Reinevere juubelit tähistati suure leivast külaga

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Reinevere juubelit tähistati suure leivast külaga"

Väljavõte

1 NR 15 (49) ILMUB KAKS KORDA KUUS Lühidalt 7. augustil Järvamaa visiidi teinud sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et pooldab Koeru hooldekeskuse andmist siinsete omavalitsuste kätte, ja andis lootust, et Järvamaa haigla võib saada uue erakorralise meditsiini osakonna. Reinevere juubelit tähistati suure leivast külaga ARNIKA TEGELMANN Muuseumiöö avab 29. augusti õhtul kümnete muuseumide ja teiste põnevate paikade uksed täiesti tasuta. Muuseumiöö toimub sel aastal pealkirja all Öös on aega. Järva-Madise kihelkonnas tähistatakse muuseumiööd ühiselt, programmis osalevad lisaks Järva- Madise külaseltsile ka A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel, MTÜ Albu Mõis ja EELK Püha Matteuse Järva- Madise kogudus. Programmi kohta leiate kokkuvõtva info Vargamäe muuseumi kodulehelt. Wallamajas avab muuseumiöö vestlusring Meenutusi kolhoosielust Tammsaare mail. Tutvustame väljapanekuid teemadel Jaotatud aeg kolhoosis: kodune elu ja töö ning Omavalitsus ajajoonel. Temaatilises öökinos linastub Peeter Simmi Ideaalmaastik (1980). Samal päeval kell toimub Wallamaja-esisel platsil Järva-Madise taluturg. Avatud on kodukohvik! Järva-Jaani ja Peetri kooli õpetajatest koosnev punkrokkbänd Projekt Õpsid andis teada, et nende debüütplaat Akadeemikud on jõudnud trükki. Esikalbumi ilmumise järel minnakse Järvamaale ja Lääne- Virumaale tuuritama, Paides annab bänd kontserdi 28. augustil. 22. augustil tuli kokku Reinevere küla rahvas, et tähistada 800. aastapäeva küla esmamainimisest. Et ükski sünnipäev ei saa läbi tordita, kogunesid naised eelmisel õhtul seda valmistama kolme tunniga pandi kokku üle ruutmeeteri võileivatorti, kaunistuseks külaelus tähtsad paigad. Arvestasime, et kulub 12 leiba, igaks juhuks võtsin 16, ütles Koorejaama perenaine Merike Kont, kelle juurde kell 17 kogunetigi. Rohila talu perenaine Kai Kanarik oli söödava Reinevere küla oma peas valmis mõelnud ja paberile kirjagi pannud. Alumine kiht sai leivast, keskmine sepikust ja kolmas taas leivast, vahele sinki, suitsukana ja -kala, tuunikala, kurki ja muna-majoneesi-hapukoore kreemi. Põhi valmis, oli aeg küla püsti panna. Selgus, et Reinevere on ridaküla, kuid siin on ka hajaasustust. Kai koos Marta Kondiga meisterdas ümmargusest leivapätsist veski ja kuigi pärisveski on juba ammu tiivutu, sai leivast veski endale kõrsikutest tiivad. Külli Eisler ehitas leivakuulidest maakivikeldri ja küpsistest Koorejaama kolm kämpingut, mis said paprikast punased katused. Vana-Undiaugu perenaisel Natalja Palmil ja Silja Vagulal Merike Kont (vasakul), Kai Kanarik, Meeli Seepter, Silja Vagula, Marta Kont ja Natalja Palm leivast Reineverega. Alt-Kirjapi talust oli käsil tähtis töö panna leivaküla ühte serva püsti Järvamaa kõrgeim punkt, 136 meetrine Tõrevere mägi. Me laseme seal igal aastal alati õigel kuupäeval vastlaliugu ja Natalja keedab hernesuppi. Tehke paprikast punane kelk ka ja Jaanus selle peale! ütles Jana Kollom Langu talust. Sel aastal oli esimene kord, kui me mäele ei läinud oli täitsa porine. Aga suppi sõime ikka ja matkasime metsas. Samale platsile kerkis veel leivakoorukestest ja oranžist paprikast lõke. (Korraga läks ruumis lärmakaks, sest torditegu saabusid uudistama mehed, kes panid Vana-Undiaugule püsti peotelgi ja lauad-toolid 100 inimesele korraga oli ruumis paarkümmend külapäeva korraldajat.) Järgmisele platsile ehitas Jana vana raamatukogu ja Sepa Aino maja. Ja siia tuleb Aino tohutu suur pirnipuu, mis on kõrgem kui Reinevere mägi, lubas ta. Ühes nurgas on kruusakarjäär veesilmaga. Aga millest? Lohk leiba, purustatud pähklid kruusaks ja sinised rukkililleõied, mille Merike leidis oma põllu servast, veesilmaks. Nagu päris. Teise nurka ehk mõisa parki kerkis viinaköögi korsten, selle otsa kurepesa. Mustkattega teed rajati leiva- ja kruusakattega teed sepikupurust. Aiad kõrsikutest. Arnika Tegelmann Muruks hakiti murulauku ja tilli, viljapõlluks sobis hästi kollane mais ( Peske alati külma vee alla läbi siis säilib paremini soovitas Merike), peoga paprikatükikesi moonideks, puud-põõsad mõisaparki said petersellist ja saialilled aedadesse kasvama. Kokkutuleku päeval oli end külatuurile kirja pannud 40 inimest, kuid 40-kohalise bussiga liitus ka paarkümmend sõiduautot ja teele läks ligi sada inimest! Tuuritati päris küla mööda: külastati Vana-Undiaugu talu, Järvamaa kõrgeimat punkti, vana koolimaja platsi, Koorejaama, kus oli supipaus, edasi mindi Koigi mõisa ja mõisaparki ning Reinevere vanasse raamatukokku. Siis kutsuti kõik ühispildile ja igaüks sai tüki leivakülast. Suured said tantsida ja väiksemad mängida. Ei seganud ka kohati kallanud lausvihm. Pidu Mare ja Vello Taari pilli järgi kestis peaaegu südaööni. Et peolaual oli ka 12,5 kilo rabarberikooki, jäi tükk Järvamaa kõrgeimat punkti ka järgmiseks hommikuks. Merike Kont ütles, et registreerimislehel oli kirjas 125 inimest, kuid peolisi oli rohkemgi. Kuigi tähistatame koos jaani-, vastla- ja muid päevi juba aastaid, oli küla kokkutulek esimene üritus, mille tarvis küsisime Järva vallalt 650 eurot projektitoetust, ütles Kont.

2 2 Õpi koolis, mängi lasteaias ja puhka kodus Lapsi ootab ees taas kooliaasta algus ja kogu pere ootab septembris tavapärast elurütmi sellist, nagu oli aasta tagasi. Tavapärase rahuliku kooliaasta eelduseks on see, et kodust kooli või tööle lähevad ainult terved inimesed. Seetõttu tuletame meelde, et haigena me tööl, koolis ega lasteaias ei käi nii hoolime endast ja ka teistest! Olulised märksõnad algavaks kooliaastaks on: hoia distantsi, väldi lähikontakte; pese käsi, hoia puhtust; reisilt tulles uuri, kas pead kaheks nädalaks koju jääma riikide nimekiri muutub pidevalt; täida kõiki terviseameti soovitusi, et hoolida endast ja teistest; kui tunned end haigena, jää pigem lühikeseks ajaks koju, kui et sead ohtu terve klassi; koolid ja lasteaiad püüavad lapsi hajutada, et kõikidel oleks turvalist ruumi; koolid ja lasteaiad tagavad mitmekesised kätepesemise võimalused; COVID-19 haigestunud õpilase klass jääb distantsõppele kaheks nädalaks; kui haridusasutuses on CO- VID-19 nakatunuid üle 10%, kaalub terviseamet asutuse sulgemise vajadust ja distantsõppele suunamist. Hoolides endast hoolid ka teistest! Kuni 25. augustini sai Järva vallavalitsusele esitada kirjalikke ettepanekuid Albu küla Lombi ja Jäägrivilla kinnistute detailplaneeringu eskiislahendusele. Ettepanekute avalik arutelu toimub 10. septembril kell 16 Albu külas Jäägri Villas. Samuti sai 25. augustini esitada kirjalikke ettepanekuid Järva-Jaani tehisjärve ümbruse detailplaneeringu eskiislahendusele. Ettepanekute avalik arutelu toimub 10. septembril kell 18 Järva-Jaani teeninduskeskuses Pikk 56. VIVIKA TAMRA Eesti Haigekassa peaspetsialist Kuidas säilitada ravikindlustus peale kooli lõppu? Kohe algab uus kooliaasta. Koolis õppimise ajal tasub õpilase ravikindlustuse eest riik. Kuidas aga säilib ravikindlustus pärast kooli lõpetamist või kui õpinguid ei jätkata? 19-aastaseks saanud noortel kehtib haigekassa ravikindlustus peale gümnaasiumi või kutsekooli lõpetamist veel kolm kuud. Ravikindlustuse jätkumiseks tuleb õpinguid jätkata, tööle või ajateenistusse minna hiljemalt kolme kuu jooksul pärast kooli lõpetamist. Ravikindlustust saab jätkata ka end töötuks registreerides või sõlmides vabatahtliku kindlustuslepingu. Kui lähed kutse- või ülikooli Kui jätkad õpinguid kutsevõi ülikoolis, tagab riik sinu ravikindlustuse kogu õppekava nominaalaja jooksul ja veel kolm kuud pärast kooli lõpetamist. Kui sa ei lõpeta kooli nominaalaja jooksul või sind heidetakse koolist välja, lõpeb ravikindlustus üks kuu pärast õppekava nominaalaega või eksmatrikuleerimist. Kui aga võtad akadeemilise puhkuse, ravikindlustus peatub. See jätkub pärast akadeemilise puhkuse lõppu. Küll aga ei peatu ravikindlustus juhul, kui akadeemilise puhkuse põhjus on õpilase haigus, vigastus või kui õpilane on kindlustatud muul alusel (näiteks käib tööl või on lapseootel). Kutse- või ülikooli astudes ei pea ravikindlustuse jätkamiseks haigekassale eraldi dokumente esitama. Eestis õppivate õpilaste ja üliõpilaste andmed esitab haigekassale haridus- ja teadusministeerium. Kui lähed välismaale õppima Üha rohkem noori suundub õppima välismaale. Kui sinagi oled selle peale mõelnud, siis pea meeles, et ravikindlustuse jätkamiseks tuleb sul õppeaasta alguses esitada haigekassale avaldus ja välisriigi õppeasutuses õppimist tõendav dokument (seda igal õppeaastal). Avalduse leiad haigekassa kodulehelt. Õpilased, kel on Eesti ravikindlustus, saavad vajaminevat arstiabi Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel Euroopa Liidus ja lisaks Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis. Täpsemat infot Euroopa ravikindlustuskaardi kohta leiad haigekassa kodulehelt. Kui lähed ajateenistusse Kui lähed peale kooli ajateenijaks, tagab sinu ravikindlustuse riik. Andmed ravikindlustuse saamiseks esitab haigekassale kaitsevägi või kaitseressursside amet. Pärast ajateenistuse läbimist kehtib ravikindlustus veel ühe kuu. Kui oled ajateenistuse läbinud, aga pole ühe kuu jooksul veel muul alusel kindlustust saanud, pikeneb sinu kindlustus veel kahe kuu võrra. Kui lähed tööle Kui plaanid pärast kooli lõpetamist tööle asuda, siis on sul õigus saada ravikindlustus oma tööandja kaudu. Pärast tööle asumist tasub mõne aja möödudes oma ravi kindlustuse andmed üle kontrollida. Ravikindlustuseks vajalikud andmed esitab haigekassale maksu- ja tolliamet töötamise registrist. Kui otsustad hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks (FIE), pead taotlema enda kui füüsilisest isikust ettevõtja andmete kandmist äriregistrisse ning ravikindlustuse saa miseks maksma ka sotsiaalmaksu. Ravikindlustus kehtib kogu töötamise aja ja lõpeb kaks kuud pärast töötsuhete lõpetamist. Töötuks registreerimine Kui sul ei ole võimalik pärast kooli lõpetamist asuda edasi õppima, minna tööle või ajateenistusse, siis võid end töötukassas töötuks registreerida. Töötuna arvelevõtmise kohta saad täpsemalt lugeda töötukassa kodulehelt Kui sul tekib õigus ravikindlustusele, edastab töötukassa sinu andmed haigekassale. Vabatahtlik kindlustus Kui sa ei kuulu ühtegi ravikindlustuse gruppi, on sul võimalik kindlustuse saamiseks sõlmida haigekassaga vabatahtlik kindlustusleping. Lepingu saad sõlmida juhul, kui oled eelneval kahel aastal olnud vähemalt 12 kuud kindlustatud tööandja (sh FIE-na) või riigi poolt või maksnud iseenda eest sotsiaalmaksu. Kui sõlmid vabatahtliku kindlustuslepingu kehtiva kindlustuse ajal, jätkub kindlustus ilma katkemata. Kui lepingu sõlmimise ajal on kindlustus katkenud, tekib see ühe kuu möödumisel. Vabatahtlik kindlustusleping on tasuline aastal on kindlustusmakse ühe kalendrikuu eest 170 eurot ja 30 senti, kvartalimakse 510 eurot ja 90 senti ning aastamakse 2043 eurot ja 60 senti. Kindlustusmakseid saab tasuda kvartali või aasta kaupa. Kust saab lisainfot? Oma ravikindlustuse kehtivust saad kontrollida riigiportaali teenusest Ravikindlustuse ja perearsti info Vaata ravikindlustuse saamise võimalusi haigekassa kodulehelt. Võimalus saada tasuta õigusabi Anname teada, et HUGO. legal koostöös justiitsministeeriumiga pakub tasuta õigusabi Eestis elavatele inimestele. Teid abistavad 50 juristi üle Eesti, kelle keskmine tööstaaž on 17 aastat ning kes kõik omavad õigusteaduse magistrikraadi. Õigusnõustamist on võimalik saada nii kohtumise, e-kirja kui ka video teel. Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1700 eurot kuus. HUGO.legal kontorid asuvad: Tallinn, Endla 15, III korrus Tartu, Raatuse 20, II korrus Pärnu, Aia 6 Haapsalu, Posti 26, II korrus Jõhvi, Keskväljak 1, kab 128 Narva, Tallinna mnt 8-1 Põlva, Võru 18 Võru, Vabaduse 13 Valga, Vabaduse 10 Paide, Aiavilja 13 Jõgeva, Piiri 4 Kuressaare, Lossi 1 Rakvere, Pikk 32 Viljandi, Vabaduse plats 4, kab 304 Selle projekti raames on kolme aasta jooksul tasuta ning soodustingimustel õigusabi jagatud juba inimesele, kuid palju on veel kindlasti neid, kes seda abi vajaksid. Milliste muredega juristi juurde pöördutakse? Inimeste pöördumised on seni olnud seotud peamiselt võla- ja perekonnaõigusega: vaidlused laenuandjate, pankade ja inkassofirmadega ning elatise, lapse hoolduse ja vara jagamise probleemid. Samuti on juristid andnud inimestele nõu vaidlustes tööandjaga, pärimisasjades, naabrite- ja korteriühistu liikmete vahelistes vaidlustes ning suhtluses kohalike omavalitsuste ja ametiasutustega. Tasuta õigusnõu saamiseks tuleb: 1) sõlmida kliendileping ning tasuda 5 eurot lepingutasu (kehtib terve kalendriaasta, see tähendab, et kalendriaasta jooksul uuesti nõustamisele minnes enam lepingutasu tasuma ei pea), alaealised on lepingutasust vabastatud; 2) eelnevalt broneerida aeg kas internetis aadressil www. hugo.legal/broneeri või helistades telefonile Seejärel on inimesel õigus saada juriidilist abi kokku 15 tundi ühe kalendriaasta kohta, millest: * 2 esimest tundi on kliendile tasuta (riik hüvitab 40 eurot tunnis); * 13 järgmise tunni eest tuleb kliendil tasuda 40 eurot tunnis. Võrdlusena Eesti keskmine õigusnõustamise tunnitasu on umbes 140 eurot. HUGO.legal senise praktika järgi jääb keskmine õigusnõustamise aeg kahe tunni piiresse ning see näitab, et esimeste tasuta tundidega leiavad lihtsamad ning tüüpilisemad juhtumid lahenduse. Lisainfo aadressil legal/tasuta-oigusabi/ või helistades telefonile

3 Koeru teeninduskeskuses töötava sekretäri Elle Saksa kabineti uksel ripub silt Olen arhiivis. Kus see on? Selgub, et suvel valmisid Järva vallavalitsuse ahiivi hoidla ruumid maja esimesel korrusel. Üks mees tuli pangaautomaadist raha võtma, hakkas ratast harjumuspäraselt vastu seina toetama ja imestas siin on uks? rääkis Saks naeruselt. Siia koondatakse ühinenud omavalitsuste arhiveerimist vajavad dokumendid ja ehitiste toimikud, mida oli endistes omavalitsustes palju, ja personalidokumendid, mida Rahvusarhiiv vastu ei võta ja mis tuleb säilitada aastakümneid kohapeal. Riiulid liiguvad kergelt ja hääletult nii koos kui ka ühekaupa. Ruumi on riiulites ligi 200 meetrit, lisaks on arhiiviruumis koht dokumentide sorteerimiseks ja süstematiseerimiseks, tunnustas Saks. Mul pole kunagi varem nii häid töötingimusi olnud. Olen peaaegu kõigi endiste omavalitsuste arhiivid läbi käinud, kõige paremad töötingimused olid Imaveres, teistes olid kohandatud ruumid, mis olid maast laeni dokumente täis topitud. Siin on puhas, valge ja nüüdisaegne, kiitis Saks uusi töötingimusi ja lisas tänusõnad vallasekretär Karin Tenisson-Alevile, kelle eestvedamisel nii head arhiveerimistingimused loodi. 3 Piret Eensoo Eesti looduse päeva puhul, millega tähistati Eesti looduskaitse 110. sünnipäeva, matkati 15. augustil Järvamaal Silmsi looduskaitsealal. Tarmo Mikussaare juhtimisel külastati Silmsi sood, soosaari ja allikat, mis madalsood toidab. Üle soo Sõrandus üles kasvanud Mikussaar tunnistas, et soo näeb teiselt poolt lähenedes välja hoopis teisiti, kuigi ta on neis paigus hulkunud lapsest saati. Ta pajatas ka oma kohtumistest karudega. Märke sellest loomast leiti ka sel matkal: mõmmik oli metsatöölistest maha jäänud sinist kanistrit näsinud kui nätsu, leiti ka karu väljaheiteid. Loomi paarikümnepealine lärmakas inimkari matkateel ei kohanud. HOIA ennast ja oma lähedasi HOIA mobiilirakenduse abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks. Eesti oma koroonaäpp on nüüd kõigile Eesti inimestele allalaaditav nii Google Play kui App Store'i kaudu. Riigi ja 12 Eesti ettevõtte - Cybernetica, Fujitsu Estonia, Guardtime, Icefire, Iglu, Mobi Lab, Mooncascade, Velvet, FOB Solutions, Heisi IT OÜ, Bytelogics ja ASA Quality Services OÜ koostöös on loodud koroonaäpp teavitab inimest, kui ta on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Koroonaviiruse ennetamiseks efektiivseim meede on püsida haigena kodus, järgida kõiki hügieenireegleid ja hoida turvalist vahemaad. Kui me soovime aga oma harjumuspärase eluga jätkata, liikuda ühistranspordiga, reisida, külastada avalikke asutusi, käia tööl ja õppida kontaktõppes, siis tõenäoliselt ei ole meil alati võimalik teistest inimestest piisavat distantsi hoida. Terviseamet jätkab oma igapäevast tööd nakatunute ja nende lähikontaktsete tuvastamisel. Koroonaäpp on üks täiendav tõhus vahend selleks, et võimalikke nakkuslikke kontakte vähendada ja viiruse levikut pidurdada. Selleks on oluline, et võimalikult paljud inimesed selle endale alla laadiksid ja seda kasutaksid. Äpp teavitab inimest juhul, kui tema telefon on olnud hiljem positiivse koroonaviiruse proovi andnud inimesele tema nakkusohtlikul ajal lähemal kui kaks meetrit vähemalt 15 minutit. Koroonaviiruse eripära on see, et see levib ka siis, kui inimene ei tunne end haigena. See tähendab et inimene võib olla nakkusohtlik ka siis, kui tal sümptomeid veel tekkinud ei ole. Seetõttu on viiruse leviku tõkestamiseks lähikontaktsete tuvastamine ja teavitamine kriitiline. Kuna haigestunud inimesel endal on võimatu meenutada inimest, kellega ta mõnes restoranis või bussis lähikontaktis oli, siis siin tulebki appi koroonaäpi automaatne teavitus - telefon jätab anonüümselt ja krüpteeritult telefoni mälusse kõik kokkupuuted teiste äpi kasutajatega. Kui mõni äpi kasutaja haigestub, märgib ta end, st oma koodi, nakatunuks ning teiste kasutajate telefonid kes on selle koodi meelde jätnud teavitavad oma kasutajaid võimalikust lähikontaktist. Nii suudabki äpp teavitada ka neid inimesi, keda nakatunu ise ei pruugi teadagi. Erilist tähelepanu on rakenduse arendamisel pööratud selle turvalisusele ja inimeste privaatsusele äpi kasutamisel. Riik, rakendus, rakenduse tootja või telefoni tootja ei saa kunagi teada, kes kellega lähikontaktis oli. Telefonid suhtlevad omavahel Bluetooth raadiosignaalide abil, vahetades omavahel koode, mis ei ütle äpi kasutajate kohta midagi. Äpi kaudu ei laeku riigile mingit infot lähikontaktsete identiteedi kohta. Hoiame ennast ja oma lähedasi. Äpi kasutamisega aitame privaatselt ja turvaliselt kaasa nakatunute arvu vähendamisele. Kui hoolid enda ja oma lähedaste ning kogu Eesti heaolust, siis on sul võimalik äpi kasutamisega palju head teha. Jaga infot ka oma sõpradele ja lähedastele ning vajadusel aita neid äpi paigaldamisel. Hoia.me kell Tikupoisi haljasalal Korraldaja Tikupoiss OÜ

4 4 Noor pere hindab oma kodu juures eelkõige privaatsust Kui algul tundus, et terrass sai liigagi suur, siis nüüd on pererahvas seda meelt, et just siin on suviti koos sõpradega kõige parem aega veeta. Peretütar Laurete tunnistab, et algul oli kahju Koerust ära kolida, sest kool asus üle tee, kuid nüüd on ta harjunud. ARNIKA TEGELMANN Tea Künnapuu ja Endo Leppenit ostsid Leeriku talu Vao külas viis aastat tagasi. Sügisel saab kaks aastat majas elatud. Hooned asuvad keset põldu, kuid keegi on kunagi olnud nii tark ja istutanud tuulte tõkkeks ümber maja kuuseheki. Varem oli see kasutusel suvilana ja päris kaua müügis. Sõbranna tahtis seda maja, käisime piilumas. Siis ei tekkinud üldse mingit tunnet, et ise tahaks. Mees tuli sellele mõttele, et peaksime maja siiski ise ära ostma, pajatas Tea. Meil oli Koerus Arukülas väga hea korter. Mulle seal ka Põhjata toolil istuvad lilled hästi. meeldis. Rõdu oli, kuid grillimisvõimalust polnud. Lõpuks tahad ikka privaatsust, et saaks hommikul kasvõi öösärgi väel majast õue astuda ja kohvi juua. Või teed ukse lahti ja laps läheb õue. See oli minu jaoks oluline. Suvel on väga hea tee peale üldse ei paista, rääkis Tea. Ostsime korraliku maja. Alustasime katusevahetusest. Aga kui voodri maha võtsime, tuli välja, et ühe seina palgid on täiesti pehkinud panime uued. Esimene korrus on valmis, teine veel välja ehitamata. Maja sai tumehalli voodri, sest hall on Tea lemmikvärv. Maja osteti koos kraamiga. Kasvuhooneid oli mitu, alles jäeti üks. Ka enamik vanu õunapuid ja põõsaid võeti maha. Hoovis ilutseb vanker, mis tihedalt lillepotte täis nii peab puit paremini vastu. Meile mõlemale meeldivad vanad asjad, nokitseda ja neid korda teha, ütles Tea. Iga suvega tuleb krundile juurde ka mõni peenrake. Aias on korvpallirõngad nii väikestele (väike Paul magas parajasti vankris kuuskede all) kui ka suurtele meestele. Maad (ja tööd) talu juures jagub. Niitmine võtab peremehe sõnul aega poolteist tundi. Mina pole kordagi niitnud! Ja ei õpi ära ka, ütles Tea ja tutvustas nende sellesuvist projekti sauna, mida Endo on koos paari sõbraga ehitanud. Sirgete joontega ja nüüdisaegne, üks sein klaasist. Hoovi ühes servas ilutseb aga pikk maakivist küün, millele nad panid uue katuse, et hoone säiliks, kuid rakendust alles otsivad. Plaan on see tühjaks teha, uus põrand valada, et sellest saaks peoruum. Pidasime siin ka kanu, aga eelmisel talvel viis mingi elukas kanad ära, jättis ainult kuked alles. Eri tõugu kanad tahaks uuesti võtta, ehk ühe osa võiks jätta laudaks, rääkis Tea. Endo pakkus, et siia võiksid tulla ka magamiskohad külalistele, sest ruumi siin jagub. Käisin omal ajal nii palju sõpradel abiks, nüüd on sõbrad ka siin aidanud, ütles Endo. Kodukaunistamine ei ole ainult oma kodu korda tegemine, vaid see on oma külast, linnast ja maast hoolimine. Korrastatud ümbrus on osa paremast elukeskkonnast, mis aitab kaasa Järvamaa arengule ja elanike soovile siin elada ja siia elama tulla. Eesti kaunis kodu 2020 nominendid Järva vallas: *Jaak Lääne, Silla kinnistu Ahula külas *Silver Männiste, Kiigevere tee 16 Imavere külas *Anneli ja Tõnis Valdmann, Mõisavahe tee 3 Koigi külas *Tea Künnapuu ja Endo Leppenit, Leeriku talu Vao külas *Raivo Kõll, Tamsalu tee 11 Järva-Jaani alevis 20. augustil Paides Pärdi muusikaaias toimunud taasiseseivumispäevale pühendatud kontserdi eel andis JOLi juhatuse esimees Priit Värk koos omavalitsuste esindajatega kaunite kodude omanikele kätte mastivimplid ja tänukirjad. Tea lisas tunnustavalt, et Endo on ise hea ehitaja ja kõik oma kätega teinud, välja arvatud ahjud ja pliidid. Maja siseruumid on kujundatud Skandinaavia stiilis. Kõik põrandad võeti üles, paremad laiad lauad sorteeriti välja neist sai põrand kööki ja elutuppa. Vana mööblit õppis Tea restaureerima Koerus toimunud kursustel. Mul on mehega täpselt ühesugune maitse, ei pea kaklema, et üks tahab üht, teine teist, tunnistas Tea.

5 KOOLIELU 5 Kunstiakadeemia tudengid lasid ideedel lennata ARNIKA TEGELMANN Järva valla üldplaneeringu kolhoosialade uuring valmis koostöös Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistristuudioga, mida juhatavad uuringu koostajad Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe. Töösse kaasati ka magistrandid Janeli Voll ja Reelika Reinsalu. Vanast korrusmajast võib tõeline kaunitar. Hoovialale on lisatud aiamaja. Toomas Tammis ja Tarmo Teedumäe rääkisid uuringust 24. augustil Koerus. Tammis selgitas, et maa-asulate planeerimisel tuleb arvestada uut tüüpi kogukondadega. Üha vähem inimesi on hõivatud põllu- ja metsamajandusega. Tekkinud on uut tüüpi töid, nagu majutus-, toitlustus- ja turismiteenused, kaugtöö, ökotalud. Levinud on pendelränne linna ja maa vahel, vaheldumisi elatakse mõlemal pool. Eesti väikeasulate uuringu järgi on eri suurusega ettevõtlust Järva vallas vaid kolmes suuremas asulas: Aravetel (selle aasta 1. jaanuari seisuga 751 elanikku), Järva-Jaanis (972) ja Koerus (921), elanike arvult järgmine on 409 elanikuga Imavere need paigad on kõige paremini kaetud ka avalike teenustega. Kogu praegune Järva vald kuulub ääremaaliste ja ääremaastumisriskiga omavalitsuste hulka. Kuid Tammis lisas, et elanike arvu vähenemine aeglustub iga aastaga. Töö käigus vaadati eluruumide hinnastatistikat Järva vallas ajavahemikus (Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika). Järva vallas tehti sel perioodil eluruumidega 116 müügitehingut, keskmine ruutmeetrihind oli 95,15 eurot. Maksimaalne ruutmeetrihind oli 342,47 ja minimaalne 0,02 eurot. Kõige enam oli tehinguid eluruumidega ootuspäraselt kolmes suuremas asulas: Aravetel, Koerus ja Järva-Jaanis, vastavalt 23, 19 ja 11. Keskmise ruutmeetrihinna osas mahtus nende vahele veel Ervita 105,85 euroga (viis tehingut), järgnesid Koigi 76,11 (üheksa tehingut) ja Peetri 71,67 euroga (seitse tehingut). Selge on, et selliste ruutmeetrihindadega pole mõtet müügi eesmärgil uusi eluruume rajada. Jutuajamistest Järva valla juhtide ning kohalike tööandjatega on samas esile tõusnud elamispinna puudus Koerus, kus mõni tööandja on organiseerinud tööjõu kohale toomiseks bussi. Samuti näitab pirakas parkimisplats Konesko ees, et tööle tullakse Koerust märksa kaugemalt. Suuremates asulates on pigem töötajaid vaja ning probleemiks on tänapäevaste elamispindade puudus. Ühekülgse majandustegevusega ja väikese elanike arvuga asukohad, kus on väga madalad kinnisvarahinnad ja väike tehingute arv (valdavalt nõukogude ajast pärit ja juba tühjaks jäänud kortermajad), pole tulevikus väga elujõulised. Neile ehitistele on raske näha uut perspektiivi ja need on mõistlik lammutada. Samas on oluline kaaluda kohalikke kvaliteete, mida arvud ei kajasta, nagu hästi toimiv kogukond või looduskaunis asukoht needvõivad statistkast ilmneva negatiivse tausta üles kaaluda. Järva-Jaani asula on koos Aravete ja Koeruga üks kolmest valla kaaskeskusest. Järva-Jaanis on olemas infrastruktuur, teenused, haridusasutused. Järva-Jaani on ajalooliselt kahest osast kokku kavanud, praegune poe-turu ala toimib, endine kutsekooli ala on aga üsna tühi. Järva-Jaani on selge lineaarse struktuuriga, teedevõrgustik on paralleelne. Lai tänav on oluline kahe keskuse ühendaja. Kutsekooli alale pakkus Reelika Reinsalu magistritöö endise söökla rekonstrueerimise kogukonnakohvikuks, mille õueala ümbritseb väliterrass ja hoonetagune parkla. Sauna ja pesumaja võiks rekonstrueerida algseks otstarbeks (sauna juures väliterrass ja tiik), endise traktorite laboratooriumi remonditöökojaks, laboratooriumi ja sepikoja eluhooneks. Kahe hoone vahelise osa uueks kasutuseks oleks ühine köök-söögiruum, mis seob kogukonna elanikke ühistegevuseks. Selline kooslus võimaldab ka vanemate ja puuetega inimeste tugiteenindamist. Janeli Volli magistritöö pakub Koeru asula näitel eri mõõtkavas lahendusi ruumilistest võimalustest korterelamute piirkonna kaasajastamisel. Töös on läbi töötatud avaliku ruumi lahendused haljastuse, pinnakatete ja väikevormidega, projekti mastaabis on kirjeldatud lahendusi olemasolevate kortermajade kaasajastamiseks. Planeeritud on ka kohad uutele kortermajadele koos väikeasulale kavandatud elamu projekti näitega. Aleviku rahvaarv on küll suhteliselt väike, kuid töökohti on umbes 700 ning enamik töötajaid tuleb väljastpoolt. Viimase 30 aasta jooksul ei ole Koerus rajatud uusi kortereid, märgata on elamis- ja üüripindade järele tekkinud vajadust. Kortermaju ümbritsev avalik ruum on justkui tardunud, hoonetevaheline keskkond on üksluine ja väheatraktiivne. Magistrandi suhtlusest Koeru tööandjatega ilmnes, et osa töötajaid sooviks võimalust eluruume üürida või jääda Koeru kauemaks elama. * Kortermajade vahel ühendab õuealasid kergliiklustee, mis seob asula keskuse ja edelas paikneva tootmishoonete ala. * Planeeringuala avaliku ruumi jaoks on terviklikult välja töötatud mitmekesine avaliku inventari sari: istepingid, prügikastid, valgustid, haljastuskastid, lavamoodulid, väikesed paviljonid-varjualused, panipaigad ja rattahoidlad. *Väljak keskseteks üritusteks, mille ümber on koondunud teenused: valla teeninduskeskus, kultuurimaja, raamatukogu, noortekeskus, pubi tagahoov ning aleviku toidu- ja ehituspood. Ümbritsevad hooned saavad ühenduse väljakuga ja see loob võimalused tuua tegevused keskplatsile, näiteks valla koosolekud, etendused, kinoõhtud, raamaturingid, tantsutrennid jne. *Projekt pakub kortermajade vahelise avaliku ruumi rikastamiseks platside ja aedade koosluse. Oluline on hoida olemasolevaid väärtusi, näiteks ühiskasutatavaid põllumaid. Haljastuses on nii tuttavlikke koduaia taimedega aedu kui ka püsi- ning ilutaimedega eksperimente võimaldav väljak. Hooldatud ja niidetud aiaalade vahele jäetakse vabalt kasvama niitmata taimestik. * Kortermajade vahel on aiad ja peenramaad osaliselt juba olemas. Vaja on aiaalade kasutusreeglite piiritlemist ja kogukondlikku kokkulepet, see loob võimalused ümbritsevate kortermajade elanikele oma aiakeste rajamiseks. Võib lisada varjualuseid väikeste abiruumidega, mille küljeseinteks olevates puidust istutuskastides saab kasvatada marju, lilli või ürditaimi. * Mõisa aida hoovis võiks avada tagahoovi meeleoluga õunaaia. Õunapuude vahele on riputatud võrkkiiged, aidal on potentsiaali kohviku või ühiskontorina. * Eelkõige lasteaia, kooli, perekodu ja hooldekeskuse ühine aed, mis on kõigile avatud. Traditsioonilises vormis põllulapid vahelduvad madalamate ja kõrgemate istutuskastidega, teine pool aiast on viljapuudele ja sõstrapõõsastele. *Niidetud murupinnaga kirsiaed on koht kevadise pikniku pidamiseks. Puude vahele on paigutatud pingid. Võimalike uute üüri- ja kortermajade lisamise ajendiks on pakkuda ajutisi või ka püsivaid uusi elamispindu. Kortermajade lisamine jätkab olemasolevate kortermajade rütmi, pikendades Sõpruse puiesteed. Hooned on üksteise suhtes privaatsemalt nihkes, kasutades ära võimalikku avarust. Kortermajad on 1-2-korruselised ja liigendatud, korterid 2-4-toalised. Majaplokkide vahel paiknevad ühiskasutuses olevad ruumid: saun eesruumiga ja pesuruum. Jalgratastele ja autodele on varjualused, terrassid ja aiad avanevad privaatsemalt lõunaküljes. Kokkuvõttes on asula planeeringus oluline järgida selle senist ruumilist ja logistilist ülesehitust. Olemasolevate kortermajade ruumidele tuleb anda nüüdisaegset lisaväärtust. Suur osa nõukogudeaegseid kortermaju on ehitatud põikkandeseintega, mis tähendab, et pikemate külgede välisseinad ei kanna vahelagesid ja neis olevaid avasid on suhteliselt lihtne teha palju suuremaks. Seega saab maja pikemas päiksepoolses küljes muuta kogu toaseina klaasseinaks, mis avaneb rõdule. Maapinda saab kohati tõsta esimese korruse põrandani, et muuta see lihtsalt ligipääsetavaks ka liikumispuudega inimestele. Kasutusest välja langenud tootmis-, teenindus- ja haridusruumidesse saab eluruume ehitada väga mitmel moel, erineva suuruse, ligipääsetavuse ja varustatusega. Ent nende hoonete uuesti kasutuselevõtt eeldab põhikonstruktsioonide head seisukorda ja suhteliselt suuri investeeringuid, mis ei pruugi olla väiksemad uue hoone ehitamisest. Kui see pole mõistlik, tuleb tühjaks jäänud ehitised lammutada. Oluline võiks siinjuures olla mõtte leidmine lammutusjäätmete taaskasutamiseks, näiteks saab neist samas kohas moodustada haljastatud pinnavorme. Järva abivallavanem Toomas Tammik ütles, et kui rahanumbrid kõrvale jätta, meeldis talle nii mõnigi mõte. Endise Järva- Jaani kutsekooli hoonetekompleksi osas seni head ideed pole. Kokkuvõttes polegi oluline, kes midagi kunagi tegema hakkab, vaid EKA töös oli huvitavaid mõtteid, kuidas hooned kasutusse võtta. Kogukonna sauna ja tiigi teema pole ju ülemäära keeruline, ütles Tammik ja lisas, et sinna võiks tekkida teine keskus, kui keegi selle arendamisega tegeleks. Praegu kinnisvara seisab. Meil on sarnased kogukonna vaba aja veetmise ja inimeste kooskäimiskohtade mõtted kogu aeg olnud, seda üle valla. Koeru puhul meeldisid mulle lahendused, mis ei nõuagi nii palju raha ja mida on võimalik etapiviisiliselt ellu viia. Kergtee ju Koerus peatänava ääres on, aga seda kasutatakse punktist A punkti B liikumiseks. Kui see ehitada elumajadevahelisele alale, siis selleks, et inimesed seal lihtsalt on ja veedavad vaba aega.

6 6 KOOLIELU Imaveres algab kooliaasta remonditolmuselt Nädal enne kooliaasta algust oli Imavere koolis nii rahvarohke, nagu oleks 1. september juba käes: majaesine oli pargitud autosid täis ja peauksest saaliti edasi-tagasi. Aga tolmusest majast kostis kopsimist ja õpilaste asemel olid mehed AS Eviko töötunkedes. Remont kestab. Kooli direktor Tiina Lohur ütles, et sel päeval hakati nii esimesel kui ka teisel korrusel vahetama radiaatoreid. Lohur kooliaasta alguse pärast siiski ei muretsenud, sest majas ruumi on. Enne remonti oli alumisel korrusel kaks vaba klassituba. Vene keele õpetaja kolis esimeselt korruselt teisele seegi klass seisis varem tühjalt. Siin tegime sanitaarremondi, tutvustas Lohur värvilõhnalist klassi. Ei ole hea tunne, tunnistas klassis askeldanud vene keele õpetaja Kaja Kaju, kuigi klassi seinad värviti tema soovil sooja kollakat tooni ja klass asub samas kohas, ainult korrus kõrgemal. Aga kolides saab sodist lahti, ütles ta. Lakke tuleb videoprojektor, printer on olemas. Sisekujunduse osas annab nõu kooli vilistlane, sisekujundaja Maris Kaik, Kaja endine õpilane, lisas Lohur. Kõrvalolev väikeklass kolitakse maja teise tiiba, siia tuleb logopeed. Füüsikaklass toodi alumiselt korruselt matemaatikaklassi. Lapsed (neid on uuel õppeaastal 80) ja õpetajad peavad esimesed poolteist koolikuud majja sisenema hoovi poolt. Ainus mure on, kuhu me asjad paneme. Näiteks õpikute ladu on remondis, arvutilauad ja arvutid vajavad ladustamist. Aga saame kasutada ka võimla teist korrust, arutles Lohur. Objekti juht Aivo Viner ütles, et 75% katusetöödest on valmis, katus on soojustatud soojustuse puudumine oli põhimure ja kaetud uue kattega. Trepi kohale on paigaldamata vaid suur katuseaken. Alumisel korrusel jätkuvad ventiltsiooni- ja elektritööd, paigaldatakse radiaatoreid ja uut torustikku. Põrandad on valatud ja peavad kuivama. Viimaseks jäävad maalritööd. Objekt peab valmima 15. oktoobriks. Tööd maksavad veidi üle euro. Ambla koolihoone sai sajandaks sünnipäevaks uue kuue ARNIKA TEGELMANN Ambla ajalooline koolihoone sai uue välisviimistlusega hoopis uue näo. Ambla-Aravete kooli direktor Madli Põder teadis öelda, et peagi sajandat sünnipäeva tähistav palkhoone ehitati spetsiaalselt koolimajaks (ehitust alustati aasta, kool kolis sisse aastal) ja algselt oli see laudvoodriga. Maja palgid olid üllatavalt hästi säilinud, välja tuli vahetada vaid mõned maja oli heas korras, ütles Põder. Meie jaoks on oluline see, et saame maja soojustatud oleme seda nii kaua oodanud. Ta on töödel silma peal hoidnud ja kinnitas, et töö kvaliteet on hea. Soojustus peaks tulema tipp-topp, lihtsalt tööd venivad. Peaukse varikatus, vihmaveetorud, aknaplekid kõik on panemata, sisehoovis paigaldatakse alles soojustust, ütles ta. Tööd oleksid pidanud lõppema juba 15. augustiks. Tähtaega pikendati 28. augustini, kuid tööd ei saa valmis ka selleks tärminiks. Ehitaja Laimerton OÜ juhatuse liige Tanel Reimann ütles, et suures osas saavad tööd siiski valmis 30. augustiks. Lisatöid tuli juurde ja töömaht läks plaanitust suuremaks, põhjendas ta. Tellingud saame selleks ajaks maha ja majaümbruse ilusaks. Tööde maksumus on eurot. Maja eest võeti maha mõned eakad vahtrad, sest nende puude iga pole kuigi pikk ja iga kõvema tuulega murdus neilt oksi. Viimasel paarikümnel aastal klassiruumides suurt remonti pole tehtud. Oma jõududega tegi koolipere sedapuhku korda kaks klassiruumi. Näiteks esimese klassi ruumis puhastati põrand loendamatutest värvikihtidest, lihviti ja lakiti. Abiks käisid lastevanemad. Klassi tuleb uus mööbel, mis kasvab koos lastega nii toolide kui ka laudade jalad on pikendatavad. Sellist mööblit ostame juba kolmandat aastat, laps läheb oma pingiga järgmisse klassi edasi, ütles Põder. Uut kooliaastat alustab Ambla koolimajas paar last rohkemgi kui eelmisel õppeaastal. Kuna laste arv on väike, toimub meil õppetöö liitklassides, kuid traditsioonilisi liitklasse meie majas pole. Liidame kokku loovaineid, ka ainepõhiselt, mis tähendab, et viies ja kuues klass õpivad sel aastal üheskoos ajalugu, inimeseõpetust ja loodusõpetust viienda ning järgmisel aastal kuuenda klassi materjali järgi. Samamoodi on ka kaheksanda ja üheksanda klassi füüsikaja keemiatundidega. Sel aastal õpitakse näiteks pool aastat keemias kaheksanda klassi materjali ja teisel poolaastal üheksanda klassi materjali. Nii on lihtsam nii õpetajale kui ka lastele. See on end õigustanud, selgitas Põder. Kool liitus ettevõtliku kooli programmiga. Eelmisel õppeaastal need tegevused jäid, nagu nad jäid, aga ka see oli ettevõtlikkus, kuidas koduõppega toime tulla. See oli meile väga hea õppetund, millega meie kool sai väga hästi hakkama. Püüame e-õppepäevi teha ka sel aastal, kas kord kuus või trimestris. Ka saab e-õpet kasutada puudumiste korral, ütles Põder ja lisas, et kool on panustanud digiõppevahenditesse: igas klassis on nüüd suur ekraan, õpetaja arvuti läheb selle taha. Juurde ostsime ka dokumendikaameraid. Endiselt tähtsustatakse hügieenireegleid ja kätepesu. Tähtis on õuesõpe ja õuevahetunnid neid peetakse juba neli aastat. Väiksemad lähevad õue hea meelega, palliplatsid ja ronilad on lapsi täis. Uus õppeaasta algab veidi teisiti, sest õpetajad peavad katsuma, mis distantsõppelt on meelde jäänud, ja alustavad õppeaastat vana materjali kordamisega. Kõik aineõpetajad on olemas. Jätkavad ka ringid. Uus on tehnika ja mudelismi ring, mida juhendab meie vilistlane ja lapsevanem Aare Türkel, ütles Põder. Eelmisel aastal tegime uuringu, millest selgus, et 41 õpilasest 35 käisid meie viies ringis, see on väga hea. Lisaks osaletakse ka ringides väljaspool kooli, näiteks jalgpallitrennis. Koolide avaaktused 1. septembril: Ambla-Aravete kool kl 9 kooli saalis Albu põhikool mõisa ees Imavere põhikool kl 10 rahvamaja saalis Koigi kool kl 9 Koigi mõisa saalis Peetri kool kl 12 kooli saalis Järva-Jaani gümnaasium kl 9 Järva-Jaani kultuurimajas Koeru keskkool kl kl klassijuhatajatunnid koduklassides. Kl ja 12. kl kogunemine mõisa ees. Kl 10 õppeaasta avaaktus Aravete keskkool 8.15 koolimaja ees

7 Päev enne taasiseseisvumispäeva olid osaühingu Norete Grupp meistrid Ilja ja Mihhail Albu mõisas ametis saaliakende vuntsimisega. Raamid puhastati vanast värvist, klaasid kititi, viimistlemiseks kasutati naturaalseid, ökoloogiliselt puhtaid linaõlivärve, millega kaetud raamid peaksid ilmastikule vastu panema aastaid. Osa aknaid on juba värvitud ja kui need on kuivanud, paneme ette, selgitas Ilja ja lisas, et peatähtis oli kooliaasta alguseks korda teha maja fassaad. Püüame jõuda. Nädal läheb veel kindlasti. Kooli majandusala juhataja Valdu Konradi sõnul on maja põhikorrusel kokku 35 akent, millest korda saavad pooled. Meil on kasud sees, sest renoveeritud aknad peavad hästi sooja, ütles ta. Veranda ilme värskendamine läks lihtsamalt, kuna see osa häärberist pole muinsuskaitse all. See oli rohkem iluravi, kasutati tänapäevaseid värve, muinsuskaitse nõudis vaid õigeid värvitoone, ütles Konrad. Peatrepi tegi sama firma korda garantiiremondi korras, vald peab otsustama, kas panna trepile uued plaadid, sest muidu see ei kesta. Värviparandusi tehti ka soklikorrusel. Järva valla ehitusspetsialist Signe Siil täpsustas, et ehitustööde põhimaht oli esifassaadi korrastamine, näiteks akende ja teise korruse ukse restaureerimine, teise korruse viilualuse fassaadi krohviparandused ja värvimine ning veranda väline korrastamine. Muinsuskaitse arhiivist materjale pärides leidsime, et veranda värvilahendus peaks olema senise roheka asemel hoopis beežikam nüüd sai veranda värvilahendus vastavalt aasta Albu mõisa peahoone arhitektuurse restaureerimise tööprojektis toodule, ütles Siil. Ehitustööd maksid kokku eurot. KOOLIELU augustil olid Järva valla kõige tublimad kutsutud Albu mõisa edukate õpilaste vastuvõtule. Lauraliis Teas sõitis sinna koos ema Sirje ja isa Taneliga. Käisin eelmisel aastal ka, aga ikka oli äge ja uhke tunne ning väike ärevus sees. Seepärast päris täpselt ei mäletagi, mida vallavanem kiidukirja üle andes mulle ütles küllap tänas, ütles Lauraliis. See, et tublidele esines Liis Lemsalu, oli ka väga äge. Nägi välja samasugune, nagu telekas. 1. septembril läheb ta Imavere põhikooli kuuendasse klassi. Tema sõnul on õpetajad ja klassikaaslased toredad, lemmikaine on tal ajalugu. Koolitööde tegemiseks kulub kodus enamasti tunnike, aga vahel jõuab valmis ka kümne minutiga peale kooli tantsib ta rahvatantsu ja on kodutütar. Marta Kont vahetas eelmisel aastal kooli ja õpib nüüd Aravete keskkoolis ees ootab seitsmes klass. Tema sõnul läks koolivahetus lihtsalt, sest ta tundis seal juba mõnda inimest. Aravete koolis talle meeldib, kuigi eksis alguses suures koolimajas päris mitu korda ära. Igal argihommikul on äratus 5.30, bussiga stardib ta kooli poole kell 6.50, tunnid algavad kell 8. Koroonakuudel kodu õppida meeldis talle ka ta sai päris ise hakkama. Pelgan inimesi, minu jaoks oli see lihtsam, tunnistas Marta. Ainetest meeldib talle kunstiõpetus, õpetaja on tore. Sel aastal lisanduvad geograafia ja bioloogi, mis tunduvad huvitavad. Koolis ongi huvitav. Eelmisel aastal polnud tal aega koolielus kaasa lüüagi (kuigi seal pakutakse palju huvitavat), sest ta käib juba kuus aastat kaks korda nädalas Pariisi tallis ratsutamas tema hobuse nimi on Fiona ja kahel päeval Rakveres Esteetika- ja Tantsukoolis tantsutrennis. Vastuvõtul oli palju huvitavat, näiteks kontsert ja fotoboks. Ja sai koolimajas ringi käia see oli väga huvitav mõis, ütles Marta. Vastuvõtule kutsuti sel aastal 76 õpilast koos vanematega.

8 8 Järva vallas on töökad malevlased TRIIN KONRAD Järva valla noorsootöö spetsialist Järva valla õpilasmalev algas ka sel aastal traditsiooniliselt kohe peale õppeaasta lõppu. Et eelnevalt oli välja kuulutatud eriolukord, ootasime viimase minutini korraldusi, et malevasuve alustada. Õnneks andis valitsus selleks loa. Sel aastal oli malevasse üle ootuste palju soovijaid, mis annab kindlust ka uuele malevasuvele mõtlema hakata. Rühmad olid Albu, Ambla, Aravete, Järva-Jaani, Koigi, Päinurme, Koeru, Peetri ja Imavere piirkonnas, tööd sai ligi 140 noort vanuses aastat. Kõik selle aasta malevlased olid erakordselt tublid, nagu ka eelneval aastal. Mis töid malevlased kogukonna heaks tegid? Albu I vahetus: kooli raamatukogu inventuur, võrkpalliplatsi rohimine ning korrastamine. Albu rahvamaja keldri korrastamine, Valgehobusemäe tehistiigist vetikate korjamine, heakorratööd kooli ja rahvamaja ümber. OÜ Peedu Puidulaos saematerjali sorteerimine ja ladustamine. Rahvamajas, koolis ja lasteaias mööbli puhastamine, Aravete keskkoolis mööbli teisaldamine. Koigi: Valla hoonete tühjade ruumide koristamine, aiatööd Koigi mõisa aias, heakorratööd Koigi küla avalikus ruumis, Koigi lasteaia ja noortekeskuse territooriumi heakorratööd. Päinurme küla mänguväljaku ja külaplatsi heakorratööd. Mäeotsa Hobitalu OÜ lindudele ja jänestele söögi ning joogi ettepanemine, rohimistööd aias ja kasvuhoonetes. Loomade koplis ohakate väljakaevamine. Kuivatatud taimede müügiks pakkimine, sildistamine. Heakorratööd territooriumil. Peetri: Peetri rahvamajas heakorratööd: võrkpalliplatsi kaevamine ja rohimine, korvpalliplatsi pühkimine, laululava pühkimine ja värvimine, okste koristamine pargis, teeäärte koristus, virgestusala rohimine ja elementide värvimine, puuistutusaukude kaevamine. Peetri koolis koolimaja ümbruse koristamine ja pühkimine, lasteaias liivakastide kaevamine ja rohimine. Järva- Peetri kirikutorni koristamine, kiriku põrandate pühkimine, kivitee rohimine, vanade ja väärikate hauaplatside koristamine ja lillede istutamine, kalmistul lillede kastmine, vanade küünalde korjamine. Imavere rühm: Imavere küla avalik ruum (spordiväljak, saarekuusiku puhkeala). Imavere PK mälestusmärgi korrastus. Tööd RenTer aiandis ja Kalmesaare talu OÜ juures. SA Eesti Piimandusmuuseumi pargiala korrastus. Ambla: Ambla külaplatsi korrastustööd (liivakasti ja võrkpalliplatsi rohimine, lavaesise rohimine ja puhastus, okste kokkukorjamine, prügi koristus), Ambla jõeääre korrastustööd (grillimiskoha koristus ja loomine, jõeäärse võsa koristus, okste vedu), Ambla noortekeskuse suurpuhastus. Käravete külaplatsi korrastustööd (võrkpalliplatsi, mänguväljaku ja peenarde rohimine ja koristamine). Sipelga surnuaial okste vedu ja koristus. Järva-Jaani: Järva Haldus: heki pügamine, rohimine, võrkpalliplatsi kaevamine, surnuaias okste koristus, ausamba hooldus. AS E-Piim krundil rohimine, sambla/kivide eemaldamine, heki pügamine, koristamine, tünnide ja hoone seinte pesu. Järva-Jaani gümnaasiumis heki pügamine, vaipade pesu, lillede kastmine, männiku rohimine, lõpuaktuse lilleseadete valmistamine. Järva-Jaani kirikus pinkide ja põrandate pesu, okste koristamine. Orina mõisas koristamine, mööbli ümberpaigutamine. Jalgsema külamajas rohimine, heki pügamine, akende pesu, inventari korrastus, hoone suurpuhastus. Järva-Jaani päevakeskuses rohimine, akende pesu ja komposti vedu peenardele. Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas autode pesu. Albu, Koeru ja Aravete II vahetuse noored käisid kaks nädalat OÜ Ervita Marjakasvatuses mustikaid korjamas. Maitsev toit ja meelelahutus Maleva tööpäevad lõppesid kõikide malevlaste jaoks maitsva kõhutäiega. Sel aastal toitlustas Albu I rühma, Ambla, Aravete I rühma, Järva-Jaani, Koeru ja Peetri malevlasi Tanksemäe Saffer OÜ. Imavere noori toitlustas Imavere Kõrts ja Koigi noori Koigi kooli söökla. Albu, Koeru ja Aravete II rühma noori toitlustas pubi Janune Kägu. Osa Aravete II rühma noori käis lõunat söömas KETE kohvikus. Vaba aja tegevustena küpsetati koos pankooke, korraldati pitsaõhtuid, käidi matkaradadel uudistamas. Päinurme ja Koigi noored osalesid vibulaskmise koolitusel, külastasid Türi elamusparki. Malevlased osalesid töötukassa karjääriplaneerimise töötoas, mida viis läbi Annika Rohi. Ühiselt täideti malevapäevikuid. Peale tööpäevi mängiti veel spordimänge ( Pioneer, korvpall, sõnamängud), käidi Aravete kardirajal karti sõitmas, mõned rühmad käisid kalastamas ning korraldasid grillõhtuid. Vastavalt rühmade võimalustele käidi võimalikult palju ujumas augustil toimus Järva valla õpilasmaleva kokkutulek, mis läks väga edukalt, suure tänu selle korralduse eest on välja teeninud Romi Tammleht ja Grete Roos. Noored olid väga tublid ja ületasid kõik minu ootused. Kaks päeva möödusid ühiselt meeleolukalt ja aktiivselt, kõik noored võtsid osa ühistegevustest ning said ka kokkutuleku lõppedes enda pingutuste eest väärilise tasu. Koos sai vaadatud meie esimest Järva valla malevafilmi, mis pandi kokku rühmade edastatud videoklippidest. Lisaks oli tänavu uus see, et laulsime Järva valla õpilasmaleva laulu, mille noored ise kokku panid. Grete tagasiside: Olles reedel, 14. augustil tulnud kokku Albu noortekeskusesse, et teha veel viimaseid vajalikke ettevalmistusi koos Albu põhikooli õpilasesindusega, ootas meid ees poolteist tundi pinget, kuna lõplik jah-sõna valla poolt, kas üritust ikka tohib läbi viia, polnud meieni veel jõudnud. Viimaks, kui roheline tuli anti, läks kiireks tegutsemiseks, et toimumisala valmis seada. Alates kella 13st hakkasid Kassiaru talusse, kus üritus toimus, kohale jõudma esimesed malevlased. Kõigi osaliste saabudes alustasime tegevusi, milleks olid näiteks meeskonnamängud, PlayBox jpm. Kui hakkas hämarduma, astus lavale noorte seas populaarne artist säm, kes nii mõnegi osaleja jalga keerutama pani. Hilisõhtul toimus disko, kus DJ Märten Viitmaa plaate keerutas. Laupäeval jätkasime meeskondlikke tegevusi. Nädal hiljem üritusele tagasi vaadates usun, et sellega jäid rahule nii korraldusmeeskond kui ka osalejad. Tänan kõiki noori, kes üritusest osa võtsid ning sügav kummardus nende ees, kes meile korraldusliku poole pealt abikäe ulatasid. Romi tagasiside: Kokkutulekul sai läbi viidud mitmeid põnevaid tegevusi, nagu näiteks PlayBox, malevalaulu laumine, malevavideo vaatamine ja meeskondlikud mängud. Jäin kõigi tegevustega rahule ja tundus, et osalejad jäid ka. Suur tänu noortele, rühmajuhtidele, kõigile tööandjatele ja koostööpartneritele. Malevat korraldas Järva valla noorsootöö spetsialist. Tööohutuse koolitusi noortega viisid läbi rühmajuhid. Malevat toetasid Järva vallavalitsus, Põlluvara AS, ENTK, E- Piim, töötukassa ja kohalikud ettevõtted. Kui langevad värvilised lehed, algab Kesk-Eestis pidu Kurjailma elamusfestivali puhul on tegemist erineva iseloomuga ühisüritusi koondava sündmuste kogumiga Järvamaal. Festivali sümboliks on tore kollane kass, kes vaatamata sügisvihmadele suure punase vihmavarjuga ringi patseerib ning külastajaid ja osalejaid kutsub. Sügisenautijatele pakutakse 19. septembrist kuni 30. novembrini ehedaid elamusi külaelu, kultuuri, spordi, aga ka toidu ning looduse valdkonnast, korraldatakse kontserte, etendusi, pidusid, matku, töötubasid jpm. Festivali kava on leitav festivali veebilehelt kurjailma.ee, kuid kava pole veel kaugeltki lõplik. Ürituste korraldajatel on võimalik oma üritusi festivali kavasse lisada veebilehe kaudu ja elamuste otsijad saavad Kurjailma festivali kodulehelt leida põnevaid üritusi, mida septembrist novembri lõpuni külastada. Programm täieneb päevpäevalt. Seega tasub ennast pakutavate võimalustega kursis hoida. Lõpptulemusena peaks programmist oma leidma igaüks, olgu ta siis kultuuri-, spordi-, käsitöö-, toidu- või muidu gurmaan. Festivali eesmärgiks on rikastada Järvamaa kultuurielu ning hoida Järvamaad pildil ka pärast suvise külastushooaja lõppu. Festivali ellukutsujad ning korraldajad Järvamaa LE- ADER tegevusgrupid MTÜ Järva Arengu Partnerid ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu koos SA Järvamaa Arenduskeskusega pakuvad omalt poolt kõigile osaürituste korraldajatele ühisreklaami eri meediakanalites, aga ka osasaamise võimalust väärt turundusalasest e- koolitusest Kuidas korraldada oma üritust nii, et rahvas tuppa ära ei mahu. Kõik, kes plaanivad korraldada ürituse Järvamaal ajavahemikul ning liidavad enda ürituse Kurjailma festivali punase vihmavarju alla, saavad sellele e-koolitusele tasuta ligipääsu. Suvehooaega pikendava festivali ellukutsumise idee sai alguse aasta novembris, mil grupp Järvamaa ning Loode- Eesti LEADER tegevusgruppide esindajaid külastas Valle del Ambrozi piirkonda Hispaanias. Inspiratsioonireisi keskmeks oli turismiobjektide kõrval festival Maagiline Sügis (Otoño Mágico), mille suurim õppetund on korraldajate sõnul see, et osapoolte koostöö ja osava turundamisega on võimalik ka väikeste vahenditega saavutada piirkonna külastatavuse suurendamise osas täiesti muljetavaldav tulemus. Õppereisist inspireerituna alustasid Lääne-Harju Koostöökogu ettevõtjad aasta sügisel Porikuu festivali korraldamist ning nüüd on siis sarnast ettevõtmist alustamas Järvamaa. Mis muud kui vihmavari kaasa ja kohtume keskel! Kurjailma festivali toimkonna nimel Sille Pudel

9 NOORED 9 Malevlased said marjapõllul käe mustaks ARNIKA TEGELMANN Esimest suve noppisid Ervita Marjakasvatuse OÜ põldudel mustikaid Järva valla õpilasmalevlased, kuid kasvav trend on ka marjaturism. Ervita Marjakasvatuse OÜ põldudel ei kasva meetrikõrgustel põõsastel kirsisuurused kultuurmustikad, vaid mari sarnaneb rohkem metsamustikaga. Augusti kahel esimesel nädalal korjasid siin mustikaid Järva valla õpilasmalevlased. Aravete ja Albu lapsi oli marjamaal parajasti 17. Töö käis nii: esmalt mõõdeti silma järgi mustikapeenras ruut, mis tuli tühjaks korjata, ja märgistati see tokkidega. Siis ühe käega oksast kinni ja teisega tõmbad marjad olid valmis ja tulid hästi lahti. Käsk oli korjata ainult suuremaid. Esiti punasele sõelale ja kui see täis, siis ämbrisse valada sõel laseb prahi ja väiksema kribu-krabu läbi. Nii ei vaja marjad enam puhastamist. Esimesel lapil olid end sisse seadnud Albu tüdrukud Keiti Kuusmann ja Eliise Salmu. Nelja tunniga võiks kümme liitrit ära korjata, ütles Keiti normiks. See, kas norm täis tuleb, oleneb tujust ja ilmast. Kultuurmustikad ei värvi käsi ega suud eriti mustaks. Paari tunniga sai väike, viieliitrine pang täis ja kell 11 tuli pererahvas neid tühjendama: iga noor kallas põlluserval oma pange oma kasti tühjaks, sest korjatud kilode pealt maksis tööandja lisaks Järva valla makstavale tunnitasule ka väikest preemiat. Ja kui teine viis liitrit on täis, võib bussi minna, lubas Albu malevlaste juht Elen Pent. Ka see oli stiimul. Algus oli raske, liiter kahe tunniga ei osanud õigeid võtteid. Nüüd, kui käsil on teine nädal, juba viis liitrit. Iga päevaga läheb paremaks. Sõltub lapsest. Näiteks Marta (Grossfeldt) korjab alati poole rohkem kui teised, minagi kipun tast maha jääma. Kõige suurem viga, mida osa teeb ühe käega hoiavad sõela ja teisega korjavad. Mina panen sõela maha ja korjan mõlema käega, reetis Marta oma nipi. Mustikaid korjata talle meeldib, kuid asend on kehv ja paneb selja valutama. (Seljavalu kurtsid ka teised.) Mida päev edasi, seda rohkem jõudis marju ka suhu. Olen emaga päris palju Kakerdaja ja Kodru rabas ning Valgehobusemäel käinud jõhvikaid ja pohli korjamas. Iga aasta on erinev, kuid rabas pole ma sel aastal nii palju marju näinud, kui siin. Järva valla malevlased korjasid mustikaid esimest suve. Kui malevasuvi on tavaliselt juunis, siis mustikad valmivad augustiks. Firma omanik tahab meid ka järgmiseks aastaks, aga siis juunis ja mustikapeenraid rohima, ütles Elen Pent. Ervita Marjakasvatuse OÜ on tegutsenud kümmekond aastat. Alustasime paari hektariga. Algul istutasime, siis hooldasime ja ootasime, sest mustikas hakkab saaki andma kolmandal-neljandal aastal. Oleme põlde laiendanud ammendatud freesturbaväljadele, kust enam turvast ei kooritud, ehk taasrohestame neid. Nüüd on põlde, kus kasvamas ahtalehine mustikas, kümme hektarit paneme taime maha ja ta laieneb ise risoomide abil. Taim on madal ja mari väiksemat sorti, kuid magusam ja on sügavkülmutamisel parem. Marjad valmivad augusti algul, kui on veel korjajaid võtta alates 1. septembrist on tööjõuga kõik, rääkis firma juhatuse liige Märt Helmja ja lisas, et seni pole nad ühelgi aastal suutnud kõiki oma mustikavälju üle käia. Ilma väetiseta ei kasva midagi, liiati, kui kasvupinnaks on puhas turvas. Et mustikapõld saaki annaks, tuleb seda väetada. Et oleme mahekasvatajad, kasutame selleks spetsiaalseid maheväetisi, ütles Helmja. Pindalatoetust saame, aga toetatavate kultuuride nimekirjast võeti kultuurmustikad maha. On olnud paar-kolm kehva aastat, kui on olnud väga vihmane vihmaga on halb korjata ja märga marja me ei turusta. Ühel aastal oli nulliring 6. juuni öösel oli õhusooja vaid pool kraadi, see võttis ära kõik marjaalged. Marju korjatakse käsitsi just seepärast, et neid ei peaks hiljem puhastama. Sellist korjamisaega, nagu sel aastal, pole varem olnudki juba poolteist nädalat on olnud päikeseline ja kuiv ilm. Me ei taha marju palju näppida, enne kui need tarbijateni jõuavad, sest iga näppimine teeb marja pehmemaks. Pigem korjame marju puhtalt ja müüme need inimestele edasi, ütles Helmja. Esimest aastat töötas mustikapõllul õpilasmalev. Meil oli kolm rühma: Aravete, Albu ja Koeru ehk 30 last. Esimene päev kulus väljaõppele, teisel päeval korjasid juba väga tublilt. Paarsada kilo päevas tuli ära. Jäime malevlastega väga rahule, ütles Helmja. Põldu tuleb igal aastal rohida, peamiseks mureks on põdrakanep ja kased. Paljud korjajad, kes käivad abiks augustis, tulevad juunis-juulis appi rohima, ütles ta. Tuleval suvel siis ehk ka malevlased. Helmja sõnul on kasvav trend ka marjaturism. Iga aastaga tahavad inimesed üha enam tulla põllule iseendale marju korjama ja mõnusalt aega veetma. Pooldan seda igati, ütles Helmja.

10 10 KULTUUR Skulptuur võtab ilmet ARNIKA TEGELMANN Aruküla pargis ootavad kivi ja selle kõrvale istutatud pihlakas väikest pronksist poissi, kes raamatut loeb. Luuletaja Kalju Lepiku sünnist möödub oktoobris 100 aastat. Aasta tagasi valis Kalju Lepiku mälestusmärgi toimkond välja just selle töö, mille autor Elo Liiv kujutab Koerus sündinud luuletajat väikese poisina kivil raamatut lugemas. Skulptor Elo Liiv ütles, et savioriginaal ja vormid on valmis ning nüüd on jõutud pronksi valamise etappi. Minu töömeetod on süveneda alati põhjalikult kogu ajastusse ning skulptuuride jaoks kasutada modelle ja ajastutruusid rõivaid, segitas ta. Idee oli Kalju Lepikut kujutada aastase poisina, kui ta käis veel Koerus algkoolis, ka on sellest ajast säilinud foto. Soovisin leida kohalikku poissi modelliks. Vaatasin Koeru koolis klassipilte ja valisin välja kolm poissi, kellest kaks Oti Timur Aedmäe ja Kaarel Kaasik said ka kohale tulla end näitama. Valisin mõlemad. Edasi käisime koos Aldo Tamme, Uno Aani ja poistega läbi kümme varem valmisvaadatud kivi poisid proovisid kõik kivid ära ning ühiselt valisime välja kõige sobilikuma. Kui kivi oli pargis paigas, siis palusin poistel juba õigete riietega kivil istudes raamatut lugeda, kirjeldas Liiv protsessi. Suur tänu Eva Linnole, kes kõike pildistas pilte sai poistest ligi 300 ja nende abil oli Saaremaal Triigis oma ateljees hea modelleerida. Lisaks valmistasime olemasoleva kivi pealispinnast koopia, et pronksist poiss jääks kivile õige nurga all istuma. Modelleerimine ja selle ettevalmistustööd kestsid kokku circa neli-viis kuud. Oti Timur meenutas, et esmalt sõitsid nad autoga ringi ja otsisid suurt kivi. Kunstnik küsis meie arvamust ka, ütles ta. 24. märtsil panid poisid vanaaegsed rõivad selga (Oti Timur mäletab, et selga tuli panna pikad sokid, nööpidega pluus ja pikad püksid), siis tuli kivil võtta võimalikult mugav asend ja raamat kätte. Pildistamine kestis tema mäletamist mööda kümmekond minutit. Igatahes külm ei hakanud. Siis oli teise poisi kord. Koolis teavad seda, et just nemad skulptuuri tarvis modellid olid, paljud. Vahel loeb Oti Timur raamatuid ka, talle meeldivad põnevad raamatud, müsteeriumid. 10. augustil käisid Kalju Lepiku mälestusmärgi toimkonna esimees Aldo Tamm, tema kaasa, kunstnik ja õppejõud Heli Tuksam ning Eva Linno ja Krista Jürgens Koeru kultuurimajast Saaremaal Triigis tööde käiguga tutvumas. Jäime kõik rahule, ütles Aldo Tamm. Pronksi valades pääsevad kõik jooned ja varjundid veelgi paremini esile. Tamme sõnul minnakse skulptoriga kokkuleppel protsessiga edasi, kuigi kogu vajaminevat summat pole veel koos. Suur tänu kõigile annetajatele, kes on meie ettevõtmist oma võimaluste piires toetanud. Eriline tänu kuulub ettevõtetele, nagu Järva Tarbijate Ühistu, kes toetas meid 1000 euroga, OÜ Vao Põldur toetas 500 ja väikefirma Grünmann OÜ 200 euroga. Mitmed lootustandvad läbirääkimised on veel pooleli, ütles Tamm. Peaasi, et skulptuur valmib õigeks ajaks ja saab paigaldatud septembri lõpus, et see 3. oktoobril avada. Rahalised annetused skulptuuri Maakera keskpunkt valmimiseks saab kanda SEB pangas Koeru haridus- ja kultuuriseltsi arvelduskontole EE selgitusega Kalju Lepiku mälestusmägi heaks. Albu mõisas jõuti väga sügavale KÜLLIKE VEEDE Ühel augustihommikul valmistuti Albu mõisas väga eriliseks ekspeditsiooniks. Kokkutulnute hulgas oli neid, kellel sarnastest retkedest mitmekordne varasem kogemus, aga ka neid, kellel polnud toimuma hakkavast vähimatki aimu. Teejuhiks ja julgustajaks tuli hinnatud ning armastatud koolitaja ja jutuvestja Piret Päär. Kas rahvajuttudel on tulevikku või tuleks neil rahus minna lasta? Milline on õige teekond raamatuni? Mis juhtub, kui jutustamine ära jääb? Milliseid lugusid jutustavad meile... täna selga valitud riided? Mida ja kuidas oskame rääkida inimesest, kes on meie elu oluliselt mõjutanud? Hämmastav, kui harva satume sinna, kuhu ometi on kõige lühem maa: iseendasse. Veel harvemini sirutame käe lapsepõlvest tuttavate ja tõhusate eneseabiraamatute muinasjutukogumike järele. Lood väljavalitu väärtustamisest. Isetust armastusest. Soovide täitumisest. Omakasust. Suuremeelsusest. Lendavast järvest. Maa-alusest linnast. Rõngasristist. Liblikatest. Seitsme Moosese raamatust Sõnal on suur jõud. Kõike, mida ütled, saad. Kui räägitakse vanakurjast, läheb jutustajal pilgupõhjas punane söesilm hõõgvele. Pajatab Piret hinge puudutavatest inimestest, vaatab ta igale kuulajale just tolle jaoks tähtsa tegelase silmadega vastu. Kuidas see võimalik on? Ühes surnuaias käis luukere inimesi kimbutamas Puuvõra-päikesest õdusas mõisatoas tundub selline jutu algus pigem lapsikult naiivne kui hirmutekitav. Ometi hakkab ninajuur mõlemalt poolt korraga ja väga sügelema, kui lugu lõpule jõuab ja kõik su enese palumata jäänud andekspalumised meelde tikuvad. Tõsilood ja tondijutud jõuavad otsapidi ka koolitusjärgsesse pärimusretke. Kõik teavad, kes on Albu kuri mõisnik, aga kes oli meie heldeim ja parim parun? Millistes mõisahoonega seotud karmides kuritegudes on süüdi naised? Mida varjab salaruum hoone südames, kuhu siiamaani pole julgetud sissepääsu rajada? Tagasiside? Ma ei kujutanud üldse ette, kuhu satun. Appi, kui hea! jääb üks osaleja tunnete kirjeldamisega kimpu. Suur-suur aitäh, et kutsusite! tänavad teised. Kui sa edaspidi plaanid Piretit kuulama minna, võta mind ka kaasa! Õpituba Eesti rahvajuttude uus elu toimus 18. augustil Albu mõisas. Septembris etendub Piibe teatri lavastus VAIKUSE SAAR (RABASAARE LUGU) septembrini toob Piibe teater publikuni Rabasaare külast jutustava Arlet Palmiste nostalgilise vaatemängu Vaikuse saar aastal hakati Lehtse asula taha kõrvalisele rabasaarele rajama turbatööstust. Saarel valmisid tööliste elamud, juhtkonnahoone, klubi, lasteaed, söökla, saun ja muidugi tootmishooned. Nõukogude ajal elas hooajal kohapeal enam kui 500 inimest. Elu kihas igas mõttes ja töölisi saabus kõikjalt üle laia kodumaa. Ühel hetkel lõppes vajadus turba järele ja inimestele pakuti samas uut tööd. Nii hakati Rabasaarel tootma kummimadratseid, päikesevarje, turvarihmu jne. Siis lõppes seegi. Viimane püsielanik kolis Rabasaare kodunt välja selle aasta algul. Tänasel päeval seisavad üksikul rabasaarel vaid tühjad hooned. Rabasaarest on saanud VAIKUSE SAAR. Enne veel, kui kaitsevägi küla külastajatele sulgeb ja loodus külas võimust võtab, äratab Piibe teater septembriõhtutel küla uuesti ellu. Jutustaja meenutab vaikuses hääli, mis on saarel kõlanud rongirataste mürin, püssilasud, pillimäng, laste hääled, labidakõlksud ja need elustuvad publiku silme ees. Etendus algab jalutuskäiguga läbi küla, kus kõlavad endisaegsed hääled ja nagu vaimud vilksatavad siin-seal endisaegsed inimesed. Piibe teatri lavastus Vaikuse saar on nostalgiline ja lustakas lavatükk Rabasaare hiilgeaegadest. Etendused toimuvad ilma soojenduseta siseruumis, kuid tee sinna kulgeb lageda taeva all. Kohapeal on avatud kohvik. Etendused toimuvad septembrini algusega kell 19 Rabasaares. Näidendi autor/ lavastaja on Arlet Palmiste, kunstnik Jana Volke, fotograaf Ardo Kaljuvee, helid salvestas Urmo Kütismaa, produtsent Triinu Palmiste. Mängivad Erik Ruus, Andres Kaitsa, Aire Pitk, Veljo Kukk, Arlet Palmiste ja teised. Piletid müügil Piletilevis.

11 SPORT ja 23. augustil toimusid Paides 45. Eestimaa omavalitsuste suvemängud. Kokku osales võistlustel ligi 2000 võistlejat 54 omavalitsusest. Järva vald oli esindatud järgmistel aladel: kergejõustik, juhtide võistlus, petank, mälumäng, trikitõukeratta võistlus, orienteerumine, kettagolf, rattakross, meeste võrkpall ja naiste võrkpall. Parima tulemuse tegid trikitõukerattal võistlejad, kes saavutasid 3. koha. Kokkuvõttes saavutas Järva vald 14. koha, suurtest valdadest (üle 8000 elaniku) 7. koha. Suur tänu Järva valla esindajatele ja spordialade eestvedajatele, kes aitasid saavutada hea tulemuse. PÕLTSAMAA VALD PÕHJA-SAKALA VALD VILJANDI VALD JÄRVA VALD Järva vald saavutas trikitõukeratta võistlusel 3. koha, auhinna võttis vastu spordi ja rahvatervise spetsialist Jaak Tammik. Tulemused: Trikitõukeratas 3. koht Rattakross 9. koht Kettagolf 10. koht Orienteerumine 12. koht Meeste võrkpall 12. koht Naiste võrkpall 16. koht Kergejõustik 20. koht Juhtide võitlus 20. koht Petank 22. koht Mälumäng 25. koht Vao kunstmuruga võrgu platsil peeti esimene pallilahing Kampaania Võrguplatsid korda! toimus juba üheksandat korda. Varasema kaheksa aasta jooksul on Eesti võrkpalli liit koostöös Credit24, Oma Ehitaja ning Tallinna spordi- ja noorsooametiga korrastanud ja rajanud 100 võrkpalliväljakut. Sel suvel jõuti 110 väljakuni, üks neist valmis Vaol. Ühtegi kopikat me ei saanud, vaid Oma Ehitaja tarnis väljakute korrastamiseks ja komplekteerimiseks vajaliku inventari ehk postid, võrgud, riidest 5 cm laiused jooned ja ühe võrkpalli. Enne oli siin muruplats, mis oli ära vajunud ja kogu aeg vett täis. Minu mõte oli, et kui midagi teha, siis korralikult. Kõik kohalikud ettevõtjad ja isegi Järva-Jaanist Priit Seire oma tehnikaga tulid appi. Vana muld kaevati kopaga välja ja täideti plats uuesti ära, tutvustas Vao külavanem Andres Pajula ja lootis, et võrkpalliplats läheb peale noorematele meestele. 21. augustil mängiti plats avatuks. Kohtusid Vao mehed ja eksvaolased. Vilistas Tõnu Aava. Plats on väga hea, oskas Pajula öelda, sest enne võistlust sai sellel juba kolm korda treenitud. Võrpallisõprade seltskond Ervitalt, Koerust ja Vaolt on varem mänginud pargis kruusaväljakul ja võrreldes sellega on see plats pehme, hea ja puhas kõik kiidavad. Kunstmuru pärineb Paide jalgpalliväljakult ja jõudis Vaole tänu SA Paide Spordikeskus juhatuse liikmele Erich Petrovitsile, kes andis kunstmuru Vao külale tasuta. Väljaku ääred on väikese kaldega, et vesi ei jääks platsile püsima. Matt rulliti lihtsalt maha algul tuli kuus rulli, aga et veidi jäi puudu, saime Paidest ühe lisaks. Muidu liimitakse servad kokku, kuid meil seda võimalust ja ka vajadust polnud, sest matt on raske: kunstmuru sisse, karvade vahele on sõelutud peenikest klaasliiva nii tõstetakse kunstmuru karvad üles ja et liiv ei tolmaks, kaetakse see kummipuruga. Seda selleks, et iga tuuleiil seda minema ei viiks, selgitas Paljula. Enne kui mänguks läks, tänasid Vao külaseltsi juhid Sigrid Saar, Tanel Avloi ja Andres Pajula tegijaid. See lugu algas kevadel, kui minu kaasa Katre tuletas meelde, et on jälle aeg võrkpalliplatsi korda tegemiseks raha küsida kas võtad selle ette, kuna oled külavanem? Mul polnud lihtne ei öelda. Aega oli vaid nädal. Küsisin Ülle Jäägrilt, kas tal on veel kunagi ammu kirjutatud projekt alles. Polnud. Ta soovitas pöörduda valla spordijuhi Jaak Tammiku poole, kuna Koerus on sama projektiga saanud plats. Jaak oli suureks abiks, aitas paberimajanduse kokku panna ja sellest piisas, rääkis Pajula ja sai Jaagult kingituseks palli. Ootamine tasus end ära. Rõõm oli suur. Aga see lõppes kohe, sest oli vaja ehitama hakata. Võtsin ühendust Reimo Ilvesega, kes on Järvamaa kutsehariduskeskuse õppejõud ja teab pinnasest rohkem. Et vaatame, mis mullakihi all on, sest siin ju oli kunagi võrkpalliplats paneme killu peale ja ongi korras. Aga nii lihtsalt ei läinud. Reimo oli oma tehnika ja oskustega abiks, rääkis Pajula. Temast jäi siia üks suur ja sügav auk see täideti päris mitme liivakoormaga, mille vedas siia Kalle Adler osaühingust Abaja Farm. Suureks abiks oli ka Vao Põlduri poolt Guido King oma masinatega tehnikat oli platsi peal palju. Veel tunnustas ta Koeru piirkonnajuhti Alari Teppanit ning Priit Seiret, kellelt saab alati nõu ja abi, sedapuhku killustikku. Pea iga päev käis abiks oma küla mees Kalvi Krebsbach oma tehnikaga. Suur tänu ka Marek Kelgole nõu, jõu ja muruseemne eest, ütles Pajula. Kunstmuru aitas kohale tuua Rain Rõmmelgas. Kõik said tänutäheks purgi kohalikku mett. Spordiveteran Tõnu Maiste tuletas meelde, et täpselt samas kohas avati võrkpalliplats juba 55 aastat tagasi ja vanad postid seisid siiamaani sirgelt püsti.

12 12 OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , Pakume tööd klienditeenindajale! Rohkem infot Tel Müüa saetud ja lõhutud kuivi küttepuid (30 cm, 40 cm ja 50 cm). Tel Müüa soodsalt 3-meetriseid küttepuid. Tel Müüa tooreid küttepuid (lepp, sanglepp, kask, okaspuu). Mõõdud cm, vastavalt kliendi soovile. Tel Müüa saetud, lõhutud küttepuud! Eri pikkused. Tel Metsa-ja põllumaa ost Järvamaal. Info Müüa lõhutud küttepuid (pikkus vastavalt soovile, erinevad puuliigid). Müüme ka kuiva ja 3 m küttepuud. Tel Ostan 80 rulli põhku. Kontakt Müüa kuivad kaseklotsid 40 l võrkkottides koos transpordiga. Tel Sõiduautode kokkuost. Tuleme kohale üle Eesti. Tel Väga kiired tehingud! Raha kohe kätte! Metsa korraldamine, hindamine ja nõustamine alates , Aarne Müüa kuivi ja märgi küttepuid. Tel Müüa märgi ja kuivi lõhutuid küttepuid (eri pikkused). Vedu tasuta! Nüüd Koerul oma 5-kohaline TAKSO TELLIGE JA SÕITKE Tel SÕIDU-, JA VEOAUTODE, PÕLLUMAJANDUS- JA METSATEHNIKA REMONT KEEVITUSTÖÖD REHVITÖÖD (sõidu- ja veoautod, traktorid) Albu, Järva vald Tel Hunting Grupp OÜ Fekaalivedu Järvamaal pütt suurusega 8 t ja 16 t, voolikud kuni 50 m Tellimine: Valeri Hunting Grupp OÜ Reakuulutused Ostan raamatuid nii uuemaid kui vanemaid, lisaks vinüüle, helikassette ja CD-plaate. Samuti märke, mänguasju ja muid vanu esemeid. Ootan pakkumisi Üle eesti. Raha kohe kätte! Tel või Müüa kuivi ja märgi küttepuid, tel Killustik, liiv kohaletoomisega. Multilift konteineri rent. Kaevetööd ekskavaatoriga Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, projekteerimine ning hooldus. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite paigaldus ning hooldus ; puurvesi FEKAALIVEDU VÄLIKÄIMLATE RENT TRANSPORDITEENUS tel Olen huvitatud traktor T-25 (Harkov) käigukasti sisust. Tel Vajatakse ehituskogemusega töömeest. Palun helistada Mart Müüa lõhutud märga ja kuiva küttepuud. Vedu tasuta! Igasuguse elektroonika remont, arvutite remont. Täpsem info web.zone. ee/teleriteremont/ Tel , Järva-Jaani KOERU AUTO OÜ PAKUB Mini kopp-laaduri teenust Auto sise-välipesu teenust Tööstus-lao ruumide renti Info tel Tiigi 6, Koeru Müüa või rendile anda endine lillekiosk Järva-Jaani keskväljakul. Olemas elektrivarustuse leping. Info tel Müüa kuivi kütteklotse Akende, uste ja muude puidutoodete valmistamine tellimuse peale. Tel Pikk tn 6, Ambla PAKUME ARBORISTI TEENUSEID Ohtlike puude raie Seisukorra hindamine Puuhooldustööd Hekkide hooldus Võrade sidumine Puiduhakkuri teenus, Ø 20cm Kutsetunnistused , Reigo: Gustav: Vihmaveesüsteemide ja katuseturvatoodete paigaldus Väljaandja Järva Vallavalitsus Järva -Jaani, Pikk 56, info Tiraaž 4300 Toimetaja Arnika Tegelmann Trükk AS Printall Toimetus ootab kaastöid iga kuu viimase täisnädala esmaspäevaks. Korstnapühkija Lauri Ilves tel OSTAN IGASUGUSEID VANU FOTOSID JA KOOLILÕPU MÄRKE TÜRI FOTOGRAAF RENÈ VILJAT Tel Tel: PUISTEMEES.EE PUISTEVILLA PAIGALDUS

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Tuleohutus_2012_plaan

Tuleohutus_2012_plaan Kinnitatud direktori 30.11.2012. a käskkirjaga nr 222 TARTU TAMME GÜMNAASIUM TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN 1. Üldsätted 1.1. Tartu Tamme Gümnaasium asub aadressil Tamme puiestee 24a, Tamme puiestee,

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev

Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustev Vabariigi Valitsuse määrus Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatusliku evakuatsiooni

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Slide 1

Slide 1 SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem