TARTU ÜLIKOOL. Õigusteaduskond Tallinnas. Eraõiguse instituut. Magnus Lomp

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TARTU ÜLIKOOL. Õigusteaduskond Tallinnas. Eraõiguse instituut. Magnus Lomp"

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Tallinnas Eraõiguse instituut Magnus Lomp PANDIKIRJA FINANTSINSTRUMENDI REGULATSIOON EUROOPA LIIDU ÕIGUSE ÜHETAOLISE KOHALDAMISE VALGUSES Magistritöö Juhendaja dr. iur. Kadri Siibak Kaasjuhendaja dr. iur. Piia Kalamees Tallinn 2015

2 SISUKORD SISSEJUHATUS SEADUSLIKU PANDIKIRJA OLEMUS Pandikirja definitsioon ja olemus Struktuuriliste pandikirjade erinevus Väärtpaberistamise erinevus pandikirjast SEADUSLIKU PANDIKIRJA OLULISED OMADUSED Seaduslike pandikirjade emitent Pandikirja tagatisvara ja likviidsuspuhvri nõuded Pandikirjaportfelli kohustusliku ületagamise nõuded Pandikirjade võlausaldajate kahetasandiline kaitse ja tagatisvarade eraldamine PANDIKIRJA VÕLAUSALDAJATE KAITSE MEHHANISMID Pandikirja instrumendile omased riskid Pandikirja emitendi monitooring ja avalik järelevalve Pandikirja võlausaldajate kaitsemehhanismide rakendumine EUROOPA LIIDU ÕIGUSE PANDIKIRJA REGULATSIOONIDE ÜHETAOLINE KOHALDAMINE EESTI KREDIIDIASUTUSTES Hüpoteegi õiguskindluse nõuded Euroopa Liidu õiguse kontekstis Euroopa Liidu õiguse pandikirja sätete ühetaoline kohaldamine Eesti krediidiasutuste poolt KOKKUVÕTE COVERED BOND REGULATIONS IN THE CONTEXT OF UNIFORM APPLICATION OF EUROPEAN LAW KASUTATUD KIRJANDUS KASUTATUD NORMATIIVMATERJAL KASUTATUD KOHTUPRAKTIKA MUUD KASUTATUD MATERJALID

3 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailma arenenud riikide pangandusturul on likviidse kapitali kaasamine saanud krediidiasutuste jaoks üheks võtmeküsimuseks, mis määratleb krediidiasutuse suutlikkuse äärmiselt konkureerival turul areneda ja pakkuda klientidele parimatel tingimustel pangandusteenuseid. Euroopas on üheks selliseks krediidiasutuste likviidse kapitali kaasamise meetmeks pangandustegevuses olnud pandikirjana (covered bond) tuntud finantsinstrument. Panganduse ajaloos on pandikirjad olnud pangandustegevuses viimase kahesaja aasta jooksul ühed kõige olulisemad siseriikliku kinnisvaraturu finantseerimise ja likviidse vara kaasamise vahenditest. Tänasel päeval on väljastatud pandikirjadest saanud globaalsetes mõõtmetes ja riigipiirideülene pankade tegevuse finantseerimise meede, mis toetab olulisel määral pankade regionaalset majanduslikku stabiilsust. Pandikirju peetakse üheks kõige turvalisemaks ja likviidsemaks finantsinstrumendiks ning seda eelkõige pandikirja seaduslikust raamistikust tulenevatele võlausaldajaid ulatuslikult kaitsvate täiendavate garantiide tõttu. Pandikirjade kõrge usaldusväärsus on tingitud eelkõige pandikirja emiteerija kohustusest teostada pandikirja osaku omanikule investeeringu põhiosa väljamakse pandikirja väljastava krediidiasutuse pankroti korral. Pankroti korral aga tagab osaku omaniku nõuet likviidsuspuhvris asuv tagatisvara. Samal põhjusel on valdav enamus Euroopa ja ka maailma suurriikidest võtnud vastu pandikirjade regulatsioonid, mille alusel on krediidiasutustel võimalik emiteerida pandikirju ja pakkuda pandikirjade investoritele siseriiklikust õigusest tulenevat regulatiivset kaitset aastal alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel on kogu maailmas väga intensiivselt ja suuremahuliselt hakatud pangandusõiguse valdkonda reguleerima. Eelnimetatud regulatsioonidest tulenevaid põhimõtteid tuntakse usaldusnormatiividena. Krediidiasutusi ulatuslikult piiravad uued usaldusnormatiivid on G-20 juhtide 25. septembril aastal kohtumisel kokkulepitud seisukohtade tulemused pangandussektori reguleerimiseks. Euroopa Liidu kontekstis on tänu kapitali vaba liikumise põhimõttele pangandusturg muutunud viimase kümnendi jooksul oluliselt väiksemaks ning pangateenuste tarbimine on ületanud traditsioonilised siseriikliku jurisdiktsiooni piirid. Sellest lähtuvalt on Euroopa Liit näinud vajadust alustada siseturu stabiilsust ja krediidiasutuste usaldusväärsust tagavate usaldusnormatiivide ühtlustamisega ning seda ka pandikirjade regulatsioonide osas. 3

4 Uute regulatsioonide tõttu on krediidiasutuse jaoks tagatud finantseerimine odavam, kui tagamata finantseerimine ning see võimaldades tervikuna alandada kogukapitali kaasamise kulukust. Nagu selgus aastal Peter N. Posch, Johannes Lubbers, Joachim Erhardt poolt korraldatud analüüsi tulemustest, on Euroopa pangandusturul kõige efektiivsem meede soodsa kapitali kaasamiseks ja krediidiasutuse kapitali kulukuse määra alandamiseks just pandikirjade emiteerimine. 1 Krediidiasutused on ka enne uute ja rangemate usaldusnormatiivide kehtestamist kasutanud pandikirju soodsa kapitali kaasamiseks, sest krediidiasutused peavad pandikirjadelt tasuma madalamat intressi, kui tagamata kohustuste eest, mida reeglina finantseeritakse laenudest. Kuna Eesti Vabariik kuulub samuti Euroopa Liitu on ka siinsed krediidiasutused kohustatud panganduse siseturgu reguleerivatest õigusaktidest lähtuma. Käesoleva magistritöö teema olulisus tuleneb üldisemalt Euroopa Liidu õiguse rakendumisest Eesti siseriiklikus õiguses ning seeläbi Euroopa Liidu õiguse õigussubjektidele võrdsete õiguslike võimaluste garanteerimise vajalikkusest. Eesti siseriiklik õiguskord ei tunne pandikirja finantsinstrumentide emiteerimiseks vajaliku regulatsiooni, siis on autori hinnangul esmalt tarvis välja selgitada pandikirja finantsinstrumendi olemus, olulised omadused ning võlausaldajate kaitse meetmed. Teisest küljest on antud teema käsitlemiseks vajalik vaadata Euroopa Liidu tasandil pangandusturu regulatsioonide kohaldatavust ja usaldusnormatiivide täidetavust Eesti krediidiasutuste suhtes olukorras, kus pandikirjade emiteerimiseks vajalik regulatsioon puudub. Käesoleva teema arendus on väga uudne, kuna varasemalt enne aastat ei ole Euroopa Liidu õiguses panganduse usaldusnormatiive ning ühtseid kapitalinõudeid määrusega kehtestatud. Pandikirja finantsinstrument on krediidiasutuste jaoks üks kapitali kaasamise vahenditest, mis võimaldab finantseerida kohaliku kinnisvaraturgu. Pandikirjade väljastamiseks vajaliku regulatsiooni puudumine omab lisaks õiguslikele probleemidele ka vahetut majanduslikku mõju, mis pärsib Eesti krediidiasutuste kohalikku konkurentsivõimet. Eelnimetatud probleem on autori hinnangul oma majandusliku mõju tõttu jätnud Eesti krediidiasutused halvemasse positsiooni võrreldes naaberriikide krediidiasutustega. 1 P.N. Posch, J. Lubbers ja J. Erhardt. Bail-In and Asset Encumbrance: Implications for Banks Asset Liability Management. Dortmund, lk 18. (Kättesaadav arvutivõrgust: or ) 4

5 Pandikirja emiteerimiseks vajaliku regulatsiooni ei ole Eestis vastu võetud, kuigi lähiajaloos on selleks tehtud vähemalt üks algatus. 2 Pandikirja regulatsiooni eelnõu välja töötamine on olnud Eesti Pangaliidu poolt püstitatud eesmärgiks juba aastast 3 ning sellest lähtuvalt on tegemist väga aktuaalse teemaga nii siseriikliku kui ka Euroopa Liidu pangandusturu regulatsioonide ühtse käsitlemise valguses. Eeltoodust lähtuvalt on antud uurimustöö hüpoteesideks: 1. Pandikiri on olemuslikult kõrge usaldusväärsusega finantsinstrument, mis tagab emitendi võlausaldajate investeeringute ulatusliku kaitse ning maandab võlausaldajate kahju kandmise riske. 2. Pandikirja emiteerimiseks vajaliku regulatsiooni puudumine piirab Eesti krediidiasutuste suhtes Euroopa Liidu õiguse ühtset kohaldamist ning usaldusnormatiivide ühetaolist rakendamist. Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida pandikirja Euroopa Liidu õigusest tulenevaid regulatsioone ja analüüsida sarnaste efektiivselt toimivate pandikirja turgudega riikide näitel pandikirja finantsinstrumendi olemust ja investoritele pakutavat kaitset. Selleks on töö autor valinud Belgia, kui kõige uuema tervikliku pandikirja regulatsiooni Euroopas ja Saksamaa pandikirja regulatsiooni, kui kõige vanema ja suurema turu mõjuga pandikirja regulatsiooni Euroopas, et näitlikustada pandikirja olulisemaid omadusi ning võlausaldajate kaitsmiseks loodud mehhanisme. 4 Lisaks pandikirjade olemuse selgitamisele püütakse välja selgitada Eesti krediidiasutustele kohalduvate Euroopa Liidu õigusaktide mõju pandikirja emiteerimiseks vajaliku regulatsiooni puudumise perspektiivist ühtse liidu kontekstis. Käesolev uurimus koondab erinevatest allikatest õiguspraktika, õigusaktid ja õiguskirjandus saadud teavet, mis annab teema kohta edasi teoreetilise käsitluse ja koondab sellest selgitatud ülevaate. Uurimismeetodina on kasutatud analüüsivat ja võrdlevat meetodit. Uurimustöö struktuurilt analüüsitakse esmalt pandikirjade regulatsioonidest tulenevaid loomupäraseid omadusi, sealhulgas pandikirjade definitsiooni ja erinevusi teiste pandikirjale sarnaste finantsinstrumentide vahel. Teises peatükis analüüsitakse pandikirja regulatsiooni 2 Rahandusminister Siim Kallase kõne Väärtpaberituru seaduse eelnõu nr 638 SE arutlemisel, Riigikogu istungistenogramm, (Kättesaadav arvutivõrgust: ) 3 Eesti Pangaliidu eesmärgid aastast (Kättesaadav arvutivõrgust: ) 4 R. Grossmann. Overview of Covered bonds. Covered Bond Fact Book Brüssel lk 105 (Arvutivõrgust kättesaadav: ) 5

6 olemust ja pandikirja kõige olulisemaid omadusi. Kolmandas peatükis käsitletakse pandikirjale omaseid riske, võlausaldajate kaitseks järelevalvelisi meetmeid ning nende mõju võlausaldajate nõuete kaitsmisele. Neljandas peatükis selgitab autor uute Euroopa Liidu õigusest tulenevate usaldusnormatiivide ja teiste pandikirja mõjutavate õigusaktide olemust ja mõju Eesti krediidiasutusele, mis kaasneb pandikirjade emiteerimisega, kuid mida Eesti krediidiasutustel rakendada ei ole võimalik. Käesoleval teemal ega ka pandikirjadest ei ole varasemalt Eestis bakalaureuse- või magistritöid kirjutatud. 6

7 1. SEADUSLIKU PANDIKIRJA OLEMUS 1.1. Pandikirja definitsioon ja olemus Pandikiri on olnud paljudes Euroopa riikides väga efektiivse pangandustegevuse finantseerimise meetmena kasutusel juba üle 200 aasta. Peamiselt finantseeritakse pandikirjadega suuresti siseriikliku kinnisvaraturgu läbi soodsamate eluasemehüpoteeklaenu intresside, mis on krediidiasutuste jaoks väga konkureeriva laenuturu puhul selge eelis. Krediidiasutuse poolt pandikirjade emiteerimine on alternatiivne kapitali kaasamise meede klassikalistele hoiuste kaasamisele. 5 Sellest hoolimata on Euroopas endiselt mitmeid riike, kellel puudub või kes alles alustavad siseriikliku pandikirja finantsinstrumendi emiteerimiseks vajaliku regulatsiooni välja töötamisega. Pandikirja emiteerimine on reguleeritud Euroopas kokku 32 riigis, kellest 27 on muuhulgas Euroopa Liidu liikmed. Väljas pool Euroopat kohtab finantsturgudel pandikirja instrumente aga pigem tugevate kapitaliturgudega riikide seadusandluses näiteks Austraalias, Kanadas, Jaapanis ja Ameerika Ühendiriikides. 6 Ajalooliselt kasvas pandikirja instrument välja põllumajandusest ning järk-järgult arenes sellest instrumendist era- ja ärikinnisvara, laevade, lennukite ja avaliku sektori laenude finantseerimise meede, mis kõik kätkevad endast kõrget ja pikaajalist kvaliteeti. Tänasel päeval on pandikirjadest saanud kõige võimsam ja suurim eluasemelaenude finantseerimise vahend Euroopas. 7 Hoolimata asjaolust, et Euroopa riikide puhul erinevad nii nende riikide kultuurilised ja majanduslikud põhiprintsiibid kui ka seadusandlus ja õiguskord, on pandikirjade regulatsioonides mitmeid sarnasusi. Euroopa riikide lõikes varieeruvad oluliselt järgmised aspektid: omanike ja üüripindade kasutussuhted ja riiklikud osakaalud, väljastavate laenude intressimäärad ja struktuurid fikseeritud või dünaamilised laenude tagasimakse tingimused ja kinnisasjade täitemenetluse protseduurid. 8 Kõik need asjaolud mõjutavad seda, milline on 5 Krediidiasutuste seadus 4 lg 1 - RT I, , 41 6 Stöcker. O. Covered bond models in Europe: fundamentals on legal structures, HOUSING FINANCE INTERNATIONAL lk 32 (Kättesaadav arvutivõrgust: ker_%20hfi_%20winter_% pdf?openelement ) 7 Ibid. lk 32 8 Ibid.

8 riigi krediidiasutuste perspektiivis otstarbekas regulatsioon pandikirjade emiteerimiseks ning haldamiseks sobilik struktuur. Euroopas puuduvad täiesti ühtsete omadustega siseriiklikud pandikirja regulatsioonid ning samamoodi erinevad üksteisest riigiti pandikirja instrumendi struktuurid, kuid Euroopa Liidu regulatsioonidega on asutud intensiivselt pandikirja olemust reguleerima. Oma olemuselt on pandikiri struktureeritud finantseerimise vahend sarnaselt tagatud väärtpaberitele ja tagatud võlakirjadele. Tegemist on pikaajalise võlakirjaga, mida tagab iseseisva rahavooga tagatisvaradest koosnev pandikirjaportfell (likviidsuspuhver 9 ). Võlausaldajate intressimakseid teostatakse seejuures emitendi enda rahavoogude, mitte portfelli rahavoogude arvelt. Nagu ka sissejuhatuses mainitud, siis Mandri-Euroopas on pandikirja finantsinstrumendid olnud kasutusel erinevates riikides, näiteks Saksamaal ja Taanis, juba mitusada aastat. 10 Sellest asjaolust hoolimata ei ole senini pandikirjade kohta kujunenud ühtset ja ülemaailmset definitsiooni. Siseriiklikult on erijurisdiktsioonid defineerinud pandikirju, kuid globaalselt aktsepteeritud ühtset sisu pole senini suudetud pandikirja instrumendile anda. Pigem on erinevate institutsioonide käsitluses lähtutud pandikirjade ühtsetest karakteristikutest, mis on saanud antud finantsinstrumendile riiklike regulatsioonide põhjal omaseks. Ühtse definitsiooni puudumist on kinnitanud ka Euroopa Keskpank, kes on samas välja pakkunud endapoolse definitsiooni pandikirjale, kui dualistliku regressiõigusega väärtpaber, mis on emiteeritud krediidiasutuse poolt ning mille eelistatud nõuete täidetavust tagab eraldiseisev ja tagatisvaradest koosnev likviidsuspuhver. 11 Siseriiklike regulatsioonide paljususe tõttu moodustasid aastal Euroopa Hüpoteegi Föderatsioon (European Morgage Federation ehk EMF) ja Euroopa Pandikirja Nõukogu (European Covered Bond Council ehk ECBC) ühiselt Pandikirja Märgise Konventsiooni (Covered Bond Label Convention), mille eesmärgiks on Euroopa pandikirjaturu läbipaistvamaks muutmine ja Euroopa Liidu õigusaktidele vastavate pandikirja regulatsioonide märgistamine ning üldsuse teavitamine aastal moodustatud 9 Likviidsuspuhver - Likviidsuspuhvrina käsitatakse raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab krediidiasutusel või selle filiaalil täita kohustusi stressiolukordades. 10 Grossmann lk European Central Bank. Covered bonds in the EU Financial system, Germany lk 6 (Arvutivõrgust kättesaadav: ) 12 European Covered Bond Council. Covered Bond Fact Book Brüssel lk 27 (Arvutivõrgust kättesaadav: ) 8

9 konventsiooni tulemusel defineerisid kaks eelmainitud organisatsiooni pandikirja kui võlakirja, mida tagab eluasemehüpoteeklaen, avaliku sektori laen või laeva hüpoteeklaen ning teda iseloomustab võlakirjaomanike kahetasandiline kaitsemehhanism, mis tuleneb pandikirja seaduslikust raamistikust. 13 Euroopa Liidu õiguse kontekstis leiame lisaks Pandikirja Märgise Konventsioonis välja pakutud definitsioonile pandikirjade definitsioonile vägagi sarnase määratluse Eurofondide (edaspidi UCITS) direktiivi 2009/65/EÜ 14 artiklist 52 lõikest 4, mis üldisemas mõttes käsitleb investeeringutele seatud piiranguid teatud tüüpi väärtpaberite suhtes. Artikkel 52 lõige 4 viitab võlakirjadele, mis on emiteeritud krediidiasutuse poolt ja mille registrijärgne asukoht on liikmesriigis ja mille suhtes kohaldatakse vastavalt õigusaktidele võlakirjaomanike kaitseks kavandatud erilist avalikku järelevalvet. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohalduvate usaldusnõuete määrusest 575/ (edaspidi CRR) artiklist 4 punktist 60 leiame pandikirja käsitluse mille kohaselt on pandikiri raha sarnane instrument, mille eest on krediidiasutusele juba täielikult makstud ja mille krediidiasutus ostab tingimusteta tagasi selle nimiväärtuses. Antud määratlust ei saa autori hinnangul pidada pandikirja Euroopa Liidu siseselt ühtseks pandikirja definitsiooniks, vaid tegemist on kõige laiemas mõttes pandikirja olemuse kirjeldusega ja seda just krediidiasutuse perspektiivist vaadatuna. Samas leiame CRR määruse artiklist 129 lõikes 1 otsese viite UCITS direktiivi artiklile 52 lõikele 4, mis adresseerib direktiivis määratletud võlakirja kui pandikirja. Lisaks UCITS direktiivi viitele näeb CRR määrus ette täiendavad kapitali kvaliteedi kriteeriumid, millele peab pandikiri vastama. Eeltoodust võime järeldada, et kuigi universaalne pandikirja definitsioon puudub, on Euroopa Liidu liikmesriigid leppinud kokku ühtsetes pandikirja minimaalsetes tingimustes, millest lähtuvalt võib finantsinstrumenti üldse pandikirjaks pidada. 13 Covered Bond Label Foundation. The Covered Bond Label Convention. Brüssel lk 1 (Arvutivõrgust kättesaadav: ) 14 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi /65/EÜ, mis käsitleb vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist - ELT L 302, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus /2013, mis käsitleb krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete normative ja millega muudetakse määrust 648/ ETL 176/1,

10 Ühtse definitsiooni puudumine on olnud ajendiks ECBC poolt pandikirjale omaste minimaalsete standardite dokumendi välja töötamiseks. 16 ECBC hinnangul on nad määratlenud minimaalsed kriteeriumid millest lähtuvalt saab pidada väärtpaberit pandikirjaks. Ühele alljärgnevatele kriteeriumitele mitte vastamise korral ei ole alust pidada väärtpaberit pandikirjaks, sealjuures tuleb kriteeriume analüüsida eraldiseisvalt definitsioonidest, mis konkreetsele väärtpaberile on varasemalt antud. ECBC miinimumstandardid pandikirjale 17 : 1.Väärtpaberid on emiteeritud krediidiasutuse poolt, kelle üle peetakse avalikku ja reguleeritud järelevalvet. 2. Emiteeritud väärtpaberite võlausaldajatel peab olema finantsvaradest koosneva likviidsuspuhvri vastu suunatud nõuete korral eelisnõudeõigus teiste krediidiasutuse võlausaldajate ees. 3. Krediidiasutusel on kohustus säilitada likviidsuspuhvris võlausaldajate nõuete rahuldamiseks samaväärses mahus varasid. 4. Järelevalvet likviidsuspuhvri kohustuste üle peatakse avaliku või muu iseseisva isiku poolt. Euroopa Liidu õigusele on kohane põhimõte, et liikmesriikidel on direktiividest tulenevaid regulatsioone kohustus üle võtta, kuid neil on õigus kehtestada direktiivist rangemad tingimised siseriiklikus õiguses. Näitlikustamaks Euroopa Liidu liikmesriikide pandikirja regulatsioonides esinevate definitsioonide mitmekülgsust toob autor siinkohal välja Belgia ja Saksamaa pandikirja regulatsioonides välja pakutud definitsioonid pandikirjale. Belgia pandikirja seaduse 18 artikkel 3 kohaselt on pandikiri kohustus, mis vastab järgnevatele kriteeriumitele: 1) kohustus on emiteeritud krediidiasutuse poolt, kes on kantud Belgia Riigipanga hallatavasse registrisse; 2) kohustus mida emiteeritakse või kohustus, mida emiteeritakse pandikirja programmi alusel peab olema registreeritud Belgia Riigipanga spetsiaalsete emiteerimislubade registris; 3) pandikirjaportfelli varad ja nende väärtused lisaks kõigile nende varade suhtes kohalduvatele eritingimustele või õigustele on kantud 16 European Covered Bond Council. ECBC essential features of covered bonds. Brüssel (Kättesaadav arvutivõrgust: ) 17 Ibid. 18 Belgian Covered Bonds Act (Kättesaadav arvutivõrgust: ) 10

11 eraldiseisvasse registrisse; 4) määratud on isik, kes esindab ja seisab pandikirja võlausaldajate huvide eest; 5) määratud on krediidiasutuse poolne isik, kes monitoorib ja teostab järelevalvet pandikirjaportfellis vastavusregulatsioonide täitmise üle; 6) määratud on isik, kes haldab pandikirjaportfelli nii emiteerimise protsessi käigus kui ka võimaliku pankroti ja võlausaldajate vara vähenemise riski korral. Saksamaa Pandikirja Seadus 19 ei anna ühest ja selget määratlust pandikirja definitsioonile öeldes väga üldsõnaliselt, mida pandikiri endast kujutab. Saksa Pandikirja Seaduse 1 lg 2 ütleb, et pandikiri on õigus sobiliku krediidiasutuse vastu, osaliselt või täielikult hüpoteegiga tagatud kohustuse suhtes, mida haldab pandikirja panga nimel vastastikusest usaldussuhtest tulenevalt krediidiasutus, kui maksejõuetuse olukorras on varahaldaja varad eraldatud ja õiguse väärtus on võrdneväärne seda tagava hüpoteegiga. Kuigi Euroopa Liidu tasandil on õigusaktides suudetud määratleda pandikirjade erinevate mudelite tõttu üksnes minimaalsed omadused on uurimustöö autori hinnangul järgmises peatükis pandikirja asjaomaste omaduste ja olemuse analüüsimisel põhjendatum lähtuda ECBC välja pakutud minimaalsetest kriteeriumitest kuna nende määratlus on UCITS direktiivist omast mõneti põhjalikum ning ECBC määratlus hõlmab endas UCITS direktiivi minimaalseid tingimusi. Kuigi pandikirjade osas puudub ühtne definitsioon, aitavad ECBC ja UCITS direktiivi miinimum standardid anda edasi pandikirjade finantsinstrumentide struktuurile omaseid tunnuseid, mille sisu avatakse täpsemalt järgmistes peatükkides. Pandikirju võib kõige laiemas mõttes liigitada seaduslikuks ja struktuuriliseks pandikirjaks. Nende peamine eripära seisneb selles, et seaduslikke pandikirju emiteeritakse vastava seadusliku raamistiku alusel ja struktureeritud pandikirju emiteeritakse seaduse üldnormidest lähtuvalt. 20 Kahe enamlevinud pandikirja erinevusi käsitleb autor põhjalikumalt järgmises alapeatükis. 19 The Pfandbrief Act, (Kättesaadav arvutivõrgust: _ pdf?OpenElement ) 20 European Central Bank lk 14 11

12 1.2. Struktuuriliste pandikirjade erinevus Tagatud võlakirjade emiteerimiseks on sisuliselt kolm erinevat võimalust, mis omavad vahetut mõju ja seost võlausaldajate kaitsmiseks mõeldud mehhanismide rakendamisele ning emiteeritud väärtpaberite usaldusväärsusele. Käesolevas alapeatükis avab autor enamlevinud ja pandikirjale kõige sarnasemate tagatud võlakirjade struktuurilised erinevused. Kuigi Euroopa erinevates jurisdiktsioonides varieeruvad tagatud võlakirjade struktuurid suuresti on siiski pandikirjadel ja väärtpaberistatud laenudel mitmeid struktuuriliselt ühiseid omadusi. Kuna uurimustöö sisu keskendub peaasjalikult seadusest tulenevatele pandikirjadele, siis strukturaalsete ja väärtpaberistatud laenude analüüsimisel tuuakse välja üksnes erinevused ja sarnasused võrreldes seadusest tulenevate pandikirjadega. Sisuliselt võib pandikirju nende suhtes Euroopa Liidu õiguse kohaldumisest lähtuvalt jagada kaheks: pandikirjad, mis vastavad UCITS direktiivi artiklis 52 lõikes 4 ja CRR määruse artiklis 129 nõuetele ja teised, mis küll vastavad UCITS direktiivi nõuetele, kuid mitte enam CRR määruse nõuetele ning nende väljastamine on pigem seadusandlusest tulenev teoreetiline võimalus kui praktikas kasutatav seadusest tuleneva pandikirja emiteerimise meetod. 21 Õiguskirjanduses tuntakse UCITS direktiivi minimaalsetele nõuetele ja CRR määruse kapitali kvaliteedi kriteeriumitele vastavaid pandikirju, kui reguleeritud pandikirju ja nendele nõuetele mittevastavaid pandikirju reguleerimata pandikirjadena. 22 Reguleeritud või reguleerimata käsitlust peetakse silmas just eelkõige Euroopa Liidu õigusest tulenevate pandikirjade eeliskäsitluse valguses, mida autor käsitleb põhjalikumalt käesoleva töö viimases peatükis. Sisuliselt erinevad reguleeritud ja reguleerimata pandikirjad üksteisest selle poolest, et reguleerimata pandikirjade puhul ei täideta vähemalt ühte CRR määruses nimetatud pandikirjade miinimumstandarditest. 23 Teisisõnu saavad krediidiasutused struktureeritud pandikirjade emiteerimisel ise valida, kas nad järgivad CRR määruses kapitalile esitatud nõudeid või mitte. Struktureeritud pandikirjad on küll mõningaste erinevustega, kuid siiski 21 S. Petrus. Covered bonds and investor protection: too safe to fail?. Tilburg University lk 6 (Kättesaadav arvutivõrgust: ) 22 European Banking Association. Report on EU Covered Bonds Framework and Capital Treatment lk 111 (Kättesaadav arvutivõrgust: Capital+Treatment.pdf ) 23 J. King ja F. Will. The Repo treatment of Covered Bonds by Central Banks. ECBC European Covered Bond fact book Brüssel 2014 lk (Arvutivõrgust kättesaadav: ) 12

13 väga sarnased seadusest tulenevatele pandikirjadele. Kuigi näiteks Belgia õiguse kohaselt on seaduslikud pandikirjad üksnes seadusest tuleneva raamistiku alusel emiteeritavad pandikirjad ei pruugi see tähendada, et teiste riikide näiteks Hollandi või Ühendkuningriikide puhul, kellel seadusandlik raamistik pandikirjade emiteerimiseks sellisel kujul puudub oleksid reguleerimata ja ei täidaks CRR määrusest tulenevaid nõudeid. Seadusest tuleneva ja struktureeritud pandikirjade kõige olulisem erinevus tuleneb asjaolust, et struktureeritud pandikiri emiteeritakse ilma otsese pandikirja väljastamist reguleeriva raamseaduse struktuuri ja piiranguteta. Struktureeritud pandikirjade emiteerimisel lähtutakse õiguse üldnormidest ning seadusest tulenevad õigused ja kohustused lepitakse kokku lepingulistes raamides. 24 Teisisõnu investorite investeering rajaneb sellisel juhul eeldusel, et teine osapool täidab lepingut korrektselt ning lähtutakse üldisest äri- ja pankrotiõigust. 25 See vähendab investorite jaoks antud võlakirja atraktiivsust, kuna risk enda investeeringu tagasi saamiseks on mõneti madalam. Ühtlasi nõuab turg selles olukorras ka suuremat kompensatsiooni investeeringut mõjutava suurema riski arvelt. 26 Struktureeritud pandikirjad võivad kätkeda endas ka positiivseid omadusi, näiteks on lepinguliselt osapooltele võimalik luua paindlikum raamistik investeeringu suhtes. Muidugi kaasneb lepingulise raamistikuga aga oluliselt kõrgem hind igale tehingule, kuna investeeringu asjaolud tuleb igakordselt kokkuleppida, kuid lepinguliste suhete sisu saavad osapooled turu olukorra muutumisel paindlikumalt kokkuleppida. 27 Üks võimalike erinevusi võrreldes seaduslike pandikirjadega on see, et struktureeritud pandikirju saavad teoreetiliselt emiteerida ka teised isikud peale krediidiasutuste. 28 Kõige olulisem erinevus aga nende kahe pandikirja vahel seisneb selles, et struktureeritud pandikirjade emiteerija saab ise valida, millise tagatisvaraga garanteeritakse võlausaldajate nõudeid likviidsuspuhvris. Sellise pandikirja tagatisvara ei pea vastama CRR direktiivi kapitali nõuetele ja emitent saab oluliselt väiksemate piirangutega kasutada erinevaid tagatisi võlausaldajate nõuete tagamiseks. Kindlasti ei mõjuta antud asjaolu aga soodsalt struktureeritud pandikirja usaldusväärsust, kuivõrd investoritel puudub täielik ülevaade tagatisvarade kvaliteedist ja väärtusest, mida muuljuhul nõuab seadus. Kui pandikirjade 24 F. Packer, R. Stever ja C. Upper. The Covered Bond Market. BIS Quarterly Review, September lk 44 (Kättesaadav arvutivõrgust: ) 25 S. L. Schwarcz, The Conundrum of Covered Bonds. The Business Lawyer; Vol. 66. May lk (Kättesaadav arvutivõrgust: ) 26 European Central Bank lk Petrus lk Schwarcz lk

14 emitendiks ei ole enam krediidiasutus või tema portfelli tagatisvarade kvaliteet ei vasta CRR määruse nõuetele, siis sellises olukorras ei saa võlakiri olla ka UCITS direktiivi mõttes pandikiri, kuna tegemist on reguleeritud pandikirja asjaomase eeldusega. Autori hinnangul ei sobi struktureeritud pandikirja krediidiasutuse CRR määruse alusel riskide maandamiseks, kuid võimaldab krediidiasutusel kaasata siiski likviidset kapitali. Lisaks eelmistes lõikudes kirjeldatud erinevustele on struktureeritud pandikirjade struktuur reeglina mõneti erinev seaduse alusel emiteeritud pandikirjadest. Seaduslike pandikirjade puhul tagatakse võlausaldajate vahel tagatisvarade jaotamine ja võlausaldajate võrdne kohtlemine läbi seaduse alusel peetava tagatisvarade registri. 29 Pankrotimenetluse algamisega on seaduse alusel registrisse kantud varad seeläbi kaitstud krediidiasutuse teiste võlausaldajate nõuete eest, kuna registrisse kantud varade arvelt ei rahuldata krediidiasutuse teiste võlausaldajate nõudeid. 30 Struktureeritud pandikirjade puhul peab emitent tagatisvarade teiste võlausaldajate nõuete eest kaitsmiseks, müügitehinguga või loovutamise teel eraldama pandikirja tagatisvarad emitendi üldisest varast ja paigutama tagatisvarad eraldiseisvasse juriidilisesse isikusse (Special Purpose Vehicle ehk SPV). 31 Läbi SPV tagatakse emitendi pankroti korral pandikirja tagatisvarade eraldatus. 32 Struktureeritud pandikirjade erinevus teistest väärtpaberistatud laenudest on see, et müüdud tagatisvarad jäävad aga müügitehingust hoolimata emitendi omandisse. 33 Struktureeritud pandikirja emiteerimise protsessi võib kirjeldada järgmiselt: emitent emiteerib struktureeritud pandikirjad ja emiteerimise tulemusel võlausaldajatelt saadud raha laenatakse eraldiseisvale juriidilisele isiku arvele. Seejärel eraldiseisev juriidiline isik kasutab emitendilt saadud laenu selleks, et osta võlausaldajate nõuete tagamiseks tagatisvara, mis moodustab struktureeritud pandikirja likviidsuspuhvri ja jääb emitendi omandisse. Tagatisvara soetamiseks võetud laen tuleb endiselt eraldiseisval juriidilisel isikul emitendile tagasi maksta, kuid laen loetakse tagasimakstuks siis, kui kõik emitendi võlausaldajate nõuded on rahuldatud. 34 Sisuliselt vastutab struktureeritud pandikirja võlausaldajate ees siiski emitent, kes haldab tagatisvarasid ja teenib emiteeritud pandikirjadelt tulu. Eraldiseisev juriidiline isik garanteerib 29 Petrus lk Ibid. lk European Central Bank lk V. Kothari. The Name is Bond. Covered Bond lk 9 (Kättesaadav arvutivõrgust: ) 33 Kothari lk Petrus lk 17 14

15 seejuures vaid võlausaldajate nõuete täitmist emitendi pankroti korral. 35 Seeläbi tagatakse pandikirjadele omane kahetasandiline kaitse. Kui emitent pankrotistub, siis rahuldatakse emitendi vastu suunatud võlausaldajate nõuded hoopis eraldiseisva juriidilise isiku arvelt, kes garanteerib üksnes struktureeritud pandikirja võlausaldajate nõudeid. Pandikirja võlausaldajatel on sellises olukorras eelisnõudeõigus eraldiseisva juriidilise isiku vastu. Eraldiseisev juriidiline isik annab emitendi pankrotikorral likviidsuspuhvri üle likviidsuspuhvri haldurile, kes jätkab tagatisvarade haldamist ja alustab võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kuivõrd likviidsuspuhvris puuduvad piisavad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis on võlausaldajatel enda nõuete rahuldamiseks võimalik esitada nõue ka emitendi enda vastu. 36 Eeltoodud seisukohtadega nõustub ka käesoleva töö autor, kuid leiab, et struktureeritud pandikirja investorid peavad olema oluliselt parema finantskirjaoskusega selleks, et mõista investeeringuteks vajalike lepingute sõlmimisel investeeringuga kaasnevaid riske ning vajadusel investeeringu tingimused restruktureerida. Krediidiasutuse perspektiivist vaadatuna võimaldab struktureeritud pandikirjade emiteerimine kaasata siiski soodsat ja likviidset kapitali hoolimata CRR määrusest tuleneva eeliskäsitluse võimaluste kasutamata jätmisest Väärtpaberistamise erinevus pandikirjast Väärtpaberistatud kohustuste struktuur on mõneti vägagi sarnane pandikirjade struktuurile, mis väljendub eelkõige mõlema finantsinstrumendi omaduses eraldada teatud tagatisvarad ülejäänud emitendi varadest pankrotimenetluse algamise korral ja tagada nendega võlausaldajate nõuete rahuldamine. 37 Kuigi mõlema finantsinstrumendi eesmärgid on samad, siis erinevad oluliselt eesmärgi saavutamise mehhanismid ja nende rakendumisega kaasnevate riskide jaotumine. Pandikirjade puhul on kõigil võlausaldajatel dualistlik nõude õigus nii pandikirjaportfelli, kui ka emitendi enda vastu pankroti menetluse algamise korral. Pandikirja võlausaldajate nõuded on selles olukorras selgelt primaarsed ülejäänud emitendi võlausaldajate ees, kuid ka seda teatud eranditega. Väärtpaberistatud kohustuste puhul aga müüakse tagatisvarad reeglina eraldiseisvale juriidilisele isikule, kes saadud varade eest emiteerib võlakirjad. Seeläbi on pankroti korral erinevalt pandikirjast, võlausaldajatel nõue 35 Packer, Stever ja Upper lk European Central Bank lk Schwarcz lk

16 üksnes eraldiseisva juriidilise isiku vastu, kes võlakirjad emiteeris ja kelle valduses on parasjagu tagatisvarad ning seejuures võlausaldajatel puudub nõue krediidiasutuse vastu. 38 Üks väärtpaberistatud kohustuste ja pandikirjade vahelistest erinevusest seondub eelkõige likviidsuspuhvris juhitud riskidega. Pandikirjade puhul on likviidsuspuhvris olev tagatisvara kantud pandikirja emiteerinud krediidiasutuse bilanssi ja omandis ning seda ka struktureeritud pandikirjade puhul. Väärtpaberistatud kohustuste puhul võivad tehingud toimuda krediidiasutuse bilansiväliselt. Teisisõnu, kui pandikirjade puhul kannab tagatisvarade üleselt ja täiendavat riski krediidiasutus ehk emitent, siis väärtpaberistatud laenude korral kannab esmast riski eraldiseisev juriidiline isik, kes haldab tagatisvarasid ja tagatisvarade ülest täiendavat riski kannab võlausaldaja ehk investor isiklikult. 39 Seega on võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalus piidatud üksnes tagatisvara ulatuses ja võlausaldajatel puudub pandikirjadele omane dualistlik regressiõigus. Väärtpaberistatud finantsinstrumente kasutavad reeglina pangad, kes soovivad juhtida riske neile sobilikus suunas. 40 Pandikirjade väljastamine see-eest ei ole sobilik riskide maandamise vahendina krediidiasutuste jaoks, kuna riski kannab eelkõige emitent, kellel on järjepidev seadusest tulenev kohustus tagada ületagamise nõudeid likviidsuspuhvri varade suhtes. Krediidiasutuse perspektiivist vaadatuna on pandikirjade peamine eesmärk siiski likviidse kapitali kaasamine, mitte riskide edasi juhtimine. 41 Kõige selle valguses avalduvad väärtpaberistatud kohustuste suhtes võlausaldajatele oluliselt suuremad riskid ja väärtpaberistatud kohustuste tehingud on olulisel määral keerukamad, kui pandikirja tehingud ja struktuur. Pandikirjade puhul pärinevad kõik likviidsuspuhvris olevad tagatisvarad emitendi enda varade hulgast ja seega on krediidiasutusel selge ülevaade tagatisvarade olemusest ja kvaliteedist. Väärtpaberistatud kohustuste puhul aga reeglina ei pärine enamus likviidsuspuhvris olevatest tagatisvaradest emitendilt endalt. Reeglina müüakse väärtpaberistavad laenud investeerimispangale, mis tähendab, et likviidsuspuhver koosneb tavaliselt väga erinevate isikute varadest. 42 Autori hinnangul puudub erinevatelt isikutel saadud tagatisvarade puhul emitendil tegelik kontroll ja ülevaade tagatisvarade kogu 38 Samas 39 Petrus lk S. Carbo-Valverde, R. J. Rosen ja F. Rodriguez-Fernandez. Are Covered Bonds a Substitute for Mortgage- Backed Securities?, FRB of Chicago Working Paper No , lk (Kättesaadav arvutivõrgust: or ) 41 Kothari lk 3 42 Carbó-Valverde, Rosen ja Rodríguez-Fernández lk 6 16

17 kvaliteedi suhtes, mis paratamatult võib seada kahtluse alla võlausaldajate nõuete rahuldamise. Väärtpaberistatud laenude puhul on likviidsuspuhvris võimalik jagada ja siduda emiteeritavad võlakirjad kindlate tagatisvaradega. See tähendab, et ühes likviidsuspuhvris võivad olla samaaegselt kõrge kvaliteediga varad ja väga madala kvaliteediga varad, mis on seotud konkreetsete nõuetega. 43 Seega võivad sama likviidsuspuhvri poolt emiteeritud võlakirjad olla oluliselt erineva reitinguga. Lähtuvalt eeltoodust ei pruugi väärtpaberistamise puhul emitendi pankroti korral kogu likviidsuspuhvri sisu võlausaldajate vahel pari passu põhimõttest lähtuvalt ühetaoliselt jaguneda, kuna osad tagatisvarad võivad olla seotud konkreetsete väärtpaberitega. Seega on investori perspektiivist vaadatuna väga raske prognoosida väärtpaberistamisel nii investeeringu tagatisvara kvaliteeti kui ka võlausaldaja positsiooni emitendi pankroti korral. Pandikirjade puhul on selline olukord välistatud, kuna pandikirja likviidsuspuhver on dünaamiline, muutes hallatava süsteemi oluliselt lihtsamaks ja võlausaldajale usaldusväärsemaks. 44 Teisisõnu ei saa pandikirjade puhul siduda võlausaldajate nõudeid konkreetsete tagatisvaradega, vaid pandikirjaportfelli tagavad võrdselt kõigi võlausaldajate nõudeid. Pandikirjade ja väärtpaberistatud kohustuste vahel on olemas mõningased sarnasused, mis aga ei tähenda sugugi seda, et nende kahe finantsinstrumendi puhul oleks võlausaldajate riskid samaväärselt maandatud. Üldjoontes eristavadki pandikirju teistest väärtpaberistatud laenudest, nende oluliselt suuremad võlausaldajate kaitsmiseks loodud mehhanismid ja oluliselt lihtsam struktuur. 2. SEADUSLIKU PANDIKIRJA OLULISED OMADUSED 2.1. Seaduslike pandikirjade emitent Selles peatükis keskendutakse peamiselt seaduslike pandikirjade oluliste omaduste analüüsimisele ja legislatiivstruktuuriliste eripärade välja toomisele selleks, et lugeja mõistaks pandikirja finantsinstrumendi erinevate osapoolte investeeringu kaitsmiseks loodud mehhanisme ja avalikkuse kõrget usaldust pandikirja instrumendi vastu. Autori hinnangul on oluline rõhutada asjaolu, et käesolevas peatükis keskendutakse reguleeritud ja seaduse alusel 43 Petrus lk Carbó-Valverde, Rosen ja Rodríguez-Fernández lk 10 17

18 emiteeritud pandikirjadele. Mitmete riikide õiguskord võimaldab krediidiasutustel lisaks seaduse alusel emiteeritud pandikirjadele emiteerida ka lepinguliselt reguleeritud ja garanteeritud kohustustel põhinevaid pandikirju, kuigi seaduslik raamistik pandikirjade emiteerimiseks on olemas. 45 Kuna Eesti Vabariigi seadusandluses puudub pandikirja emiteerimiseks vajalik regulatsioon, analüüsib autor seaduslike pandikirjade olulisemaid omadusi erialakirjanduses avaldatud seisukohtadest lähtuvalt, kuid näitlikustab pandikirjadele omaste regulatsioonide eripärasid Belgia ja Saksamaa pandikirja regulatsioonide ja Euroopa Liidu õiguse valguses. Belgia Pandikirjade Seadus 46 (Pandbrieven Act) jõustus 3. augustil aastal, mille järel on Belgias pandikirju emiteeritud kahe krediidiasutuse poolt. Kindlasti väärib mainimist, et Belgia näitel ei piisanud üksnes ühe seaduse vastu võtmisest, vaid pandikirja seaduse tarbeks reformeeriti sama-aegselt ka teisi seadusi ja pandikirja seaduse täpsustamiseks võeti 11. oktoobril aastal vastu Finantsministri poolt Kuninglik Dekreet 47. Nagu sissejuhatuses juba mainiti, on Belgia Pandikirja Seadus kõige noorem terviklik pandikirja siseriiklik regulatsioon Euroopas. 48 Pandikirja emiteerimise õigust Saksamaal reguleerib Pandikirja Seadus 49 (Pfandbrief Act), mis võeti suurte reformide tulemusel ja muudetud kujul vastu 17. veebruaril aastal ja hakkas kehtima sama aasta 19. juulil. Varasemalt reguleeris samu õigussuhteid, kuid kitsamas formaadis Hüpoteekpankade Seadus. Lisaks hüpoteekpankade regulatsioonile reguleeris sarnaseid suhteid ka Avalike Pandikirjade Seadus (Public Pfandbrief Act) ja ka Laevapandikirjade Seadus (Ship Pfandbrief Act), mis aastal Saksamaa Pandikirja Seaduse ühtsustamise ja kodifitseerimise eesmärgiga ühendati ühtse pandikirja seaduse regulatsiooni European Central Bank 2008 lk Belgian Covered Bonds Act (Kättesaadav arvutivõrgust: ) 47 Belgian Finance Ministers Royal Decree , (Kättesaadav arvutivõrgust: 18&numac= ) 48 Grossmann lk Pfandbrief Act (Kättesaadav arvutivõrgust: _ pdf?OpenElement ) 50 M. Spangler ja R. Werner. German Covered Bonds. Overview and Risk Analysis of Pfandbriefe, lk 9 (Kättesaadav arvutivõrgust: p ) 18

19 Selleks, et emiteerida reguleeritud pandikirju peab emitent vastama mitmetele kriteeriumitele. Kõige esmasemaks ja olulisemaks kriteeriumiks võib pidada UCITS direktiivi artiklist 54 lõikest 2 tulenevat nõuet, et pandikirja emitent peab olema krediididasutus. Belgia Pandikirjade Seaduse kohaselt peab pandikirjade emitent olema krediidiasutus ning pandikirjade emiteerimiseks peab krediidiasutus taotlema Belgia Riigipangalt vastava litsentsi. Esitatud taotluses peab krediidiasutus kirjeldama ja näitama avalikule järelvalvele, kuidas on pandikirja emitendi erinevad riskide maandamisprotsessid juhitud ja kuidas on organisatsiooni siseselt erinevad kohustused jaotunud ja millised on nende pikaajalise tegevuse eesmärgid. Emitent peab litsentsitaotluses lisaks eelmainitud kohustustele avaldama auditeerimiskohustuse protseduurireeglite kirjeldused sh teostatavate siseauditite sageduse, otsustamise ja raporteerimise protsessi kirjeldused ning tehniliste ja tarkvaraliste tugisüsteemide kirjeldused. 51 Belgia Pandikirjade Seaduse kohaselt väljastab Belgia Riigipank pandikirja emiteerimise üldlitsentsi üksnes siis, kui pank on veendunud krediidiasutuse juhtimis- ja raamatupidamisprotseduuride vastavuses seadusega ning krediidiasutus on regulatsioonile vastavalt suutlik tagama tagatisvarade eraldatuse ja võlausaldajate nõuete rahuldamise pankroti olukorras. 52 Lisaks Belgia Riigipanga poolt väljastatud üldlitsentsile peab krediidiasutus pandikirja programmi emiteerimiseks taotlema Belgia Riigipangast igakordselt spetsiaalse loa, mille alusel saab krediidiasutus vaid ühe vastava emisiooniprogrammi emiteerimisega alustada. Spetsiaalse loa taotlemisel peab krediidiasutus kirjeldama pandikirja emiteerimisega kaasnevat mõju krediidiasutuse likviidsusele ja ühtlasi määratlema emiteeritava pandikirja tagatisvarade ulatuse ja kvaliteedi. Lisaks sellele tuleb krediidiasutusel kirjeldada ka tagatisvarade aluseks olevate laenukohustuste tagasimaksetähtaegade vastavust likviidsuspuhvri tagatisvarale. 53 Pank rahuldab taotluse üksnes siis, kui ta on veendunud, et pandikirja emissiooniprogrammi taotleval krediidiasutusel on varasemalt väljastatud üldlitsents ning et emitendi likviidsuspuhver koosneb üksnes hüpoteegiga tagatud laenudest või avaliku sektori laenudest või nõuetest teiste krediidiasutuste vastu või nõuetest investeerimisfondi vastu, mille 51 Belgian Covered Bonds Act art Ibid. 53 Ibid. 19

20 tagatisvarad on eelnimetatud. 54 Autori hinnangul võib Belgia õiguses topelt litsentside taotlemise kohustus olla krediidiasutusele liialt koormav. Samas võib seda kohustust õigustada aga pandikirja emisiooniprogrammiline muutus, mille korral on avalikul järelevalvel põhjalikum ülevaade emissioonist. Autori hinnangul on aga ühekordse litsentsitaotluse esitamine piisav, et hinnata emitendi riskijuhtimise protsesside paikapidavust ja emitendi suutlikust pandikirjade emiteerimiseks. Sarnaselt Belgia pandikirja regulatsiooni näitele peab ka Saksamaa pandikirja regulatsiooni kohaselt pandikirja emitent olema krediidiasutus. Lisaks krediidiasutuse määratlusele, mis saadakse samuti litsentsi alusel, peab pandikirjade emiteerimiseks krediidiasutus saama Saksamaa Riiklikult Finantsjärelevalve Asutuselt (Bundesanstalt für Finanzdienstleistungsaufsicht edaspidi BaFin) laenamisega seotud pangandustegevuseks kirjaliku litsentsi. 55 Finantsjärelevalvelt pandikirjade emiteerimiseks vajaliku litsentsi saamiseks peab krediidiasutus tulenevalt Saksa Pandikirja Seaduse 2 täitma järgmised kriteeriumid: 1) tema põhikapital peab olema vähemalt 25 miljonit eurot; 2) tal peab olema laenudega tegelemiseks väljastatud litsents; 3) tal peavad olema sobilikud haldamise, monitoorimise ja kontrolli protseduurid ja instrumendid riskide maandamiseks, mis tõusetuvad likviidsuspuhvrist ja pandikirjade emiteermisel; 4) tal peab olema jätkusuutlik ja korrapärane pandikirja äriplaan; 5) sõltuvalt litsentsi ulatusest, peab krediidiasutusel olema küllaldane organisatsiooniline struktuur ja piisavad vahendid, et võtta arvesse ja vajadusel toetada tulevikus eelduslikult asetleidvate hüpoteeklaenude ja avaliku sektori laenude ja laevade ja lennukite sektoris toimuvaid hinnamuutusi ja nende finantseerimist sh läbi pandikirjade emiteerimise. Krediidiasutus, mis on saanud eelnimetatud kriteeriumite täitmisega pandikirjade emiteerimiseks litsentsi, kutsutakse saksa õiguse kohaselt Pandikirja pangaks (Pfandbrief bank). Eeltoodust lähtuvalt on näha, et liikmesriigid on oluliselt detailsemalt reguleerinud pandikirja emitendiks kvalifitseerumise tingimusi, kui seda reguleerib UCITS direktiiv. Sisuliste nõuete poolest on mõlema riigi redaktsioonid väga sarnased, kui jätta kõrvale Belgia topelt litsentsi taotlemise kohustus. Autori hinnangul võib topeltloa taotlemine olla teatud teavet edastav funktsioon, kuid sisuliselt esitatakse Saksamaa õiguse kohaselt krediidiasutusele samad 54 Ibid. 55 Pfandbrief Act 2 20

21 nõudmised, mis Belgia õiguse kohaselt. Seega leiab autor, et Eestis pandikirja regulatsiooni välja töötamisel oleks otstarbekam lähtuda Saksa õigusest ning kehtestada pandikirjade emiteerimiseks ühekordne litsents. Saksamaa õigus on oluliselt üldsõnalisem ning võimaldab järelevalvel seaduse sisustamisel esitada konkretiseeritud tingimused näiteks juhenditega või muu paindlikuma regulatsiooniga Pandikirja tagatisvara ja likviidsuspuhvri nõuded Üks kõige olulisemaid pandikirja kui finantsinstrumendi omadusi on tagatisvaradest koosneva pandikirjaportfelli ehk likviidsuspuhvri olemasolu, mis koosneb kõrge kvaliteediga tagatisvaradest. Pandikirjade likviidsuspuhvri eripära seisneb selles, et portfelli paigutatud tagatisvarad on täielikult eraldiseisvad krediidiasutuse teistest varadest. Euroopa riikide erinevates jurisdiktsioonides varieerub suuresti asjaolu, kas krediidiasutuse emiteeritud pandikirjade likviidsuspuhvris asuvad tagatisvarad loetakse krediidiasutuse omandis olevaks või peetakse nende üle eraldi raamatupidamisliku arvestust sõltuvalt sellest, kas siseriiklik õiguslik raamistik võimaldab emiteerida struktureeritud või seaduslikke pandikirju. Likviidsuspuhvris olevad tagatisvarad loetakse ka bilansiliselt eraldiseisvaks krediidiasutuse varadest selleks, et tagada tagatisvarade eraldiseisvus krediidiasutuse varadest krediidiasutuse pankrotimenetluse algamise korral. Mitmete riikide seadusandlus nõuab aga krediidiasutuselt pandikirjade tagatisvarade likviidsuspuhvri tarbeks krediidiasutusest eraldiseisva juriidilise isiku loomist, milles paiknevate varade üle peetakse emitendi poolt registrit ning sellest lähtuvalt eraldatakse pandikirja tagatisvarad krediidiasutuse varadest. 56 Likviidsetest tagatisvaradest koosneva portfelli tõttu peetakse pandikirju usaldusväärsemateks finantsinstrumentideks kui riigivõlakirju, mis põhinevad üksnes riigi lubadusel enda võlga tasuda. 57 Lisaks sellele on just likviidsuspuhvri olemasolu tõttu pandikirjade reiting reeglina kõrgem kui pandikirju emiteerival krediidiasutusel. 58 Pandikirjade struktuurile on omane asjaolu, et likviidsuspuhvri tagatisvarale on kehtestatud seadusandja poolt ranged kriteeriumid, mida peetakse seadusest lähtuvalt kõrge kvaliteediga tagatisvaradeks. 56 European Banking Association lk L. Dierks ja J. Somerville. Covered bonds in a sovereign debt crisis. ECBC European Covered Bond fact book Brüssel 2012 lk (Kättesaadav arvutivõrgust: %20FB% pdf?OpenElement ) 58 Packer, Stever ja Upper 2007, lk

22 CRR määruses on käsitletud mitut pandikirjadele asjaomast kriteeriumit, mis määruse näol on saanud Euroopa Liidu siseselt ühtse määratluse. CRR määruse artiklis 129 on sätestatud, millist tüüpi varad ning millistele standarditele vastavad varad on tagatisvaradena pandikirjade likviidsuspuhvri jaoks kõlbulikud. Autori hinnangul on oluline juhtida tähelepanu ajaolule, et CRR määruse likviidsuspuhvri kapitali nõuetele vastavuse korral saab krediidiasutus likviidsuspuhvris asuva tagatisvarade ulatuses rakendada eeliskäsitlust riskide maandamiseks ja tulenevalt CRR määruse artiklist 33 lugeda pandikirjaportfelli tagatisvarad omakapitali hulka. Arvestusliku omakapitali eelist käsitleb käesoleva töö autor pikemalt alapeatükis 4.2. CRR määruse kapitali nõuetele mitte vastamise korral on pandikiri siiski UCITS direktiivi artikkel 54 lõike 2 mõttes pandikiri. CRR artikkel 129 lõikest 1 tulenevalt antakse reguleeritud pandikirjade tagatisvaradele ühtne määratlus riikide pandikirjaportfelli suhtes, millised tagatisvarad on sobilikud pandikirjadeportfelli. Sisuliselt võib antud tagatisvarad jaotada nelja erinevasse kategooriasse: 1) avaliku sektori laenu nõuded; 2) eluasemelaenudel põhinevad tagatisvarad; 3) ärikinnisvaral põhinevad tagatisvarad; 4) laevadel põhinevad tagatisvarad. Sama sätte kohaselt võivad pandikirjaportfellis olevad tagatisvarad tagavad üksnes pandikirja võlausaldajate nõudeid ning muu otstarve või kolmanda isiku nõue nende suhtes on välistatud. CRR määruse artikkel 129 lõigete 1a kuni 1c kohaselt peetakse pandikirjaportfellikõlblikuks avaliku sektori laene, mille on võtnud Euroopa Liidus asuvad keskvalitsused, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpangad, avaliku sektori asutused, piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused või nende poolt tagatud nõudeid. Lisaks Euroopa Liidu siseste avaliku sektori üksustele on pandikirjaportfelli sobilikud tagatisvarad ka kolmandate riikide keskvalitsuste, kolmandate riikide keskpankade, mitmepoolsete arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu olevad või nende poolt tagatud nõuded. CRR määruse artikkel 129 lõike 1d kohaselt peetakse pandikirjade likviidsuspuhvri tagatisena aktsepteeritavateks eluasemelaene, mis on tagatud elamukinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 80 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem. CRR määruse artikkel 129 lõike 1f kohaselt on pandikirjade likviidsuspuhvri tagatisena aktsepteeritav ärikinnisvaral põhinevad laenud, mis on tagatud ärikinnisvaraga kuni ulatuses, mis vastab kas pandiõiguste põhisummale koos kõikide eelisõigust omavate pandiõigustega või 60 %-le panditud kinnisvara väärtusest, olenevalt sellest, kumb neist on väiksem. 22

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)

EUROOPA  KESKPANGA  OTSUS  (EL)  2016/  948, juuni  2016,  -  ettevõtlussektori  varaostukava  rakendamise  kohta  (EKP/  2016/  16) L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood 11315936 Aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn Telefon +372 628 3300 E-posti aadress info@luminor.ee Veebilehe aadress http://www.luminor.ee/ Kande tegemise

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2010 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2010 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

INVESTEERIMISFONDI MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: Fondi nimetus: FB Opportunity Fund Fondiva

INVESTEERIMISFONDI MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: Fondi nimetus: FB Opportunity Fund Fondiva INVESTEERIMISFONDI MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: 01.01.2016 Aruandeperioodi lõpp: 31.12.2016 Fondi nimetus: Fondivalitseja nimetus: Registrikood: 12493634 FB Asset Management AS Tänava/talu

Rohkem

INVESTEERIMISFONDI POOLAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: Fondi nimetus: FB Opportunity Fund Fondivalits

INVESTEERIMISFONDI POOLAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: Aruandeperioodi lõpp: Fondi nimetus: FB Opportunity Fund Fondivalits INVESTEERIMISFONDI POOLAASTA ARUANNE Aruandeperioodi algus: 01.01.2017 Aruandeperioodi lõpp: 30.06.2017 Fondi nimetus: Fondivalitseja nimetus: Registrikood: 12493634 FB Asset Management AS Tänava/talu

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 4404 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 4404 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.7.2018 C(2018) 4404 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 13.7.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/61, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

Rohkem

ET ET ET

ET ET ET ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.7.2010 KOM(2010)371 lõplik 2010/0199 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/9/EÜ investeeringute

Rohkem

EKP/2007/4

EKP/2007/4 C 136/6 SOOVITUSED EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS, 31. mai 2007, millega muudetakse soovitust EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

TEADE JÄRGMISTE FONDIDE OSAKUOMANIKELE: Nordea 1 Global Value Fund JA Nordea 1 Global Dividend Fund Fondide Nordea 1 Global Value Fund ja Nordea 1 Glo

TEADE JÄRGMISTE FONDIDE OSAKUOMANIKELE: Nordea 1 Global Value Fund JA Nordea 1 Global Dividend Fund Fondide Nordea 1 Global Value Fund ja Nordea 1 Glo TEADE JÄRGMISTE FONDIDE OSAKUOMANIKELE: JA Fondide ja osakuomanike tähelepanu juhitakse sellele, et fondi Nordea 1, SICAV juhatus (edaspidi juhatus ) on otsustanud ühendada allfondi (edaspidi ühendatav

Rohkem

LÕPPARUANNE VIIVISNÕUETE JA MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUETE AVALIKUSTAMISE LÕPLIKE SUUNISTE KAVAND EBA/GL/2018/ Suunised vii

LÕPPARUANNE VIIVISNÕUETE JA MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUETE AVALIKUSTAMISE LÕPLIKE SUUNISTE KAVAND EBA/GL/2018/ Suunised vii LÕPPARUANNE VIIVISNÕUETE JA MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUETE AVALIKUSTAMISE LÕPLIKE SUUNISTE KAVAND EBA/GL/2018/10 17.12.2018 Suunised viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Aruanne_ _

Aruanne_ _ ANNUAL REPORT beginning of financial year: 01.01.2015 end of the financial year: 31.12.2015 business name: register code: 90010442 street, building, apartment, farm: Telliskivi 60a linn: Tallinn county:

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2011 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2011 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega

Aruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega 14.12.2010 Euroopa Liidu Teataja C 338/119 ARUANNE Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega (2010/C 338/21) SISUKORD Punktid Lk SISSEJUHATUS...........................................................

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD) 2016/0362(COD) 2018/0060(COD) 2018/0063(COD) 9729/19

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  DIREKTIIV  2014/•95/•EL, oktoober  2014,  -  millega  muudetakse  direktiivi  2013/•34/•EL  seoses  mitmeke 15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Template_Sampo_YksinkertaistettuRahastoesite_2008

Template_Sampo_YksinkertaistettuRahastoesite_2008 V a b a t a h t l i k P e n s i o n i f o n d D a n s k e P e n s i o n I n t r e s s P l u s s Tingimused Vabatahtliku Pensionifondi Danske Pension Intress Pluss tingimused (edaspidi Tingimused) kehtivad

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Creating presentations with this template...

Creating presentations with this template... EfTEN Kinnisvarafond AS portfelli hindamise kokkuvõte 2014 juuni HINDAMISTULEMUSE LÜHIKOKKUVÕTE Hindamisprotsessi tulemusel leitud EfTEN Kinnisvarafond portfelli (va hindamishetkel arendusfaasis olevad

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

EKP suunised pankadele viivislaenude kohta – lisa: usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul

EKP suunised pankadele viivislaenude kohta – lisa: usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul EKP suunised pankadele viivislaenude kohta lisa: Usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul Oktoober 2017 Sisukord 1 Taustteave 2 2 Üldkäsitus 3 2.1 Ulatus ja kohaldamine 3 2.2

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

ERGO PENSIONIFOND 2P2 TINGIMUSED 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev dokument (edaspidi "Tingimused") sätestab ERGO Pensionifond 2P2 tegevuse alused ning osaku

ERGO PENSIONIFOND 2P2 TINGIMUSED 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev dokument (edaspidi Tingimused) sätestab ERGO Pensionifond 2P2 tegevuse alused ning osaku ERGO PENSIONIFOND 2P2 TINGIMUSED 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev dokument (edaspidi "Tingimused") sätestab ERGO Pensionifond 2P2 tegevuse alused ning osakuomanike (edaspidi "Osakuomanik") suhted fondivalitsejaga.

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tsiviilõiguse õppetool Andreas Kotsjuba TAGATISAGENDIGA KAASNEVATE RISKIDE MAANDAMINE EESTI ÕIGUSES

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tsiviilõiguse õppetool Andreas Kotsjuba TAGATISAGENDIGA KAASNEVATE RISKIDE MAANDAMINE EESTI ÕIGUSES TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tsiviilõiguse õppetool Andreas Kotsjuba TAGATISAGENDIGA KAASNEVATE RISKIDE MAANDAMINE EESTI ÕIGUSES Magistritöö Juhendaja: mag. iur. Kilvar Kessler Tallinn

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc

Microsoft Word - vistremid.yhi.doc TARTU NOTAR TIINA TOMBERG BÜROO ASUKOHT TARTU SOOLA 8 Notariaalakt ametitoimingute raamatus 2003.a. nr Täna, üheteistkümnendal augustil kahetuhande kolmandal aastal (11.08.2003.a.) pöördus Ellen Tohvri,

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

EUPL v 1 1-all versions _4_

EUPL v 1 1-all versions _4_ Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Väljaandja: Eesti Panga President Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Eesti Panga President Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Eesti Panga President Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2007 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2007 Avaldamismärge: RTL 2006, 89, 1665 Kohustusliku

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 13.7.2009 KOM(2009) 362 lõplik 2009/0099 (COD) Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

Microsoft Word - Heastamine_Mag_Karin Täär_ docx

Microsoft Word - Heastamine_Mag_Karin Täär_ docx TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse osakond Karin Täär HANKIJA PÄDEVUS HEASTAMISE MEETMETE KONTROLLIMISEKS Magistritöö Juhendaja Doctor iuris Mari Ann Simovart Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...

Rohkem

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: 01.04.2019 Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga seotud peamiste teenuste eest. See aitab teil võrrelda

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

(Microsoft Word - LHV Varahalduse fondide vara puhasv\344\344rtuse m\344\344ramise sisereeglid_010111)

(Microsoft Word - LHV Varahalduse fondide vara puhasv\344\344rtuse m\344\344ramise sisereeglid_010111) Kehtib alates 1. jaanuari 2011. a. AS-I LHV VARAHALDUS INVESTEERIMISFONDIDE VARA PUHASVÄÄRTUSE MÄÄRAMISE SISEMISED PROTSEDUURIREEGLID Käesolevad sisemised protseduurireeglid (edaspidi sisereeglid ) on

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem