaatmisele kuuluvad tooted vms, et töökorraldus oleks sujuv. Klienditeenindus ja müük: Aadress: Soo tn 28, Tallinn Müük ja nõustamine: , Tarkvara klienditugi: Klienditoe Pilves olev äritarkvara on kasumlikum Lisaks suuremale turvalisusele võimaldab pilves olev tarkvara vähendada jooksvaid IT-kulusid pole vaja IT-poissi ja amor seerida oma servereid. Selline sääst võib mitmekordselt ületada teenuse kuumaksumuse. Kui lisada veel pake automaatsed uuendused, mille eest tüüpilised tarkvarad lisatasu küsivad või pidevalt kä esaadava klienditoe senise konsultandi kohalekutsumise asemel, võib sääst küündida kümnetesse tuhandetesse eurodesse igal aastal. Ja seda kõike kasutades tarkvara sobivaid mooduleid vajaminevas mahus, võimalusega vajadusel ressursse suurendada ja vähendada. Pilve ERPi puhul on e-poe integreerimine h vaid uue kasutajakonto loomine, muud eeldused on juba platvormis olemas (API ligipääs vms). Tulevik - chat i ja irobotid? Kui sagedas jääb kliendilt tagasiside küsimata? Või kas müügikonsultant viitsib kolmandat korda kliendile kirjutada, et küsida pakkumisele kinnitust. Selliseid suhteliselt ru inseid ülesandeid on väga mugav anda chat i robo tele ettevõte kirjeldab ühe korra automa seeritavad suhtlustegevused ning süsteem asub seejärel automaatselt neid täitma. Näiteks peale igat pakkumist küsitakse kliendilt, kas ta selle kä e sai, rahul on ja soovib osta või vajab otsustamiseks lisaaaega. Selle infoküsimise tulemusena ei kulutata liigselt aega mõtlemisele, ootamisele ja ei tehta kliendi ostusoovi osas ennatlikke järeldusi. Ka vabaneb müügikonsultant ebamugavast misest ja saab keskenduda klien dele kvaliteetsete lahenduste pakkumisele. Sarnaseid automa seerimisi tasub rakendada ka laekumata arvete või uuendatavate lepingute korral. Ka juhul kui klient ei ole ammu ostnud tooteid või teenuseid, saab tarkvara sellest aru ja oskab informeerida vajadusel nii kliendihaldurit kui ka klien - sel viisil tagatakse olemasoleva kliendibaasi säilitamine

26 INFOTEHNOLOOGIA Tulevik on andme-eesti päralt Allikas: Äripäev Eestis on negatiivse kuvandi saanud termin Exceli-põhine juhtimine. Tegelikkuses ei ole andmepõhises juhtimises midagi halba, see ongi tulevik. Andmepõhine juhtimine peab aga tuginema võimalikult suurele andmekogumile, leiab ettevõtja Madis Lämmergas. Foto: Shutterstock sed ei ole meile ohtlikud, kuid ohtlikud on nende varjus liikuvad terroris d. Terroris de osakaal pagulastest on 0,x%. Samas: sõjapõgenike aitamisega vähendame uute terroris de tekkimise riski xx%. (Selle näitega ei väljenda ma oma arvamust selles asjas). Kui meil oleks võimalik kasutada selliseid lahendusi, siis saaks kõik sildistamised ja manipuleerimised andmetega ümber lükata. See pidurdaks populistlike jõudude arengut ning looks tugeva ühiskonna aluse. Ei pea ka alustama kaugelt. Teeme seda alustuseks meie enda riigi peal. Kogume kokku kõik andmed, mis meil riiklikes andmebaasides on, ning lisame juurde muu vabalt kä e saadava ja ehitame selle peale meie riigi olukorda hindava süsteemi. Kas riigi strateegilised otsused soodustavad pigem lisandväärtust loovat tööd või odavat allhanget? Kui suur osa otsustest on populistlikud ega muuda päriselt midagi? Kui palju on erakonnad teinud otsuseid neile raha annetanud isikute huvides (seadused)? Kui suur on alkoholiaktsiisi tõstmise tegelik tulu riigile (haiglate kulude vähenemine vs. aktsiisitulu vähenemine)? Me näeme iga päev, kuidas eri huvigrupid püüavad sõnadega manipuleerida ning mõjutada inimesi endale kasulikke otsuseid tegema panna. Sõnadega on seda võimalik teha niikaua, kui ei ole juures numbreid. Kui meil oleksid olemas andmed, mille põhjal saame tõestada vastupidist või kinnitada käesolevat olukorda, siis see muudaks elu palju lihtsamaks. Näiteks külvatakse hirmu enesetaputerroris de ees ning öeldakse, et tegemist on katastroofiga. Tegelikult elame ajaloo ühel rahulikumal perioodil. Lääne inimeste surmade arv ei tulene mi e sõdadest ja terrorismist, vaid meie enda rumalusest (joobes juhid jne). Kuidas see käib? Seega oleks vaja keskkonda, kus saaksime kõiki väiteid kontrollida, olgu ajakirjanduse või polii kute või kellegi teise omi. Google ile on juba võimalik küsimusi esitada ja kohe vastus saada. Miks ei võiks olla aga laiapõhjalisemat tehisintellek, mis tugineb eri andmetele ning annab küsimusele vastuse nende põhjal? Näiteks: Kui suurt ohtu sõjapõgenikud endast tegelikult kujutavad? Pagula- Sellise asjaajamise tulemus võiks olla, et odavad ja sisutud loosungid ei mõjuta meid enam, ja me valime riiki juh ma inimesed, kes tegelikult ka meie elu paremaks soovivad muuta. Tehnoloogia panus Sellise süsteemi loomine ei ole lihtne, sest eeldab eri sisendite kasutamist. Üheks tugisambaks on tehnoloogia. Saame oma andmed anda õppimiseks Amazoni või Google i loodud masinõppe lahendustele. Miks mi e proovida riigi tasemel saada sellise projek jaoks teadmiste tuge otse nimetatud e evõtetest (äkki tundub neile isegi piisavalt ambitsioonikas). Eesmärk võiks olla meil olemasolevate andmete ja järelduste tegemise õpetamine masinatele ning pideva uue andmevoolu tagamine süsteemile. Tehnoloogial on muidugi oma nõrkused. Üks näide on Microso i loodud chat bot ehk masin, kes suhtles pärisinimestega. Masinast sai üsna kiiresi rassist, sest rassis d olid need inimesed, kellega ma- sin suhtles ja kellelt ta õppis. Siin tekib mitu küsimust: kas me peaksime masinat mõjutama järelduste tegemisel? Kas me peaksime inimesi muutma hakkama, sest teised arvavad teisi? Kas sekkuda, kuidas seda teha? Kogukonna panus Siin tuleb mängu järgmine oluline sisend: kogukond. Me teeme paljuski otsuseid just kogukonna arvamusele tuginedes: ostame tehnikaseadmeid, raamatuid jms, olles eelnevalt lugenud arvustusi. Kogukond saab anda hinnanguid nii masina tehtud otsustele kui ka sisendiks olevatele andmetele. Kuidas inimestele anda lihtne võimalus arvamust avaldada nii, et nad viitsiksid seda teha? Jällegi võib mitut moodi: alustades masina väljastatud arvamuste hindamisest (näiteks valik: tundub õige / tundub mõjutatud) ja lõpetades keerulise üksteise hindamise süsteemidega, kus Madis Lämmergas. Foto: Andres Haabu inimesed saavad arvamuse avaldamise eest ka tasu (ei pea silmas ainult raha, vaid ka nt positsiooni ühiskonnas). Kui kogukonna enamuse hinnang on väga erinev kogukonna mõne osa omast, siis peab alustama algusest. Võib a) kohaneda (andmete põhjal aru saada, et minu vaated on olnud valed), b) proovida oma ideid paremini esitada ning andmetega tõestada, c) leida andmete kaudu ühisosi ning lahendusi, kuidas eri maailmavaated saaksid koos eksisteerida. See kõik võib tunduda utoopia, nagu nu telefon enne aastat, kuid me peame selles suunas liikuma hakkama, et lõpetada manipulatsioonid ning võimaldada suuremale hulgale inimestele elu, mida nad väärivad. Tehnoloogia suudab vähendada ebavõrdsust ning vähendada võimu koondumist väikese seltskonna kä e

27 INFOTEHNOLOOGIA Muutuv maailm: kaupmehed enam ei müü, nad aitavad osta! Info- ja turvatehnoloogiaettevõtte Nixor EE ASi tegevjuht Imre Reinson avaldas kaubandus.ee portaalis põneva artikli, milles väitis, et mugavuskaubanduse võidukäik ei kaota küll tavapoode, kuid muudab kardinaalselt nende ärimudelit. Innovatiiv võttis kätte ning läks Nixorile külla. Imre Reinson Pika ja põneva jutuajamise käigus saab Innova iv teada, et kaubandus on pidevas muutumises kui näiteks veel viis aastat tagasi räägi, et tavakaubandus ja e-kaubandus on täies erinevad asjad, siis nüüdne trend on pigem, et need on kokku ikka üks ja seesama kaubandus. Kaupmehed on aru saanud, et kui nad on müüride vahel, peavad nad tegema omale e-akna ja vastupidi, nendib Reinson. Põhiline muutus on toimumas suhtumises kaupmehed on aru saanud, et nad ei müü, vaid aitavad klien del osta! Mida me veel teada saime? Alljärgnevalt toome teieni kohtumise kokkuvõ e. Saime teada, et iseteeninduse ja iseostlemise näitajatelt oleme Ees s väga heas seisus, eri võrreldes naabritega ei Soomes, Lä s ega ka Leedus ole selliseid Selveri laadi lahendusi, kus klient ise teeb kogu ostu-müügiprotsessi ise ära neil seal tähendab mugavus pigem iseteeninduskassasid. Tegelikult on kõik tulevikku vaadates veidi mööda pannud kaupmehed ei näe oma valdkonda õiges, IT-inimesed oma valdkonda jne. Aga see ei tähenda, et see peabki nii olema. Ja eks ole ka õigeid ennustusi tehtud Steve Jobs näiteks, kes ütles, et teda ei huvita, mida klient ootab, et oleks Henry Ford sajandi eest klien delt küsinud, mida nad tahavad, oleks ta saanud vastuseks, et kiiremaid hobuseid. Huvitav on see iseteeninduse pool kindlas, üks asi on see, kuidas vähendada inimtööjõukulu, teine asi aga, kuidas olla tarbijale kä esaadav igal ajal ja igas kohas, just tarbijale sobivas kohas, sõnab Reinson. Ja see viibki meid tänapäeva e-kaubanduse ajast mugavuskaubanduse aega. Tänane trend, mugavuskaubandus Mugavuskaubandus on iga üksiku lõpptarbija ostueelistustel põhinev kaupade ja teenuste vahendamine igale tarbijale mugavaimal moel, sõnastab Reinson. Kas see just tähendab, et tänastest poodidest saavad logis kakeskused, aga see on muutumas kindlas, esialgu näeme seda, et kauplustele tuleb hulk teenuseid juurde pos pakid, pangateenused jms. Iga kaupleja peab aina enam mõtlema: mida ma pakun ja kuidas ma seda tarnin? Ja see viimase miili küsimus saab aina olulisemaks, Starship ajab õiget asja, kuid siin on üks aga kes kulleri tulekul kodus on? Ehk et klient saab oma kaubad küll veebis mugavalt osteldud, kuid kauba üleandmise hetk on endiselt veidi puudulikult lahendatud. Cleveron tegeleb päris jõuliselt sellega, õige pea näemegi, et kortermajades tekib postkas de kõrvale veel üks, kaupade kast, täpsustab Reinson. Mugavuskaubanduse iseloomustamiseks laenas Reinson Einsteinilt tolle maailmakuulsa valemi E = mc 2, kuid muu s veidi selle sisu E on kaubandus, M mobiilsus ja C convenience ehk mugavus, mis tähendab, et ostlemine peab olema mugav. Teine tuntud seadus, mida kaupmehed peaksid Reinsoni meelest jälgima, on energia jäävuse seadus, mis ütleb, et energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise kaubanduses võiks see siis olla kui kliendi jäävuse seadus klient ei teki ega kao, ta liigub ühest ostukanalist teise. (Ees s kipub tänase seisuga, rahvas kurännet ja iivet arvestades see klient kaduma ka toim.) Tulevikutrend, tervisekaubandus Tervisekaubandus on iga üksiku lõpptarbija füsioloogilistel vajadusel põhinev kaupade ja teenuste vahendamine igale tarbijale mugavaimal moel, lausub Reinson. Tallinki uuel laeval Megastar asuv Läänemere suurim ostukeskus valmis Nixori abil. Foto: Nixor Põhiliselt iseloomustavad tervisekaubandust küsimused: kas sa tead, mida sa ostad? Ja: kas sa tead, mida sa vajad? Tulevikus hakkavad inimesed toiduainete ja valmistoidu asemel ostma hoopis koos saineid ning seda just seepärast, et nii üle- kui ka alakaalulisusel, peavalul ja ka paljudel teistel tervisehädadel on tugev seos toidu koos sainetega, ütleb Reinson. Kui osta aga toidu koos- saineid oma personaalsete vajaduste kohaselt, ehk võiks see aidata elada meil 100aastaseks? Reinson lisab, et tehnoloogiliselt on see kõik ju tehtav paneme inimestele kiibid külge ja saabki igaüks oma keha kuulata et kui keha ütleb, et B6-vitamiin või magneesium on otsakorral, tuleb seda ru u lisada. Olen täies kindel, et ühel hetkel kasvabki see tervisekaubandus vajaduspõhisest mugavuspõhiseks, kinnitab Reinson. Reinsoni sõnul tehakse selles vallas juba esimesi katsetusi, turule on jõudnud näiteks söögipulgad, mis tunnevad ära, millest toit koosneb ja kas see õli, millega toitu valmista, oli värske või mi e. Samu on olemas taskuspektromeetrid, mille abil saab süvitsi vaadata, millest üks või teine toit koosneb. Olemuselt pisike aparaat ja saadki teada, mida sa sööd, millest see koosneb ja mida sa valida võiksid. Tegelikult ei pea see spektromeeter üldse tarbijal olema, see võib olla hoopis kaupmehel, kes müüki võetava kauba üle kontrollib, lisab Reinson. Tavakaubandus ei kao Muidugi ei pea kartma, et tervisekaubanduse tekkel muu kaubandus kaoks, ei kao, sest maitseelamust, ajaviite- ja elamuskaubandust on ikka vaja, aga see pool muutub luksuskaubanduseks. Praegusaja seisu kaubanduses võiks kokku võ a nii: esmatäh s on kliendikeskne hoiak sa pead hoidma oma klien. Teiseks mõ eviisi muutus me ei müü, me aitame osta, mis tähendab vajadust investeerida ostukeskkonda, olgu ta siis virtuaal- või reaalkauplus, see peab olema mugav. Kuid endiselt asukoht on täh s, aga enam mi e kaupluse, vaid nüüd juba kliendi asukoht, tal peab olema võimalus kaupmehelt osta, ükskõik millises asukohas ta ise on, võtab Reinson jutuajamise kokku. 24 aastat tegutsenud Nixori põhitegevus on infoja turvatehnoloogia, üheks olulisemaks valdkonnaks peavad nad ise sealjuures jaekaubandust, sh nutipoode, iseteeninduskassasüsteeme ja kaardimakseterminale. Liit- ja virtuaalreaalsus Mitmed asjad on tänapäeval võimalikud, kuid kas ka vajalikud? Võtame näiteks liitreaalsuse on valmis tehtud selline lahendus, kus igaüks näeb tavakaupluses oma telefonikaamerast kaupadel enda personaalseid hindu tehnoloogiliselt küll võimalik ja puha, aga kas ka mõ ekas? Või virtuaalreaalsus, kas tundub mõttekas luua veebipood, kus klient saab VR-prillide abil nagu reaalses poes riiulite vahel jalutada ning asju ostukorvi pista? Esmalt nagu ei tundu eri mõttekas, aga USA suurpood Macy s sisenes sellise mudeliga Hiina turule ja see toimib! Asjade internet IoT, asjade internet puudutab meid kindlas kõiki, kasvõi juba seepärast, et midagi ostmata ei ununeks. Näiteks üks külmikuskanner täiendab pidevalt inimese ostunimekirja saab ketšup külmkapist otsa, skannid tühja pudeli enne prügikas viskamist ära ning info läheb automaatselt ostunimekirja (mis asub pilves ja mida saab pereliikmetega ühiselt pidada), kui see ostunimekiri nüüd veel e-poe süsteemiga integreerida, võib juhtuda, et ühel hetkel teeb pood kliendile ettepaneku teil on ostunimekirjas juba sellised ja sellised asjad, kas me võime need teile homme kell koju tuua, meil on niikuinii sinna kan asja? Mingi osa mu ostukorvist moodustub ise ja see tuuakse ise kohale ka väga mugav ju! kiidab Reinson. Ost algab kodust, mi e kauplusest. Tükeldatud ostuprotsess Ostuprotsess peab tulevikus olema paindlikult tükeldatud makseprotsessini jõudmiseks võib ostuotsuseid olla mitu. Näen näiteks mingit pakkumist ning lisan selle kohe ostukorvi; või saan kampaaniapakkumise, vastan, et tahan ja seegi läheb otsemaid sinna pooleliolevasse ostukorvi ja seejuures kampaaniasoodustusega, hoolimata sellest, et tasumine toimub peale kampaaniaperioodi lõppu, selgitab Reinson. Ühesõnaga, ostuprotsess võib kesta kauem, iga ostuotsus ei tähenda tasumise kohustust. Mul võib olla püsileping jaekaupmehega. Nii nagu on täna sõlmitud elektri-, vee- ja sidelepingud, on tulevikus esmatarbekaupade püsitarnelepingud. Paradoks Imre Reinson: Kindlas on vaja leida lahendus paradoksile, kus tarbija ühest küljest ootab, et müügil oleks just seda kaupa, mida ta osta tahab, aga samas ei taha ta kaupmehele öelda ka, mida ta osta tahab ta ei taha, et kaupmees tema ostukorvi analüüsiks ja tema kohta andmeid koguks! Autodest Kaubanduse teemast veidi kõrvale põigates küsib Reinson ühtäkki: Miks on autode tehnoülevaatus perioodiline? Tänapäeva autod on ju sensoreid-andureid täis, ta teab ise, kas on katki või ei. Minu arvates on tehnoülevaatuse perioodilisus ajast ja arust, autod on piisavalt targad juba täna kui peale pideva diagnos ka lisada süsteemi ka remondi- ja hoolduskohad, mis ma olen aktsep nud, ning andur siis ütlebki remondikohale, et see või teine asi vajab vahetamist, tellib tööd ja auto käib öösel teeninduses ära, hommikuks on tagasi kodus ja korras! 52 53

28 INFOTEHNOLOOGIA H2R Solutionsi kolmeliikmeline meeskond on turul tegutsenud aastajagu ning leidnud selle aja jooksul IT-maastikul kindla koha. Mahukas kogemustepagas, säilinud uljus ja uuendustele avatus aitavad pakkuda klientidele ahhaa-momente ning just nende vajadustele vastavaid lahendusi. IT-valdkonnas eelista vettpidavaid lahendusi Asutajad Hannes, Harri ja Rauno on kolm pikaajalist kolleegi-sõpra, kes leidnud omal ajal ühise keele ning otsustanud pakkuda kohalikul turul klien dele Cisco Systems Inc. lahendusi. Nooruslik uljus ei sega aga tõsiseltvõetavust IT-põhist kogemustepagasit on igal imi liikmel aastat. Meeste sõnul on kodumaised kliendid uuenduste teemal eestlaslikult skep lised. Ollakse harjunud tu ava ja turvalise olemasolevaga ega osata ehk rohkemat tahtagi. Siinkohal ongi õige hetk astuda kliendile ligi ning pakkuda reaalseid lahendusi, mis hõlbustavad tööd lühemas ja pikemas perspek ivis ning muudavad töökeskkonna opera ivsemaks mitmel tasandil, selgitavad nad. Mis peamine, siin tehakse asju, mis endale hingelähedane, ning pakutakse kohalikul turul unikaalseid teenuseid. Idee tulla turule just Cisco Systems Inc. toodetega tekkis aga prioriteedist pakkuda ühe tootja tooteid ja siduda kokku erinevaid komponente parimale prak kale omaselt. Too oma IT-taristu eelmisest sajandist tänapäeva Oled valmis uuteks, innovaa listeks lahendusteks? Soovid hoida kokku aega ja ühtlasi säästa ka raha? Korraldada videokonverentsi ilma kontorist väljumata? Muuta oma firma asjaajamine senisest veelgi mugavamaks, turvalisemaks ja kiiremini hallatavaks? Kõik see on võimalik, kui olla valmis proovima, katsetama ja võrdlema uut teenust senisega. Nagu H2R Solu onsi meeskond omast kogemusest teab olgu tegu suurema või väiksema kollek iviga, baasvajadused on kõigil tegelikult ühesugused. Loomulikult on esimene mõ ekoht, millistest Vasakult Hannes Kumari, Harri Uljas, Rauno Mihkelsaar. Foto erakogu teenustest enim puudust tuntakse ja lahendusi oodatakse. Tänasel päeval keskendutakse H2R Solu oni meeskonnas peamiselt neljale valdkonnale. Kliendile pakutakse pilvepõhist videokonverentsi, tagatakse võrgu turvalisus, pilvepõhise haldusega võrguteenust ja põnevaid sensoripõhiseid IoT lahendusi. Siinkohal kinnitavad mehed, et üllatuslikult on teenusekesksem lähenemine kodumaiste firmade seas tänasel päeval veel küllaltki lapsekingades, samas on mõistlik teha valik kalli riistvara hankimise asemel just vajadusi arvestava teenuse sisseostmisele. Olulisel kohal on innovaa lised võrgulahendused. Cisco Systems Inc pakub omalt poolt Meraki võrguteenust, mille näol on tegu lihtsa ja intui ivse haldusliidesega, mis on hallatav vajadusel ka isegi enda nu telefonist ja seda ükskõik kust maailma otsast. Meraki võlu seisneb just lahenduse madalas pikaajalises kogukulus, kuna hal- dus ja monitooringu keskkond on viidud pilvepõhiseks. See võimaldab halduse üle anda kolmandatele osapooltele ilma liigsete lisakuludeta. Probleemide tekkel on võimalik e-liidese kaudu võ a ühendust nõnda saavad ka probleemid kiirelt lahenduse. Samu ollakse turul Cisco ASA Fire- Poweri tulemüüriga, mis on mõeldud tänapäevaste e evõtete arvu võrke varitsevate ohtude ja pahavara kaitseks. Võrgu turvalisuse tes miseks on parim demolahendus, mille käigus analüüsitakse liiklust ning koostatakse kliendile esmane raport. Rapor st saab ülevaate rünnete ja pahavaraga nakatunud arvu te kohta kogu võrgu ulatuses, samu analüüsitakse võrguliikluse iseloomu ning hinnatakse liiklusvoo riske. Pilvepõhine koostöölahendus ja konverentsiteenus aitavad aga suhelda heade kolleegide-koostööpartneritega kiires videosilla kaudu ning tuua kompaktselt firma suhtluskanalid ühele platvormile. Kiirus, mugavus ja hõlbus võimalus pida da koosolekuid ükskõik kus ja millal on võitnud klien de poolehoiu võib öelda, et tegu on populaarseima tootega. Usaldus iseenda kogemuse kaudu H2R Solu onsi meeskonna jaoks on oluline pakkuda teenuseid ja tooteid, mis on esmalt ise läbi proovitud. Igal aastal käiakse end täiendamas erinevatel messidel nii Euroopas kui ka kaugemal tagasi saabudes aga asutakse huvipakkuvat proovima ja katsetama. Mis oluline, ka kliendil on võimalik valitud tootega kokku lepitud aja jooksul tasuta tutvuda. Proovimisperiood oleneb lahendusest, ulatudes isegi kuni 3 kuuni näiteks videokonverentsi ja selle kasutusmugavust tes vad praegusel ajal 7 firmat. Võib öelda, et 90% juhtudest otsustab klient juba harjumuspäraseks saanud uue toote kasuks, sest kasutusmugavus, lihtsus ja mugavus on märgatavad, selgitavad mehed. Omalt poolt pakub H2R Solu ons klien- dele teabepäevi ja koolitusi. Ise on osaletud aga aasta jooksul mitmetel üritustel-konverentsidel ning korraldatud ise H2R Live!, kuhu kogunes üle 200 osaleja. Pealehakkamine on toonud juba ka töövõite. Võib öelda, et varem pole Cisco esindusest olnud Ees s kohal nii palju inimesi ning näiteks esmalt alles aasta lõpus Bal kumi tarbijani jõudma pidanud pilvepõhine videokonverents sai siin ak ivseks juba aasta jõulude aegu, tunnevad mehed heameelt. Lahendused, mis muudavad maailma H2R Solu ons on leidnud enda kõrvale arvukalt koostööpartnereid, kellega koos tulevikkuvaatavaid lahendusi pakutakse. Koostöös Philipsiga on väljatöötamisel targa maja/kontori projekt, mille puhul saab IT-süsteemi kaudu hallata kogu maja alustades ven latsioonist, nu lampidest, mis saavad voolu otse võrgust. Kulude kokkuhoid ja energiatarbimise vähendamine on märgatavad, kasutajamugavu- sest rääkimata. Tegemist on majaga, mis suhtleb inimesega ning haldab nu telefoni kaudu iden fitseerides konkreetse inimese jaoks vajalikku infot, kuvades seda ruumides asuvatel ekraanidel. Sama põhimõ e alusel toimib ka kaubanduskeskustes personaliseeritud reklaam, mis pakub kliendile just sellist infot allahindlused, sobilik tootevalik jne, mida ta vajab. Vähemoluline pole ka nn virtuaalne pangakontor, mis aitab hoida kokku kulusid, pakkudes kliendile võimalust suhelda privaatselt panga töötajaga videosilla kaudu. H2R Solu onsi jaoks pole ükski idee teostamatu! Koosolek videosilla vahendusel. Foto Cisco Marketing materjalidest Cisco Systems Eesti esindaja Lauri Makke: Cisco lahendustele orienteeritud H2R meeskond on aidanud Ciscol Ees s tutvustada mitmeid uusi ning innovaa lisi tooteid ja lahendusi. Nende töö tulemusel jõudis näiteks Cisco Spark (meeskonnatööks mõeldud turvaline suhtlusplatvorm) Ees sse aasta varem, kui algul planeeritud. Nende pühendumust asjade interne (IoT), IT turvalisuse ja koostöölahenduste vallas on märgatud ka väljaspool Ees t ja tänu neile on Ees t külastanud mitu Cisco hinnatud ppspetsialis. Kindlas on sellele aidanud kaasa meeskonna liikmete põhjalikud teadmised ja pikaajaline kogemus Cisco lahenduste vallas ning aastatega kogutud kontak d kõikjalt maailmast. Koostöös H2Ri ja Cisco partnere evõtetega oleme käivitanud mitmeid huvitavaid projekte nüüdisaegse targa kontori ja linnaruumi arendamiseks, samu Ees e evõtete ja avaliku sektori digitaliseerimiseks. Spring Hubi tegevjuht Enelin Paas: H2R Solu ons on Spring Hubile teinud kvaliteetse wifi ja suurepärased videokonverentsi lahendused. Oleme Spring Hubi koostöötamiskeskuses (co-working space) koos H2Riga nüüdseks üle nelja kuu pakkunud kvaliteetset töökeskkonda firmadele, alustavatele e evõtjatele ja vabakutselistele. Nende jaoks on wifi ja videokonverentsi pptasemel lahendused üliolulised ning Spring Hubi kliendid ei ole pidanud teenustes kordagi pe uma. Spring Hubi tegevjuhina kiidan ka seda, et kogu H2R meeskond on väga kiires reageeriv ning leidnud ala meie küsimustele ja mõtetele vastused ja teostuse

29 ENERGIA Kuidas viia katkestused elektrivõrkudes miinimumini, vähendada ohtu elusolenditele ning hoida kokku miljoneid eurosid kulutusi, mida nõuavad amortiseerunud või tormi tõttu kahjustunud elektrivõrkude rekonstrueerimise, parandamise ja hoolduse tööd? Samm kvaliteetsema, töökindlama ja säästlikuma elektrivõrgu suunas Autor: Hepta Group Energy tegevjuht Henri Klemmer Kas teadsite, et väikses Ees riigis on kilomeetrit elektriliine? Euroopas on hinnanguliselt ligikaudu 10 miljonit kilomeetrit elektriliine. Selline vahemaa on võrdeline reisiga Kuule, 13 korda edasi-tagasi. Sealhulgas 98 protsendile nendest elektriliinidest (9,8 miljonit kilomeetrit!) tehakse tehnilise seisukorra analüüsi ja inspekteerimist jalgsi, igapäevaselt, aastast aastasse, kuni ükskord saab tehnilise läbikäigu ring täis ja protsess kordub. Täpsustuseks 98 protsendile neist elektriliinidest teostatakse läbikäigu analüüsi jalgsi või ei teostata üldse. Kuhu panustada? Kindlas mäletate iga-aastaseid kevadvõi sügistorme, mil uudised räägivad päevi kestvatest elektrikatkestustest, sajad ja tuhanded majapidamised on elektrita, võrgue evõtetel on kuuajased järjekorrad, katkestusi likvideeritakse ööpäev ringi ning suuri summasid maksumaksja raha kantakse kuludesse. Lisaks majanduslikele ja riigi julgeoleku kaalutlustele esineb oht inimelule elektriohutus. Näiteks õhuliinidel võib teatud aja jooksul kuumenemise tõ u suureneda ripe niivõrd, et toimub ülelöök liini trassil kasvavasse võsasse, maapinda või elusolendile, kes juhtub parasjagu liini alust läbima. Kindlust ei lisa ka teadmine, et suur osa Ees elektrivõrgust on rajatud 40 aastat tagasi ja varem. Teadagi on elektrivõrk võrgue evõttele ja selle omanikele (Ees rahvale) üks kallimaid varaklasse ja kvaliteetne võrk peaks elektrienergia seisukohalt olema primaarne. Maailm liigub aastaid turgude liberaliseerimise suunas, regionaalsuse osakaal energiasektoris väheneb. Tsiteerides Eleringi tegevjuh Taavi Veskimäge: Esmalt peab tulema infra ja siis tuleb turg sellele järele. Seega, kui eesmärk on hedalt integreeritud elektri- Kodumaise ettevõtte Hepta Group Energy õhuseiredroon. Foto: Hepta Group Energy ja gaasiturg, et hinnad oleksid sisuliselt Gibraltarist Nordkapini samad, siis tuleb investeerida infra arengusse. See kõik tähendab vaid seda, et kulutused elektrivõrkudesse suurenevad, üha enam rajatakse riikidevahelisi ja regionaalseid elektrivõrke (lokaalne väiketootmine suureneb) ja üha enam peame panustama elektrivõrgu töökorrasoleku tagamisse. Võrgu areng kaugjuhitavuse kaudu Möödapääsmatu ja (kulu-)efek ivne viis on suurendada rõhku ennetavale analüüsile ja hooldustöödele elektrivõrgus. Viimaste aastatega on palju panustatud võrgu arengusse, paigaldatud kaugjuhitavaid lüliteid, arvesteid ja palju muid automaatselt talitavaid või manuaalselt juhitavaid kaugjuh misseadmeid. Andmed kogutakse tsentraalselt kokku ja võrkudes on olemas võimalus kaugloetava andmeanalüü ka rakendamiseks. Tänu Elektrilevi paigaldatud mas võimsuslüli- tele jäi eelmisel aastal rikete korral vooluta ligi viiendiku võrra vähem kliente, kui Teostasin kooliajal tudengina praktika raames õhuliinide ülevaatust. Sageli asetses õhuliin tiheda võsa, puude vahel, kohati soistel aladel ja kohati veekogude ümber. Oli päevi, kus ujusime tööriietega jões, roomasime soos või ronisime puude otsas, rääkimata läbipääsmatust võsast. Seda kõike kraadise õhutemperatuuriga. Oli päevi, mil läbisime 11-tunnise tööpäevaga 2 kilomeetrit ( kilomeetrist). Õnneks ei jäänud minu praktika talveperioodi, millest kolleegid pajatasid huvitavaid lugusid. Tehniline läbikäik teostatakse visuaalse hindamise meetodil, mis tähendab kriitilise info koostamist lubamatult madala täpsusastmega. Selliste meetoditega teostatav töö meenutab pigem mõnda varasemat ja vähem arenenud ajajärku. Henri Klemmer, Hepta Group Energy tegevjuht neid olnuks ilma nu kate lüli teta. Pingetrafode, mõõtesensorite, releekaitsmete jms andmeallikate üha suurenev kasutus on loonud nähtava elektrivõrgu ning tänapäeval on võimalik saadud andmete põhjal teostada hooldustöid ja lokaliseerida tormirikkeid ning võimalikke kahjustusi. Järgmiste sammudena tuleb leida lahendused, kuidas veel enam vähendada rikkeaegasid, välja selgitada op maalsus võrku tehtavate investeeringute (sh erinevate mõõteriistade lisamine) ja riketest ning elektrikadudest tekitatud kulude vahel, kuidas täiustada tsentraalset juh mist ja kokkuvõtvalt kuidas efek ivistada investeeringuid ning vähendada püsikulusid. Automa seerimine ja kaugjuhitavus on moodsa elektrivõrgu arendamisel võtmetegur ning oleme selles suunas teinud kiireid edusamme. Kuigi tark võrk on arenenud, ei saa nu katele seadmetele vaatamata võrgue evõ ed üle ega ümber vajadusest teostada elektriliinidele lokaalset mehitatud ülevaatust. Suurt hulka mehaanilisi defekte ei ole võimalik nu kate seadmetega tuvastada. Kuluefektiivsem lahendus Kiires areneva tehnoloogia ajastul eksisteerib elektrivõrkudes koomiline sümbioos, kus ühest küljest sisaldab võrk hulganis nu kaid ja ülitäpseid kaugloetavaid ja -juhitavaid seadmeid, teisalt kõnnivad mehed igapäevaselt jalgsi mööda elektriliine teostades ebatäpseid visuaalseid hinnanguid. Vähendamaks sümbioosi koomilisust on ühe eduka näitena jõudmas elektrivõrkudesse viimaste aastate eksponentsiaalne areng tsiviildrooninduses. Ar kli alguses maini 98 protsen elektrivõrkudest. Ülejäänud 2 protsen võrkudest on kõrgepingeliinid ülekandevõrgud, madal- ja keskpingevõrkudest kordades kapitalimahukam varaklass, mis vajab liini kilomeetri kohta suuremaid investeeringuid. Ülekandevõrkudes on tavapärane teostada tehnilist ülevaatust helikopterite või lennukitega. Õhuseire käigus paigaldatakse erinevad seadmed lennumasinate külge (LiDAR, kaamerad, koroona, termokaamerad) ning kogutud andmed töödeldakse ümber vajalikus informatsiooniks. Väljundiks on 3D-s vaadeldav digitaliseeritud õhuliin, analüüsitud mas de geomeetria, juhtmete ripete elektriliste õhkvahemike kontroll, krii - Asendades mehitatud lennumasinad mehitamata lennumasinatega on võimalik viia õhuseire ülejäänud 98 protsendi hulka kuuluvate võrguettevõteteni, kellel siiani pole võimaldanud majanduslikel kaalutlustel kallite mehitatud helikopteritega võrku analüüsida. lised objek d kaitsevööndis, taimes ku maht ja analüüs ohu- ja kõrgusklasside kaupa ja palju muud. Asendades mehitatud lennumasinad mehitamata lennumasinatega on võimalik viia õhuseire ülejäänud 98 protsendi hulka kuuluvate võrgue evõteteni, kellel siiani pole võimaldanud majanduslikel kaalutlustel kallite mehitatud helikopteritega võrku analüüsida. Turule on lisandumas e evõ eid, kes on arendanud sisepõlemismootoriga suure kandevõime ja lennuajaga autonoomselt lendavaid kopterdroone, mis on võimelised asendama mehitatud lennumasinaid, pakkudes samal ajal kuluefek ivseid, innovaa lisi ja ülitäpseid analüüse ka kesk- ja madalpingevõrkudele. Mõistagi on siin oluline ka areng seadusandluses. Tuleviku elektrivõrk, tootja ja tarbija on üha nõudlikumad. Sealhulgas peavad ajara aga sammu pidama ka nelikümmend ja enam aastat tagasi rajatud energiaraja- sed. Kasutades ära nu kaid kaugjuhitavaid seadmeid ja võimekate mehitamata droonidega teostatud automa seeritud õhuseiret, oleme samm lähemal kvaliteetsema ja säästlikuma elektrivõrguga tulevikule. Hepta Group Energy OÜ Kodumaisel kapitalil põhinev insenertehnilist konsultatsiooni pakkuv energiasektori ettevõte. Peamised suunad energiarajatiste monitoorimine mehitatud ja mehitamata lennumasinatega, energiarajatiste digitaliseerimine ja tehniline analüüs; GIS-arendused; kõrgepingeliinide projekteerimine; tuuleparkide arendus. Näiteid teostatud töödest: kv õhuliinide laserskaneerimine, a, Elering AS; 110 kv Veskimetsa- Järve kaabelliini tehnoloogiline tööprojekt, a, EnePRO UAB; 75 MW Varja tuulepargi arendustööd, a, Adepte Energy OÜ. Hepta Group Energy poolt õhuseire tulemusena koostatud digitaliseeritud kõrgepingeliinid. Foto: Hepta Group Energy 56 57

30 ENERGIA Google tahab hakata ehitama lendavaid tuuleparke Saksamaa suuruselt teine energiakontsern Eon investeerib miljoneid, et katsetada sel aastal Iirimaal nn lendavat tuuleparki, sarnase plaaniga on ka välja tulnud Google, kirjutab Handelsblatt. Allikas: Äripäev Kuigi Iirimaal sel aastal toimuva lendava tuulepargi idee maksumust lehele ei avaldatud, küündib see Handelsbla andmetel miljonitesse eurodesse. Kuid tulevikus võib see olla tehnoloogia, mis aitaks raha kokku hoida. Lehe analüü kute hinnangul maksab Saksamaal suurte tuuleparkide rajamise üks päev umbes eurot ning kui tuulepark rajatakse merre, on hind veelgi krõbedam. Seda küll hiidparkide puhul, kus osade transpordiks läheb tarvis eraldi masinaid. PANE OMA LUGU TÖÖLE Seepärast katsetab Eon nüüd lahendust, kus energiat toodaksid droonid ligi 400 meetri kõrgusel. Droonid oleks ühendatud trossiga maapeal asuva generaatori külge. Saksa leht võrdleb tehnoloogiat natuke tuulelohe lennutamisega. Plaan on järgmine: droon sikutaks trossi ja sellest tekiks energia. Eonis ollakse veendunud, et selle tehnoloogiaga annaks oluliselt raha kokku hoida. Samas pole Handelsbla andmetel selle tehnoloogia teemal veel seadusandjad kokkuleppele jõudnud, nii et isegi kui Iirimaa demonstratsioonipark edukaks osutub, tuleb võib-olla ületada veel bürokraa likud takistused. Samas sihivad ka teised e evõ ed uuenduslikku tehnoloogiat: möödunud aasta lõpus osalesid na agigandid Shell ja na atootmiseks vajalikke seadmeid tarniv Schlumberger Bri õhu-tuulepargi idufirmas Kite Power Solu onis. Eoni suurimaks rivaaliks peab Handelsbla aga USA interne gigan Google it. Täpsemalt püüab tema emafirma Alphabet tuuleenergias revolutsiooni tekitada: ta os s juba aastal USA tuuleenergiafirma Makani Power ning Alphabet ise väidab, et Makani droonid suudavad tavaliste tuulegeneraatoritega võreldes 50 protsen rohkem energiat toota ning peale selle kuluvat neil protsessi jaoks 90 protsen vähem materjali kui tavalise tehnoloogia puhul. Tuulegeneraator. Foto: Shutterstock - B2B brands have great stories - 58

31

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja)

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja) Alternatiivne pangandusvõimalused ja õppetunnid Priit Põldja 18. Aprill 2013 Alternatiivsed ärimudelid panganduses Alternatiivne ärimudel ETK Finantsi näitel Mis n pildil? M-Pesa- suurima kliendiarvuga

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Reducing disparities Strengthening relations

Reducing disparities Strengthening relations Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

PowerPoint-præsentation

PowerPoint-præsentation Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine

Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

EST_9M2018 [Compatibility Mode]

EST_9M2018 [Compatibility Mode] Harju Elekter Grupp Esitlus 1-9/2018 Koostöö kindlustab edu! Kinnistud tööstusparkides Eestis (Keilas, Harkus, Haapsalus), Soomes (Ulvila, Kerava, Kurikka) ja Leedus (Panevežys), kokku 46 ha Tootmis-,

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti e-varamu ja kogude säilitamine (esimene etapp): Eesti teaduse infrastruktuuride teekaardi objekt Andres Kollist 05.10.2015 Tartus Eesti e-varamu ja kogude säilitamine Eesti e-varamu on u htne e-keskkond,

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Koolituspäeva algus ja lõpp aeg 09.30 11.00 koolitus 11.00 11.10 paus 11.10 12.00 koolitus 12.00 12.30 lõuna 12.30 14.00 koolitus 14.00 14.10 paus 14.10 15.00 koolitus Lõunapaus ja lõuna asukoht Tualetid

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Hip Green1 Template

Hip Green1 Template Ühistegevus, mis see on? Ühistegevuse võimalused Hiiumaa Metsaseltsis 21.08.2010.a. Kärdlas Viktor Rõbtšenko 56 474 141 vktr422@gmail.com 1 2 3 4 Arengukava 2010...2015 olemas Arengukava on vastu võetud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem