Nr. 10. Oktober a.

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Nr. 10. Oktober a."

Väljavõte

1 TV MNL JM S-v Nr. 10. Oktober a. S i s ui 1. Metsaasjandus. Hilised öökülmad ja metsapuu seltside kaswu* piirkond. (Järg.) Kuusemetsa raiestikud ja nende noorendamine. 2. Metsatööstus. Metsakult. tööde eelarwete kokkuseadmisest. Turbasoo hindamisest. 3. Jahlasjandus. Meie metsa jahiloomad ja linnud. (Jirg.) Kodusel wiisil lind. ja loomade täistoppimine. 4. Mitmesugused teated ja kroonika. II. ülemaaline Eesti metsateenijate kongress. E. M. Kutseühisuse osakondade aruanded. 5. Poolametlikud teated- Metsade Peawalitsuse ringkirjad. Metsade Peaw. Ülema päewakäsud. 6. Kirjakast. &&>***?' #ry>*0 0

2 EESTI METSATEENIJATE KUTSEÜHISUSE - KESKJUHATUS KUULUTAB WÄLJA - WÕITLUSE kuukirja E ES Tl METS" uue kaanepildi joonistuse peäle ja määrab auhindadeks 5000 marka, mis järgmiselt jaotatud on: WH MMMÜMli I. auhind 3000 mk. II. auhind 1500 III. auhind 500 ( mummul mmm Joonistuse suurus 17x24 cm., kokkuseade kunstnikkudele täiesti waba, kuid kuukirjale wastawas mõttes kombineeritud. Joonistus peab tüshiga tehtud olema ja täiesti walmis ühewärwi trüki klishee tegemiseks. Premeeritud joonistused saawad Kutseühisuse omanduseks ilma mingi lisamaksuta ja wõib neid tarwitada kas otsekohe ehk muudatustega ja parandustega. Joonistused tulewad kunni 1. detsembrini s. a. sisse anda aadressi all: Eesti MetsaAeenijate Kutseühisuse. Keskjuhatus, Eesti Metsa" kaanejoonistus. Toomkiriku pl. 3, Metsade Peawalitsuses, Tallinnas. Joonistused tulewas sisse anda märgusõna all ja kinnine ümbrik sama märgusõna all kunstniku aadressiga, mis peale auhinna mõistmist awatakse. E. M. K. KESKJUHATUS.

3 1. oktoobrist 1921.a. alates ilmub korralikult iga päew klassiteaoliku proletariaadi häälekandjana Eestis t 1 felic cc^mcivivifõ on õhutaba proletariaadi, enesetegewust fldõfitooitlufc ahnel, koondada proletariaadi ridu nii maal fui linnas ühiseks wäerinnaks kapitaali waotn, >oõidelda tööliste nlajandllslise ja õi^uõlise olukorra tõstmise eest nina, aidata laasa proletariaadi wainüisele arenemisele l^eotiõ. Meie löpusihiks on sotsialistlik Kirjasaatjaid on Totsialdentokraadil" foi* ssis kodu-paigus. Kaastööliste täielikum nime» kiri ilmud edaspidi. Iseäralikku tähelepanu leiawad Sotsialdemokraadis" kõik toolistesse puutuwad küsimused. Proletaarlane teaduse laboratooriumist, proletaarlane treipingi, sepaalasi ia adrak (3otsialdemokraadi" toimetuses töötawab: Peatoimetaja K. Aft; osakondade toimetajad: Nlice Anderkopp. Heini, Helmi Ianlen, Leop. Johanson. J. Klesment, A. Rebassow ja J. Wain; kollektorid: A. Starrptops j" A. Keerd. Toimetusega lõige lähemao üyeilduseo seistes töökamad leljeö kaasa: J. Ians. M. Martna. H. Marina, G. Martinson, A. OiuaS. «. Palwadre, M Püümann, A. Rei, P. Treiberg ja K. Wirma. Kaastööd teemad (5eöti suurematest ilukirjanikkudest.^otsialdemokraadio" sõbralikult kaasa F. Taglas (Mihkelsoo) ja Ed. Wilde. Wöitlus äärmuseni proletariadi poliitiliste õiguste ning majandusliku heaoleku eest! Ent..Totsialdemokraat" ei unusta kakultuuri üldküsimusi ja kirjandust ning kunsti. Tahame olla tööliste klassi kultuurilisema osa eelrinna mehed, ^taenie töuswat uut, paremat ühiskonda, töölis^demokraatiast juhitawat. Sotsialism ei ole meile ainult poliitika ja majanduse küsimuseks, waid ta uue inimlikuma moraali ning eetika probleemiks. Nõideldes kapitalistliku 'ilmakorra pahede wastu taotleme töölistellassile enesemääramist ja innntonnale awaiamaid wäljawaateid. Tõmmaku kaasa kõik, Ke8 usuwad inimkonna I00- vvatesse wõirnetesse, kelle waim ei ole tülpinud ZZZZI walitsewas mürk-õhustikus! ZZZU tagant, proletaarlane Vpetoolilt, kirjaniku waiksest kambrist ja kunstniku ateljeest, sind usaldame, nagu. wenda. Sündigu roara wõi hilja: tuled kahtlemata meiega! ^SotstaldemeKraaN" toimetus.

4 7 KORDA NÄDALAS ILMUB KATA" I- septembrist hakates. Kaza" on mõjuwam ja fuurem Eesti poliitiline, -majandusime ja kirjandusline ajaleht. Kaj^ sisu on mitmekesine ja tuumakas, sest selle eest hoolitseb suurendatud toimetus ühes tähtsamatest riigi- ja seltskonnategelastest kaastöölistega.. Kaja" sõnumid ja uudised on alati wärsked ja tõsised. Kömujutud ei leia temas aset. Uaja" toob piltisid silmapaiftwatest isikutest ja tähtslimatest sündmustest ning awaldab pilkepiltisid wäärnähtuste kohta riigi- ja seltskonna elus. K«ja" walgustab köige täielikumalt põüumeeste liikumist, ja loetakse sellepärast ^ wäga laialiselt pöllmneeste hulgas. Kaja" kättetoimetamine sünnib kõige suurema käticwadawa kiirusega ja täpi«pealfusega. Sellepärastlugege kõik Kaja. K a j a" loetakse suurel arwul igas riigi nurgas ja tema lugejate ringkond on ostujõulisem kiht Eestis. Sellepärast on kiige kasulikum kuulutada.kajas" Kaja" wõib tellida abitalituse^ oma tellimiste wastuwötjate Wabariigi postkontorites. ^Kaja" toimetus asub Wene uul. 11, telefon 312.,V talitus V Lai 5, 704. NadresMljawahetufeks: ^Kaja" postkast 28, Tallinn. juures ja kdiais Tellimise hind postiga koju ü Kuulutuste hind; katte saates:»«...-,., «^. TekStl ees..... Mrk. 5. ~ 1 kuu peält... Mrt. 75. * «0... " 226 * leskcl... s.- «.«'»» 450. J Kuulutuste küljel.. B. - a

5 EEXTI MET/ JLMUB ÜKS KORD KUUS. jtolmafua ja talitus Toomkiriku pl. nr. 3 Metsade Peawalltsuses. Toimetule ja talituse konetund 2 3. Telllmiaa hind i 1 aasta peale 300 marka. Üksik nummer 25 marka. Kuulutuse hind Kaantel: 1 lehekülg 3000 marka, V, lehekülge 1600 marka. Sisu lõpul: 1 lehekülg 1500 marka, ' ' 2 lehekülge 800 marka. ', lehekülge 450 marka. Nr. 10. Oktober aastakäik riitised öökülmad ja metsapuu seltside kaswupiirkonnad. (3ärg.) Metsaasjandus. ka siin külmad tähtsuseta ei ole, wõib wast sellest järeldada, et Betula pubescens (sookast) öökülmade poolt rikaste soomaade peal kaunis rohkeste ette tuleb, Meie puuseltfidest, mis külma wastu olles külma wastu nädtawasti rohkem kõige wähem tundlikud on, tuleb kõige kaitstud, kui Betula verrucosa. pealt mända, kaske ja walget leppa nimetllda, mis weel 69. ja 70. põhja laiuse nimetatud kolm puuseltst, mis metsade Loomulikult praks arwama, et eelpool kraadi wahel puiestikkudes ette tulewad. polaarpiiri sünnitawad, ka mägedes kõige Seejuures peab tähendama, et mõlemad kõrgemale peaks tõusma, kuid tegelikult kase seltsid: Betula pubescens ja B. verrucosa, mitte ühesugustes piirides ei tõuseb mänd Baieri Alpides kunni 1600 on see teisiti. Vühleri andmete järele püsi: Betula pubescens ulatab tuntawalt meetri kõrguseni (üksikute wäiksemate kaugemale põhja poole, kui Z. vernicosa. salgakestena). Schwarzwaldis kunni 1000 Kas selle põhjuseks ta hilised öökülmad meetri ja Rieseugebirges kunni 800 meetri peaksid olema, wõi on siin mõni M'M kõrguseni. asjaolu mõõduandew, ei ole kindlasti Betula verrucosa tõuseb Baieri Alpides kunni 1400 meetri, Baieri Metsas teada, sest et külma mõju kohta kase pungade lahti puhkemise ajal küllalt ustawaid andmeid kogutud ei ole. Kuid et ainult kunni 500 meetri kõrguseni, 1028 meetri ja Kesk-Satsa mägismaal kuna

6 146 Eesti Mets Nr kunni 1000 meetri kõrgusel Let. pubescens tema asemele astub. Wiimane puuselts tõuseb Baieri Alpides kunni 1585 meetri ja Baieri Metsas kunni 1092 meetri kõrguseni. Haab: Baieri Alpides kunni 1360 meetrini, Baieri Metsas 1237 meetrini ja Kefk-Satsa mägismaal 971 meetrini. Walge lepp: Baieri Alpides 1400 meetrini, Baieri Metsas 731 meetrini ja Saksi Ärtsi mägedes 650 meetrini. Kui nüüd nende puudega Kesk-Euroopa mägismaade puid Fagus sylvatica ja Abies pectinata wõrrelda (kuusk wälja arwatud), siis näeme, et wiimased mägedes palju kõrgemale tõusewad, kui esimesed, olgugi et nad põhja sihis hädawaewalt Lõuna-Rootfini ulatawad. Nii tõusewad nad, näituseks, Baieri Alpides kunni 1500, Echwarzwaldis 1200, Baieri Metsas 1200 ja Thüringeni metsas kunni 750 meetri kõrgusem. Nähtawani peawad siin isesugused põhjused olema, mis neile mägestiku puudele arenemise tee põhjapoolses sihis kinni on pannud, kuid sellsamal ajal neile waba wõimalust on jätnud kõrgesse mägedesse tõusta. Niisama peawad ka põhjuseb olema, mis männa, kase, haawa ja walge lepa edasitungimist mägedesse takistab. Et ülemalnimetatud põhjustesse selgust muretseda, oleks tarwis puufeltsifid gruppide wiisi waadelda, sest et ainult sel teel nende omadused kõige selgemini nähtawale tulewad. Kui näituseks kõige wiimaks nimetatud mända, kaske ja leppa waadelda, siis peab oletama, et nad kõik täielised walguse armastajad puufeltfid on, mis kliima ja maapinna poolest kuigi nõudlikud ei ole. Wiimased omadused peaksid nende edasitungimist mägedes seennemalt kergendama, kui selleks takistust tegema, kuna walguse nõudlikus, selle wastu, neile wöistlufes niisuguste wastastega, nagu kuusk, Abies pectinata ja Fag«3 sylvatica, kellel ühes sellega ka pikem eluiga ja suurem kõrgus on, ainult kahju wõib tuua. Kõige selle juure tuleb weel lisada, et lumi oma raskusega iseäranis männale kardetaw on, mispärast ka wiimane ainult iseäralikult headel tingimistel kõrgemates mägedes ette tuleb ja siiski ainult üksikutes gruppides. Nagu eelpool ettetoodud armudest selgub, on see tegur, mis Fagus sylvatica ja Abies pectinata polaarpiiri kindlaks määras, kõrguse sihis oma mõju kaotanud, mille tagajärjel need kaks wõistluse wõimulift puuseltfi ülesse kõrgetele mägedele tungiwad, kus wiimaks liiga lühikene wegetatsiooni aeg ja soojuse puudus nende arenemisele lõpu teeb. Seejuures tahaksin ma tähelepanu selle peale juhtida, et noores eas pikaldase kaswuga Abies öökülmade poolest rikkast õhukihii^mitte nii ruttu läbi ei pääse, kui kiire^aswuga Fagus, mille tagajärjel ka ta põhja piir mitte nii kaugele ei ulata, kui wiimasel, kuna mägedes, kus öökülmasid mitte nii sagedasti ette ei tule, nende kahe puuseltsi wahekord täielikult wasiupidist laudi kannab. Nii tõuseb, näituseks, Abies Baieri Alpides kunni 80 ja Echwarzwaldis kunni 100 meetrit kõrgemale, kui Fagus. Abies pectinata kaswupiirisid jälgides tuleb Dengler arwamisele, et polaarpiir umbes sealt läbi läheb, kus aastane sademete kogusumma üle 600 m/m ei ulatab) Kuid waewalt wõib küll piiri sademete rohkusega kokkukõlasse seadida: Baieris näituseks Donau orus on kohtasid, kus weel wähem, kui 600 m m sademeid, kuid kus Abies siiski toredasti kaswab ja õieti öelda on fee ka päris arusaadaw, sest on ju palju tegurisid, nagu maapinna ja õhu relatiiwne niiskus, mis wäheste sademete arwu rikkalikult kinni katab. Palju töenäitlikum on, kui me selle nähtuse põhjust hilistes öökülmades otsime, sest on ju öökülmad see tegur, mis neore, kaitseta järelkaswu peale oma huwitawat mõju awaldamata ei jäta. *) Die Horizontalverbreitung ber Fichte und der Weihtanne.

7 Nr. 10 Eesti Selle kasuks räägib ka see asjaolu, et Müncheni ümbruses, kus sademete summa künni 900 m/m tõuseb, Abies pectinata peaaegu sugugi ette ei tule, kuna ta paarkilmmend kilom. põhjapool olewatel tertiäär küngastel wördlemifi rohkel arwul esineb, olgugi et seal sademeid kõigest künni 700 m/m on. Kõige selle põhjus on käega katfutaw: hilised öökülmad, mis tasases Müncheni ümbruses nii haruldaselt tihti korduwad, wõtawad noortelt taimedelt lagedatel kohtadel igasuguse wõimaluse edasi kaswamiseks, kuna põhjapoolsetel kõrgustikkudel selle wastu öökülmad harwemini ette tulewad, mille tagajärjel seal ka mitte kõik noored puukesed häwitatud ei saa ja mõned nendest õnnelikult läbi külma poolest kardetawa õhukihi jõuawad. Ka Windischgrätz omas teoses arwab öökülmadel teatud mõju olema, kuid tuleb lõpuks siiski otsusele, et siin mõõduandwad just maapinna omadused on. Et aga see lõpuotsus. mitte küllalt põhjendatud ei ole, wõib sellest järeldada, et Fagii8 sylvatica, mille nõuded Maapinna sügawuse suhtes sugugi wähemad ei ole, Müncheni ümbruses kaunis rohkesti esitatud on. Ei saa ka muidugi salata, et At)ie5 pectinata kahanemise põhjus osalt ka lageraiestikkubes peitub, kuid ka lageraiestikkude peal metsa mitte noorendamist tuleb osalt öökülmade häwitawa mõjuga seletada. Kui nüüd weel Abies pectinata arenemise piirisid Poolamaal jälgida, siis wõib näha, et polaarpiir seal Lõuna-Poola mägismaaga ühte liitub. Et see Poolamaa osa sademete poolest kaunis rikas on (üle 600 mjm), siis kaldub Pax selle poole, et Abies pectinata kaswu piirisid sademete rohkusega ühendusesse tuleks ftadida, kuna meie arwates ka siin kõrguse sihiö wähenew öökülmade hädaoht mõõduandew peaks olema. (Järgneb.) i.... : Mets 147 Kuusemetsa raiestikud ja nende noorendamine. W. Nallner. Männa ja lehtpuu raiestikkude noorendamine wastawalt endiste puuseltsidega, ei tekita harilikult nii suuri raskusi, tui noorendamine kuuse raiestikkude!, kus rammus rohi ja lehtpuu wõsab ilmuwad, hoole ja waewa peale waatamata, kultuurid ebaõnuestawad ja kuusemetsa asemele ikkagi lehtmets aset leiab. Puuseltside muutumine on terwe sellekohase kirjanduse ja õpetuse elule kutsunud ja lehtpuude ilmumist kuuse raiestikkudele loetakse paratamatu loomulikuks nähtuseks. Seda tõendab ta metsikutes, inimeste poolt puutumata kohtades, kuusemetsa loomulik tekkimise lugu, kus tule ehk mõnel u.uul teel paljastatud pinnale kohe ruttukaswa» Wad lehtpuud asuwad ja ainult rohu lammastamise ja lehtpuude alt okstest laasimise järele wabanedes hakkawad nende alla kuused ilmuma, alusmetsa sünnitates. Metsa wananemise järele harwenewad lehtpuud ja nende troonidesse tekkiwad augud, mida ülessirgunud kuused täitawad. Edasi kahaneb iga aastaga lehtpuude arw ja et noored lehtpuu põõsad warjamist wälja ei kannata, siis pole ta alt uusi juure tulemas ja kuuse edaspidine täieline wõit on kindlustatud. Sarnane wõitluses arenemise wiis, mis nõuab palju pikemat aega, kui praegu makswad raieringi wältufed, on kuusele, kes noorelt hästi war- «jamist wälja kannatab, kui loodud. Ka on ta taimed teiste puude warjul hästi kaitstud vökülmade ja muude ilma mõjude eest. Intenfiiw metsamajanduses, paremate tulude faawutamifeks, katsub inimene kiirustada metsa kaswu loomuliku käiku. Noore metsa ja tarwilitkude puuseltside ilmunust raiestikkudel kiirustab ta metsakultuuridega ehk mõnel muul teel, edaspidist arenemist igasuguste puhastamiste, harwendamiste ja läbiralumiste näol hoolitfemisega ja ainult iga kaswawa puuseltsi looduslisi iseäralbusi arwesse wõttes faawutab ta häid tagajiirgi. Seda tuleb iseäranis kuusemetsa raiestikkude noorendamise ja noore metsa eest hoolitse- Nlise juures silmas pidada. Hra Schabak omas ^Puuseltside muutumine Eesti metsades", toonitades, et köit kallis olla hea ja odaw mäda, wõrdleb ruttutaswawaid lehtpuid umbrohuga ja inimest seaga, omas arwustuses otsusele tulles, et meil kuusemetsa raiestiktudega ikka kõik korras pole, soowitades sinna kohe peale raiumist kuuse ehk männa lultuurid teha ja kultuuridel leiduwaid lehtpuid puhastamise, walgustamise ja harwendamise teel ära koristada. On täiesti õige, et meil kuusemetsa raiestikkudega kõik korras pole ja neid ta walesti, nagu hra Schabak toonitab, esialgu ilmunud lehtpuu

8 148 Eesti M e t s Nr. 10 wõsade pärast metsa korraldusel lehtpuu metsa pinna hulka arwatakse. Loodanie, et hra Schabak, kui metsakorralduse juhataja, seda edaspidi õigesti korraldab. Ka on arusaadaw, et kuusk raiestitkudel ennast loomuliku arenemise teel, praeguse raieringi wältusel, maksma panna ei suuda, waid tingimata abi tarwitab. Et selgusele jõuda, kuidas aidada ja hoolitseda, et arenemise käiku wähemate kuludega otstarbekohasemalt kiirustada, pole wist üleliigne mõnda pilku lähemasse minewikku heita, et tehtud wigasid mitte enam korrata. Omal ajal nõudis Wene walitsus nõndasamuti, et kuuse raiestikkudele saaks kohe kuuski ja mändi istutatud, pärast walgustatud jne. Istutasi ehk küliti ka kohe. Kuid juba esimesel suwel, liikumiste peale waatamata, kattis suur rammus rohi taimefid ja teisel kewadel nõudis nende wabastamine lumega maha majutatud rohu alt palju waewa ja kulu. Selgus, et palju taimeid oli rohi ära lämmastanud; paljudel külm juured üles kergitanud. Tuli täiendada, jälle rohust wabastada, kuid lõppude lõpuks ikkagi kadusid taimed rohusse ja tärkanud lehtpuu padrikusse, lust neid raske, pea wõimata oli leida. Et edaspidine hoolitsemine üleanl kalliks kippus minema ja ka tarwilisel määral tööjõudu polnud, tuli wäljaantud suurte kulude veale waatamata sellest loobuda. Alles hiljem, kui lehtpuud robu olid kummastanud, tuli mõni üksik alles jäänud kuuse taim nähtawale. Ka hakkasid nüüd loomulikud kuuse taimed tärkama, kuna kohati weel täienduši tuli teha, mis aga nüüd juba õnnestasid. Kus hagude tarwitajad leidus ja tööjõudu oli, et korralikult harvendamist läbi wiia, wõis noort kuusemetsa ikkagi wälja arendada. Wastase! korral jäid aga noored kuused lehtpuu padrikusse edasi kiratsema, sest kus hagudel turu wäärtus puudub, läheb nende koristamine, iseäranis weel siis, kui tööjõudu wäljaspoolt tuleb otsida, nii kalliks, mida meie ka praeguste metsasaaduste hindade juures maksta ei wõi. Ou ju arufaadaw, et igas majapidainifes, niisama ka metsamajapidamises, wäljaantud kulub ennast ära peawab tasuma. Nõnda on lugu ka kohati Wötikweres, kus hra Schabaki arwamise järele midagi pole tehtud ja mis ainult tunnistab, et seal tehtud töö raiestikkube noorendamiseks ebaloomulikult sündis ja soowitawad tagajärgi ei annud. Mõned katsusid torkawatest lehtpuu wõsadest kohe lahti saada ja neid niideti mitmel korral ära. Kultuurid tehti nüüd lagedale. Kuid, kuuse taimed kannatasid siin öökülmade, päikese, teiste ilma mõjude ja rohu all ja ei edenenud sugugi. Raiestikud kippusid wägisi lagendikkudeks jääma ehk heinamaadeks muuwma. Otsiti noorendamiseks ka teisi teesid ja wõeti arwesse kuusemetsa loomuliku tekkimise käiku. Istutamist toimetati sihilikkude abil märgitud halwemate ridadena mõni aasta hiljem, kui tõusnud lehtpuu wõsad suurema rohu juba lammastanud olid. Rofanowi puuride abil istutatud 2, 3 ja isegi 1 aastased taimed hakkasid hästi kaswama ja edenesid jõudsasti. Ka hõlbustasid üles jäänud sihilikud okste ja lehtpuu latwade murdmise abil sünnitatud walgust, mis lõpuks tamme kultuuride juures tarwitust! olewa õhus rippuwa koridori sünnitas ja kui nüüd ka kohalit hagude nõudmine odawat harwendamist wõimaldas, oli noore kuusemetsa liire arenemise wõimaius faawutatud, kuna rohu kitkun,ise, taimede lumest maha majutatud rohu alt wabastamise ja täiendamise kulud ära jäid. Nahuloldawaid tagajärgi andsid ka harwa ehk harwendatud noore lethtpuu metsa alla loomulikult tärkanud kuuskede täienduseks tehtud istandused. Ellerni metskonnas, Kuuramaal, faawutati ka küllalt häid tagajärgi kuuse kultuuridele järgmiselt: fega-kuusemetsas raiuti maha kõik okaspuud ja põõsad ja järel jäänud lehtpuude alla tehti kuuse kultuurid, kus nad öökülmade ja teiste kahjutiktude ilma mõjude eest warju leidsid, ka ei tärkanud siin sarnast rohtu, nagu raiestikkudes. Pärast, kui kultuurid suuremaks Võrsusid, koristati lehtpuud ära, haabasid aasta enne raiumist kännust ära koorides. Tehti ka mitmesuguste teiste kultuuri wiisidega katseid, kuid üleüldse õnnestasid igal pool enam wähem need kuuse istandused, kus ümbruskõnd neile teatawat warju pakkus. Niifamaa hästi õnnestasid ka Dubenas lehtpuu padrikusse raiutud koridoridesse ja Schlotenhofis ümber koolitatud kuuse taimedega manadesse raiestikkudesse tehtud istandused, kuid töö läks nii kalliks, et praeguste metsa tulude juures suuremal määral seda tcha ei saa. Lagedale tehtud kultuurid aga äparbasid peaaegu igal pool töötehnita wiiside peale waatamata. Noorendamise suhtes rahuloldawaid tagajärgi andsid ka kuuse seemne raiestikud, kuid seemne raiestikkube raiumisel on tarwis aga suurt ettewaatust ja ruhket administratiiw jõudu ehk wäga Wilunud walweametnika, muidu läheb palju mater< jaalisid tuule murtuna ritte. Seemne raiestikud kõrwaldawad ka suuremal määral lehtpuu wõsade - ilmumist, mis hõlbustab wanade puude ära raiumife järele edaspidist noore kuusemetsa eest hoolitsemist seal, kus hagudel turu wäärtust ei ole ja sellepärast ta wõimalik ei ole igakord korralikku noore metsa puhastamist ja harwendamist ette wõtta.

9 Nr. 10 Eesti Mets 149 Metsakultuuritööde eelarwete kokkuseadmisest. K. Aun. Sennini oleme Eesti Wabariigi metsades, häda sunnil, suure jõupingutusega metsasid maha raiunud. Meie oleme enam kui aastase juurekaswu ära tarwitanud ja sellega ka metsa kapitali wähendanud. Ronda see edasi kesta ei wõi; peame normaal kasutuse piiridesse tagasi minema ja iseäralist rõhku lagendikkude ja kän< nustikkude metsastamise peale panema. Riigi majapidamine nõuab, et kõik ministeeriumid oma kulude celarwetega Metsatööstus! määratud tähtajaks esinewad Seda ülesannet wõib metsade walitsus ainult siis täita, kui ta metsaülemate käest oigel ajal teateid saab iga wäljamineku päragrafi ja punkti kohta. See nõudmine sunnib metsaülemaid igat tulewal aastal ettcwõctawat tööd ära hindama, mis mitte kerge töö ci ole, iseäranis nüüdsel hindade muutlikul ajal. Hindamine peab põhjenema tööpäewade arwu peale, mis tarwis läheb ühe töö ärategemise juures. Seda nõudmist tähele pannes pakun siin juures tarwitusele wötmiseks normaal aluskawa metsa kultuura tööde hindamiseks. Metsakultuuri tööde uormaal-eelarwe kawa: Tööde kirjeldus. I Metsa taimeaia asutamise tulud, suurus 100 ruutsülda g) 100 ruutsülla kahekordne kündmine ja äestamine... b) hargiga maa läbi kaewamine ja umbrohu juurte wälja korjamine. c) peenarte tegemine d^ külimine, kinni katmine ja litkumine 3 korda suwe jooksul \ e) kraawikaewamine ümber aia, 40 sülda pitk, 0,30 sülda sügaw, 0,20 sülda põhja laius ja 0,80 sülda pealt lai tuleb walza kaewata - 80 \ ' 2 X 0,30 X 40 = 6 lantjülda mulda. i) ümber taimeaia 40 sülda lihtsat aeda, läh^b tarwis 70 latti ja 50 teiwast, nende raiumine ja kohale toomine tunm 1 wersta kauguselt - ' Summa: 11 Maapinna ettcwalmistamine kultuuride tarwis: labidaga wälja lõigata mättad J arsinat ruutu ja need maha panna mulla poolega üles, kulub 1000 peale III. a) kui rida reast 4 jalga ja mätas mättast 4 jalga, siis tuleb tiinu peale 7350 kultuuri platsi, 2,5x7,35 b) 5 jalga rea wahe ja 3 jalga mätta wahe, tuleb tunu peale 7340 platsi c) 5 j. r. w. ja 4 j. m w. tuleb 5800 pl d) 5 j. r. w. ja 5 j. m. w. tuleb 4704 pl e) 1000 lünka peäle 1-2 aastaste taimede istutamine nõuab y 1000 lünla peale kuuse eht männi seemne kültmine nõuab Tööliste arw (päewad) hobuses jalatöölised 3 mehed! naijed 3 I ,50 1* 17 2,50 18, ,60 14,70 11,75 0,50 0,50 0,30 8 Hind arwesse wõtta kobal. h. üksuse eest M u l Summa %: M. IP \ 500 I (f

10 150 Eesti Mets Nr. 10 Selle normaal-aluskawa abil on wõimalik iga taimeaia kulud wälja rehkendada, kui aluseks wõtta fiin antud 100 ruutsülla kohta käiwad arwud. Kui ei peaks kraawi ehk aeda tarwis olema, siis jääwad muidugi need kulud arwesse wõtmata. Lahter 1 sisaldab tööde kirjeldusi, lahtrid 2 3 ja 4 tööpäewade arwu kirjeldud töö tegemiseks. Töö hind leidub päewade arwu kohaliku päewapalgaga kas* watamise kaudu. II. ja III. all olen katsunud näpunätteid anda metsa külimise, istutamise ja maapinna ettewalmistamise asjus. Kellel oma kogemused puuduwad, wõiwad nende andmete abil kultuuri kulud wälja arwata. Näituseks, tahab keegi 3 tiinu 2 aastaste kuuskedega täis istutada, ümber pööratud mätaste peale, 5 jalaga rida reast ja 4 jalga taim taimest rea peal üksteisest kaugel. Normaal-aluskawa III. c. järele tuleb 3 tiinu peale 3X5880^ mätast ehk küngast teha, selleks läheb tarwis 3 X 14,70 = 44<10 töö päewa künka peale taimede istutamine nõuab 17,64 X 0,5 = 8,82 meeste ja niisama palju 8,82 naiste tööpäewi. Kõik kokku 3 tiinu peale 44,10+8,82-52,92 meeste ja 8,82 naiste päewa. Kui päewade arwu kaswatada kohaliku päewapalgaga, siis saame sumina, mis 3 tiinu istutamise peale tarwis läheb. Turbasoo hindamisest. N. Pulst. Tarwidus Hea ja odawa kütteaine järele on meil wäga fuur ja üheks niisugu^eks kütteaineks tuleb meil kahtlemata turwaft lugeda. Et aga meil turbasoofid mitmet liiki on, siis tahan fiin need, põhijooned üles tähendada, mis määrawad turbasoo küttewäärtuse ja kuidas seda kindlaks teha. Enne kui soo ei ole põh.alikult katsete ja proowide waral läbi uuritud, ärgu hakatagu suuremat turbatööstust asutama. Esiti tehtagu kindlaks turba wäärtus keemilise analüüsiga. Siis wõetagu soost mitmest kohast ja mitmest sügawuseft proowisid ja tehtagu kindlaks turba tagawara kantsüldades. Peäle seda on tarwis wälja töötada soo kuiwakslaskmife plaan ja wiimaks kawa, mille järele ülestöötamise tööd saawad soos korraldatud. Mitteplaaniliku töötamise juures wõib juhtuda, et kõik raba ei saa ära kasutatud ja seda soo osa, kus * turwas ära lõigatud ei ole' raske saab olema põllu-, heina* ehk metsamaaks muuta, sest kahtlemata tuleb kord ka meil see aeg, kus meie sunnitud oleme oma turbaauke ära kasutama, nagu seda wäljamaal, iseäranis Hollandis, tehakse. Turbaraba suuruse saame siis teäda, kui soo pinna ära mõõdame rohkuse siis, kui turbalademe sügawuse pinna mõõduga kas matame. Turbalademe sügawuse kindlaksmääramine on kaunis tähtis töö ja seda peab wäga ettewaatlikult tehtama sondeerimise teel iseäralise puuriga. Sügawuse mõõtmist tehtagu iga sülla tagant ja pandagu hoolega tähele, et puur just turbasoo põhja ulataks: wõib juhtuda, et puur kännu ehk kiwi õtsa sattub, mille tagajärjel meie eksiarwamise turbalubemete kohta saaksime, tuna turba kiht palju sügawam on. Ka seda tuleb ette, et kahe turbakihi wahel mõne teise aine kiht on, mi:.sugusel juhtumisel puur läbi wahekihi lasta tuleks. Turbasoo wäärtuse määrab ära: 1) soo suurus ja turbakihi sügawus, et wõimalikult kauemaks ajaks jätkuks tagawarast ülestöötamiseks ettewõttele, kes sood kasutada wõtab; 2) turba mass peab küllalt turwanenud olema ja põlemise juures palju kuumust andma, kuid ei tohi palju wääwlit sisaldada. Kõiki neid omadusi näitab keemiline analüüs; 3) heas turbarabas ei tohi olla kändufid ega metfajäänufeid, sest paljud turbamasinad on niisugusele soole kölbmatab; 4) missugused wõimalused on sood ilma suuremate kuludeta päris kuiwaks lasta; 5) wõimalus turwaft kohe soo peäl kuiwatada, sest kuiwatamine soost eemal, teeks asjata kulu;

11 Nr. 10 Eesti Mets 151 6) foo kaugus suurematest tarwitajate keskkohtadest, kättetoimetamise wõimalused, transponeerimise wõimalused raud- ja weeteed mööda; 7) tööliste küsimus: on neid tarwilisel määral koha peal saada ja kui palju eluhooneid tarwis teha tuleb; 8) kas on wõimalus masinatega terwe suwi töötada; 9) peaks ülemine kiht soos mitte kõige parem olema kütteaineks, kas on wõimalus teda aluspõhu lisana üles töötada ja kas niisugune koostöötamine wõimalik on. Nende ülesseatud küsimuste peale suudame wastata alles peäle soo uurimise tööd ja ümbruse olukorraga tutwunemise. Turbasoo sügawust mõõdetakse kui ka laboratooriumi tarwis proowid wõetakse õõnsa pool-tsilindrilise puuriga (Grdbohrftock). See puur wajutatakse soo pinna sisse, kaanates paremalt poolt pahemale ja wõetakse siis ettewaatlikult jälle soost wälja. Kepi õõnsuses leiame turwa massi, mille järele ka soo kihtide üle otsustada wõib. Et niisuguseid proowe mitmest kohast wõetakse, siis peetakse nende üle aruanne ja plaan, kus ära tähendatakse proowi wõtmise liinid ja punktidega ära märgitakse, kus kohast proow wõetud on. Punktide wahe kaugus, turbakihi sügawus, maapinna omadused, turbasoo taimestik ja wiimaks kõik iseäraldused, mis katse wõtja leiab tarwiliku olewat lõpuotsuss tegemiseks, tulewad kõik korralikult üles tähendada. Kui kõik need ülemalpool nimetatud andmed käes, siis wõib juba kindla soo kuiwakslaskmise plaani ja töötawa wäljatöötamisele asuda. Meie metsa jahiloomad ja linnud. W. Wallner. Kõige arwurillam on meil nugiste pere, kuhu kuuluwad peale iseäralise harulise lauguga määri, nugis, saarmas, narits ehk soosaarmas, tuhkur, lahtis ehk walge nirk ja nirk. Nendest on nugist ja saarmast Vige wähe, kuna naarits juba suur haruldus on ja sõja ajal weel lõuna Eestis ette tuli. Kas teda ka praegu weel meil leidub, pole kindlaid andmeid. Saarmast, tuhkutt ja määri naaritsast juba rääkimata meie saartel ei leidu. Määri pole seal ka warem olnud, kuna saarmas hiljem on ära häwitatud. Hiiumaal aastat 4 5 tagasi. Nugis. Nugis ehk kärp (Mustella rnartes) elutseb harilikult kaugel inimese elukohast puu õõnsuses, orawa, kulli ehk warese pesas. Sarnaseid kõrterid on tal mitu; kus ta ennast wäljaspool hädaohtu tunneb, seal käib wahest jahil ka päiwiti kuid harilikult läheb ta saagile ainult ööseti" Oma ohwrit, keda ta niihästi maas kui ka puuotsas taga ajab, tabab ta kõrist ehk kaela pealt. Saagiks langewad temale tedred, metsised, laaneja põldpüüd, sootanad, pardid ja teised linnud. Loomadest püüab ta jäneseid, orawaid, hiiresid ja teisi, kuid wahest ei põlga ka mõnda putukat ja on maias munade, mee ja puuwilja peale. Nugis ei söö mitte igat kättesaadud looma, nagu mutti, Jahiasjandiis. ussa ja teisi, ehk küll neid alati ära murrab Paaritawad nugised jaanuaris ja weebruaris Aprillis mais sünnitab ema 3 5 pimedat poega, kes 15 päewal nägema hakkawad. 6 8 ncidaliselt roniwad nad juba ema saatel mööda puid. Nugise tumepruuni, kollase kaelaalusega, talwel saadud kasukat hinnatakse kõrgelt, mis pärast neid ka hoolsasti taga aetakse, iseäranis Wärske lumega, ehk siis kui puud härmas on, niis wõimalbab wilunud kütile jälgimist ka siis nugise järele, kui ta puud mööda läheb. Ka püütakse neid raudadega ja lõksudega. Eks küll see wäike 48 sentim. pitkune kiskja wäga palju jäneseid, linde ja linnupesi huwitab, oleks siiski kahju, kui see loomake lõpulikult häwitawd saaks.

12 ISŽ e s ti Mets Nr. 10 kes oma wäärtuslife kasukaga nii mõnegi tehtud kahju tasub.z Määr. Määr (Meles?taxus)*on kohmakas loom oma lühikeste jalgade tsttu, 'mis tr eel terwc tallaga maapinda puutuwad, jookseb halwasti. Tenve päew elab ta oina kaewatud laialdastes maaalustes õõnsustes ja läheb saagile ööseti. Ta on kõikesööja: kaewab erilaste pesi, püüab Wäitseid loome, kõnne, putukaid, sööb linnupesadest mune, tammetõrusid, mitmesuguseid juurikaid ja puuwilja. Emane sünnitab sügawas koopaš 8 4 pimedat poega, kes 10 päewal silmab saamad. Juunis hakkawad nad õõnsustest wäljas käima. Külmade tulekuga uinub talweunesse. Jahti peetakse ta peale peaasjalikult laksidega, kes ueid aukudest kas wälja pelet^wad, ehk seal kinni peawqd, künni pealt wälja kaewatakse. Wälja tulnud määri kas lastakse ehk lihtsalt lüüakse surnuks. Inglismaal seatakse augu ette ka kott, kuhu wälja tulnud loomsissesattub. (Järgneb). Kodusel wiisil lindude ja loomade Ioh. sohnarn. Nii mõnigi metfamees-kütt näeks heal meelel, et tema kodu metsa lind ehk loom täistoppituna ilustaks. Niisugust iluduft-uhkust on aga kaunis raske pra<gufel ajal faada, sest pole wist peaaegu ühtegi niisugust asutust meie wabariigis kes seda tööd korralikult iga- Ühcle teeks ja niisama pole ka niisuguseid müü»nkl.bte olemas. Mõned üksikud isikud, kes lindude ja loomade täistoppimife tööd teemad, aga selle töö peal kuigi suured teadlased pole, nöuawab oma puuduliku töö eest niisugust hinda, mis nende töö wähem jõukamale kättesaamatuks teeb. Selleks, et niisugust uhkust, nagu täistopitud lind ehk loom on, igaühele metsaametnikule-kütile kättesaadawaks teha, toon siin allpool mõned näpunäited, tuidas igaüks ife wõib lindu ja looma kerge waewaga ja wäikse kuluga täis toppida, kuigi wast küll mitte kõigile nõuetele wastawalt, kuid fnski igatahes sedawõrd kenasti, et see igaühe tööwaewa, tegija enese rõõmuks, ausasti ära tasub Muidugi saamad minu näpunäited lühikesed ja puudulikud olema, kuid praktika selle töö alal on kõige suurem õpe- ^taja ja ühelegi hakkajale ei maksa esimese ^rikkimineku pärast teist ja kolmat katset tegemata jätta, sest kannatus wiib ees-,' märgile. Et, seda tööd alustada, peawad mõned sellekohased riistad olema, missugused aga 7 kuigi suurt kulu ei nõua ja peaaegu igas majapidamises olemas on. Nimetan siin kõige tarwilikumad: 1) kaks wilikeft nuga, üks tõwera ja teine õige teraga, kuid nende asemel wõib ka pisikest sule- ehk taskunuga tarwitada. Noad on tarwilikud naha nülgimise ja puhastamise juures; 2) üks õlekõrre jämedune, keskelt rõngasse käänatud, terastraabist naaskel, millel üks ots laiaks on löödud ja teine naaskli moodi terawaks tehtud. See riist on tarwilit pealuu puhastamise ja peaajude wäljawötmise juures; 3) harilikud, kuid tugema ehitusega wäikesed rätsepa käärid, parem weel, kui kõwera otsadega; 4) kahed tangid, neist ühed terawa mokadega, milledega traati katki hammustada wõib ja teised laia otsadega millega traati winkli wõib käänata; 5) mitmesuguses jämeduses niiti ja õmblusnõelu, naha kinni õmblemiseks ja naha sisse pandama kuju kinninöörimifets; 6) pisikesed näpitstangid sulgede korrale seadimiseks; 7) harilitta walgeid puuwillu; 8) gipfi, märja kohtade kuiwatamiseke;

13 Nr. W Ge s t i Met s 153 9) mereheinu ehk hööwlilaaste ja natuke linase riide räbalaid kuju ehk wormi tegemiseks; 10) segu, millega toores nahk wastupidawaks halwaksminemise ja koide wastu tehakse (sellest pärastpoole); 11) harilikku, parajat traati jalgadele, tiiwadele jne. seisaku andmiseks ja aluse külge kinnitamiseks; 12) klaas silmad, wastawas suuruses ja wärwis; 13) wefiwärwib, jalgadele, ninafõõrmetele, silmalaugudeme jne. loomuliku wärwi andmiseks; 14) piirituse llkki, lüünte, noka jne. läikiwaks tegemiseks ja 15) wäike haamer, puurikene, puuliimi, naelu, oksakesi, sammalt, lauatükikesi jne. aluse tegemiseks ja see oleks kõik. Kui eespool kirjeldatud materjaal olemäs, siis wõib juba töö juure asuda. Muidugi peab kõige enne looma muretsema, mida täis toppida tahetakse. Esimene ja terwe operatsiooni ajal peaaegu kõige raskem töö on nahanülgimine, mis suurt ettewaatust nõuab. Nülgimist on kõige parem ette wõtta kohe peale looma laskmist, kui loom weel soe on. Selleks peab kütil kaasas olema weike, teraw sule- eht taskunuga, natuke puuwillu, gipsi, natuke keskmise tugewusega niiti ja õmblusnöel. Kui lind käes, tuleb temale kõige enne tükike puuwilla noka wahele pista, nokk kinni pigistada, nõelaga niit ninasõõrmete kohalt läbi pista ja kõwasti ümber noka kinni siduda. Niidi otsad tulewad kaunis pikad jätta, kust edespidise töö juures hea on kinni wõtta. Peäle selle tuleb lind werest, kui seda haawade kohal olemas, puhtaks pesta puuwilla toppi kusagil lombi ääres märjaks kastes ja sellega weriseid kchte kunni puhtuseni nühkides. Selle juures lähewad harilikult linnu suled segamini, kuid see ei tee wiga, sest edespidise tegewuse juures saawad nad endisesse olekusse tagasi saetud. Märjad kohad tulewad aga otsekohe gipsiga üle raputada, et suled kokku ei kuiwaks. Peäle selle pannakse lind maha, ehk mõne kännu peale selili, nõnda et pea pahemat kätt jääb ja linnu parem tiib enese pool on, siis lõigatakse terawa noaga rinna alt kunni ligemale saba juurikani kõhualune nahk pikuti lõhki, selle juures peab aga ettewaatlik olema, et mitte kõhu kelmet katki ei lõikaks, kus jumes noa ots kergesti linnu sisekonda wõib puutuda ja selle tagajärjel suled ära rüwetada, mis tööd märksa raskendab. Kui aga sarnane õnnetus kellegil peaks juhtuma, siis tuleb otsekohe see koht gipsiga tugewasti üle raputada, mis igasuguse wooluse kinni paneb ja ära kuiwatab. Niisama tuleb ka gipsi iga laskmise haawa kohta raputada. Kui lõige tehtud, siis tuleb pahema käega naha serwast kinni hakata, kuna parema käe pöidla ja esimese sõrmega naha lahtiajamine sünnib. Kui nahk jalgadeni lahti aetud, tulewad need sissepoole käänata ja keha juurest kääridega lahti lõigata. Peäle selle tuleb nahk pahempidi kunni põlweni tõmmata, sääreluu lihast ilusti ära puhastada ja sääreluul weel tükk, ligemale pool, ära lõigata. Peäle selle wõib jala endisesse olekusse tagasi tõmmata. Nii tuleb mõlemate jalgadega teha. Kui see lõpetatud, tuleb kord saba kätte, selleks on tarwis linnu nahk wõimalikult laiemalt lahti ajada, isegi niipalju, et sõrmed selja alt läbi ulataksid, fiis linnu teha natuke püüda keskpaigast naha feest ülespoole tõsta ja sellejuures faba sule kontsud risti kääridega läbi lõigata, kusjuures selle järele tuleb waadata, et nahka' katki ei lõika. (Järgneb.)

14 154 Eesti Mets Nr. 10 Mitmesugused teated ja kroonika. II. ülemaal. Eestimetsateenijate kongress.., *"$",Mm^ mm Haapsalu mets* _. ^ - Ä. ^, _ t1, A<M. J.-, ". ülem Chr. Lellop, tema abideks Lääne maakonna U. ja 12. septembril»vhl.a., Tallinnas, metsaülem W. Vallner ja Kilingi metsnik Reier. GstoniazpunaseS saalis. Protokolli lirjutajav Wiimsi metsaülem ' Kongress algas 11. septembril kell 11 päewal E. Kert ja abideks Haapsalu metsaülema asjaja lõppes 12. septembril kell 3 päewal. ajaja P. Wene ja kolga metsaülem Chr. Alberg. «H Kongressi anxtö Metsateenijate Kutseühisuse Kongressile oli ilmunud 132 Volitustega KeMnhatufe esimees J. Pärn lühikese kõnega, saadikut, et Kutseühisnsel nimekirja järele 1271 mille järele presiidiumi walimisele asuti. liiget on. siis on pdhikirja 21. ja 28. põhjal

15 Nr. 10 sest i Ä e t s 1SÖ kongress otfufewöimuline. Harutamise ja otsustamife alla wõeti järgmised asjad: Kongressi päewakord. Päewakorda otsustati muuta ja järguliselt määrata: 1) Kongressi awamme; 2) Presiidiumi walimine; 3) Saadikute wolituste läbiwaatamine; 4) Keskjuhatuse aruanne ja eelarwe ja Eesti Metsa" wäljaandmise küsimus; 5) Aruanded kohtade pealt; 6) Palga, palgamaa ja korteri ofi; 7) Põhikirja muutmine; 8) Kursuste ja ettelugeiniste küsimus; 9) Wastastiku abiandinise-kassa asutamise küsimus; 10) Teenistuse kodukorra lawa kokkuseadmine; 11) Walimised põhikirja järele; 12) Mitmesugused läbirääkimised ja 13) Rühmade eri-aastakoosolekud (metsattleniate, metsawahtibe jne.). Saadikute wolituste läbiwaatamine. Mandaat-kommisjoni waliti Schütz ja Claufen. Kommisjon tunnistab 130 wolitust makswaks ja 2 puudulikuks. Üleüldine koosolek, rõhuwa häälteenamusega tunnistas ainult ühe puudulikuks ja andis nõuandja hääle õiguse, kuna köit teised täielisteks tunnistati. Keskjuhatuse aruanne, eelarwed ja Gesti Metsa" asi. Keskjuhatuse a. aruande kannab ette Keskjuhatuse kassahoidja Chr. Leilop. Sissetulekuid oli a marka 50 penni ja wäljaminekuid 1360 m. 50 p., nii et 1. jaaunariks a. raha kassas ei olnud. Bilans 1. jaan a. oli: Aktiwa: kantseleitarwidusi 100 marga eest ja trükitöid 1500 marga eest, kokku 1600 marka. Passi wa : wõlga maksta 375 marka ja puhtkapitaal 1225 marka, kokku: 1600 marka aasta eelarwe wõeti marga suuruses wastu ja aasta eelarwe mõnede wäheste muudatustega marga suuruses. Eesti Metsa" wäljaandmise asi toob mitmesuguseid mõttewahetusi esile. Juhataja teatas, et Tartu poolt olla soowi awaldatud, et «Eesti Mets""tuleks ülikooli juure üle wiia, kuid selle wastu ollakse pea ühel häälel. Kui aga Tartu metsateadlased soowiwad seal siiski puhtteaduslikku, perioodilist ajakirja wälja andma hakata, siis ollakse nõus seda, kui raha jätkub, majandusliselt toetama, kuid Eesti Metsa" sisuliselt endiseks jätta ja wäljaandest Keskjuhatuse juures jätkata. Et ^Eesti Metsa" wälimust tõsta, selleks tahetakse uue kaaneilustuse saamiseks konkurs wälja kuulutada ja selle preemiateks on a. eelarwesse 5000 marka üles wõetud, niisamasugust tähelpanu on ka sisulise wäärtuse tõstmise peale pandud, ja paremate kirjatööde eest preemiateks, peale houoraari, 5000 marka eelarwesse wõetud. Kumu 1. se;t. on ^Eesti Metsa" wäljaandmine sisse toonud: tellimiserahasid marka, kuulutuste eest marka, kommisjoni müük marka 25 p., kokku marka 25 penni, kuna wälja on läinud: trükk, paber, broscheerimine jne marka 50 p., postija kantseleikuludeks m. 50 p., joonistused ja klischeed marka, palgad ja kaas. töö marka, kokku: marka. Wõlgasid on saada: tellimiserahasid marka ja kuulutuste eest m., kokku: marka. Walitsuse poolt on abirahana ametlikude teatede äratrükimise eest m. lubatud ja lootust on ka seda tulewal aastal saada. Keskjuhatus loodab, et wäljaandmine aineliselt kindlustatud on; kui aga raha puudus peaks tulema, siis loodetakse, et osakonnad oma wabade sumniadega toetawad. Aruanded kohtade pealt. Et suusõnaline esinemine aruanbedega kohtade pealt palju aega wõtab, siis otsustati aruanded kirjalikult Keskjuhatusele saata, kes nad saabud järjekorras ^Eesti Metsas" awaldab. Keskjuhatuse esimees tutwustas koosolejaid üksikasjaliselt Walitsuse uute tawatsustega metsateenijate kohta. Selle järele jääks riigiteenijateks ainult metsaülemad, kuna teised kõik erapalgaliseb oleksid, keda metsaülem teenistusesse wõtta ja lahti lasta wõiks. Leiti, et fee kahjulikult wõib mõjuda niihästi metfateenijate, kui ka metsa enese kohta ja waliti kommisjon, kes märgukirja kokku seaks ja sellega Walitsuse ja riigikogu ees esineks. Et läbirääkimised pikale vcenisid ja asju palju harutaba, siis otsustati walida kommisjonid, kes kõik päewakorra punktid läbi waatalsid ja järgmisel päewal kell 8 hommikul oma ettepanekutega koosolekule esineksid. Palga, palgamaa ja korteri asi. Kommisjoni said walitud: Pärn, Reier, Schütz, Karu, Wälja. Põhikirja muutmine. Kommisjoni waliti: Mallner, Schütz ja Etegmann. Abiandmifekasfa asutamine. Kommisjon waliti: Mitt, Lipp, Kert, Koplus ja Steinberg. Teenistuse kodukorra kawa kokkuseadmine. Kommisjoni waliti: Mallner, Rennel, Tamm, Düne, Gross, Pichen ja Tiismann. Sellega lõppes kongressi esimene päew. (Järgneb.)

16 156 Eesti Mets Nr. 10 l lul. Kutseühisüse osakondade aruanded. Waiwara osakond. Waiwara osakonnal oli tegewnse aasta algul 23. weebruaril a. 21 liiget. Poole aasta joolful wveti 11 uut liiget rrastu ja lahkusid kolm liiget: üks surma läbi ja kaks teenistuse koha muutmise pärast. Praegu on osakonnal 29 liiget. Et x k % liikmemaksu kergem oleks õiendada, siis lepiti omawahel kokku järgmiste palkade peale: metfawahil kuus 2300 marka, metsnikul ja kantfeleiametnikul 3000 marka, abimetsaülemal ja asjaajajal 3600 marka, metsaülemal 5500 marka ja niisuguste summade pealt wõeli %% liikmemaksuna osakonna heaks terwe aasta peale ette aasta eelarve wõeti järgmisel kujul wastu: Sissetulek: kassas 23. weebruaril 921. a. 84 marka, 81 liikme maks ä 10 rn marka, V* % liikmete palgast terwe aasta ette 3831 marka, kokku: 4225 m. Väljaminek: Keskjuhatusele 25 % liikme» maksudest 1056 marka 25 penni, saatmise tulud 23 marka, osakonna templid 410 marka, kantselei kulud 500 marka, lahele saadikule kongressile sõiduraha 1200 marka, kokku) 3189 marka 25 p., jääb üle ettenägemata kuludeks 1035 marka 75 penni. Bilans: 4225 m. I. ülemaalisele metfateenijate tonaressile faatmiseks waliti laks saadikut: metsnik A. Wälja ja luetsawaht Latt. Juhtnöörid saadikutele protololleeriti ja anti kongressile kaasa. Rakke-Tammiku osakond. Osakond on awatud 31. jaanuaril a. Awamise juures astusid liikmeteks 24 metsateenijat. Osakonna tegewuse ajal tuli juure 7 liiget ja astus wälja teenistusest wabaks saamise puhul üks liige. Praegu on osakonnal 30 liiget. Awamise ajal kassas raha ei olnud) tegewuse aja jooksul tuli sisse: sisseastumise maksusid 310 marka ja V, % kuupalgast 1583 marka 75 penni, kottu 1893 marka 75 penni; läks wälja; osakonna teulpli eest 215 marka, keskjuhatusele 452 marka 50 penni, ülejääk kassas 1226 marka 25 penni. Peale tarwiliste raamatute osakonnal muud warandust ei ole, ega ole ka jõutud weel mingit suuremat tegewust awaldada. MStsn osakond. Osakond algas oma tegewust 6. juunil aastal a. tuli kassasse sisse 7986 marka 11 penni, läks wälja 5541 marka 40 penni, 1. jaanuariks 1921.a. jäi kassasse 2444 m. 71 p a. lunni 1. septembrini tuli sisse: 1920 a. ülejääk 2444 marka 71 p. liikmemaksudest 270 marka,» % palkadest 1302 marka 19 penni, kokku: 4016 marka 90 penni. Läks wälja künni 1. septembrini: Eesti Metsa" tellimiseks 800 marka, keskjuhatusele saadetud 892 marka 4 penni, liikmekaartide eest 35 m;, kantselei kuludeks 121 marka 90 penni, kokku: 848 marka 94 penni, jääb 1. septembriks kasfasfe 8167 marka 96 penni a. pani osakond pidu toime, millest sisse tuli 6807 marka, kuludeks läks 4410 m. 25 penni, puhas ülejääk 2396 marka 75 penni. Osakonnal on praegu 27 liiget. Poolametlikud teated. Metsade Peawalitsuse ringkirjad. 17. augustil a. nr /84. Riigikontrolli teabttt järele on saadud palju kaebtusi selle üle, et endistele omanikkudele rohkem metsa wabaks antakse, kui seda metsa seisukorra järele anda wõiks, kusjuures mitmel juhtumisel on metsa wabaks antud kaks korda: esimene kord metsa riigistamise akti põhjal ja pärast weel andmete põhjal, mis metsakorralduse salgad andsid. Arwesse mõttes asjaolu, et metsakorralduse salkadelt saadud andmed, metsaülemate eneste teadete järele, mitte igakord tõele ei wasta ja mõnes kohas metfapinna hulka isegi kõlbmata, kidura metsaga kaetud soomaad olla arwatud, mille läbi metsapind suurendatud on, kuna teistes kohtades jälle raiesmikud metsaga kaetuna olla näi' datlid, teeb Metsade Peawalitsus kõigile metsaülematele kohuseks enne aasta raienormi wabaksandmist, kus seda weel teha tuleb, walmistatud kaardid omas metskonnas looduses wõrrelda ja ainult siis, kui ülewalnimetatud puudusi ette ei tule, wabaksandmisega maakonna metsaülemale esineda. Metsaülemate tähelpanu weel kord ringkirja peale 22. sept a. nr juhtides, tuletab Metsade Peawalitsus meelde, et metsa wabaksandmised endistele omanikkudele ehk nende lepinguosalistele sünnib metsaülemate ja maakonna metsaülemate isiklisel wastutusel, kuna metsa korraldajad, kes plaanid on walmistanud, mis tõele ei wasta p suuri puudusi fisab-

17 Nr. 10 Eest Pöllutööministceriumile alluwate riigi turbarabade, paemurdudc ja telliskiwi tehaste rendile andmises ettetulnud arufaanlatuste ärahoidmiseks leian kohasema ülewalnimetatud maaalade wäljarentimift ühe Peawalitsuse kätte anda ja nimelt Maakorralduse Peawalitsusele, missugusesse on koondatud ministeeriumil sellekohased eriteadlased. Kuid nimetatud Peawalitstlsel tuleb metsade piirkonda kuului Mets 157 dawad, selle eest iseäraldi wastutusele sawad wõetud. Mis puutub wabaksandmise aktidesse, siis pidi üks eksemplaar nendest Peawalitsusse saadetud saama, kuid tegelikult ei ole köik metsaülemad seda Peawalitsuse nõuet mitte täitnud, olgugi, et paljudel juhtumistel wabaks antawad langid endistele omanikkudele juba kätte on antud. Et aga Peawalitsuse käest tihtilugu wabaks antud lankide üle teateid nõutakse, kuna Peawalitsusel neid puudulikkude andmete tõttu mitte wõimalik anda pole juhib Peawalitsus weel kord tähelpanu ringkirja peale 13. aug. m. a. nr ja teeb kõigile metsaülematele kohuseks wabaksandmise aktidest, mis siiamaani weel Peawalitsusse pole ära saadetud, ärakirjad wõtta ja wiibimata kokku seadida, kus näha oleks: l) mõisa nimetus, 2) akti tegemise aeg, 3) a. langi suurus, 4) üle ehk alla normi kasutatud (tiinudes), 5) endistele omanikkudele wabaks antud: a) okaspuu mets, b) lehtpuu mets, c) karjamaa mets, d) köik kokku. 18. augustil a. nr /85. Metsade Peawalitsus saadab siin juures teadmiseks ja täitmiseks ärakirja Põllutööministri korraldusest 15. augustist s. a. nr. 8422/3384 ja teatab, et niikaua kui turba rabad Maakorralduse Peawalitsuse poolt wäljarenditud ei ole, nendes turba lõikust endiselt metsa körwaltkasutuste piletite järele lubada wõib. Ärakiri Metsade Peawalitsusele. wate ettewõtete wäljarentimisel Metsade Peawalitsusega ettewõtte piiride asjus kokku leppida ja piirid koha peal kindlaks määrata. Wäljarenditud maade koha peal järelwaatamine ja kontroleerimine rondilepingute järele jääb endiselt Metsade Peawalitsuse hooleks, milleks saadetakse Teile Maakorralduse ärakirjad wäljarenditud maade rendilepingutest. (Allkirjad.) 9. septembril a. nr Siin juures ärakirja Põllutööministeeriumi nõukogu koosoleku 28. juuli. s. a. otsustamisest Teile teadmiseks ja täitmifeks saates, teeb Metsade Peawalitsus ülesandaks Teile allumas metskonnas andmeid koguda saeweskide ja nende sisseseade kohta, mis weel Metsade Peawalitsusele üleantud ei ole. Nõutud andmed saatke lähemal ajal ühes oma ettepanekuga, kuidas otstarbekohasemalt punkt a. ja b. tähendatud saekaaterite kasutamist korraldada wõiks. Otsustatakse. Ärakiri. Riigistatud mõisate saeweskide asjus: a) riigimõisade saeweskid jätta majapidamistesse kasutamiseks alale, kusjuures üksikuid suuremaid saeweskid, mida Metsade Peawalitsusele tarwis metsamaterjalide walmistamiseks, Metsade ja Maakorralduse Peawalitsuse wahelise kokkuleppe järele ka teisiti ärakasutava wõib. b) likwideeritub mõisade saeweskid, mis teiste ettewõtctega ühenduses, jätta Maakorralduse Peawalitsuse kasutada, wäljaarwatud juhtumised, mil koha peal saekaatri järele tarwidusi ei ole, missugustel kordadel saekaatert Metsade Peawalitsusele wälja wiimiseks üle wõib anda,, d) iseseiswad saeweskid Metsade Peawalitsusele üle anda. (Allkirjad.) Metsade Peawalitsuse ülema päewakäsud. Täienduseks M. P. ülema käsule 17. juunist nr. 21 all, lugeda M. P.

18 158 Eesti Mets Nr. 10 Metsaasjandust osakonna juhataja kohuste täitjat Ludwig Schulbacha määratuks teemstufesfe mitte Triigi waid Pikawere metskonda I. järgu abimetsaülemaks. Kod. Karl Läll'i määran Porkuni metskonna metsaülema kantselei asjaajajaks 1. maist s. a. Koorküla metskonna ll. järgu abimetsaülema Karl Siimona wiin üle teenistufesfe Käru metskonda 15. maist f. a. Karu metskonna metsaülema kantsele ametmku-õpilase Anna Hermanni wabastan ametist 1. juulist f. a. arwates. Kastre metskonna lil. järgu kantseleiametniku Eduard Waldsona wabastan ametist sõjawäeteenistusesfe astumise puhul 20. juunist f. «.arwates 13 juulil a. nr. 26. Põllutööministri kasu põhjal 8. juulist s. a. nr. 76, 1 määratakse kod. Leo Mägi Wiljandi maakonna metsaülema ab. kohuste täitjaks, arwates 1. juulist j. a x Põllutööministri kasu põhjal 8. juulist s. a nr. 76, 2 määratakse Jõhwi metskonna l. järgu abimetsaülem Wassili Sass uuesti awatud Loobu metskonna II. järgu metsaülemaks, arwates 21. juunist f. a. Põllutööministri kasu põhjal 8. juulist s. a. nr. 76, 3 määratakse Sangaste metskonna l. järgu abimetsaülem Aleksander Willmann Tartu maakonna metsaülema abiks, arwates I. jnunift s. a. 15. juulil a. 27. Kod. Erwin Sngefi määran Metsade Peawalitsuse Metsakorralduse osakonna nooremaks taksaätoritt 13. juulist s. a. arwates. Pagari metskonna metsaülema lll. järgu kantseleiametnik Richard Reisbergi määran sama metskonna metsaülema kantseleiasjaajajaks 1. maist f. a. arwates. Käesla metskonna metsaülema kantselei asjaajaja kohuste täitja Herman Hrapowitski määran sama metskonna metsaülema kantselei asjaajajaks 1. juulist s. a. arwates. Kod. Johannes Leibach'i määran Roela metskonna metsaülema kantselei ametnikuksõpilaseks 15. juunist s. a. arwates. Kod. Albert Lilli määran Orawa metskonna metsaülema lv. 'ärgu kantselei ametnikuks 15. juulist s. a. arwat s. Kod. Hugo Astok'i määran Rakwere metskonda metsaülema III. järgu kantselei ametnikuks 1. juunist s. a. arwates. Sangaste metskonna metsaülema kantselei asjaajaja Alfred Masingi wabastan ametist tema enese soowil 15. juulist f. a. arwates. Kod. Gustaw Tammet määran Grafiwere metskonna metsaülema IV. järgu kantseleiametnikuks 1. juulist s. a. arwates. Audru metskonna lll. järgu abimetsaülema Jaan Murr'i kes abimetsaülema nõutele ei wasta, wa'astan ametist maakonna metsaülemale ülesandeks tehes teda metsnikuks määrata 1. augustist s. a. 6. augustil a. nr. 29. Põllutööministri kasu põhjal 21. juulist f. a. nr. 81, 5 määratak'e kod. Arwed Reinwald Walga maakonna metsaülema kohustetäitjaks 4. juulist f. a. arwates. Põllutööministri kasu põhjal 1. augustist f. a. nr. 83, 3 määratakse kod. Adolf Anderson Metsade Peawalitsuse kohtuasjade ajaja kohustetäitjaks, arwates 8. juulist s.a' Põllutööministri käsu põhjal 1. augis«iist s. a. nr. 83, 4 wabastatakse Rakwere metskonna II. järgu metsaülem Aleksander Staraft tema palwe peale ametist, määrates teda Jõhwi metskonna II. järgu abimetsaülemaks 21. juunist f. a. arwates.

19 Nr. 10 Eest i M e ts 159 Põllutööministri kasu põhjal 1. augusiist f. a. nr. 83, 5 nimetatakse kod. Oskar Luiga Wiru maakonda tagawara metsaülemaks 17. f. a. arwates. Põllutööministri kasu põhjal 1. augus iist f. a. nr. 83, Wiru maakonda taga< wara metsaülemaks nimetatud Oskar Luiga määratakse Rakwere metskonna II. järgu metsaülemaks 21. juunist. 10. augustil a. Nr. 30. Kod. Eduard Taumanna määran Metsade Peawalitsuse kantselei 111. järgu kantfeleiametnikuks I. augustist s.a. arwates. Kod. Aleksander Heidenthala määran Metsade Peawalitsuse kantselei II. järgu kantseleiametnikuks l. augustist f. a. arwates. Metsade Peawalitsuse kantselei IV. järgu ametniku Woldemar Tarasow'i kõrgendan III. j. kantseleiametnikuls 1. augustist s. a. arwates. Kod. Helene Jürisson'! määran Pikawere metskonna kantselei asjaajaja kohuste täitjaks 10. juulist f. a. arwates. Kod. Peeter Papstel'i määran Püssi metskonna metsaülema IV. järgu kantseleiametnikuks l. juulist f. a. arwates. Kod. August Abramson'! määran Sagadi metskonna ^metsaülema IV. järgu kantseleiametnikuks 1. juulist f. a. arwates. Kod. Aleksander Tedder'i määran Türi mets konna kantselei asjajaajaks 23. juulist s. a. arwates- Kod. Joosep Oinas'e määran Putkaste metskonna kantselei asjaajaja kohuste täitjaks 26. juulist f. a. arwates. Kod. Maanus Körwe määran Putkaste metskonna metsaülema ajutise kantfeleiauletniku kohuste täitjaks 25. maist f. a. arwates. Karksi metskonna metsaülema IV. järgu kantseleiametnikll Anna Karelli wabastan ametist 1. augustist s. a. arwates. Karksi metskonna metsapraaker! Viktor Kammara määran sama metskonna kantselei asjaajajaks l. augustist s. a. arwates. Polli metskonna metjaülema Ill.järgu kant«seleialnetniku Otto Laarmanni määran sama metskonna kantselei asjaajajaks 1. juulist s. a. arwates. Pärnu lnaakonna metsaülema IV. järgu kantseleiametniku Viktor Puust'i kõrgendan III. järgu kantseleiametnikuks 1. juulist s. a. arwates. Kod. Andres Mikalai määran Audru mets» konna metsaülema kantseleiametniku õpilaseks 1. augustist f. a. arwates. Woltweti metskonna metsaülema IV. järgu kantseleiametniku Frieda Nuth'i määran sama mttskonna kantselei asjaajajaks 1. augustist s. a. arwates. Jäärja metskonna metsaülema IV. j. kantseleiametniku Jaan Gentalen'i kõrgendan NI. järgu kantseleiametnikuks 1 juulist s. a. arwates. Laiksaare metskonna metsaülema IV. järgu kantseleiametniku Johanna Holzmanna wabastan ametist tema palwe peale J. juulist s. a. arwates. Kod. Hellmut Antony määran Laiksaare metskonna kantselei asjaajajaks 1. juulist s. a. arwates. Endise Laiksaare metskonna IV. järgu kantseleiametniku Johanna Holzmann'! määran Polli meiskonna metsaülema IV. järgu kantseleiametnikuks 1. augustist s. a. arwates. Koorküla metskonna metsaülema IV. järgu kantseleiametniku Elisabet Puju määran sama metskonna kantselei asjaajajaks 1. juulist f. a. arwates. Kod. Johan Aamän'i määran S.-Kõpu metskonna metsaülema kantseleiametniku õpilaseks 1. juulist s. a. arwates. Kod. Karl Johanson'! määran Sangaste metskonna II. järgu abimetsaülemaks 1. augus ist f. a. arwates. Puurmanni metskonna metsaülema IV järgukantseleiametniku Arnold Kas^i määran fama metskonna kantselei asjaajajaks 1. juulist s. a. arwates. Kod. Hulda Nyländeri määran Wastseliina metskonna metsaülema IV. järgu kantseleiamet. rnkuks 1. juunist f. a. arwates.

20 Kodamk August Agu määran Walga mets- saeweski seisma ljäämise tõttu l maist s konna metsaülema IV. järgu kantselei ametnikuks mwates. ' ' '' a * 1. augustist f. a. arirates. nk o- rt u^rv «c~t" ** «.. Sagadi metskonna metsaillema IV. iärau kan.5 ^?L m \ m?\^{(x "!"s«tcmmametmh Arnold Kaldenberg'i wabiswu 1 Znm 11 m LlY* m * kantselemmetnikuks ametist sõjawäe teenistusesse kummise puhul l. juullst Metsade s. a. Peawalitsuse arwates. Metsakorralduse osa- 1. iuulist Pagari f. metskonna a. arwates. nietsaülema lv iärau fant- *»F«.?"^«^?^?'^" t0h yr el seleiam?wiku ^ ^ «1 ^ Ä Ä ÄftllÄ b^ tcma "^ "< Ämbrist s. a. arwata azaja kohuste tücha Leo Oehren'l wabastan titt teenistusesse mitteilmumise toitu, mnift s ametist teenistusesse mitteilmumise pärast 8. aug. a. arwates ',mttcumum, > e min L n,ql ' t '' s. a. arwates. l^n1 «^^,Putkaste mettkonna metsaülema ajutise kant- Körwe **"» mrfu.tah., Lati cro**f *** m~" t e. Porkuni metskonna li. järgu abimetsaülema MVtsu metskonna Paadermaa saeweski IV. j. Gustaw Ilwes'e wabastan ametist tema ene? luhataza Theodor Reimann'! wabastan ametist palwe peale 1. maist s. a arwates. ' Kirjakast. ^minltftt Ä mä3"^'.» "luugi kohta wälja annud ei ole, kuna kohalikud ««H3?<*Ä *. K Wf * ilmetust elanikud tarwitawad wiha ja luua oksteks noori lärgmlste rabele rumn«an^: kaski ja teki Kõige nende kohta on kull w** S J L?»,. «" «««xc "ahwl taks olemas, mis Riigi Teatajas" l., *i,?"la3" Nr. 7, pealkirza all: Met a nr. i, wälja on kuulutud, aaa müüai talli alud ja kultuund maareformi teostami e ohwri- nende kohta ei leia kusagil: ka pole tm aruande tena" puudutate minu kirja: Suwel kased - paragrafi eaa punkti nende MeSSt^SSh. talwel kuused" selles möttes/et mina sääsest seks7kuhutib fi"fe ranba rtdfetulcfutc «Ältaj «^ elewanbi tegewat ja lapsi ilma jõulukuuskedeta Mina ei ole ilmaasjata ssna wõtnud kaskede Wi,«i ^r - '. -.. * * a kuuskede asjas: asi läks siin linna ümbruses äjctna, rut walwe ametnik, tunnen huwi päris terawaks, nii et tänawu nelipühil so a- amult metsa kmtsemlse mõttes ja igasuaune metsa wäelist jõudu tuli appi kutsuda." llmaaegu ralslamme teeb mulle walu ka siis, Austuseaa: metsnik A Wälia kui se metsawalitsuse lubaga sünniks. Olen T * "" *' mi[ «- omas kirjatükis ainult fakti konstateerinud. Kes «,». ^ *> Narwa linna elanikkude pühade aegset noore., m - r t ~ osakondade aruanded kohtade pealt metsa häwitamist isu teab, sellel on selae, mis llmuwad selles järzekorras, kuldas nad Keskmina nõuan, kuigi see Teile näitab segane ja juhatusele osakondade poolt saadetakse. Ilmunud wäiklane olewat. Küll on minu kirjatükis weike numbrid aasta algust peäle on weel saada, lause wiga juhtunud, mis aga siiski mitte suurt Joonistused saatke, m,s kõlbawad, lähewad lehte. arusaamatust ei sünnita, nii on seal trükitud: " harwenbamise teel wõiks tihnikust kaski ja K. K. Ei pruugi ju kõik teaduslised kirjakuusfi raiuda," kuna peaks olema: harwenda«tööd olla. Kirjutage kohalikust metsameeste elust mife teel wõiks tihnikust kaski ja wana knufe ja olust, nende headest ja halbadest külgedest, metsa alt kuuski raiuda." kuid tooge ette faktid, aga mitte kuulujuttusid Wäljaandja: Metsade Eesti Peawalitsus metsateenijate mingisugust kutseühifus. eeskirja ega ka talfi hinda noorte kaskede ja kuuskede Tallinna ststi Kirj.Hh. trütiloba. Pilal tän. 2. Wastutaw toimetaja: Ehr. Leilop.. Tegew toimetaja : U. Netze.

21 t mmmm mmmm Metsa oksjonid. Enampakkumise teel müüakse paljaksraiumiseks: 1) 29. okt a. Jäneda-Uueweskil metsaülema kantseleis Jäneda metskonnast 6,58 tiinu, 6 tükis, hinnatud, marka. 2) 29. okt. Orawa wallamajas, Orawa metskonnast 33,76 tiinu, 43 tükis, hinnatud marka. 3) 28. okt. Tallinnas, Harju maakonna metsaülema kantseleis. S. Roosikrantsi tän. nr. 12, a) Anija metskonnas 3,66 tiinu, 3 tükis hinnatud marka, b) Wihterpalu metskonnast 11,00 tiinu' 3 tükis,.hinnatud marka, c) Kolera metskonnast 34,84 tiinu* 47 tükis, hinnatud marka. Ligemaid teateid müügile tulewate metsatukkide kohta annawad kohalikud metsaülemad. Ostutingimisi wõib ka näha saada Metsade Peawalitsuses, Toomkiriku pl. nr, 3. Metsade Peawalitsus. ^ 9tmmiimmm^^ Metsa oksion. Enampakkumise teel saawad paljaks raiumiseks müüdud 13, oktoobri! a. Hiiumaa Keina wallamajas, Putkaste metskonnast 30,59 tiinu, 52 tukis, - hinnatud marka. Ligemaid teateid müügita tulewate tükkide kohta annab kohalik metsaülem. Ostutingimiai wõib ka näha saada Metsade Peawalitsuses, Tallinnas, Toomkiriku plats nr. 3. Metsade Peawalitsus.

22 METSA OKSJONID. Enampakkumise teel müüakse palja ksra j ümiseks: 1) 20. okt. s. a. Märjamaa wallamajas, Märjamaa 'metskonnast 30,41 tiinu, 40 tükisi hinnatud marka.- 2) 21. okt. s. a. Welise wallamajas, Märjamaa metskonnast 32,39 tiinu. 27 tükis, hinnatud marka. 3) 22. okt. Wäinjärwe wallamajas, Koeru metskonnast 12,08 tiinu, 19 tükis, hinnatud marka. 4) 25. okt. Türi-Halliku mõisas, Türi metskonnast 4,30'tiinu, 4 tükis, hinnatud marka. Ligemaid teateid müügile tulewate tükkide kohta annawad kohalikud metsaülemad. Ostutingimisi wõib ka näha saada Metsade Peawalitsuses, Toomkiriku pl. 3. ETSADE PEAWALITSUS. mmqmmmmmmmmmmmwmmmwmmim D mtnä mm METSA OKSJONID. Enampakkumise teel müüakse paljak-.'<eks: O mtšmšmmmmä 1) 20. okt. s; a. Käru metsaülema k, -, Käru mõisas, Käru metskonnast 21,49* tiinu, 22 tükis, hinnatud mk. 2) 22. okt. s, a. Laanemetsa wallamajas, Karula metskonnast 8.04 tiinu, 16 tükis, hinnatud mk. 3) 24. okt. s. a. Käesla metskonna metsaülema kantseleis, Kuresaare metsk. 6,25 tiinu, 31 tükis, hinnatud mk. 4) 26. okt. s. a. Panikowitschi wallamajas, Petseri metsk. 10M tiinu, 41 tükis, hinnat mk. Ligemaid teateid müügile tulevate tükkide kohta annawad kohalikud metsaülemad. Osttitingimisi wõib ka näha saada Metsade Peawalitsuses, Tallinnas. Toomkiriku pl. J. METSADE PEAWALITSUS. tmmmmmmmmmmm

23 O.E.HERODESja P.M.PRICK Ehitusmateriaalide ja kütteainete ladu TALLINNAS, :: " Wiljandi'tän."-9, kõnetraat 863. :: Ostab igal ajal: Metsa ja igasugust metsa- ja ehitusmaterjaali. Muub ladust: Palka, talasid, okas- ja lehtpuu laudu, telliskiwa, tulekindlaid kiwa'(scliarnoü), lupja, tsementi, tsement kaewu» ja woetorusid, :: :: põletispuid ja igasugust ehitusmaterjaali. :: :: Oma saeweski. Saagimiseks wõetakse wastu igasuguseid päikisid. Ühisus 7ioiteer":: Import H Eksport Tallinnas, Harju fänaw 45. Kõnetraat Masinai*ihmad RIHMAÜHENDAJAD, aurukatlad, torud ja Kaater Sa ed pakkimise materjaal. - KÄSITÖÖRIISTAD puu- K r e J S S a e d ja rauatööstuse jaoks. PÕLLUTÖÖRIISTAD, ^_^ Ä II. masinad, kõiksugused naelad jne. alati ladus ja tellimise peäle. M

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr a. Sisu: 1. Teadaanne Skandinaawia riikide esitajate terwituse kohta. 2. Juhatuse ettepaneku seaduste

RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr a. Sisu: 1. Teadaanne Skandinaawia riikide esitajate terwituse kohta. 2. Juhatuse ettepaneku seaduste RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr. 12. 1921. a. Sisu: 1. Teadaanne Skandinaawia riikide esitajate terwituse kohta. 2. Juhatuse ettepaneku seaduste ajutise wäljakuulutamise korra kohta tagasiwõtmine.

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

o X üks karjapoiss ^ron tema saatja, reisiwad Etcrimaale. Salia t,elest Eestilecle kirjutatud. Tnittud J, Tohlueimamri kuluga.

o X üks karjapoiss ^ron tema saatja, reisiwad Etcrimaale. Salia t,elest Eestilecle kirjutatud. Tnittud J, Tohlueimamri kuluga. o X üks karjapoiss ^ron tema saatja, reisiwad Etcrimaale. Salia t,elest Eestilecle kirjutatud. Tnittud J, Tohlueimamri kuluga. Aboni üks karjapoiss ja Iron tema saatja, reisiwad Eterimaale. Salsa leelest

Rohkem

A I5~l$ «Ct2> -«CöK <i>. -«СіЗ»-. «> l-4cs>- ^CO>- «С&> -< &>^;<Е>;'чС>> -«a>; <3>i[! G ^7 Hiillse^ ktiiji Ш üiefuie Spträatitat mtffeppai ni Kirjutan

A I5~l$ «Ct2> -«CöK <i>. -«СіЗ»-. «> l-4cs>- ^CO>- «С&> -< &>^;<Е>;'чС>> -«a>; <3>i[! G ^7 Hiillse^ ktiiji Ш üiefuie Spträatitat mtffeppai ni Kirjutan A I5~l$ «Ct2> -«CöK . -«СіЗ»-. «> l-4cs>- ^CO>- «С&> -< &>^;;'чС>> -«a>; i[! G ^7 Hiillse^ ktiiji Ш üiefuie Spträatitat mtffeppai ni Kirjutanud Z. Fcpili. Т kartus 188'). Trülitud K. A. Hermann'!

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Eesti-Haginski asundusest (1909–1910)

Eesti-Haginski asundusest (1909–1910) Peterburi Teatajas 1909 ja Pealinna Teatajas 1910 avaldatud kirjad Eesti- Haginskist. Kirjasaatjad o., ne. ja J.L. (oletan, et J.L. võis olla Eesti-Haginski kooliõpetaja Jüri Lossmann). Põhja-Kaukaasia:

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Oevre Rlcnler^rfcfi: \tulsiferi shm..:, 3akob.. Mändmets*: "..Kingsepa naine. Hafis: '-''Armastus. :.' '" /,'.,..:. Rudolf Blatimann: Lahkamine. ' R G

Oevre Rlcnler^rfcfi: \tulsiferi shm..:, 3akob.. Mändmets*: ..Kingsepa naine. Hafis: '-''Armastus. :.' ' /,'.,..:. Rudolf Blatimann: Lahkamine. ' R G Oevre Rlcnler^rfcfi: \tulsiferi shm..:, 3akob.. Mändmets*: "..Kingsepa naine. Hafis: '-''Armastus. :.' '" /,'.,..:. Rudolf Blatimann: Lahkamine. ' R Grünfeldt: 'Sügis. Hanns Heinz Eweirs: Rahwas sõjariistus.

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

Suhhumi eestlaste laulupeo ringvaade ajalehes Virmalised (1914)

Suhhumi eestlaste laulupeo ringvaade ajalehes Virmalised (1914) Nr. 18. WIRMALISED 139 Uue-Athos'e klooster (Новый Аѳонъ) Suhumi lähedal Kaukasuses. Eesti asunduste juubeli-laulupidu puhul. Suhum, üleüldine waade. Eesti asunduste laulupidu koht. Kaukasia ja tema

Rohkem

Hind 40 senti 0/ Luuletaja Anna Haawa. r~ RaaffurHfcg m, n»,, *&tf>j*»* 7&93 ICi.lJAJTÜ -OiA.UUIJüf.AtEM-Gr TA LLINN, 1928.A. VII.AASTAKÄI IC

Hind 40 senti 0/ Luuletaja Anna Haawa. r~ RaaffurHfcg m, n»,, *&tf>j*»* 7&93 ICi.lJAJTÜ -OiA.UUIJüf.AtEM-Gr TA LLINN, 1928.A. VII.AASTAKÄI IC Hind 40 senti 0/ Luuletaja Anna Haawa. r~ RaaffurHfcg m, n»,, *&tf>j*»* 7&93 ICi.lJAJTÜ -OiA.UUIJüf.AtEM-Gr TA LLINN, 1928.A. VII.AASTAKÄI IC 3 indmõisianis (fl eadnud Em. Gutmann. Sõnade tähendus; Pahemalt

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Maur-Ferrmani kirjad Estonia asundusest Peterburi Teatajas (1911–1913)

Maur-Ferrmani kirjad Estonia asundusest Peterburi Teatajas (1911–1913) Peterburi Teatajas aastatel 1911 1913 ilmunud kirjasaatja Maur-Ferrman i teated Abhaasiast Estonia asundusest. Teadete sageduse põhjal võib seda pidada ka omalaadseks Estonia küla kroonikaks nendel aastatel.

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

-*» * Pf а І 1 Taskutu«ig-, hommiku ja õhtu, sööma ja tõigi suuttc pühade laulud ja palwed on ülesse paudud. Hind5 lop. Lriitinib raamatul, P. lätte t

-*» * Pf а І 1 Taskutu«ig-, hommiku ja õhtu, sööma ja tõigi suuttc pühade laulud ja palwed on ülesse paudud. Hind5 lop. Lriitinib raamatul, P. lätte t -*» * Pf а І 1 Taskutu«ig-, hommiku ja õhtu, sööma ja tõigi suuttc pühade laulud ja palwed on ülesse paudud. Hind5 lop. Lriitinib raamatul, P. lätte tuluga, 1891. i:.v.i..1 «i ' "''»."" VasKu lus iga hommiku

Rohkem

Suira käitlemine

Suira käitlemine Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal

Microsoft PowerPoint - Meisterdused metsa teemal 17.Jaanuar 2012.a. Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju Projekti: Keskkonnahariduslikud õppepäevad aktiivõppemeetoditest Kohtla-Järve ja Pärnu lasteaedade õpetajatele avaseminar Vahendid: papptaldrik, niit

Rohkem

Oevre Uichier*Ftich: Luisifcri silm. Uu&Qtt Blattmaotfr. Siirma warjus. Sandor Peiõflu Rahwüslaui. p. Grünfeldt: Kodumaale. Michel Corda^; Nociürna p

Oevre Uichier*Ftich: Luisifcri silm. Uu&Qtt Blattmaotfr. Siirma warjus. Sandor Peiõflu Rahwüslaui. p. Grünfeldt: Kodumaale. Michel Corda^; Nociürna p Oevre Uichier*Ftich: Luisifcri silm. Uu&Qtt Blattmaotfr. Siirma warjus. Sandor Peiõflu Rahwüslaui. p. Grünfeldt: Kodumaale. Michel Corda^; Nociürna p QrcknMdt. Häda. Wilhelm Lobslcn: Saar* ÕpclajQ. Lconardo

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Kool _________________________

Kool _________________________ 1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 7.-8. klass ÜLESANNE 1. Loe tekstikatkend läbi. Isegi puud pole enam endised või siis ei tunne ma neid lihtsalt ära, nad on jäänud mulle võõraks. Ma ei räägi sellest,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

A 19?9

A 19?9 A 19?9 / f M M ^ Il tj O A Pulma jutt Teine armuke. Alssintt. Kirjutanud J. F. N Ji;o3BOJieHO II,eH3ypo». Äepnn., 22. AßrycTa 1887 r. 341/6 Aombi Rein rüipas wähä õlut. Aega mööda õppis ta ka sõprade seltsis

Rohkem

A diso

A diso A diso JtW* J V F "Ч Raamat 6 tunniga lugema õppimiseks. ( irnc õpetust sõnad: Õpetajale" läbilugeda. -щщр- Tallinnas, 1910. &. Gebert'i trükk. L ^ ^ J ENSV ТА Kirjandusmuuseum«Arhiivraamatukogu / 1 al

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida

Rohkem

Microsoft Word - XTOP026.doc

Microsoft Word - XTOP026.doc XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

JfŠMU- ABD-mamllt t z «e z t\vm.+ taüinnas, IWO

JfŠMU- ABD-mamllt t z «e z t\vm.+ taüinnas, IWO JfŠMU- ABD-mamllt t z «e z t\vm.+ taüinnas, IWO Vt. Tõnissoni ABD-manmt. bdeghiklmno prsftuwäoöü ABDEGH IKLMNO PRSTU ~?? A O OU Trükitud M. 3Vnisfon'i luluga. üeiatatt Ä03BOJieHo n,eh3ypoio. Pnra, 16-ro

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

View PDF

View PDF Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg 7954 punktiga 1. koha Pärnu Mai Kooli 8.b klassi õpilane Krethel Tiits 7443 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Marie

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Saaremaa Maleva TOIMETUS JA TALITUS Kuresaar, Saaremaa Maleva Staap, kõnetr. 1. KUULUTUSTE HIND: Kuulutuse küljel 3 s. mm. esimesel» 8s., teksti osas

Saaremaa Maleva TOIMETUS JA TALITUS Kuresaar, Saaremaa Maleva Staap, kõnetr. 1. KUULUTUSTE HIND: Kuulutuse küljel 3 s. mm. esimesel» 8s., teksti osas Saaremaa Maleva TOIMETUS JA TALITUS Kuresaar, Saaremaa Maleva Staap, kõnetr. 1. KUULUTUSTE IND: Kuulutuse küljel 3 s. mm. esimesel» 8s., teksti osas 10 s. Tea 8/9. (172/173.) 21. märtsil 1936. Ilmub kaks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M KERTTU 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 TEHNILINE PASS/KASVUHOONE KERTTU! Kasvuhoone KERTTU kokkupanekul ja kasutamisel tuleb rangelt

Rohkem

OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20

OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 20 OÜ Lemonsport Hummel spordivarustus Raplamaa JK õpilastele ja pereliikmetele Valik september 2016 -... Jalgpallikooli võistlus- ja treeningvarustus 2016/17 Jalgpallisärk 22.- 100% polüester Suurused 6/8,

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste

Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

DIPLOM Surju Põhikooli 7. klassi õpilane Birthe Lall saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil punktiga Pärnumaa 7. KLASSI arvestuses 1. koha A

DIPLOM Surju Põhikooli 7. klassi õpilane Birthe Lall saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil punktiga Pärnumaa 7. KLASSI arvestuses 1. koha A Surju Põhikooli 7. klassi õpilane Birthe Lall 10438 punktiga 1. koha Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 7.b klassi õpilane Arno-Kert Kaas 7313 punktiga 2. koha Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 7.b

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Tfijf"j Jt ia 6$<*;

Tfijfj Jt ia 6$<*; Tfijf"j Jt ia 6$

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem