ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peakonverents, kogunenud oma 38. istungjärgul novembrini 2015.
|
|
- Laura Ploom
- 2 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Soovitus tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe kohta 13. november 2015 Preambul ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) peakonverents, kogunenud oma 38. istungjärgul novembrini aastal Pariisis, pidades silmas inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) artiklites 23 ja 26 ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise paketi (1966) artikli 6 punktis 2 ja artiklis 13 sätestatud põhimõtteid, mis tagavad kõigile õiguse tööle ja haridusele, ning põhimõtteid, mis on sätestatud haridusliku diskrimineerimise tõkestamise konventsioonis (1960), konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (1979), tehnika- ja kutsehariduse konventsioonis (1989), laste õiguste konventsioonis (1989) ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis (2006), olles teadlik, et tehnika- ja kutseharidust ja -õpet peetakse osaks nii üldisest õigusest haridusele kui ka õigusest tööle, tunnistades, et tehnika- ja kutseharidus ja -õpe aitavad täita eesmärki edendada üksikisikute ja ühiskonna kui terviku arengut, nagu see on sätestatud tehnika- ja kutsehariduse konventsioonis (1989), pidades silmas UNESCO vastuvõetud soovituste sätteid, esmajoones soovitust haridusliku diskrimineerimise tõkestamise kohta (1960), soovitust õpetajate staatuse kohta (1966), soovitust rahvusvahelist üksteisemõistmist, koostööd ja rahu edendava hariduse ning inimõigusi ja põhivabadusi käsitleva hariduse kohta (1974), soovitust kõrgkooliõpingute ja kõrgharidustunnistuste tunnustamise kohta (1993), soovitust kõrgharidusega õppepersonali staatuse kohta (1997) ning soovitust täiskasvanuõppe ja -hariduse kohta (2015), pidades silmas ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) vastuvõetud asjakohaseid õigusakte, sh aasta konventsioon kutsenõustamise ja kutseõppe kohta inimressursside arendamisel (nr 142) ning aasta soovitus inimressursside arendamise kohta: haridus, koolitus ja elukestev õpe (nr 195), viidates aasta rahvusvahelisele ühtsele hariduse liigitusele, tunnistades, et tehnika- ja kutseharidus ja -õpe aitavad edendada inimõiguste mõistmist ja austamist; kaasamist ja võrdsust; soolist võrdõiguslikkust ja kultuurilist mitmekesisust; ning suurendavad huvi elukestva õppe ja üksteisega koos elama õppimise vastu, aga ka suutlikkust nendeks mis kõik on vajalikud ühiskonna- ja majanduselus osalemiseks ning püsiva rahu, kodanikuvastutuse ja kestliku arengu saavutamiseks, arvestades tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe suurt osatähtsust kestliku arengu tegevuskavas kuni aastani 2030, mis võeti vastu ÜRO kestva arengu tippkohtumisel (New York, september 2015), ning lähtudes rahvusvahelise üldsuse tugevast soovist edendada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, sotsiaalset arengut ja kõigile kasu toovat keskkonnakaitset ning kaotada vaesus ja nälg,
2 arvestades Incheoni deklaratsiooniga Haridus 2030: kaasav ja võrdselt kättesaadav kvaliteetne haridus ja elukestev õpe kõigile ja Haridus 2030: tegevusraamistik, pidades silmas Bonni deklaratsiooni Haridus, mis edendab töötamist, kodanikuvastutust ja jätkusuutlikkust (2004) soovitusi, tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe kolmanda rahvusvahelise kongressi Tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe edendamine: elus ja töös vajalike oskuste arendamine ehk Shanghai konsensuse (2012) soovitusi ning Aichi-Nagoya deklaratsiooni kestlikku arengut edendava hariduse kohta (2014), olles otsustanud resolutsiooniga 37 C/17, et aasta muudetud soovituses tehnika- ja kutsehariduse kohta tuleb teha parandusi, et see kajastaks uusi suundumusi ja probleeme tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe valdkonnas, arvestades, et see soovitus sätestab üldised põhimõtted, eesmärgid ja juhised, mida iga liikmesriik peaks järgima muutlikus maailmas vastavalt oma sotsiaalmajanduslikele oludele, juhtimisstruktuurile ja olemasolevatele vahenditele, lähtudes seejuures ka eesmärgist edendada, laiendada ja parandada tehnika- ja kutseharidust ja -õpet riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, ning olles tutvunud dokumendiga 38 C/32 ja selle lisas toodud tehnika- ja kutseharidust ja -õpet käsitleva soovituse eelnõuga, 1. võtab 13. novembril 2015 vastu tehnika- ja kutseharidust ja -õpet käsitleva soovituse, mis asendab aasta muudetud soovitust tehnika- ja kutsehariduse kohta; 2. soovitab liikmesriikidel järgmiste sätete kohaldamiseks võtta vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid kooskõlas iga riigi põhiseadusliku tava ja juhtimisstruktuuriga, et kehtestada oma territooriumil selles soovituses sätestatud põhimõtted; 3. soovitab samuti teha liikmesriikidel see soovitus teatavaks tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe eest vastutavatele ametiasutustele ja organitele ning teistele tehnika- ja kutsehariduse ja -õppega seotud sidusrühmadele; 4. soovitab täiendavalt liikmesriikidel anda peakonverentsile viimase määratud tähtaegadel ja viisil aru meetmete kohta, mida nad on võtnud selle soovituse rakendamiseks. I. KOHALDAMISALA 1. Selles soovituses tähendab tehnika- ja kutseharidus ja -õpe haridust, õpet ja oskuste arendamist seoses mitmesuguste erialade, tootmis- ja teenindusvaldkondade ning elatise teenimise viisidega. 2. Osana elukestvast õppest võib tehnika- ja kutseharidust ja -õpet anda teise taseme, teise taseme järgse või kolmanda taseme haridusena. See hõlmab tööpõhist õpet ja täiendõpet, aga ka ametialast arengut, mille tulemusena võidakse omandada kutsekvalifikatsioon. Samuti hõlmab tehnika- ja kutseharidus ja -õpe mitmesuguseid, riiklikele ja kohalikele oludele kohandatud võimalusi oskusi arendada. Tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe juurde kuuluvad lahutamatult õpioskuste omandamine ning kirja- ja arvutusoskuse, valdkonnaüleste oskuste ning kodanikuoskuste arendamine.
3 3. Selle soovituse sätete kohaldamine sõltub konkreetses riigis valitsevatest oludest ning selle riigi juhtimisstruktuurist ja põhiseaduslikest õigusnormidest. II. PÕHISUUND JA EESMÄRGID Põhisuund 4. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe edendavad kestlikku arengut, suurendades inimeste, organisatsioonide, ettevõtete ja kogukondade tegutsemisvõimalusi, ning soodustavad tööhõivet, inimväärset tööd ja elukestvat õpet, et toetada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet, sotsiaalset võrdsust ja keskkonnahoidlikkust. Eesmärgid 5. Suurendada inimeste tegutsemisvõimalusi ning soodustada tööhõivet, inimväärset tööd ja elukestvat õpet. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe aitavad inimestel omandada tööhõivet, karjääri, elatise teenimist ja elukestvat õpet toetavaid teadmisi, oskusi ja pädevusi. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe aitavad inimestel sujuvamalt siirduda hariduse omandamiselt töömaailma, ühendada õppimist ja töötamist, säilitada oma tööalane konkurentsivõime, teha teadlikke valikuid ja teha teoks oma püüdlused. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe suurendavad sotsiaalset sidusust, tagades inimestele juurdepääsu tööturule, elatise teenimise viisidele ja elukestva õppe võimalustele. 6. Edendada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe edendavad organisatsioonide tõhusust, ettevõtete konkurentsivõimet ja kogukondade arengut. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe on orienteeritud tööturule. Selles valdkonnas püütakse ette näha muudatusi töö laadis ja korralduses sh uute tööstusharude ja erialade esilekerkimine ning edusammud teaduses ja tehnoloogias ning hõlbustada nende toimumist. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe toetavad ettevõtluse edendamise toel füüsilisest isikust ettevõtjaks olemist ja ettevõtete kasvu. 7. Edendada sotsiaalset võrdsust. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe aitavad tagada võrdseid õpivõimalusi ja sotsiaalmajanduslikke tulemusi, sh soolist võrdõiguslikkust. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe pakuvad atraktiivseid ja praktilisi õpivõimalusi kõigile, olenemata nende sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest taustast. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe on kaasavad ning neis valdkondades ei sallita ükskõik mis kujul diskrimineerimist. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe aitavad omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis edendavad kodanikuvastutust ja demokraatlikku osalust. 8. Edendada keskkonnahoidlikkust. Tehnika- ja kutsehariduses ja -õppes on tähtis osa põhimõtetel, mis edendavad keskkonnahoidlikkust ja vastutustundlikkust keskkonna suhtes, et toetada säästvaid tarbimis- ja tootmisviise, annab see muuhulgas kriitilise ülevaate inimühiskonna ja keskkonna seostest. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe aitavad omandada teadmisi, oskusi ja pädevusi, mida on tarvis keskkonnahoidlikel tegevusaladel ning keskkonnahoidlikus majanduses ja ühiskonnas. Tehnikaja kutseharidus ja -õpe aitavad jõuda uuendusteni ja töötada välja vajalikke tehnoloogialahendusi, mille abil kliimamuutustega tegeleda ja keskkonna terviklikkust säilitada. III. TEGEVUSVALDKONNAD JA JUHTIMINE Tegevuspõhimõtete väljatöötamine
4 9. Liikmesriigid peaksid lähtuvalt oma eripärastest oludest, juhtimisstruktuuridest ja põhiseaduslikest õigusnormidest koostama tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe jaoks tegevuspõhimõtted, mis käsitlevad mitmesuguseid poliitikavaldkondi, sh haridus, tööhõive ja riigi strateegilised eesmärgid, esmajoones eesmärgid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonnas. 10. Liikmesriigid peaksid suunama, tunnustama ja edendama tehnika- ja kutseharidust ja -õpet igasugusel kujul ja eri tingimustes elukestva õppe üldraamistiku toel, mis on orienteeritud sellele, et aidata kõigil noortel ja täiskasvanutel omandada töös ja elus vajalikke teadmisi, oskusi ja pädevusi, ning tööturul ja sotsiaalvaldkonnas paremate tulemuste saavutamisele. 11. Liikmesriigid peaksid parandama tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe mainet ja suurendama selle atraktiivsust õppijate, perede ja kõigi teiste sidusrühmade seas ning teavitama neid võimalustest, mis avanevad karjääri edendamiseks, tööks, elukestvaks õppeks ja eneseteostuseks. Liikmesriigid peaksid vastavalt oma oludele tegelema mitmetahuliste probleemidega, mis vähendavad tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust, ning edendama sellekohaste meetmete võtmist, näiteks parandama haridusteede ja -programmide läbitavust ja mitmekesisust, looma stiimuleid ning täiustama pakutavat teavet ja nõustamist. 12. Liikmesriigid, kes laiendavad vastavalt oma haridus- ja õppesüsteemidele ja -asutustele tehnikaja kutseharidust ja -õpet teise taseme, teise taseme järgse või kolmanda taseme haridusena, peaksid tagama, et tööturu sidusrühmade kaasamiseks on olemas institutsiooniline raamistik, et kvalifikatsioonid ja õppekavad töötatakse välja koostöös asjakohaste sidusrühmadega ning et on tagatud programmide ja kutsekvalifikatsioonide läbipaistvus ja kõrge tase. 13. Liikmesriigid peaksid soodustama liikumist teise taseme, teise taseme järgse või kolmanda taseme haridusteede vahel ja looma selleks vajalikke võimalusi, sh paindlik vastuvõtukord ja nõustamine, ainepunktide kogumine ja ülekandmine, üleminekuprogrammid ja vastavuskavad, mida tunnustavad ja akrediteerivad asjakohased asutused. Tehnika- ja kutseharidust ja -õpet andvad asutused ja muud õppe- ja haridusasutused peaksid tegema nende meetmete võtmisel koostööd. 14. Liikmesriigid peaksid lähtuvalt oma eripärastest oludest, juhtimisstruktuuridest ja põhiseaduslikest õigusnormidest toetama täiendõpet ja ametialast arengut, suurendades ja soodustades täiskasvanud õppijate juurdepääsu, muuhulgas ergutades ettevõtteid, iseäranis väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid investeerima oma töötajatesse. Juhtimine ja reguleeriv raamistik 15. Kuna esmane vastutus riikliku poliitika eest lasub liikmesriikidel, peaksid need kaaluma regulatiivse raamistiku väljatöötamist tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe jaoks või sellise raamistiku tugevdamist, et määrata kindlaks avaliku ja erasektori osaliste ülesanded, õigused, kohustused ja vastutusvaldkonnad ning ergutada sidusrühmade osalust ja koostööd. 16. Liikmesriigid peaksid soodustama ministeeriumidevahelist kooskõlastamist ning tugevdama tehnilist, haldus- ja institutsioonilist suutlikkust tehnika- ja kutseharidust ja -õpet juhtida, hallata ja rahastada.
5 17. Liikmesriigid peaksid lähtuvalt oma juhtimisstruktuuridest kaaluma juhtimismudelite väljatöötamist tehnika- ja kutseharidust ja -õpet andvate asutuste jaoks või selliste mudelite tugevdamist, kaasates kohalikke sidusrühmi ja tehes vajaduse korral tööpõhise õppe toetamiseks koostööd ettevõtteid koondavate ühendustega. Ühiskondlik dialoog, erasektor ja teiste sidusrühmade kaasamine 18. Liikmesriigid peaksid asjakohasel moel soodustama ühiskondlike koostööpartnerite osalust tehnika- ja kutsehariduses ja -õppes vastavalt tööturu-, haridus- ja õppevaldkonnas ning muudes valdkondades kehtivatele õigusnormidele. 19. Erasektori suurem osalus tehnika- ja kutsehariduses ja -õppes peaks rajanema sellistele kesksetele põhimõtetele nagu vastavus riiklikule poliitikale, ühiskondliku dialoogi toetamine, vastutus, aruandekohustus ja tõhusus. Erasektori kaasamisel peaks tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe tegevuspõhimõtetes arvestama selle valdkonna mitmekesise olemusega, sh kõigis majandusharudes tegutsevate suurte, keskmise suuruse, väike-, mikro- ja pereettevõtetega. 20. Tegevuspõhimõtete väljatöötamise ja juhtimise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid ka asjakohasel moel kaasama teisi sidusrühmi, sh valitsusväliseid organisatsioone, ning õppijate, tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe pakkujate, töötajate, lapsevanemate, noorte, kogukonnajuhtide, põlisrahvaste ja teiste esindajaid. Rahastamine 21. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et rahastusallikaid mitmekesistada ja kõiki sidusrühmi erisuguste koostööalgatuste, sh avaliku ja erasektori partnerluse toel kaasata. Mitmekesistamiseks peaks kaaluma ettevõtete, kohalike ametiasutuste ja üksikisikute kaasamist, pidades seejuures lugu sellistest põhiväärtustest nagu võrdsus ja kaasatus. Lisaks olemasolevatele riiklikele rahastusraamistikele võib uurida uuenduslikke rahastusmehhanisme, nt partnerlused ja kulude jagamine, maksusoodustused ja laenud, et suurendada tõhusust ja aruandekohustust ning nõudlust tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe järele. 22. Peaks looma stiimuleid ja aruandemehhanisme, mille eesmärk on suurendada teadlikkust, kasvatada mitmesuguste osaliste investeeringuid tehnika- ja kutseharidusse ja -õppesse ning minna tavapärastelt sisendipõhistelt mudelitelt vahendite eraldamise ja kasutamise kohta üle tulemuspõhistele rahastusmudelitele. 23. Tehnika- ja kutseharidust ja -õpet andvate asutuste, sh teise taseme, teise taseme järgsete või kolmanda taseme asutuste tegevus, sh nende taristu, sisseseade ja korrashoid, peaksid olema rahastatud piisaval määral. Tehnika- ja kutseharidust ja -õpet andvad asutused peaksid oma tegevuses ja finantsküsimustes olema vajalikul määral iseseisvad, et nad saaksid joonduda kohalike olude järgi, luua uusi partnerlusi tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe programmide kvaliteedi ja asjakohasuse parandamiseks ning toota tulu. Võrdsus ja ligipääsetavus 24. Liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, tagamaks, et kõigil noortel ja täiskasvanutel on võrdsed võimalused õppida ja areneda ning oma teadmisi, oskusi ja pädevusi süvendada, edendades ja
6 laiendades tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe kõiki vorme, et vastata väga mitmesugustele õpi- ja koolitusvajadustele. Sõltuvalt oludest peaks ühe võimalusena ligipääsetavuse ja osaluse suurendamiseks kaaluma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist. 25. Liikmesriigid peaksid vastavalt oma juhtimisstruktuuridele tagama kõigile kvaliteetse põhihariduse ning pöörama tähelepanu koolikohustust mitte täitvate noorte ja vähese kvalifikatsiooniga täiskasvanute vajadustele, arendades nende kirja- ja arvutusoskust ning valdkonnaüleseid oskusi, et luua eeldused mõtestatud osalemiseks tehnika- ja kutsehariduses ja - õppes. Hariduse ja teiste valdkondade sidusrühmad peaksid looma tingimused, mille puhul tehnikaja kutseharidus ja -õpe on kõigile kättesaadavad ja ligipääsetavad. 26. Peaks võtma meetmeid, et diskrimineerimise kõiki vorme, sh soolist diskrimineerimist, vältida. Liikmesriigid peaksid edendama tehnika- ja kutsehariduses ja -õppes meeste ja naiste võrdset juurdepääsu ja osalust. Kõik tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe asutused, programmid, õppekavad ja materjalid ning igasugune tööpõhine õpe peaks aitama soolist võrdõiguslikkust saavutada ning neis peaks vältima soopõhiseid ja muud laadi stereotüüpe. Liikmesriigid peaksid võtma kasutusele uuenduslikke mehhanisme, et võrdsust ja ligipääsetavust edendada, nt rahalised stiimulid, millega vastuvõtumenetlusi mõjutada. 27. Liikmesriigid peaksid tegema tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe paremini ligipääsetavaks kõigile ebasoodsas ja kaitsetus olukorras rühmadele, sh kõrvaliste ja maapiirkondade marginaliseerunud elanikud, pakkudes sihipärast abi, et vähendada kulukust ja kõrvaldada muud takistused. Lähtuvalt riigi siseoludest peaksid liikmesriigid pöörama tähelepanu puuetega õppijatele, põlisrahvastele, rändrahvastele, etnilistele vähemustele, sotsiaalselt tõrjutud rühmadele, rändajatele, pagulastele, kodakondsuseta isikutele ja konfliktis või loodusõnnetuses kannatada saanud elanikele, aga ka töötutele ja kaitsetus olukorras töötajatele. IV. KVALITEET JA ASJAKOHASUS Õppeprotsess 28. Liikmesriigid peaksid lähtuvalt oma eripärastest oludest, juhtimisstruktuuridest ja põhiseaduslikest õigusnormidest toetama eri õpivõimalusi, ükskõik kas õpitakse avaliku või erasektori tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe asutustes, töökohal, kodus või muudes tingimustes. Peaks toetama informaalset õppimist, toimugu see siis iseseisva, vastastikuse või sotsiaalse õppe vormis, ning kui kohane, peaks selle muutma nähtavaks tunnustamis- ja valideerimismehhanismide abil. 29. Lisaks erialastele teadmistele, oskustele ja pädevustele peaks õppeprotsess tuginema ka alusoskustele ning süvendama arusaamist ühiskonna teaduslikest, tehnoloogilistest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, keskkonnaalastest, majanduslikest ja muudest aspektidest. Tehnika- ja kutseharidus ja -õpe peaks olema terviklik ning arendama valdkonnaüleseid ja ettevõtlusoskusi, aga ka töötervishoidu ja -ohutust, kultuurilist arengut, kodanikuvastutust ja kestlikku arengut edendavaid oskusi ning tagama paremad teadmised töötajate õigustest. 30. Peaks edendama tööpõhise õppe mitmesuguseid vorme, sh täiendus- ja õpipoisiõpe ning lühi- ja pikaajaline praktika. Peaks parandama tööpõhise õppe kvaliteeti ning vajaduse korral täiendama seda õppega õppeasutuses või muude õppevormidega.
7 31. Riiklik poliitika peaks ühiskondliku dialoogi ning avaliku ja erasektori partnerluse toel soodustama ja toetama kvaliteetset õpipoisiõpet, mis hõlmab õpet haridusasutuses ja tööpõhist õpet, et aidata noortel arendada oma teadmisi, oskusi ja pädevusi ning omandada töökogemust. 32. Mitteametlikus majanduses peaks edendama tehnika- ja kutseharidust ja -õpet, sh väike-, mikroja pereettevõtetes antava kvaliteetse ja traditsioonilise õpipoisiõppe toel, kaasates sellesse sidusrühmi maa- ja linnapiirkonnas. 33. Tehnika- ja kutsehariduses ja -õppes peaks täiel määral kasutama ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi. Samuti peaks kasutama internetti, mobiilsidetehnoloogiat ja sotsiaalmeediat, et edendada kaug- ja veebiõpet, sh kombineeritud õppemudelite ning avatud õppematerjalide koostamise ja kasutamise toel. 34. Tuleb kehtestada tõhusad ja asjakohased hindamissüsteemid, mis võimaldavad koguda ja kasutada teavet õppijate tulemuste kohta. Õpi- ja õpetamisprotsessi hindamises, sh kujundavas hindamises, peaksid osalema kõik sidusrühmad, esmajoones õpetajad ja koolitajad, asjassepuutuvate erialavaldkondade esindajad, juhendajad ja õppijad. Õppijate üldise tulemuslikkuse hindamiseks peaks kasutama mitmekesiseid hindamismeetodeid, sh vastastikust ja enesehindamist, kui see on asjakohane. Tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajad 35. Peaks töötama välja tegevuspõhimõtted ja -raamistikud, tagamaks, et tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe valdkonnas on olemas kvalifitseeritud töötajad, sh õpetajad, juhendajad, koolitajad, juhid, haldusspetsialistid, (kutse)nõustajad jt. 36. Kehtivad õpetajate staatust käsitleva soovituse (1966) sätted, iseäranis need, mis on seotud ettevalmistusega õpetajatööks, õpetajate täiendkoolitusega, õpetajate õiguste ja kohustustega, tulemusliku õpetamise ja õppimise tingimuste ning õpetajate palkade ja sotsiaalkindlustusega. Samuti kehtivad kõrgharidusega õppepersonali staatust käsitleva soovituse (1997) sätted. 37. Arvestades tööpõhise õppe ning tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe kasvava osatähtsusega muudes õppevormides, sh kogukondlik ning kaug- ja veebiõpe, tuleb liikmesriikidel süstemaatilisemalt toetada ja tunnistada koolitajate, nõustajate ja teiste tugitöötajate üha suuremat rolli ja õppimisvajadust, kaaludes nende staatuse, töölevõtmise ja ametialase arenguga seotud tegevuspõhimõtete ja -raamistike väljatöötamist või tugevdamist. Tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajatele peaksid olema tagatud inimväärsed töötingimused ja piisav töötasu ning võimalused karjääriredelil edenemiseks ja ametialaseks arenguks. 38. Töötajatel, kes annavad tehnika- ja kutseharidust ja -õpet haridus- ja õppeasutustes või töökohal, peaks olema võimalik viia tehnika- ja kutseharidus ja -õpe vastavusse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste olude ja keskkonnatingimustega, mis valitsevad kohalikes kogukondades, mille huvides nad tegutsevad, ning anda oma panus tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe edendamisse ja laiendamisse. Esmajoones vajavad tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajad esmast väljaõpet, aga ka täiendõpet ja võimalusi ametialaseks arenguks, sh töökogemus ettevõtetes, ning tuge, mis võimaldab neil analüüsida oma tegevust ja kohaneda muutustega. Tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe valdkonna töötajate esmane ja järjepidev koolitamine, mis toetab nende ametialast arengut, peaks hõlmama ka väljaõpet nõustamise ja soolise võrdõiguslikkuse vallas.
8 Kvalifikatsioonisüsteemid ja haridusteed 39. Koostöös sidusrühmadega tuleb luua selgesõnalised ja tulemuspõhised kvalifikatsiooniraamistikud või -süsteemid, mille aluseks on õpitulemused ja kindlaksmääratud vajadused, sh kutsestandardid, ning mis on seotud kehtestatud normidega. 40. Samuti peaks kehtestama tegevuspõhimõtetest lähtuvad või regulatiivsed mehhanismid, mis toetavad horisontaalset ja vertikaalset edenemist ning mille hulka kuuluvad paindlik haridustee, moodulõpe, eelneva haridustee tunnustamine ning ainepunktide kogumine ja ülekandmine. Iseäranis peaks ergutama vähese kvalifikatsiooniga ja ilma kvalifikatsioonita inimesi saama mõne kutsetunnistuse, mis annab neile võimaluse jätkata õpinguid ja leida inimväärne töö. 41. Peaks toetama süsteeme informaalses või formaalses õppes omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste tunnustamiseks, valideerimiseks ja akrediteerimiseks ning kui see on asjakohane, peaks neisse olema kaasatud kolm osapoolt: töötajate esindajad, tööandjate esindajad ja ametiasutused. Koostöös asjakohaste sidusrühmadega peaks kehtestama usaldusväärse ja kõrgel tasemel hindamisja sertifitseerimiskorra. 42. Liikmesriigid peaksid seoses õppijate ja töötajate liikuvusega edendama kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil. Kvaliteet ja selle tagamine 43. Liikmesriigid peaksid lähtuvalt oma eripärastest oludest, juhtimisstruktuuridest ja põhiseaduslikest õigusnormidest edendama kvaliteetset tehnika- ja kutseharidust ja -õpet. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, kuidas arendada kvaliteedi parandamise suutlikkust. 44. Liikmesriigid peaksid tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe jaoks looma kvaliteedi tagamise süsteemi, milles osalevad kõik asjassepuutuvad sidusrühmad. Kvaliteedi tagamise süsteem peaks hõlmama selgeid ja mõõdetavaid eesmärke ja norme, rakendusjuhiseid, tagasisidemehhanisme ja kõigile kättesaadavaid hindamistulemusi. Kvaliteedi tagamiseks peaks kasutama nii välishinnanguid kui ka enesehindamist, mille mõlema toel saab pidevalt jälgida ja parandada süsteemi tulemuslikkust ja väljundeid. 45. Liikmesriigid peaksid püüdma parandada tehnika- ja kutseharidust ja -õpet andvate asutuste juhtimist ja haldamist. Tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe kvaliteedis ja selle tagamises peaks olema oma osa kõigil haridus- ja õppeasutuse töötajatel ning teistel asjassepuutuvatel sidusrühmadel. 46. Liikmesriigid peaksid vastavalt oma põhiseaduslikele õigusnormidele looma kohase õigusraamistiku tehnika- ja kutseharidust ja -õpet andvate eraasutuste reguleerimiseks, registreerimiseks ja nende järelevalve tagamiseks, et kaitsta esmajoones õppijate huve. Asjakohasus tööturul ja töömaailmas 47. Liikmesriigid peaksid lähtuvalt oma eripärastest oludest, juhtimisstruktuuridest ja põhiseaduslikest õigusnormidest toetama ja hõlbustama siirdumist hariduse omandamiselt töömaailma, palgatööle ja/või tööle füüsilisest isikust ettevõtjana. Peaks tugevdama tehnika- ja
9 kutseharidust ja -õpet andvate asutuste sidemeid tööhõiveametite ja tööandjatega ning tuleks toetada ettevõtlust ja uute ettevõtete loomist, näiteks lisades selleks õppekavasse ettevõtlusoskusi arendavaid aineid, korraldades õppetööväliseid tegevusi ning luues koos ettevõtete ja tehnoloogiasiirde keskustega äriinkubaatoreid ja -partnerlusi. 48. Liikmesriigid peaksid looma tehnika- ja kutsehariduse ja -õpet ning tööturgu kajastavaid infosüsteeme, kasutades selleks avatud andmeid, kui see on asjakohane, ning suurendama asutuste suutlikkust, et tagada tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe vastavus töömaailma ning riikliku, piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi praegustele ja muutuvatele vajadustele, sh neile, mis kaasnevad üleminekuga keskkonnahoidlikele tegevusaladele ning keskkonnahoidlikule majandus- ja ühiskonnakorraldusele. 49. Vajalike oskuste kindlaksmääramiseks ja prognoosimiseks võib kasutada avaliku ja erasektori partnerlusi, näiteks tuleviku-uuringuid, vaatluskeskusi ja valdkondlike oskuste nõukogusid. Samuti aitab andmete kogumine, muutuvate olude analüüsimine ning rakendamise ja tulemuste süstemaatiline jälgimine ja hindamine teha teadlikumaid otsuseid, et parandada tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe asjakohasust. Teabe- ja nõustamisteenused 50. Liikmesriigid peaksid koostöös asjakohaste sidusrühmadega aitama avaliku ja erasektori teabeja nõustamisteenuseid luua ja reguleerida, et pakkuda ajakohast ja usaldusväärset tuge seoses hariduse, täiendõppe ja ametialase arenguga ning seoses töövõimalustega riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil. 51. Teavet ja nõustamist peaks pakkuma järjepidevalt ning nende eesmärk peaks olema aidata kõigil inimestel jõuda laiahaardelisema ja mitmekülgsema karjääri ja tööeluni, keskendudes seejuures igakülgselt võrdsete võimaluste, sh soolise võrdõiguslikkuse tagamisele, et võidelda sotsiaalse ebavõrdsusega hariduses, töömaailmas ja ühiskonnas laiemalt. 52. Teabe- ja nõustamisteenused peaksid olema õppijatele abiks otsuste tegemisel ning seda tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale, sh mobiilsidetehnoloogiale, sotsiaalvõrgustikele ning multimeediaplatvormidele ja -vahenditele. V. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE 53. Liikmesriigid peaksid lähtuvalt oma eripärastest oludest, juhtimisstruktuuridest ja põhiseaduslikest õigusnormidest hindama tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe valdkonna tegevuspõhimõtteid ja programme. Hindamine võib hõlmata tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe valdkonna tegevuspõhimõtete ja programmide mõju- ja tulemusuuringuid ning tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe kulude ja tulude analüüsi erinevate avaliku ja erasektori osaliste, sh üksikisikute, ettevõtete ja kogukondade seisukohalt. 54. Tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe valdkonna tegevuspõhimõtete tõhususe ja tulemuslikkuse mõõtmiseks peaks kokkulepitud normide, esmatähtsate valdkondade ja eesmärkide (sh konkreetsed eesmärgid ebasoodsas ja kaitsetus olukorras olevate rühmade kohta) alusel töötama välja sobivad abivahendid ja näitajad. See võib hõlmata näiteks avaliku ja erasektori asutuste, teenusepakkujate ja programmide hindamist, sh enesehindamist, aga ka õppe läbinute edasisele käekäigule keskenduvaid
10 uuringuid ja teatud näitajate väljatöötamist, näiteks õppe kättesaadavuse, õppe läbimise ja selle läbinute tööstaatuse kohta. Andmete kogumine ja töötlemine peaks toimuma vastavalt andmekaitsemäärustele. 55. Tuleks tugevdada asutuste suutlikkust andmeid koguda ning järelevalve- ja hindamismeetmete abil kogutud teavet kasutada, et teha tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe strateegiate, programmide, standardite ja õppekavade kohta teadlikumaid otsuseid või kohandada õppemeetodeid. Muuhulgas tuleks parandada sidusust riiklikul tasandil tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe kohta kogutavate andmete ning rahvusvaheliste standardite ja algatuste vahel. 56. Tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe järelevalve ja hindamine peaks tagama asjakohaste sidusrühmade igakülgse osaluse eesmärgiga parandada õppeprotsessi ning tugevdada kokkupuutepunkte, mis seovad omavahel järeldusi, otsuste tegemist, läbipaistvust ja vastutust tulemuste eest. VI. TEADUSUURINGUD JA TEADMUSHALDUS 57. Liikmesriigid peaksid süvendama tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe teadmusbaasi, investeerides selleks pidevalt interdistsiplinaarsetesse teadusuuringutesse, et töötada tehnika- ja kutsehariduse ja - õppe laiahaardelises valdkonnas välja uusi metoodikaid ja käsitusi ning suunata teadlikumalt tehnikaja kutsehariduse ja -õppe tegevuspõhimõtteid ja otsuste tegemist. 58. Sidusrühmad peaksid asjakohaselt olema kaasatud teadusuuringute tellimisse, kasutamisse ja hindamisse ning teadmushalduse strateegiate ja süsteemide väljatöötamisse. Vastavalt kohalikele oludele tuleks ära kasutada ja arendada kolmanda taseme haridusasutuste, tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe andjate, ühiskondlike partnerite ja teiste asjakohaste sidusrühmade suutlikkust teadusuuringuid teha. Teadusuuringute tulemused tuleks väljaannete vahendusel ja elektroonilisel teel laialdaselt teatavaks teha. VII. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ 59. Liikmesriigid peaksid kaaluma teadmiste, kogemuste ja paljutõotavate toimimisviiside jagamist, tugevdama rahvusvaheliste andmete kogumist tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe kohta ning kasutama ära rahvusvahelisi ja piirkondlikke võrgustikke, konverentse ja muid foorumeid. UNEVOCi võrgustik on strateegiline vahend, mida liikmesriigid saavad kasutada, et üksteiselt õppida ning tehnika- ja kutsehariduse ja -õppe valdkonnas rahvusvahelist koostööd edendada. 60. Liikmesriigid peaksid edendama koostööd ÜRO süsteemi üksuste, piirkondlike asutuste, sh piirkondlike majandusühenduste, avaliku ja erasektori asjakohaste sidusrühmade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teadusuuringute võrgustike toel, et tugevdada vastastikuseid toetus- ja koostöösidemeid ning suurendada tegevussuutlikkust.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K
Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
Rohkem(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)
Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemLinnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
Rohkem(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke
15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemEUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (
EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemCOM(2017)472/F1 - ET
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemKINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1
KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5
RohkemMicrosoft Word - P7_TA-PROV_2011_05-12_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2011-2012 Istungi VASTUVÕUD TEKSTID neljapäev 12. mai 2011 P7_TA-PROV(2011)05-12 ESIALGNE VERSIOON PE 464.203 Ühinenud mitmekesisuses SISUKORD VASTUVÕUD TEKSTID P7_TA-PROV(2011)0230
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemKinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85
Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemMicrosoft Word OppeKavaDEKL.doc
Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
RohkemSlide 1
Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
Rohkem897FCEA9
Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemJäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.
Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemSuunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET
Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemEUROOPA MAJANDUSKOMISJON
ÜRO Euroopa Majanduskomisjon EUROOPA MAJANDUSKOMISJON KESKKONNAPOLIITIKA KOMITEE Keskkonna- ja haridusministrite kõrgtasemeline kohtumine (Vilnius, 17. 18. märts 2005) (Strateegia punktid 5 ja 6) UNECE
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegat
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. märts 2017 (OR. en) 6846/17 MENETLUSTE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 6. märts 2017 Saaja: Delegatsioonid COHOM 28 COPS 74 CFSP/PESC 200 FREMP 20 DEVGEN
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemMicrosoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc
ITEM 5 SP/PS 23/24.11.2007 Représentant les avocats d Europe Representing Europe s CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
Rohkem