UNAIDSi kriteeriumid HIV-infektsiooni monitoorimiseks: olukord Eestis aastal E-HIVi põhjal

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "UNAIDSi kriteeriumid HIV-infektsiooni monitoorimiseks: olukord Eestis aastal E-HIVi põhjal"

Väljavõte

1 CORE Provided by Utlib Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk uurimus UNAIDSi kriteeriumid HIV-infektsiooni monitoorimiseks: olukord Eestis aastal E-HIVi põhjal Irja Lutsar1, Radko Avi1, Pilleriin Soodla 1, 2, Kristi Huik1, Karolin Toompere 1, 5, Margus Jääger3, Kersti Kink4, Kaisa Kirs4, Heli Rajasaar1, Svetlana Semjonova6, Kai Zilmer 4 Inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) epideemia ülemaailmseks likvideerimiseks on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) seadnud aastaks 90 : 90 : 90 eesmärgi, mis tähendab, et kõigist HIVga nakatunutest oleksid teada 90%, neist 90% saaksid retroviirusvastast (ARV) ravi ning viimastest 90%-l oleks HIVi koormus veres (VK) alla määratavuse piiri. Eesmärk. Kirjeldada Eesti olukorda 90 : 90 : 90 eesmärgi saavutamisel aastal kahe viimase kriteeriumi osas ning teha kindlaks viiruse supressiooni mõjutavad tegurid. Meetodid. Eesti HIV-positiivsete andmekogus E-HIV analüüsiti aasta 1. oktoobri seisuga ARV-ravi saavaid elus olevad isikud. Viiruse supressioon on esitatud minimaalse (kõik ARV-ravi saajad) ja maksimaalse (ARV-ravi saanud üle 6 kuu ja VK olemasolu 18 kuu jooksul) ravitoimega haigete rühmana. Isikud, kelle kohta andmed puudusid, liigitati esimeses rühmas ebaõnnestunud ravi saajate hulka ja teises eemaldati analüüsist. Ravi õnnestumiseks peeti viiruskoormust alla 1000 viiruskoopia 1 ml-s vereplasmas. Tulemused. E-HIVi sisestatud 4870 isikust oli elus 4300 (suremus 11,7%), ARV-ravi sai 3985 (92,7%; teine 90% kriteerium) ja 2937 (68,3%) kuulus maksimaalse ravitoimega haigete rühma. Viiruse täieliku supressiooni (viiruskoormus alla 100 viiruskoopia/ml) saavutas 2218 (56% minimaalse ja 76% maksimaalse ravitoime rühmast) ning osalise (viiruskoormus viiruskoopiat/ml) 274 isikut. Seega õnnestus ravi (viiruskoormus vähem kui 1000 viirukoopiat/ml) 63%-l minimaalse ning 85%-l maksimaalse toime ravirühmast. Viiruse supressiooni mittesaavutanud olid sagedamini ravil Ida-Virumaal, C-hepatiidi viirusega patsiendid, alustanud ARV-ravi enne aastat, neil oli väiksem CD4 + rakkude arv ja suurem viiruskoormus veres ARV-ravi alustamisel. Järeldused. Eestis oli aastaks ÜRO 90 : 90 : 90 teine kriteerium täielikult saavutatud ning kolmanda kriteeriumi saavutamisele ollakse pidevalt ravi saavate isikute hulgas lähedal. Edasised tegevused peavad olema suunatud HIV-positiivsete isikute varajasele avastamisele, nende meditsiinilise järelevalve püsimisele ja ühtlase meditsiiniabi tagamisele kogu Eestis. Eesti Arst 2018; 97(10): Saabunud toimetusse: Avaldamiseks vastu võetud: Avaldatud internetis: Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituut, 2 TÜ Kliinikumi sisekliinik, 3 AS Queretec, 4 Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskus, 5 Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervise instituut, 6 Ida-Viru Keskhaigla sisekliinik Kirjavahetajaautor: Irja Lutsar Võtmesõnad: HIV, ARV-ravi, viiruskoormus Aastal 2014 püstitas Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) ja ÜRO HIVi- AIDSi programm (UNAIDS) ambitsioonika eesmärgi likvideerida ülemaailmne HIV-nakkuse epideemia, nimetades selle 90 : 90 : 90 eesmärgiks (1). Lahtiseletatult tähendab see, et aastaks peaks olema teada 90% kõigist HIVi nakatunutest, neist omakorda 90% saaksid retroviirusvastast (ARV) ravi ning viimastest 90%-l oleks HIVinfektsioon kontrolli all ehk viiruskoormus veres (VK) oleks alla määratavuse piiri. ÜRO eesmärk aastaks on 95 : 95 : 95, mis tähendab, et ülalnimetatud näitajad 527

2 oleks saavutatud 95%-l isikutest. Seega on viimastel aastatel paljud maailma riigid, sealhulgas ka Eesti, hakanud üle vaatama oma HIV-infektsiooni ennetamise ja ravi strateegiaid ning püüdnud hinnata nende tulemuslikkust. Varem on ÜRO 90 : 90 : 90 kriteeriumi saavutamist Eestis uurinud Laisaar jt aasta läbilõikeuuringus (2). Sellest selgus, et Eestis oli registreeritud 8605 HIV-positiivset isikut, kellest meditsiinisüsteemi oli jõudnud ARV-ravi edukuse kohta koguti andmeid Eesti HIV-positiivsete isikute andmekogust E-HIV ( e-hiv), kus 1021-l registreeritud ravisaavast isikust oli VK alla 200 viiruskoopia/ml 712-l (70%). ÜRO püstitas küll eesmärgi likvideerida HIV-infektsioon, aga samas ei määranud ühtset metoodikat selle saavutamise hindamiseks. Mitmes juhendmaterjalis on püütud metoodikaid ühtlustada, kuid siiski esineb erinevat tõlgendamist (3, 4). Näiteks kasutatakse ravi kestuse hindamisel mitmesuguseid ARV-ravi katkestamise ja viiruse supressiooni hindamise kriteeriume, seetõttu tuleb ka riikidevahelisse võrdlusesse suhtuda teatud ettevaatusega. Viimastel aastatel on ilmunud mitmeid publikatsioone, mis viitavad, et kriteerium 90 : 90 : 90 on juba saavutatud. Uuringute detailsemal analüüsil aga selgub, et ainuüksi VK alampiirid kõiguvad alla 200 viiruskoopia/ml kuni alla 1000 viiruskoopia/ml (5). Hiljuti avaldatud 53 riigi andmeid hõlmavas süstemaatilises ülevaates leiti, et 14 riigis oli viimane 90% ehk viiruse supressioon saavutatud. Samas on oluline märkida, et VK alumiseks piiriks oli 500 viiruskoopiat/ml ning andmed olid enamasti esitatud mitte kõigi HIV-positiivsete, vaid pelgalt nende isikute kohta, kes käisid regulaarselt arsti juures (6). Kõige raskemini hinnatavaks on osutunud HIV-positiivsete isikute koguarv, mis enamasti põhineb oletuslikul arvutusel ja ekspertide arvamusel. See kehtib ka Eesti kohta. Laisaare jt andmetel oli aastaks HIV-positiivsete hinnanguline koguarv vahemikus 6242 kuni 8164, neist oli elus isikut (2), Terviseametis aga oli aasta 31. detsembri seisuga registreeritud 9711 HIV-positiivset isikut ( Eesti HIVekspertide arvates ei pruugi see arv tõele vastata, kuna aastani 2009 testiti isikuid osaliselt anonüümselt ja kõik positiivsed testid registreeriti eraldiseisvate isikutena. On hästi teada, et HIV-positiivsed isikud testisid end korduvalt ning sellega kaasnes ka korduv registreerimine. Hinnanguliselt on Eesti HIV-positiivsete koguarv seega 1/3 võrra üle hinnatud (vt joonis 1). Viimast kinnitab ka äsjane Eesti Haigekassa andmebaasidel põhinev uuring (7). Samas on aga oluline lisada, et kõiki HIV-positiivsed isikuid pole võimalik kiiresti tuvastada, kuna varase infektsiooni korral kliinilised sümptomid kas puuduvad või on ebaspetsiifilised (8). Eestis kehtiv HIV-strateegia on koostatud aastateks Strateegia tõhususe hindamiseks on oluline saada ülevaade praegusest olukorrast; võrrelda Eesti olukorda teiste riikidega; hinnata, kuidas kasutusel olev ARV-ravi töötab; ning tuua välja süsteemi kitsaskohad. Viimaste likvideerimisele ongi edasine HIV-strateegia suunatud. Artiklis on antud lühiülevaade E-HIVst ning püütud hinnata ÜRO teise ja kolmanda eesmärgi saavutamist. MEETODID E-HIVi metoodikat ja andmete struktuuri on aastal kirjeldanud Soodla jt (9). Lühidalt, E-HIV on andmekogu, mis kuulub Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile ja andmeid sisestavad HIV-positiivsete isikute raviga tegelevad arstid ja õed. E-HIVi lisatakse kõik üle 18aastased HIV-positiivsed isikud, kes on allkirjastanud nõusoleku E-HIVis osaleda. Alates aastast on andmeid sisestatud prospektiivselt, enne seda aga retrospektiivselt haiguslugudest või ambulatoorsetelt kaartidelt. Uuringus käsitleti E-HIVis registreeritud isikud, kes aasta 1. oktoobri seisuga olid elus (vt joonis 2). Hinnati isikute osakaalu, kes saavad ARV-ravi (ÜRO teine eesmärk), ja isikute osakaalu, kellel on saavutatud viiruse supressioon (ÜRO kolmas eesmärk). ÜRO esimest kriteeriumit (HIV-positiivsete isikute hulk, kes on meditsiinisüsteemis jälgimisel) E-HIV hinnata ei võimalda, kuna erinevatel põhjustel pole kõik Eesti HIV-positiivsed isikud E-HIVis kirjas ja teiseks pole Eesti HIV-positiivsete isikute koguarvu määratud ega selle arvutamise metoodikat täpselt kokku lepitud. Viiruse supressiooni hinnati vaid ARVravi saanud isikutel VK väärtuste alusel ja 528

3 tulemused on esitatud minimaalse (halvim võimalik tulemus) ja maksimaalse (parim võimalik tulemus) toimena. Minimaalse toimega haigete rühm koosnes isikutest, kes olid saanud vähemalt ühe doosi ARV-ravi. Maksimaalse toime hindamiseks pidi ARVravi olema kestnud vähemalt 6 kuud ning lisaks pidi viimase 18 kuu jooksul pärast ravi alustamist olema registreeritud vähemalt üks VK väärtus. Kui registreeritud oli rohkem kui üks väärtus, siis võeti arvesse neist viimane. Isikud, kelle kohta VK või ravi andmed ülalnimetatud ajavahemikul puudusid, liigitati meditsiinisüsteemist kadunuteks ja jäeti maksimaalse toime analüüsist välja. Samuti toimiti nendega, kes olid ravi saanud vähem kui 6 kuud. Minimaalse toime hindamisel kuulusid mõlemad ülalnimetatud rühmad viiruse supressiooni mittesaavutanute hulka. Tulemuste hindamisel kasutati järgmisi mõisteid: viiruse täielikuks supressiooniks (VS) peeti VK väärtust < 100 viiruskoopia/ml, kuna see väärtus on kõige lähedasem praegu kasutusel olevate testide hinnatavuse piirmäärale; viiruse osaliseks supressiooniks oli VK 100 kuni 1000 viiruskoopiat/ml ja isikud, kelle viiruskoormus oli > 1000 viiruskoopia/ml, nimetati viiruse supressiooni mittesaavutanuteks. Kahe esimese rühma puhul peeti ravi õnnestunuks ja viimases rühmas ravi ebaõnnestunuks. Viiruse supressiooni mõjutavaid tegureid hinnati, lähtudes eelnevates uuringutes välja toodud teguritest (10, 11). Statistilises analüüsis kasutati programmi Stata Ravi vastust mõjutavate tegurite hindamisel kasutati arvuliste tunnuste korral Kruskali-Wallise testi ja rühmitavate tunnuste korral Fisheri täpset testi. TULEMUSED aasta 1. oktoobri seisuga oli E-HIVis registreeritud 4870 HIV-positiivset isikut, kellest 4300 olid elus; suremus oli seega 11,7% ja selle jaotus aastate kaupa on näidatud joonisel 1. Vähemalt ühe annuse ARV-ravi oli saanud 3985 (92,7%) patsienti elusolevatest isikutest, kes moodustasid minimaalse toime hindamise rühma. Maksimaalse toime hindamise rühmast eemaldati 773 (19,4%) meditsiinisüsteemi poole mittepöördunut ja 275 (6,9%) isikut, kes ei saanud ARV-ravi või keda ei jälgitud uuringu kriteeriumite alusel (vt joonis 2). Seega hinnati maksimaalset toimet 2937 isikul (68,3% kõigist E-HIVi sisestatud elusolevatest isikutest ehk 73,7% kõigist ARV-ravi saajatest). Nagu näidatud tabelis 1, õnnestus ravi maksimaalse toime rühmas 84,8%-l isikutest ning minimaalse toime rühmas 62,5%-l. Kui vaadata viiruse täielikku supressiooni Diagnoositud Sisestatud E-HIVi Joonis 1. Terviseametis registreeritud HIV-juhud (kollane tulp) ja HIV andmekogusse (E-HIV) kantud juhud (punane joon). 529

4 E-HIVis registreeritud HIV-positiivsed isikud n = 4870 Elus n = 4300 Saanud 1 annuse ARV-ravi n = 3985 Surnud (n = 570) ARV-ravi kestus 6 kuu & 18 kuu jooksul pärast ravi alustamist registreeritud 1 viiruskoormuse väärtus n = 2937 Minimaalse raviefekti hindamine Meditsiinisüsteemis kadunud isikud (n = 773) Mittehinnatavad isikud (n = 275) Maksimaalse raviefekti hindamine Joonis 2. Uuringu populatsioon. Mittehinnatavate isikute hulka kuuluvad need, kes ei vastanud maksimaalse raviefekti hindamise kriteeriumitele. (VK < 100 viiruskoopia/ml), siis olid vastavad näitajad 55,6% ja 75,5% (keskmine 65,6%). Järgnevalt võrdlesime erinevatesse viiruse supressiooni rühmadesse kuuluvate isikute demograafilist struktuuri ja HIV-infektsiooni prognoosi mõjutavaid tegureid (vt tabel 2). Nagu näha, mõjutasid viiruse supressiooni vanus HIV-infektsiooni diagnoosimisel (suurem keskmine vanus oli seotud parema ravivastusega) ja ARV-ravi alustamise aasta (parem tulemus neil, kes alustasid ravi pärast aastat). Samas oli ka CD4 + rakkude hulk ravi alustamisel täieliku supressiooni saavutanutel suurem kui osalise supressiooni saavutanutel ja samamoodi oli viiruskoormus täieliku supressiooni saavutanutel väiksem kui teistel rühmadel. Ravi ebaõnnestus oluliselt suurema sagedusega neil, kes elasid Ida-Virumaal, omasid C-hepatiidi viiruse (HCV)-vastaseid antikehi (HIV ja HCV koinfektsioon) või kellel polnud HCV-testi tulemust registreeritud. ARUTELU aasta oktoobri lõpu seisuga korraldatud läbilõikeuuringu eesmärk oli hinnata Eesti olukorda ÜRO poolt HIV-infektsiooni likvideerimiseks püstitatud 90 : 90 : 90 kriteeriumite saavutamisel. Uuringus kasutati E-HIVi andmeid ning hinnati vaid teist ja kolmandat kriteeriumi. Selgus, et E-HIVis osalevad isikud on saavutanud ÜRO teise kriteeriumi (ARV-ravil olevate isikute %). Samas kõikus aga kolmanda kriteeriumi (VK alla määratavuse piiri) tulemus 55,6% ja 84,8% vahel ning polnud üheski uuritud rühmas saavutatud. Viiruse supressiooni mittesaavutamisel osutusid sarnaselt eelnevate uuringutega oluliseks CD4 + rakkude väike hulk, mis kaudselt viitab ravi hilinemisele (10), ja suur VK ravi alustamisel (12), kuid ka HCV-seropositiivsus (13). Varem mittekirjeldatud teguritest osutusid oluliseks noorem vanus ravi alustamisel ja elukoht Ida-Virumaal, ehkki piirkondlikud erinevused ARV ravivastuses on eelnevalt kirjeldatud (14). ARV-ravile vastamise näitajad kõiguvad riigiti väga suurtes piirides ning sõltuvad suures osas kasutatud metoodikast. EUROCOORD konsortsiumi aasta Tabel 1. HIVi ravi saavate isikute vastus antiretroviirusravile väljendatuna viiruse supressioonina (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kolmas kriteerium) Ravi õnnestumine Täielik viiruse supressioon (VK < 100 viiruskoopia/ml) Osaline viiruse supressioon (VK 100 kuni < 1000 viiruskoopia/ml) Ravi ebaõnnestumine Viiruse supressioon puudub (VK > 1000 viiruskoopia/ml) või ravilt kadunud / mittehinnatav Minimaalse efekti rühm n = 3985 % (95% uv) 2218; 55,6% (54,1 57,2%) 274; 6,9% (6,1 7,7%) 1493; 37,5% (36,0 39,0%) Maksimaalse efekti rühm n = 2937 % (95% uv) Keskmine 2218; 75,5% (74,0 77,1%) 274; 9,3% (8,3 10,4%) 445*; 15,2% (13,9 16,4%) 65,6% 8,1% 26,4% Minimaalne hõlmab kõiki isikuid, kes olid saanud vähemalt ühe doosi antiretroviirusravi. Maksimaalne hõlmab isikuid, kes olid saanud antiretroviirusravi vähemalt 6 kuud ja kellel oli E-HIVis vähemalt üks VK väärtus viimase 18 kuu jooksul. * Ei sisalda isikuid, kes meditsiinisüsteemi pole pöördunud s.t mittehinnatavad n isikute arv; uv usaldusvahemik; VK viiruskoormus 530

5 uuringus, mis hõlmas valdavalt Lääne- Euroopa riike, saavutas viiruse supressiooni (VK < 200 viiruskoopiat/ml) 81 93% vähemalt ühe doosi ARV-ravi saanud isikutest (5) vs. 55,6% (vt tabel 1) meie E-HIVil põhinevas uuringus, kus VK piirväärtuseks oli < 100 viiruskoopiat/ml. 82 riiki (sealhulgas arengumaid) hõlmavas metaanalüüsis kõikus vastav näitaja suuremates piirides (46% kuni 96%), samas olid ka VK kriteeriumid laiemad (< 200 kuni < 500 viiruskoopiat/ml) (6). Nagu eespool öeldud, pole riikide erinevused omavahel otseselt võrreldavad, kuna ühtne metoodika puudub. Seega on oluline rõhutada, et selle uuringu tulemused võimaldavad kirjeldada olukorda vaid uuritud populatsioonis. Viiruse supressiooni mittesaavutamise võimalike põhjustena on välja toodud HIVpositiivsete isikute rühmade erinevused. On näidatud, et süstivad narkomaanid, kes Eestis moodustavad vähemalt poole HIV- Tabel 2. HIV-positiivsete isikute demograafiline struktuur vastavalt ARV-ravi vastusele (ainult maksimaalse ravitoimega isikute rühm) Täielik supressioon n = 2218 Osaline supressioon n = 274 Ravi ebaõnnestumine n = 445 Meessugu (n = 1700) 1321 (77,7%) 151 (8,9%) 228 (13,4%) 0,387 Naissugu (n = 1064 ) 814 (76,5%) 88 (8,2%) 162 (15,2%) Keskmine vanus diagnoosimisel, aastat (SD) 27,0 (9,9) 26,4 (8,9) 25,2 (8,4) 0,007 Nakatumise teed - süstitavate narkootikumide kasutamine (n = 1194) 902 (75,5% ) 115 (9,6% ) 177 (9,7%) NS - heteroseksuaalne kontakt (n = 1149) 908 (79%) 88 (7,6%) 153 (13,3%) - meestega seksivad mehed (n = 24) 22 (91,6%) 1 (4,5%) 1 (4,5%) - muu (n = 37) 25 (67,5%) 4 (10,8%) 8 (21,6%) - määramata (n =533) 361 (67,7%) 66 (12,3% ) 106 (20%) Elukoht p väärtus - Harjumaa (n = 1159) 947 (81,8%) 80 (6,9%) 132 (11,4%) < 0, Ida-Virumaa (n = 1636) 1155 (70,6%) 187 (11,4%) 294 (18%) - Mujal Eestis (n = 115) 95 (82,6%) 4 (3,4%) 16 (13,9%) Diagnoosimise aasta - < 2009 (n = 1717) 1326 (77,2%) 146 (8,5%) 245 (14,3%) NS - > 2009 (n = 1047) 809 (77,3%) 93 (8,9%) 145 (7,8%) HCV-seropositiivsus - Jah (n = 1616) 1218 (75,4%) 156 (9,6%) 242 (15%) <0, Ei (n = 655) 563 (86%) 32 (4,9%) 60 (9,2%) - Teadmata (n = 666) 437 (65,6%) 86 (12,9%) 143 (21,5%) TBC-positiivsus - Jah (n = 118) 85 (72%) 8 (6,8%) 25 (21,8%) 0,149 - Ei (n = 0) 0 (0%) 0 (0%) 0 (0%) - Teadmata (n = 2133) 1447 (67,8%) 266 (12,5%) 420 (19,7%) ARV-ravi alustamise aasta - < 2014 (n = 974) 690 (71%) 100 (10,3%) 184 (18,9%) <0, (n = 1963) 1528 (77,8%) 174 (8,9%) 261 (13,3%) Mediaan (kvartiilide vahe) CD4 + rakkude hulk ravi alguses (rakku/ml) Mediaanviiruskoormus ravi alguses (kvartiilide vahe) (Log 10 viiruskoopiat/ml) 240 (140; 331) 208 (102; 311) 214,5 (131; 319) 0,007 4,8 (4,1; 5,3) 5,0 (4,5; 5,7) 5,0 (4,3; 5,4) 0,0001 NS statistiliselt mitteoluline; SD standardhälve; n isikute arv; HCV C-hepatiidi viirus; TBC tuberkuloos; ARV antiretroviirus 531

6 positiivsetest (9), vastavad halvemini ravile kui hetero- või homoseksuaalsel teel nakatunud (14, 15). Meie siiski nakatumise teed olulise riskitegurina ei tuvastanud. Samas tuleb aga märkida, et E-HIVis näidatud nakatumise tee põhineb enesehinnangul ja seega ei pruugi 100% täpne olla, kuna isikul on raske hinnata, kas nakatumine toimus seksuaalsel teel või infitseeritud süstalde vahendusel. Huvitav on märkida, et HCV-infektsiooni olemasolu, mis kaudselt viitab süstitavate narkootikumide tarvitamisele, osutus oluliseks mõjutavaks teguriks. Enamik eksperte on arvamusel, et HCV-infektsioon levib valdavalt (mõnede autorite arvates ainult) infitseeritud vere või tema komponentide kaudu ja on seega süstitavate narkootikumide tarvitamise surrogaatmarker (16, 17). Teiseks oluliseks teguriks viiruse supressiooni saavutamisel on välja toodud meditsiiniabi ja ARV-ravi kättesaadavust (14). Eestis on HIV-infektsiooni ravi täielikult riiklikult kompenseeritud, seetõttu ei tohiks ravi kättesaadavus ravivastuses olulist rolli etendada. Samas ei saa välistada, et meditsiinipersonali hulk ja seega arstiabi kättesaadavus erineb regiooniti (18). Sarnaselt eelnevate uuringutega osutusid olulisteks riskiteguriteks nii väike CD4 + rakkude arv kui ka suur VK ravi alustamisel (14). Esimene viitab kaudselt asjaolule, et haiged satuvad meditsiinisüsteemi vaatevälja hilja ja seega ARV-ravi hilineb. Viimane omakorda viib ebapiisava ravivastuseni aastal tehtud uuringus näitasime, et vaid 40% Eesti esmasdiagnoositud HIV-positiivsetest isikutest on äsja nakatunud (9, 19). Ravi varase alustamise olulisusele parema ravivastuse saavutamisel on viidanud just viimasel ajal tehtud uuringud, mistõttu on ka ravijuhendeid oluliselt muudetud (20, 21). Andmed ravirežiimi järgimise kohta on vastukäivad. Osas uuringutes on rõhutatud, et ravirežiimi peaaegu 100%-line järgimine on viiruse supressiooni saavutamisel kriitilise tähtsusega. Uusküla jt poolt Eestis korraldatud uuring seda aga ei kinnitanud (22). Viiruse supressiooni saavutamist mõjutab nii ülekantav kui ka ravi käigus tekkiv HIVi ravimiresistentsus. Ülekantavat ravimiresistentsust on Eestis uuritud üle 10 aasta ja see on püsinud alla 10%, kuigi täheldatud on pidevat suurenemistrendi (23, 24). Ravi käigus tekkiva resistentsuse olemus aga vajab täiendavaid uuringuid. Siin kirjeldatud uuringu läbiviimisel on väga oluline valimi kvaliteet ja piisava suurusega inimrühmade olemasolu. Andmed on kõige usaldusväärsemad riikides, kus neid kogutakse HIV-infektsiooni kohortuuringutes ehk registrites (25). Eestis on üle 10 aasta tegutsenud E-HIV, mis hinnanguliselt hõlmab 2/3 HIV-positiivsetest isikutest (9). Samas on E-HIVil mitmeid vajakajäämisi, mis omakorda võisid ka meie uuringu tulemusi mõjutada. Esiteks, E-HIVi sisestatakse vaid need isikud, kes on andnud nõusoleku andmekogus osaleda. Keeldujaid ei registreerita, kuid hinnanguliselt pole neid palju, mistõttu selle teguri mõju on ilmselt minimaalne. E-HIVi representatiivsust kinnitas ka Lemsalu ja kaasautorite äsja korraldatud uuring (7), kus omavahel võrreldi Eesti Haigekassa ja E-HIVi andmeid. Teiseks, vaatamata e-riigi kuvandile toimub andmete sisestamine E-HIVi endiselt alg dokumentidest ümberkirjutamisena ja on väga ressursimahukas. Lisaks on selle protsessi käigus vigade tekkimine paratamatu. Autorid usuvad, et suuremad vead on E-HIVis tänu automaatsetele kontrollisüsteemidele kõrvaldatud, aga andmete sisestamata jätmist pole kuidagi võimalik vältida. Seega ei saa täie kindlusega väita, kas meditsiinisüsteemist kadunud isikud on need, kes on meditsiiniasutustega sideme kaotanud, või on nende hulgas ka neid, kelle andmed on andmekogus mittetäielikud. Eesti olukorras oleks ainsaks lahenduseks andmete kvaliteedi parandamisel E-HIVi linkimine raviasutuste andmebaasidega ja andmete liikumine otse ühest andmekogust teise nende ümberkirjutamise asemel. Vastavad vahendid selleks on X-tee näol Eestis olemas. Praegu on E-HIVi andmete sisestamine ressursside puudumise tõttu häiritud. Samas oleme veendunud, et E-HIVi kasutamine on ka tulevikus ainuke moodus hinnata HIV-positiivsetele isikutele osutatava arstiabi edukust. E-HIV võiks olla ka prototüübiks teiste analoogsete andmekogude loomisel. Mida oleks Eestis tarvis teha, et saavutada ÜRO kolmas kriteerium, s.t viiruse täielik supressioon? Esiteks tuleks nakatunud võimalikult varakult kindlaks teha ja allutada ARV-ravile, kuna efektiivne ravi vähendab nakkusohtu ja uute juhtude lisandumist ning on seega oluline rahvatervise eesmärk (26). HIV-positiivsete varasel kindlakstegemisel on kriitilise tähtsusega 532

7 tõhustatud testimine ning seda ennekõike osas piirkondades (nt Ida-Virumaa ja Tallinn) ja isikutel (HIV-infektsioonile viitavate sümptomite või riskikäitumise olemasolul), kellel nakatumise risk on väga suur. Teiseks oleks edasistes uuringutes vaja aru saada, mille poolest isikud, kes on saavutanud viiruse supressiooni, erinevad neist, kes seda saavutanud pole. E-HIV on potentsiaalselt hea allikas taoliste uuringute korraldamiseks ning täiendavate tegurite kindlakstegemiseks. Neist tulemustest lähtuvalt saaks välja töötada ka edasised strateegiad, näiteks parima ravirežiimi leidmine ja haigete jälgimise optimaalse süsteemi väljatöötamine. Samuti väärib äramärkimist meditsiinisüsteemile nn kadunud isikute suur hulk, mille peamiseks põhjuseks on kas haigete kadumine meditsiinisüsteemist või probleemid andmete sisestamisel andmekogusse. Kui teine probleem võiks olla lahendatav ülalmainitud otselinkide abil, siis esimese lahendamisel võiks lahenduse tuua otseselt kontrollitava ravi laialdane kättesaadavus, kogemusnõustajate, psühholoogi või sotsiaaltöötaja teenus, opioidide asendusravi võimaluste pakkumine sõltlastele, haigete teadlikkuse parandamine ARV-ravist, selle tulemuslikkusest ja kõrvalnähtudest. JÄRELDUSED ÜRO 90 : 90 : 90 kriteeriumidest on E-HIVi populatsioonis aasta lõpuks saavutatud täielikult teise kriteeriumi täitmine ning kõigile arsti juures käivatele HIV-positiivsetele isikutele on ARV-ravi kättesaadav. ÜRO kolmanda kriteeriumi saavutamisele oleme Eestis lähedal eeldusel, et haiged on saanud ARV-ravi kauem kui 6 kuud ning pole meditsiinisüsteemi jaoks kaduma läinud. Ravitulemuste edasiseks parandamiseks tuleks tõhustada HIV-positiivsete isikute kindlakstegemist, aga ka mõista põhjuseid, miks HIV-positiivsed meditsiinisüsteemist välja langevad ja millest on tingitud piirkondlikud erinevused. Hästi toimiv HIVpositiivsete andmekogu (E-HIV) on väga tähtis Eesti HIV-strateegia teaduspõhiseks juhtimiseks, mille lõppeesmärk peaks olema HIV-epideemia likvideerimine. TÄNUAVALDUS Uuringu valmimist on toetatud institutsionaalse uurimistoetuse grandist IUT E-HIVi pidamist toetab Sotsiaalministeerium. SUMMARY The UNAIDS criteria for monitoring HIV infection: situation in Estonia 2017 Irja Lutsar1, Radko Avi1, Pilleriin Soodla 1, 2, Kristi Huik1, Karolin Toompere 1, 5, Margus Jääger3, Kersti Kink4, Kaisa Kirs4, Heli Rajasaar1, Svetlana Semjonova6, Kai Zilmer4 The targets of UNAIDS envisage that in case 90% of the people with HIV were tested, 90% of those tested would be initiated on antiretroviral therapy (ART), and 90% of those receiving ART would achieve viral suppression. High population-level viral suppression would be attained the key to the test-and-treat strategy to eliminate the HIV epidemic. We aimed to describe the situation in Estonia in terms of the goals of UNAIDS 90 : 90 : 90 in 2017 and to identify the factors that prevent achievement of these these goals. Methods: We included all patients in the Estonian HIV-database (E-HIV) who, as of 01. October 2017, were alive and were receiving ART. The patients who had received at least one dose of ART conformed to the minimal effect population and those who received ART for at least 6 months and had viral load measurements within last 18 months conformed to maximal effect population. Viral suppression was expressed as total (viral load (VL) <100 copies/ml) and partial (VL copies/ml). Those with missing VL values were categorized as failures in minimal effect and were excluded from analysis of the maximal effect population. Results: E-HIV contained the data of 4870 subjects of whom 4300 were alive; mortality rate 11.7%. In total, 3985 patients were receiving ART and thus 92.7% achieved the UNAIDS second 90% goal. The maximal effect population consisted of 2937 (68.3%) subjects. Altogether 2218 and 274 patients achieved total and partial viral suppression, respectively. Thus the UNAIDS third goal was achieved by 63% and 85% of the minimal and maximal effect population, respectively. The 1 Department of Biomedicine and Translational Medicine, University of Tartu, Estonia, 2 Internal Medicine Clinic, Tartu University Hospital, Tartu, Estonia, 3 Queretec, Tartu, Estonia, 4 Infectious Diseases Clinic, West Tallinn, Central Hospital, Tallinn, Estonia, 5 Department of Family Medicine and Public Health, University of Tartu, Estonia, 6 Internal Medicine Clinic, East Viru Central Hospital, Kohtla-Järve, Estonia Correspondence to: Irja Lutsar Keywords: HIV, antiretroviral therapy, viral load 533

8 patients who did not achieve VL suppression were more likely treated in Ida-Virumaa, were HCV positive, were initiated on ART before 2014 or had lower CD4+ count and higher VL at ART initiation. Conclusion: In Estonia the UNAIDS second goal has been achieved; more than 90% of the HIV-positive patients are receiving ART. In terms of the third goal, Estonia is close to achieving it among the maximal effect population but not among all treated patients. Further action should be taken to improve early identification of HIV infection, to ensure continuity of care and to provide equal opportunities in medical services across Estonia. KIRJANDUS / REFERENCES 1. (UNAIDS) JUPoHA An ambitious treatment target to help end the AIDS epidemic. Geneva, Switzerland Laisaar KT, Raag M, Lutsar I, Uuskula A. People living with HIV in Estonia: engagement in HIV care in Euro Surveill 2016;21: (IAPAC) IAoPoAC. Guidelines for Optimizing the HIV Care Continuum for Adults and Adolescents. Journal of the International Association of Providers of AIDS Care. com/doi/pdf/ / (WHO) WHO. Consolidated Strategic Information Guidelines for HIV in the health sector. Geneva, Switzerland. who.int/iris/bitstream/10665/164716/1/ _eng. pdf?ua=1&ua= Gourlay A, Noori T, Pharris A, et al. The Human Immunodeficiency Virus Continuum of Care in European Union Countries in 2013: Data and Challenges. Clin Infect Dis 2017;64: Granich R, Gupta S, Hall I, Aberle-Grasse J, Hader S, Mermin J. Status and methodology of publicly available national HIV care continua and targets: A systematic review. PLoS Med 2017;14:e Lemsalu L, Rice B, Uusküla A, Raag M, Lutsar I, Rüütel K. How to ascertain an accurate number of people living with diagnosed HIV and fill data gaps from the past - lessons learned from a high prevalence setting in Europe. Poster session at: the 22nd International AIDS Conference, Amsterdam, the Netherlands, July Sabin CA, Lundgren JD. The natural history of HIV infection. Curr Opin HIV AIDS 2013;8: Soodla P, Rajasaar H, Avi R, et al. Design and structure of the Estonian HIV Cohort Study (E-HIV). Infect Dis (Lond) 2015;47: Bisson GP, Ramchandani R, Miyahara S, et al. Risk factors for early mortality on antiretroviral therapy in advanced HIVinfected adults. AIDS 2017;31: Kan W, Teng T, Liang S, et al. Predictors of HIV virological failure and drug resistance in Chinese patients after 48 months of antiretroviral treatment, : a prospective cohort study. BMJ Open 2017;7:e Raffi F, Hanf M, Ferry T, et al. Impact of baseline plasma HIV-1 RNA and time to virological suppression on virological rebound according to first-line antiretroviral regimen. J Antimicrob Chemother 2017;72: Sohrab SS, Suhail M, Ali A, Qadri I, Harakeh S, Azhar EI. Consequence of HIV and HCV co-infection on host immune response, persistence and current treatment options. Virusdisease 2018;29: May M, Sterne JA, Sabin C, et al. Prognosis of HIV-1-infected patients up to 5 years after initiation of HAART: collaborative analysis of prospective studies. AIDS 2007;21: van Asten LC, Boufassa F, Schiffer V, et al. Limited effect of highly active antiretroviral therapy among HIV-positive injecting drug users on the population level. Eur J Public Health 2003;13: Kang W, Tong HI, Sun Y, Lu Y. Hepatitis C virus infection in patients with HIV-1: epidemiology, natural history and management. Expert Rev Gastroenterol Hepatol 2014;8: Wiessing L, Ferri M, Grady B, et al. Hepatitis C virus infection epidemiology among people who inject drugs in Europe: a systematic review of data for scaling up treatment and prevention. PLoS One 2014;9:e Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2016; arstiabi_uuringu_aruanne_2016_kantar_emor.pdf. 19. Soodla P, Simmons R, Huik K, et al. HIV incidence in the Estonian population in 2013 determined using the HIV-1 limiting antigen avidity assay. HIV Med 2018;19: Group ISS, Lundgren JD, Babiker AG, et al. Initiation of Antiretroviral therapy in early asymptomatic HIV infection. N Engl J Med 2015;373: May M, Gompels M, Delpech V, et al. Impact of late diagnosis and treatment on life expectancy in people with HIV-1: UK Collaborative HIV Cohort (UK CHIC) Study. BMJ 2011;343:d Uuskula A, Laisaar KT, Raag M, et al. Effects of counselling on adherence to antiretroviral treatment among people with HIV in Estonia: a randomized controlled trial. AIDS Behav 2018;22: Avi R, Huik K, Pauskar M, et al. Transmitted drug resistance is still low in newly diagnosed human immunodeficiency virus type 1 CRF06_cpx-infected patients in Estonia in AIDS Res Hum Retroviruses 2014;30: Avi R, Pauskar M, Karki T, et al. Prevalence of drug resistance mutations in HAART patients infected with HIV-1 CRF06_cpx in Estonia. J Med Virol 2016;88: Swiss HIVCS, Schoeni-Affolter F, Ledergerber B, et al. Cohort profile: the Swiss HIV cohort study. Int J Epidemiol 2010;39: Attia S, Egger M, Muller M, Zwahlen M, Low N. Sexual transmission of HIV according to viral load and antiretroviral therapy: systematic review and meta-analysis. AIDS 2009;23:

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

KOOLITUSJUHENDI VALMIMISSE PANUSTASID JÄRGMISED EKSPERDID: Henrikki Brummer-Korvenkontio. Soome. Tervise ja Heaolu Instituut Lella Cosmaro. Itaalia. F

KOOLITUSJUHENDI VALMIMISSE PANUSTASID JÄRGMISED EKSPERDID: Henrikki Brummer-Korvenkontio. Soome. Tervise ja Heaolu Instituut Lella Cosmaro. Itaalia. F KOOLITUSJUHENDI VALMIMISSE PANUSTASID JÄRGMISED EKSPERDID: Henrikki Brummer-Korvenkontio. Soome. Tervise ja Heaolu Instituut Lella Cosmaro. Itaalia. Fondazione LILA Milano Giacomina Chiaradia. Itaalia.

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine

Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine Tõendusmaterjali kvaliteedi hindamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakor

Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakor Ravijuhendi Sepsise ja septilise šoki esmane diagnostika ja ravi e-koosoleku protokoll nr 5 Kuupäev Koht Osalesid Puudusid Juht Protokollijad Päevakord 31. oktoober 2017 Paide, Hindreku talu, kell: 13.00-16.00

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Microsoft Word - 08.doc

Microsoft Word - 08.doc EESTI VÕIMALIK RAHVAARV JA VANUSKOOSSEIS AASTANI 2050 Aasa Maamägi Rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse alusel Statistikaametis koostatud vaadeldava ajaperioodi

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un

PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid un PROBLEEM Küsimus Kas kasutada unepäevikut või mitte kõigil unetuse kahtlusega patsientidel? SIHTRÜHM: SEKKUMINE: Kõik unetuse kahtlusega patsiendid unepäevikut TAUST: Unepäevikut soovitatakse kasutada

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub rav

IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub rav IGA ravitulemuse saavutamine ON PÕHJUS TÄHISTAMISEKS Varajase ja olulise molekulaarse ravivastuse saavutamine tähendab seda, et teie Ph+ KML allub ravile. 1-3 Vaadake, mida saate oma järgmise ravivastuse

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

CML and Fertility Leaflet EE

CML and Fertility Leaflet EE VILJAKUS, PERE- PLANEERIMINE JA NOOR TÄISKASVANU MILLEGA TULEB ARVESTADA ENNE PEREKONNA LOOMIST? 2 KUI MA OLEN KMLi DIAGNOOSIGA MEES, SIIS KAS PEAKSIN SEOSES LAPSE EOSTAMISEGA MILLEGI PÄRAST MURET TUNDMA?

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Kliiniliste soovituste koostamine

Kliiniliste soovituste koostamine Kliiniliste soovituste koostamine Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk

Dr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

Tulemas

Tulemas Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus

Rohkem

Traneksaam_ortopeedias

Traneksaam_ortopeedias Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline

Rohkem

MAKSETERMINALI KASUTUSJUHEND

MAKSETERMINALI KASUTUSJUHEND MAKSETERMINALI KASUTUSJUHEND DESK/3200 Kliendiabi: 6711 444 (kõik nädalapäevad 24 h) Makseterminalide osakond: 6711 411 (tööpäeviti kell 9.00 17.00) Faks: 6 711 420 e-mail: posgrupp@estcard.ee N e t s

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed

Microsoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed EESTI STANDARD EVS-ISO RISKIJUHTIMINE Põhimõtted ja juhised Risk management Principles and guidelines EVS-ISO EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO Riskijuhtimine. Põhimõtted

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts

PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts PROGRAMMI KAINEM JA TERVEM EESTI VAHEHINDAMINE LÕPPARUANNE 06. märts 2019 1 KASUTATUD LÜHENDID JA MÕISTED ALVAL Alkoholisõltuvuse ravi teenus ESF KTE Programm Psühhosotsiaalsed sekkumised RÜ TAI TAT TAT

Rohkem

EHL_märts 2019_TEHIK

EHL_märts 2019_TEHIK Ülevaade projektist üleriigiline digiregistratuur märts 2019 Millest juttu tuleb 1. Ülevaade üleriigilise digiregistratuuri senistest tulemustest 2. Mis tööd on kesküsteemi poolt veel teha I kvartalis?

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire

KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa

Rohkem

Infektsioonide profülaktika ja ravi siirdatud haigetel

Infektsioonide profülaktika ja ravi siirdatud haigetel Infektsioonide diagnostika ja ravi ning vältimise võimalused Vivika Adamson Infektsioonikontrolli teenistus sügis2017 Sissejuhatus Siirdamisjärgsed infektsioonid Infektsioonide ajajoon Bakteriaalsed infektsioonid

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Andmebaasid (6EAP) I praktikum Mida praktikumides tehakse? Õpitakse SQL i Tehakse andmebaas ope (igas praktikumis natuke, kuni lõpuks saab valmis) Tehakse andmebaas edu (kui ope on valmis, tehakse edu,

Rohkem

Taustateadmisi haiguste kohta Fakte Mali kohta Pealinn: Bamako Iseseisvus: 22. september 1960 (Prantsusmaast) President: Amadou Toumani Toure (alates

Taustateadmisi haiguste kohta Fakte Mali kohta Pealinn: Bamako Iseseisvus: 22. september 1960 (Prantsusmaast) President: Amadou Toumani Toure (alates Taustateadmisi haiguste kohta Fakte Mali kohta Pealinn: Bamako Iseseisvus: 22. september 1960 (Prantsusmaast) President: Amadou Toumani Toure (alates 8. juunist 2002) Naaberriigid: Algeeria, Burkina Faso,

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

Tobramycin Art 29(4)

Tobramycin Art 29(4) II lisa Teaduslikud järeldused ja positiivse arvamuse alused 3 Teaduslikud järeldused Tobramycin VVB ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte Sissejuhatus UAB VVB esitas 2. mail

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised

Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Järelevalvetasutegurite kogumise eesmärgil kasutatavate varade koguväärtuse ja koguriskipositsiooni vormide täitmise juhised Aprill 2019 1 Üldised juhised mõlema vormi täitmiseks 1 Nimi, Rahaloomeasutuse

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

ITK ettekande põhi

ITK ettekande põhi Kodade virvendusarütmia antitrombootiline ravi Heli Kaljusaar 2009 NB! Loeng on autori omand ja kaitstud autoriõiguse seadusega. Loengut võite kasutada isiklikukeks vajadusteks. Loengu reprodutseerimisel

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat

Versioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist patsiendile, lugege palun hoolikalt ravimi omaduste kokkuvõtet. Kui

Rohkem

HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile

HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile HÜPER IGM SÜNDROOM See brosüür on ette nähtud patsientidele ja nende perekondadele ja ei asenda kliinilise immunoloogi

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem