KOOLIUURING 2019 TAGASISIDERAAMAT KOOLILE NR 67

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KOOLIUURING 2019 TAGASISIDERAAMAT KOOLILE NR 67"

Väljavõte

1 KOOLIUURING 2019 TAGASISIDERAAMAT KOOLILE NR 67 Tallinna Ülikooli haridusinnovatsiooni keskus (HIK) viis 2019 aasta jaanuaris-veebruaris läbi Kooliuuringu 2019 milles osales 2192 õpetajat 65 koolist üle Eesti. Käesolev tagasisideraamat on mõeldud uurimuses osalenud koolile nr 67. Raamat pakub koolile võimalust ennast võrrelda teiste uuringus osalenud koolidega ning soovi korral kasutada tulemusi oma edasise arengu kavandamisel. Tagasisideraamat koosneb järgmistest osadest: 1. UURINGU TUTVUSTUS 2 2. KOOLIDE VÕRDLUS 4 3. KOOLI PROFIILIJOONISED ÕPETAJATE OOTUSED KOOSTÖÖLE JA MUUTUSTELE KOOLIS 31 LISA 1. ORGANISATSIOONIKULTUURI MÕÕDIK 35

2 1. UURINGU TUTVUSTUS EESMÄRK. Pakkuda osalevatele koolidele võimalust võrrelda ennast teiste koolidega mitmete koolielu ja koolikultuuri näitajate osas, sealhulgas kooli organisatsioonikultuur, õpetajate õpikäsitus ja enesetaju, koostöisus, tajutud (üle)koormus ja läbipõlemine, õpetajate emotsionaalne seotus kooliga. Samuti on eesmärgiks kirjeldada muutusi, mida õpetajad oma koolilt ja Eesti hariduselt tervikuna ootavad. VALIM. Uurimuse sihtrühmaks olid koolis töötavad õpetajad, kooli jaoks oli uurimuses osalemine vabatahtlik. Osalemiseks registreeris ennast 67 kooli, küsitlus viidi läbi 65 koolis. Selleks, et kooli õpetajaskonna kohta saaks teha usaldusväärseid järeldusi olid välja töötatud järgmised valimi nõuded vt tabel 1. TABEL 1. VALIMI NÕUDED UURIMUSES OSALENUD KOOLIDELE Kui koolis vastaval õppetasemel...siis peaks küsimustikule vastanute osakaal olema vähemalt 0,5 koormusega vähemalt: töötavate õpetajate arv on......alla 20 90% (kõigist vastaval tasemel töötavatest õpetajatest) % % % % 61 ja rohkem 65% Viiel koolil jäi osalenud õpetajate arv väiksemaks eeldatust, vastavate koolide tagasisideraamatus on toodud selgitus kooli tulemuste interpreteerimise kohta. Uurimuses osalenud koolide nimekiri on toodud tabelis 2.

3 TABEL 2. KOOLIUURINGUS 2019 OSALENUD KOOLID Alu Kool Anna Haava nimeline Pala Kool Aravete Keskkool Ehte Humanitaargümnaasium Hagudi Põhikool Heimtali Põhikool Juhan Liivi nimeline Alatskivi Kool Jõgevamaa Gümnaasium Jõhvi Põhikool Järveküla Kool Jüri Gümnaasium Kalamaja Põhikool Kalmetu Põhikool Kehra Gümnaasium Keila Kool Kiili Gümnaasium Kiviõli I Keskkool Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasium Kose Gümnaasium Kuressaare Gümnaasium Kuusalu keskkool Kärdla Põhikool Lasnamäe Gümnaasium Läänemaa Ühisgümnaasium Lümanda Põhikool Muraste kool Mäetaguse Põhikool Narva Soldino Gümnaasium Otepää Gümnaasium Peetri Lasteaed- Põhikool Pelgulinna Gümnaasium Pirita Majandusgümnaasium Põlva Gümnaasium Pärnu Raeküla Kool Pärnu-Jaagupi Põhikool Ruila Põhikool Räpina Ühisgümnaasium Tabasalu Ühisgümnaasium Tallinna Arte Gümnaasium Tallinna Inglise Kolledž Tallinna Kunstigümnaasium Tallinna Kuristiku Gümnaasium Tallinna Pääsküla Kool Tallinna Rahumäe Põhikool Tallinna Reaalkool Tallinna Saksa Gümnaasium Tallinna Südalinna Kool Tallinna Tondi Põhikool Tallinna Toomkool Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinna Ühisgümnaasium Tamsalu Gümnaasium Tartu Forseliuse Kool Tartu Karlova Kool Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium Tartu Luterlik Peetri Kool Tartu Tamme Gümnaasium Tartu Veeriku Kool Uulu Põhikool Valga Põhikool Viimsi Gümnaasium Vinni-Pajusti Gümnaasium Võru Gümnaasium Vändra Gümnaasium Väätsa Põhikool

4 MEETOD. Kasutati küsitlusmeetodit. Küsimustiku töötas välja Tallinna Ülikooli HIK, kasutades kahe varasema Kooliuurimuse (2016 ja 2017) kogemusi. Valdavalt sisaldas küsimustik rahvusvaheliselt kasutatavaid ja Eestis kontrollitud mõõtmisinstrumente (skaalasid), lisaks avatud küsimused, millega uuriti õpetajate koostöösoove ning ootusi muutustele nii oma koolis kui ka Eesti hariduses tervikuna. PROTSEDUUR. Küsitlus viidi läbi Survey Monkey (SM) küsitluskeskkonnas. Iga osalenud kool sai SM lingi, mida kooli kontaktisik jagas kooli õpetajate hulgas. Küsimustiku täitmine võttis aega orienteeruvalt 20 minutit. Küsitlus viidi läbi ajaperioodil 7. jaanuar kuni 4. märts Iga osalev kool sai valida talle sobiva ajavahemiku (ca 2 nädalat), mille jooksul kooli õpetajad said küsimustikule SM abil vastata. Nii õpetaja kui koolid osalesid uuringus anonüümsetena. Iga kool sai numbrilise koodi, mida teab ainult osalev kool ise. Kõigis võrdlusandmetes joonistel, tabelites - kasutatakse mitte koolide nimesid, vaid numbrilisi koode. 2. KOOLIDE VÕRDLUS Järgnevalt on esitatud koolide võrdlus uuringus kasutatud näitajate alusel. Võrdlus on esitatud nn pilvejoonistena, iga joonis kirjeldab vastava kooli õpetajate vastuste keskmist väärtust kahe näitaja alusel. Samuti pakub joonis visuaalselt hoomatavat pilti kooli asendist/positsioonist võrrelduna teiste koolidega. Joonistel on kasutatud nii üksikväidete kokku liitmisel saadud näitajaid (näit organisatsioonikultuur, lahkumiskavatsus jt) kui ka vastuseid üksikväidetele. Igal pilvejoonisel on värviliselt eristatud kolme tüüpi koolid: 1. Põhikool: kool, kus viiakse läbi õppetööd põhikooli esimeses, teises ja kolmandas astmes (sh lasteaed-algkoolid) 2. Keskkool: kool, kus viiakse õppetööd läbi nii põhikooli esimeses, teises ja kolmandas astmes kui ka gümnaasiumiastmes 3. Gümnaasium: kool, kus viiakse õppetööd läbi vaid gümnaasiumiastmes Täpsemad selgitused pilvejooniste interpreteerimise kohta esitatakse osalenud koolidele mõeldud ümarlaual 26. aprillil kell HIK-is. Samuti ootame huvitatud koole maikuus individuaalsetele konsultatsioonidele Tallinna Ülikoolis, et lahata põhjalikumalt kooli tulemusi ning leida võimalusi edasiseks koostööks kooli ja ülikooli vahel. Individuaalsele konsultatsioonile registreerimine toimub meili teel

5 2.1. ÕPETAJA ÕPETAJA TÖÖSTAAŽ. Horisontaalne telg: vastus küsimusele Kui kaua oled Sa õpetajana töötanud (aastad). Vertikaalne telg: vastus küsimusele Kui kaua oled Sa selles koolis töötanud (aastad)

6 ÕPETAJA VANUS JA PALK. H-telg: õpetaja vanus. skaala: 1) alla 30 aastat; 2) aastat; 3) aastat; 4) aastat; 5) aastat; 6) 70 aastat või vanem. V-telg: Sinu eelmise sügise keskmine netopalk kuus (kättesaadud töötasu) sellest koolist oli. skaala: 1) Alla 500 EUR; 2) EUR; 3) EUR; 4) EUR; 5) EUR; 6) EUR; 7) EUR; 8) EUR; 9) EUR; 10) rohkem kui 1300 EUR

7 KOOLI SUURUS JA ÕPETAJA KOORMUS KOOLIS. H-Telg: õpilaste arv koolis (õpetaja hinnangul). V-telg: Millise koormusega Sa praegu selles koolis töötad? Skaala: 1) alla 0,5 koormusega; 2) 0,5-0,74 koormusega; 3) 0,75-0,99 koormusega; 4)1,0 koormusega; 5) suurema kui 1,0 koormusega

8 ÕPETAJA TÖÖ KOOLIS JA KODUS. H-Telg: Milline on Sinu keskmine kontakttundide arv nädalas sellel õppeaastal? V-telg: kui palju aega kulub sul koolitööga seotud ülesannetele (õpilastööde parandamine, administratiivtöö jm) kodus. Keskmiselt... tundi nädalas

9 ÕPETAJA TAJUTUD ÜLEKOORMUS JA LÄBIPÕLEMINE. H-telg: Tajutud ülekoormus (7-palliline skaala mille suurem väärtus osutab suuremale ülekoormusele). V-telg: Läbipõlemine (7-palliline skaala mille suurem väärtus osutab suuremale läbipõlemisele)

10 ÕPETAJA RAHULOLU TÖÖTASUGA JA LAHKUMISKAVATSUS. H-telg: õpetaja rahulolu töötasuga (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab suuremale rahulolule). V-telg: Lahkumiskavatsus praegusest töökohast (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab suuremale valmisolekule töökohta vahetada)

11 ÕPETAJA RAHULOLU TÖÖ SISUGA JA RAHULOLU ELUGA. H-telg: õpetaja rahulolu oma töö sisuga (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab suuremale rahulolule). V-telg: Õpetaja rahulolu eluga. Vastus küsimusele Nüüd kujuta ette treppi, mille alumine aste on tähistatud nulliga ja ülemine aste kümnega. Trepi ülemine aste tähistab sinu jaoks parimat võimalikku elu, alumine aste aga kõige halvemat elu. Millisel trepiastmel sa enda arvates praegu oled, teades, et mida kõrgem aste, seda parem on elu ning mida madalam aste, seda halvem elu? Milline on sinu praegust elu iseloomustav trepiaste?

12 2.2. ÕPPETÖÖ ÕPIKÄSITUS: KOOSTÖISUS JA AUTONOOMIATOETUS. H-Telg: Õpetajate omavaheline koostöö (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab suuremale koostöisusele). V-Telg: Õpilase autonoomiat toetav õpetamine (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab rohkem õpilase autonoomiat toetavale õeptamisviisile)

13 ÕPETAJATE KOOSTÖÖ. H-telg: tagasiside kolleegidele (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab innukamale tagasiside andmisele). V-Telg: Ühiste tundide läbi viimine (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab sagedasemale ühiste tundide andmisele)

14 KOOSTÖÖ JA TULEMUSLIKKUS. H-telg: hinnang koolisisese koostöö vajalikkusele (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab suuremale tajutud vajadusele). V-Telg: hinnang koolivälise koostöö vajalikkusele (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab suuremale tajutud vajadusele)

15 STRESSORID. H-telg: kuivõrd on õpetaja jaoks stressoriks ajasurve? (7-palliline skaala, mida suurem väärtus seda rohkem peetakse ajasurvet stressoriks). V-telg: kuivõrd on õpetaja jaoks stressoriks distsipliiniprobleemid? (7-palliline skaala, mida suurem väärtus seda rohkem peetakse distsipliiniprobleeme stressoriks)

16 AJAKASUTUS. H-Telg: vabast ajast tundideks valmistumine (7-palliline skaala, mida suurem väärtus seda rohkem tuleb vabast ajast tundideks valmistuda). V-telg: administratiivkoormus (7-palliline skaala, mida suurem väärtus, seda rohkem tajub õpetaja liigset administratiivkoormust)

17 KORD JA DISTSIPLIIN. H-telg: nõustumine väitega korra hoidmine võtab palju aega ja energiat (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab suuremale nõustumisele). V-telg: nõustumine väitega distsiplineerimatud õpilased segavad tihti õppetöö läbiviimist (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab suuremale nõustumisele)

18 HUVI JA PINGUTAMINE. DISTSIPLIIN. H-telg: nõustumine väitega paljud õpilased ei ole õppimisest huvitatud (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab suuremale nõustumisele). V-telg: nõustumine väitega paljud minu õpilased pingutavad õppetöös liiga vähe (7-palliline skaala, suurem väärtus osutab suuremale nõustumisele)

19 2.3. KOOL ORGANISATSIOONIKULTUUR: REEGLID JA TULEMUSLIKKUS. H-telg: reeglitele orienteeritud organisatsioonikultuur (suurem väärtus osutab reeglite järgimise olulisusele). V-telg: tulemustele orienteeritud organisatsioonikultuur (suurem väärtus osutab tulemuslikkuse suuremale väärtustamisele). NB! Organisatsioonikultuuri mõõtmise osas vt selgitusi lisas 1

20 ORGANISATSIOONIKULTUUR: SUHTED JA INNOVATSIOON. H-telg: suhetele orienteeritud organisatsioonikultuur (suurem väärtus osutab suhete olulisusele). V-telg: innovatsioonile orienteeritud organisatsioonikultuur (suurem väärtus osutab innovatsiooni suuremale väärtustamisele)

21 ORGANISATSIOONIKULTUUR: PAINDLIKKUS JA KONTROLL. H-telg: paindlik organisatsioonikultuur (suurem väärtus osutab paindlikkuse olulisusele). V-telg: kontrolliv organisatsioonikultuur (suurem väärtus osutab kontrolli suuremale väärtustamisele)

22 INNOVATSIOONISÕBRALIKKUS. H-telg: nõustumine väitega Meie koolis on eelkõige tähtsad uued ja omanäolised ideed, esimesena uute lahenduste pakkumine ning innovaatoriks olemine (mida suurem väärtus seda rohkem nõustumist). V-telg: nõustumine väitega: Juhtimist meie koolis iseloomustab riskide võtmine, innovatsioon ja unikaalsus (mida suurem väärtus, seda rohkem nõustumist)

23 TAJUTUD MÕJUKUS. H-telg: nõustumine väitega Ma saan sisuliselt mõjutada seda, mis minu koolis toimub (suurem väärtus tähendab suuremat tajutud mõjukust). V-telg: nõustumine väitega: Töötajatel on võimalus kaasa rääkida otsustes, mis nende tööalast tegevust mõjutavad. (mida suurem väärtus, seda rohkem kaasarääkimist)

24 TAJUTUD AUTONOOMIATOETUS. H-telg: nõustumine väitega Minu juht julgustab mind ilma otsese juhendamiseta lahendusi leidma (mida suurem väärtus seda rohkem nõustumist). V-telg: nõustumine väitega: Minu juht soovitab mul õppida uut proovides. (mida suurem väärtus, seda rohkem nõustumist)

25 TULEMUSTELE ORIENTEERITUS. H-telg: nõustumine väitega Meie koolis on töö tulemuslikkuse hindamine ja jälgimine väga olulisel kohal (mida suurem väärtus seda rohkem nõustumist). V-telg: nõustumine väitega: Meile on kõige olulisem saavutada võimalikult häis tulemusi (mida suurem väärtus, seda rohkem nõustumist)

26 SEOTUS KOOLIGA. H-telg: õpetaja emotsionaalne seotus kooliga (suurem väärtus osutab tugevamale seotusele). V-telg: kavatsus töökohta vahetada (suurem väärtus osutab tugevamale lahkumiskavatsusele)

27 3. KOOLI PROFIILIJOONISED KOOLI PROFIIL. Järgnevalt on esitatud kooli nr 67 võrdlus teiste uurimuses osalenud koolidega kooli profiilide kujul. Profiil tähendab ülevaadet kooli hetkeolukorda iseloomustavatest näitajatest võrdluses teiste uuringus osalenud koolidega. Profiililt on näha kõigi uuringus osalenud koolide tulemused uurimuses kasutatud mõõdikute kaupa ning iga kooli jaoks on välja toodud nende paiknemine graafikul. Profiilid on koostatud samade näitajate põhjal, mis on välja toodud ka eelolevates pilvejoonistest ning tabelid 3, 4 ja 5 viitavad nende pilvejooniste numbritele, kus vastavad näitajad esindatud on. ANDMED PROFIILIS. Profiili koostamiseks teisendati uuringu andmed protsentideks viisil, kus vastava mõõdiku kohaselt maksimaalset tulemust näidanud kooli väärtuseks on 100%, ülejäänud koolid on reastatud selle järgi mitu protsenti nende tulemus oli maksimaalset väärtust näidanud koolist. Paiknemine profiilil ei näita seega mitte absoluutset hetkeolukorda, vaid võrdlust teiste uuringus osalenud koolidega. Näiteks, kui kooli õpetajate vanus satub telje ülaossa, ei tähenda see tingimata, et koolis on eakad õpetajad. See tähendab, et võrreldes teiste koolidega on antud kooli õpetajad vanemad. Samas on oluline panna tähele, kui palju koolide tulemused üksteisest erinevad. Kui õpetajate keskmine vanus varieerub 100 ja 50 protsenti vahel, tähendab see, et telje ülaosas paiknevate koolide õpetajad on keskmiselt peaaegu kaks korda vanemad, kui telje alaosas paiknevate koolide omad. Kui vanus varieeruks aga 100 ja 80 protsendi vahel, oleks koolidevahelised erinevused küll olemas, aga erinevuste määr oleks vaid 20%. TABEL 3. ÕPETAJA PROFIILI NÄITAJAD TABEL 4. ÕPPETÖÖ PROFIILI NÄITAJAD TABEL 5. KOOLI PROFIILI NÄITAJAD

28 1. Õpetajana töötatud aastad 2. Selles koolis töötatud aastad 3. Õpetaja vanus 4. Õpetaja palk 5. Õpilaste arv koolis 6. Kontakttundide arv 7. Koormus 8. Kodus tehtav töö 9. Tajutud ülekoormus 10. Läbipõlemine 11. Rahulolu töötasuga 12. Lahkumiskavatsus 13. Rahulolu töö sisuga 14. Rahulolu eluga 15. Õiglane töötasu 16. Tööpäeva lõpuks täiesti läbi 3.1. PROFIIL: ÕPETAJA

29 17. Õpetajate koostöö 18. Autonoomiatoetus 19. Kolleegide tagasisidestamine 20. Koostöine õpetamine 21. Koolisisesene koostöö 22. Kooliväline koostöö 23. Ajasurve 24. Distsipliiniprobleemid 25. Valmistun tundideks vabast ajast 26. Administratiivtöö ajakulu 27. Korra hoidmine võtab palju aega 28. Distsiplineerimatud õpilased segavad 29. Õpilased ei ole õppimisest huvitatud 30. Õpilased pingutavad vähe 3.2. PROFIIL: ÕPPETÖÖ

30 31. Reeglitele orienteeritus 32. Tulemustele suunatus 33. Suhetele orienteeritus 34. Innovatsioonile suunatus 35. Paindlikkus 36. Kontrollivus 37. Innovatsiooni olulisus 38. Juhi innovaatilisus 39. Tajutud mõjukus 40. Kaasatus otsustesse 41. Julgustav juht 42. Juht soovitab õppida 43. Tulemuslikkuse olulisus 44. Heade tulemuste olulisus 45. Emotsionaalne seotus 46. Lahkumiskavatsus 3.3. PROFIIL: KOOL

31 4. ÕPETAJATE OOTUSED KOOSTÖÖLE JA MUUTUSTELE KOOLIS Küsimustik sisaldas ka avatud küsimusi, millele õpetaja sai oma vastuse vabas vormis kirja panna. Järgnevalt on toodud kooli nr 67 õpetajate vastused originaalkujul ning kokkuvõte kõigi koolide tulemustest. Lisaks on toodud välja ka õpetajate ootused ja aasta tulemuste võrdluses aasta kooliuuringus küsiti õpetajatelt kolm avatud küsimust: 1. Koostööst kellega või mis teemadel tunned Sa praegusel ajal kõige rohkem puudust? 2. Mis on Sinu arvates kõige olulisem asi, mis peaks Eesti koolis lähiaastatel muutuma? 3. Mis on Sinu arvates kõige olulisem asi, mis peaks selles koolis, kus Sa töötad, lähiaastatel muutuma? 4.1. KOOLI NR 67 ÕPETAJATE VASTUSED KOOSTÖÖST KELLEGA VÕI MIS TEEMADEL TUNNED SA PRAEGUSEL AJAL KÕIGE ROHKEM PUUDUST? Psühhoterapeutidega Ei tunne. Elanikkonna kaitse. Sisejulgeolek kolleegidega koostöö haridustehnoloogiga Ei tunne praegu puudust Haridustehnoloogi roll on "ähmane". ei tunne puudust Ei tunne millestki puudust koostööst õppematerjalide osas - e-koolikott on, aga nt minu aine materjale seal eriti ei ole. haridustehnoloogist ei tunne puudust

32 MIS ON SINU ARVATES KÕIGE OLULISEM ASI, MIS PEAKS EESTI KOOLIS LÄHIAASTATEL MUUTUMA? Rohkem infovahetust, avatust, koostööd ja õppimist headest näidetest. Gümnaaiumi õpilaste arv klassis ei tohks olla suurem kui 25. Vähem mõttetut bürokraatiat, rohkem õpetaja kui spetsialisti usaldamist. Vähem tuleks üle võtta mujalt maailmast tulevaid uuendusi ja rohkem usaldama Eesti talupojatarkust Panna lapsevanemad reaalselt vastutama oma laste kohustuste (ka. käitumise ja õppeedukuse) täitmise eest. 2. Hinnata realistlikumalt õpetajate nädalakoormuse mahtu 3. Loobuda kaasavast haridusest, kuna see paneb õpetajatele liiga suure ja erilaadse koormuse ja halvendab tavaõpilaste võimalusi hariduse omandamiseks, sest tugispetsialiste ei jagu 4. Vähendada kohustuslikku kooliiga aasta vanuseni ja täiustada täiskasvanute õppe süsteemi. 5. Vähendada oluliselt igasuguse bürokraatia määra (aruandlused, vormid) riigieksamite lõpetamine, ainekavade lihtsustamine Praktilise tegevuse ja kehalise aktiivsuse suurendamine. Iga õpilane peaks millegagi süvendatult tegelema. 1) riigieksamid tühistama, 2) kohustuslik kooliharidus 18 aastani ehk 11. klassi Edetabelite tegemine, pingeread, võrdlemine. Õpetajaid kaitsma- põhikoolis istutkase õpetajale pähe nii õpilaste kui lapsevanemate poolt. Loodusainete teemadesse minnakse liiga süvitsi, keskmisel õpilasel on väga raske õppida näiteks molekulaarbioloogia mõisteid, mida tegelikult ka ülikoolis vaadatakse alles II või III kursusel. Õppekava tuleks veidi ümber teha, et tundides saaks keskenduda rohkem elulisematele teemadele ja mitte nii väga raku sees toimuvatele spetsiifilistele protsessidele. Õpetajate töötasu! Õpetaja staatust tuleb väärtustada. Riigieksamite säilimisel tuleb vastava aine õpetajatele ka rohkem palka maksta. Jutt et kõik on võrdsed, näitab ametnike harimatust ja koolielu mittetundmist. Põhikoolis erivajadustega õpilaste õpetamise tõttu samas klassis koos tavalastega kannatab tegelikult just töö tavaliste ja andekate lastega. Gümnaasiumiosad tuleks lahutada kõigis koolides eraldi riigigümnaasiumiteks. Palgatõus ja koormuse normaliseerimine. Praegu töötan ülekoormusega, sest peret on vaja ülal pidada ja raha teenida. Aga see tegelikult tapab ja varsti ei jaksa enam. Kaotada riigieksamid Õpilaste koormus vähemaks, noored õpetajad kooli, töötasu inimväärseks ja vastavaks õpetaja haridusele

33 MIS ON SINU ARVATES KÕIGE OLULISEM ASI, MIS PEAKS SELLES KOOLIS, KUS SA TÖÖTAD, LÄHIAASTATEL MUUTUMA? Peaksime rohkem oma edulugu tutvustama ja väärt kogemusi jagama. Rohkem rõõmu. Õpilaste arv peaks suurenema. Noormehi võiks õpilaskonnas rohkem olla. Ei, koolis endas on kõik hästi! riigieksamiainete ületähtsustamine Järelevastamiste limiiti peaks vähendama, et õpilased keseknduksid rohkem igas tunnis õppimisele ja töödeks tulemuslikumale ettevalmistamisele. Riigieksamiaineteõpetajatele väiksem koormus. Aktiivsemalt tuleks tegeleda puuduvate õpilastega, sest nendega (järgi)tegelemine on lisaaeg õpetajale. See lisaaeg saab tulla ainult kas 1) tundide ettevalmistamise, 2) hobide ja huvialade, 3) tervise arvelt Veelgi paremad suhted Mõtlema läbi,millist ettevalmistust erinevatest põhikoolidest tulevad õpilased vajavad, et gümnaasiumis hakkma saada, ja neid võimalusel rakendada. Õpilastes peaks tekitama tööharjumuse. Tahan, et õpilased mõistaksid, et ka kodus peab vaeva nägema ja teadmised ei tule lihtsalt kätte. Peaks vähendama nende õpetajate muid kohustusi, kes õpetavad riigieksamite aineid. Nende töökoormus ja vastutus on tunduvalt suurem kui teiste ainete õpetajatel. Näiteks on üldjuhul just samad õpetajad need, kelle aines toimuvad arvestused. Kohustuste vähendamise all pean silmas näiteks vähendada nende uurimistööde juhendamise norme jms. Võib-olla peaks enne kõikvõimalike projektidega liitumist mõtlema, et äkki see tõstab liigselt õpetajate koormust või mõjub segavalt nende tööle. Kohati jääb tunne, et ei mõisteta päris hästi, et koolitunde tuleb ette valmistada, ning selleks kulub aega. Riigieksamite säilimisel tuleb vastava aine õpetajatele ka rohkem palka maksta. Jutt et kõik on võrdsed, näitab ametnike harimatust ja koolielu mittetundmist. See ei puuduta ainult meie kooli, vaid kõiki gümnaasiume. Oleks vaja taastada riigieksamid RÕKi põhiainetes (nagu varem oli). Praegune keskendumine kolmele eksamiainele toob häid tulemusi nendes ainetes, kuid mis toimub teistes ainetes, ei tea keegi. Palgad on ebaõiglased, meil makstakse n-ö ametikoha järgi, aga see, mis kellelgi täiskoha moodustab, on väga erinev ja ebaõiglane. Midagi ei pea muutma Jätkama sama innovaatiliselt ja avatud koolina

34 4.2. MUUTUSTE VALDKONNAD. VÕRDLUS 2016 AASTAGA Võrdlemaks õpetajate ootusi muutustele Eesti koolides ja aastatel viidi läbi muutuste kategoriseerimine, mille käigus koondati õpetajate ootused muutustele kümnesse teemavaldkonda. Joonisel 1 on esitatud viis aasta kõige oodatumat muutuste valdkonda, koos 2016 aasta võrdlusandmetega. Joonis kajastab kõigi uuritud koolide õpetajate ootusi. Oma kooli õpetajate tulevikusoovide analüüsimisel saab joonisel esitatud eelistusi kasutada nn taustainfona. JOONIS 1. ÕPETAJATE OOTUSED MUUTUSTELE 2016 JA 2019 AASTAL (KÕIK KOOLID KOKKU) MUUTUSTE VALDKONNAD 2019 JA 2016 AASTAL (% õpetajatest, kes ootavad vastavas valdkonnas muutusi*) Klassiruumi praktika Koormus Raha Maine Hariduspoliitika *kuigi küsiti ühte ja kõige olulisemat muutust, panid paljud vastajad kirja mitu. Õpetajate kõik soovid võeti arvesse.

35 LISA 1 KOOLI ORGANISATSIOONIKULTUURI mõõtmiseks kasutati Quinni ja Cameroni nn konkureerivate väärtuste mudelit, mis koosneb kahest dimensioonist (paindlikkus vs kontroll ning organisatsiooni sisse - vs. väljapoole orienteeritus) ning neist johtuvast neljast organisatsioonikultuuri tüübist: koostööle ja suhetele orienteeritud kultuur, hierarhiale ja korrale orienteeritud kultuur, võistluslikkusele ja tulemustele orienteeritud kultuur ning muutustele ja uuendustele orienteeritud kultuur. Täpsemad selgitused konkureerivate väärtuste mudeli kohta antakse 26. aprilli ümarlaual. Allikad: Cameron, K.S., Quinn. R. E. (1999). Diagnosing and changing organizational culture: based on the competing values framework. Reading (Mass.). Addison- Wesley. Cameron, K. S., Quinn, R. E. (2006). Diagnosing and Changing Organizational Culture. Based on the Competing Values Framework. The Jossey-Bass Business & Management Series.

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Pakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat

Pakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat 14:00 11:00 Aruküla Konsumi pakiautomaat 18:00 14:00 Aseri Grossi pakiautomaat 10:00 10:00

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Narva Soldino Gümnaasium

Narva Soldino Gümnaasium 2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside 1 Sisukord Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? 4 Kuidas ja mida mõõdeti? 4 Tagasiside 4 Tulemuste esitamine raportis.........................................

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg 7954 punktiga 1. koha Pärnu Mai Kooli 8.b klassi õpilane Krethel Tiits 7443 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Marie

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

DIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar

DIPLOM Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 II etapis ja saavutas punktiga NEIDUDE ar Rapla Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Kristin Düüna saavutas 15825 punktiga 1. koha Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Maret Sõmer saavutas 15094 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Miksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2

Miksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2 Narva Soldino Gümnaasiumi 2.c klassi võistkond osales edukalt Miksikese online võistluses Осенний Спринт 2017 ja saavutas 2. klasside arvestuses I. koha Miksikese õppekeskkond tänab 2.c klassi õpetajat!

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

TV 10 OS_Tln_II_etapp_

TV 10 OS_Tln_II_etapp_ TV 10 OLÜMPIASTARTI TALLINNA II ETAPP 19.01.2017, Tallinn, Lasnamäe Kergejõustikuhall TÜDRUKUTE VANEM RÜHM 1 Emili Liis Osula 16.02.03 Tallinna 32. Keskkool 9,68 2 Liisa-Maria Lusti 22.08.04 Tallinna Inglise

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15

VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avald Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: korraldus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 18.02.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Avaldamismärge: Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiakapitali

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis

Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule) Ülevaate

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

DIPLOM Väike-Maarja Gümnaasiumi 1.b klassi õpilane Reino Kallas saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 II etapil 3229 punktiga Lääne-Virumaa koolide 1. KL

DIPLOM Väike-Maarja Gümnaasiumi 1.b klassi õpilane Reino Kallas saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 II etapil 3229 punktiga Lääne-Virumaa koolide 1. KL Väike-Maarja Gümnaasiumi 1.b klassi õpilane Reino Kallas 3229 punktiga 1. koha Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 1.a klassi õpilane Karlis Kütt 2845 punktiga 2. koha Jäneda Kooli 1. klassi õpilane Harri Saareoks

Rohkem

sojateadlane_4.indd

sojateadlane_4.indd KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:

Rohkem

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem