Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2019

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2019"

Väljavõte

1 Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2019 (elanike hinnangute alusel) Tallinn Mai 2020

2 Projektgrupi koosseis: Elmar Orro, Ülo Mattheus, Aet Vanamölder, Marje Josing, Lia Lepane, Mati Reiman, Kiira Martens, Ingrid Niklus, Viivika Savina, Eva Priedenthal Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala Tallinn tel Copyright Eesti Konjunktuuriinstituut

3 SISUKORD 1. ILLEGAALSE ALKOHOLI TARBIMISE JA KAUBANDUSE UURING Legaalse alkoholi eelistamine Elanike eksperthinnangud alkoholi illegaalse kaubanduse kohta Illegaalse kaubanduse levik Illegaalse alkoholi isiklik tarbimine Illegaalse alkoholi kättesaadavus ja ostukohad Legaalse ja Illegaalse alkoholi hinnad Illegaalse alkoholi ostmine Illegaalse alkoholi osakaal kange alkoholi turul...20 Kokkuvõte...22 Lisa 1.1. Küsitlustulemuste protsentjaotused...24 Lisa 1.2. Küsitlustulemuste protsentjaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes...27 Lisa 1.3. Küsitletud kogumi iseloomustus ILLEGAALSETE SIGARETTIDE TARBIMISE JA KAUBANDUSE UURING Tubaka ja nikotiinitoodete tarbimine Sigarettide hankimine välismaalt Elanike kokkupuude salasigarettide tarbijatega Salasigarettide tarbimine Legaalsete sigarettide eelistamise põhjused Illegaalsete sigarettide tarbimine ja osakaal sigaretiturul Illegaalsete sigarettide osakaal sigaretiturul Kokkuvõte...50 Lisa 2.1. Küsitlustulemuste protsentjaotused...52 Lisa 2.2. Küsitlustulemuste protsentjaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes...57 Lisa 2.3. Küsitletud kogumi iseloomustus ÜMBRIKUPALKADE UURING Elanike hinnang ümbrikupalga probleemile Ümbrikupalkade levik Ümbrikupalga saamine Ümbrikupalgaga rahulolu Maksukaotus...74 Kokkuvõte...77 Lisa 3.1. Küsitlustulemuste protsentjaotused...78 Lisa 3.2. Küsitlustulemuste protsentjaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes...82 Lisa 3.3. Küsitletud kogumi iseloomustus...88

4 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1. ILLEGAALSE ALKOHOLI TARBIMISE JA KAUBANDUSE UURING Kuigi alkoholi salakaubanduse mahud on pikka aega olnud langustrendis, ei ole must turg päriselt ära kadunud. Salaalkoholi tarbimine kaldub järgima üldist majanduskeskkonda kui majanduse kasvutempo pidurdub, siis must turg suureneb või kui majandus kasvab, siis illegaalse alkoholi tarbimine väheneb. Nii ulatus eelmisest majanduslangusest väljumise aastatel salaalkoholi osakaal kuni neljandikuni kogu viina tarbimisest ja salaalkoholi tarbijad oli suhteliselt palju kuni 8 9% kõigist alkoholi tarbijatest. Majanduse headel aegadel, kui inimestel on tööd ja sissetulekud kasvavad, nõudlus salaalkoholi järele taas langeb, mida näitab illegaalse alkoholi tarbijate osakaalu vähenemine viimastel aastatel 3 5%-ni kõigist alkoholi tarbijatest. Positiivsele majandusolukorrale lisaks on salaalkoholi turgu survestanud ka Läti piirikaubandus, mis on loonud võimaluse hankida alkohoolseid jooke soodsamalt kui kodumaiselt turult. Alates aastast on oluliselt kasvanud Eesti elanike alkoholiostud Läti piiripoodidest, kuid see on toonud kaasa ka seadustega mitte päris kooskõlas olevaid tehinguid nagu alkoholi raha eest teistele ostmise või piiri tagant ostetud alkoholi edasimüümise. Niisugune tegevus ei ole seadusega kooskõlas, sest kuigi alkohol võib olla pärit teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ja sellisel juhul on kaupade liikumine üle piiri vaba, tuleb aktsiisikaupu müügiks tuues maksta aktsiisi. Kui seda ei tehta, pole rahaline tehing lubatud. Samas ei saa Lätist toodud alkoholi ka otseselt salaalkoholiks pidada, sest tegemist pole madalakvaliteedilise surrogaadiga, vaid see alkohol on pärit legaalsest allikast ja riiki toodud seaduslikult. Ebaseaduslik on vaid sellise joogi edasimüük. Käesolevas illegaalse alkoholi uuringus analüüsitakse elanike kokkupuuteid alkohoolsete jookidega, millel on otsesed salaalkoholi tunnused nagu ebaseaduslik valmistamine ja päritolu, samuti alkoholiga, mis on riiki toodud üle lubatud koguse ja edasi müüdud. Salaalkoholi määratluses on lähtutud sellest, et ostja on ise teadlik tarbitava alkoholi illegaalsest olemusest. Töös uuritakse salaalkoholi tarbimise põhjuseid ja tuuakse välja hinnanguline illegaalse alkoholi turumaht ja osakaal kogu viina müügist, samuti arvestatakse välja alkoholi salakaubandusega riigile tekitatud maksukaotused. Uuringu aluseks olnud küsitlus viidi läbi aasta detsembris. Elanikel paluti anda hinnanguid salaalkoholi üldise leviku kohta ning iseloomustada isiklikku kokkupuutumist illegaalse alkoholiga. Lisaks küsitlustulemustele on töös kasutatud veel Rahandusministeeriumi, Statistikaameti ja Eurostati andmeid ning Maksu- ja Tolliameti ning alkoholitootjate infot. Elanike küsitlusele ja statistilistele andmetele tuginedes on välja arvestatud illegaalse alkoholi osatähtsus kange alkoholi (viina) müügist, samuti riigile tekitatud maksukaotused. Sarnaseid illegaalse alkoholituru uuringuid on Eesti Konjunktuuriinstituut teinud alates aastast. Kirjalikult saadetud ja veebiküsitluse teel läbi viidud küsitlusele vastas kokku 1313 Eesti elanikku vanuses aastat. Representatiivsuse tagamiseks on tulemused vanuse, soo, rahvuse ja regiooni järgi kaalutud. Küsitlustulemuste üldjaotused on toodud lisas 1.1 ning sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes valikuliselt lisas 1.2. Küsitletud kogumi iseloomustus on esitatud lisas

5 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1.1. LEGAALSE ALKOHOLI EELISTAMINE Alkoholi müük on Eestis väheste riigi poolsete piirangutega ja enamikul täiskasvanud inimestest ei ole probleemi hankida oma kodu lähedalt legaalset alkoholi. Aastatel tõsteti alkoholiaktsiisi väga kiiresti, mis suurendas märgatavalt alkoholi jaehindasid. Varimajandust see aga olulisel ei suurendanud, sest samal kasvasid oluliselt ka palganumbrid ja tekkis Läti piirikaubandus, kust oli võimalik soodsa hinnaga alkoholi osta. Seega on salaalkoholi turg oma tähtsust järjest kaotanud, mida kinnitavad ka elanike hulgas läbi viidud küsitluse tulemused. Küsitluse järgi tarbis Eesti elanikest aastal alkoholi 86%, ehk sama palju kui eelnenud aastalgi. Illegaalse alkoholi tarbijad moodustasid eelmisel aastal 2% kõigist alkoholitarbijatest, mis on väikseim näitaja kõigi toimunud küsitluste jooksul. Eelnevatel aastatel ( ) jäi salaalkoholi ostjate osakaal vahemikku 3 5%, enne aastat aga veelgi kõrgemale (vahemikku 6 9%, vt joonis 1.1). Joonis 1.1. Legaalse ja illegaalse alkoholi vahel valiku tegemine (% alkoholi tarbijatest) Käesolevas uuringus on salaalkoholina käsitlenud kanget alkoholi, mis on kas ebaseaduslikult piiri tagant sisse toodud või ka ise valmistatud (puskar). Mitmel viimasel aastal on alkoholi piirikaubanduse tulemusena toimunud ka Lätist alkoholi raha eest kaasatoomist või siis edasimüümist, mida ei saa samuti pidada seaduslikuks, sest selle pealt ei maksta aktsiisimaksu. Samas ei saa Lätist toodud alkoholi otseselt pidada salaalkoholiks, kuna selle puhul on toote hankimine ja riiki toomine igati seaduspärane, ebaseaduslik on aga sell alkoholiga teostatud rahaline tehing ning sellega seotud maksude tasumata jätmine. Kuigi alkoholi tuuakse Lätist endiselt raha eest tuttavatele ja ka edasimüümiseks, vähenes seda teinud inimeste osakaal aastal oluliselt. Küsitluse järgi langes sõpradele-tuttavatele raha eest alkoholi toonud vastajate osakaal 18%-le ja edasimüügiks toonud vastajate osakaal 0,7%-ni (2018. aastal oli see vastavalt 27% ja 1,9%, vt joonis 1.2). 5

6 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Joonis 1.2. Lätist alkohoolsete jookide ostmise eesmärk (% Lätis alkoholi ostnutest) 45,0 40,0 38,7 36, ,0 32,0 % 30,0 25,0 24,2 27,1 20,0 18,3 15,0 10,0 5,0 0,0 Sõpradele ja tuttavatele kingituseks Sõpradele ja tuttavatele raha eest 1,9 0,5 0,7 Edasimüügiks Järgnevalt uuriti põhjuseid, miks elanikud eelistavad legaalset alkoholi. Selleks esitati küsimustikus põhjuste loetelu, mis tuli järjestada vastavalt olulisusele. Kaks kõige levinumat argumenti on varasemates uuringutes olnud põhimõtteline hoiak mitte osta illegaalset alkoholi ja salaalkoholi ohtlikkus tervisele. Nii oli ka aastal, kui salaalkoholi tarbimisest hoidumise põhjustest olid esikohal selle kahjulikkus tervisele (nii vastas 74% legaalse alkoholi tarbijatest) ja põhimõtteline otsus salaalkoholi mitte osta (73% legaalse alkoholi tarbijatest, vt joonis 1.3). Sealjuures on just terviseohtu puutuva aspekti esiletoomine teinud suhteliselt suure tõusu (2018. aastal oli vastajaid 61%). Mõnevõrra vähem oli neid vastajaid, kes tõid välja, et salaalkoholi kvaliteet on halb (61%) ning üle poole legaalse alkoholi eelistajatest põhjendas oma eelistust asjaoluga, et salaalkoholi ostmisega toetatakse kuritegevust (57%) või ka piisava majandusliku võimekusega osta legaalset alkoholi (54%). Vähem kui pooled vastajatest ei osta salaalkoholi aga seetõttu, et sellega rikutakse seadust (43%) või kardetakse piirikontrollis vahelejäämist (39%). Kõige vähem mõjutab küsitluse järgi legaalse alkoholi tarbimise hoiakuid sõpruskonna halvustav suhtumine salaalkoholi tarbimisse (21%) ning ebamugavused salaalkoholi hankimisel (12% legaalse alkoholi tarbijatest). Üldiselt eelistati legaalset alkoholi valdavalt kõikides sotsiaal-demograafilistes gruppides (vt Lisa 1.2.1). 6

7 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Joonis 1.3. Legaalse alkoholi eelistamise põhjused (% legaalse alkoholi tarbijatest, kelle hinnangul oli põhjus väga oluline) Salaalkohol on tervisele ohtlik Põhimõtteliselt ei osta salaalkoholi Salaalkoholi kvaliteet on halb Salaalkoholi ostmisega toetatakse kuritegevust Majanduslik olukord võimaldab osta legaalset Salaalkoholi ostmisega rikutakse seadust Piirikontrollis vahelejäämise risk Sõpruskonna halvustav suhtumine salaalkoholi Salaalkoholi pole kerge saada % 7

8 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1.2. ELANIKE EKSPERTHINNANGUD ALKOHOLI ILLEGAALSE KAUBANDUSE KOHTA Illegaalse alkoholikaubanduse ulatuse uurimiseks on võimalused piiratud, kuid kaudsete hinnangute saamiseks on EKI teinud elanikkonna hulgas spetsiaalseid küsitlusi. Nende küsitlustega selgitatakse välja inimeste hinnanguid ja seisukohti salaalkoholi leviku ja tarbimise kohta ühiskonnas. Nii kogutud informatsioon võimaldab hinnata illegaalse alkoholi tarbimise põhijooni, analüüsida salaalkoholi levikut ja tarbimist ning nendega toimunud muutusi ajas. Sarnaselt varasemate uuringutega käsitletakse ka käesolevas uuringus illegaalse alkoholina kanget alkoholi, mis on ebaseaduslikult valmistatud või riiki toodud. Lätist raha eest toodud alkohoolseid joogid antud kontekstis arvesse ei lähe Illegaalse kaubanduse levik Kuna alkoholi salakaubandus on varjatud olemusega ja täpseid andmeid on raske saada, tuleb järelduste tegemiseks kasutada kaudseid infokilde. Nii võib illegaalse alkoholikaubanduse levikut hinnata näiteks selle kaudu, kui palju puutuvad elanikud kokku illegaalse alkoholi ostjatega või teavad ise salaalkoholi müügikohti. Muutused nende näitajate osas lubavad teha järeldusi alkoholi salakaubanduse leviku ulatuse kohta ning analüüsida arenguid aasta küsitluses kinnitas 9% vastanutest, et nende tutvusringkonnas on salaalkoholi ostvaid inimesi, samas kui 75% vastanutest ei teadnud mitte ühtegi salaalkoholi ostjat (vt tabel 2.1). Kui võrrelda eelmiste aastatega, siis vähenes salaalkoholi ostjaid tundvate inimeste osakaal aastal oluliselt (2018. aastal oli selliseid vastajaid 14%). Eriti hakkab silma nende vastajate osakaalu langus, kes teadsid vaid mõnda illegaalse alkoholi ostjat kui eelnevatel aastatel moodustasid sellised vastajad enam kui kümnendiku kõigist vastajatest, siis aastal oli neid vaid 8%. Vaadates pikemat perioodi on näha, kuidas salaalkoholi ostvate inimeste teadjaid on tunduvalt vähemaks jäänud nii oli neid aastal 41% ja veel aastalgi 23% vastajatest (vt joonis 2.1). Tabel 2.1. Illegaalse alkoholi ostjate teadmine (% vastanutest) Teab paljusid Teab mõnda Ei tea kedagi Ei oska öelda Kokku

9 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Joonis 2.1. Illegaalse alkoholi ostjate teadjaid ajavahemikul (% vastanutest) Salaalkoholi ostjaid teadsid enam madalama haridustaseme- ja sissetulekuga elanikud, mehed ja aastased isikud. Nii tundis salaalkoholiostjaid 13% meestest (naistest 5%) ja 10% aastastest inimestest, neist seejuures paljusid 2%. Vastanute jaotused soo ja vanuse lõikes on ära toodud joonistel 2.2 ning lisas Joonis 2.2. Illegaalse alkoholi ostjate teadmine soo ja vanus järgi (% vastanutest) % Keskmine Mehed Naised aastased aastased aastased 9 65 aastased ja vanemad Jah, tean mõnda Jah, tean paljusid Sarnaselt salaalkoholi ostjatele omatakse vähem informatsiooni ka illegaalse alkoholi müüjate ja müügikohtade osas ning selliste inimeste osakaal, kes neid teadsid, on langenud viimase kahe aastaga enam kui kaks korda kui aastal teadis salaalkoholimüüjaid või müügikohti 9% vastanutest, siis aastal vaid 4% (vt tabel 2.2). Sarnaselt salaalkoholi ostjatega on ka teadlikkus illegaalse alkoholi 9

10 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus levitajatest ja turustamiskanalitest pikema perioodi võrdluses märgatavalt vähenenud. Nii oli kümme aastat tagasi (2009) salaalkoholi müügikohti või müüjaid teadvate inimeste osakaal 14% ning veelgi varasemal ajal, näiteks aastal koguni 26% (vt joonis 2.3). See viitab ühemõtteliselt salaalkoholi tähtsuse ja osakaalu vähenemisele üldises alkoholitarbimises. Tabel 2.2. Illegaalse alkoholi müügikoha või müüja teadmine (% vastanutest) Teab Ei tea Kokku Joonis 2.3. Illegaalse alkoholi müügikoha või müüjate teadjaid ajavahemikul (% vastanutest) Salaalkoholi müügikanalitest olid sagedamini informeeritud Kirde-Eesti ja ka Kesk-Eesti elanikud (vastavalt 8% ja 7% vastanutest), samuti ka muust rahvusest elanikud (6% vastanutest) ja vanemaealised inimesed (üle 65-aastastest 6%). Veel eristusid illegaalse alkoholi müüjate või müügikohtade enama teadmisega mehed (7%), aga ka madalama haridustasemega ning madalamasse tulugruppi kuuluvad inimesed (I ja II taseme haridusega vastajatest 6% ja kuni 500 eurot netosissetulekuga leibkonnaliikme kohta saanud vastajatest 8%). Vastanute jaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes on ära toodud joonistel 2.4 ja 2.5. ning lisas Vähenenud on illegaalse alkoholi osakaal kogu kange alkoholi tarbimisest see moodustas küsitletute eksperthinnangul aastal 20%. Salaalkoholi osatähtsus on langenud järjest kahel viimasel aastal, ning on ligi kolmandiku võrra madalam kui kümme aastat tagasi (2009. aastal oli see 28%, (vt tabel 2.3). Sellest veelgi varasemal perioodil on illegaalne alkohol elanike kange alkoholi tarbimisest moodustanud oluliselt suurema osa, nii näiteks aastal oli see 41%. 10

11 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Joonis 2.4. Illegaalse alkoholi müügikoha/müüja teadmine piirkonna järgi (% vastanutest) % Keskmine Põhja Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti Joonis 2.5. Illegaalse alkoholi müügikoha/müüja teadmine rahvuse ja vanuse järgi (% vastanutest) % Keskmine Eestlased Muu rahvus aastased aastased aastased 65 aastased ja vanemad Tabel 2.3. Illegaalse alkoholi tarbimise osakaal üldises kangete alkohoolsete jookide tarbimises Eestis elanike eksperthinnangute alusel (vastanute keskmine) % 32% 32% 28% 28% 28% 28% 24% 27% 22% 20% 11

12 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Järgnevalt paluti elanikel hinnata, millised abinõusid võiks riik rakendada, et võidelda tulemuslikumalt salaalkoholi leviku ja tarbimise vastu. Kõige efektiivsemaks on läbi aastate peetud karistuste karmistamist salaalkoholi tootjatele, vahendajatele ja müüjatele ning seda meedet pooldati kõige enam ka aastal (64% vastanutest). Järgmistest abinõudest peeti olulisemaks põhjendada inimestele rohkem salaalkoholi kahjulikust tervisele (52% vastanutest) ning piiri- ja politsei kontrolli tugevdamist (43% vastanutest). Kui eelnevatel aastatel soovitasid paljud vastajad kiire alkoholiaktsiisi tõstmise taustal salaalkoholiga võitlemiseks alkoholiaktsiise hoopis langetada, siis aasta küsitluse järgi see nii aktuaalne enam polnud ja alkoholiaktsiisi langetamist pidas salaalkoholi ohjamisel vajalikuks vaid 38% vastanutest (2018. aastal 59%, aastal 54%). Sama palju oli ka neid vastajaid, kes arvasid, et salaalkoholi ostjaid tuleks trahvida või siis peaks rohkem selgitama, et salaalkoholi ostmisega petetakse riiki ja toetatakse varimajandust. Ülevaade elanike hinnangutest salaalkoholi vastaste meetmete kohta aastal ja eelnevatel aastatel on tabelis 2.4. Tabel 2.4. Elanike hinnangud, mida tuleks teha salaalkoholiga võitlemiseks (% vastanutest, vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Suurendada karistusi salaalkoholi tootjatele, vahendajatele ja müüjatele Rohkem selgitada avalikkusele, et salaalkohol on kahjulik tervisele Tugevdada kontrolli piiril Suurendada politseikontrolli Vähendada legaalse alkoholi aktsiise Rohkem selgitada avalikkusele, et salaalkoholi ostmisega petetakse riiki ja toetatakse varimajandust Trahvida salaalkoholi ostjaid Mitte midagi ei tuleks teha

13 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1.3. ILLEGAALSE ALKOHOLI ISIKLIK TARBIMINE Elanike eksperthinnangutele lisaks uuriti ka inimeste endi kokkupuutumist illegaalse alkoholiga, sealhulgas ostukäitumist, illegaalse alkoholi tarbimise või mittetarbimise põhjuseid, informeeritust müügikohtade ja hindade suhtes ning joogieelistusi. Taolise personaalse info kogumine nõuab diskreetsust ja neile vastamine võib olla ka paljudele vastumeelne, kuid siiski lubab otse tarbijatelt saadud informatsioon küllaltki täpselt hinnata salaalkoholi tarbimismustreid, kättesaadavust, hindu jm salaturuga seotud eripärasid Illegaalse alkoholi kättesaadavus ja ostukohad Teatavasti piiratakse elanike riskikäitumise vähendamiseks legaalse alkoholi kättesaadavust hindade ning tarbimis- ja müügipiirangute kaudu. Nii on alkohoolsetele jookidele kehtestatud aktsiisimaks, mis suurendab jookide lõpphinda ja viidud sisse üleriiklik müügikeeld kauplustes ajavahemikul kella 22-st kuni 10-ni. Alkoholiaktsiise tuleb reeglina perioodiliselt tõsta, seda eriti majanduskasvu tingimustes, kui elanike sissetulekud suurenevad. See tagab, et alkoholi hind suureneb käsikäes koos tarbijate kasvava ostujõuga. Eestis toimus ajavahemikul väga kiire alkoholiaktsiiside suurenemine, mis tõi kaasa aktiivse Läti piirikaubanduse. Piirikaubanduse laienemisega koos kasvas lisaks enda tarbeks mõeldud alkoholi ostudele ka raha eest teistele alkoholi kaasatoomine. Selline tegevus pole aga seaduslik, sest maksmata jäetakse riigile aktsiisimaks. Samas ei ole teisest Euroopa Liidu riigist toodud alkoholi näol tegemist klassikalises mõistes salaalkoholiga, sest selle päritolu ja riiki toomine iseenesest on igati seaduslik, ebaseaduslik on vaid selle edasimüümine. Seetõttu on siinses uuringus vaadeldud tarbimiskäitumise külje pealt traditsioonilist illegaalset alkoholi, mis on riiki smugeldatud või ebaseaduslikult valmistatud ning mida on teadlikult tarbitud. Kui tavaolukorras oleks kiirest alkoholiaktsiiside kasvust tulenev alkohoolsete jookide jaehinna tõus toonud kaasa salaalkoholi tarbimise suurenemise, siis Eestis seda ei juhtunud kiirelt arenenud Läti piirikaubanduse tõttu. Läti piiripoodidest saadav alkohol osutus sobivaks asenduseks odavamate alternatiivide soovijatele. Eestis 2019.aasta juulist rakendunud 25%-ne aktsiisilangetus kangele alkoholile, õllele ja lahjale alkoholile soodustas enne Lätist oste teinud tarbijate tagasipöördumist Eesti legaalsele turule. Siiski toimib teatud määral edasi ka salaalkoholi turg, kuigi piirikaubandusest ja Eesti aktsiisilangetusest tulenev turusituatsioon on sundinud salaturu hinnataset allapoole tulema. Samas ei ole hinnalangus salaalkoholi kaubitsejatele ka suuremaks takistuseks, sest makse nende jookide pealt ei tasuta niikuinii. Salaturu täielik kadumine ei ole tõenäoline, sest alati võib leiduda inimesi, kes otsivad vaid soodsaimat hinda ega hooli joogi päritolust ega kvaliteedist. Illegaalse alkoholi hankimiseks on välja kujunenud teatud kohad, kuid nagu eelpool välja tuli, on salaalkoholi ostukohtade ja müüjate kohta info omajate osakaal järjest vähenenud. Läbi aastate on kaks kõige levinumat salaalkoholi ostmiskohta olnud kas tänavad või müüja kodud. Nii oli ka aastal, kuid selgelt on näha, et eelistuseks on kujunenud tänavamüük ja 43% illegaalse alkoholi ostjatest tegi oma ostud käest-kätte tänaval. Müüja kodudest salaalkoholi hankinud tarbijate osakaal on aga jäänud väiksemaks. Mõnevõrra eksisteerib salaalkoholi kaubandust veel ka kauplustes, kioskites ja turgudel, kus 13

14 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus on salaalkoholi hankinud umbes kümnendik selle tarbijatest. Salaalkoholi on veel soetatud baaridest ja pubidest, aga ka sotsiaalmeedia gruppidest, kuid nendest kanalitest on jooke hankinud siiski vaid mõni protsent illegaalse alkoholi ostjatest Legaalse ja illegaalse alkoholi hinnad Ametlikult müüdavat alkoholi maksustatakse peale käibemaksu ka aktsiisimaksuga. Aktsiisimaksu rakendamisega soovib riik suurendada alkohoolsete jookide müügihindu, et piirata tarbimist, lisaks on aktsiis koos käibemaksuga üheks riigieelarve tulude allikaks. Alkoholi aktsiisimäärasid on Eestis reeglina tõstetud kord iga aasta alguses ja enne aastat oli tõusumääraks 5%. Aastatel suurenes kange alkoholi aktsiisimäär 15% võrra aastas ja aastal kasvas see 10% (samal aastal suurenes aga õlle aktsiisimäär kokku 87% ja lahja alkoholi aktsiisimäär 60%). Selleks ajaks oli Läti piirikaubandus saavutanud laia leviku, mille piiramiseks aastal aktsiisimäärade tõusu otsustati pidurdada ja kange alkoholi aktsiisimäärasid suurendati vaid 5% ehk poole vähem võrreldes plaanituga. See mõjutas olukorda piirikaubanduses aga vähe ja seetõttu jäeti aasta algul alkoholi aktsiis üldse tõstmata ning sama aasta juulist langetati nii kange kui lahja alkoholi aktsiisimäärasid 25% võrra. Selliste meetmete tulemusel hakkas alkoholi hind Eesti siseturul aasta teises pooles ka langema. Samas näitab analüüs, et näiteks viina jaehind ei langenud sama palju kui oleks eeldanud aktsiisilangetus kui võrrelda aktsiisi osakaalu viina keskmise hinnaga, siis on näha, et kui eelnevatel aastatel moodustas aktsiis selgelt üle poole viina lõpphinnast, siis peale aktsiisilangetust alla poole. Nii moodustas alkoholi aktsiis viina jaehinnast aastatel %, 2019.aasta teisel poolel aga vaid 46% (vt joonis 3.1). Sellegipoolest muutis aktsiisimäärade langetamine legaalse alkoholi võrreldes piiritaguse alkoholiga ja ka salaalkoholiga konkurentsivõimelisemaks. Joonis 3.1. Aktsiisi suurus ja osakaal 40% kangusega viinas ja Eestis müüdud legaalse viina keskmine jaehind (eurot 0,5 liitrise pudeli kohta ja protsent) euro 12,00 10,00 8,00 6,00 4,00 2,00 0,00 aktsiis jaehind aktsiisi osakaal jaehinnas ,84 9,11 9, ,07 8,15 7,10 6, ,78 5,02 5,02 4,34 3,78 3,76 3, I pa 2019 II pa % 14

15 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Järgnevalt võrdleme lähemalt legaalse ja illegaalse viina hinnatasemeid. Legaalse alkoholi osas on aluseks EKI poolt kauplustes tehtud hindade vaatlus, mida viiakse läbi neli korda aastas. Illegaalse alkoholi hinnad on saadud küsitluse käigus salaalkoholi ostjatelt. Parema ülevaate saamiseks konkureerivatest hindadest on võrdlusesse lisatud ka odavamate viinade keskmised jaehinnad Läti piiripoodides, mis on kogutud piirikaupluste kodulehekülgedelt. Nagu eelpool kirjeldatud, hakkas viina jaehind langema peale aasta juulis toimunud aktsiisimäära langetust. Seni, isegi aasta esimesel poolel, kui aktsiise enam ei suurendatud, jätkas viina hind ikka veel kasvamist. Kokkuvõttes aga möödunud aastal viina hinnad langesid, seejuures madalama hinnaklassi viina hinnad langesid keskmise hinnaklassi viinadega võrreldes pisut enam, vastavalt 16,1% ja 10,4% (vt joonis 3.2). Kui illegaalse alkoholi hinnad püsisid viimastel aastatel suhteliselt paigal, siis aktsiisilangetusest tulenev viinade jaehinna langus sundis allapoole tulema ka salaviina hindu. Nii väheneski illegaalse viina keskmine hind aastal viiendiku võrra, tasemele 6,99 eurot liitri eest ( 21%). Selline hinnatase oli salaviinal viimati kümme aastat tagasi. Illegaalse ja legaalse viina hinnaerinevus on kasvanud alates aastast. Kui madalama hinnaklassi legaalne viin maksis aastal salaviinast 23% enam, siis 2019.aastal oli see juba 85% kallim. Illegaalse alkoholi turukonkurentsi ja seeläbi ka salaalkoholi hinda on mõjutanud kindlasti ka Läti piirikaubandus. Kuigi hinnad Läti piiripoodides on aastatega kasvanud, on need jäänud siiski madalamaks kui Eesti jaekaubanduses. Sarnaselt Eestiga vähendas ka Läti valitsus aasta teises pooles kange alkoholi aktsiise ja seetõttu muutusid ka neil viina hinnad mõnevõrra odavamaks. Võrreldes Eesti madalama hinnaklassi viinadega, olid aasta lõpus Läti piiripoodides müüdavate odavamate viinade hinnad 21% odavamad, samas salaalkoholiga võrreldes 46% kallimad (2018. aasta lõpus oli Läti viin Eesti viinast 34% odavam ja salaviinast 15% kallim). Joonis 3.2. Alkohoolsete jookide keskmised hinnad (eurot liitri kohta) 24,00 euro/liiter 20,00 16,00 12,00 16,67 18,78 20,38 20,78 * 18,62 11,69 13,44 14,76 15,42 * 12, ,50 10,58 8,85 8,89 9,18 10,21 * 10,18 8,00 6,99 4, ,00 Legaalne Eesti viin keskmine hinnaklass Legaalne Eesti viin madalam hinnaklass Salaviin Viin Läti piiripoes (Laua Viin) * Keskmine hind novembris 15

16 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Illegaalse alkoholi tarbimine Salaalkoholi tarbimise suurimaks motivaatoriks on alati olnud soodsam hind. Nii pidas ka aastal salaalkoholi odavamat hinnataset võrreldes legaalse alkoholiga väga oluliseks ostupõhjuseks 69% illegaalse alkoholi ostjatest (vt joonis 3.3). Mõnevõrra oluliseks pidas salaalkoholi soodsamat hinda 25% ja ebaoluliseks vaid 6% illegaalse alkoholi ostjatest. Samas on illegaalse alkoholi madalat hinnataset tähtsustavate tarbijate osakaal näiteks ülemöödunud aastaga võrreldes langenud (2017. aastal oli soodsam hind väga oluliseks ostupõhjuseks 94%-le illegaalse alkoholi ostjatele). Suhteliselt kõrgelt hindasid illegaalse alkoholi ostjad ka salaalkoholi müüja usaldusväärsust, mida pidas ostmisel väga oluliseks 62% illegaalse alkoholi ostjatest. Alla poole (45%) oli neid illegaalse alkoholi ostjaid, kes pidasid väga oluliseks ostupõhjuseks seda, et salaalkohol kvaliteet on samaväärne legaalse alkoholiga. Nimetatud arvamine on küll viimaste aastatega kahanenud aastal oli selliseid tarbijaid 48% ja aastal 71%. Vähenenud on ka salaalkoholi kerge kättesaadavus ostuargumendina aastal pidas seda väga oluliseks vaid 17% illegaalse alkoholi ostjatest (2018. aastal 28% ja aastal 33%). Joonis 3.3. Illegaalse alkoholi ostmise põhjused (% illegaalse alkoholi ostjatest, kes pidasid põhjust väga oluliseks) % Salaalkohol on odavam Salaalkoholi müüja on usaldusväärne Legaalse ja illegaalse alkoholi kvaliteet on sama Salaalkohol on kergesti kättesaadav Kui analüüsida illegaalse alkoholi ostjate osakaalu alkoholi tarbijatest, siis on see eelnevatel aastatel jäänud stabiilselt 3 5% vahele aasta küsitluse järgi on salaalkoholi tarbijate osakaal alkoholitarbijatest aga veelgi langenud, moodustades viimasest 2% ja kellest pooled ostsid salaalkoholi väga harva ja pooled vahetevahel (vt joonis 3.4). Oluliselt enam oli salaalkoholi tarbijaid varasematel perioodidel nagu ajavahemikul (7 8%) ning 2000-ndate aastate alguses (näiteks aastal 13%). 16

17 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Joonis 3.4. Illegaalse alkoholi ostmine (% alkoholi tarbijatest) % Ostis pidevalt Ostis vahetevahel 4 1 Ostis väga harva Võrreldes varasemate perioodidega on viimastel aastatel olnud kaduvväike selliste tarbijate osakaal, kes tarvitavad salaalkoholi pidevalt. Valimi keskmisena oli salaalkoholi pidevaid ostjaid viimati arvestataval määral 2013.aastal (1%). Salaalkoholi tarbisid teistest mõnevõrra enam mehed (3%), vanemaealised (üle 66-aastastest 3%) ja madalama haridustasemega elanikud (I ja II taseme haridusega vastajatest 3%). Saamaks informatsiooni selle kohta, kas illegaalse alkoholi ostmine on olnud enda initsiatiiv või rohkem juhuslikku laadi, küsiti käesoleva uuringu käigus küsiti illegaalse alkoholi ostjatelt selle kohta, mil viisil illegaalse alkoholi ostmiseni jõuti. Antud vastustest selgus, et enamjaolt näidatakse salaalkoholi ostmisel ise aktiivsust üles. Nii otsis illegaalse alkoholi ostmiseks ise ostuvõimalusi 48% salaalkoholi ostjatest, neile lisandus veel 25% tarbijaid, kes ise ostmise kõrvalt ostsid ka müüa pakutud salaalkoholi. Natuke üle neljandiku (27%) oli neid vastajaid, kes ise ostuvõimalusi ei otsinud ja ostsid vaid müüa pakutud salaalkoholi (vt joonis 3.5). Joonis 3.5. Illegaalse alkoholi ostmine ostuviisi järgi (% illegaalse alkoholi ostjatest) Otsisin ise ostuvõimalusi ja pakuti ka müüa 25% Otsisin ise ostuvõimalusi 48% Pakuti müüa 27% 17

18 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Välismaalt toovad inimesed alkoholi kaasa küll peamiselt enda tarbeks, aga esineb ka selle toomist teistele raha eest. Kuigi lubatud piires välismaalt toodud alkoholi toomine on lubatud, ei tohi seda teistele edasi müüa. Küsitlusest selgus, et tuttavate poolt välismaalt toodud alkoholist oli aastal kõige sagedamini ostetud teisi kangeid alkohoolseid kooke (5,2% alkoholitarbijatest), selle joogigrupi ostjate osakaal kasvas aastaga ka kõige enam (2018. aastal ostis teisi kangeid alkohoolseid jooke 3,4% alkoholi tarbijatest, vt joonis 3.6). Joonis 3.6. Teiste kaudu välismaalt alkohoolsete jookide ostmine (% alkoholi tarbijatest) 7,0 6,0 5,3 5, % 5,0 4,0 3,0 3,9 4,1 3,2 3,4 2,8 2,7 2,0 1,0 1,8 1,2 0,4 0,6 0,0 Õlu Viin Teised kanged alkohoolsed joogid Vein, vahuvein Siider Long drink, kokteilid Teiste välismaalt toodud joogigruppide ostmine vähenes, välja arvatud long dringid. Kui 2018.aastal oli enim õlle ostjaid (5,3%), siis aastal vähenes eraisikute poolt välismaalt toodud õlle ostjate osakaal 3,9%-ni. Reeglina on neid inimesi väga vähe, kes tarbivad ainult salaalkoholi. Ikka tarbitakse salaalkoholi kõrval vähem või rohkem ka legaalset alkoholi, mida on kinnitanud kõik senised uuringud. Salaalkoholi tarbimismahu hindamiseks annab alust teadmine, kui suure osa moodustab illegaalne alkohol kogu kange alkoholi tarbimisest. Salaalkoholi ostjate poolt antud hinnangute keskmisena oli see aastal 29% (vt tabel 3.1). Kui vaadata pikemaajalist trendi, siis on salaalkoholi osakaalu kogu kange alkoholi tarbimisest hinnatud väga ebaühtlaselt ja see on erinevatel aastatel moodustanud nii viiendiku, neljandiku kui ka ligi poole tarbimisest. Üldises plaanis võib märgata tendentsi, et salaalkoholi osakaal on olnud kõrgem nõrgema majanduskasvuga aegadel (näiteks aastatel ), samas kui tugevama majanduskasvu aastatel on see madalam (näiteks aastatel ) aasta illegaalse alkoholi osakaalu kõrge tase oli mõnevõrra erandlik, mida mõjutas ilmselt tippu jõudnud Lätist müügiks toodud alkoholi tarbimine. Teisest küljest on viimastel aastatel kange alkoholi tarbimine ise olnud langustrendis, mistõttu kujunebki illegaalse alkoholi osakaal mõnevõrra kõrgemaks. Lähemalt on illegaalse alkoholi turuosast ja selle muutustest juttu 1.4. peatükis. 18

19 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Tabel 3.1. Isiklik illegaalse alkoholi tarbimise osakaal kangete alkohoolsete jookide kogutarbimises (illegaalse alkoholi tarbijate hinnangute keskmine) % 26% 17% 26% 25% 19% 16% 48% 29% Läbi aastate on illegaalse alkoholi ostudest suurima osa moodustanud viin, salapiiritust ja puskarit on ostetud aga vähem (vt joonis 3.7). Salaviina ostjad moodustasid aastal 55% kõigist illegaalse alkoholi ostjatest, puskariostjad 29% ja salapiirituse ostjad 16%. Kahel viimasel aastal on olnud täheldatav varasemaga võrreldes puskariostjate osakaalu suurenemine, mis on tulnud salaviina ostjate arvelt. Puskari ostjad moodustasid ligikaudu kolmandiku illegaalse alkoholi ostjatest, samas kui salaviina ostjad umbkaudu poole. Varasematel aastatel on salaviina eelistajaid olnud kuni 80% ja isegi üle selle. Joonis 3.7. Illegaalse alkoholi ostude jaotus jookide lõikes (% illegaalse alkoholi ostjatest) 100% 80% Puskari ostjad 60% 40% 20% Salapiirituse ostjad Viina ostjad 0%

20 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1.4. ILLEGAALSE ALKOHOLI OSAKAAL KANGE ALKOHOLI TURUL Illegaalse alkoholi turgu ei ole lihtne hinnata, sest erinevalt legaalsest majandustegevusest ei kajastu illegaalse turu tegevused ametlikus statistikas ning seetõttu jääb üle infot koguda vaid elanikelt. Samas ei pruugi elanikelt saadud andmed olla objektiivsed, arvestades ühiskonna taunivat hoiakut illegaalse tarbimise suhtes, mis mõjutab kindlasti teatud määral elanike antud hinnanguid ja seisukohti. Käesolevas uuringus esitatud illegaalse alkoholi tarbimismahu analüüsi aluseks on niisiis elanike käest küsitluse teel saadud hinnangud, mis peegeldavad vastajate isiklikke kogemusi salaalkoholi tarbimisel, samuti ekspertarvamusi illegaalse alkoholi tarbimise ja leviku kohta ühiskonnas üldisemalt. On eeldatud, et vastajatelt saadud isikliku tarbimisega seotud hinnangud väljendavad elanike poolt teadlikult tehtud otsuseid ja käitumisviise illegaalsete alkohoolsete jookide tarbimisel. Sellele lisanduvad siiski ka Lätist toojate käest ostetud alkohoolsed joogid, mida tarbija tavaliselt illegaalseks ei pea (ja mis seda kvaliteedi mõttes ei olegi). On arusaadav, et selline küsitluse teel saadud informatsioon subjektiivne ja arvestama peab, et vastused võivad sisaldada reaalse olukorra peegeldamise kõrval ka soovmõtlemist ja probleemide mahavaikimist. Nii ongi küsitluses haaratud kaks vaadet: vastaja enda käitumine ja vastaja hinnang teiste inimeste tarbimisele. Küsitlusega saadud info põhjal on tuletatud salaalkoholi võimalik turumaht nii koguselises kui ka rahalises ekvivalendis, samuti võrreldud seda kogu viinaturuga. Traditsiooniline salaturg põhineb kangel alkoholil ja see on ka käesolevas uuringu subjektiks. Kanget salaalkoholi tarbitakse peamiselt legaalse viina asemel ja seepärast võrreldakse siin töös illegaalse alkoholi turuosa kogu viinaturu mahuga (legaalne ja illegaalne viin kokku, sh ka Lätist toodud viin). Lisaks teadlikele ostudele on illegaalse kaubanduse mahtudes ja maksukaotustes võetud arvesse ka see kange alkohol, mida hangiti mitteteadlikult (juhtumid kus enda hinnangul salaalkoholi mitte ostnud isik märkis ankeedis, et oli teise isiku käest ostnud välismaalt toodud alkoholi). EKI hinnangul vähenesid Eesti elanike ostetud illegaalse alkoholi kogused aastal märgatavalt, moodustades kokku 0,8 miljonit liitrit. Tabel 4.1. Kange alkoholi illegaalse kaubanduse maht ja arvestuslik maksutulukaotus Näitaja Ühik Illegaalse kaubanduse osakaal viina turumahust Illegaalse kaubanduse maht % mln l 1,8 1,7 1,4 1,4 1,2 1,3 1,2 0,8 mln 14,2 13,0 10,8 13,5 13,1 11,7 10,7 5,8 Riigieelarvesse laekumata aktsiis mln 9,4 9,4 8,2 9,6 9,6 11,3 10,8 6,6 Riigieelarvesse laekumata käibemaks mln 4,4 4,2 3,6 4,3 4,3 4,3 4,1 2,4 20

21 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Arvestades salaviina turumahu vähenemist ja legaalne siseriikliku viinamüügi kasvu aastal, langes illegaalse viina osakaal kogu tarbitud viina suhtes tasemele vahemikus 12 14%. Selline tase on ligemale kolmandiku madalam võrreldes eelmiste aastate näitajatega. Varasemate aastate hinnangud ning illegaalset alkoholiturgu iseloomustavad näitajad on toodud tabelis 4.1. Illegaalse alkoholi turumahu võrdlusbaasiks on legaalse viina siseriiklik müük, millest on maha arvestatud turistide poolt kaasa ostetud ja kohapeal tarbitud viinakogused ning millele on juurde lisatud Eesti elanike viinaostud välismaalt. EKI andmetel müüdi Eestis aastal legaalselt 7,9 miljonit liitrit viina, millest turistid ostsid kauplustest ja laevadelt 4,4 miljonit liitrit, lisaks sellele tõid Eesti elanikud välismaalt kaasa 2,3 miljonit liitrit viina. Salaalkoholi tarbijate osakaal langes aastal märgatavalt ja see tõi kaasa ka illegaalse alkoholi mahtude vähenemise. Salaalkoholi turumaht langes esmakordselt miljonist liitrist allapoole, moodustades 0,8 miljonit liitrit. Koos mahtudega vähenes ka illegaalse alkoholi rahaline käive, mida mõjutas lisaks veel salaalkoholi müügihindade langus. Illegaalse alkoholituru tõttu jäävad riigil saamata maksututulud, mis muidu oleks alkoholimüügi pealt laekunud. Kui salaalkoholi asemel oleks tarbitud legaalset alkoholi, oleks riigieelarvesse täiendavalt laekunud 9 miljonit eurot maksutulu (6,6 miljonit eurot alkoholiaktsiisi ja 2,4 miljonit eurot käibemaksu) 1. Riigieelarvesse laekunud alkoholiaktsiisist moodustas salakaubanduse tõttu laekumata jäänud aktsiis aastal natuke alla 3%. 1 Laekumata maksusummade arvestuse aluseks on võetud illegaalse alkoholituru osakaalu vahemikhinnangu alampiir. 21

22 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Kokkuvõte Illegaalse alkoholi suurema tarbimise ajad on jäänud möödunud sajandisse ja juba üheksakümnendate aastate lõpust alates hakkas alkoholi salaturg kiiresti vähenema. Näiteks kui aastal oli salaalkoholi ostnud 36% alkoholitarbijatest, siis aastal oli salaalkoholi tarbijate osakaal langenud 3%-ni. Järgnenud majanduskriis tõstis aastaks salaalkoholi ostjate määra 9%-le, kuid seejärel langes see uuesti tasemele 3 5%. Küsitluse järgi oli aastal illegaalset alkoholiostnud 2% alkoholitarbijatest ning ülejäänud 98% olid ostnud vaid legaalset alkoholi. Salaalkoholi leviku vähenemisele on kaasa aidanud nii tarbijate parem elujärg kui ka suurenenud teadlikkus, mis hoiab inimesi eemal tundmatu päritoluga ja tihti ebakvaliteetsest alkoholist. Nõudlust salaalkoholi järele on vähendanud ka Läti piirikaubandus, mis on laialt levinud ja pakub soodsat alternatiivi traditsioonilisele salaturule. Siiski on ka piirikaubandus teatud määral seotud ebaseadusliku alkoholikaubandusega, näiteks kui tuttavatele tuuakse raha eest alkoholi kaasa või kaasatoodud alkoholi müüakse edasi. Ehkki Lätist kui Euroopa Liidu liikmesriigist võib suurtes kogustes alkoholi sisse tuua, ei või seda edasi müüa ega teha teisi tehinguid, kui riigile ei tasuta aktsiisimaksu. Seda aga eraisikud ei tee ning seega ei ole Lätist raha eest alkoholi toomine ega selle edasimüümine seaduspärane. Samas ei saa Lätist raha eest toodud alkoholi pidada otseselt ka illegaalseks alkoholiks, nagu on salaja kolmandatest riikidest sisse toodud viin või omavalmistatud puskar. Enamasti pole inimesed teadlikudki sellest, et Lätist toodud alkoholi võidakse käsitleda illegaalsena ja nii peegeldavad käesoleva uuringu tulemused peamiselt elanike teadlikke ja teadvustatud seoseid salaalkoholiga. Kõige rohkem mõjutab salaalkoholi ostmist madalam hind võrreldes legaalse alkoholiga ja seda on näidanud ka viimased küsitlused aastal pidas salaalkoholi odavust väga oluliseks ostupõhjuseks 69% illegaalse alkoholi ostjatest. Salaalkoholi ostuargumentidest järgnes müüja usaldusväärsus, mida hindas väga oluliseks 62% salaalkoholi ostjatest. Alla poole ehk 45% oli neid tarbijaid, kes ostsid illegaalset alkoholi põhjusel, et pidasid selle kvaliteet samaväärseks legaalse alkoholiga. Kõige vähem mõju avaldas illegaalse alkoholi ostmisele selle kerge kättesaadavus (17%). Salaalkoholi tarbijaid oli teiste piirkondadega võrreldes natuke enam Kesk-Eestis (4% alkoholitarbijatest). Enam oli salaalkoholi tarbijaid veel üle 65-aastaste (3%), meeste (3%) ja madalama haridustasemega elanike hulgas (3% I ja II haridustasemega alkoholitarbijatest). Illegaalsest alkoholist tarbiti aastal endiselt kõige rohkem salaviina, mille ostjad moodustasid 54% kõigist salaalkoholi ostjatest (puskariostjad moodustasid 30% ja salapiirituse ostjad 16%). Kuna tavapärast alkoholiaktsiisi tõusu aasta alguses ei toimunud ja juulis langetati kange alkoholi aktsiisi omakorda 25%, siis mõjutas see ka viina jaehindu kauplustes. Aktsiisipoliitika tulemusel langesid odavama hinnaklassi viina hinnad kauplustes keskmiselt 16% ja keskmise hinnaklassi viina hinnad 10%. Samas tõi legaalse viina hinnalangus kaasa salaviina keskmise hinna alanemise neljandiku võrra ( 21%) ja see muutis legaalse ja illegaalse viina hinnavahed varasemaga võrreldes suuremaks. Salaalkoholi levinuimateks ostukohtadeks on olnud tänavad ja müüjate kodud. Ka aastal osteti nendest kanalitest salaalkoholi kõige enam, kuid olulisemaks on kujunenud tänavamüük, kus salaalkoholi oli hankinud 43% kõigist illegaalse alkoholi ostjatest (2018. aastal 53%). Seevastu on märgatavalt kahanenud salaalkoholi ostmine müüjate kodudest (2019. aastal 17% illegaalse alkoholiostjatest, aastal 47% illegaalse alkoholi ostjatest). 22

23 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Elanike vähenenud kokkupuutumist illegaalse alkoholi valdkonnaga näitab ka see, et oma tutvusringkonnas teatakse harvem salaalkoholi ostjaid ja omatakse vähem informatsiooni illegaalse alkoholi müügikohtadest. Nii langes salaalkoholi ostjaid teadvate vastanute osakaal aastal 9%-ni (2018. aastal oli see 14%), illegaalse alkoholi müügikohti või müüjaid teadvate elanike osakaal langes aga 4%-ni (2018. aastal oli see 6%). Vaadates pikemaajalist trendi, on langustendents märkimisväärne, sest kümne aastaga (alates aastast) on salaalkoholi ostjaid tundvate inimeste osakaal langenud 23%-lt 9%-ni ja illegaalse alkoholi müügikohti teadvate elanike osakaal 14%-lt 4%-le. Käesolevas töös võrreldi illegaalse alkoholi tarbimist viina sisetarbimisega (sh salaalkohol ja välismaalt toodud viin), millest on turistide alkoholitarbimine välja jäetud. EKI hinnangul moodustas aastal illegaalne alkohol viina turumahust 12 14% (nii Eestis ja välismaalt ostetud kui ka illegaalsest viinast kokku), mis tulenes ühelt poolt salaviina koguste vähenemist, kuid teiselt poolt legaalse viina müügimahtude suurenemisest. Illegaalset alkoholi müüdi hinnanguliselt kokku 0,8 miljonit liitrit ja võrreldes eelneva aastaga langesid müügikogused kolmandiku võrra. Salaalkoholi käive moodustas hinnanguliselt 5,8 miljonit eurot ja riigil jäi alkoholi salakaubanduse tõttu maksudena saamata 9 miljonit eurot aastal alanud Läti piirikaubandus muutis põhjalikult alkoholi turustamiskanaleid Eestis ja väljakujunenud ostuharjumusi. Piirikaubandus on pakkunud illegaalsele alkoholiturule tõhusat konkurentsi ja sundinud salakaubandust koomale tõmbuma. Kindlasti mängib salaturu kahanemisele kaasa ka elanike teadlikkuse kasv salaalkoholi kahjulikkuse kohta, samuti riigi tõhusad ja pidevad kontrollimeetmed illegaalse alkoholituru üle. 23

24 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus küsitluse vastuste jaotustabelid Küsitlustulemuste protsentjaotused Lisa 1.1 SALAALKOHOLI KAUBANDUS EESTIS KAS TEIE TUTVUSRINGKONNAS ON INIMESI, KES OSTAVAD SALAALKOHOLI? (% vastanutest) Jah, tean paljusid 1 Jah, tean mõnda 8 Ei tea kedagi 75 Ei oska öelda 16 KUI SUUREKS TE HINDATE SALAALKOHOLI (viina, piirituse, puskari) OSA EESTI ELANIKE ÜLDISES KANGE ALKOHOLI TARBIMISES? Osakaal tarbimises 0% 10 % 20 % 30 % 40 % 50 % 60 % 70 % 80 % 90 % 100 % 7% 38% 26% 17% 6% 3% 1% 1% 0% 0% 0% Vastanute jaotus Vastajate keskmine: 20,1% KAS TEIE ISIKLIKULT TEATE MÕNDA PIDEVALT TEGUTSEVAT SALAALKOHOLI MÜÜGIKOHTA VÕI MÜÜJAT? (% vastanutest) Jah 4 Ei 96 MIDA TULEKS TEIE HINNANGUL TEHA SALAALKOHOLIGA VÕITLEMISEKS? (% vastanutest; vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Suurendada karistusi salaalkoholi tootjatele, vahendajatele ja müüjatele 64 Rohkem selgitada avalikkusele, et salaalkohol on kahjulik tervisele 52 Tugevdada kontrolli piiril 43 Suurendada politseikontrolli 43 Vähendada legaalse alkoholi aktsiise 38 Rohkem selgitada avalikkusele, et salaalkoholi ostmisega petetakse riiki, toetatakse varimajandust 38 Trahvida salaalkoholi ostjaid 38 Mitte midagi ei tuleks teha 3 24

25 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus ELANIKE KOKKUPUUTUMINE SALAALKOHOLIGA KAS TE OSTSITE AASTAL SALAALKOHOLI? (% alkoholi tarbijatest) Ei ole ostnud 98 Ostsin väga harva 1 Ostsin vahetevahel 1 Ostsin pidevalt 0 KUIDAS TE SALAALKOHOLI OSTSITE? (% illegaalse alkoholi ostjatest, vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Otsisin ise ostuvõimalusi 48 Pakuti ostmiseks 27 Otsisin ise ostuvõimalusi ja pakuti ka müüa 25 KUI TE EI OSTNUD AASTAL SALAALKOHOLI, SIIS KUI OLULISED ON TEIE JAOKS JÄRGMISED PÕHJUSED? (% legaalse alkoholi tarbijatest) Väga Mõnevõrra Ei ole Ei oska oluline oluline oluline öelda Salaalkoholi pole kerge saada Salaalkoholi kvaliteet on halb Salaalkohol on tervisele ohtlik Minu sõprusringkond suhtuks sellesse halvustavalt Salaalkoholi ostmisega rikuksin seadust Piirikontrollis vahelejäämise risk Majanduslik olukord võimaldab osta legaalset alkoholi Pean endast lugu ja põhimõtteliselt ei osta salaalkoholi Salaalkoholi ostmisega toetaksin kuritegevust KUI TE OSTSITE AASTAL SALAALKOHOLI, SIIS KUI OLULISED ON TEIE JAOKS JÄRGMISED PÕHJUSED? (% illegaalse alkoholi ostjatest) Väga Mõnevõrra Ei ole Ei oska oluline oluline oluline öelda Salaalkohol on odavam Salaalkohol on minu jaoks kergesti kättesaadav Legaalse alkoholi ja salaalkoholi kvaliteet on sama Salaalkoholi müüja on usaldusväärne

26 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus KUI TE OSTSITE AASTAL SALAALKOHOLI, SIIS MIDA KONKREETSELT? (% illegaalse alkoholi ostjatest; vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Viina 54 Piiritust 15 Puskarit, hansat 28 MILLISE OSA MOODUSTAS SALAALKOHOL TEIE KANGE ALKOHOLI KOGUTARBIMISEST VIIMASEL POOLAASTAL? Osakaal kogutarbimises 0% 10 % 20 % 30 % 40 % 50 % 60 % 70 % 80 % 90 % 100 % 0% 45% 21% 13% 6% 0% 0% 0% 0% 11% 4% Illegaalse alkoholi ostjate jaotus Illegaalse alkoholi ostjate keskmine: 29,23% KUST TE TAVALISELT SALAALKOHOLI OSTATE? (% illegaalse alkoholi ostjatest; vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Käest kätte (tänavalt) 43 Turult 10 Kauplustest, kioskitest 14 Baaridest, pubidest 3 Müüja kodust 17 Sotsiaalmeedia gruppidest 3 MILLISE HINNAGA TE OSTSITE VIIMATI SALAALKOHOLI? Viina 0,5-liitrine pudel keskmiselt 3,50 eurot Piiritust 1,0-liitrine pudel keskmiselt 4,74 eurot Puskar 0,5-liitrine pudel keskmiselt 4,03 eurot 26

27 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Küsitlustulemuste protsentjaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes Lisa 1.2 Illegaalse alkoholi ostmine aastal (% alkoholi tarbijatest) Lisa Ei ostnud Ostis väga harva Ostis vahetevahel Ostis pidevalt Keskmiselt Regioon Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti Rahvus eestlased mitte-eestlased Vanus aastased aastased aastased aastased Sugu naised mehed Haridus I II taseme haridus III taseme haridus Leibkonnaliikme netosissetulek kuus kuni üle

28 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Illegaalse alkoholi ostjate teadmine (% vastanutest) Lisa Teab paljusid Teab mõnda Ei tea kedagi Ei oska öelda Keskmiselt Regioon Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti Rahvus eestlased mitte-eestlased Vanus aastased aastased aastased aastased Sugu naised mehed Haridus I II taseme haridus III taseme haridus Leibkonnaliikme netosissetulek kuus kuni üle

29 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Pidevalt tegutseva illegaalse alkoholi müügikoha või müüja teadmine (% vastanutest) Lisa Teab Ei tea Keskmiselt 4 96 Regioon Põhja-Eesti 3 97 Kesk-Eesti 7 93 Kirde-Eesti 8 92 Lääne-Eesti 2 98 Lõuna-Eesti 5 95 Rahvus eestlased 4 96 mitte-eestlased 6 94 Vanus aastased aastased aastased aastased 6 94 Sugu naised 2 98 mehed 7 93 Haridus I II taseme haridus 6 94 III taseme haridus 4 96 Leibkonnaliikme netosissetulek kuus kuni üle

30 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Illegaalse alkoholi ostukohad (% illegaalse alkoholi ostjatest. Vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Lisa Käestkätte (tänavalt) Turult Kauplustest, kioskitest Baaridest, pubidest Müüja kodust Sotsiaalmeedia gruppidest Keskmiselt Regioon Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti Rahvus eestlased mitte-eestlased Vanus aastased aastased aastased aastased Sugu naised mehed Haridus I II taseme haridus III taseme haridus Leibkonnaliikme netosissetulek kuus kuni üle

Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus (elanike küsitluse põhjal)

Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus (elanike küsitluse põhjal) Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Eestis 2015 (elanike hinnangute alusel) Tallinn Mai 2016 Aruande koostajad: Elmar Orro,

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Microsoft Word - Paalimaa.M.doc

Microsoft Word - Paalimaa.M.doc Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Mari Paalimaa AKTSIISIGA MAKSUSTAMISE MÕJUD ALKOHOLITURU ARENGUTELE TAASISESEISVUNUD EESTIS Lõputöö Juhendaja: Enno Puhm, MSc Kaasjuhendaja: Uno Silberg, PhD Tallinn

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Mõned mõtted maksudest

Mõned mõtted maksudest Edukas ettevõtja on aus ettevõtja Tallinna Ettevõtluspäev 2012 Jaan Krinal Näide palgast Millest räägime Miks me makse maksame Mida me saame maksude eest Tulumaks ja tuludeklaratsioon. Sotsiaalmaks. Ettevõtlusest,

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Krediidipoliitika turu-uuring 2013 Krediidiinfo AS

Krediidipoliitika turu-uuring 2013 Krediidiinfo AS Krediidipoliitika turu-uuring 18.02. Kokkuvõte Krediidipoliitika turu-uuring viidi läbi ajavahemikul 05.02. 08.02. Valimisse valiti juhuvaliku teel 5000 Eestis registreeritud ja tegutsevat ettevõtet Tulemustest

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

MergedFile

MergedFile Maanteeamet ja Maksu- ja Tolliamet teevad koostööd Maanteeametile esitatud andmete kontrollimisel, täpsustamisel ja teavitamisel. Koostööd rakendatakse sõidukitele, mis on viimase 6 aasta jooksul Euroopa

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused

Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH Rävala 6 19080 Tallinn Estonia tel +372 681 4650 fax +372 667 8399 E-mail eki@ki.ee Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid

Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid PÄEVAKAJALISED SÜNDMUSED JA ERINEVAD INFOKANALID Tellija: Avatud Eesti Fond TALLINN September www.saarpoll.ee SISUKORD UURINGU TAUST... Uuringu metoodika... UURINGU PÕHITULEMUSED... 7. Uudiste jälgimine

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Creating presentations with this template...

Creating presentations with this template... EfTEN Kinnisvarafond AS portfelli hindamise kokkuvõte 2014 juuni HINDAMISTULEMUSE LÜHIKOKKUVÕTE Hindamisprotsessi tulemusel leitud EfTEN Kinnisvarafond portfelli (va hindamishetkel arendusfaasis olevad

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Euroseire1_aruanne.ppt

Euroseire1_aruanne.ppt Faktum & Ariko Sisukord Uuringu taust. Slaid Üldkokkuvõte. Slaid. Suhtumine Eesti kuulumisse Euroopa Liitu. Slaid. Suhtumine euro kasutuselevõttu Eestis. Slaid. Euro toetuse argumendid. Slaid. Euro kasutuselevõtu

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc) Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Microsoft Word - Otsus 39-L Neste kohta.doc

Microsoft Word - Otsus 39-L Neste kohta.doc PEADIREKTOR Ärakiri Ärisaladused on välja jäetud Otsus Tallinn 27.07.2005.a nr 39-L Mootorikütuste jae- ja hulgimüügi kaubaturu konkurentsiolukorra analüüsi lõpetamine ja ettekirjutuse tegemata jätmine

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

PÕHIKOOL (7. 9. KLASS) JA GÜMNAASIUM TEADLIK TARBIJA Ühiskonnaõpetus, majandusõpe (integreeritult ka teised õppeained) Õppe eesmärk: Omandada teadmise

PÕHIKOOL (7. 9. KLASS) JA GÜMNAASIUM TEADLIK TARBIJA Ühiskonnaõpetus, majandusõpe (integreeritult ka teised õppeained) Õppe eesmärk: Omandada teadmise PÕHIKOOL (7. 9. KLASS) JA GÜMNAASIUM TEADLIK TARBIJA Ühiskonnaõpetus, majandusõpe (integreeritult ka teised õppeained) Õppe eesmärk: Omandada teadmised tarbija õigustest ja kohustustest. Arendada õpilaste

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem