Vägivalda saab ennetada ja lõpetada. VEKO See on võimalik valdkonnaüleses koostöös. Teeme seda viisil, mis on tõhus.

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Vägivalda saab ennetada ja lõpetada. VEKO See on võimalik valdkonnaüleses koostöös. Teeme seda viisil, mis on tõhus."

Väljavõte

1 Vägivalda saab ennetada ja lõpetada. VEKO See on võimalik valdkonnaüleses koostöös. Teeme seda viisil, mis on tõhus. VÄGIVALLAENNETUSE KOKKULEPE SISUKORD VÄGIVALLAENNETUSE KOKKULEPE SISUKORD...1 I. SISSEJUHATUS...2 II. VÄGIVALLAENNETUSE KOKKULEPPE LÜHIÜLEVAADE...3 III. ÜLEVAADE VÄGIVALLA LEVIKUST JA SENISEST VÄGIVALLAENNETUSEST...5 Vägivalla levik Eestis...5 Senine töö vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel...6 IV. VÄGIVALLAENNETUSE TEGEVUSSUUNAD Vägivalda taunivad hoiakud ja normid ning vägivallateadlikkus Vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös, huvihariduses ja tegevustes Vägivallaprobleemidega laste ja noorte toetamine Perevägivalla ennetamine ja vähendamine Eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine Vägivallaennetus digimaailmas Inimkaubanduse ennetamine Seksuaalvägivalla ennetamine Spetsialistide vägivallateadlikkus ja sekkumisoskused Ohvrisõbralik menetlus Vägivallaohvrite kaitse ja tugi Vägivallast loobumise toetamine Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate suurem roll vägivallaennetuses Vägivallaennetuse poliitika mõju uurimine... 21

2 I. SISSEJUHATUS Vägivald on Eestis endiselt terav probleem, mis puudutab paljusid inimesi. See on ka mitmetahuline probleem, sest vägivald esineb eri vormides ja põhjustab suuri kannatusi. i Vägivald ei mõjuta üksnes vahetuid osalisi kannatanut ja toimepanijat, vaid ka nende pereliikmeid, kõrvalseisjaid ja kogu ühiskonda. ii Vägivallakuritegude kulud võivad ulatuda miljonite eurodeni aastas. iii Mis on vägivald? Vägivald on raske inimõiguste rikkumine. Selles dokumendis käsitletakse vägivallana tahtlikku füüsilise jõu või mõjuvõimu kasutamist teise isiku, inimrühma või kogukonna vastu või sellega ähvardamist, mis võib põhjustada vigastusi, surma, psühholoogilist kahju, hooletusse jätmist, arengu häirumist või õigustest ilmajätmist. Kokkulepe ei käsitle enesevastast vägivalda. iv Edukas vägivallaennetus eeldab valdkonnaüleseid kokkuleppeid ning ühiseid sihte ja tegevussuundi. Seni on Eestis vägivalla ennetamisel lähtutud kahest strateegiadokumendist: esimene spetsiaalselt vägivalla ennetamisele keskendunud vägivalla vähendamise arengukava v kehtis aastail ja teine (vägivalla ennetamise strateegia vi ). Vägivallaennetuse kokkuleppe (VEKO) eesmärk on jätkata vägivallavastase poliitika kujundamist valdkondade koostöös ning täpselt sihitud eesmärkide ja kindlate kokkulepete alusel. Kokkuleppe koostamiseks andis tõuke asjaolu, et Eesti strateegilise planeerimise raamistik vii ei näe ette eraldi valdkondlikku arengukava ja programmi vägivalla ennetamiseks, ent vajadus valdkonnaüleste kokkulepete järele püsib. Valitsuse koalitsioonileppes viii on oluline eesmärk tõhustada vägivalla ennetamist ja vähendamist ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ix on ette nähtud koostada vägivallaennetuse kokkulepe. Eraldi vägivallaennetuse, ennekõike laste-, naiste- ja perevägivalla ning inimkaubanduse vastase kava koostamist on soovitatud ka mitmes rahvusvahelises dokumendis (nt Euroopa Nõukogu konventsioonides). Kokkulepe on vägivallaennetuse poliitika ja tegevuste kavandamise ja elluviimise alus. See on mõeldud eri valdkondade poliitikakujundajatele, praktikutele ja kõigile avaliku sektori, omavalitsusüksuste ning vaba- ja erasektori organisatsioonide inimestele, kes soovivad vägivallaennetust edendada. Kokkuleppe elluviimiseks lisatakse selle täpsemad tegevused eri valdkondade programmidesse (nt õigusriigi, siseturvalisuse, hoolekande-, tervishoiu-, haridus- ja noorteprogramm jm) ning vastutavate asutuste tööplaani. Programmide kaudu tagatakse ka tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. Kokkuleppe koostas justiitsministeerium koostöös paljude partnerite, ohvreid abistavate organisatsioonide ja valdkonna praktikutega, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi ning uuringute ja senise vägivallaennetuse strateegia rakendamise tulemusi. Kokkuleppe kiidab heaks vabariigi valitsus. Igal aastal hinnatakse, kas kokkulepet on vaja uuendada. Kokkuleppe täitmist koordineerib justiitsministeerium vägivallaennetuse juhtrühma kaudu, kuhu vastutavad asutused siseministeerium, sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium jt ministeeriumid koos haldusala asutustega määravad oma esindaja, ning laiemalt vägivallaennetuse võrgustiku kaudu, kuhu on kaasatud vägivallaennetusega tegelevad partnerid vabaühendustest, esindusorganisatsioonidest, haridus- ja tervishoiuasutustest ja mujalt. Justiitsministeerium seirab regulaarselt vägivallaennetuse kokkuleppe täitmist ning tagab vägivallaennetuse spetsialistide ja huvirühmade infovahetuse. 2

3 II. VÄGIVALLAENNETUSE KOKKULEPPE LÜHIÜLEVAADE Vägivallaennetuse kokkulepe hõlmab eri liiki inimestevahelise vägivalla ennetamist ja tõkestamist. Sealjuures on suurem tähelepanu lastevastasel vägivallal ning uute teemadena vanemaealiste vastasel ja vaimsel vägivallal. Mõnevõrra on käsitletud ka seni vähem tähelepanu pälvinud vaenusüütegusid. Perevägivald Lastevastane vägivald Sooline vägivald Inimkaubandus Eakatevastane vägivald Noorte vägivald Füüsiline ja vaimne vägivald Seksuaalvägivald Vaenusüüteod Kübervägivald Vägivallaennetuse kokkulepe põhineb riigi pikaajalistel strateegiatel Eesti 2035 x ja Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 xi. Eesti 2035 kohaselt on ühe strateegilise sihi rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse saavutamiseks vaja toetada vaimset tervist ning vähendada vaimset ja füüsilist vägivalda. Selleks arendatakse varajase märkamise süsteemi, suurendatakse pere- ja kogukonna rolli vägivallale reageerimisel, laiendatakse ennetus- ja sotsiaalprogramme ning arendatakse vägivallaohvrite võrgustikupõhist abistamist ja meetmeid, mis aitavad tõkestada vägivalla korduvust. Vaimse ja füüsilise tervise tagamist toetavad ka strateegilised sihid Tervist hoidev inimene, Elukeskkond on turvaline ning Hooliv ühiskond. Kriminaalpoliitika põhialuste kohaselt keskendub kriminaalpoliitika turvalise ühiskonna tagamiseks vägivallaennetusele, muu hulgas noorte vägivallakuritegude ennetamisele, sõltlaste ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate ravile ja nõustamisele, süüteomenetluse tõhusaks ja ohvrisõbralikuks muutmisele, ühiskonna kaitsmisele eriti ohtlike ja vägivaldsete kurjategijate eest, kuritegevusest irdumise toetamisele, kuriteoohvrite olukorra parandamisele ja kuriteoga tekitatud kahju heastamisele. Eesti vägivallaennetust ja arutelu selle üle mõjutab ka mujal maailmas tehtav. Näiteks on kogu maailmas aktuaalne ahistamine (#MeToo-liikumine), diskrimineerimine, laste seksuaalne ärakasutamine ja seksuaalsuhtega nõusolek ning laiemalt naistevastane vägivald. Tähtsaks töösuunaks on kujunenud ka vägivaldse äärmusluse ennetamine ja tõkestamine. Vägivallaennetuses on aluseks võetud maailma terviseorganisatsiooni soovitatud rahvatervise mudel, mis rõhutab vajadust tegelda sümptomite kõrval ka vägivalla põhjustega, sest ainult nii on võimalik vägivallatsükkel katkestada ning vähendada vägivalla mõju inimestele, nende peredele ja kogukondadele. xii Maailma terviseorganisatsioon soovitab vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks pöörata tähelepanu haridusele, sotsiaalsetele oskustele, tugi- ja abistavatele teenustele, majanduslikule toimetulekule, vanemluse ja hooldajate toetamisele, turvalisele keskkonnale, normidele ja väärtustele ning õigusaktidele. xiii 3

4 Ohvrite märkamine ja toetamine ning nende eest hoolitsemine Vägivalda soodustavate kultuurija sotsiaalsete normide muutmine Laste ja vanemate turvaliste ja stabiilsete suhete arendamine Vägivalla ennetamine Laste ja noorte eluoskuste arendamine Alkoholi kättesaadavuse ja kahjuliku mõju vähendamine Soolise võrdõiguslikkuse toetamine Tulirelvadele ja külmrelvadele ligipääsu vähendamine Joonis 1. Vägivallaennetuse suunad Allikas: Maailma terviseorganisatsioon xiv Kokkuleppes on määratud 14 vägivallaennetuse tegevussuunda. Kokkulepe ei hõlma täielikku loetelu vägivallaennetuse tegevustest. Fookuses on tegevussuunad, mis vajavad endiselt suuremat tähelepanu või on seni rohkem varju jäänud või kus ei ole toimunud oodatud edasiminekut. Tegevussuunad hõlmavad eri ennetustasandite tegevusi. 1. Vägivalda taunivad hoiakud ja normid ning vägivallateadlikkus 2. Vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös ja huvihariduses ja tegevustes 3. Vägivallaprobleemidega laste ja noorte toetamine 4. Perevägivalla ennetamine ja vähendamine 5. Eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine 6. Vägivallaennetus digimaailmas 7. Inimkaubanduse ennetamine 8. Seksuaalvägivalla ennetamine 9. Spetsialistide vägivallateadlikkus ja sekkumisoskused 10. Ohvrisõbralik menetlus 11. Vägivallaohvrite parem kaitse ja tugi 12. Vägivallast loobumise toetamine 13. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate suurem roll vägivallaennetuses 14. Vägivallaennetuse poliitika mõju uurimine 4

5 III. ÜLEVAADE VÄGIVALLA LEVIKUST JA SENISEST VÄGIVALLAENNETUSEST Vägivalla levik Eestis Vägivald puudutab Eestis paljusid inimesi. Euroopa põhiõiguste ameti aasta üleeuroopaline kuriteoohvrite uuring xv näitas, et Eestis on rohkem kui mujal neid üle 16-aastasi, kes on kogenud füüsilist vägivalda: uuringule eelnenud viie aasta ja ühe aasta jooksul Eestis vastavalt 18% ja 10%, Euroopas keskmiselt 9% ja 6% küsitletutest. Riigikantselei aasta uuring näitas, et küsitlusele eelnenud kuu jooksul koges Eestis 1% üle 15-aastastest lähedase füüsilist ja 4% vaimset vägivalda kokku ligikaudu inimest. xvi Justiitsministeeriumi tellitud ohvriuuringud näitavad, et vägivallakuriteo ohvriks langenud inimeste osakaal on võrreldes eelmise kümnendi algusega vähenenud, kuid viimastel aastatel on see näitaja püsinud umbes samal tasemel: aastal langes vägivaldse ründe ohvriks 2% ja vägivallaga ähvardamise ohvriks 1% küsitletutest. xvii Naistevastane vägivald on laialt levinud. Naistel ja meestel on erinev vägivallakogemus. Mehed puutuvad vägivallaga kokku eeskätt avalikus ruumis (nt tänaval), naised enamasti kodus. Sealjuures on Eesti naised (64%) langenud kodus füüsilise vägivalla ohvriks märksa sagedamini kui Euroopa naised keskmiselt (35%). Kui meeste puhul on vägivalla toimepanija sageli võõras või tuttav ja vägivallateol on enamasti tunnistajaid, siis naistevastase vägivalla toimepanija on sageli lähedane ja juhtunul on harva pealtnägijaid. Eestis vägivallatsevad naiste kallal sagedamini pereliikmed: 58% juhtudel, mida on märkimisväärselt rohkem kui Euroopas keskmiselt. Ent erinevalt Euroopa keskmisest oli Eesti meeste puhul vägivalla toimepanija sagedamini tuttav, sõber või naaber (42%). Võrreldes naistega on meeste seas rohkem neid, kelle sõnul ei ole füüsiline vägivald põhjustanud neile psühholoogilisi tagajärgi. xviii Ligi viiendik täiskasvanutest on kogenud lapsepõlves seksuaalvägivalda. 17% aastastest täiskasvanutest on kogenud kuni 15. eluaastani täiskasvanu toime pandud seksuaalvägivalda. Vägistamiskatset oli lapsepõlves kogenud 6% ja vägistamist 3% inimestest. xix Eesti on võrreldes teiste Euroopa riikidega esirinnas ka töökohal kogetud vaimse vägivalla poolest. Euroopa põhiõiguste ameti aasta üleeuroopalise kuriteoohvrite uuringu xx andmetel on Eestis töökohal kiusamist kogenud 33% naistest, Euroopas keskmiselt 17%. Eestis teatatakse vägivallast politseile või abiasutustele vähe ja enamik vägivallajuhtumeid ei jõua politsei vaatevälja. Eesti paistab selle poolest Euroopas silma: kui Euroopa Liidu riikides teatas viimasest vägivallajuhtumist politseisse vm organisatsioonile keskmiselt 30%, siis Eestis 13% ning viimasest ahistamise juhtumist Euroopas 11% ja Eestis 4% ohvritest. xxi aastal moodustasid vägivallakuriteod ligi kolmandiku registreeritud kuritegudest ja iga teine vägivallakuritegu oli perevägivallakuritegu. Registreeritud vägivallakuritegude arv on väikeste eranditega aasta-aastalt tasapisi kasvanud (2010: 6979; 2015: 7889; 2020: 7975). See on toimunud peamiselt perevägivallakuritegude tõttu, mida on hakatud rohkem registreerima, v.a aastal 2020, kui kasv peatus (2015: 2997; 2020: 3987). Registreeritud seksuaalkuritegude arv on aastatega kasvanud (2015: 500, 2020: 567), sealjuures registreeriti aastal viimase kümnendi suurim seksuaalkuritegude arv. Inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegude (nt kupeldamise) koguarv on jäänud samaks (2015: 84; 2020: 84), kuid kuritegude arv on muutunud kuriteoliigiti. Sagenenud on peamiselt samade isikute korduvad kuriteod. Aastail hukkus Eestis vägivalla tõttu 203 inimest. xxii aastal registreeriti sama palju tapmisi ja mõrvu (koos katsetega) kui aastal (50), kuigi vahepeal nende arv vähenes märgatavalt (2016: 42; 2019: 34). Aastail registreeritud tapmistest ja mõrvadest (koos katsetega) moodustasid 27% pereliikme tapmise juhtumid, millest omakorda 63% juhtudel oli ohvri tapnud tema praegune või endine paarisuhtepartner. 5

6 Vägivald ei ole ühe kitsa sihtrühma probleem, sest inimesed võivad vägivalla eri vormidega kokku puutuda kogu elukaare jooksul olenemata vanusest, erivajadusest ja taustast. Siiski näitavad uuringud, et mõned sihtrühmad on haavatavamad: Euroopas langevad füüsilise vägivalla ohvriks keskmisest rohkem aastased noored (23%), mõne vähemusrühma liikmed (22%), ennast muu kui heteroseksuaalsena määratlevad inimesed (19%) ja puuetega inimesed (17%) ning Eestis noored (36%) ja puuetega inimesed (19%). xxiii < Laste väärkohtlemine Kiusamine Laste- ja noortevaheline vägivald Kohtingu- ja paarisuhtevägivald Seksuaalvägivald Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald ning vägivalla pealtnägemine Joonis 2. Kokkupuude vägivallavormidega elukaare jooksul Allikas: Maailma terviseorganisatsioon (2016). INSPIRE: Seven Strategies for Ending Violence Against Children xxiv Vägivald põhjustab negatiivseid tagajärgi. Vägivalla mõju avaldub kogu inimese elukaare vältel. Lapseeas kogetud vägivald mõjutab inimese vaimset ja füüsilist tervist ning võib põhjustada paljusid haridus-, sotsiaal- ja terviseprobleeme. Lapsed, kes satuvad vägivalla ohvriks, puutuvad suurema tõenäosusega vägivallaga kokku ka täiskasvanueas olgu ohvri või toimepanijana. Vägivallal on väga suur mõju ka täiskasvanud inimesele, põhjustades peale füüsiliste traumade vaimse tervise probleeme, mis võivad lõppeda ühiskonnaelust kõrvalejäämise ja töövõimetusega. Vägivald tekitab suuri kulusid. Maailma terviseorganisatsiooni väitel aeglustab vägivalla laialdane levik riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. Vägivallakuritegude kulud võivad ulatuda miljonite eurodeni aastas, xxv perevägivalla kogukulu on hinnangu järgi 100 korda suurem xxvi. Senine töö vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel Vägivallaprobleemi teadvustatakse Eestis üha laialdasemalt. Üldsuse teadlikkuse kasvatamiseks on viimase viie-kuue aasta jooksul viidud ellu hulk teavitustegevusi ja kampaaniaid. Vägivallateemad on ühiskonnas märksa nähtavamad kui viis aastat tagasi. Spetsialistide valmisolek ja koostöötahe on paranenud. Aasta-aastalt on laienenud vägivallaennetusse kaasatud spetsialistide ring. Varasemast märksa rohkem edendatakse vägivallaennetust kodanikualgatuse korras ja tehakse koostööd erasektoriga. Näiteks aastal alanud kampaania #meieajakangelane sündis kodanikualgatusena. Naistevastase vägivalla probleemi teadvustamiseks on loodud tantsuetendusi ja audiosaateid ning korraldatud kontserte ja näitusi. Meedia on hakanud kajastama vägivallateemasid aktiivselt. Inimkaubanduse ennetamiseks algatati koostöö hotellide ja restoranide liiduga ning lastevastase vägivalla küsimuses spordivaldkonna katusorganisatsioonidega. Naiste tugikeskustes ja MARAC-i võrgustikes on kaasatud vabatahtlikke konfliktiosalisi vahendama ja ohvritega töötama. Alates 6

7 2017. aastast annab justiitsministeerium koos presidendi kantseleiga välja vägivallaennetuse auhinda. xxvii Ennetust ühtlustatakse ja koordineeritakse selgemalt. xxviii Vägivallaennetuse potentsiaal seisneb vajaliku info ja hariduse andmises kõigile rühmadele, eelkõige aga lastele ja noortele, kes on riikliku valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppes eraldi sihtrühm heaks kiidetud kokkuleppega raamistati riigiasutuste ühised plaanid lastele ja noortele keskenduvas esmases ennetuses nii, et tähelepanu pööratakse ennetustegevuste vajaduse, tulemuste ja mõjude hindamisele ning arendatakse kohalike spetsialistide pädevust, et nad oskaksid muutusi esile kutsuda. xxix Vanemluse toetusmeetmed on laiemalt levinud. Loodi infovaramu tarkvanem.ee ja üha enam vanemaid osaleb sellistes positiivse vanemluse toetamise programmides nagu Imelised aastad ja Hoolivad isad ning PREP-i ja PRIDE i koolitustel ja tugirühmades. Koolikiusamise vastasel võitlusel on koolide ennetusplaanides kindel koht. Haridus- ja teadusministeerium asutas kiusamisvaba haridustee koalitsiooni ning koolides rakendatakse jõudsalt kiusuennetuse ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste õppe programme, nt KiVA, VEPA, Kiusamisest vabaks, Vaikuseminutid, tugiõpilasprogramm TORE jm aastal rakendas selliseid programme 72% üldhariduskoolidest ja 95% lasteaedadest. Lastele keskendatud teenused on kiiresti arenenud aastal jõustusid sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega loodi õiguslik raamistik uuele kinnise lasteasutuse teenusele, loodud on kolm lastemaja, tõhusalt töötab lasteabi telefon ning vaimse tervise nõustamisel pakuvad tuge MTÜ Peaasjad ning Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine aastal justiitsministeeriumi algatatud perepõhine programm MDFT alaealistele õigusrikkujatele on saanud püsirahastuse ja on kättesaadav üle Eesti. Vägivallaga seotud toetavaid teenuseid ja abivõimalusi on rohkem ja need on paremini kättesaadavad kui kunagi varem ning teenuseid ja nõustamisvõimalusi on ka aktiivselt tutvustatud. Loodud on uusi teenuseid, näiteks seksuaalvägivalla kriisiabi keskused neljas haiglas, ja ohvriabi kriisitelefon , pakutakse kogemusnõustamist, sh lapsepõlves seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimestele, laiendati kriisinõustamist ohvriabi kaudu ja psühholoogilise abi kättesaadavust seksuaalvägivalda kogenutele, arendatud on naiste tugikeskuste teenuseid ja tagatud nende ühtlane kättesaadavus kõigis maakondades. Vägivallaohvrite teadlikkuse kasvatamiseks on koostatud juhendmaterjale ja veebilehti. Loodi kannatanutelt tagasiside küsimise platvorm, kus kannatanud saavad alates aastast anda veebis ja soovi korral anonüümselt menetlusasutustele ja ohvriabile tagasisidet oma kogemuse kohta. Kannatanute ettepanekud aitavad muuta menetlusprotsessi ja parandada teenuseid, et need vastaksid inimeste tegelikele vajadustele. Ka sotsiaalkindlustusamet küsib ohvrite arvamust teenuste kohta. Keerulisemad juhtumid saavad lahenduse eri elualade spetsialistide võrgustikutöös: justiitsministeeriumi eestvedamisel võeti esialgu Pärnumaal kasutusele alaealistele mõeldud mudel Ringist välja ning siseministeeriumi eestvedamisel ja sotsiaalkindlustusameti juhtimisel rakendatakse perevägivalla ohvritele MARAC-i ja toimepanijatele MAPPA mudelit. Samuti loodi perevägivallale tähelepanu pööramiseks lähisuhtevägivalla juhtrühm, kes koordineerib tegevuskava, mis kasvas välja Pärnus ellu viidud testprojektist lähisuhtevägivalla ohvri kaitse tagamiseks. Ohvritele tähelepanu pööramise kõrval räägitakse põhjendatult aina enam sellest, et vägivallatsejad peavad võtma oma käitumise eest vastutuse ja astuma ise samme vägivallast loobumiseks. Riik pakub selleks üha enam võimalusi aastal avati vägivalla toimepanijatele tugiliin, lisaks 7

8 tegutsevad vägivaldselt käitunud inimeste tugirühmad. Samas napib endiselt vägivallatsejate ennetusprogramme nii kogukonnas kui kriminaaljustiitssüsteemis ning võimalusi lahendada vaimse tervise ja sõltuvusprobleeme selleks on vaja tihedamat koostööd tervishoiuteenuste osutajatega. Avati seksuaalkäitumise nõustamise kabinet probleemse seksuaalkäitumisega inimestele ja sel teemal korraldatakse ka koolitusi. Selleks et vägivallatsejad võtaksid rohkem vastutust, muudeti menetlus paindlikumaks. Kohtueelses menetluses laiendati kohustuste valikut, mida prokuratuur saab menetluse lõpetamisel süüdlasele määrata, näiteks kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu võimalusega kontrollida keelu täitmist elektroonilise valve seadmega. Kohtud kasutavad aina enam võimalust määrata noorte vägivallaprobleemide ja perevägivalla korral kohustus, et parandada teo toimepanija oskusi kontrollida oma käitumist, arendada sotsiaalseid oskusi ning kujundada hoiakuid. Õiguskaitsesüsteemis on nii täiend- kui ka põhiväljaõppes õpetatud menetlejaid kohtlema kannatanuid tundlikult, aitama perevägivalla ohvreid, küsitlema ja kohtlema väärkoheldud lapsi, tuvastama inimkaubandust jm ning kasutatakse juhendmaterjale alaealiste, kannatanute ja inimkaubanduse ohvrite abistamiseks. Selge eesmärk on menetleda juhtumeid kiiremini ja aina enam kaalutakse taastava õiguse võimalusi. Uuritakse vaenusüütegude levikut ja menetlejaid koolitatakse pöörama tähelepanu vaenusüütegude ohvritele kui haavatavale sihtrühmale ning märkama radikaliseerumise võimalikke ohte. Viimase viie aastaga on Eesti ratifitseerinud või üle võtnud enamiku peamisi vägivallaennetust käsitlevaid rahvusvahelisi dokumente: Euroopa Nõukogu konventsioonid inimkaubanduse vastase võitluse kohta xxx, naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise kohta (Istanbuli konventsioon), laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise kohta (Lanzarote konventsioon), Euroopa Liidu ohvridirektiiv ja alaealiste menetlusõiguste direktiiv. xxxi 8

9 IV. VÄGIVALLAENNETUSE TEGEVUSSUUNAD 1. Vägivalda taunivad hoiakud ja normid ning vägivallateadlikkus Inimeste hoiakuid ja käitumist mõjutavad nii ühiskonnas levinud sotsiaalsed normid, elu jooksul kogutud info, teadmised ja kogemused kui ka seadused. Selleks et inimesed oleksid vägivallast ja taasohvristumisest teadlikumad, suhtuksid vägivalda taunivamalt, julgeksid vägivallast teatada ja abi otsida, tuleb avalikkusele järjekindlalt, aktiivselt ja täpselt selgitada vägivalla olemust ja põhjusi, samuti vägivalla seoseid soostereotüüpsete hoiakute ja rassiliste, rahvuslike, usuliste ja seksuaalse sättumuse põhiste eelarvamustega, vägivalla tagajärgi ning selle ärahoidmise vajadust ja võimalusi. Teavitus peab sisaldama näpunäiteid, kuidas vägivallast pääseda ja abi saada. Õigusraamistik peab toetama vägivalda taunivate hoiakute kujundamist ja vägivallavastast võitlust. Parem vägivallateadlikkus ja tauniv suhtumine vägivalda mõjutavad ka vägivallast teatamist ja valmisolekut sekkuda. Praegu antakse vägivallast teada vähe ja Eesti on üks Euroopa halvima vägivallast teatamise näitajaga riike. Tehakse aktiivset vägivallaalast teavitustööd ja viiakse järjepidevalt ellu teadlikkust kasvatavaid teavitustegevusi ja kampaaniaid. Soodustatakse avalikku arutelu vägivalla, sealhulgas seni vähem tähelepanu saanud vaimse vägivalla üle. Selgitatakse, millised käitumisviisid on lubamatud ning kuidas vahetus olukorras ebasobivat käitumist peatada ja selle lubamatusele tähelepanu juhtida. keskendatakse laiemale avalikkusele ja sihtrühmadele, kes vajavad eritähelepanu. Kasvatatakse lapsevanemate, teiste täiskasvanute ja ka laste endi teadlikkust laste väärkohtlemise, sh kehalise karistamise keelust. Ühtlasi edendatakse vanemaharidust, et anda lapsevanematele jt lapsi kasvatavatele isikutele teadmised ja oskused kasutada positiivseid ja vägivallavabu kasvatusviise. Vägivallavastasesse teavitustöösse kaasatakse kogukondi, vabatahtlikke, vabaühendusi ja erasektorit (nt tele- ja kommunikatsiooniettevõtted, turismi- ja meelelahutusettevõtted, spordi- ja kultuuriasutused). Tähtis on, et kõik ühiskonnaliikmed mõistaksid oma vastutust vägivalla ennetamisel. Vägivallaennetusega tegelejaid tunnustatakse. Kaitset vägivalla eest ja vägivallavaba ühiskonna poole püüdlemist toetatakse seadustega. Eeskätt analüüsitakse õigusraamistiku ja karistusõigusnormide sobivust ja ajakohasust vaimse vägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse tõkestamiseks. Otsitakse lahendusi, et kõrvaldada vägivalla tõendamisega seotud kitsaskohad ja võtta menetluses arvesse vägivalla mõju. Analüüsitakse vägivallaohvritele riigi õigusabi osutamise aluseid ja korraldust ning vajaduse korral neid muudetakse. Selleks et pakkuda ohvritele paremat tuge, koostatakse uus ohvriabi seadus, kus sõnastatakse ohvri kohtlemise põhimõtted, sh taasohvristamise vältimine. Lastevastase vägivalla ennetamiseks ajakohastatakse lastekaitseseadust, täpsustades väärkoheldud laste vajadustest lähtuva abi ja teenuste, sh lastemaja teenuse aluseid ja lastega töötamise piirangut. Edendatakse soolist võrdõiguslikkust, mis on üks naistevastase vägivalla ennetamise eeldusi. Parandatakse vägivalla ennetamises ja tõkestamises osalevate spetsialistide teadmisi soolise võrdõiguslikkuse alal ning soodustatakse sooaspekti ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete arvestamist ja edendamist ennetus- ja tõkestustegevustes. Kasvatatakse teadlikkust töökohal esinevast vaimsest vägivallast ja kavandatakse meetmeid olukorra parandamiseks. Analüüsitakse ja viiakse ellu rahvusvahelisi soovitusi laste- ja naistevastase ning perevägivalla, vaenukuritegude, radikaliseerumise ning inimkaubanduse ennetamiseks ja vähendamiseks. 9

10 Võetakse arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide (Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, ÜRO) hindamiste tulemusi ja Eestile tehtud ettepanekuid. 2. Vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös, huvihariduses ja tegevustes Haridus- ja noorsootööasutused ning huviharidust ja -tegevust pakkuvad organisatsioonid on hõlmatud vägivallaennetusse mitmeti. Laste ja noortega töötades tuleb arvestada, et vägivallast tingitud traumakogemused võivad mõjutada laste õppetulemusi, käitumist koolis, vaimset tervist ja üldist toimetulekut. Teisalt ei vastuta lastega töötavad asutused mitte ainult selle eest, et lastel oleks turvaline õppe- jm keskkond, vaid nende tegevus on osa laiemast vägivallaennetusest. Peale selle et hariduse ja noorsootööga ning huvihariduse ja -tegevustega, kujundatakse lastes vägivalda taunivaid hoiakuid ja antakse neile oskused, mis vähendavad vägivaldset või agressiivset käitumist, on kool, noortekeskus ja huvitegevuse toimumise koht ka hea keskkond vägivalla ärahoidmiseks nii jõutakse paljude lasteni. Õpetajad ja tugitöötajad saavad haridusasutustes ellu viia vägivallaennetuse programme, märgata vägivalda ning kaasata vägivallaennetusse peresid ja kogukonda. xxxii Haridusasutuses tuleb vägivallaennetust ellu viia õppetööga lõimituna nii, et õpilane omandaks eluoskused ja vägivalda taunivad hoiakud parimal moel. Arendatakse pidevalt õppekavu ja -metoodikat, võetakse kasutusele uusi töömeetodeid, koolitatakse (lasteaia)õpetajaid ja käsitletakse õppetundides vägivallateemasid, et lapsed ja noored saaksid vajalikud teadmised ja eluoskused, millele tuginedes vägivalda märgata, sellest hoiduda ning vägivallavabalt suhelda, ennast kehtestada ja konflikte lahendada. Kõikides Eesti haridusasutustes rakendatakse läbimõeldud kavu, mille abil koolikiusamist ja vägivalda ennetada, juurutada vägivallavaba käitumist ja sekkuda vägivallajuhtumitesse (nt konfliktivahenduse, valdkonnaülese juhtumikorralduse ja tugiteenuste läbimõeldud korralduse kaudu). Tähelepanu tuleb pöörata ka küberkiusamise ennetamisele. Koolides ennetatakse noorte kohtingu-, seksuaal- ja soolist vägivalda eakohaste ning ajakohastatud meetoditega. Baas- ja täiendkoolituse abil arendatakse õpetajate ja teiste koolitöötajate oskusi vägivalda märgata ja sellesse sekkuda ning klassi juhtimise ja distsiplineerimise positiivseid võtteid, muu hulgas kasutatakse selleks loodud programme (nt VEPA, Vaikuseminutid, KIVA jm). Tähtis on tugipersonali olemasolu ja tugi vägivalla ennetamisel. Laiemalt võetakse kasutusele kogukondlikke ennetusmudeleid ja tegevusi, nt Islandi mudel. Kuriteoennetusse kaasatakse vanemaid ning lapsi ja noori, näiteks vanemaid kooli hoolekogude ning noori osaluskogude jm osalusvormide kaudu. Toetatakse vanemahariduse pakkumist lapsevanematele, et kinnistada lastele õpetatavaid sotsiaalseid oskusi ning ennetada lastevastast ja lastevahelist vägivalda nii koolis kui mujal. Haridusasutustes, huvihariduses ja -tegevustes viiakse ellu tõendatud mõjuga sekkumisi riskikäitumise ennetamiseks. Lastega töötavates asutustes tagatakse turvaline psühhosotsiaalne keskkond. Selleks koolitatakse ja toetatakse tugipersonali, arendatakse juhtumikorralduslikke ja konfliktivahenduse oskusi ning viiakse ellu teadlikumat ennetuspoliitikat. 10

11 3. Vägivallaprobleemidega laste ja noorte toetamine Laste ja noorte esmane vägivallaennetus peab põhinema laste ja perede toetamisel ning lapsevanemate vanemlike oskuste arendamisel, sotsiaalsete oskuste õpetamisel, laste positiivse koolielu, noorsootöö ja huvitegevuse mitmekesistamisel ja kättesaadavuse parandamisel. Kuigi laste ja noorte õigusrikkumiste puhul on enamasti tegu pisirikkumistega ja enamik lapsi ei jätka täiskasvanuna õigusrikkumistega, on siiski hulk noori, kes vajavad eritähelepanu. Kui alaealiste toime pandud rasked elu- ja tervisevastased süüteod on üsna erandlikud, siis kehalise väärkohtlemise kuriteod on alaealiste seas sagedasimad rikkumised (2020: 43%). Alaealisega seotud vägivallajuhtum seisneb enamasti poiste osalusega peksmises, kakluses või löömises. xxxiii Uuringutest on selgunud, et kaklusesse või löömingusse satuvad märksa sagedamini kehvemate sotsiaalsete oskustega lapsed ning puudulikud sotsiaalsed oskused võivad avalduda riskikäitumisena, sealhulgas uimastitarvitamisena. xxxiv Õigusrikkumiste riski suurendab see, kui lapsed veedavad aega koos õigusrikkumisi toime pannud sõprade rühmaga, vanematel on alkoholi- ja narkoprobleemid ning kodus esineb vägivalda. xxxv Murekoht on ka lastevaheline kiusamiskäitumise levik ja vaimse tervise probleemid. Tugevdatakse lastekaitsesüsteemi ja lastega töötavate spetsialistide, sh menetlejate tööd kompleksprobleemidega lastega ja tagatakse lastele vajalike teenuste kättesaadavus üle Eesti. Tähelepanu pööratakse traumakogemusega laste ja noorte toetamisele. Otsitakse erilahendusi piirkondades, kus teenuseid napib. Lastele ja noortele tagatakse mitmekülgsed võimalused osaleda mitteformaalses õppes, huvihariduses ja -tegevustes ning avatud noorsootöös. Aktiivne osalus mõtestatud tegevustes aitab ennetada riskikäitumist ja vägivalda. Noori kaasatakse vägivallaennetusse. Soodustatakse laste ja noortega töötavate eri valdkondade spetsialistide koostööd. Võetakse kasutusele ametkonnaülesed koostöölahendused. Tagatakse noorsootöö lahenduste kasutamine töös riskinoortega ning soodustatakse õiguskaitseasutuste ja noortevaldkonna koostööd. Keerulistes noorte õigusrikkumise juhtumites võetakse kasutusele intensiivne juhtumikorralduse mudel Ringist välja, mis tõhustab spetsialistide koostööd, võimaldab paremini hinnata noore vajadusi ja võimalusi, vajaduse korral kavandada kiiret ja tõhusat sekkumist ning koordineerida alaealist toetavaid tegevusi. Vägivallaga kokku puutunud lastele ja noortele tagatakse kiire juurdepääs vaimse tervise, sh psühhiaatrilisele abile. Kriisinõustamine noortele peab olema kättesaadav. Laiendatakse vaimse tervise esmaabi pakkujate ringi. Kohtueelses menetluses arendatakse alaealiste ja noorte hindamissüsteemi, et tunda ära abivajadusega ning kiiret ja intensiivset sekkumist vajavad lapsed ja noored. Arendatakse kinniste lasteasutuste võrgustikku, töötajate oskusi, sekkumisi ning jätkutuge asutusest lahkuvatele noortele. Analüüsitakse vajadust spetsiifilise sekkumise järele, mida saaks kasutada vangistuse alternatiivina. Selline sekkumine peab hõlmama noore õigusrikkuja sotsiaalsete oskuste õpet, tuge vaimse tervise probleemide korral ja tugiisikuteenust ning jätkutuge. Eesmärk on vältida laste ja noorte sattumist kinnisesse asutusse, sh vanglasse. Kriminaaljustiitssüsteemis võetakse aktiivselt kasutusele noortele keskenduvad konfliktivahenduse, sotsiaalsete oskuste, sõltuvusprobleemide vähendamise ja digipädevuse arendamise 11

12 programmid. Rakendatakse digilahendusi, mis hõlbustavad noortel kohustusi täita ja spetsialistidel järelevalvet teha. 4. Perevägivalla ennetamine ja vähendamine Perevägivald (lähisuhtevägivald) ja naistevastane vägivald on olnud juba pikemat aega suure tähelepanu all ja kuigi on näha positiivseid märke, tuleb selle teemaga tegelda järjepidevalt. Eestis teatatakse vägivallast vähe ja pereliikme vägivallast antakse teada keskmisest veel harvem. See tähendab, et inimesed ei oska alati vägivalda ära tunda ja abi otsida. Perevägivald puudutab kõiki pereliikmeid, nii täiskasvanuid kui lapsi, ehkki sagedamini on ohvriks naised. Vägivaldses keskkonnas kasvamine, sh kasvatusvägivalla ja ka vanematevahelise vägivalla tunnistamine, suurendab lapse õigusrikkumiste ning füüsilise ja vaimse tervise riski, koolist puudumist ning varases eas alkoholi tarvitamist. xxxvi Kuigi uuringud näitavad, et valdavalt mõistavad inimesed laste kehalise karistamise hukka, ei ole hoiakud viimasel kümnendil oluliselt muutunud. xxxvii Perevägivald üldiselt ei ole ühiskonnas piisavalt taunitud ja kõiki selle mõjusid ei mõisteta ning perevägivalda pealt näinud lapsi ei nähta üheselt ohvritena, ehkki nad seda kahtlemata on. Vägivalda kogenud ja pealt näinud laste kaitse ja tugi menetluses ei ole vajalikul määral tagatud. Vägivallatsenud lapsevanematele mõeldud sekkumised ei ole piisavalt kättesaadavad. Perevägivalla (lähisuhtevägivalla) ennetamiseks ja tõkestamiseks viiakse ellu lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava Vägivalla ennetamiseks pööratakse õppekavades suuremat tähelepanu noorte sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamisele. Suuremat tähelepanu pööratakse lähisuhtes esineva vaimse vägivalla ennetamisele. Analüüsitakse õigusraamistiku ja karistusõigusnormide sobivust ja ajakohasust vaimse vägivalla tõkestamiseks. Kasvatatakse laiema avalikkuse, lapsevanemate ja spetsialistide teadlikkust turvalise lapsepõlve tagamise olemusest, olulisusest ning vanematevahelise ja kasvatusvägivalla negatiivsest mõjust lapsele. Kogukonnaliikmeid ja spetsialiste julgustatakse vägivalla kahtluse korral konsulteerima nõuandeliiniga ja sekkuma. Lapsi julgustatakse küsima nõu ja abi nõuandeliinilt või toetavalt inimeselt. Vanematele tehakse hõlpsalt kättesaadavaks teave ja nõuannete e-varamu, kust leiab praktilisi harjutusi vanemluse toetamiseks. Selleks võib täiendada tarkvanem.ee veebikodu ja kasutada muid lahendusi. Luuakse tugirühmi ja programme lapsevanematele, kes on lastega vägivaldsed ja kasutavad muid ebakohaseid kasvatusmeetodeid. Need programmid tehakse kättesaadavaks ka kriminaaljustiitssüsteemi sattunud inimestele. Sotsiaal- ja lastekaitsetöötajaid koolitatakse töötama peredega, kus esineb lähisuhtevägivalda. Koolitustel käsitletakse vägivalla mõjuga arvestamist lapse heaolu tagamisel. Luuakse ja tehakse kättesaadavaks vastavad juhendid, hindamisvahendid jm tööriistad. Luuakse üle-eestiline lastemajade võrgustik ning järk-järgult laiendatakse lastemaja teenuse sihtrühma. Analüüsitakse lastemajas tehtud toimingute terviklikkust lapse heaolu vaatenurgast, mh menetluses kasutamise tulemuslikkust. Tagatakse perevägivalla mõjuga arvestamine laste hooldus- ja suhtlusõiguse menetlustes. Luuakse perelepitussüsteem, mille abil sõlmitakse vanemate lahkumineku korral lapse heaolul põhinevad kokkulepped. Sellise süsteemi protseduurid ja kokkulepped ei tohi põhjustada taasohvristamist peredes, kus on esinenud perevägivalda. Vägivallajuhtumites kasutatakse taastava õiguse põhimõtteid ja meetodeid ainult siis, kui see on ohvri huvides ja turvaline ega põhjusta taasohvristamist. 12

13 Perevägivalda kogenud laste paremaks kaitseks menetluses analüüsitakse menetluspraktikat ja vajadust ajakohastada seadusi. Samuti uuritakse, kas on vaja muuta vägivalda tunnistanud laste rolli menetluses. Spetsialistidele antakse teadmisi traumapõhisest käsitlusest ja traumakogemustega ohvritele tagatakse asjakohane abi. 5. Eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine Kuna rahvastik vananeb kiiresti ja eluiga pikeneb, muutub vanemaealiste väärkohtlemise teema üha aktuaalsemaks. Näiteks ligi kümnendik kuriteoohvritest (8%) ja ohvriabisse pöördunutest (9%) on vanemad kui 63aastased. Eakad võivad sattuda ohtu kodus, hoolekandeasutuses, haiglas, ametiasutuses, aga ka veebis ja avalikus ruumis. Levinuimaks peetakse pereliikmete poolt kodus toime pandud ja nn institutsioonilist vägivalda. Eakad ei kipu endaga toimunud vägivallast teatama, eriti kui toimepanija on lähedane või hooldaja. xxxviii Õiguskantsleri kontrollkäigud hoolekandeasutustesse on näidanud, et klientide õigused ei ole seal alati kaitstud. xxxix Seega on vaja eakatevastast vägivalda rohkem teadvustada, uurida selle levikut ja riskitegureid, tagada ohvrite kaitse ja hinnata, kas olemasolevad teenused vastavad vanemaealiste vajadustele või on vaja lisateenuseid. Kohalikul tasandil tuleb välja töötada lahendusi eakatevastase vägivalla ennetamiseks ja sekkumiseks. Täiendatakse vanemaealiste ja nende lähedaste teadmisi vägivallast ja abivõimalustest, kasutades neile sobivaid kanaleid, ja julgustatakse neid vägivallast teatama. Pööratakse tähelepanu ka ennetustööle, et vanemaealised ei langeks pettuste ja kelmuste ohvriks. Analüüsitakse vägivalla levikut, olemust ja riskitegureid vanemaealiste inimeste seas. Eraldi pööratakse tähelepanu hoolekandeasutustele. Samuti analüüsitakse eakatevastase vägivalla toimepanijate ja ohvrite kohtlemise praktikat kriminaaljustiitssüsteemis. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid osutavate spetsialistide baas- ja täiendkoolitusse lisatakse eakatevastast vägivalda käsitlevad koolitused. Sotsiaaltöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid ja tööturuteenuste pakkujaid koolitatakse eakatevastast vägivalda paremini märkama ja ennetama ning sellesse sekkuma. Parandatakse sotsiaaltöötaja ja politsei teavitamist eakast vägivallaohvrist ning sõlmitakse koostöölepped tervishoiuasutustega, et teatada eakatest, kes võivad olla langenud vägivalla ohvriks. Kaasatakse kogukonnaliikmeid ja vabaühendusi külaseltse, naabrivalvet, pensionäride ühendusi, pereklubisid jm, et vanemaealisi vägivallaohvreid märgata ja aidata. Vajaduse korral kasutatakse digilahendusi. Kohalikul tasandil töötatakse välja lahendused, mis tagavad ohvritele vägivallavaba elu. Arendatakse eluasemeteenuseid ja tugiisikuteenuseid ning toimetuleku- ja sõltuvusprobleemidega inimesed (nii vägivalla ohvrid kui ka toimepanijad) saavad tuge omavalitsusest. Vältida tuleb juhtumeid, kus vägivalla ohvriks langenud vanemaealine on sunnitud vägivallast pääsemiseks kodunt lahkuma. Hoolekandeasutustes võetakse kasutusele konfliktivahenduse ja muud taastava õiguse meetodid. 13

14 6. Vägivallaennetus digimaailmas Digimaailm ja tehnoloogia areng on toonud kaasa uue vägivallaliigi, mis ähvardab kannatanut olenemata vägivallatseja füüsilisest asukohast. Ohvrid, kes kogevad vägivalda vahetult, satuvad sageli ka virtuaalse ahistamise, jälitamise ja psühholoogilise vägivalla ohvriks, enamasti endise partneri poolt. Aina enam levivad sellised vägivalla viisid nagu seksuaalse alatooniga tekstisõnumid, suhtlusmeedias halvustamine, pidev kontakti otsimine, ohvri liikumise jälgimine nuhkvara või positsioneerimisvõimaluste abil jm. Selliseid veebikuritarvitamise vorme kasutatakse rohkem naiste ja tüdrukute seas xl. Euroopa Liidus astutakse samme, et vähendada veebis ebaseaduslikku sisu. Kuigi Eesti laste digiohutuse teadmised on head, tuleb internetis suhtlemise ja turvalise käitumise oskuste arendamisele rohkem tähelepanu pöörata. Ühest küljest saab neid oskusi tõhusalt pakkuda haridussüsteem osana üldisest digioskuste ja teadmiste arendamisest, teisalt peaksid ka lapsevanemad hoidma end kursis laste tegevusega internetis, et vajaduse korral neid juhendada ja aidata häirivate kogemustega toime tulla. Kuna kasvanud on veebis radikaliseerunud inimeste arv ja paljud vägivaldsed äärmuslased on leidnud seal tugipunkti, peab veebikasutajaid harima ka sel teemal. Arendatakse inimeste digipädevusi ja kasvatatakse teadlikkust veebisuhtluse ohtudest kogu elukaare jooksul, et nad ei langeks digimaailmas ahistamise ohvriks ega paneks tahtmatult toime vägivalda. Täiendatakse teadmisi digimaailmas toime pandavast perevägivallast xli ja selle mõjust ning eri veebisuhtluse vormide sobimatusest ja keelatusest. Noorte digihügieeni ning internetis suhtlemise sotsiaalsete oskuste seiramisest lähtudes arendatakse noorte oskusi vältida digivägivalla ohvriks langemist ja toimepanemist. Samuti vajavad digitarkust lapsevanemad, kes lastele seadmed soetavad ja nende kasutamist jälgivad. Vaja on laiapõhjalist uuringut, mis selgitaks välja (naistevastase) kübervägivalla juhtumid ja ulatuse ning analüüsiks digimaailmas toime pandavat perevägivalda ja selle mõju ning selliste juhtumite menetlus- ja karistuspraktikat. Analüüsitakse õigusaktide puudujääke, et kaitsta inimesi digimaailmas toime pandud ahistamise eest. Suurendatakse veebipõhist tuge ohtude ennetamiseks ja abi küsimiseks, kasutades digilahendusi ja veebipolitseinikke. Tugevdatakse digimaailmas toime pandud ahistamise ja seksuaalse väärkohtlemise juhtumite uurimist. Digimaailmas turvalisuse tagamiseks peab politsei olema piisavalt välja õpetatud tegelema uute vägivalla vormidega. Tehakse rahvusvahelist koostööd, et eemaldada veebist häiriv ja ebasobiv sisu ning peatada selle veebi jõudmine. Viiakse ellu ka tegevusi, mille abil kaitsta inimesi vägivaldsete ideoloogiate mõjude, sh terroristliku propaganda, valeinfo ja ohtliku sisu eest ning eemaldada ebasobivat veebisisu. 14

15 7. Inimkaubanduse ennetamine Inimkaubanduse juhtumeid märgatakse ja neisse sekkutakse vähe, sestap on vaja tõsta teadlikkust sellest kuriteost. Et tagada kooskõla rahvusvaheliste nõuetega, on vaja muuta nii ennetuse kui tuvastamise praktikat kui vajaduse korral seadusi. Näiteks on vaja paremini tuvastada inimkaubanduse tunnustega tööalast ekspluateerimist ning kasvatada ettevõtjate ja töötajate teadlikkust inimkaubanduse ohtudest. Kuna Eestis on sagenenud teistest riikidest pärit naiste kupeldamise juhtumid, siis tuleb tähelepanu omistada seksiostu nõudlusele teavituse ning hoiakute kujundamise kaudu. Ametkondade koostöö toimib, kuid tagada tuleb kannatanute abistajate ja omavalitsuste koostöö, juhendmaterjalid ja spetsialistide koolitused. Koolitatakse noori ja noortega töötavaid spetsialiste, et kasvatada nende teadlikkust inimkaubanduse ohvriks sattumise ohtudest ja abi saamise võimalustest. Inimkaubanduse ennetusse kaasatakse noori. Kampaaniate abil muudetakse seksiostuga seotud hoiakuid. Koolitatakse tööandjaid eelkõige ehitus-, tootmis- ja teenindusvaldkonna ning töötleva tööstuse ettevõtjaid ning põllumajanduses ja mujal hooajatöötajate kasutajaid, et tagada turvalised ja töötajaid mittediskrimineerivad värbamisahelad ning parandada tööandjate teadmisi võõrtööjõu palkamise reeglitest. Suurendatakse töötajate, eelkõige välismaalt Eestisse tööle tulevate inimeste teadmisi tööõigusest. Korraldatakse riskianalüüsil põhinevaid kontrolle ja tõhustatakse andmevahetust, et vähendada välismaalaste ebaseaduslikku töötamist Eestis. Kriminaalmenetluses tõhustatakse koostööd välismaalaste päritoluriikidega, et toetada uurimistoiminguid. Tagatakse inimkaubandusega seotud kuritegude ennetamine, avastamine ja uurimine koostöös pädevate asutustega, suurendades muu hulgas koostööd kohalikul tasandil. Analüüsitakse tööalase ekspluateerimise juhtumeid, et selgitada välja võimalik seos inimkaubanduse kuriteoga. Analüüsitakse inimkaubanduse sõltumatu jälgija xlii kogemusi teistes EL-i riikides ja sellise funktsiooni vajadust Eestis. Inimkaubanduse, sh seksiostu nõudluse ja seksuaalse väärkohtlemise vähendamiseks luuakse sekkumisprogramm seksiostjatele. Analüüsitakse vajadust ajakohastada ohvriabi seadust, välismaalaste seadust, menetlusseadustikku ja karistusnorme järgmistes küsimustes: kupeldamisohvrite parem kaitse, inimkaubanduse kuriteo koosseisu sõnastus, ohvrilt teenuste ostu kriminaliseerimine, ohvri toime pandud teiste kuritegude mittearvestamine, kui need on toimunud ohvriks sattumise tõttu, juriidilise isiku vastutusele võtmine välismaalasele ebaseadusliku töötamise võimaldamise eest. Vajaduse korral muudetakse analüüsile tuginedes seadusi. 15

16 8. Seksuaalvägivalla ennetamine Seksuaalkuritegudest politsei teavitamine on viimase kümne aastaga kahekordistunud. Samas on uuringutest teada, et enamik seksuaalvägivalla ohvreid ei teata juhtunust ega otsi abi. Noored soovivad saada rohkem infot, kuidas seksuaalset väärkohtlemist ennetada, ja praktilisi oskusi, et oma seksuaalõigusi tagada. Loodud on uusi teenuseid, kuid abi peab jõudma rohkemate inimesteni ning peab olema lihtsam seksuaalvägivallast ja probleemsest seksuaalkäitumisest rääkida ja abi saada. Juhtumite uurimine, tõendamine ja tagajärgedega tegelemine peab olema pidev, professionaalne ja toimuma eri asutuste koostöös. Kasvatatakse avalikkuse teadlikkust seksuaalvägivallast, sh veebis ja lähisuhtes toime pandavast seksuaalvägivallast, seksuaalvägivalla mehhanismidest ning ennetamise ja abisaamise võimalustest. Samuti täiendatakse inimeste teadmisi seksuaalsuhtega nõusoleku teemal ning nõusolekuta seksuaalsuhte õiguslikest tagajärgedest. Vanemahariduses pakutakse laste seksuaalkasvatuse alaseid koolitusi koos infomaterjalide ja nõustamisvõimalustega. Lastele ja noortele antakse eakohaseid teadmisi oma keha ja tervisega seotud õigustest ja seksuaalharidusest. Selleks arendatakse koolituste ja töövahendite abil haridusasutuste lasteaedade, koolide, kutsekoolide, kõrgkoolide jt ning noorsootöö ja huvihariduse ningtegevustega tegelevate asutuste töötajate teadmisi, hoiakuid ja oskusi. Võetakse laiemalt kasutusele laste seksuaalkäitumise hindamise ja sellele reageerimise lipusüsteem xliii. Lastega tegelevaid spetsialiste koolitatakse sel teemal nii baas- kui ka täiendõppes. Täiendatakse spetsialistide teadmisi ja oskusi ennetada ja märgata seksuaalset väärkohtlemist kinnistes asutustes ja asendushooldusel. Arendatakse lahendusi, mille kaudu lapsed ja noored saavad lihtsalt ja mugavalt teatada seksuaalsest väärkohtlemisest ning küsida probleemse seksuaalkäitumise korral nõu. Arendatakse seksuaalvägivalla ohvrite vajadustele vastavaid teenuseid, sh parandades olemasolevate teenuste seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste, seksuaalvägivalla ohvrite tugirühmade ja individuaalse psühholoogilise nõustamise kvaliteeti. Arendatakse nõustamis- ja tugiteenust lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist kogenud täiskasvanutele. Analüüsitakse, kas seksuaalvägivalda käsitlevad õiguslikud normid ja nende rakendamine vastavad rahvusvahelistele nõuetele, ja vajaduse korral norme muudetakse. 16

17 9. Spetsialistide vägivallateadlikkus ja sekkumisoskused Spetsialistidel on oluline roll vägivalla märkamisel ja sellele reageerimisel, mistõttu peavad neil olema head teadmised ja oskused vägivalda ära tunda, juhtumitele reageerida ja neid lahendada. Osa spetsialiste suhtub vägivalda liiga sallivalt ja nende arusaamad probleemide lahendamisest on puudulikud. Spetsialistid ei tunne piisavalt peamisi põhimõtteid ja tööprotsesse, millele tuginedes sekkuda vägivallakahtluse korral õigel ajal. Analüüsitakse spetsialistide teadmisi vägivallast, et kavandada täpsemad tegevused, mille abil teadmisi täiendada. Eraldi tähelepanu pööratakse venekeelsele sihtrühmale. Riigi osutatavate ja kohalike teenuste pakkujad peavad olema rohkem nähtavad ja abivajajatele kiiresti leitavad. Täiendatakse noortega töötavate spetsialistide ja noorte endi teadmisi ja oskusi, et nad märkaksid vägivalda ja oskaksid sellele reageerida. Eesmärk on ennetada ja võimaluse korral lahendada vägivallajuhtumeid vahetult ja esmatasandil, kasutades muu hulgas konfliktivahenduse meetodeid. Laste ja noortega töötavaid organisatsioone julgustatakse koostama käitumisjuhiseid, kuidas tagada laste heaolu, vägivalda ennetada ja vägivallajuhtumi korral sekkuda. Luuakse kasutajasõbralikud digilahendused, et täita lastega töötamise piirangut. Arendatakse spetsialistide töövahendeid ja sekkumismeetodeid, mille abil spetsialistid vägivallajuhtumeid märkavad, dokumenteerivad ja edasi suunavad. Esmatasandi spetsialiste koolitatakse ära tundma radikaliseerumise esmaseid märke ning arvestama ennetustöös teistsuguse kultuuri- ja usutaustaga inimeste mõttemaailma ja käitumisreeglitega. Vägivallateemadega kokku puutuvatele spetsialistidele tagatakse supervisioonivõimalus. 10. Ohvrisõbralik menetlus Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 näevad ette, et aastal on Eestis turvaline ja õiglane ühiskond, mille sõltumatu, tõhusa, nutika ja ohvreid abistava kriminaaljustiitssüsteemiga puutub kokku vähe lapsi ja noori. Kannatanute kaitse ja kohtlemise aasta uuring xliv näitas, et ohvrite kaitse- ja abisüsteem tuleb ümber kujundada, et see vastaks ohvri vajadustele, ja tagada, et töö ohvriga toimuks ohvri jaoks sujuvalt, katkestusteta, talle arusaadavas ja lihtsas keeles ning eelarvamusvabalt aastal loodud kannatanu tagasiside kogumise süsteem xlv peab andma asutustele laialdast teavet kannatanute kohtlemise kohta. Menetlusasutused peavad pakkuma ohvrile rohkem tuge, arendama ohvrisõbralikku suhtlemisoskust ning tutvustama paremini ohvri õigusi. Menetlus on üks osa ohvri probleemide lahendamisest sellest üksi ei pruugi ohvri heaolu taastamiseks piisata. Et menetlusotsuste sisu oleks ohvritele paremini arusaadav, lihtsustatakse menetlusdokumentide ja infomaterjalide keelekasutust. Luuakse terviklik kannatanute teavitamise süsteem, kus kannatanu saab kuriteoteadet esitades automaatselt ülevaate kuriteoohvri õigustest, tugiteenustest ja võimalusest enda kohtlemise kohta tagasisidet anda. Tugi peab olema kättesaadav menetluse tulemustest olenemata. Vägivallaohvri toetamiseks kasutatakse digilahendusi. 17

18 Menetlustes järgitakse kannatanute kohtlemise parimat praktikat: ohvrite traumateadliku ja individuaalsetest vajadustest lähtuva kohtlemise põhimõtteid vägivallaohvrite teisese ohvristumise vältimiseks. Korraldatakse tundliku kohtlemise koolitusi ja toetatakse spetsialiseerumist. Senisest enam pööratakse tähelepanu lapsohvritele, erivajadustega ohvritele ja teistele haavatavatele ohvritele, sh vaenukuritegude ohvritele. Lepitakse kokku normid ja standardid, mille alusel pakutakse ohvritele teenuseid ning edastatakse ohvritega seotud infot ohvritega töötavate asutuste vahel ja teenuste osutamisel. Abi saamise teekond peab olema ohvrile turvaline ja selge. Võetakse kasutusele lahendusi, et senisest enam jõuaks kuritegevusest saadav tulu ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse. Näiteks laiendatakse praktikat, kus vägivalla toimepanija tasutud sihtotstarbelist summat ei kanta riigi tuludesse, vaid vabaühendustele, kes lahendavad sotsiaalseid probleeme kogukonnas. Lastega seotud vägivallajuhtumite menetlemisel lähtutakse lapsesõbraliku menetluse põhimõtetest: selle tundmine seatakse normiks menetlejate koolitamisel ja laste kui menetlusosaliste kohtlemisel. Arendatakse lapsesõbralikke teenuseid, sh lapsesõbralikku menetlust toetavat keskkonda. 11. Vägivallaohvrite kaitse ja tugi Ohvri toetamine peab lähtuma tema individuaalsetest vajadustest ja soodustama tema toimetulekut. Pakutavad teenused peavad olema kvaliteetsed ja kättesaadavad kõigile abivajavatele, olenemata ohvriks langemise kohast ja vägivalla liigist. Ohvreid abistav süsteem peab lähtuma enim abi vajavast ohvrist ja arvestama ohvri toimetulekuvõimega. Osa ohvrite sihtrühmi on saanud seni vähem tähelepanu: erivajadustega, eakad, vaenukuritegude ohvrid, lapsena vägivalda kogenud täiskasvanud. Probleeme esineb psühholoogilise abi osutamisega. xlvi Tähtis on tagada vägivallaohvrite, iseäranis haavatavate sihtrühmade kaitse ja tugi kriisiolukordades ja pärast neid. Parandatakse kuriteoohvritele teabe jagamist arusaadava keelekasutuse abil. Õiguskaitsesüsteemis kasutatakse lihtsamat keelt, et menetluses jagatav teave oleks ohvritele ja nende lähedastele mõistetavam ning kuriteoohvrid saaksid selgitada spetsialistidele oma soove ja vajadusi. Koostatakse uus ohvriabi seadus, milles korrastatakse ohvriabisüsteemi ja teenuseid. Näiteks korrastatakse psühholoogilise kulu hüvitamise ja psühholoogilise abi osutamise põhimõtteid ja viise. Kuriteoohvrite riiklik hüvitis viiakse vastavusse ohvrite ja nende laste toetamise tegeliku vajadusega. Laiendatakse ohvrite kaitseks mõeldud teenuseid ja võetakse kasutusele ka mobiilsed lahendused. Juriidiline abi vägivallaohvritele muudetakse kättesaadavamaks. Arendatakse nõustamist ja tuge (sh kogemusnõustamist) lapsepõlves vägivalda kogenud inimestele. Suure riskiga juhtumites rakendatakse ohvrite kaitseks MARAC-i mudelit xlvii. Jätkatakse naiste tugikeskuse teenuse arendamist. Tagatakse ohvreid kaitsev lähenemiskeeldude süsteem, otsese ohu korral viiakse vägivallatseja sündmuskohalt ära ning analüüsitakse, kuidas kindlustada perevägivalla korral võimalikult kiiresti vägivallatseja lahkumine ühiselt elamispinnalt. 18

19 Vägivallaohvri abistamiseks kasutatakse peale ohvriabisüsteemi ka muid, sh ohvri enda võrgustikus ning haridus-, kultuuri-, spordi-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis ja mujal kättesaadavaid abistamisvõimalusi. Eri tugivõimalusi käsitletakse tervikuna, eri teenuste osutamine peab olema terviklik ja selge ning kasutajale mugav. Tuleb vältida dubleerimist. Ohvritega kokku puutuvatele spetsialistidele õpetatakse kuriteoohvrite õiguste kaitset, vajaduste hindamist, suhtlemisoskust, taastavat õigust ja traumateadlikku kohtlemist. Luuakse ohvri vajadustel ja kasutusmugavusel põhinevad infoedastus- ja andmevahetuslahendused, mille abil edastatakse ohvrile teenusepakkujate infot ja teenusepakkujad vahetavad ohvri andmeid. Ohvri andmeid edastades järgitakse ohvri hea kohtlemise põhimõtteid. Ohvrile antakse juurdepääs taastava õiguse teenustele, kui see on turvaline ja aitab tema heaolu taastada. Ohvrite kohtlemisel võetakse taastava õiguse põhimõtted laiemalt kasutusele. Hinnatakse pidevalt kannatanute rahulolu teenuste ja kohtlemisega ning seda võetakse arvesse kohtlemispraktika ja teenuste arendamisel. 12. Vägivallast loobumise toetamine Vägivalla vähendamiseks peab vägivallatseja võtma ka ise rohkem vastutust oma vägivaldse käitumise eest ning astuma samme vägivallast loobumiseks. Selleks vajab ta professionaalset nõu ja juhendamist. Vägivallatsejatele, sh digivägivalla toimepanijatele, on praegu tugimeetmeid ja programme vähe või ei leia need inimesed teed teenuseni. Vägivallast loobuja vajab vägivallamustrist väljumiseks pikaajalist tuge ja nõustamist, kusjuures jätkutuge vajavad ka need, kes on juba osalenud tugirühmades ja programmides. xlviii Tõhustada tuleb ka tööd vanglasüsteemi jõudnud vägivallatsejatega. Samuti tuleb tõhustada järelevalvet varem karistatud inimeste üle, et ennetada korduvat vägivallakuritegude toimepanemist (nt lastega töötamise piirangu meetme tõhustamine). Vägivallast loobuda soovijatele pakutakse vajaduspõhist ja võimalikult lihtsalt saadavat tuge, sh tugiliini ja veebinõustamist, ning suurendatakse nõustamise mahtu. Vägivalla toimepanijatele mõeldud programmid peavad olema kogukondlikud ja sootundlikud ning tuginema soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteile. Luuakse probleemse seksuaalkäitumisega noorte kohtlemise mudel koos vajalike hindamisvahendite ja sekkumistega. Tervishoiuvaldkonnas tagatakse madala lävega nõustamisteenus probleemse seksuaalkäitumisega täisealistele. Toetatakse digilahenduste kasutuselevõttu, et mõjutada vägivalla toimepanijaid vägivallast loobuma. Kinnipidamiskohtades jätkatakse praktikat, et vägivallatsejatele tutvustatakse ja pakutakse kohe nõustamisvõimalusi, mis aitavad vägivallast loobuda. Arendatakse vägivalla toimepanijatele mõeldud programme kriminaaljustiitssüsteemis, eeskätt kriminaalhoolduses ja vanglas. Programmide rakendajatele pakutakse regulaarselt koolitust ja metoodilist tuge. Sealjuures arendatakse noortele sobivat paarisuhtevägivalla ennetamise programmi. Samuti luuakse programmid sõltuvusprobleemidega vägivallatsejatele. Kaalutakse kriminaalhoolduse programmide kättesaadavaks tegemist ka programmikohustuse saanud õigusrikkujatele, kelle suhtes lõpetab prokurör menetluse oportuniteediga. 19

20 Tagatakse vägivalla toimepanijaga töötava kriminaalhooldaja ja ülejäänud koostöövõrgustiku, sh politsei ja ohvrit nõustava võrgustiku süsteemne koostöö (sh infovahetuse õiguslikud alused). Analüüsitakse MAPPA xlix rakendamise korraldust ja seniseid tulemusi ning tagatakse MAPPA tõhus rakendamine suure riskiga vägivallatsejatele. 13. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate suurem roll vägivallaennetuses Füüsilise vägivalla ohver pöördub abistavatest asutustest sagedamini tervishoiuteenuse osutaja poole enamasti vägivallast tingitud psühholoogiliste kaebuste või vigastuste tõttu. Sestap on tervishoiuvaldkonnal vägivallajuhtumite avastamisel ja takistamisel tähtis ja arvatust suurem roll. Selleks et tervishoiuteenuse osutaja vaatevälja sattunud ohver ei jääks abita, on vaja tagada vägivalla varane tuvastamine ja lahendada küsimused, mis puudutavad andmevahetust ja koostööd teiste asutustega ning toe pakkumist nii tervishoiuasutustes kui ka väljaspool neid. Tervishoiuasutuste roll vägivallaennetuses tuleb täpsemalt kokku leppida ja selgemalt määratleda. Analüüsitakse tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide teadmisi vägivallast, et kavandada täpsemad tegevused spetsialistide vägivallateadlikkuse kasvatamiseks. Baas- ja täiendkoolituse kaudu arendatakse tervishoiuasutuste töötajate (sh ämmaemandate) teadmisi naistevastasest vägivallast ja selle tervisemõjudest ning oskusi vägivalda märgata ja sellesse sekkuda. Tervishoiuasutuste töötajaid koolitatakse pakkuma ohvrile esmast tuge ning tegema koostööd tugiteenuse pakkujate ja õiguskaitsjatega. Vajaduse korral koostatakse asutustele eraldi juhised. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatele töötatakse välja töövahendid, mille abil märgata varakult vägivalda ja lapsepõlves toimunud väärkohtlemise mõjusid. Neid töövahendeid katsetavad kõigepealt esmatasandi spetsialistid (nt ämmaemandad, perearstid, -õed). Arendatakse tervishoiutöötajate valmisolekut, teadmisi ja oskusi tegelda vägivalla ohvrite ja toimepanijatega. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ja teiste ohvriabiteenuste kaudu jõutakse rohkemate seksuaalvägivalla ohvriteni, olenemata sellest, kas nad on pöördunud abi saamiseks õiguskaitseasutuste poole. Tervishoiu- ja õiguskaitseasutused ning ohvriabi lepivad kokku vägivallaohvrite andmete dokumenteerimise ja edastamise eesmärgid, reeglid ja korra. Arendatakse tervishoiutöötajate kasutuses olevaid vahendeid ohvritega seotud info dokumenteerimiseks ja ohvritele teenuste pakkumiseks. Alkoholi ja narkootikumidega seotud vägivalla ennetamiseks arendatakse töövahendeid ning muudetakse nõustamine ja ravi kättesaadavaks kogu Eestis. Arendatakse tervishoiuteenuse osutajate ja õiguskaitseasutuste koostööd, et tagada vaimse tervise probleemide ägenemise korral kiire reageerimine vägivallaepisoodide ennetamiseks. 20

21 14. Vägivallaennetuse poliitika mõju uurimine Vaja on andmeid ja uuringuid, et paremini mõista eri vägivallaliikide olemust, hinnata vägivalla ohvriks langemise trende ning seda, kuidas ja kelle puhul sekkumised toimivad ning mil moel parandada vägivalla ennetamise ja sellele reageerimise kvaliteeti. Vägivallakuritegude ja menetlusandmete statistika kvaliteeti tuleb parandada ja muuta need kättesaadavamaks, et suurendada andmete rolli vägivallavastase poliitika kavandamisel. Korraldatakse regulaarselt vägivalla leviku uuringuid ja konkreetsetele probleemidele keskendatud analüüse. Analüüsitakse vägivallakuritegude menetlus- ja karistuspraktikat, vägivalla toimepanijate retsidiivsust ning ennetus- ja sekkumismeetmete mõju. Tehakse rahvusvahelist koostööd, et kindlustada parima praktika kasutuselevõtt. Vägivallaennetuse poliitika kujundamisse ning ennetus- ja sekkumismeetmete arendamisse kaasatakse kannatanuid, sealhulgas küsides nende tagasisidet teenuste ja kohtlemise kohta. Uuendatakse õiguskaitsestatistika platvormi, parandatakse vägivallakuritegusid puudutavate andmete kvaliteeti ja avaandmete kättesaadavust. Vaja on paremat juhtumipõhist ülevaadet ja soopõhiste andmete kättesaadavust. i Vt Makarova, M (2020). COVID-19 teemaline küsitlus. 6. voor ( ). Riigikantselei üldraport. ii Soo, K (2010). Paarisuhtevägivald Eestis levik ja tagajärjed. iii Vt iv v Vt vi Vt vii Vt viii Vt ix Vt x arengustrateegia_eesti_2035_eelnou_uldosa.pdf xi xii Maailma Terviseorganisatsioon. The Public Health Approach. xiii Maailma Terviseorganisatsioon (2016). INSPIRE. Seven Strategies for Ending Violence Against Children. xiv Global status report on violence prevention, xv Euroopa Põhiõiguste Amet (2021). Euroopa kuriteoohvrite uuring. xvi Makarova, M (2020). COVID-19 teemaline küsitlus. 6. voor ( ). Riigikantselei üldraport. xvii Justiitsministeerium (2021). Kuritegevus Eestis xviii Ibid. 21

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

SISEMINISTEERIUM

SISEMINISTEERIUM ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksuaalselt, tööalaselt või kuritegevuseks ära kasutatud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU

44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU 44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA Seaduses ei ole antud pikimat ega lühimat menetlusaja pikkust. Inimõiguste

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18

KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18 KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18 Kriminaalpoliitika uuringud 18 KURITEGEVUS EESTIS 2013 Tallinn 2014 Koostajad: Andri Ahven, Urvo Klopets, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Jako Salla,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

69% KURITEGEVUS EESTIS % KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28

69% KURITEGEVUS EESTIS % KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28 69% KURITEGEVUS EESTIS 218 7% KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 28 KURITEGEVUS EESTIS 218 Tallinn 219 Koostajad: Andri Ahven, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Stanislav Solodov,

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

VVA_rakendusplaan_ _final 16.04

VVA_rakendusplaan_ _final 16.04 LISA 2. RAKENDUSPLAAN VÄGIVALLA VÄHENDAMISE ARENGUKAVA ELLUVIIMISEKS AASTATEL 2012 2014 EESMÄRK I 1. meede LASTE VASTU TOIMEPANDUD VÄGIVALLA VÄHENDAMINE JA ENNETAMINE Koolikiusamise tõkestamine Tegevused

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ) ja mai 2018 S

TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ) ja mai 2018 S TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ). 7.-8. ja 29.-30. mai 2018 Sihtgrupp: kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

1 Õppematerjal projektis IMPROVING VICTIM SUPPORT DURING CRIMINAL PROCEEDINGS: ANTI- TRAFFICKING TRAINING FOR CRIMINAL JUSTICE SYSTEM Tallinn 2015

1 Õppematerjal projektis IMPROVING VICTIM SUPPORT DURING CRIMINAL PROCEEDINGS: ANTI- TRAFFICKING TRAINING FOR CRIMINAL JUSTICE SYSTEM Tallinn 2015 1 Õppematerjal projektis IMPROVING VICTIM SUPPORT DURING CRIMINAL PROCEEDINGS: ANTI- TRAFFICKING TRAINING FOR CRIMINAL JUSTICE SYSTEM Tallinn 2015 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 MIS ON PEREVÄGIVALD?... 4

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

lapse6igused_FINAL

lapse6igused_FINAL Kas ma olen laps? Lapse õiguste konventsioon ütleb: Lapse õiguste konventsiooni järgi on lapsed kõik alla 18-aastased inimesed. Samas kasutatakse lastest rääkides ka teisi mõisteid: kõneldakse rinnalapsest,

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA AASTAL Sissejuhatus

RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA AASTAL Sissejuhatus RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA 2018. AASTAL Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse 11 lõike 2 kohaselt esitab riigi peaprokurör

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Programmi koostaja ja vastutaja Programmi eelnõu valmimise aeg Vormi sisu kasutamise selgitus Laste ja perede osakond Sotsiaalala asekantsler

Programmi koostaja ja vastutaja Programmi eelnõu valmimise aeg Vormi sisu kasutamise selgitus Laste ja perede osakond Sotsiaalala asekantsler Programmi koostaja ja vastutaja Programmi eelnõu valmimise aeg Vormi sisu kasutamise selgitus Laste ja perede osakond Sotsiaalala asekantsler 30.04.2019 Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 33 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING RE

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 33 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING RE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 3.2.2012 COM(2012) 33 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Vahehindamine ELi mitmeaastane programm

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem