Õuesõppe juhised ja soovitused alushariduseks PT01-KA MLO Moving and Learning Outside

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Õuesõppe juhised ja soovitused alushariduseks PT01-KA MLO Moving and Learning Outside"

Väljavõte

1 Õuesõppe juhised ja soovitused alushariduseks

2 Autorid: Rita Cordovil 1,2, Frederico Lopes 2 Institutsionaalne kuuluvus: 1 CIPER, Faculdade de Motricidade Humana, Lissaboni Ülikool, Portugal 2 Laboratório de Comportamento Motor, Faculdade de Motricidade Humana, Lissaboni Ülikool, Portugal Vastava autori kontaktandmed: Rita Cordovil, Faculdade de Motricidade Humana, Lissaboni Ülikool. Estrada da Costa Cruz Quebrada. Portugal. Telefon: (+351) E-post: Projekti partnerid: Torres Vedras omavalitsus: Rodrigo Ramalho, Joana Monteiro, Rita Miranda, Paulo Serra; JI/EB Conquinha / Grupp koole Madeira Torres: Lurdes Morais, Rita Sammer ja Rosália Sanches; Faculdade de Motricidade Humana: Rita Cordovil, Frederico Lopes, Carlos Neto ja Ana Quitério; Lasteaed Matije Gupca: Lidija Vuković, Silvija Zlatar, Nina Novosel, Davor Šimek, Ivana Prpić, Sara Kotur, Ivana Starčević ja Vedrana Čabraja; Queen Maud University College of Early Childhood Education: Trond Løge Hagen ja Ellen Beate Hansen Sandseter; Eralasteaed Naba: Kristi Lüüde, Karina Tammeri ja Kerli Tiigimäe; Payzontas: Dimitra Kalpogianni ja Constantinos Fissas. Tänusõnad: käesoleva raporti autorid soovivad tänada kõiki projekti partnereid, Torres Vedras omavalitsus, Torres Vedras, Portugal; Agrupamento de Escolas Madeira Torres, JI/EB Conquinha, Torres Vedras, Portugal; Dječji vrtić Matije Gupca, Zagreb, Horvaatia; Eralasteaed Naba, Tallinn, Eesti; Payzontas, Ateena, Kreeka; Ja Queen Maud University College of Early Childhood Education, Trondheim, Norra, nende toetuse eest, kes jagasid kasulikke teadmisi ja abi kogu projekti läbiviimise ajal. Eriline tänuavaldus Rodrigo Ramalho, Joana Monteiro ja Paulo Serra Torres Vedras omavalitsusest nende toetava, hoolitseva ja kompetentse juhtimise eest. Samuti soovime tänada 4th Preschool Day Care Centre (Lenorman) Ateenas, koolieelse astuse juhti Makri Panagiota ja kõiki lasteaiaõpetajaid (Stamelou Maria, Stamelou Ioanna, Mitri Valentina-Irene, Tsihlaki Maria, Daliani Vasiliki, Kanaki Alexandra), kes osalesid ERASMUS+ programmis "Moving and Learning Outside". Sisukord 1. 3 Partnerite valik ja rollid 1 Projekti eesmärgid 2 Projekti kavandamine Projekti peamised järeldused 7 Soovitused ja juhised

3 1. Kontekstuaalsus Moving and Learning Outside (MLO) on rahvusvaheline tegevus-uurimisprojekt, mille eesmärk on propageerida õuesõppe haridust koolieelsetes lasteasutuste mängimisel põhineva ja kehalise aktiivsuse lähenemise kaudu. Seda projekti toetas Portugali omavalitsus Torres Vedras ( ja selles osales seitse partnerit eri riikidest. Portugalist osalesid lisaks omavalitsusele koolieelne lasteasutus Torres Vedras, de Escolas Madeira Torres, JI/EB Conquinha ( ja Lissaboni Ülokooli teaduskond, Faculdade de Motricidade Humana ( Partneriteks Horvaatiast ja Eestist olid kaks koolieelset lasteasutust; Lasteaed Matije Gupca ( ja Eralasteaed Naba ( vastav Kreeka partner oli NGO Payzontas ( ja Norra partner oli Queen Maud University College of Early Childhood Education ( Nimetatud MLO projekt toimus 30 kuu jooksul ajavahemikus 15.oktoober 2017 kuni 14.aprill Projekti kavandamisel lähtuti teadmistest ja teaduslikust taustast koolieelsetele õppeprotsessidele lähenemise kultuurilistest erinevustest Põhja- ja Lõuna-Euroopa riikide osas. Põhjamaades, eriti Skandinaavias, põhineb koolieelne õppekava ja praktika valdavalt mängul ja laste juhitud strateegiatel, kus eelistatud on iseseisvus ja kontakt looduskeskkonnaga. Lõunapool on pedagoogilised tavad tugevalt määratletud akadeemilise edu saavutamise ja täiskasvanute juhitud standardiseeritud protsesside abil, mis soodustavad siseruumides istumist, et edendada kirjutamis-, lugemis- ja arvutamisoskuse õppimist. Seetõttu oli MLO projekti põhiliseks motivatsiooniks töötada välja praktiliste töövahendite kogum, millest võiks olla kasu kujunenud paradigma muutmiseks, et koolieelsete lasteasutuste lapsed saaksid kasutada õue kohana, kus nad saavad õppida ja areneda läbi õues mängimise, iseseisvuse, iseseiseva liikumise ning läbi kontaktide looduse ja oma kogukondadega. Partnerite valik ja rollid MLO projekti algatamiseks tehti mitmeid samme. Esiteks osalesid Torres Vedrase omavalitus ning lasteaiad Naba (EE) ja Matije Gupca (HR) aasta oktoobris Erasmus + kontaktiseminaril Turus (FI) koolihariduse, täpsemalt alushariduse ja -hoolduse valdkonnas. Sellelt seminarilt saadi idee kavandada projekt, mis võiks käsitleda ühiseid huve: koolieelikutele õuesõppe pakkumine ja arendamine kolmes riigis. Teiseks kutsus Torres Vedrase omavalitsus Lissaboni ülikooli Faculdade de Motricidade Humana liikumisharjumuste laboratooriumi kavandama rahvusvahelist tegevus-uurimisprojekti, mis annaks eelise väikelaste hariduses mängupõhistele ja välitingimustes toimuvatele pedagoogilistele tavadele kui laste tervise ja heaolu edendajatele. See projekt pidi sisaldama arvamusi õue ala kasutamise kohta pedagoogiliseks tegevuseks ja tasuta mängimiseks, samuti õpetajate, lasteaia personali, töötajate ja lapsevanemate arusaamade muutmist õue ala kasutamise kohta; koolitusmaterjalide paketti ja suhtlusmaterjalide kogumit; ja juhiste kogumit kui parimat praktika indikaatorit. Faculdade de Motricidade Humana vastutas projekti väljatöötamise metoodika, teaduslike ja sekkumisviiside osa eest ning uurimistulemuste levitamise eest rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades ja akadeemilistel konverentsidel.

4 Kolmandaks, ehkki Portugali omavalitsustel on suurenenud vastutus ja tugevdatud roll kohaliku hariduspoliitika ja -strateegiate määratlemisel, oli vaja partnerina kaasata Agrupamento de Escolas Madeira Torres, et uurimistöö saaks toimuda ka Portugali lasteaias. Neljandaks soovitas Faculdade de Motricidade Humana teadlaste rühm kaasata olulise partnerina Norras asuva Queen Maud University College of Early Childhood Education. Norra eelkooliealised lapsed mängivad suurema osa ajast hoolimata ilmast, mõnikord väga rasketes ilmastikuoludes, õues ning nende õpetajad ja nende eest hoolitsejad hindavad õues õppimise kogemust õppimise ja arengu alustalana. Lisaks sellele tunnustatakse selle asutuse spetsialiste kogu maailmas välitingimustes mängimise ja alushariduse keskuses õppimise ekspertidena ning selle valdkonna teadusuuringute läbiviijana. Sellel põhjusel oli oluline kaasata nad projekti partnerina, et nende häid kogemusi oleks võimalik jagada teistele projektis osalejatele. Viimasena loodi kontakt Kreekas tegutseva valitsusvälise organisatsiooniga Payzontas, tänu nende osalemisele Kreekas mängude pakkumise ja propageerimise projektides. Payzontaselt saadud teadmised kohalike eelkoolide ja munitsipaallasteasutuste kohta olid väärtuslikud, et saavutada Ateena koolieelsete lasteasutuste huvi MLO projektis osalemise vastu. Käesolev projekt hõlmas kõiki partnereid nende erinevates rollides, töötades samas ühtse organismina, kus iga osa annab oma panuse tervikusse, omades just talle omast spetsiifilist rolli: hariduskogukonnad (lapsed peamiste osatäitjatena, lapsevanemad informaatoritena, haridustöötajad ja hooldajad osalevate vaatlejatena); teadustöötajad, kes analüüsisid kõiki tulemusi ja muutsid need uuteks praktikateks ja juhisteks; omavalitsus kui kohaliku poliitika kujundaja ja levitaja, võimaldades tulemuste tagasipeegeldamist koolidele ja lastele. Projekti eesmärgid Projekti Moving and learning outside eesmärk on edendada õuesõppe praktiseerimist koolieelikute hulgas mängupõhise lähenemise ja kehalise aktiivsuse suurendamise kaudu. Inspireerituna ja lähtuvalt Norras laialt levinud pedagoogilisest lähenemisviisist, on meie projekt konkreetselt suunatud järgnevaks: - Muuta poliitika kujundajate, õpetajate, laste eest hoolitsejate ja lapsevanemate arusaamu õue ala kui rikkaliku ja väärtusliku keskkonna võimalustest koolieelsete laste õppimiseks, arenguks ja heaoluks. - Parandada väliskeskkonnas lastega töötavate koolieelsete lasteasutuste õpetajate ja laste eest hoolitsejate pedagoogilist pädevust, võttes kasutusele füüsilised tegevused ja mängupõhises strateegiad. Need eesmärgid saavutati erinevate tegevuste ja ülesannete juurutamisega ning laste, koolieelsete lasteasutuste töötajate, lapsevanemate ja omavalitsuse töötajate kaasamisega, mille eesmärgiks oli muuta täiskasvanute ettekujutust õues mängimise eelistest ja õues kasutatavate pedagoogiliste ressursside kasutamisest kui töötatakse eelkooliealiste lastega. MLO kavandamise, kontseptsiooni väljatöötamise ja metoodilise lähenemisega töötasid Faculdade de Motricidade Humana meeskonnaliikmed. Tegevusuurimistöö, millele projekt rajati, võimaldas projekti iga etapi kavandamisel tugineda

5 eelmistele etappidele, sealhulgas teiste partnerite tagasisidele rakendatavate protsesside kohta. Projekti kavandamine Käesoleva projekti kavandamisel lähtuti metoodilisest raamistikust, mis koosneb neljast lähenemisviisist: Kontseptuaalne metoodiline lähenemisviis, mis on seotud andmekogumise materjalide ja sellele järgnenud koolituste kavandamisega. Kirjeldav metoodiline lähenemisviis, mis on seotud laste ettekujutuste ja käitumise kujutamisega sotsiaal-füüsilises keskkonnas. Osalev metoodiline lähenemisviis, mis on seotud õpetajate ja laste aktiivse kaasamisega projekti aktiivsete kaasuurijatena. Kõikehõlmav metoodiline lähenemisviis, mis on seotud teaduslike teadmiste (raportid, aruanded ja muud väljundid) tootmisega, tuginedes kolme varasema metoodilise lähenemisviisi kõrvutamisele. Selles mõttes oli pärast esialgset analüüsimist selle projekti jaoks kavandatud tegevuste eesmärk aidata kaasa kolmele peamisele väljundile: õpetajate koolituspakett; didaktiliste-pedagoogiliste ressursside pakett; õuesõppe juhised alushariduse spetsialistidele. Esialgne hindamine Veebiküsitlused lapsevanematele ja haridustöötajatele Fotod ja mänguväljaku alade kaardistamine ning laste mängukäitumise vaatlusvõrgud Laste joonistused ja intervjuud Väljund 1 Õpetajate koolituspakett 40-tunnine koolituskursuste kava õpetajatele ja laste eest hoolitsejatele, et pakkuda neile teadmisi ja oskusi didaktilistepedagoogiliste ressursside paketi rakendamiseks Väljund 2 Didaktilistepedagoogiliste ressursside pakett 12 tegevuse komplekt laste arengu ja heaolu edendamiseks: Teadmiste täiendamine ja hoiakute muutmine Praktilised soovitused õues mängimise lihtsustamiseks Mängukeskkonna kujundamine ja võimalused Praktilised tegevused Väljund 3 Õuesõppe tegevuse juhised Rahvusvahelised suunised õues mängimise ja õppimise edendamiseks alushariduskeskuses Teaduslik levitamine Joonis 1. Väljundid ja tegevused.

6 2. Hetkeolukord Tänapäeval kasvab mure väikeste laste vähese füüsilise aktiivsuse ja sellega seotud terviseprobleemide pärast. Kaasaegsete ühiskondade istuv eluviis on globaalne probleem (WHO 2010) ja kõik saab alguse juba varases lapsepõlves. Veelgi enam, vaieldamatult on drastiliselt vähenenud laste vaba mängu võimalused, eriti puudutab see õues mängimist ja looduses viibimist või looduslike elementidega kokkupuutumist (vaata nt. Brussoni, Olsen, Pike, & Sleet, 2012; Freeman, 1995; Gray, 2011; Lester & Maudsley, 2006; Moss, 2012) Mäng on lastele juhtiv arengu- ja õppimisallikas. Mäng on universaalne kultuurikeel, mille abil saavad lapsed suhelda enda sisemise maailma ja välismaailmaga ning privilegeeritud viis oma kogukonnas osalemiseks (Lopes & Neto, 2014). On palju uuringuid, mis toetavad ja tõendavad mängu tähtsust laste arengule, õppimisele, tervisele (nii füüsilisele kui ka vaimsele) ja elukvaliteedile (Cheng & Johnson, 2010; Gleave & Cole-Hamilton, 2012). Mäng on Vygotsky sõnul juhtiv arenguallikas vanuses kaks kuni kuus eluaastat. Need on ka aastad, millal lapsed mängivad kõige rohkem. Võimaluse korral veedavad lapsed oma päevad mängides. Mängides ning mängude väljamõtlemise ja fantaasiate lavastamise kaudu arendavad lapsed oma keha ja vaimu (Frost, 2012). Mängimise kaudu tekivad lastel tõelised huvid ja oskused; nad õpivad otsuste vastuvõtmist, probleemide lahendamist, enesekontrolli saavutamist ja reeglite järgimist; samuti õpivad lapsed oma emotsioone reguleerima; sõprussuhteid sõlmima ja teistega võrdsetena hakkama saama; ning rõõmu kogema (Gray, 2011). Eelkooliealiste laste vaba mängimise ning sotsiaalse ja emotsionaalse toimimise seoseid uurides leidsid Veiga, Neto ja Rieffe (2016), et lühem aega vabaks mänguks on seotud eelkooliealiste laste agressiivse käitumisega, viidates asjaolule, et vaba mäng võib aidata ennetada agressiivse käitumise kujunemist. Õues mängimine on laste tervise ja arengu edendamiseks ülioluline ning keerulisi ja mitmekesiseid võimalusi, mida pakub looduslik maastik, seostatakse mängimist soodustava tegurina (Fjørtoft, 2004). Laste õues mängimisel on üleüldse suur mõju füüsilise aktiivsuse paranemisele, millega kaasneb omakorda mitmeid positiivseid tervislikke mõjusid (väiksem ülekaal, parem füüsiline vorm, vähem südame-veresoonkonna haigusi jne), parem vaimne tervis ja elukvaliteet (mõlemale, nii lapsele kui ka perekonnale), parem kognitiivne (õpitulemused ja akadeemilised oskused) ja sotsiaalne kompetentsus (paremad sotsiaalsed suhted ka erinevate etniliste rühmade vahel), parem kohanemine koolieluga ning antisotsiaalse käitumise ja vandalismi vähenemine (Brussoni jt, 2012; Burriss & Burriss, 2011; Cheng & Johnson, 2010; Gill, 2014; Gleave & Cole-Hamilton, 2012; Moss, 2012). Sarnane positiivne mõju on leitud ka uuringutes, milles käsitletakse laste mängimist looduses (vt nt Moss, 2012). Fjørtoft (2004) leidis, et looduskeskkonnas mängivatel lastel olid võrreldes tavaliste koolieelsete tegevustega tegelevate lastega paremad koordinatsioonioskused. Mängu üks peamisi tunnusjooni on ettearvamatus (Lester & Russell, 2014) ning seetõttu otsivad lapsed riskantseid mänguvorme ükskõik millises mängukeskkonnas, eriti looduslike ja liikuvate vahenditega mängualadel (Sandseter, 2009). Uuringud on samuti näidanud, et looduses mängimisel on oluline mõju laste suhetele loodusega ja looduse/ keskkonnateadvuse, iseseisvuse, ruumis orienteerumise võime ja kuhugi kuulumise kujunemisega (vaata olemasolevate uurimistööde ülevaadet Lester & Maudsley, 2006). Õues mängimine võimaldab lastel kokku puutuda riskantsemate mänguvahenditega. Eelkooliealiste lastega läbi viidud uuringus määratleb Sandseter (2007) riskantset mängu kui haaravat ja põnevat mänguvormi, mis toimub füüsiliselt ja emotsionaalselt stimuleerivas ja väljakutseid pakkuvas keskkonnas ning millega võib kaasneda kehaliste vigastuste oht. Samas uuringus liigitab Sandseter

7 riskantsed mängud kuude kategooriasse: mäng suurtel kõrgustel; mäng suurtel kiirustel; mäng ohtlike tööriistadega; mäng ohtlike objektide läheduses; karmid müramismängud; ja mängud, kus lapsed võivad end peita, põgenedes täiskasvanute järelevalve eest. Riskantsete mängude kaudu tegelevad lapsed väljakutseid pakkuvate, põnevate ja hirmutavate füüsiliste tegevustega, uurides oma kehalisi piire, mis jäävad kontrolli säilitamise ja kontrolli alt väljas olemise vahele, et saada üle oma hirmudest, tundmatusest ja ebakindlusest, mis neid ennekõike selle tegevuse juurde juhtisid (Coster & Gleeve, 2008; Sandseter, 2010; Sandseter & Kennair, 2011; Stephenson, 2003). Riskantsed mängukogemused võimaldavad lastel tegeleda sügava ja paeluva mänguga, mis võimaldab arendada ellujäämisoskusi ja alistada oma hirmud (Hughes, 2006). Lisaks loovad riskantsed mänguolukorrad tõenäoliselt tingimused, et lapsed saaksid kujundada riskimängukogemuste alusel enesekontrolli (Coster & Gleeve, 2008). Firma PlayScotland välja töötatud kohalike mänguvõimaluste hindamise ja parendamise tööriistakomplektis on rõhutatud, et pakkudes lastele riskantseid mänguvõimalusi, õpivad lapsed ise riski tunnetama ja hindama ning oma võimeid proovile panema ja neid laiendama (Cole-Hamilton & Crawford, 2011). Tim Gill (2007) väidab antud teemal sõna võttes, et laste kokkupuutel riskidega kogu arenguperioodi vältel on kolm peamist argumenti: 1 Teatud tüüpi riskide kogemine aitab lastel õppida neid riske juhtima. Sellised argumendid toetavad algatusi, mis õpetavad lastele praktilisi oskusi, mis omakorda aitavad neil riskidega toime tulla, näiteks ujumine või liiklusohutuse oskused; 2 Paljudele lastele meeldib riskida ja nad otsivad riskantseid olukordi. See argument toetab mitmeid algatusi nagu näiteks rulaparkide ja muude ekstreemspordirajatiste ehitamine, väites, et eelistatav on spetsiaalne keskkond, et mitte sundida lapsi otsima riske tänavatel ja muudes avalikes kohtades, kus riske on raskem kontrollida. 3 Lapsepõlves teatud riskiteguriga kogetud tegevused võivad anda lastele muid eeliseid, näiteks riskijuhtimis strateegiate väljatöötamine ja võime teha hilisemas elus õigeid otsuseid, mis on seotud ainete kasutamise, isiklike suhete ja seksuaalse käitumisega. Riskidega tegeledes ja keerulistest olukordadest välja tulles muutuvad lapsed seiklushimulisemaks, vastupidavamaks, enesekindlamaks, ettevõtlikumaks ja on eluga rahul. Siiski on lapsepõlve mõiste ajas muutunud ning põlvkondade vahetumisega on saanud vabalt õues mängimisest piiratud ja istuv siseruumides mängimise kõlbeline loomulaad (Clements, 2004; Francis & Lorenzo, 2006; Ginsburg, 2007; Kemple, Oh, Kenney), & Smith-Bonahue, 2016). Samaaegselt on väga piiratud laste iseseisev liikumine, mis tähendab lapsevanemate vastutust ja laste piiratud liikumisvõimalusi kohalikus kogukonnas, nende kooliteekonnal ja muudes olulistes kohtades (Brussoni jt, 2012; Lester & Maudsley, 2006; Shaw jt., 2015). Selline avaliku ruumi kasutamise piiramine laste iseseisvaks liikumiseks on eriti levinud Ameerika Ühendriikides (Alparone & Pacilli, 2012) ning Lõuna-Euroopa riikides, näiteks Portugalis ja Itaalias (Cordovil, Lopes, & Neto, 2015; Marzi & Reimers, 2018). ). Samuti peetakse ohtlikuks eeslinnades õues mängimist, mis takistab lastel vabalt väljas mängimast (Francis & Lorenzo, 2006), sundides nad rohkem aega veetma siseruumides, näiteks kodus, päevahoius ja koolis (Kernan, 2010). Üleliia kaitsvas ühiskonnas on omaks võetud suurenenud tähelepanu turvalisusele ja laste elus igasuguste riskide välistamine, mille aluseks on valed uskumused, väärarusaamad ja moraalsed hinnangud laste turvalisuse ja vanemate kasvatusmeetodite kohta (Thomas, Stanford ja Sarnecka, 2016). Mure võõraste ohu" ees (st. hirm, et võõrad inimesed võivad lapsi röövida), hirm õnnetuste ja vigastuste tõttu kohtusse kaevatud saada ning kindlustussektori surve vigastuste vältimiseks (Brussoni jt, 2012; Gleave, 2008; Lester & Maudsley, 2006; Sandseter & Sando, 2016; Skår, Wold, Gundersen ja & O'Brien, 2016) tugevdavad veelgi vaatenurka 21. sajandi superturvalisele lapsepõlvele. Osa ohutusele keskendumisest on seotud ka olukorraga liikluses ja kartusega, et autod võivad lapsi vigastada (Gielen jt, 2004; Gray, 2011; Jelleyman, McPhee, Brussoni, Bundy ja Duncan, 2019; Witten, Kearns, Carroll, Asiasiga ja

8 Tava'e, 2013), mille tõttu piiratakse laste juurdepääsu kodutänavatele, mis omakorda vähendab samuti vaba mängu võimalusi õues (Tranter, 2015). Lisaks on kasvav mure kognitiivsete oskuste pärast ja traditsiooniline vaade õppeprotsessidele, milles mänguväliseid strateegiaid kasutatakse õppimise ja arendamise vahendina (Frost, 2006), lühenenud laste õues mängimise aeg, isegi koolieelsetes lasteasutustes. Koolieelsetes lasteasutustes on populaarseks saanud metoodikad, mis kasutavad skriptitud õpet, arvutipõhist õppimist ja standardiseeritud hindamist (Almon, 2003) ning samal ajal ei hinnata õues saadud kogemuste potentsiaali õigesti. Uuringud näitavad, et lasteaialaste füüsilist aktiivsust iseloomustatakse kogu lasteaias veedetud päeva jooksul istuvana (W. H. Brown jt, 2009). Lisaks sellele veedavad paljud lapsed kodus liiga palju aega ekraanide ees (televiisor, videomängud ja arvutid) ning laste vaba mäng teiste lastega on järsult vähenenud (Gray, 2011). Tänapäeval läbiviidud uuringud näitavad, et mängimine looduskeskkonnas ei toimu enam sama sageli ega ole sama oluline ning laste ümbruskonna uurimine ja looduses liikumine asendatakse täiskasvanute juhitud ja organiseeritud tegevustega (Gray, 2011; Skår & Krogh, 2009). Mõnede Skandinaavia piirkondade noorte spetsialistide seas on viimasel ajal taastunud õues mängimise pakkumine ning kasvav huvi metsakoolide ja välikoolide vastu (Frost, 2012; Tovey, 2007). Siiski ei ole need positiivsed kogemused laialt levinud. Sandseter ja Sando (2016) rõhutavad, et Norra alushariduse ja lastehoiuga tegelevad spetsialistid hindavad riskantset mängu positiivselt, võrreldes teiste lääneriikide spetsialistidega. Kokkuvõttes võib öelda, et tänapäeval esineb laste ja noorte elus, eriti majanduslikult arenenud ühiskondades, rida piiranguid, mis pidurdavad nende motoorset, sotsiaalset ja kognitiivset arengut, nagu on välja toonud Neto ja Lopes (2017), nimelt: - Ekraanikultuuri pealetung, mis eeldab lastelt peamiselt istuvat eluviisi; - Tänavamängude kultuuri" järkjärguline kadumine, mille põhjuseks on muuhulgas laste alade muutumine, mida mõjutavad näiteks liiklustiheduse suurenemine ja linnastumise ilmingud; - Suurenenud ebakindlustunne, mis sunnib perekondi muutma laste kasvatuses kehtivaid vabadust andvaid standardeid, võttes sageli piirava ja liiga kaitsva positsiooni; - Koolielu kasvanud formaalsus, korraldatud õppekavaga tegevuste ja vähem vaba mänguga (nt vähe vaba aega); - Institutsionaliseeritud tegevuste ja mängude (spordi-, kunsti- ja usutegevus) kasv, mis toimivad sageli paralleelkoolidena" ja kus mõnel lapsel on tigedam graafik, kui paljudel täiskasvanutel; - Iseseisva liikumisvõimaluse vähenemine, mis on viimastel aastatel toonud kaasa laste iseseisvuse olulise vähenemise linnaruumis. Mängimisvaeguse, eriti õues mängimise, ja tänapäevast lapsepõlve iseloomustava kehalise aktiivsuse puudumise vastu võitlemiseks on teadlased, lastearstid, mängupropageerijad ja teised üle maailma levinud organisatsioonid välja töötanud riiklikud ja rahvusvahelised juhised ja soovitused. Rahvusvaheline Mänguassotsiatsioon (IPA) rõhutab selgelt lapse õiguste konventsiooni artikli 31º täitmise olulisust ja tähendust. Sel moel pole mängu, rekreatsiooni, puhke, vaba aja veetmise ning kultuuri- ja kunstielus osalemise õigus mitte ainult iga lapse põhiõigus vaid ka oluliste ühiskondlike eeliste edendaja (UNICEF, 2014). Lõplik seisukoht aktiivse õues mängimise kohta on selline, et juurdepääs aktiivsele mängule looduses ja õues koos sellega kaasnevate riskidega on lapse tervislikuks arenguks hädavajalik ning soovitatakse tagada lastele iseseisvalt mängimise võimalused õues igas keskkonnas (kodu, kool, lastehoid, kogukond ja loodus) ning neid tuleks suurendada (Tremblay jt, 2015). Värske süstemaatiline ülevaade rõhutab ka laste riskantsete õues mängimise võimaluste toetamise tähtsust laste tervise ja aktiivse eluviisi edendamise vahendina (Brussoni jt, 2015). Tõdemus, et aktiivselt õues mängimisel on laste arenguks mitmeid eeliseid, on aluseks erinevatele algatustele, mille eesmärk on vaba ja spontaanse mängu edendamine (nt. ParticipACTION, 2015; Tremblay jt, 2015). Kehalise aktiivsuse juhiste kohaselt peaksid 3 4-aastased

9 lapsed olema iga päev vähemalt kolm tundi füüsiliselt aktiivsed ja aeg peaks olema jaotatud terve päeva peale (WHO, 2019). Üsna hiljuti rõhutas Ameerika Pediaatria Akadeemia vajadust teenusepakkujate järele, kes räägiksid lapsevanematele mängu eelistest ja julgustaksid neid ka oma lastele vaba mängimise võimalusi pakkuma, eriti õues (Yogman, Garner, Hutchinson, Hirsh-Pasek, & Golinkoff, 2018). Arvestades praegust olukorda ja ülalnimetatud probleeme ning takistusi laste õues mängimisel, on oluline viia läbi algatusi ja projekte, mis hõlmavad nii teaduslikke kui ka eri valdkondade sekkumisi kultuuridevahelises perspektiivis. Projekt Moving and learning outside seadis eesmärgiks selle tühimiku täitmise. Esimene samm oli võimaldada projekti partneritel analüüsida igas koolieelses lasteasutuses õues mängimise võimalusi ja põhimõtteid (esialgne hinnang). Teine samm oli õpetajate koolituse ressursside paketi (väljund 1) koostamine, mis pakuks õpetajatele ja laste eest hoolitsejatele teadmisi ja oskusi, rakendamaks harjutuste komplekti, mis suurendaks laste kehalist aktiivsust ja õues mängimist. Kolmas samm oli kavandada 12 tegevuse komplekt (õpetajate ja laste eest hoolitsejate didaktiliste-pedagoogiliste ressursside pakett), mis põhineb esialgsetel hinnangutel, edendamaks laste füüsilist, motoorset, sotsiaalset, emotsionaalset ja kognitiivset arengut õues (väljund 2). Lõpuks ja tulenevalt kolmest eelmisest etapist, tutvustatakse koolieelsete laste haridusalaste õuesõppe suuniste ja soovituste komplekti (väljund 3), mis tehakse veebis kättesaadavaks teadlastele, õpetajatele, praktikutele, mänguasjade propageerijatele, organisatsioonidele, omavalitsustele, poliitikakujundajatele ja muudele asjaomastele sihtrühmadele, kes on huvitatud laste õues mängimise edendamisest hariduskeskkonnas. 3. Õuesõppe juhised ja soovitused alushariduseks Projekti peamised järeldused Esialgsete järelduste osas, mis puudutab arusaamu laste õue ala kasutamise kohta mängimiseks ja õppimiseks, leiti, et: Lapsevanemad mängisid tänavatel, kodus ja koolis (üle 50% iga päev), samas kui lapsed mängivad enamasti kodus ja koolis (üle 50% iga päev); Mängimisalade osas olid riikide vahel ka erinevused: nimelt mängiti Norras sagedamini metsikus looduses / metsas ja koduümbruse tänavatel ning Eestis harvem kohalikes parkides; Iseseisvaks liikumiseks annavad lapsevanemad lapsele Põhja-Euroopas loa varem kui Lõuna- Euroopas; Lapsevanemad Kreekast ja Portugalist tuvastasid õues mängimise puhul rohkem takistusi kui teistest riikidest lapsevanemad; Kreekas ja Portugalis muretsetakse rohkem meediahoiatuste ja võõrastest inimestest tulenevate ohtude pärast ning Kreekas mainitakse sageli mängukohtade puudumist ja kehvasid mänguvõimalusi; Kõikide riikide lapsevanemad, välja arvatud Norra, leidsid, et ühiskond on vähem turvaline kui siis, kui nemad olid lapsed, ja see on takistuseks lasta lastel õues mängida; Enamik lapsevanemaid ja õpetajaid / laste eest hoolitsejaid usub, et õues mängides muutuvad lapsed tervislikumaks; samuti usuvad õpetajad / laste eest hoolitsejad, et loovus on õues mängimise puhul veel üks eelis; Kõige olulisemad vahendid, mida lapsevanemad õues mängimise puhul nimetasid, olid looduslikud detailid, ronimiselemendid ja tasased pinnad. Väärtustatakse ka liiva ja liumägesid, tasakaaluvahendeid ja pöörlevaid vahendeid. Õpetajad / laste eest hoolitsejad hindasid samuti kõiki neid elemente kõrgelt, kuid rõhutasid ka vett, vahendeid, millelt saab

10 alla hüpata, peidukohti, istumis- ja kogunemiskohti, kohti karmideks liikumismängudeks ning haaratavaid / üksikuid esemeid; Ohtlike tööriistade kasutamist täiskasvanute juhendamisel väärtustasid enamasti õpetajad / laste eest hooliltsejad Norrast ja Eestist; Norra õpetajad / laste eest hooliltsejad ei maininud mingeid takistusi. Kreeka õpetajate / laste eest hoolitsejate arvates esines rohkem takistusi (isegi ilmastikuolud); Portugali ja Kreeka koolieelsete lasteasutuste õpetajad / laste eest hoolitsejad nimetavad sageli laste mängimisvõimalust takistavate teguritena kehvasid mänguväljakuid ja -rajatisi. Norra koolieelsete lasteasutuste õpetajad / laste eest hoolitsejad ei tuvastanud mingeid takistusi; Enamik õpetajaid / laste eest hoolitsejaid väidab, et õues mängimise kohta pole konkreetset koolipoliitikat. Kreekas ja Portugalis mainisid kõik õpetajad / laste eest hoolitsejad, et sellist poliitikat ei eksisteeri; Portugali ja Kreeka lastel polnud eririietust, et halbades ilmastikutingimustes õues mängida; Õpetajate / laste eest hoolitsejate isiklikud veendumused ja lasteasutuse tingimused mõjutasid kõige rohkem otsust lasta lastel õues mängida; Mängualade võrdlemine, fotode vaatamine ja koolieelsete lasteasutuste külastused näitasid, et mänguväljakute vahel on erinevusi nii materiaalsete eripärade kui ka reeglite osas, mida lastel tuleb õueruumide kasutamisel järgida. Norra, Eesti, Horvaatia ja Portugali koolieelsetes lasteasutustes valitseb sarnane trend õue ala vahendite mitmekesisuse osas (fikseeritud ja teisaldatavad komponendid), mis on lastele mängimiseks saadaval. Kuid täiskasvanute luba tegeleda lastel paindliku, ettearvamatu ja laste enda juhitud mänguga oli Norra koolieelsetes lasteasutustes laiem, kuna see võimaldas lastel tegeleda riskantse mänguga. Kreeka kooleelsetes lasteasutustes piirasid vaba mängu õues väga palju keskkonnaressursid, nimelt liikuvate komponentide ja looduslike vahendite puudumine, mis olid seotud kehtivate reeglite ja normidega õues mängimise kohta, mis omakorda kitsendavad lapse enda juhitud mängu; Laste joonistused ja intervjuud näitasid, et laste suhtumine mängu on väga subjektiivne, sõltudes nende huvidest ja eelistustest, aga ka konkreetsete vahendite olemasolust, mis võimaldavad neil teatud viisidel mängida. Seetõttu olid mängude tüübid mitmekesised, ehkki kehaliselt aktiivne mäng oli enamiku laste jaoks väga väljendusrikas. Mis puudutab vahendeid, mida lapsed ise mänguväljakule lisaksid, siis näitavad meie tulemused, et lapsed suhtuvad oma praegustesse mänguväljakutesse kriitiliselt ja sooviksid mänguvahenditesse tuua uudsust, riski, lahtisi osi ja liikuvaid mänguasju. Mis puudutab kõige põnevamaid mängukohti, siis üldiselt leiti, et lapsed viitavad kohtadele, kus nad saavad harrastada riskantseid mänge ja kus on võimalik mängida lahtiste detailidega. Et edendada laste õues mängimist ja õues õppimist koolieelses lasteasutuses ja muudel haridusaladel oli projekti väljundite osas võimalik luua järgmised töövahendid: Koolituskkava koolieelsetes lasteasutustes või alushariduskeskuses töötavatele õpetajatele / laste eest hoolitsejatele, mis annab neile õiguse tunnistada õues mängimise olulisust laste arengule, tervisele ja heaolule; ning edendada aktiivset õues mängimist, füüsilist tegevust ja aktiivset osalemist lastega töös. 12 tegevusest koosnev komplekt, mida rakendatakse koos haridusasutuse kogukonnaga ja mis võimaldab lastel veeta rohkem aega õues vabalt mängides ja tegelda täiskasvanute juhendatud tegevustega, mis arendavad laste motoorseid, sotsiaalseid, emotsionaalseid ja kognitiivseid oskusi. Lisaks võimaldavad mõned tegevused töötajatel teha koolieelsete

11 lasteasutuste mänguväljakutel odavaid ajutisi või püsivamaid materiaalseid muudatusi, rikastades mängukeskkonda ja parandades mängu kvaliteeti. Nende tegevuste mõju Horvaatia, Eesti, Kreeka ja Portugali osalevates koolieelsetes lasteasutustes oli väga positiivne, kuna tegevusi hinnati väga oluliseks või oluliseks, kuna need olid kasulikud lapse arengu erinevates valdkondades ning ka seetõttu, et kõik õpetajad / laste eest hoolitsejad kavatsevad neid tegevusi tulevikus jätkata. Soovitused ja juhised Selleks, et suurendada laste võimalusi õues mängimiseks ja õppimiseks koolieelsetes lasteasutustes või alushariduskeskuses on projekti Liikumine ja õppimine õues põhjal oluline tegutseda kolmes peamises valdkonnas: Parandada teadmisi õues mängimise ja õppimise kohta Hoidke ennast kursis tõenduspõhise teabega õues mängimise eeliste kohta. Olge teadlik meedia hoiatavatest uudistest, mis tekitavad lapseeas hirmu- ja riskikartuse kultuuri. Ärge unustage oma lapsepõlvemälestusi ja õues mängimisega kaasnevat rõõmu. Vaadake õues mängivaid lapsi ja proovige mitte sekkuda. Tehke õues mängivatest lastest pilte või filmige neid ja saatke need lapsevanematele. Kutsuge perekondi oma lasteasutusse lastega koos õueüritustele. Pidage meeles, et mäng on tavaliselt räpane, lärmakas, pöörane... kuid pakub palju rõõmu! Usaldage lapsi, nad on palju võimekamad, kui võite arvata! Tagage õues mängimise ja õppimise eeldused Vaadake, et teil oleks igal aastaajal õues mängimiseks sobiv riietus (nii lastele kui ka täiskasvanutele). Leidke oma asutuses sobiv ruum õueriiete hoidmiseks ja vajadusel kuivatamiseks. Siseruumide ja õue ala vahel peab olema nn. üleminekuala, mis hõlbustab riietumist ja lahti riietumist. Julgustage oma asutuse töötajaid, et nad võimaldaksid lastel õues mängida. Kui lapsed mängivad õues, rakendage sõbralikku järelevalvet. Mõelge mänguväljakule kui mängukohale, aga ka õppimise jaoks üliolulisele paigale (kaasake oma õue ala klassi- ehk õpiruumi osana). Kujundage mängukeskkonnad õues mängimiseks ja õppimiseks Veenduge, et mänguväljakul on võimalik mängida mitmesuguseid mänge, mänguväljaku looduslike omaduste ja fikseeritud vahendite vahel valitseb hea tasakaal ning mänguväljak on ette valmistatud mängimiseks erinevatel aastaaegadel. Tutvustage lastele mänguväljaku uudseid elemente, näiteks lahtisi vahendeid ja muid liikuvaid komponente, et mäng oleks huvitav ja uudne. Kaasake perekonnad lahtiste vahendite, näiteks looduslike ja taaskasutatavate materjalide kogumisse, mida lapsed saavad kasutada õues mängimiseks. Algatage koos lastega projekte leidmaks uusi alasid ja võimalusi mänguväljakul mängimiseks. Leidke võimalusi, kuidas õpetada lastele täiskasvanute juhendamisel ohtlike tööriistadega ümberkäimist. Avastage oma koolieelse lasteasutuse ümbruskonda.

12 Viige lapsi regulaarselt looduslikesse kohtadesse, näiteks metsa, laande, randa ning võimaldage neil nii vaba mängu kui ka pakkuge täiskasvanute juhendatud tegevusi. Valmistage õueruum ette erinevateks tegevusteks, mis tavaliselt toimuvad siseruumides, näiteks söömine, mängimine, lugemine... kaasake sellesse protsessi ka lapsed. Kaasake lapsed mänguväljakul valitsevate tingimuste hindamisse ja kuulake nende soove ala parendamiseks. 4. Viited Almon, J. (2003). The vital role of play in early childhood education. In S. Olfman (Ed.), All work and no play: How educational reforms are harming our preschoolers (pp ). Westport (CT): Praeger. Alparone, F. R., & Pacilli, M. G. (2012). On children s independent mobility: the interplay of demographic, environmental, and psychosocial factors. Children s Geographies, 10(1), Brown, W. H., Pfeiffer, K. A., McIver, K. L., Dowda, M., Addy, C. L., & Pate, R. R. (2009). Social and environmental factors associated with preschoolers' nonsedentary physical activity. Child Dev, 80(1), doi: /j x Brussoni, M., Gibbons, R., Gray, C., Ishikawa, T., Sandseter, E. B., Bienenstock, A., Tremblay, M. S. (2015). What is the Relationship between Risky Outdoor Play and Health in Children? A Systematic Review. Int J Environ Res Public Health, 12(6), doi: /ijerph Brussoni, M., Olsen, L. L., Pike, I., & Sleet, D. A. (2012). Risky Play and Children s Safety: Balancing Priorities for Optimal Child Development. International Journal of Environmental Research and Public Health, 9(9),

13 Burriss, K., & Burriss, L. (2011). Outdoor play and learning: Policy and practice. International Journal of Education Policy & Leadership, 6(8), Cheng, M.-F., & Johnson, J. E. (2010). Research on Children s Play: Analysis of Developmental and Early Education Journals from 2005 to Early Childhood Education Journal, 37(4), doi: /s Clements, R. (2004). An investigation of the status of outdoor play. Contemporary Issues in Early Childhood, 5(1), Cole-Hamilton, I., & Crawford, J. (2011). Getting it Right for Play: A toolkit to assess and improve local play opportunities. Retrieved from Cordovil, R., Lopes, F., & Neto, C. (2015). Children s (in)dependent mobility in Portugal. Journal of Science and Medicine in Sport, 18, doi: Coster, D., & Gleeve, J. (2008). Give us a go! Children and young people s views on play and risktaking. Playday. Retrieved from Fjørtoft, I. (2004). Landscape as playscape: The effects of natural environments on children's play and motor development. Children Youth and Environments, 14(2), Francis, M., & Lorenzo, R. (2006). Children and city design: proactive process and the 'renewal' of childhood. In C. Spencer & M. Blades (Eds.), Children and their environments (pp ). Cambridge: Cambridge University Press. Freeman, C. (1995). The changing nature of children s environmental experience: The shrinking realm of outdoor play. International Journal of Environmental Education and Information, 14(3), Frost, J. L. (2006). The dissolution of children s outdoor play: Causes and consequences. Paper presented at the The Value of Play: A forum on risk, recreation and children s health, Washington, DC. _Common_Good_ _FINAL.pdf Frost, J. L. (2012). A history of children's play and play environments : toward a contemporary childsaving movement. In. Retrieved from Gielen, A. C., Defrancesco, S., Bishai, D., Mahoney, P., Ho, S., & Guyer, B. (2004). Child pedestrians: the role of parental beliefs and practices in promoting safe walking in urban neighborhoods. Journal of urban health : bulletin of the New York Academy of Medicine, 81(4), doi: /jurban/jth139 Gill, T. (2007). No fear : growing up in a risk averse society. London: Calouste Gulbenkian Foundation. Gill, T. (2014). The play return: A review of the wider impact of play initiatives. London: Children s Play Policy Forum. Ginsburg, K. R., & The Committee on Communications & The Committee on Psychosocial Aspects of Child and Family Health. (2007). The importance of play in maintaining healthy child development and parent-child bonds. Pediatrics, 119, Gleave, J. (2008). Risky play. A literature review. Retrieved from Gleave, J., & Cole-Hamilton, I. (2012). A world without play: A literature review. London: Play England. Gray, P. (2011). The decline of play and the rise of psychopathology in children and adolescents. American Journal of Play, 3(4), Jelleyman, C., McPhee, J., Brussoni, M., Bundy, A., & Duncan, S. (2019). A Cross-Sectional Description of Parental Perceptions and Practices Related to Risky Play and Independent Mobility in Children: The New Zealand State of Play Survey. International Journal of Environmental Research and Public Health, 16(2), 262.

14 Kemple, K. M., Oh, J., Kenney, E., & Smith-Bonahue, T. (2016). The Power of Outdoor Play and Play in Natural Environments. Childhood Education, 92(6), doi: / Kernan, M. (2010). Space and place as a source of belonging and participation in urban environments: considering the role of early childhood education and care settings. European Early Childhood Education Research Journal, 18(2), doi: / Lester, S., & Maudsley, M. (2006). Play, naturally. A review of children's natural play. Retrieved from London: The Children's Play Council: Lester, S., & Russell, W. (2014). Turning the World Upside Down: Playing as the Deliberate Creation of Uncertainty. Children (Basel, Switzerland), 1(2), doi: /children Lopes, F., & Neto, C. (2014). A criança e a cidade: a importância da (re)conciliação com a autonomia.. Cruz Quebrada: Faculdade de Motricidade Humana. In R. Cordovil & J. Barreiros (Eds.), Desenvolvimento Motor na Infância (pp ). Cruz Quebrada: Edições FMH. Marzi, I., & Reimers, A. K. (2018). Children s Independent Mobility: Current Knowledge, Future Directions, and Public Health Implications. International Journal of Environmental Research and Public Health, 15(11). doi: Moss, S. (2012). Natural childhood. Rotherham: National Trust. Neto, C., & Lopes, F. (2017). Brincar em Cascais. Cascais: Câmara Municipal de Cascais. ParticipACTION. (2015). ParticipACTION. The Biggest Risk is Keeping Kids Indoors. The 2015 ParticipACTION Report Card on Physical Activity for Children and Youth. Retrieved from Toronto: Sandseter, E. B. H. (2007). Categorising risky play-how can we identify risk-taking in children's play? European Early Childhood Education Research Journal, 15(2), doi: / Sandseter, E. B. H. (2009). Affordances for Risky Play in Preschool: The Importance of Features in the Play Environment. Early Childhood Education Journal, 36(5), doi: /s Sandseter, E. B. H. (2010). it tickles in my tummy! :understanding children s risk-taking in play through reversal theory. 8(1), doi: / x Sandseter, E. B. H., & Kennair, L. E. O. (2011). Children's Risky Play from an Evolutionary Perspective: The Anti-Phobic Effects of Thrilling Experiences. 9(2), doi: / Sandseter, E. B. H., & Sando, O. J. (2016). We Don t Allow Children to Climb Trees How a Focus on Safety Affects Norwegian Children s Play in Early-Childhood Education and Care Settings. American Journal of Play, 8(2), Shaw, B., Bicket, M., Elliott, B., Fagan-Watson, B., Mocca, E., & Hillman, M. (2015). Children s independent mobility. An International Comparison and Recommendations for Action. London. Skår, M., & Krogh, E. (2009). Changes in children's nature-based experiences near home: from spontaneous play to adult-controlled, planned and organised activities. Children's Geographies, 7(3), doi: / Skår, M., Wold, L. C., Gundersen, V., & O Brien, L. (2016). Why do children not play in nearby nature? Results from a Norwegian survey. Journal of Adventure Education and Outdoor Learning, 16(3), doi: / Stephenson, A. (2003). Physical Risk-taking: Dangerous or endangered? Early Years, 23(1), doi: /

15 Thomas, A. J., Stanford, P. K., & Sarnecka, B. W. (2016). No Child Left Alone: Moral Judgments about Parents Affect Estimates of Risk to Children Collabra, 2(1). doi: Tovey, H. (2007). Playing outdoors spaces and places, risk and challenge. Maidenhead: Open University Press. Tranter, P. (2015). Children s Play in their Local Neighborhoods: Rediscovering the Value of Residential Streets. In E. B., H. J., & S. T. (Eds.), Play, Recreation, Health and Well Being (Vol. 9, pp. 1-26). Singapore: Springer. Tremblay, M. S., Gray, C., Babcock, S., Barnes, J., Bradstreet, C. C., Carr, D., Brussoni, M. (2015). Position Statement on Active Outdoor Play. International Journal of Environmental Research and Public Health, 12(6), doi: /ijerph UNICEF. (2014). General Comments of the Committee on the Rights of the Child: A Compendium for child rights advocates, scholars and policy makers. Retrieved from Veiga, G., Neto, C., & Rieffe, C. (2016). Preschoolers' free play - connections with emotional and social functioning. International Journal of Emotional Education, 8(1), WHO. (2010). Global recommendations on physical activity for health. Retrieved from nid=f2b62a d4f7745bf129b3e644?sequence=1 WHO. (2019). WHO guidelines on physical activity, sedentary behaviour and sleep for children under 5 years of age. Geneva: World Health Organization. Witten, K., Kearns, R., Carroll, P., Asiasiga, L., & Tava'e, N. (2013). New Zealand parents' understandings of the intergenerational decline in children's independent outdoor play and active travel. Children's Geographies, 11(2), doi: / Yogm an, M., Garner, A., Hutchinson, J., Hirsh-Pasek, K., & Golinkoff, R. M. (2018). The Power of Play: A Pediatric Role in Enhancing Development in Young Children. Pediatrics, 142(3). doi: /peds

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Osaleja nimi: Laste õigusi avades Euroopa spetsialistide võimekuse suurendamine haavatavate laste õiguste kaitsmisel Osalejate töövihik Sissejuhatav m

Osaleja nimi: Laste õigusi avades Euroopa spetsialistide võimekuse suurendamine haavatavate laste õiguste kaitsmisel Osalejate töövihik Sissejuhatav m Osaleja nimi: Laste õigusi avades Euroopa spetsialistide võimekuse suurendamine haavatavate laste õiguste kaitsmisel Osalejate töövihik Sissejuhatav moodul Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu põhiõiguste

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Kursuseprogramm Ainekood IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Maht 3.0 EAP Kontakttundide maht: 16 h Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2016.a. Tänane plaan 1. Ülevaade IKT kasutusest õppeprotsessis 2. Kursuse ülesehitus Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale

Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu Teave tervishoiutöötajale Vähi läbilöögivalu (vllv) on mitmekesine 1 Valu on kõige sagedasem sümptom, mida seostatakse vähkkasvajaga või selle raviga. 2 Enamikul vähipatsientidest esineb

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Reducing disparities Strengthening relations

Reducing disparities Strengthening relations Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem