Kas Euroopa Liidu 2030 energiatõhususe ja KHG vähendamise eesmärgid on saavutatavad?

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kas Euroopa Liidu 2030 energiatõhususe ja KHG vähendamise eesmärgid on saavutatavad?"

Väljavõte

1 Kas Euroopa Liidu 2030 energiatõhususe ja KHG vähendamise eesmärgid on saavutatavad? Transpordisektor. Eesti HERON tulemusi tutvustav seminar Tallinn, Mari Jüssi, vanemekspert SEI Tallinn

2 Eesmärgid ja metoodika Milliste poliitikameetmetega on võimalik energiatõhususe ja KHG vähendamise eesmärke transpordis saavutada? Poliitikastsenaariumite analüüs Millised on peamised barjäärid eesmärkideni jõudmisel? Ekspertide küsitlus ja DST töövahend

3 SEI Head Offices Eesmärgid transpordisektoris Eesti KHG vähendamise sihid: non-ets/effort Sharing Decision 2020 max 11% KHG kasv võrreldes % KHG vähenemine võrreldes 2005 Energiatõhusus transpordis 2020: transpordi kogu energiatarbimine ei ületa 2010 taset ja 2030 on madalam SEI LATIN AMERICA?

4 Kütuste tarbimine transpordisektoris , ktoe

5 Transpordi baasstsenaarium BAU eeldused tuginevad peamiselt ENMAK transpordistsenaariumite ja kliimapoliitika mõjude hindamises kasutatud eeldustele Inimeste transpordinõudluse kasv keskmiselt 1,17%/a Autode osakaal liikumistes kasvab 75,5%->85% Kaubavedude nõudluse kasv 0,889%/a; rongi osakaalu vähenemine kuni 29%-ni Sõiduautode läbisõidu jagunemine kütusetehnoloogiate lõikes Kütuseliik/tehnoloogia Biometaan CNG Elekter Pistik EV Hübriid Bensiin Hübriid Biodiisel Diisel Etanool Bensiin

6 BAU - praeguste trendide jätkumine: energia tarbimine transpordis jätkub

7 EE stsenaarium koos alastsenaariumitega: Energiatõhusad sõidukid CO2 põhised automaksud, diferentseeritud teekasutustasud Liikumisviiside nihe ühistranspordi, jalgsi ja jalgrattakasutuse arendamine, Tallinna ummikumaks EcoDriving, liikluse rahustamine Planeerimine, liikuvuse ohjamine autost sõltuvuse vähendamine ja sundliikluse vähendamine Raskeveokite teekasutustasud transpordinõudluse vähenemine ja nihe maanteelt raudteele ja merele

8 Alastsenaariumid Eeldused aastani 2030 Energiatõhusad sõidukid EcoDriving, kiiruste ohjamine Linnapaneerimine, maakasutuse suunamine Modaalne nihe reisijateveos Hübriid ja laetav hübriidi osakaal 2,5 korda suurem kui BAU Energiatõhusate SA osakaal aastaks 2030: 40% (20% BAUs) Veoautod energiatõhusamate veokite osakaal 2 korda suurem kui BAU, 30% 2,5% väiksem kütusekulu bensiini ja diisli sõidukitel 5% väiksem transpordinõudlus kui BAU: 1,11% kasvu Rongi osakaal 3% > 5% Bussi osakaal püsib 20% Linnatänavate ümberkorraldamine, 10% vähem linnalist autoliiklust Jalgsi- ja jalgrattataristu investeeringud 1% väiksem autokasutus Ühistranspordi teenuste kasv ja investeeringud: 20% rohkem rongi ja bussiliiklust; 6% väiksem autode läbisõit linnapiirkondades Parkimispoliitika ümberkorraldamine, tasustamine ja ohjamine Liikuvuskorraldus: 1,9% väiksem linnaline autokasutus Maanteevedude nõudluse ohjamine Kõik meetmed kombineeritult: Inimeste ranspordinõudluse kasv 0,8% võrreldes BAU 1,17% 3% vähem transpordinõudlust pärast 2020 (ton-km) Rongi osakaal ei vähene pärast 2020, jäädes 31% kaubavedudest

9 Energiatõhususe potentsiaal Eesti transpordis on suur Enam tähelepanu riiklikes arengudokumentides Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

10 Suurim potentsiaal sõidukipargi energiatõhususe tõstmise kaudu Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

11 Integreeritud planeerimine sundliikluse ja autost sõltuvuse vähendamiseks Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

12 Kaubavedude kasvu ohjamine teekasutustasude kaudu Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

13 Ühistranspordi ja kergliikluse arendamine Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

14 Ecodriving ja liikluse rahustamine Transport Energy Demand Scenarios 2030, 1000 toe

15 Transpordi 2030 KHG heite vähendamise eesmärkide täitmine eeldab tegutsemist kogu transpordi valdkonnas 2020 non-ets siht: max +11% 2030 siht: -13%

16 Energiatõhususe eesmärgid EL Primes Baseline siht ENMAK siht

17 SEI Head Offices Peamised barjäärid Ebapiisavad fiskaalsed instrumendid energiatõhusa sõidukipargi ja liikumisvalikute mõjutamiseks SEI LATIN AMERICA? Integreeritud ruumilise ja transpordi planeerimise puudumine

18 DST, analüütilise hierarhia meetodil kaalutud barjäärid Majanduslik Majanduslik Majanduslik Institutsionaalne Majanduslik Institutional Institutional Majanduslik Institutsionaalne Majanduslik Barjäär Fiskaalsete instrumentide puudumine Praegused suurinvesteeringud ei soodusta EE transporti Vähene ühistransporti investeerimine Integreeritud transpordi ja linnaplaneerimise puudumine, killustatus Elanike madal ostujõud Mittepiisavad säästva transpordi meetmed Piiratud ja keerulised finantseerimisvõimalused Pikk tasuvusaeg Vastanduvad poliitika eesmärgid Kõrged kulud Kaal 0,237 0,188 0,133 0,076 0,052 0,036 0,032 0,031 0,031 0,030

19 Barjäärid ja DST tulemused

20 UK ja Bulgaaria Barjäärid Bulgaaria: Säästva transpordi poliitikate puudumine; Rahastuse puudumine Energiatõhusate sõidukite pikk tasuvusaeg Peamised meetmed Bulgaaria: Kergliikluse, sõidujagamise, elektriautode, rongiliikluse kampaaniad Rongiliikluse, kergliikluse arendamine, investeeringud UK: Autokasutuse harjumus on sügavalt juurdunud Vähesed teadmised säästvast transpordist Praegused investeeringud soodustavad autostumist Tööandjatel lihtsam soodustada autokasutust Ühistranspordi vähene rahastamine UK: Elektriautode soodustamine maksupoliitika, bussiradadele lubamise, laadimisvõrgustiku arendamise kaudu Teadlikkuse tõstmine ja kampaaniad

21 Peatänava visioon SEI Linnadel Head oluline Offices roll

22 Aitäh!