RAHATARK EESTI. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia aastateks

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "RAHATARK EESTI. Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia aastateks"

Väljavõte

1 RAHATARK EESTI Eesti elanike rahatarkuse edendamise strateegia aastateks TALLINN 2021

2 RAHATARK EESTI KÄTTE- SAADAV KÕIGILE KASUTATAKSE IGAPÄEVAELU OTSUSTE TEGEMISEL TOETAV KESKKOND JULGUSTAB KASUTAMA ÕPPEVÕIMALUSED KÕIGILE SÜSTEEMNE ÕPE LASTEAIAST ÜLIKOOLINI TAGATUD VÄLJA ÕPE, TÄIENDUS VÕIMALUSED, ÕPPEMATERJAL PLANEERIMINE, sh - LÜHI- JA PIKA AJALISTE PLAANIDE TEGEMINE - REGULAARNE RAHA KÕRVALEPANEMINE - OTSUSTAMISEL ARVESTATAKSE RAHALISI VÕIMA LUSI JA TEGELIKKE VAJADUSI - VÕRRELDAKSE TOO TEID JA TEENUSEID ABI RASKUS TE KOR RAL ON KÄTTESAADAV JA KASUTATAV INVESTEERIMISEKS ON JULGUS JA MUGA VAD VÕIMALUSED ETTEVÕTLUSEGA ALUSTAMINE JA KA PITALI KAASAMINE FINANTSTEENU SE PAKKUJAD ON VASTUTUSTUND LIKUD JA LÄHTU VAD KLIENDI HEAOLUST FINANTSKESK KOND SOOSIB LAIA VALIKUT INVESTEERIMIS TOOTEID SEADUSANDLIK KESKKOND TOE TAB JA KAITSEB TARBIJAT KÄTTESAADA VAD TÖÖRIISTAD FINANTS OTSUSTE TEGEMISEKS INIMESED TUNNE VAD ÄRA FINANTS PETTUSED KOOSTÖÖ PARTNERITEGA

3 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Sisukord Rahandusministri eessõna... 4 Sissejuhatus... 5 Rahatarkus ja selle vajalikkus Eestile... 5 Esimese strateegiaprogrammi kokkuvõte... 7 Strateegialoome protsess...8 Aktuaalsed kitsaskohad ja mis on juba ära tehtud...10 Haridus...10 Inimeste teadmised, hoiakud, uskumused, käitumine...13 Finantskeskkonna usaldusväärsus...15 Sihtgruppide spetsiifika...17 Rahatarkuse edendamise korraldus...19 Seosed teiste strateegiatega...20 Visioon rahatargast Eestist...22 Rahatarkuse strateegia eesmärgid Rahatarkus on KÕIGILE KÄTTESAADAV Rahatarkust KASUTATAKSE igapäevaelu otsuste tegemisel Toetav KESKKOND JULGUSTAB rahatarkuse rakendamist Rahatarkuse edendamise alustalaks on KOOSTÖÖ PARTNERITEGA...28

4 4 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Rahandusministri eessõna Hea lugeja! Eesti rikkus on tema targad ja nutikad inimesed. Mul on hea meel, et üha rohkem Eesti inimesi, aga eriti noori, tunneb huvi raha tarkuse, sh kogumise ja investeerimise vastu. Osa rahatarkuse teadmisest on meile edasi antud põlvest põlve. Vanematelt ja vanavanematelt kuuldud õpetussõnad olid ikka, et laastutuli ja laenuleib ei kesta kaua ning raha olgu loetud ja hobune seotud. Aja jooksul on rahaotsuste tegemise võimalused avardunud, eriti seoses e-teenuste kasvuga. Seda enam peavad teadmised ja oskused järele jõudma, sest suurem valik teenuseid nõuab valikute langetamisel rohkem iseotsustamist ning vastutuse võtmist. Üldine teadmine on, et headel aegadel tuleb kehvemateks ja keerulisemateks aegadeks valmistuda ning uue oskuse omandamiseks tuleb järjekindlalt edasi õppida ikka selleks, et teha rahatarku otsuseid. Rahatargad kodanikud oskavad rohkem kaasa rääkida ja panustada ka riigi tegemistes. Kuidas teha nii, et riik saab targalt ja edukalt olla toeks oma kodanikele rahaasjade paremaks planeerimiseks ja korraldamiseks? Eriti kui teadmised ja oskused elanike hulgas varieeruvad: kellel jääb puudu investeerimistarkusest, kellel hoopis toetusest võlgadest vabanemiseks. Kuidas orienteeruda üha uutes finantsteenustes, kui otsuste tegemiseks teadmisi napib? Kui ka stardipositsioon rahatarkuse teadmistes on erinev, siis eesmärk on meil kõigil ikka üks korraldada targalt oma rahaasju. Hoiad käes Eesti finantskirjaoskuse edendamise strateegiat aastateks Strateegia annab suunad, et rahatarkus jõuaks iga Eesti inimeseni, seda kasutataks igapäevaste otsuste tegemisel ja toetav keskkond julgustaks otsuste tegemist. Strateegia elluviimise õnnestumisse panustab palju osapooli nii riigi- kui ka erasektorist. See on koostöö, kus igaühe panus on oluline. Oleme võtnud selge sihi teha Eesti rahatargaks! Soovin, et Eesti inimestel jätkuks distsipliini, julgust ja uudishimu, et rahatarkuse teadmisi järjekindlalt juurde õppida ning neid praktikas rakendada. Lõpuks sõltub see, kas riigil on rahaasjad hästi hoitud ja korras, ka sellest, kas meil on inimesi, kes oskavad omaenda rahaasju korraldada ning seda ka riigilt oodata ja tahta. Sellest, et riigi rahaasjad on korras, sõltub, kuidas meie Eestil tervikuna läheb. Rahatark Eesti ei ole pelgalt unistus saame selle koos teoks teha!

5 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Sissejuhatus Esimene Rahandusministeeriumi eestvedamisel kokku pandud rahatarkuse ehk finantskirjaoskuse edendamise programm Eesti elanikele hõlmas ajavahemikku Käesolevas dokumendis on Eesti inimeste rahatarkuse edendamise strateegia aastateks 2021 kuni 2030, tuues välja rahatarkuse üldise vajalikkuse, peamised valdkonna murekohad ja mida on nende parandamiseks juba tehtud. Esitatakse tulevikuvisioon koos peamiste eesmärkide ja mõõdikutega. Rahatarkus ja selle vajalikkus Eestile Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumise kogum, mis on vajalik arukate otsuste tegemiseks rahaasjades ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks 2. Finantskirjaoskus on näiteks oskus koostada pere-eelarvet, piisava säästupuhvri olemasolu ootamatuteks olukordadeks, oskus võrrelda finantstooteid ja -teenuseid ning teadmine investeerimise põhitõdedest. Rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumise kogum, mis on vajalik arukate otsuste tegemiseks rahaasjades ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks. Rahatarkuse edendamise eesmärk on tõsta inimeste rahulolu ja elukvaliteeti nii, et nad paremini majandades saaksid endale rohkem lubada ja tunneksid end igapäevaotsustes kindlamalt. Nii räägitakse finantskirjaoskuse kõrval finantsilisest heaolust (ingl financial welfare) või finantsilisest võimekusest (ingl financial capability). Mõlema lisatermini puhul on rõhk teadmiste kasutamisel omaenda olukorra parandamise nimel ei piisa enam puhtalt teadlikkusest, mis on õige ja mida peaks tegema, vaid rõhk on sellel, kuidas tajutakse oma rahalist heaolu ja võimekust, mida saab täiustada vaid reaalseid praktilisi samme astudes. Ettevõtetega seotud rahatarkuse all peetakse silmas nii inimeste teadlikkust ettevõtlusest kui ühest investeerimisvõimalusest kui ka ettevõtjate teadlikkust targalt majandada ja vajadusel raha kaasata

6 6 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Rahatarkuse edendamine on oluline järgnevatel põhjustel: kindlustunde tõstmiseks ja stressitaseme vähendamiseks on oluline õpetada inimestele, kuidas oma rahaasjadega olemasolevas finantskeskkonnas toime tulla nii, et ei oleks pidevat muretsemist rahaga seotud teemade pärast; inimeste vastutus oma rahaasjade planeerimise eest elukaare lõikes on järjest tõusvas trendis (vabatahtlikud pensionisambad, vähenevad sotsiaaltagatised, suurem valik finantstooteid ja -teenuseid) 3 ; tagamaks vananeva rahvastiku tingimustes (pikem pensionipõlv, tulevikus tõenäoliselt vähenevad sotsiaaltagatised) inimeste ootustele vastav heaolutase ka siis, kui nad enam ei suuda või ei soovi töötada; järjest keerukamad, aga samas lihtsamalt kättesaadavad finantstooted või -teenused nõuavad tarbijaid, kes neist aru saavad ja neid kasutada oskavad 4 ; kasutajamugavad, lihtsad ja soodsad investeerimislahendused aitavad elanike hulgas populariseerida järjepidevat investeerimist ja pikaajaliste plaanide tegemist ning vähendavad tarbimiskultuuri, sh ka keskkonnaalaseid mõjusid; ülemaailmne COVID-19 pandeemia näitas, kui haavatavad on inimesed olukorras, kus nende sissetulekud vähenevad oluliselt või kaovad sootuks rahatarkuse taseme tõstmine, piisavad varud ja kriisiaegsed õiged otsused saavad aidata selliseid olukordi pehmendada; ettevõtjad, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, saavad rohkem realiseerida oma potentsiaali, teades ja osates kasutada erinevaid rahastusmudeleid, ning pakkuda seeläbi võimalust kapitaliturgude arenguks. Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr suurenes Eestis Üle 70% elanikest aastal 20,7%-ni, ületades Euroopa Liidu (EL) keskmist tulemust 5. Rahalise vaesuse määr on kõrgeim madala haridustasemega inimeste ja eakate puhul: aasta seisuga baasteadmisi. omab rahatarkuse 48,8% 6 vanaduspensionäridest peab kuus hakkama saama väiksema summaga kui 60% elanikkonna sissetulekute mediaanist 7. Samal ajal pakuvad aastal vastu võetud pensionisüsteemi muudatused inimestele rohkem valikuid, aga ka suuremat vastutust oma tuleviku planeerimise eest ja selles tuleb neid toetada aastal läbi viidud Eesti elanike rahatarkuse uuringust nähtus, et inimeste rahakäitumise muutumine on väga pikk protsess. Kuigi varasemate uuringutega on saanud kinnitust asjaolu, et vajalikud teadmised on olemas (üle 70% elanikest omab baasfinantskirjaoskuse teadmisi ehk kuidas ja miks peaks raha säästma, pensioniks koguma ja investeerima, finantstooteid võrdlema ning kulusid-tulusid kirja panema ja analüüsima), ei rakenda suur osa elanikest omandatud teadmisi (vaid 58,8% elanikest käitub baasrahatarkuse teadmiste kohaselt). Kolmandik elanikkonnast ei tunne end rahaasjade juhtimisel kindlalt, kuid pole ka midagi ette võtnud 32% muretseb, kas

7 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS saab igakuiselt oma kulud kaetud, 37% tunnistab, et rahaasjad piiravad tema elu, 28%-l inimestest ei jää kunagi või jääb harva kuu lõpus raha üle, 31% inimestest ei ole viimase aasta jooksul raha säästnud ja sama suurel osal vastanutest on viimase 12 kuu jooksul ette tulnud olukordi, kus kulud ei kata tulusid. Samas peab eestlaste puhul paika vanasõna võlg on võõra oma arved maksab õigeks ajaks 95% küsitlusele vastanutest 8. Rahatarkuse koostöövõrgustik on Eesti üks valdkonna edendamise suurimaid trumpe. Elanike endi arvates on väga kõrge või kõrge rahatarkuse tasemega inimesi ca 17% (2015. aasta uuringutulemused viitasid suisa 30%-le). Ühe keerukaima teemana kerkib üles liitintress ja investeerimisega seonduv ning sellele viitab ka investeerimistoodete vähesem tuntus ja kasutamine (kõige enam mainiti investeerimistoodetena pensionifondi 28% vastanutest ja hoiust 16%). Finantsteenustest tunti enam arvelduskontot ja laenupõhiseid tooteid, nagu kodulaen, krediitkaart, autoliising. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD aastal 9 koostatud rahvusvahelises võrdluses jagas Eesti koos Indoneesiaga osalenud 26 riigi hulgas raha tarkuses 5. kohta aastal läbi viidud rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamisprogrammi (Program for International Student Assessment ehk PISA) finantskirjaoskuse testi tulemuste poolest olid Eesti 15-aastased õpilased maailmas esikohal 10. Siiski on kogu maailmas rahatarkuse tase murettekitavalt madal ning baasteadmised ja -oskused on puudu ligi 40%-l inimestest (Eesti puhul 36,5%-l) 11. Esimese strateegiaprogrammi kokkuvõte Esimese rahatarkuse edendamise strateegiaprogrammi 12 loomise tõuke andis aastal läbi viidud finantskirjaoskuse uuring 13, mis tõstis tugevalt esile Eesti elanikkonna finantskirjaoskuse edendamise vajaduse. Programm loodi aastateks ja sellel oli kolm eesmärki: 1. inimesed teadvustavad rahaasjade planeerimise vajalikkust ja nende hoiakud toetavad arukate finantsotsuste langetamist; 2. inimesed saavad aru finantsteenustest ja oskavad nende abil oma rahaasju igas eluetapis korraldada; 3. finantsteenuseid pakutakse vastutustundlikult. Vastavalt paika pandud mõõdikute tulemustele jäid eesmärgid suures osas saavutamata ja mõningate kokkulepitud indikaatorite edukust ei olnud andmete puudulikkuse tõttu võimalik hinnata

8 8 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Enim tähelepanu sai esimese strateegiaprogrammi elluviimisel haridussektor, mille edendamisel nähti kõige suuremat mõju. Rahatarkust edasi andvad üritused on saavutanud teatud regulaarsuse: näiteks toimuvad igal aastal Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni koostöös perepäevad, pakutakse seminare õpetajatele nii eesti kui ka vene keeles, investeerimisvaldkonnas toimuvad konverentsid (Äripäeva väljamõeldud tegelase investor Toomase konverents, Naisinvestorite Klubi konverents) ning iga-aastane investeerimisfestival, koos käivad erinevatele teemadele keskendunud õpigrupid ning rahatarkuse kohta küsitakse nõu sotsiaalmeedia vastavates gruppides. Lisaks peetakse iga aasta märtsis rahatarkuse kuud, mille raames pakutakse koolidele külalistunde, eri vanuses õpilastele on mõeldud erinevad viktoriinid ja võistlused, rääkimata lugematutest koolitustest, sh veebi kaudu. Rahatarkuse koostöövõrgustik on üks valdkonna edendamise suurimaid trumpe Eestis, sest ühises koostöös on juba sündinud mitmed head projektid. Koostegemine motiveerib ja ergutab ning sünergias jõutakse aktiivsete tegevusteni, kõnetades täpsemalt positsioneeritud sihtgruppe või arvukamalt elanikke. Samas on partnerid ise välja toonud, et koostööd saaks planeerida ja ellu viia senisest veelgi tulemuslikumalt, kasutamaks ära kogu ressursi potentsiaali. Lisaks siseriiklikele partneritele teeb Eesti OECD rahatarkuse võrgustiku INFE täisliikmena koostööd teiste riikidega rahvusvahelisel tasandil. Strateegialoome protsess Olukorra kaardistamine: kevad 2020 Strateegiapäev koos partneritega: Strateegiadokumendi valmimine: kevad 2021 RaM töörühma kaardistus Intervjuud partneritega Kokkuvõte väljatoodud murekohtadest Jagamine partneritele Ühine visioneerimine rahatargemast Eestist aastal 2035 Tegevuste pakkumine valdkondade kaupa Ajurünnak mõõdikute väljatöötamiseks Kokkuvõte Mustandi kirjutamine Tagasiside partneritelt Ettepanekute arvestamine Strateegia valmimine II kvartalis aastal 2021 Tegevusplaan lähiaastateks

9 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Rahatarkuse strateegia koostamisel on tuginetud teiste riikide kogemustele (eelkõige Uus-Meremaa, Portugali ja Ühendkuningriigi rahatarkuse strateegiad), erinevatele uuringutele ning nende tulemustele, Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmile aastateks ja selle tulemustele. Aktuaalsemate murekohtade kaardistamisel intervjueeriti ja küsiti esmasele kaardistusele tagasisidet järgmiste organisatsioonide esindajatelt: Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Võlanõustajate Liit, Kohtutäiturite Koda, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maakondlikud Arenduskeskused, võrgustik Ettevõtlik Kool, Sotsiaalministeerium, Pangaliit, suuremate krediidiasutuste esindajad, Tallinna Börs, Eesti Kindlustusseltside Liit, FinanceEstonia, Eesti Krüptoraha Liit, Redgate Capital, EstateGuru, Äripäev, Investeerimisklubi, SA Innove (praegune HARNO), Eesti Majandusõpetajate Selts, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Õpetajate Selts, Junior Achievement, Tartu Ülikooli elukestva õppe keskus, Tallinna Reaalkool, Võru Gümnaasium, Pärnu Rääma Põhikool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Õpilasliit, Changemakers Academy, MTÜ Rahatarkus, Estonian Business School, eraisikutest investorid ja rakendus MyFinancier. Eespool nimetatud organisatsioonide esindajate osavõtul toimus 18. augustil 2020 rahatarkuse strateegiapäev, mille raames prooviti laudkondades määratleda uue strateegia visiooni aastani 2035, vastavalt visioonile tuua esile olulisi probleemkohti, mille lahendamise kaudu soovitud tulemuseni jõuda ning kuidas kohale jõudmisest aru saada. Ligi 40 osalejaga üritusest saadud sisendi alusel koostati strateegia mustand, mille tagasisidestamisest saadi kokku lõplik dokument. Rahatarkuse strateegiapäev augustis Foto autor: Liis Treimann 14

10 10 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Aktuaalsed kitsaskohad ja mis on juba ära tehtud Valdkonnas tegutsevate inimeste ja organisatsioonidega läbi viidud intervjuudest, strateegiapäeval pakutud ideedest ja läbiviidud uuringutest koorusid selgelt välja probleemid ja valdkonnad, millega ekspertide hinnangul tuleks põhjalikumalt tegeleda. Järgnevalt on kirjeldatud viit suuremat arenguvaldkonda, mida esile tõsteti (haridus, inimeste uskumused ja hoiakud, finantskeskkonna usaldusväärsus, sihtgruppide spetsiifika ning koostöö koordineerimise korraldus), ja selgitatud, mida on nende lahendamiseks tehtud. Haridus Esimese ja ühe suurima mõjuga valdkonnana kerkib esile haridus, mille kaudu on võimalik jõuda igas vanuses inimesteni. Õpilased on üks olulisi sihtrühmi seetõttu, et tegemist on homsete kodanikega, kes nii enda isiklikuks tarbeks kui ka kogu riigi huvides rahaotsuseid langetama hakkavad, lisaks on nende hoiakud ja teadmised kujunemisjärgus, mis võimaldab neid lihtsamini suunata ja vormida. Õppetegevus koolis suunab arutlema rahateema üle ka kodudes ehk paneb rahaasjade üle mõtlema ka laste vanemad ja lähemad sugulased aastal läbi viidud uuringust Finantskirjaoskuse kujundamise võimaluste analüüs Eesti üldharidus- ja kutsekoolides 15 selgus, et efektiivseks õppeks koolis on vaja õpetajate jaoks loogiliselt struktureeritud, uuendatud ja lihtsasti leitavat õppematerjali (sh vene keeles) ning konkreetseid kokkulepitud õppe-eesmärke. Samuti tuleb panustada õpetajate (täiend)koolitusse ja motiveerimisse, et neil kujuneks valmisolek, julgus ja tahe teemat kas eraldi või lõimituna teiste õpiväljunditega tundides käsitleda. Laste ja noorteni jõuab rahatarkus kooli ja kodu koostöös, mis eeldab häid teadmisi valdkonnast nii õpetajatelt kui ka lapsevanematelt, kelle teemakohaste teadmiste täiendamisse tuleb samuti panustada. Finantshariduse edasi andmisega tuleks nii õpetajate kui ka lapsevanemate hinnangul alustada algklassides ja teatud määral juba lasteaias. 15 Civitta Eesti AS. (2020). Finantskirjaoskuse kujundamise võimaluste analüüs Eesti üldharidus- ja kutsekoolides: ee/et/uudised/rahatarkuse-opetamine-koolides-teeb-edusamme-kuid-vajab-susteemset-lahenemist

11 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Rahatarkuse teemad on kohustuslik osa ühiskonnaõpetusest nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis (õppekava vastu võetud ning uuendatud ja aastatel) 16. Rahatarkus on ka üks osa programmi Edu ja Tegu koostatud ettevõtlusõppe valikainest, mille jaoks on tehtud eraldi ainekavad põhikoolile (III kooliastmele) ja gümnaasiumiastmele, lõimimisjuhend kõikide ainete ja kooliastmete jaoks ning ettevõtluspädevuse mudel. Ettevõtlusmooduli on kasutusele võtnud 76% õppeasutustest 17. Kolmekümnes koolis 18 üle Eesti on 2020/2021 õppeaastal valikainena testimisel rahatarkuse e-kursus gümnaasiumiastmele, tudengitel on võimalus eraisiku rahaasjade valikainet õppida Tallinna Tehnikaülikooli pakutava ainekava alusel, eraldi pööratakse rahaasjadele tähelepanu Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor, kus pakutakse eraisiku rahanduse kursust ka venekeelsena aasta kevadest on kõikidele klasside õpilastele tasuta kättesaadavad Eesti Pangaliidu ja kodanikualgatuse Tagasi kooli koostöös valminud e-külalistunnid koos tunnikavadega 19. Võistlus momenti hoiavad üleval igasügisene investeerimismäng Börsihai 20 ja terve aasta kestev Eesti Rahaolümpiaad 21 gümnaasiumiõpilastele, põhikooliõpilastele aga Rahaviktoriin. Võistlused noorematele vanusegruppidele puuduvad. Vaja on mängulisi (digi)lahendusi ja koostööd huvihariduse ning noorsootöötajatega. Üldine järeldus 2020 läbi viidud uuringust Finantskirjaoskuse kujundamise võimaluste analüüs Eesti üldharidus- ja kutsekoolides on, et võimalusi leiavad need õpetajad, kel on isiklik huvi teema vastu. Sama uuringu põhjal on õpetajate rahatarkusealast koolitamist tasemekoolituse osana pärssinud õppejõudude endi vähene finantsalane teadmine ja õpetaja erialade õppekava niigi suur maht, mistõttu rahatarkusealast ettevalmistust koos õpetamise metoodika alaste teadmistega tulevastele õpetajatele ei pakuta. Rahatarkuse teemal täiendkoolitusi on eri valdkonna õpetajatele pakutud alates aastast, aastast on rahatarkus osa ettevõtlusõpetajate kuuekuulisest koolitusprogrammist. Ettevõtlusõppes käsitletakse rahatarkust nii eraisiku kui ka ettevõtte vaatenurgast. Juba aastast majandus- ja ettevõtlusõpet arendav MTÜ Junior Achievement Eesti on rahateemad lülitanud oma kõigi kooliastmete programmidesse ja pakub nende rakendamiseks ka koolitusi programmiga liitunud koolide õpetajatele õppeaastal piloteeritakse rahatarkuse maakondlikke mentorklubisid õpetajatele olenemata nende õpetatavast valdkonnast eesmärgiga pakkuda terve õppeaasta vältavat rahatarkuseõpet koos võimalusega ühes kolleegidega arutada parimaid edasiandmiskogemusi ja lõiminguvõimalusi. Finantsinspektsiooni tarbijaveebis minuraha.ee 23 on eraldi rubriik koondamaks materjale igas vanuseastmes õpilastele nii eesti kui vene keeles. 16 Põhikooli riiklik õppekava: ning gümnaasiumi riiklik õppekava: akt/ ?leiakehtiv 17 Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtluseõppe programmi Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel (ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu) aasta seire II vahearuanne seisuga 18 Seisuga

12 12 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS SUUREMAD KITSASKOHAD Rahatarkuse teemad ja ees märgid ei ole riiklikes õppekavades selgelt välja toodud. Rahatarkuse õpetamine ei ole süstemaatiline ega kogu õpilaste haridusteed läbiv. Rahatarkuse teema käsitlemisele pühendatakse vähe aega, mis tõttu vaid teemast huvitatud õpetajad leiavad võimalusi põhjalikumalt asju lahti selgitada. Rahatarkusealane tasemekoolitus õpetajatele puudub ja täiendkoolitus pole piisavalt kättesaadav kõikidele õpetajatele. Rahatarkuse õppe materjal on õpetajatele raskesti leitav ja vananenud ning nõuab tunnis kasutamiseks liialt lisatööd. Koolis õpitu ei saa piisavalt tuge ja kinnitust kodus, sest lapsevanemate rahatarkus on vähene. Rakvere Põhikooli klasside rahatarkuse töötuba. Pildi autor: Liisi Kirch

13 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Inimeste teadmised, hoiakud, uskumused, käitumine OECD töögrupi International Network for Financial Education (INFE) ehk rahvusvahelise finantshariduse võrgustiku metoodika järgi hinnatakse rahatarkust kolme komponendi alusel: teadmised, hoiakud ja käitumine. Vaid teadmiste olemasolust ei ole abi, kui inimesed ise ei usu oma rahalise heaolu parandamisse ja sellega kaasnevasse elukvaliteedi tõusu. Samuti puudub praktiline väärtus õigete hoiakute ja teadmiste olemasolul, kui need käitumises ei avaldu. Hoiakute ja käitumuslike harjumuste muutmine on faktorid, miks rahatarkuse taseme tõus on aeglane protsess ja muutub järjest keerulisemaks inimeste vanuse kasvades. Hoiakute, uskumuste ja käitumisega seonduvatest kitsaskohtadest toodi intervjuude käigus valdkonna ekspertidega välja, et inimesed ei ole motiveeritud pikaajalisi plaane tegema, rahaasju korraldama, laenutooteid võrdlema, sest sellise käitumise tulemused ei avaldu kohe ja raske on näha pikaajalist mõju. Oma osa on harjumustel ning ajaloolisel mälul rahateemat peetakse endiselt tabuks, investeerimises nähakse riskantset tegevust ja olemasolevaid teadmisi ei hinnata piisavaks. Kohati ei nähta rahaasjade korraldamise oskustes ka nii suuri vajakajäämisi, et need sunniks reageerima. Rahatarkust hinnatakse kolme komponendi alusel: teadmised, hoiakud ja käitumine. Suur mõju on tarbimisotsustel, mille puhul minnakse reklaamikampaaniatega kaasa, tarbitakse kohe, emotsioonide ajel ja valikute puudumisel järelmaksuga, sest selles nähakse ühiskondlikku normi. Omaette murekohana nähakse valikute rohkust ja hirmu eksida, mistõttu mõningaid valikuid pigem ei tehta üldse (nt investeerimistoodete puhul), kuigi finantsiliselt targem oleks võrrelda mitmeid tooteid ning leida sobivaim ja odavam lahendus (nt krediiditoodete puhul). Maksutarkuse puhul ei ole paljudel inimestel selgust, milleks on makse vaja, kuidas mõjutab riiki ja inimest ümbrikupalk ning tihtilugu peetakse kogu lisateenistust endale kuuluvaks, sest tööandja on juba inimese pealt maksud maksnud. Kuigi teadmiste tase on piisavalt kõrge, tuleks aidata neid praktikasse viia, tuletades õigel hetkel meelde, milline on tarbimis- ja säästmisotsuste hilisem mõju. Info on tehtud kõigile kättesaadavaks näiteks järgmiste portaalide kaudu: Maksu- ja Tolliamet (MTA) 24, Finantsinspektsiooni (FI) tarbijaveeb minuraha.ee 25, Pensionikeskuse (PK) 26, Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 27 ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) 28 kodulehed. Pangad pakuvad finantsnõu, mis teinekord on vaid nende endi toodete kesksed, kuid samas selgitavad erinevate finantstoodete ja -teenuste toimimist. Valdkonnas korraldatavad (peamiselt investeerimisteemalised) üritused on oma panuse andnud täiskasvanute teadmiste täiendamisse ja hoiakute edendamisse ning tuntust on kogunud

14 14 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS autorid-blogijad. Erinevad sotsiaalmeediagrupid (nt kogumispäevik, finantsvabadus jt) võimaldavad õppida teistelt sarnase taustaga mitteekspertidelt. SUUREMAD KITSASKOHAD Inimesed pole motiveeritud rahaasjadega tegelema, sest parema käitumise tulemused ei avaldu kohe. Osa finantstoodete puhul on valik liiga lai ja lihtsam on mitte otsustada. Teadmised ei jõua praktikasse. Lihtsam on kaasa minna reklaamikampaaniate ja ühiskondlike tarbimisnormidega.

15 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Finantskeskkonna usaldusväärsus Isegi kui inimesel endal on teadmine, mida tuleks teha võimalikult rahatargaks käitumiseks, seab sellele mõnikord piirid finantskeskkond ja varasemad kogemused finantsmaailmas tegutsemisel. Usaldamatust võivad sealjuures suurendada või vähendada regulatiivse keskkonna muudatused, poliitilised otsused, konkreetsed ühekordsed kogemused, olgu nendeks siis nii isiklikud kui ka tutvusringkonnas jagatud lood. Usaldusväärse finantskeskkonna üks alustalasid on ka inimeste enda teadlikkus oma õigustest ja kohustustest ning julgus küsida abi või nõuandeid ja oskus süveneda materjalidesse (seadused, lepingud, juhendid jmt). Väljatoodud probleemkohtadena nägid erinevad partnerid tarbijate vähest arusaamist erialaterminitest ja dokumentatsioonist, info killustatusest ning iga teenusepakkuja puhul pisut erinevaid tingimusi, mis teevad võrdlemise keerukaks. Kaasa ei aita ka suur pakutavate toodete-teenuste arv (näiteks pensionifondide valimise puhul tundub mõnikord lihtsam üldse mitte valida). Investeerimist soodustaks reeglite leevendamine, näiteks lastele investeerimise lihtsustamine, väärtpaberite kinkimine jms. Suurenenud on petuskeemide ohvriks langenud inimeste hulk: aastal registreeriti investeerimispettusi 169 ja kelmide saagiks langes ligi 3,4 miljonit eurot, aastal kaotati 170 pettusega 5,6 miljonit eurot 29. Inimesed ei tea ega oska murede korral kuhugi pöörduda, heidutav on finantsasutuste n-ö jõupositsioon ning levinud on arvamus, et teenusepakkuja soovib vaid oma kasumit maksimeerida. Võlgnike ja hätta sattunud inimestega tegelevad organisatsioonid tõid välja, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid praktikas ei järgita, mis koos tarbimiskultuuri levikuga omakorda põhjustab vähese teadlikkuse tõttu rohkelt muresid laenuvõtjatele. Krediidipakkujad on kurtnud, et osaliselt puuduvad neil aga esitatud teabe kontrollimiseks vajalikud mehhanismid, näiteks hästi toimiv isikute finantskohustuste andmevahetuste süsteem. Vastutustundetu laenamine on probleemi üks pool, teine pool on võlanõustamisteenuse kättesaadavus ning inimeste endi huvi teenust kasutada. Kuigi kohustuslik on igas kohalikus omavalitsuses (KOV) pakkuda võlanõustamise teenust, hädasolijaid aitavad jõudumööda ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed, KOV sotsiaaltöötajad, Töötukassa, võlanõustajad, Sotsiaalkindlustusamet ja tugiisikud, vajab teenus edasiarendamist. Nõustamisest on kasu vähestele, sest takistuseks on teadmatus, kuhu pöörduda, häbitunne ja motivatsiooni puudumine (täitemenetlusvõlgnikke oli aasta veebruari seisuga ca ning täitemenetlusi ca ) 30. Samal ajal sai näiteks aastal kohalike omavalitsuste korraldatavat võlanõustamisteenust umbes 2000 inimest 31. Tarbijate kaitseks on valmimas mitmed seaduseelnõud, aktiivse teavitusega tegelevad mitmed partnerid (MTA, TTJA, FI, Politsei- ja Piirivalveamet ehk PPA), kes kasutavad nii kampaaniaid, e kanaleid kui ka meediat. Avalikud debatid ja sõnavõtud poliitiliste otsuste mõjude üle arutlemiseks 29 Politsei- ja Piirivalveameti statistika 30 Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi analüüsi andmed seisuga Sotsiaalministeeriumi statistika

16 16 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS annavad võimaluse samuti teadlikkust tõsta ning otsuste erinevaid tahke näha, heaks näiteks on pensioniteema tõstatumine reformi tõttu. SUUREMAD KITSASKOHAD Tarbijate vähene arusaam erialaterminitest ja dokumentatsiooni kehv mõistmine. Inimestel puuduvad harjumused ja head tööriistad teenuste võrdlemiseks. Murede korral ei osata kuhugi pöörduda. Suurenenud on petuskeemide ohvrite hulk. Inimestel ei ole sageli head ülevaadet oma finantskohustuste suurusest, see raskendab finantsteenuse osutajatel vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Võlgnikel on vähe motivatsiooni probleemiga tegeleda, arendamist vajab ka võlanõustamisteenus KOV-ides.

17 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Sihtgruppide spetsiifika Huvirühmad olid rahvusvahelise praktikaga nõus, et erinevaid sihtrühmi tuleb käsitleda vastavalt nende spetsiifikale. Paljudes riikides pööratakse eraldi tähelepanu naistele. Ka Eestis tegutsevad väga edukalt MTÜ Naisinvestorite Klubi 32 ja näiteks sotsiaalmeediagrupp #Kogumispäevik 33, mille liikmeskond on valdavalt naissoost. Küll aga tuleb eraldi mõelda venekeelsele elanikkonnale ja ka teistele Eestis elavatele inimestele, kes suhtlevad näiteks inglise keeles. Uuringutulemustest 34 on selgunud, et kehvem finantskirjaoskuse tase on madalama haridustasemega inimestel ja Tallinnast kaugemal elavatel inimestel, kelle puhul on lisaprobleemideks madalad sissetulekud ja motivatsiooni puudumine rahaasjadega tegeleda. Omaette grupi moodustavad hea sissetuleku ja kõrgete kuludega keskklass, keda iseloomustab palgapäevast palgapäevani elamine (ingl financially squeezed middle-class). Võrdluses vana Euroopa riikidega on Eestis investorite osakaal väike (aktiivsete väärtpaberi kontode arv on aasta seisuga vaid ) 35, kuigi viimaste aastatega näitab see tõusutrendi. Siinkohal on ka küsimus, kui paljud inimesed peaksid aktiivse investeerimisega tegelema või tuleks rohkem keskenduda pensionisammastega liitunud inimeste hulga kasvatamisele (võrdluseks: pensionisammastega on seotud inimest, sh vabatahtliku kogumispensioniga on aasta andmetel liitunud inimest 36 ) ja pensionitoodete täiustamisele. Ettevõtjate rahatarkus, mille all peetakse silmas rahastusvõimaluste kohta info jagamist ettevõtte eri elutsüklites, raamatupidamislikku ja lepingutega seonduvat olulist infot ettevõtte rahaasjade korraldamisel jms, on siiani olnud fookustamata teema, mida põgusalt käsitlevad ettevõtluskoolitused ja asjaga seotud organisatsioonid. Raskem on isiklike finantsasjade temaatikas kõnetada eakaid, keda mõjutavad ajalooliselt juurdunud hoiakud ja kogemused. Investoritele on spetsialiseerunud Investeerimisklubi 37, Naisinvestorite Klubi, venekeelne Investorklubi 38, Äripäeva väljamõeldud tegelase investor Toomase kajastused, töötoad ja konverentsid 39, rääkimata paljudest eraisikutest, kes peavad temaatilisi blogisid, on kirjutanud raamatuid, korraldavad töötubasid ja koolitusi või lindistavad taskuhäälinguid (podcast id) 40. Suure teavitustöö eest madalate kuludega pensionikogumise teemadel tuleb esile tuua tulundusühistut Tuleva. Erapooletut infot kõikide oluliste finantsteenuste kohta nii eesti kui ka vene keeles pakub Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee NASDAQ OMX Tallinna Börsi statistika

18 18 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS SUUREMAD KITSASKOHAD Materjali vähesus, vähene levitamine eesti keelt mittekõnelevatele sihtgruppidele. Vähesem rahatarkuse tase on madalama haridustasemega ja Tallinnast kaugemal elavatel inimestel. Investeerimistoodete vähene kasutamine. Ettevõtluskoolitused ja asjaga seotud organisatsioonid käsitlevad ettevõtjate rahatarkuse teemasid vaid põgusalt.

19 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Rahatarkuse edendamise korraldus Rahatarkuse edendamise puhul on oluline tegevuste pikemaajalisem vaade ja süsteemsus ühise koostöö koordineerimisel vältimaks olukorda, kus igaüks toimetab oma organisatsiooni võimekuse piirides omaette. Vähekasutatud sünergiakoht on turundus- ja kommunikatsiooni-valdkonnas kokkulepete tegemine, ühiselt (longituudsetes) uuringutes kokkuleppimine koos uuringukavaga. Puudu on olnud pikaajalisest plaanist süsteemse rahatarkuse edendamise osas erinevates sihtgruppides ning ühisest visioonidokumendist. Käesolev rahatarkuse strateegia sõnastab ühiselt kokkulepitud eesmärgid, prioriseerides selle kehtivuse ajaks olulised tegevusvaldkonnad ja -suunad ning mõõdikud koostöö kaudu tulemusteni jõudmiseks. Rahandusministeerium jätkab valdkonna koordineerimist, täites keskse info koondaja ja jagaja rolli, vahendades võimalikke koostöökontakte ning jälgides valdkonna üldisemat arengut perioodiliste kokkuvõtete kaudu.

20 20 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Seosed teiste strateegiatega Rahatarkuse valdkonnal on seoseid hariduse, majanduse ja ettevõtluse, sotsiaalkaitse ja toimetuleku ning finantskeskkonnaga. Riigi pikaajaline strateegiadokument Eesti 2035 liigitab finantskirjaoskuse vajalikkuse kokku tervise ja sotsiaalkaitsega. Uuendada tuleks soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide süsteemi, soodustada tööandjapensioni levikut ning suurendada inimeste finantsteadlikkust, et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja pensionäride heaolu. Majanduse ja kliima blokis on kirjas: Kujundame paindlikku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi: arendame pangandus- ja kapitaliturgu, et parandada kriisidega toimetuleku võimet ning kõigi piirkondade ettevõtete rahastamisvõimalusi. Oskuste ja tööjõuturuga seonduvatest plaanidest on esile tõstetud tulevikutööks vajalike teadmiste ja oskuste kujundamist, ning ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuse (sh rahatarkuse) arendamist kõikidel haridustasemetel ja -liikides, sh õppijate valmisoleku suurendamist ettevõtluse alustamiseks. Jätkuvalt on rahatarkuse edendamisega tugevalt seotud haridusvaldkond. Haridus- ja noorteprogrammi eesmärk sätestab: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Täpsem seos on meetmega 3: hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed, kus on esile toodud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe, mille üks osa on ka finantskirjaoskus, süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel. Valmimas on nii haridusvaldkonna arengukava kui ka noortevaldkonna arengukava Mõlemad tähtsustavad elukestvat üldpädevuste (sh finantskirjaoskuse) ja ettevõtlusõppe edendamist kõigil haridustasemetel ja liikides (sh lasteaia- ja ülikooliharidus ning mitteformaalharidus nagu huviharidus ja noorsootöö). Rahandusministeeriumi finantspoliitika programm, mis omakorda on sisend tegevuspõhisele riigieelarvele, seab eesmärgiks usaldusväärse ja konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja finantskeskkonna loomise, kus toimimise oluliseks alustalaks on elanike kõrge finantskirjaoskuse tase ühes selle rakendamisega. Ära on märgitud: Finantskirjaoskuse süsteemne ja koordineeritud edendamine, samuti regulatiivsed initsiatiivid peaks kaasa tooma Eesti elanike parema toimetuleku oma raha asjades. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on koostamisel Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava

21 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS , mis toob esile ettevõtluse süsteemse arengu ning tulevikutööga kohanemise, kus oluliste oskuste hulgas on ka finantskirjaoskus. Seda nii ettevõtlusõppe edendamise kaudu kõikidel haridustasemetel ja -liikides soodustamaks täiskasvanute tööturupotentsiaali tõhusamat rakendamist (sh ettevõtlusega alustamist) kui ka ettevõtete finantseerimisvõimaluste paranemist, mille üks osa on ka rahatarkuse teadmiste edasiandmine ettevõtjatele. Ühist visiooni otsitakse Sotsiaalministeeriumi poolt juhitud heaolu arengukava raames võlgnike ja pensionisüsteemi muudatustega seotud tegevuste toetamiseks. Euroopa Komisjoni kapitaliturgude arengukava 46 kolmest peamisest eesmärgist üks sätestab selgelt: tuleb muuta säästmine ja pikaajaline investeerimine ELis üksikisikute jaoks veelgi turvalisemaks. See hõlmab nii meetmeid jaeinvestorite panuse suurendamiseks kui ka õiglasemaks tasustamiseks, kapitaliturgude usaldusväärsuse parandamiseks, liiga keeruka finantssüsteemi vältimiseks ja finantsteenuste parema võrreldavuse tagamiseks. Komisjoni kava mainib õigete otsuste tegemise juures ära finantskirjaoskuse tähtsuse kui majandusliku heaolu aluse, toob välja pikaajalise investeerimise olulisuse vananeva rahvastiku tingimustes ning kapitali kättesaadavuse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, mis on omakorda oluline realiseerimaks nende kasvupotentsiaali ja elavdamaks turgu. Haridusvaldkond Noortevaldkond Teadus- ja arendustegevus RAHATARKUS Innovatsioon ja ettevõtlus Sotsiaalkaitse

22 22 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Visioon rahatargast Eestist Rahatargema Eesti ehitamiseks peavad kõikidele huvigruppidele olema kättesaadavad vähemalt rahatarkuse baasteadmised ja pisut enamgi. Teadmised, kuidas oma rahaga mõistlikult ümber käia, on vajalikud igaühele ja võimaldavad elukvaliteeti tõsta kõikidel, kes neid teadmisi ka praktikas kasutavad. Selleks on oluline inimeste positiivne hoiak rahatarkusse ja võimekus finantsteadmisi rakendada. Paremate otsuste tegemise lihtsustamiseks on oluline ka usaldusväärne finantskeskkond, mille toimimises ollakse kindlad; mis arvestab tarbijate huvidega; pakub häid tööriistu ja võimalusi oma ja pere rahaasjadest arusaamiseks, heaolu tõstmiseks, finantstoodete ja -teenuste võrdlemiseks ja investeerimiseks tulevikku. Teadmiste kättesaadavusel on oluline roll haridusasutustel. Et võimaldada igas vanuses õppijale rahatarkuse teadmiste kättesaadavust, peavad olema sihtgrupi tasemele vastavad materjalid ja asjakohase väljaõppe saanud õpetajad või juhendajad, kes ise on rahatarkuse parimad praktikud. Teadmiste kinnistumiseks ei ole vähem oluline õppe süsteemsus, pidev kordamine ja taseme tõstmine vastavalt võimekuse kasvule. Samas ei hõlma süsteemne õpe ainult haridussüsteemi oluline on leida võimalused asjast huvitatud täiskasvanute juhendamiseks, kes omakorda kujundaksid laste ja noorte positiivseid hoiakuid rahatarkuse igapäevase kasutamise vajalikkuse ja olulisuse osas. Rahatarkuse praktiline rakendamine on Eestis väga oluline märksõna, sest uuringutulemustele tuginedes ei leia osa olemasolevast teadmiste pagasist igapäevaelus kasutust. Keeruline on säilitada ja parandada enda või pere heaolutaset, kui puudub julgus, tahe, ligipääs abile murede korral või teadmised, kuidas pikemas perspektiivis mõistliku majandamise põhimõtteid igapäevaotsuste kaalumisel arvesse võtta. Uuringutega on tõestatud, et tulevikuminale mõtlemine on üks hoobadest, mis paneb inimesi päriselt pensionile mõtlema. Teadmiste omandamisele ja nende kasutamisele aitab kaasa turvaline finantskeskkond, mis soosib tarbijat ning võimaldab teha inimeste heaolu parandavaid pikaajalisi plaane. Inimestel on teadmisi ja võimalusi oma õiguste kaitseks ning neid toetab usaldusväärne keskkond koos lihtsasti mõistetavate ja toimivate lahendustega, mida teadlikud kasutajad aitavad täiustada, sundides teenusepakkujaid pidevalt end arendama. Seadusandlus on piisav, kuid mitte piirav, hoides bürokraatiataseme mõistliku ja soodustades rahatarkuse teadmiste igapäevast kasutamist. Selleks on vaja üle vaadata ka olemasolevad normid ja kujundada keskkond selliseks, et puuduksid takistused näiteks investeerimisega tegelemisel. Rahatark Eesti areneb partnerite koostöös, mis on ühtlasi alustalaks strateegia kolme põhieesmärgi saavutamisel. Läbipaistev infovahetus, regulaarne kohtumiste formaat ja väljundid on oluline osa strateegia elluviimisel. Kogemuste jagamise kaudu saab õppida ja leida parimaid lahendusi,

23 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS üksteist innustada ja motiveerida jõudmaks iga järgmise projektiga järjest laiema rahatarkuse rakendajate ringini. Rahatarkuse strateegia eesmärgid Käesoleva strateegia suured eesmärgid on jagatud kolmeks: RAHATARKUS ON KÕIGILE KÄTTESAADAV RAHATARKUST KASUTATAKSE IGAPÄEVAELU OTSUSTE TEGEMISEL TOETAV KESKKOND JULGUSTAB RAHATARKUSE RAKENDAMIST KÕIGILE KÄTTESAADAV RAHATARK EESTI KASUTATAKSE PRAKTIKAS KOOSTÖÖ PARTNERITEGA JULGUSTAV KESKKOND Nende eesmärkide alustala on era-, avaliku ja kolmanda sektori tihe koostöö vahetamaks kogemusi, saavutamaks sünergiaefekti ning jõudmaks ühiselt rohkemate sihtgruppideni. Mõõdikud iga eesmärgi täituvusest aru saamiseks on valitud, lähtudes eesmärgi sisust ja andmete kättesaadavusest. Nende täienduseks lisanduvad tegevuskavadesse lühiajalised eesmärgid koos mõõdikutega ja seetõttu on käesolevas dokumendis ära toodud vaid olulisemad näitajad, mis iseloomustavad kolme peamise sihi suunas liikumist. Kõikidel selles dokumendis toodud mõõdikutel on hindamisskaalaks kasv/ kahanemine, mis võimaldab hinnata õiges suunas liikumist igal ajahetkel, kui vastava mõõdiku värske statistika avalikuks saab.

24 24 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Rahatarkus on kõigile kättesaadav ÕPPEVÕIMALUSED Rahatarkuse omandamise võimalused on loodud kõigile. SÜSTEEMNE ÕPE Rahatarkust õpetatakse järjepidevalt lasteaiast ülikoolini. TEEJUHID Õpetajatele ja juhendajatele on tagatud väljaõpe, täiendusvõimalused ja õppematerjalid. Rahatarkus on kättesaadav igaühele, olenemata vanusest, sotsiaalmajanduslikust taustast, elukohast või keelelistest eelistustest, kujundamaks hoiakuid ja tegemaks rahaasjades teadlikke valikuid. Loodud on kaasaegsed rahatarkuse materjalid, mis arvestavad sihtrühma eripära (näiteks lasteaialapsed või venekeelne elanikkond). Kõikidele õpetajatele ja teistele juhendajatele on tagatud täiendkoolitus ja väljaõpe lõimimaks rahatarkust iga õppeaine kava ja vanuseastme õpiväljunditega. Rahatarkus on orgaaniline ettevõtlushariduse osa ja toob õppijateni ka rahatarkuse praktilise poole. MÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE Õppeasutuste osakaal, kes on ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud Ettevõtlusprogrammi aruanne 55%* (2020) Kasvab Inimeste hinnang, mis kanalite kaudu on raha tarkus kättesaadav Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring 45 Sõprade ja lähedaste nõuanded: 34% Ei ole kättesaadav: 13% Info koolist/ülikoolist /kutsekoolist (õpetajalt ja esinejatelt): 3% (2019) Vähenevad kanalid sõbralt, ei ole kättesaadav ja suureneb info koolist/ülikoolist /kutsekoolist (õpetajalt ja esinejatelt) Inimeste osakaal, kes hindavad oma finantsteadmiste taset kõrgeks või väga kõrgeks Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring 17% (2019) Kasvab *ük üldhariduskool, kk kutsekool, kõk kõrgkool 47

25 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Rahatarkust kasutatakse igapäevaelu otsuste tegemisel PLANEERIMINE Oma rahaasjade planeerimine nii lühemas kui pikemas vaates on elu loomulik osa. Raha kõrvalepanemine ehk säästmine on regulaarne ja pidev tegevus. Otsuseid tehakse, arvestades oma rahalisi võimalusi ja tegelikke vajadusi. Tooteid ja teenuseid võrreldakse teiste samaväärsete pakkumistega. ABI RASKUSTE KORRAL Igas Eesti maakonnas on kättesaadav võlanõustamisteenus ja inimesed kasutavad seda. INVESTEERIMINE Inimesed julgevad investeerimisega alustada ja teevad seda pikaajaliselt. Loodud on mugavad võimalused investeerimiseks ja inimesed kasutavaid neid. ETTEVÕTLUS Ettevõtjad teavad, millised on kapitali kaasamise võimalused. Inimesed teavad, kuidas alustada ettevõtlusega. Järjest rohkem inimesi kasutab rahatarkuse teadmisi praktikas oma heaolutaseme säilitamiseks ja suurendamiseks. Selleks planeeritakse rahaasju nii lühi- kui ka pikaajaliselt ning kogutakse ja hoitakse rahapuhvrit ootamatuste tarbeks. Enne ostuotsuste tegemist kaalutakse nende vajalikkust ja põhjendatust ning võrreldakse erinevate toodete-teenuste hindu ja tingimusi mitmetelt pakkujatelt. Vastavalt soovile ja vajadusele on võimalik saada personaalset kvaliteetset võlanõu isikliku finantsilise olukorra parandamiseks oma kodukohas. Inimestel on teadmisi, julgust ja võimalusi oma raha investeerida või alustada ettevõtlusega. Eesti ettevõtja oskab leida ja kasutada rahastusvõimalusi oma ideede elluviimiseks. Inimesed teavad, kuidas alustada ettevõtlusega ja kust leida vajalikku informatsiooni ja abi, mõistavad ettevõtluse rolli oma rahalise olukorra parandamisel.

26 26 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS MÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE III sambaga liitunute arv / sissemaksete maht Inimeste arv, kelle puhver on suurem kui kolme kuu kulud Väärtpaberikontode arv, kus on vähemalt üks Balti börsi väärtpaber Probleemsete võlgnike arv / täitemenetluste arv Inimeste osakaal, kes võrdleb finantsteenuseid omavahel Rahandusministeerium / 45,4 mln (2020) Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring 47 Tallinna börsi statistika Kasvab 39% (2019) Kasvab kontot (2020) Kohtutäiturite Koda / ( ) Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring Kasvab Kahaneb 55% (2019) Kasvab

27 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Toetav keskkond julgustab rahatarkuse rakendamist FINANTSTEENUSE PAKKUJAD Finantstooteid ja -teenuseid pakutakse vastutustundlikult. Finantsteenuse pakkujad lähtuvad nõustamisel kliendi huvidest ja pikaajalisest heaolust. Finantskeskkond soosib laia valikut investeerimistooteid ja finantsteenuste arengut. TARBIJATE TEADLIKKUS Seadusandlik keskkond toetab ja kaitseb tarbijat. Riik ja erasektor teevad inimestele kättesaadavaks tööriistad finantsotsuste tegemiseks. Inimesed tunnevad ära finantspettused ja teavad, kuhu oma õiguste kaitseks pöörduda. Usaldusväärne keskkond toetab rahatarkuse kasutamist, sest inimesed saavad aru finantssüsteemist ja sellega seotud teenustest (sh kindlustus, liising, laen, järelmaks, tasumine mitmes osas jmt) ning erimeelsuste ilmnemisel oskavad ja julgevad oma õiguste eest seista. Nõustamisel tutvustatakse kliendile tema võimalusi teenuste kasutamiseks koos kaasnevate positiivsete ja negatiivsete tagajärgedega, teadlikud kliendid omakorda panevad teenusepakkujad pingutama. Finantsteenuste regulatsioonid kaitsevad tarbijaid liigse riski võtmise eest. Riik loob soodsa investeerimiskeskkonna, sh tagab ebamõistlike seadusandlike tõkete kaotamise ja soodustab investeeringutega tegelemist. Erinevad avaliku ja/või erasektori pakutavad tööriistad (kalkulaatorid, rahaplaneerijad jt) on praktilised ja hästi kättesaadavad, pakkudes tuge ja motiveerides inimesi oma rahaasjades tarku otsuseid tegema. MÕÕDIK ALLIKAS ALGTASE SIHTTASE Inimeste osakaal, kes teavad, kust saab nõu / abi Tuleviku uuring Määratakse tuleviku uuringuga Kasvab Investeerimispettuste kogumaht Politsei- ja Piirivalveamet 5,6 mln / 170 juhtumit (2020) Kahaneb Pensionikalkulaatorite kasutatavus Sotsiaalkindlustusamet Pensionikalkulaator pensioniplaan.ee lehel: külastust I kv 2021 Kasvab

28 28 EESTI ELANIKE RAHATARKUSE EDENDAMISE STRATEEGIA AASTATEKS Rahatarkuse edendamise alustalaks on koostöö partneritega Rahatarkuse edendamise võrgustik ühendab partnereid nii era-, avalikust kui ka kolmandast sektorist ning suunab ja toetab keskselt koostööd. Jagame koos entusiasmi ja kogemusi missioonil Eesti rahatargaks ning jõuame nii suurema hulga sihtrühmadeni. Juurutatakse efektiivne formaat vastastikuseks kontakti- ja infovahetuseks, üheskoos tehakse finantsteadmised kättesaadavaks võimalikult paljudele Eesti elanikele, et nad saaksid neid kasutama hakata. Tulemuste mõõtmiseks kogutakse süsteemset tagasisidet, mis hõlmab nii uuringuid, rahatarkuse taseme kombineeritud mõõdikuid kui ka koostööd teadlastega.

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine

Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa,

Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Paadi 5, II korrus 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja)

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja) Alternatiivne pangandusvõimalused ja õppetunnid Priit Põldja 18. Aprill 2013 Alternatiivsed ärimudelid panganduses Alternatiivne ärimudel ETK Finantsi näitel Mis n pildil? M-Pesa- suurima kliendiarvuga

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Reducing disparities Strengthening relations

Reducing disparities Strengthening relations Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Pealkiri / Headline

Pealkiri / Headline Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil Magnus Piirits Tartu Ülikool/PRAXIS magnuspiirits@gmail.com Juhendaja Andres Võrk Ettekande kava Aktuaalsus

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem