Tallinna 10, Kuressaare / registrikood / / /
|
|
- Marek Mölder
- 2 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Lugupeetud Kaia Sarnet, Triin Lepland, Eleri Kautlenbach ja teised Eesti mereala planeeringu koostajad Kuressaares Edastame Saaremaa valla, Muhu valla, Ruhnu valla, Saare Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Meretööstuse Liit MTÜ ja Energiaühistu TÜ poolt ühispöördumise täiendusteks/parandusteks kõnealuses Eesti mereala teemaplaneeringus. Valitsus on seadnud ambitsioonikad eesmärgid tuuleenergia mahu järsuks kasvuks. Üldise praktika kohaselt saavutatakse planeerimis- ja keskkonnamõju hindamise lahendused kompromissina kogukondadega. Hetkel on arendajad jäetud tuuleparkide vastastega üksi vaidlema. Valitsus võiks anda sõnumi: nõustudes tuugenitega meres, saate põhivõrgu rajamise kaudu korraliku varustuskindluse ja liitumisvõimalused. See on saarte majandusarengu eelduseks. Olemas on Ida-Viru ja Kagu-Eesti ettevõtlusprogrammid, ent saartel puudub isegi liitumisvõimalustega riigi 330 kv põhielektrivõrk, olles strateegilisele tuule- ja päikeseressursile kõige lähemal. Meretuuleparkide arendamine Eestis on rohepöörde kontekstis sisuliselt vältimatult vajalik. Ilma meretuuleparke rajamata ei ole Eestis elektritootmine kasvõi omatarbe rahuldamiseks järgmistel aastakümnetel realistlik ning Eesti muutuks elektrit importivaks riigiks (nagu viimastel aastatel on juhtunud) koos sellega kaasnevate negatiivsete mõjudega majanduses, elu-olus ja julgeolekus. Meretuuleparkide arendamine toob kaasa Eesti põhivõrgu põhimõttelise ümberkujundamise ajalooline elektritootmise raskuspunkt nihkub Kirde-Eestist Lääne-Eestisse ning selle toimimiseks peab muutuma ka ülekandesüsteem. Eesti vetes peaks EL Läänemere kavade kohaselt loodama 7GW tuuleenergia võimsust (Eesti riiklik energia ja kliimakava aastani 2030). Vajadus suurendada taastuvenergia tootmist meretuuleparkide abil annab võimaluse, et võrguühendus rahvusvahelise merevõrguni tehakse avamere tuuleenergiaks planeeritud sihtpiirkonnale üle Hiiu- ja Saaremaa. Eesti valmiva merealade planeeringu ja investorite huvi kohaselt on suurim tuuleenergia potentsiaal ümber saarte, ent Elering tutvustab mereparkide liitumispunktidena Harku, Lihula ja Kilingi-Nõmme alajaamu. Oleksime tuuleenergia investorite suhtes paremas konkurentsipositsioonis, kui annaksime liitumisvõimalused Saare- ja Hiiumaa 330 kv rannikualajaamadesse. Need järgiksid geograafiliselt Klaipeda Ventspilsi telge ja annaksid võimalusi investeeringute kaasamiseks muuhulgas päikeseelektrijaamade, vesinikrakenduste, serverparkide, vesiviljeluskomplekside, biotehnoloogia rakenduste, energiamahukate tööstuste jms. rajamisel. Vastasel juhul pole investoritel kallimate liitumistingimuste tõttu põhjust valida miljardite investeerimiseks Eestit. Taanis ja Saksamaal ei jäeta liitumiskulusid vaid arendaja kanda. Lisaks peaks merealade planeering hõlmama ka maismaa-rannikul soovitavaid arenguid. Merealade tuleviku planeerimisel tuleb ette näha kõiki võimalusi Eesti meremajanduse pikaajalise rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks. Mereriigi tõrgeteta toimimiseks peaks olema läbi mõeldud merealadel asuvate arenduste teenindamiseks vajalikud taristulahendused sadamad, veeteed, maismaaligipääsud, samuti tuuleparkide, vesiviljelusrajatiste ja teiste valdkondlike arenduste teenindus- ja logistiline võrk, mis pakuks merealale asjakohast ja kvaliteetset kaldateenust.
2 PÖÖRDUMISE ALLKIRJASTANUD ORGANISATSIOONIDE ETTEPANEKUTE KOOND: 1. Meretuuleparkide loomisega liigub elektritootmine Kirde-Eestist Lääne-Eestisse, kuid selle toimimiseks puudub saartel ülekandesüsteem. Selmet kanda üksnes talumiskohustust, tuleb saartel välja arendada planeeritavate meretuuleparkide/taastuvenergiaüksuste liitumispunktide ja 330kv võrguühendused, et tagada saarte energiavarustuskindlus ning majanduse ja elu-olu arenguvõimalusi avardavad tingimused. Meie hinnangul on üheks väga atraktiivseks meretuulepargi Eesti põhivõrguga ühendamise variandiks uue võimsa (330 kv) ülekandesüsteemi rajamine maismaal läbi Saaremaa. Atraktiivsus ei seisneks ainuüksi mõistlikkuses meretuuleparkide jaoks, vaid see avaks mitmeid uusi võimalusi ka paljudele teistele ettevõtetele Saaremaal nii olemasolevatele tegutsejatele kui ka täiesti uutele valdkondadele ja tegevustele. Sisuliselt tekiks Saaremaale väga suure võimsusega elektri ülekandesüsteem, mis avab võimalused ka väga suure tarbimismahuga liitujatele ja avaks võimalused täiendavateks investeeringuteks. Meretuuleparkide elektriühendused rajatakse väga töökindlatena, mistõttu oleks ka tarbimissuunal tagatud väga hea varustuskindlus. Üldkontseptsioonina pakume ühe võimaliku lahendusena välja alljärgneva ülekandesüsteemi võimaluse: Olemasoleva Lihula Virtsu õhuliini ja alajaamade rekonstrueerimine/arendamine. Uus merekaabel trassil Virtsu Kagu-Saaremaa. Kagu-Saaremaa all peame silmas Laimjala piirkonna rannikut, kus merekaabel suunduks Saaremaa maismaale. 330 kv õhuliin Laimjala piirkond Lääne-Saaremaa (Karala-Üüdibe rannikulõik). 330 kv õhuliin võiks võimalikult palju kulgeda samas trassis ja olla maksimaalselt integreeritud olemasoleva 110 kv õhuliiniga. 330 kv alajaam Lääne-Saaremaal, kust lähtuvad merekaablid meretuuleparki. Eelnev kontseptsioon on väga esialgne ja üks võimalikest lahendustest ning arvukad detailid vajavad täpsustamist. Konkreetsed liinide asukohad, alajaamade asukohad, integreerimine olemasoleva Saaremaal asuva elektrisüsteemiga (sh. seotus alajaamades) jms. on veel detailselt lahendamata. 2. Nõustume ja toetame, et tuuleenergeetika peab merel olema prioriteet, kuid sama olulisena ja samas ajaraamis tuleks seal ette näha, et seda võivad merel arendada ka kogukonnad ise. Palume täiendada planeeringu punkti selliselt, et kogukondlik energiatootmine oleks samuti lähiaja prioriteetseks suunaks ja võimaluseks. Tunnustame, et planeering kajastab põgusalt ka hajaenergeetikat ning märgib, et pikemas perspektiivis võib hajaenergeetika olla oluliseks arengusuunaks, mis võimaldab näiteks rannikukogukondadel arendada oma vajadusi katvaid energialahendusi. Ka Euroopa Liidu direktiividega nähakse ette kodanike energiaühenduste (uuenenud elektrituru direktiivis) ja taastuvenergiakogukondade (uuenenud taastuvenergia direktiivis) soodustamist. Kogukondlik energiatootmine on oluline viis suurendada taastuvenergia tootmist, aga veelgi olulisemaks võib pidada asjaolu, et see aitab suurendada ühiskonna aktsepteeritust taastuvenergiale ja seega ka rohepöördele. Kogukonnaenergeetika mudel on rakendatav juba täna, mistõttu peame oluliseks, et planeering kajastaks hajaenergeetikat aktuaalsemana kui kaugemas tulevikus
3 potentsiaali omava suunana. Hetkel on punktis toodud taastuvenergia tootmise suunistes lähiaja prioriteediks eelkõige tuuleenergeetika, pikemas perspektiivis laiemad taastuvenergia tootmisvõimalused (näiteks päikese- ja laineenergia) ning alles seejärel nimetatud kaugema tulevikuvisioonina hajaenergeetika arendamist merealal, mis võimaldab näiteks rannikukogukondadel arendada oma vajadusi katvaid energialahendusi. 3. Soovime, et merealade planeering oleks terviklik, sisaldades kõiki vajalikke mõjuanalüüse ja hinnanguid, langetamaks põhjendatud otsus energeetikavõrgustiku rajamiseks. Kaasnevaid mõjuanalüüse/hinnanguid ei saa edasi lükata hoonestusloa protsessi, ega seada kohustuseks kohalikele omavalitsustele, vaid need tuleb ära teha merealade planeeringu käigus, kuivõrd muidu ei täida planeering oma peamist ülesannet, milleks on energeetikavõrgustiku rajamiseks sobivate alade määratlemine. Mereplaneeringu algatanud Vabariigi Valitsuse korralduses on kirjas, et planeeringuga määratakse kindlaks, kus ja mis tingimustel mingeid tegevusi ellu viiakse. Mereala planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise välja töötamise kavatsuses (KSH VTK) on kirjas, et mereala ruumilisel planeerimisel tuleb arvestada rannikukogukondade pikaajaliste ruumiliste vajaduste ja väärtustega, mis mõjutavad rannikuala kasutust ja elukeskkonna atraktiivsust ning erinevate tegevuste elluviimist merealal. Täna pole selgelt välja toodud olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga. Näiteks nähakse küll ette meretuuleparkide tulekut, millele on seatud niiöelda sotsiaalne puhver (11,1 km rannajoonest), kuid selle puhvri mõju ja visualiseeringuid pole hinnatud. Viidates planeeringule, selgub vaba vaatevälja jätmise võimalikkus ja asukoht visuaalsete mõjude hindamisel hoonestusloa menetluse käigus, millele eelnevalt tuleb teha maastike inventuur. Viidates planeeringu KSH-le aga ei tohiks hoonestusloa etapis arendaja maastikke inventeerida, vaid seda tuleks teha mingil üldisemal tasandil, näiteks valla üldplaneeringu raames. Et kohalikud omavalitsused ei saa oma planeeringutes merd planeerida, nende üldplaneeringute lähteülesanded on juba ammu lukus või suisa planeeringud valmis ning tuulepargi arendajad ei saa ilma maastiku hindamiseta edasi liikuda, siis on tegemist absurde konstruktsiooniga, mille tulemusel pole võimalik planeeringut rakendada. Ometigi peaks planeeringu ülesandeks olema konkreetse suunise andmine, kuhu saab meretuulikuid püstitada. 4. Soovime, et merealade planeering ei seaks ohtu laeva- ja lennuühendust mandri ja saarte vahel. Transport saartele sõltub paljuski ilmastikust. Vähendamaks transporti veelgi keerulisemaks tegevaid faktoreid, tuleb arvestada lennu-ja laevakoridoridega ning võimalusel neid mitte muuta, vaid valida arendamisel prioriteetseks alad, mis ei jää saarte põhiliste transpordikoridoride ette.
4 5. Merealade ekspluateerimisega tekkiva täiendava potentsiaali parimaks rakendamiseks tuleb planeerida ja kavandada ka merealadel asuvate arenduste teenindamiseks vajalikud taristulahendused sadamad, veeteed, maismaaligipääsud sadamatele jms. Merealade planeering peab hõlmama ka maismaa-rannikul soovitavaid arenguid. Merealade tuleviku planeerimisel tuleb ette näha kõiki meretööstuses tekkivaid võimalusi Eesti meremajanduse pikaajalise rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks. Eelkõige on oluline, et Eestisse jääb ka merele ehitatavate tuuleparkide, vesiviljelusrajatiste ja teiste valdkondlike arenduste teenindus- ja logistiline võrk. See nõuab täiendavaid planeeringuid rannikualade, teede- ja elektrivõrkude ning tuleviku tööjõuvajadusi arvestavate õppekavade arendamiseks, millele seni on vähe tähelepanu pööratud. Mereriigi tõrgeteta toimimise tagatiseks on läbi mõeldud, kaasaegne ja aastaringselt kasutatav sadamate ja veeteede võrk, mis pakub lisaks meresõiduohutuse tagamisele ka asjakohast ja kvaliteetset kaldateenust. Täna on Eesti sadamate potentsiaal rakendamata, muuhulgas ka meri-meri tegevusvaldkondades, kus kogu logistikaahel on seotud meritsi toodud ja meritsi viidavatele materjalidele/toormele/toodetele lisandväärtuse andmisega piirkonnas asuvate ettevõtete poolt. 6. Meretuulepargi olemasolu võib põhjustada kitsendusi muule majandustegevusele konkreetses piirkonnas ja see tuleb kompenseerida, saavutamaks laiem kogukondlik kokkulepe soovitud arengute käivitumiseks. Palume planeering siduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ette valmistatava seaduseelnõuga seoses meretuuleparkide talumistasuga kohalikele elanikele ja omavalitsustele. On mõistetav, et meretuulepargi olemasolu võib põhjustada kitsendusi muule majandustegevusele konkreetses piirkonnas, näiteks traalpüügile. Sellisel juhul tuleks mõjutatud ettevõtjatele ette näha põhjendatud määral kompensatsioon, mille jaoks on võimalik kasutada osa tuuleparkide hoonestustasust. Seejuures on oluline arvesse võtta, et tuulepargi olemasolu võib sadama operaatori, aluste omanike jt. jaoks majandustegevuse mitmekesistumise tõttu tõenäoliselt kujuneda märkimisväärseks täiendavaks tuluallikaks. 7. Palume planeeringusse jätta sisse võimalus arvestada ka uute perspektiivikate tehnoloogiate rakendamisega taastuvenergia ja kliimaeesmärkide täitmisel. Planeering ei tohiks olla seotud ainult ühte liiki tehnoloogiatega ja täna üldtuntud võimalustega, mistõttu palume planeeringu konteksti käsitleda laiemalt taastuvenergeetika vaatest ja mitte eelistada üht lahendust teisele. Palume meretuuleparkideks sobivaks markeeritud alade juures käsitleda võimalusi ka teistsugusteks energiatootmisviisideks ja muuhulgas käsitleda neid alasid ka kui erinevateks vesiviljeluslahendusteks sobivaid. Muu maailma eeskujul saaks näiteks vesiviljelusüksusi/kalakasvatusi meretuuleparkides otse varustada energiaga, kalakasvatussumpasid kinnitada tuugenite jalamitele ja ühendada tuuleparkide kui ka vesiviljelusüksuste hooldus/teenindus. Selliselt saaks energia tootmiseks planeeritud alasid topelt kasutada ja on võimalik mujal merel koormust vähendada.
5 8. Soovime, et meretuuleparkide kontekstis määratletaks ära ka tuulepargi amortisatsioonijärgsed tegevused ja muu hoolduse ning käitlusega seonduv. Leiame, et planeering peaks käsitlema ka tuuleparkide tulevase võimaliku sulgemise ehk töö lõpetamise teemat. Erinevate mõjuuuringute kontekstis tuleks arvesse võtta ka tuuleparkide nn. sulgemise mõjud ja kaasnevad tegevused, muuhulgas lammutamise/demonteerimise/teisaldamise kohustus. Lugupidamisega Mikk Tuisk Jaanus Tamkivi Raido Liitmäe Ain Saaremäel Andre Nõu Heiki Kukk Rainer Paenurk Robert Pajussaar Peeter Sääsk Märt Helmja Saaremaa vallavanem Saaremaa vallavolikogu esimees Muhu vallavanem Muhu vallavolikogu esimees Ruhnu vallavanem Ruhnu vallavolikogu esimees Saare Arenduskeskus SA juhatuse liige Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ juhatuse liige Eesti Meretööstuse Liit MTÜ juhatuse liige Energiaühistu TÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemEesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v
Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemVõrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener
Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemPowerPoint Presentation
MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
RohkemAlatskivi Vallavalitsus
PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017
RohkemPlaneeringu koostaja Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu tel , Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, Talli
Planeeringu koostaja Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu tel 4479733, www.parnu.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn Tel 698 8362, www.ramboll.ee Tellija Elering AS
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx
Keskne platvorm energiateenuste arendamiseks Estfeed Kalle Kukk Elering AS Strateegiajuht kalle.kukk@elering.ee 27.03.2014 110-330 kv liinid 5223 km kõrgepinge õhuja kaabelliine Ülepiirilised ühendused
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemInvestment Agency
Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
RohkemMicrosoft PowerPoint - nema_linnud_KKM
NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemOtsus
O T S U S Tallinn 30.04.14 nr 7.1-19/14-017 Ühishuviprojekti nr 4.2.1. Kilingi-Nõmme (EE) ja Riia 2. koostootmisjaama alajaama (LV) vahelise ühenduse kulude jaotuse kohta 1. HALDUSMENETLUSE ALUSTAMINE,
RohkemPEALKIRI. Versioon 1
Eesti Energia hetkeseis ja arengusuunad Hando Sutter, juhatuse esimees 16. mai 2018 Oleme Baltikumi kõige mitmekesisema tootmisportfelliga energiaettevõte TOODAME ENERGIAT: põlevkivist põlevkivigaasist
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM
Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus
RohkemMicrosoft Word - 228est.doc
KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMicrosoft Word - KSH_programm.doc
Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
RohkemHarku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt
Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemVIIMSI VALLAVALITSUS
VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemHr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta
Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017
RohkemElva Vallavalitsus
ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemPowerPoint Presentation
Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemTuuleenergeetika võimalikkusest Eestis
Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemAvalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok
Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:
RohkemMicrosoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA
Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemPowerPointi esitlus
Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus
RohkemMicrosoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]
Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis
RohkemSlide 1
SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.
RohkemIda-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiakontseptsioon 20.06.2018 Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ning kogutud sisendi (fookusgrupid, intervjuud, statistilised
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemEesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo
Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo Läänemere elektriturg 1 PWh 9 TWh 390 TWh NW Russia 150 TWh IE 420 TWh UK Baltics 25 TWh Russia 780 TWh 510 TWh Centrel 260 TWh 480 TWh UCTE Iberia 280 TWh 320
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemLHKK juhatuse ekoosoleku protokoll
Juhatuse elektroonse koosoleku protokoll..07 nr Lääne-Harju Koostöökogu taotlusvoor toimus 0. oktoober 09. oktoober 07 kell 7.00. Taotlemiseks olid avatud alameedet, mille eelarve maht oli kokku 4 756
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemMicrosoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc
PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemMicrosoft Word otsus
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Halduskohus Janek Laidvee 25.11.2016, Tallinn Haldusasja number Haldusasi MTÜ Hiiu Tuul kaebus Hiiu maavanema 20.06.2016
RohkemEesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald
Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald
RohkemPowerPoint Presentation
Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemEelnõu 24
EHITUSSEADUSTIK Sisukord EHITUSSEADUSTIK... 6 I. OSA... 6 ÜLDOSA... 6 1. PEATÜKK... 6 ÜLDSÄTTED... 6 1. Seadustiku eesmärk... 6 2. Seadustiku kohaldamisala... 6 3. Ehitis... 6 4. Ehitamine... 7 5. Ehitusprojekt...
RohkemPage 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek
Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
RohkemVIIMSI VALLAVALITSUS
VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu
RohkemVabaturg 2013_ettekanne_ _Harjumaa
Muutused Eesti elektriturul Margus Rink, Tarmo Mere 16. mai 2012 Harjumaa Mida Eesti Energia kliendile pakub? Elekter (konkurentsiäri) Võrguteenus (reguleeritud äri) Põlevkiviõli tehnoloogia, põlevkiviõli
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
Rohkem(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)
Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu
Rohkem