MAJANDUSAASTA ARUANNE

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: registrikood: tänava/talu nimi, Vabaduse pst 176 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: telefon: faks: e-posti aadress: veebilehe aadress:

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Bilanss 12 Kasumiaruanne 13 Rahavoogude aruanne 14 Omakapitali muutuste aruanne 15 Raamatupidamise aastaaruande lisad 16 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2 Raha 19 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 20 Lisa 4 Varud 21 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 21 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 22 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 23 Lisa 8 Kapitalirent 23 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 24 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 24 Lisa 11 Eraldised 25 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 25 Lisa 13 Sihtfinantseerimine 26 Lisa 14 Aktsiakapital 26 Lisa 15 Müügitulu 27 Lisa 16 Muud äritulud 27 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 27 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 28 Lisa 19 Tööjõukulud 28 Lisa 20 Muud ärikulud 28 Lisa 21 Intressikulud 29 Lisa 22 Seotud osapooled 29 Aruande allkirjad 30 Vandeaudiitori aruanne 31 2

3 2019. aasta tegevusaruanne Üldine informatsioon (edaspidi Elron) põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine Eesti raudteedel. Elron on riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas. Elron tegevuse aluseks on lisaks õigusaktidele Eesti Vabariigi ja ettevõtte vahel aastal sõlmitud raudtee reisijateveo avaliku teenindamise otseleping aastal teenindas Elron reisijaid elektrirongidega kuuel liinil: - Tallinn-Aegviidu - Tallinn-Riisipere (alates Tallinn-Riisipere-Turba) - Tallinn-Paldiski - Tallinn-Kloogaranna - Tallinn-Keila - Tallinn-Pääsküla Diiselrongidega teenindati reisijaid kümnel liinil: - Tallinn-Viljandi - Tallinn-Türi - Tallinn-Rapla - Tallinn-Tartu - Tallinn-Narva - Tallinn-Rakvere - Tartu-Jõgeva - Tartu-Koidula-(Piusa) - Tartu-Valga - Tallinn-Pääsküla. Liinivõrgu kogupikkus on 795 km, millest elektrifitseeritud on 132 kilomeetrit. Reisijatevedu aastal tehti Elroni rongidega kokku ligi 8,3 miljonit sõitu, mis on 8% rohkem kui aastal. Sõitjate arvu kasvule aitasid kaasa: - sõiduaegade lühendamine kiiremaks muutusid Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Viljandi liinid; a lõpus lisandunud väljumised (Tallinna-Viljandi ekspressliini avamine, Tallinna-Tartu ekspressliini tihendamine ning täiendavad väljumised Tallinna ja Rapla vahel); - omavalitsuste pakutavate soodustuste laienemine (leping Saku vallaga, suuremad soodustused Saue valla elanikele); - üldine majandusaktiivsuse suurenemine ja sellega seonduv liikumisnõudluse kasv; - suhteliselt kõrgete kütusehindade püsimine; 3

4 - piletimasinate kasutuselevõtt; - taristu remonttööde kavandatust väiksem maht ja rongiliiklust vähem häiriv tööde iseloom aastal häirisid remonttööd liiklust planeeritust vähem. Tänu heale koostööle AS-ga Eesti Raudtee jäid suurimad remonditööd suvekuudele, mil nõudlus läänesuunal on kõige madalam. Siiski oli nende mõju tuntav ja seda eelkõige suure sõitjate arvuga Tallinna- Paldiski liinil aastal oli veel tunda ka maakonna bussiliinidel kehtestatud tasutud sõitude negatiivset mõju Elroni rongidega tehtud sõitude arvule aastal peaks see mõju taanduma. Reisijate arvu kasvu mõjutas positiivselt piletimasinate kasutuselevõtt rongides, millega tõhustati eelkõige Tallinna piires reisijate teenindamist. Piletimasinaid kasutab juba rohkem kui kolmandik reisijatest. Kõige populaarsemad liinid olid aastal Tallinn-Paldiski, Tallinn-Riisipere-Turba, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Aegviidu. Kõikidel nendel liinidel tehti üle miljoni reisi. Sõitjate arv kasvas enim Tallinna-Keila liinil (62% kasv) ning Tallinna-Rapla liinil (43% kasv). Kasvava nõudluse rahuldamiseks lisati aasta lõpus Narva suunale täiendav ekspressväljumine, samuti tihendati Tallinna linnalähiliiklust päevasel ajal. Reisijate arv raudteel Teenuse kvaliteet aastal toimusid igas kvartalis teenindusauditid. Teenindusauditite tulemus on otseselt ja personaalselt seotud iga klienditeenindaja motivatsioonisüsteemiga. Uuringu põhiliseks eesmärgiks on hinnata rongi klienditeenindajate teeninduse kvaliteedi taset, vastavust teeninduse hea tava reeglitele ning ettevõtte teenindusjuhendile. Uuringu käigus hinnatakse klienditeenindajate teenindus- ja müügioskusi igapäevastes teenindusolukordades mystery 4

5 shopping meetodil aasta teenindusauditi koondtulemus (98,1%) on võrreldes aastaga (98,5%) 0,4% langenud, jäädes siiski soovitud eesmärgi tasemele. Rongi klienditeenindajate teenindusauditite tulemused ( ): Liikluskorraldus aastal teenindas Elron reisijaid 17 elektrirongi ja 20 diiselrongiga aastal Kulna raudteeülesõidul toimunud avariis kannatada saanud elektrirong EMU 1309 oli kuni aasta lõpuni Valgevenes remondis ning naaseb liinile aastal. Kokku teenindati aastal elektrirongidega rong-km ja diiselrongidega rong-km. Bussidega asendati nendest vastavalt rong-km ja rong-km. Elroni sõiduplaani keskmine täitmine oli aastal kõikide liinide lõikes 99,05%. Elroni poolt põhjustatud hilinemised moodustavad kogu hilinemiste arvust 27%. Suurem osa hilinemisest (73%) on põhjustatud infrastruktuuri riketest või muudest Elroni kontrolli alt väljas olevatest olukordadest. Liiklushäirete põhjused ja nende osakaalud Elroni poolt põhjustatud hilinemised (korda) Infrastruktuuriettevõtete poolt põhjustatud hilinemised (korda) Muud põhjused (aknad, avariid, jne) (korda) Hilinemised min 39 Hilinemised min 67 Hilinemised min 19 Hilinemised >30 min 23 Hilinemised >30 min 39 Hilinemised >30 min 42 Rongide ärajäämised 9 Rongide ärajäämised 25 Rongide ärajäämised 6 5

6 Elroni juurde loodud koolituskeskusel on alates tegevusluba vedurijuhi koolituse läbiviimiseks. Vedurijuhi väljaõpet on korraldatud kahel korral, ja aastal. Kolmandasse, seni suurimasse koolitusgruppi, värvati aastal 11 õpilast, kes alustavad õppimist aastal. Lisaks vedurijuhtide väljaõppele korraldatakse perioodiliselt rongijuhtide sertifikaadi väljaõpet ning sertifikaadi- ja veeremipõhist täiendusõpet. Rongide hooldus ja remont Ronge hooldavad koolitatud tehnikud Elroni Pääsküla depoos vastavalt rongitootja Stadler hooldusgraafikutele aastal tehti 609 juhendipõhist hooldust: - hooldus P1 418 korral - hooldus P2 96 korral - hooldus P3 48 korral - hooldus P4 47 korral Lisaks korralistele hooldustele tehakse rongidele ka suuremaid remonditöid ning moderniseerimisi aastal alustati rongide pöördvankrite ja rattapaaride reduktorite miljonikilomeetri kapitaalremontidega. Remonditi 53 vankrit, nendest 20 mootor- ja 33 haakevankrid. Remonditud reduktorite arv on 24. Remonte teeb vastavalt hankelepingule Soome ettevõte VR Fleetcare. Teiseks suuremaks remontide grupiks on plaanilised elektriliste veomootorite 1-mln km remondid aastal remontis ABB Eesti AS 42 elektrimootorit aastal investeeris Elron rongide agregaatidesse ja teistesse seadmetesse 1,8 mln eurot. Kuna rongide läbisõit läheneb ühele miljonile kilomeetrile, suureneb agregaatide remondi maht ning remondirühma töötajate arv on seetõttu kasvanud. Lisaks plaanilistele hooldustele ja remontidele esineb rongidel erakorralisi rikkeid, mida kõrvaldavad operatiivselt vahetustes töötavad avariitehnikud. Elroni rongide keskmine tehniline töökindlus püsib kõrgel tasemel: - Elektrirongidel 99,95% - Diiselrongidel 99,86% 6

7 Rongide tehniline töökindlus Riski- ja ohutusjuhtimine aastal viidi läbi ettevõtte-üleste riskide hindamine. Riske hinnati nende mõju ja avaldumise tõenäosuse järgi. Elroni suurimaks tegevusriskiks on rongide nappus, mis takistab kasvava arvu reisijate teenindamist ning ohustab teeninduskvaliteeti. Riski maandamiseks saadi aastal valitsuselt luba kuue täiendava rongi soetamiseks aastal võimalusega lisarahastuse leidmise korral soetada veel täiendavalt 10 rongi. Olulise mõjuga riskidena kerkisid esile veel rongide varuosade tarneraskused, tõrked piletimüügikeskkonnas ja võimalikud raudteeõnnetused. Vajalike varuosade tagamiseks töötati välja laovarude jälgimise süsteem ja piletimüügisüsteemi töökindluse parendamiseks uuendati süsteemi pakkujaga (AS Ridango) lepingu osa, mis käsitles teenuse toimepidevust. Raudteeohutuse tagamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kinnitanud ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi. Ohutusjuhtimise süsteemi ohutuspoliitika tagamiseks ja eesmärkide saavutamiseks rakendatakse protsessipõhist töökorraldust. Ohutusjuhtimise süsteemi toimeprotsesse on kokku 14, millega on kaetud ettevõtte kogu toimeala. Ohutuseesmärkide saavutamist jälgitakse nädala-, kuu- ja kvartali vaates ning aasta tulemused on kajastatud ohutusjuhtimise süsteemi aastakokkuvõttes. Saadud info põhjal muudetakse ja täiendatakse tegevusahelaid, tagatakse töötajate vajalik pädevus, suheldakse tarnijate ja partneritega ning parendatakse seeläbi ettevõtte protsesside toimimist. Ohutusjuhtimise süsteemi toimimist on hinnatud ohutuskoosolekutel 10 korral. Operatiivtasandi toimimist ja puhkeruumide seisukorda lõppjaamades hinnati 8 korral. Ohutusnormide rikkumist ei tuvastatud ühelgi juhul. Ohutusjuhtimise süsteemi 7

8 rakendamise ja toimimise riiklikku järelevalvet teostab Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. 20. mail 2019 toimunud riikliku järelevalve käigus rikkumisi ei tuvastatud, küll aga tehti parendusettepanekuid töötajate teavitamise ja kaasamise osas. Töötajate kaasamise üheks vormiks on ohutusintervjuud, mille käigus hindab töötaja ohutusjuhtimise süsteemi toimimist tegutsemise tasandil ja teeb parendusettepanekuid. Vestluste tulemusel täidetakse personaalsed ohutuskaardid, milles töötajad hindavad oma panusest ohutuskultuuri tõstmisesse ettevõtte siseselt ja ka väljaspool aasta olulisima teema - ohutuskultuuri tagamiseks ja edendamiseks toimusid raudteeettevõtjate koostööprojektid: - suurõppus Kopli raud algataja ja korraldaja AS Eesti Raudtee; - meediaprojekt Raudteeohutusest ja nappidest pääsemistest algataja ja korraldaja Elron. Loodi uus töövorm Rongijuhi pooltund kohtumised õpilastega, millega viidi ohutuskultuuri ja raudteeohutuse teemad üldhariduskoolidesse. Samuti toimusid Elroni eestvedamisel kord kvartalis ohutusüldkoosolekud, kus hinnatakse koos raudteeinfrastruktuuri ettevõtetega raudteeohutuseesmärkide täitmist ettevõttete koostoimealas. Lisaks toimuvad ühised raudteehoiutööde ohutusauditid, kus hinnatakse ohutusnormide täitmist raudtee remondi- ja hooldusalas. Laiendatud ohutusüldkoosolekud toimusid 2 korda aastas, kus osalesid infrastruktuuri ettevõtted, Maanteeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad. Nimetatud koostöövorm annab võimaluse hinnata kõikide ohutust mõjutavate tegurite toimimist operatiivtasandil ja arutada koostoimeala reguleerivate kordade mõjusust ning esitada parendusettepanekuid. Ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemi ohutuspoliitika ja ohutuseesmärkide täiendamise ning muutmise vajadust hindab juhtkond vähemalt üks kord aastas. Majandustulemused Elroni majandusaasta äritulud olid kokku 46,36 mln eurot, kasvades võrreldes aastaga 2,4%. Piletimüügitulu oli kogutuludest ligi 18,6 mln eurot, kasvades võrreldes aastaga 17%. Piletitulu kasv tulenes reisijate arvu kasvust ja augustis toimunud piletihindade tõusust (keskmiselt 5%). Keskmine sõidu hind kasvas 8%, millele aitas lisaks hinnatõusule kaasa sõitude arvu kasv suuremate keskuste vahel (kus sõidu pikkus ja pileti hind on kõrgemad) ning perioodipiletite ning õpilaste ja eakate soodustusega sõitjate osakaalu mõningane vähenemine. 8

9 Piletitulu Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 21,2 mln eurot, vähenedes võrreldes aastaga 4,1%. Diiselrongide liisingumaksete katmiseks eraldas riik lisaks graafikujärgsele tasumisele (ca 10 mln eurot) aastal täiendavalt 5 mln eurot ja aastal täiendavalt 8 mln eurot. Riigipoolne finantseerimine Toetus (mln eurot) Reisijateveoks 21,2 22,1 Uue veeremi soetamiseks 17,5 15,6 Ettevõtte ärikulud olid aastal 46,4 mln, mis oli 3,6% rohkem kui aastal. Suurimad kuluartiklid: - raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 19,9 miljonit eurot (43% ärikuludest); - tööjõukulud 8,4 mln eurot (18,1% ärikuludest); - energia ja kütus 7,1 mln eurot (15,3% ärikuludest); - põhivara kulum ja allahindlus 5,6 mln eurot (12,0% ärikuludest). 9

10 Arvnäitajad (euro) Äritulud EBITDA Ärikasum/-kahjum Puhaskasum/-kahjum EBITDA marginaal 12,0% 13,5% 21,1% Ärirentaablus 0,0% 1,2% 6,0% Puhasrentaablus -11,2% -11,5% -10,5% Omakapitali suhtarv 68,6% 65,7% 65,7% Vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile on riigi äriühingud kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid, mille kohaselt kandis Elron aastal soetatud rongide kogumaksumuse koheselt tulusse (kasumisse). Nüüd kasum aasta-aastalt väheneb vastavalt sihtfinantseerimisega seotud põhivara amortiseerumisele. Ehk lihtsustatult öeldes Elroni kasumiaruanne näitab uue aruande järgi nn kahjumit seni, kuni rongid on amortiseerunud, kuid see ei peegelda tegelikku majanduslikku seisu. Töötajad Elronis töötas aastal keskmiselt 336 töötajat, sh 2 juhatuse liiget (2018. aastal 322 töötajat). Tööõnnetuste arv on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 50%, tööõnnetusi registreeriti 4 (2018. aastal 8). Lisaks rongijuhtide sertifikaadiõppele oli aastal rõhk töötajate arvutioskuste arendamisel ning teadlikkuse suurendamisel (sh infoturbe koolitused), tehnikud osalesid perioodiliselt rongi hoolduse ja remondi tehnoloogia koolitustel, eesti keele kursusi korraldati A2 ja B1 taseme saavutamiseks ning juhtide oskuste suurendamiseks toimusid juhtimisalased koolitused väljavaade Elron prognoosib aastal jätkuvat rongireisijate arvu kasvu. Kasvu protsent on tõenäoliselt väiksem kui 2018 vs 2019, kuna oodata on suuremaid remonditöid mitmetel liinidel. 10

11 Hea ühingujuhtimise tava kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile, keda aktsionäriõiguste teostamisel esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aasta 3. mail toimunud üldkoosoleku otsustega on võimalik tutvuda kodulehel. Tulenevalt riigivaraseadusest ja ettevõtte põhikirja nõuetest esitab ettevõte ainuaktsionärile ja Rahandusministeeriumile eelnevalt nõukogu koosoleku päevakorra ja pärast koosolekut koosoleku allkirjastatud protokolli või otsuse, kui otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata aastal nõukogu liikmete nimekirjas muudatusi ei toimunud aastal toimus 6 nõukogu koosolekut. Perioodil a oli ühingu juhatus üheliikmeline ja juhatuse esimehe kohuseid täitis juhatuse liige Riho Seppar. Ettevõtte nõukogu otsusega nimetati alates a ettevõtte juhatuse esimeheks Merike Saks. Ettevõtte juhatus on kaheliikmeline. Juhatuse liikmed lähtuvad oma tegevuses ettevõtte huvidest, tagades selle teostamise käigus õigusaktide, sisemiste juhendite ja eeskirjade ning püstitatud kvaliteedija ohutusnõuete täitmise. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Saks Juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Riho Seppar Juhatuse liige 11

12 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevarad Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Kokku käibevarad Põhivarad Nõuded ja ettemaksed Materiaalsed põhivarad Immateriaalsed põhivarad Kokku põhivarad Kokku varad Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed Eraldised Kokku lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed Kokku pikaajalised kohustised Kokku kohustised Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku omakapital Kokku kohustised ja omakapital

13 Kasumiaruanne Lisa nr Müügitulu Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivarade kulum ja väärtuse langus ,7 Muud ärikulud Kokku ärikasum (-kahjum) Intressitulud Intressikulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Aruandeaasta kasum (kahjum) Sealhulgas: Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise netomeetodi korral

14 Rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus ,7 Muud korrigeerimised Kokku korrigeerimised Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Makstud intressid Laekumised sihtfinantseerimisest Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel Laekunud intressid Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Laekumised sihtfinantseerimisest Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 0 Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

15 Omakapitali muutuste aruanne Kokku Aktsiakapital nimiväärtuses Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Korrigeeritud saldo Aruandeaasta kasum (kahjum) Muud muutused omakapitalis

16 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid., kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. tehingupartnerikood (alates ) on Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi aastal on muudetud rahavoogude aruande esitusviis. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingud on arvestatud tehingupäeva Euroopa Keskpanga kursiga. Nõuded ja ettemaksed Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad summad. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühija pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Varud Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks ja on bilansis kajastatud soetusmaksumuses. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates eurot ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest. Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna. Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt remont R5 - kolm aastat, R6 kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel komponentarvestus. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas. Vara väärtuse vähenemine. Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad 16

17 varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia. Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned Rajatised 5-20 Veerem 3-35 Masinad ja seadmed 5-10 Muu põhivara 5 Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldised Ettevõte kajastab bilansis eraldise juhul, kui ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenev kohustus, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks (mille tõenäosus on alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata), avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. (Lisa 14) Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimiseks saadud summa kantakse kohe tulusse, kui tingimuslikke kohustusi ei kaasne või need on täidetud. Sihtfinantseerimisega soetatud vara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Tegevuskulude sihtfinantseerimist, mis saadakse aruandeperioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Kohustuslik reservkapital 17

18 Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid. Tulud Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav. Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis. Puhkusetasude reserv Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustuse tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustusena töövõtjate ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. Maksustamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 20%; tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 20/80 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid ja kohustusi. Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga mille määr 2018 a. oli 20/80 väljamaksetelt a. regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva äriühingu tulumaksumäär on 14/86. Madalam maksumäär rakendub 1/ aastal väljamakstud dividendide suurusele summale, ülejäänud jaotamata kasumi tulumaksuga maksustamise määr on 20/80. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning kohustusena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis tekiks, kui kogu vaba omakapital makstaks välja dividendidena, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Seotud osapooled Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades). käsitleb seotud osapooltena: tegev- ja kõrgemat juhtkonda, eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid. Aruandekuupäevajärgsed sündmused. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest.) Rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused. 18

19 Lisa 2 Raha Kassa Pangakontod Kokku raha

20 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Intressinõuded Viitlaekumised Ettemaksed Tulevaste perioodide kulud Muud makstud ettemaksed Saamata pv sihtfinantseerimine Saamata tegevuskulude sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Intressinõuded Viitlaekumised Ettemaksed Tulevaste perioodide kulud Muud makstud ettemaksed Saamata pv sihtfinantseerimine Saamata tegevuskulude sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja ettemaksed

21 Lisa 4 Varud Tooraine ja materjal Varuosad Piletikandjad Ettemaksed varude eest Ettemaksed tarnijatele Kokku varud aastal varusid all ei hinnatud ega maha ei kantud (sama 2018.a). Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks Üksikisiku tulumaks Erisoodustuse tulumaks Sotsiaalmaks Kohustuslik kogumispension Töötuskindlustusmaksed Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad Ettemaksed lisa 3, maksuvõlad lisa 9. 21

22 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad Kokku Maa Ehitised Masinad ja Transpordivahendid seadmed Muud masinad ja seadmed Muud materiaalsed põhivarad Lõpetamata projektid Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Ümberliigitamised Ümberliigitamised lõpetamata projektidest Muud muutused Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Ümberliigitamised Ümberliigitamised lõpetamata projektidest Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

23 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad Kokku Arvutitarkvara Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lisa 8 Kapitalirent Aruandekohustuslane kui rentnik Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta nr Veerem ,75 EUR Kapitalirendikohustised kokku Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta nr Veerem ,75 eur Kapitalirendikohustised kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 23

24 Masinad ja seadmed Kokku Lisa 9 Võlad ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Saadud ettemaksed Tulevaste perioodide tulud Kapitalirendi võlg Kokku võlad ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Saadud ettemaksed Tulevaste perioodide tulud Kapitalirendi võlg Kokku võlad ja ettemaksed Lisa 10 Võlad töövõtjatele Töötasude kohustis Puhkusetasude kohustis Kokku võlad töövõtjatele

25 Lisa 11 Eraldised Moodustamine/korrigeerimine Kasutamine Intressiarvestus Lisa nr Erakorralise remondi fondi eraldis Töösuhtejärgne eraldis Kokku eraldised Sealhulgas: Lühiajalised Muud eraldised Moodustamine/korrigeerimine Kasutamine Intressiarvestus Lisa nr Erakorralise remondi fondi eraldis Töösuhtejärgne eraldis Kokku eraldised Sealhulgas: Lühiajalised Muud eraldised aastal sai rongi nr 2320 üks diiselmootor QSK23 ESN: tõsiseid vigastusi, mille tekkepõhjus oli ebaselge. Rikke tõttu purunes nukkvõlli ajami osa, mille põhjustas hammasratasülekande parasiithammasratta poltide purunemine. Eesti Liinirongid AS oli seisukohal, et nimetatud rike ei saa olla põhjustatud ebapiisavast hooldusest, või muust Eesti Liinirongid AS töötajate tegevusest/tegevusetusest, kuna purunenud sõlmele ligipääs hoolduspersonalil puudub. Seisuga moodustati erakorraline kulueraldis summas eurot diiselmootorite remondikulude katteks, kuna Kindlustusfirma Zurich Insurance keeldus ehituveast tingitud kahju korvamisest leides, et kahju peab hüvitama mootorite valmistaja Stadler AG ei nõustu kulu enda kanda võtma, kuna rongide garantiiaeg on läbi. Seisuga on kõik mootorid remonditud. ei ole saanud ühtegi nõuet diiselmootorite remondi hüvitamise kohta. Eeltoodust lähtudes hindas juhatus reaalsete kulude tekkimise ebatõenäoliseks. Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt Kokku tingimuslikud kohustised

26 Lisa 13 Sihtfinantseerimine Varad soetusmaksumuses Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Laekunud Tagasi Kajastatud kasumiaruandes Kajastatud varade soetusmaksumuses makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Laekunud Tagasi Kajastatud kasumiaruandes Kajastatud varade soetusmaksumuses makstud Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine Lisa 14 Aktsiakapital Aktsiakapital Aktsiate arv (tk) Aktsiate nimiväärtus

27 Lisa 15 Müügitulu Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku Kokku müügitulu Müügitulu tegevusalade lõikes reisijatevedu Kokku müügitulu Lisa 16 Muud äritulud Tulu sihtfinantseerimisest Trahvid, viivised ja hüvitised Rendi- ja üüritulu Vanametalli müük Muud Kokku muud äritulud "Tulu sihtfinantseerimisest" on kapitalirendimakse vara osa (2019.a , 2018.a-l , tuluna omakapitali koosseisus vara saamise hetkest) võrra väiksem, kui "saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks" lisas 13. Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused Tooraine ja materjal Varude allahindlus ja mahakandmine Energia Elektrienergia Soojusenergia Kütus Taristu kasutustasud Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused

28 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud Üür ja rent Mitmesugused bürookulud Lähetuskulud Koolituskulud Riiklikud ja kohalikud maksud Turunduskulud Infotehnoloogia ja sideteenused Kinnisvara hooldus Personali- ja juriidilised teenused Töötajatega seotud kulud Transporditeenused Väheväärtuslik vara Kindlustus Seadmete hooldus Muud Kokku mitmesugused tegevuskulud Lisa 19 Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja 3 3 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8 Lisa 20 Muud ärikulud Lisa nr Liikme- ja ametiühingumaksud Eraldised Muud Kokku muud ärikulud

29 Muudest ärikuludest moodustavad kapitalirendiga seotud kulud. Lisa 21 Intressikulud Intressikulu kapitalirendilt Muud intressikulud Kokku intressikulud Lisa 22 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Kohustised Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu