KAUBANDUS -TÖÖSTUSKOJA TEATAJA. Ilmub kaks korda kuus.

Väljavõte

1 KAUBANDUS -TÖÖSTUSKOJA Nr. 6. XIII aastakäik TEATAJA 15. Ilmub kaks korda kuus. märtsil 1938 Tellimishind: Toimetus ja talitus Kuulutuste hinnad: Aastas.. kr. 2. Kaubandus-tööstuskoda, Tallinn, Pikk t. 20 Vi Ihk... kr Valmaale: l MO Kõnetraat Toimetaja kõnetunnid: J* ; ; JJgjj Poolaastas l «al äripäeval 122 p. 1. Kaanekfilgedel-kokkuleppel OI OTT. Märkmeid tööstuslikest probleemidest tänapäeva Inglismaal. Värske puuvilja * sisseveo korraldamise küsimus Kaubandus-tööstuskojas arutusel. Kaubandustööstuskoja suur- ja keskkaubanduse sektsiooni seisukoht kaupmeeste organiseerimise küsimuses. Kaubandus-tööstuskoda arutas lina ekspordi küsimust. Rootsi sõjakäik raua rooste vastu. Väikelaevade münimumprahinormid aastaks. Äride register. Toiduainete turg. Välisbörsid. Kaubahindu. Tallinna börsi kursisedelid. SUPREMA-RAADIO Teie parim sõber Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse Aktsiaselts RAADIO LADU" Raekoja plats, Teenri tänav nr. 1, telefon 426*56, posikasi 231

2 1 Mugavaim kohvik Tallinnas щ on KOHVIK HARJU" Ш endine Corso" jj J Vabadusväljak 7. Telefon 414-СЮ Ш ш Samas oma kondiitritööstus ja-äri, telefon ! Euroopa rahvusvahelisel masinakirjavõistlusel võideti ROYAL masinal I, II ja III auhind. Prospekte ja vajalikke teateid ROYAL" kirjutusmasinate kohta annab ostukohustuseta Teile V-d. Euroopa rahvusvahelisel masinakirja võistlusel, niis peeti Haagis, võitsid ROYAL masinal kirjutajad 1, II ja III auhinna. See pidigi nõnda olema, sest rahvusvahelisel masinakirja võistlusel, mis peeti 25. 6, 37 Chicagos, võitsid ROYAL masinal kirjutajad ka I, II ja III auhinna, kusjuures nendel võistlustel on I koht juha kolmas aasia järjest ROY^L masinal saavutatud. Igale kirjutusmasina kasutajale on need tagajärjed suure tähtsusega. Koik maailma parimad masinakirjutajad kasutavad ROYAL kirjutusmasinat, sest ROYAL on kiireim ja hõlpsaimini käsitatav kirjutusmasin. ROYAL masinal kirjutatud kirjad on võrdlematult nägusad ja ROYAL masina kasutamiskulttd on äärmiselt väikesed. /äiki Võrrelge masina tööd. LOUN&SCHITIKOV Tailrnn, Niguliste 18, tel Trade Mark

3 Nr. 6 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA ISI Märkmeid tööstuslikest probleemidest tänapäeva Inglismaal Inglismaa tööstuslik organisatsioon on palju mitmepalgelisem kui vahest teistes eeskujulikes tööstusmaades. Siin puudub küll organiseerimise suurejoonelisus, mida näiteks näeme Rootsis, kuid ka diktatuurimaadele nii omase ühe ameti" käskiv ja korraldav käsi. Briti tööstuslikku tegevust juhtivate ja mõjutavate asutuste rohkus ja mitmekesisus esimesel hetkel mõjub segavalt ja süsteem nagu tahaks kaduda. Tegelikult kohtame siin tüübilist Briti mentaliteeti. Kõigile küsimusile lähenetakse ipuht praktiliste tagajärgede seisukohast. Kui päeva poliitika tingib uute asutuste loomist, siis need kutsutakse ka kohe ellu, ja kui mõnikord need asutused ei täida neile pandud praktilisi lootusi, jäävad nad sellegi poolest juure loodavate kõrval püsima ja otsivad endale lisaülesandeid, mih nende olemasolu õigustaksid. Palgaolude korraldamine Inglismaal on, nagu üldiselt teada, töösturite ja tööliste kutseorganisatsioonide lepingute vaheline nähtus, kuid peale nende võib palkade määramine minna veel J oint Industrial Council s'ite hoole, missugused vabatahtlikud organisatsioonid koosnevad mõlema poole esindajaist. Ulatuslik määruseandläk jõud on Trade В а r d'il, mis on valitsuse poolt ellu kutsutud selleks, et nendes tööstusharudes, kus töösturite ja tööliste omavahelised organisatsioonid on nõrgad, määrata kindlaks töötasusid miinimumpalkade näol. Minimaalpalkade süsteemi ipeavad inglased otstarbekaks ja terveks nähtuseks, mis peale liigmadalate palkade korrigeerimise aitab ka töösturite omavahelist võistlust tervendada. Lõppeks on ka Industrial Court'i (kõrgeim töötülide lahendamise kohus) otsustel kollektiivlepingu vorm ja palkade suurust kindlaksmäärav jõud. Alates 19li), a. on Industrial Court'i otsustega, mida on avaldatud mitukümmend köidet, pandud reas tööstusharudes ulatuslik alus palgaolude korraldamisele. Ei tohiks huvituseta olla ka asjaolu, et mitmelmitmel juhul mõned organisatsioonid tunduvad rööbiti töötavaina, kuid neil on siiski detailseid erinevusi. Näiteks on lahkuminekud Joint Industrial Councils'i ja Trade Board'i vahel järgmised: a) Esimese poolt määratud töötasu normid, töötumaid jne. n vabatahtlikud ja pooled ei tarvitse neid endale siduvaks lugeda. Teiselt poolt määratud miinimumpalgad, mis an leidnud kinnitamist tööministrilt, on sunduslikud ja nende täitmise järele valvavad inspektorid. b) Esimesed koosnevad ainult trade-union'ide ja töösturite ühingute poolt saadetud esindajaist; Trade Board'is on ministri poolt nimetatud liikmed töösturite organisatsioonidest ja trade-union'idest võrdselt ning pealeselle erapooletud liikmed, n.-n. appointed members". c) Joint Industrial Councils võivad oma kompetentsi haarata õige palju küsimusi, nende otsused on maksvad ainult organiseeritud osa tööstuste kohta ja nad ei saa riigilt rahalist toetust. Trade Board'i esimene ja peaaegu ainus ülesanne on miinimumpalkade kindlaksmääramine, tema nornlid maksavad määruse alla võetud tööstusharus täies ulatuses ja organisatsioon ise on riigi poolt rahaliselt ülalpeetav. Samasugust raskepärasusse kalduvat konstruktsiooni kohtame ka mujal, näiteks töösturite organisatsioonide juures, kus algrakukeseks on kohapealne ühing, mis moodustavad koos teistega distriktide alusele baseeruvad ühingud ja need omakorda rahvusliku liidu iga eri tööstusharu kohta. Liidud on koondunud National Confederation of Employers organisatsiooni, mis tegeleb sotsiaalküsimustega ja seejuures ainult rahvusvahelise poliitika ulatuses. Kaubanduslike ja informatsiooni-laadiliste küsimuste tarvis on jällegi eriliit The Federation f British Industries. Briti töölisametiühingute liikmeskonda hinnatakse praegu 5 miljonile ja see on 3,3 milj. vähem kui a. Tööliste koguarv on Inglismaal üle 11 miljoni. Seejuures n ka ametiühingute poliitika muutunud hoopis leplikumaks ja nad on hakanud head tahet näitama kolmanda isiku tööministeeriumi kaasabile töötülide lahendamises. Inglise tööstuspoliitika on praegu suures ulatuses suuinatud töötingimuste parandamisele ja lepliku koostöövaimu aluste otsimisele rea mitmesuguste asutuste abil. Ollakse üle sellest hirmust, mis pärast maailmasõda tingis J. H. Whitley eesistumisel eriliste lepitusorganisatsioonide Joint Industrial Councils'ide loomise. Suurte streikide ajajärku peetakse praegu Inglismaal möödunuks. Kõige selle juures on ette näha, mida põhjendatult käsitleb Cambridge'i ülikooli majandusteaduse Õppejõud M. H. Dobb, M. A., et lähemas tulevikus, kui majanduslik õitseng stoppab, tööliste palgad hakkavad langema. Põhjuseks on siin Briti tööstustar-

4 132 KAUBANDUS-TÖÖSTÜSKOJA TEATAJA Nr. <l vete võistlusvõime tõstmise vajadus maailmaturul, suur töötute armee ja monopolistlike tööstusorganisatsioonide kasvav mõju. Palkade redutseerimise küsimus oli ja on akuutne tekstiiltööstuses ega jaa ulatuslikult tulemata söetööstuses. Vastutasuks sellele pakuvad uus seadus Factories Act (hakkab maksma 1. juulist 1938) ja töösturid ise tööliskonnale tervishoiu, julgeoleku ja sotsiaalse heaolu alal hüvitusi. Reas tööstustes on teostamist leidnud tööliste kindlustamine ning õhutatakse palgalise puhkeaja läbiviimist. Praegu saab paigalist puhkeaega 40 r A tööliskonnast, enamikus 6 päeva, üksikuis ettevõtteis kuni 2 nädalat. * Kollektiivleping on Inglise tööstuses palga- ja kõigi muude tingimuste reguleerimise põhjapanevaim alus, kuid siin on välja kujunenud ka selged seisukohad, millised eeltingimused on vajalised kollektiivlepingute süsteemiks. Need oleksid kokkuvõetult: nõrk seadusandlus ja hästi organiseeritud tööstur- ning tööliskond. Inglismaal on riik usaldanud suuri ülesandeid sotsiaalalal töösturite ja tööliste organisatsioonidele. Sellejuures on riik huvitatud, et mõlemad pooled oleksid elujõulised ning valitseksid oma liikmeskonda. Inglismaal on organisatsioonidesse kuulumine täiesti vabatahtlik, kuid kaudselt mõjutamiseks on peale avaliku arvamise veel rida teisigi vahendeid näiteks loetakse teatud palkade tasemest kinnipidavaid organiseeritud tööstureid headeks tööandjateks" ja riik ning kogukonnad oma tellimiste suunamisel arvestavad ainult neid. Ka töösturkond ise on huvitatud, et nendega kollektiivlepingu kaudu seotud trade-unionid ei oleks liialt nõrgad, kuna sel juhtumil muutub küsita-, vaks kollektiivlepingu tingimuste täitmine. Siinjuures on välja kujunenud arvamine, mida käsitleb ka J. H. Richardson M. A., Ph. D., Les'i ülikooli tööstusküsimuste professor, et ametiühingud on võimelised lepinguosalised siis, kui nendesse kuulub 7075 r,'( tööliskonnast, kui aga organiseerimise protsent on või vähem, tuleb arvestada teissugust poliitikat. Inglismaal on praegu ning ka tulevikus ette näha, et reas tööstusharudes organiseeritud tööliskonna protsent kõigub 20-ne ümber. Kollektiivlepingute ellukutsumine sellastes tööstusharudes on enam kui küsitav. Riik on siin omalt poolt astunud ka tarvilised tööandjate ja töövõtjate vahekordi korraldavad sammud. Nimelt Trade Board on määranud reas nõrga organiseerimisastmega tööstusharudes kindlaks minimaalpalgad. Trade Board'i otsused maksavad kogu otnääruseandluse alla voetud tööstusharus ja saavad jõu tööministri aktseptiga. Tiade Doard kutsuti a. seadusega ellu õigupoolest selleks, et ta tegutseks kui omavalitsuslik tegur halvasti organiseeritud tööstusharudes, aitaks ara hoida parast maailmasõda järsku palkade langust ja seaks palgad tulevikus soliidsele tasemele. Kaudset riiklikku vahelesegamist palgapoliitikasse teostavad Joint Industrial CounciPid siiski, millised organisatsioonid on enesele eluõiguse võitnud ka ainult halvasti organiseeritud tööstusharudes. Riiklik vahelesegamine palgaolustikku on Inglismaal leidnud tunnustamist soal, kus tööstur- ja tööliskond ise ei ole suuteline küllaldaselt oma vahekordi korraldama. Kuid riik oma algatusel ei ole aktiivne. Riik praktikas astub tegevusse siis, kui ipooled selleks avaldavad soovi. Samasuguse hinnangu võib anda ka töötülide lahendamisele. Tavaline töötülide lahendamine korralikes, organiseeritud tööstusharudes toimub kolmes faasis: 1. vabrikus, kus konflikt on tekkinud, moodustatakse lopitu.skomisjon, 2. küsimus antakse lahendada n.-n. Loeal Conference'ile, milles on tööandjate organisatsioonide ja töölisorganisatsioonide esindajad, ning 3. küsimust arutab Central Conference, koosnedes tööandjate liidu ja ametiühingute keskorganisatsiooni esindajaist. On ka igal pool lepinguis märgitud, et seni kui toimub lepitusprotseduur, ei ole õigust tööliskonnal streigiks ega tööstureil lock-out'iks. Tugevasti organiseeritud tööstusharud «i kasuta Inglismaal Industrial Court'i kui kõrgeima töötülide lahendamise instantsi abi. Kuid nõrgasti organiseeritud töö.stusiharudes see riiklikult organiseeritud töötülide lahendamise kohus on aastate jooksul teinud rea otsuseid. Need otsused on ka vabatahtlikud, kuid pooltel on teatud vahendid kas või hariliku kohtu abil «na õigusi maksma panna. Industrial Court'i tegevus on haruldaselt põhjalik, nagu seda allakirjutanu koges, osa võttes istungeist, ja selle töö tulemusena on kujunenud omaette kollektiivlepingute jõudu omav palgapoliitika, mille allikaks on Industrial Court'i otsused. Inglismaal on ka palju kõneldud sundusliku töötülide lahendamise läbiviimise võimalustest, kuid mõtted selle kasuks pole leidnud poolehoidu, ehkki dominioonides on loodud siduva jõuga töötülide lahendamise kohtud, näit. Uus-Meremaal Council of Conciliation, mille otsuste vastu eksimisel karistatakse iga tööandjat 600 ja töölist 10-ga. Inglise avalik arvamine märgib, et sundusliku töötülide lahendamise läbiviimiseks on sel maal vanglad liig väikesed, sest kui parlament on avaldanud seaduse ja tööliskond ei aktsepteeri töötülide lahendamise kohtu otsust, siis peab sel-

5 Nr. KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Ш lelo paratamatult, järgnema karistus nimelt et aeg on õpetanud pooli küllalt ja et nad ei vangla. Teiseks põhjuseks peetakse ametiühin- haara kergemeelselt streigi ega lock-iout'i, kui gute tugevat opositsiooni, kes ei taha loobuda võitlusrelva järele, oma Õigusest streikida, ja kolmandaks arvatakse, Londonis, märtsis E. W. Saks. Värske puuvilja sisseveo korraldamise küsimus Kaubandus'töösmskojas arutusel }. märtsil s. а. oli Kaubandus-tööstuskojas kokku kutsutud nõupidamine värske puuvilja sisseveo korraldamise küsimuse arutamiseks, millest peale Majandusministeeriumi, Kaubandustööstuskoja ja Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu esindajate võtsid osa ka puuvilja importijad ja sellega kauplejad. Kaupmeeskonnas on kuuldavale tulnud kaebusi ja rahulolematust senise sisseveo korra kohta, mis oligi põhjuseks nõupidamise kokkukutsumisel. Kaubandus-tööstuskoda pöördus kaupmeeskonna poole ettepanekuga esitada selles küsimuses kindlakujulisel! soovid ja ettepanekud. Kahjuks pole kojale mingisuguseid ettepanekuid tulnud ja koda lootis nõupidamise teel küsimuses selgusele jõuda. Läbirääkimistel selgus, et rahulolematuseks on põhjust annud see, et värske puuvilja importijate arv on liig suur ja ebastabiilne, mis on peamiselt tingitud asjaolust, et sisseveoluba antakse ka üsna juhuslikele importijaile,kes värsket puuvilja veavad sisse vahetuskaubana koguni erineva kauba vastu. Kui ministeerium peaks tarviliseks leidma mõnele eksportijale lubada vahetuskaubana sisse vedada värsket puuvilja, siis peaks sellane sissevedu toimuma ikkagi mõne alatise puuviljaimportija kaudu, mitte aga otseteel sama eksportija nimel. Sellased juhuslikud sisseveod võivad segamini paisata kogu siseturu ja tekitada ebatervet võistlust. Soovitav on, et importijate arv oleks kindlaks määratud kogu aastaks ja et uutele importijatele aasta kestes antaks sisseveoluba ainult erilistel õige kaaluvatel põhjustel. Sisseveetava värske puuvilja hulga ja selle jaotuse kohta ci ole importijail vajalisi andmeid. Selle tõttu puudub importijail ülevaade selle kohta, kas turg on küllalt varustatud või on see veel mahutusvõimeline. Sellast teadmatust suurendab omalt poolt ka eelmises punktis kirjeldatud olukord. Mittesoovitava nähtusena tuleb veel mainida juhtumeid, kus välismaa firmade esindajad tellivad suuremad partiid värsket puuvilja omal algatusel, lootes, et neil ehk õnnestub kas sisseveoluba saada või tellitud kaup ära müüa ka siinseile importijaile. Kui see ei õnnestu, siis saadetakse kaup kas tagasi või mõnesse teise sihtkohta. Niisuguseid hea usu peale tellimisi tuleks kindlasti vältida. Heaks tõkestavaks abinõuks sellastele nähtustele on nüüd ministeeriumi korraldus, et sisseveoks on nõutav eelluba. Oleks soovitav, et Majandusministeerium määraks kindlaks iga hooaja kohta sisseveoks määratud kogumi ja et see ära jaotataks alatiste importijate vahel nende esindajate osavõtul. Sel teel kaoks nähtus, et importija teadmatusest tellib liig palju puuvilja, mida ta kõike ei suuda turule mahutada Käesoleval aastal on sünnitanud rohkesti segadust tolli alandamise küsimus. Kaupmehed olid arvamisel, et eelmise aasta eeskujul ka käesoleval aastal toll värskelt puuviljalt teatud ajaks kaotatakse või alandatakse. Selles lootuses anti teatud tellimised või hoiduti nende andmisest kuni tolli alandamiseni. Importijail puudus võimalus küsimust nii või teisiti otsustada. Kui valitsus arvab, et värske puuvilja sissevedu on tarviline, siis peab selle kohta olema ka kindel kava. Läbirääkimiste tulemusena võeti vastu järgmised sooviavaldused: 1. Värske puuvilja importijate arv tuleb iga hooaja eel kindlaks määrata, misjuures uute importijate suhtes tuleb talitada a. ülesseatud põhimõtte järgi, s. o. uusi lubasid anda ainult neile, kes varemalt sel alal on tegutsenud. Praegune eksportijate nimestik tuleks uue hooaja eel võtta revideerimisele kaupmeeste esindajate osavõtul Kaubandus-tööstuskoja Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu määramisel. 2. Sisseveetava värske puuvilja kogus tuleks enne hooaja algust kindlaks määrata. Kvootide jagamine peaks toimuma Majandusministeeriumis kaupmeeste esindajate osavõtul Kaubandus-tööstuskoja ja Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu määramisel. 3. Oleks soovitav, et kaupmeeskond enne värske puuvilja sisseveo hooaja algust saaks teada valitsuse kindla seisukoha sisseveotolli alandamise resp. kaotamise suhtes. Koosolek palus Kaubandus-tööstuskoda teha eeltoodud sooviavaldused teatavaks Majandusministeeriumile.

6 134 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. ii Kaubandus4ööstuskoja suur* ja keskkauban* duse sektsiooni seisukoht kaupmeeste organi* seerimise küsimuses 14. märtsil s. a. arutas ikaubandus-töõstusikoja suur- ja ikesikikaubanduse sektsiooni täiskogu kaupmeeste organiseerimise küsimust, mis enne oli (kaalumisel Ika isama sektsiooni büroos. Kaubandus-tööstusfcoja liige A. Veiler on sektsiomni büroole ettpipanelku teinud, võtta seisukoht kaupmeeste organiseerimise küsimust* kohta ja esitada юта seisukoht sektsiooni täiskogule 'heakskiitmiseks, et sellele vastavalt võik.i juhtida ja.korraldada kaupmeeste organiseerimist kohtadel õiges ning otstarbekas suunas. Neid. seisukohti kaaludes leidis sektsioon, et kaubandus-tööstukodado otsene ülesanne ei ole seal, kus nad asutatud avalikõiguslike asutustena, eraorganisatsioone ellu kutsuda ja nende tegevust juhtida. Nii ei tee seda kojad Prant sustmaal, Austrias, Itaalias, Ungaris ja veel mitmes teisies riigis, kuis kojad on avalikõiguslikuo asutused ja kaupmeeste osavõtmine neist sunduslik. Sarnane olukord valitseb osaliselt ka Salksai». Neis riiges on kodade ülesanded seadusega määratud kindlaks, mille järele tuleb к >- dadel toimida. Erinev seisukord on neis riiges, kus kojad e ; ole avälikõiguslikud asutused, vaid vabad organisatsioonid, nii Inglismaal, Ameerika tihemdriiges, Belgias, Helveetsias ja Soomes. On arusaadav, et vabad organisatsioonid oma ringkonna organiseerimise peale suurt rõhku panevad, juha ühelt poolt sellepärast, et kaasa tõmmata laiemaid hulki kodade ülalpidamist» kulude kandmiseks. Kui palju aga koijad ka neiski гтиик- 1 - osa võtavad kaupmeeste või töösturite organisatsioonide ellukutsumisest kohtadel, ei 'ole sektsioonil praegusel korral teada. Eesti Kaubandus-tööstuskoda 'on avalikõiguslik asutus, kelle eesmargiks' on ühendada avafl.i(kõigusl ifcu'l a'iuisnel kaubandus- ja tööstusaladel tegutsevaid seltse, ühisusi ning isikuid neoidie üld- ning eritarvidustie esindamise otstarbel ja valitsus- ning omavalitsusasutuste igakülgseks toetamiseks viimaste peale pandud sellekiohaste ülesannete täitmisel (IK./t.-koja sead. 1). Nii ei ofe kaupmeeste või töösturite seltside või ühisuste ellukutsumist seadusega kojale ülesandeks tehtud, küll aga nende üld- ning eritarviduste esitaminie valitsus- ja omavalitsusasutustes. Sellega aga ei taha.sektsioon kaugeltki ütelda,, nagu oleks temale see ükskõik, millises suunas kaupmeeste organiseerimine toimub. Koda on paljud kaupmeeste seltside põhikirjad koostanud, seltside ja ühingute asutamiseks nõu jü jõuga abiks olnud, kuid ainult selle vahega, et koda, või tema sektsioonid, pole ise otseselt seltsi või ühisust asutama ja organiseerima hakanud ega loe seda ka praegugi oma ülesandeks, vaid toetab sarnaseid aktsioone moraalselt ning annab nõu ja juhatust, kus seda vaja. Praegu tegutsevate kohapealsete kaupmeest«seltside ja ühingute ednsitegutsemist peäl) Il sektsioon tarvilikuks, kusjuures nende organisatsioonide ülesandeks jääks kogu kohapealset kaupmeoskonda puutuvate küsimuste otsustamine ja kaupmeeskonna üldhuvide esindamine ja kaitse. K/t-koja 11 sektsioon peäl) otstarbekaks kaupmeeskonna r g a n i s e e rumist N U U - roomate ilr i-e г i а 1 n d e järgi üleriiklikus ulatuses. Sektsioon on veendunud, et kaupmeeskonna organiseerumine erialade järgi й suuteline tagama ühe ala kaupmeeskonna e r i- huvide suuremat ja paremat kaitset kui koondumine üldistesse kaupmeeskonna organisatsioonesse, kus liikmeiks kaupmehed mitmesugustelt aladelt. Samuti on sektsioon tähele pannud, et mitmed kaupmeeste seltsid või ühisused, mis smõm aeg tagasi asutatud, on passiivseks muutunud. Solle nähte põhjuseiks peab II sektsioon seda, et selts või ühisus küllalt po]<«suutnud või pole osanud huwitada oma liikmeskonda, mis omakorda on tingitud just üksikute liikmete väga erinevaist huvidest. Saapakaupmeest, loomulikult, ei huvita kuigi palju need küsimused, mis toiduainetekaupnmhel väga täjhtsad võivad olla; paberikaupmees tunneb samuti vähie huvi põllutööriistade müügi vastu. Organiseerub ja liitub aga üks huvigrupp, siis on tal kindlasti ühised ülesanded ja huvid, mille tõttu organisatsioon on palju elujõuliseim. Sellepärast peabki II sektsioon soovitavaks, et kaupmeeskond organiseeruks tähtsamate ja suuremate erialade järele ülemaalistesse organisatsioonidesse, milliste juihatuste asupaik soovi kohaselt peaks olema Tallinnas ja mis võivad oma asju vahenditult ajada.

7 Nr. 6 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 135 Kohapealsed kaupmeeskonna organisats iiownid, samuti 'ka üleriiklikud erialalised kaupmeeskonna eraõiguslikud koondised peaksid kuuluma«ühte keskorganisatsiooni, antud juhul üleriiklikku Kaupmeeste Seltside Keskliitu. Keskliidu ülesanne peaks»leona liitunud organisatsioonide tööd juihtida ja elustada, kuid ta ei peaks võtma enda peale avalikõiguslikke funktsioone, millised om seadusega tehtud ülesandeks Kaubandus-tööstuisikojale. Sealjuures peaks ÜK'SK abistama koda tema töös mitmesuguste andmete kogumisega jja läbitöötamisega, liitunud organisatsioonide arvamiste kokkuvõtmisega jne., kusjuures muidugi ika üksikutel organisatsioonidel jääb tarbe korral õigus vahenditult pöörduda koja, tema osakonna või esinduse рюіе. Sealjuures hellitab koda lootust, et ettepanekud, millised ükskõik missuguse organisatsiooni poolt temale tehakse või milliste läbiviimiseks tema toetust palutakse, on küllaldaselt põhjendatud ja üldmajanduse huvides kaitsmist võimaldavad. Sel juhul võib süveneda hea vahekord koja, eriti tema II sektsiooni, ja kaupmeeste vabade organisatsioonide vahel, mida II sektsioon kõrgelt hindab ja kõigiti soovitavaks peab. II sektsioon hindab vääriliselt koostööd korja teiste sektsioonidega, eriti oma lähima naabri, III sektsiooniga, ühiseid büroodevahelisi koosolekuid an ka seni peetud, näit. maksukoimisjonide liikmete valimisteks, ja neid kui ka täiskogude vahelisi koosolekuid kavatsetakse tarviduse järele korraldada tulevikuski. Tunnustades juha kaupmeeste organiseerimist nende erialade, s. o. huvigruppide, järele on tunnustatud printsiibis ka kaupmeeste organiseerimine nende majanduslikkudes huvides. Erialalised organisatsionid või huvigrupid pole ju midagi muud kui majanduslikud rakukesed, mis võivad tegutseda teataval alal kindlate hindade maksmapanemiseks, ühiste siseeiostuikohtade soetamiseks jne. Nendest võivad välja areneda suured erialalised ja majanduslikud keskused, mis muidugi oleneb liikmete energiast ja juhtidõ organiseerimise oskusest. Selle juures peab aga koja II sektsioon seda täieliselt väärniähteks, kui kaupmehed oma ostudega ühistegelisi kaubanduslikke ettevõtteid toetavad ja sellega erakaubanduse rinnet nõrgestavad. Majanduslikke teateid kodu* ja välismaalt Kaubandus-tööstuskoja juhatus ja nõukogu arutasid lina ekspordi küsimust Linaeksportöörid esitasid Kaubandus-tööstuskojale märgukirja, millest selgub, et suuremalt osalt linaeksportfirmadelt on ära võetud õigus linu välismaale eksportida ja et see õigus on jäetud ainult viiele firmale. Põhjenduseks õiguse äravõtmisel on toodud asjaolu, nagu oleksid need firmad välisturgudel ebatervelt võistelnud, mis olevat mõjutanud eesti linahinna kujunemist madalamale tasemele, kuna kõnesolevad firmad olevat pakkunud Inglise turul meie lina isegi mitu naela odavama hinnaga kui need firmad, kellele nüüd ekspordi Õigus on jäetud. Nagu selgub Eesti Panga kirjast, on kõnesolevad firmad meie linadest saanud kõrgemat hinda kui firmad, kellele ekspordiõigus on jäetud; seega ei pea paika põhjendus, mille alusel load ära võeti. Kaubandus-tööstuskoja juhatus, leides, et õiguslikus riigis ei tohiks üksikuile kodanikele anda eesõigust teiste ees, otsustas linaeksportfirmade märgukirja Vab. Valitsuse ees toetada ja paluda nendelt äravõetud õigused anda tagasi. Paul Lall'i 25 aasta ärijuubel 23. veebruaril a. pidas Tartu tuntud äripidaja Paul Lall rohkearvulisel ärisõprade, äriomanike ja avalike tegelaste osavõtul oma äri 25 a. juubelit. Paul Lall, sündinud 14. septembril a. Tartus, sai hariduse 4-klassilises linnakoolis Tartus a. as.tus ta ametit ja kaubandust õppima H. W. Weckrama tehnikaärisse, Tartus, МШИ t. 9..Asutas 191S. a. 2i3. veebruaril iseseisva elektrotehnika-, tehnikaja loptikaäri Tartus, Suurel Turul nr. 2, kus ta tegutses kuni 1192,7. a..sügiseni, millal asus ruumide kitsaiksjäämise tõttu avaraimatesse ruumidesse Võidu tän. 18. Ettevõte, kui suurim ja vanim koha peäl, omab suurima kodumaa elektrimasinate vabriku A.HS. Volta Tehased" esinduse ja pealeselle veel mitmeid teisi esindusi. Seltskondlikust tegevusest võtab juubilar.osa. Ta on olnud pikemat aega Tartu Kaupmeeste Ühisuse

8 136 KAUBANDUS-TööSTUSKOJA TEATAJA Nr. (> juhatuse liige, pealeselle veel liige mitmes teises organisatsioonis. Harrastab vabal ajal sporti mitmesugustel aladel. Tartu (kaupmeeste ringkonnas ja avalike tegelaste ridades on Paul Lall tunnustatav ja austatav isik. Oma püsiva ija tõusuteed arenenud äri tõttu on ta üldiselt tuntud ja ilugupeetud. Rootsi sõjakäik raua rooste vasiu Äsja võeti Rootsis käsile ulatuslik uurimus parima roostekaitseabinõu kindlakstegemiseks väljasseisvate raud- ja teraskonstruktsiqonide alal. Uurimistööd viib läbi kuningl. Rootsi inseneride akadeemia roostekaitse-osakond, kasutades rea riiklike ja eraettevõtete rahalist toetust. Et kindlaks teha mitmesuguste klimaatiliste tingimuste mõju terasest esemete värvile väga mitmesugustes Rootsimaa osades, seatakse üles umbes 900 mitmesuguselt prepareeritud ja värvitud terasplaati mitmes kohas üle kogu Rootsi. Need terasplaadid, suurusega X20 sm ja 5 mm paksud, on painutatud nii, et üksikud pinnad on asetatud vertikaalselt, horisontaalselt ja 45 all aasta kestes uuritakse iga aasta neid prooviplaate ja nende värvi vastupidavust eri- F T ME1STERFOTOQRAAFID KUNINGA 1 PORTREED G R U P I D SUURENDUSED AVATUD; ÄRI P. KL. 917 PÜHAP , KÕNETR Uste instrumentide abil. Mõned neist plaatidest on asetatud rannikule, saartele ja lahtisele me reie, kus jälgitakse erilise huviga soolasisaklava mereõhu mõju katseplaatidele. Iga aasta kulutatakse suuri summasid kogu maailmas raua ja terase kaitsevärvi uuendamiseks. Uksi Rootsis tõusevad need kulud umbkaudu 2030 miljoni kroonini aastas. Kima värviuuendamist peetakse vajaliseks keskmiselt iga seitsme aasta järele, võiks saavutada 34 milj. krooni kokkuhoidu aastas juba siis, kui õnnestuks pikendada värvi vastupidavust ühegi aasta võrra võrreldes praegusega. Rootsi inseneride akadeemia on juba varem ilmutanud raamatu, mis sisaldab kõik tänapäevani tuntud üksikasjad kõnesoleva probleemi kohta. Milano XIX rahvusvaheline mess aprillini a. Milano XIX rahvusvahelisel imessil, mis korraldatakse 1І2.27. aprillini s. a., on tegevuses mes.si к a u b a n d u s t a d e t e 'biiro o, mille ülesanne on viia meskikülastajad kontakti Itaalia 'produtsentide ja äriinimestega. Büroo annab teateid ka põllumajandusliku ning tööstusliku produktsiooni kohta, samuti annab ta soovijaile teateid Itaalia eksport- ja impoirtfirmade aadresside üle. Ka 'saab büroolt teateid väliskaubanduse korralduste, tollide ja transpordi tingimuste kohta Itaalia«, mispärast asjast huvitatud isikud ipöordugu järelepärimistega järgmisel aadressil: Istituto Nationale Faseista per il Coiwmereio Kstero", Via Torino, 107-Roma. Kaubandus-tööstuskoda valib Riiginõukogu liikmed 16. märtsil Valimiste peakomitee vastava otsus. 1 kohaselt vailib Kaubandus-tööstuskoda Riiginõukogu liikmed tööistuse, kaubanduse ja laevanduse alalt K5. märtsil s. а., milleks on kokku kutsutud koja nõukogu, juhatuse ja Insenerikoja valijameeste ühine koosolek kell li2 päeval. Väikelaevade miinimumprahinormid aastaks Esmiasipäeval, 28. veebruaril, peeti Kaubandus-tööstusksoijas <Шегіік1йс väikelaevade esindajate koosolek, (kus määrati kindlaks miinimumprahid ja veotingknused lltös. aasta n&vigat«

9 Nr. 6 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 137 biooniks. Kuigi viimase aasta (kulude suurenemine oleks nõudnud ДМ7. a. münimumtariifide tõstmist, jäeti üldiselt materaa endised, tõstes vaid iküttepuude, prapside, paberipuude ja ikastilauapakkude ruumimeetri veohinda 10 sendi võrra, ühest rajoonist 115 senti, s.. 6 &%; ikuuse-, männipalkidelt 10 senti tihumeetrilt, s. o. Prahinormidest ikinnipidaimiseks laevaomanikud annavad sellekohased allkirjad ning prahtimise hõlbustaimiselks valiti ühine usaldustmaaikler Tallinnas, kapt. J.Teng. Nagu selgub, on senised ipirahinormid niivõrd madalad, iet need ei võimalda väikelaevadele /küllaldast teenistust, mistõttu see tegevusala on aast-aastalt kokku kuivamas ja ramnalaevastik hääbumas. Seetõttu oleks üldine huvi, et miinimumnormid tõesti läbi viidaks, milleks ka Kaubandus-tööstusikoda samme astub, lootes toetust suur t veoandjailt, nagu Eesti Metsatööstus j. t. Tähtsamad näitused ja messid välismail Leipzigis rahvusvalh. kevadimese märtsini Leipzigis tehn. ja ehitusmess märtsini Brüsselis rahvusvajh. kaubamess märtsini Prahas rahvusvahel. kevadmess märtsini Viinis rahvusvahel. kevadmess li3.19. märtsini (1(938. Utrechtis Hollandi mess märtsini Kölnis rahvusvah. kevadmess märtsini І 1З18. Helsingis ikevadmess 2.ilO. aprillini Milanos rahvusvah. 'kaubainess aprillini Soovitakse äriühendusi Pesti firmadega Aastal 1820 asutatud Inglise firma Miller, Gibbs & Co. Limited, 12 Hackins Hey, Liverpool, soovib äriühendusi esmaklassiliste Eesti firmadega, kes oleksid nõus tema vahetalitust kasutama igasuguste kaupade ostuks Inglise vabrikuis väga soodsatel tingimustel. Soovijail palutakse astuda otseühendusse nimetatud firmaga. Lähemate tingimustega vahetalituse suhtes võib tutvuda Kaubandus-tööstuskoja Teataja" toimetuses. veebruarikuu esimesel poolel Registreeritud muudatused (järg): 59. U/ü. Varustus" J. Vellnei & К, Tallinn, Tartu mnt. 17/28, usaldusühingu leping muudetuid, ühingu osakapital suurenenud KL ni. 60. Eduard V i i 1' jätkab äritegevust, avades Pala v. vesiveski. 61. Miina V i 1 g e 1 m v jätkab äritegevust, avades Tallinn, Kannikese 12 toiduainetekaupluse. 62. Ludmilla Vinogradov lõpetanud toiduainetekaupluse Pärnus, Viimsi 25; puu- ja aiaviljakauplust Pühavaimu 1& peab edasi. 63. Tööstusosaühisus Võime", Tallinn, Estonia pst 17, juhatusest lahkunud Ferdinand Kadak, juhatuse liikmeks valitud Benno Äniline. Firma tegevuse lõpetamine registreeritud: 1. Hendrik Anton, Tartu Riia 96, pudukauplus. 2. Are raadiotehas, Tallinn, Reimani Evald Arro, Jäärja v.., segakauplus. Äride reüisler 4. Maria Baron, Tallinn, Katusepapi 1, kalakauplus. 5. Verner Birk, Laeva v., sindli- ja laualõikus. 6. Anette Burm, Tallinn, Ahju 5, toiduainete- ja piimakauplus. 7. B. D r e u t, Naha-, hobuseriistade- ja jalanõudeladu Nahaprodukt", Tallinn, Estonia pst M. Eedra, Tallinn, Kütti 13, toiduainetekauplus. 9. Salme Eichelmann, Rõngu vald, pagariäri. 10. Marie Feldmann, Võhma alevik, moe- ja pudukauplus. 11. Esra Goldberg, Tartu, Suurturg 15, pudukaubaladu. 12. Aleksander Holm, Voltveti v., metsaraie. 13. Eugen H oi s ting, Nõmme, S. Pärnu 1, toiduainetekauplus. 14. O. Hinnu, Nõmme, Värava 3, toiduainetekauplus. 15. E. Ilves, Valga, Kesk 4, toiduainetekauplus. 16. H. J а к, Viljandi, Tartu 16, toiduainetekauplus. 17. Restoran Riiadmäe" M. Jacobson, Tartu, Võru 2.

10 138 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 18. Alide Jak stein, Anija v., Kehra, lihakauplus 34. Ida Lukk, Tartu, Lossi 9, toiduainctekauplus. ja söögimaja. 35. Luise Masing, Juuru v., pagari- ja koloniaal- 19. Vassili J а к s t e i n, Anija v., Kehra, söögimaja. kauplus. 20. Georg Juurup, Tartu, Suuiturg 11, vahetalituse 36. Maiie Mässa, Kilingi v., toiduainctekauplus. kontor. 37_ j a a n Matson, Pärnu, Riia 93, toiduainete- 21. Bensiinijaam Luxus", L. Jürgens, Tallinn, kauplus. Kaarli pst. 4. 3ö. Anna Putnin, Tartu, Raekoja 9, toiduainete- 22. Jaan К a m а г i к, Lihula v., jahuveski. kauplus. 23. H. Karlson, Tartu, Roosi 29, toiduainete- 39. A. Rank, Tallinn, Kannikese 12, toiduainele kauplus. kauplus. 24. Väike-Maarja villatööstus A. Kask ja Joh. 40. Johanna R e i t ш a n, Pärnu, Kalevi 12, valmis- Piilberg, Vao v. riieteäri. 25. Olga Kena, Jõhvi al, Turupl. 1, masinate- ja 41. Rudolf R e n n i n g, Tallinn, Söören.si 2, agent segakauplus. raamatute müügi alal. 26. А. К 1 a a m a s, Kodasoo v., toiduainetekauplus. 42. Dcntaal depoo V. Reuss, Tallinn, V. Kalja August Klaos, Petseri, Võru 9, toiduainete- 43. Johan Roostalu, Jäärja v., pudukauplus. kauplus. 44. Л. Rosenthal, Tartu, Kesk 13-a, lihakauplus. 28. Valter Koppel, Tallinn, Vabaduse väljak 10, 45, Rüdekauplus Voldemar Ruus, Tallinn, Estonia isiklik agent. t/m Elmar Kruuse, TalKnn, Lutri 5, toiduainete- 4^ Aleksander R ä b a n i k, eluk. Viljandi, lumiste kauplus. 10, metsatööstus. 30. August Lapp, Tallinn, Kopli 38, toiduainete- 47, Vilhelm Saal, Türi, Viljandi 6, rohu- ja värvikauplus. kauplus. 31. H. Lilles Kirjastus Sõnastus", Tartu, Ku- 43. Saarmann, Haapsalu, Jaama 7, toiduainete perjanovi 70. kauplus, ärip. Hulda Saarmann. 32. Helene Loigom. Tallinn, Villarda 33, toidu- 49. Agentuur Edmund Schiffer, Tallinn, Kaupainetekauplus. mehe Informa" H. Lukaschevicž, Nõmme, Pikk. Söögisaal Kosula" V. Schmidt, Tallinn, 513, agentuurid, informatsioon. Raekojapl. 18. Eesti Arstide-Klinitsistide Ühingu ERAHAIGLA i Narva maantee 6-a, Tallinn. Telefon j Statsionaarne ravi igal erialal. Alatine arstlik valve. Röntgeni-kabinett: läbivalgustused, ülesvõtted, röntgenteraapia (ravi). Tasud vastavalt keskhaigla taksidele. Raadiumiravi. Elektrikabinett: diatermia, kõrguspäike, sinine valgus, elektrivibratsioonid, neljaraku-vann, diatermia mudaga. Massaažikabinett: üldine ja osaline massaaž. Vesiravita; männiekstrakti-, meresoola-, Haapsalu tervismuda, söehappe-, pärmi- ja vahuvannid, istevann, valguskapp, aurukapp, charcot-, šoti-, kapillaar- ja aurudušid. Laboratoorium: kliinilised, bakterioloogilised analüüsid ning kvantitatiivsed keemilised ja mikrokeemilised määramised vees. Ъ/^ч^/ял^/йіт^^ігпьу^тп^^гт^/гтт^^ттг^^пт

11 Nr. 6 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA F. Schumann, Tartu, Võidu 16, harjatööslus ja -kauplus. 52. Л. Sommer, Tallinn, Paldiski mnt. 13, toiduainetckauplus. 53. Elmar Sulbi, Tallinn, õuna 18, mehaaniline tisleritööstus. 54. A. Та?ь, Tallinn, Ahju 33, mütsitööstus. 55. Ida Teitelbaum, Valga, Kesk 21, mütsikauplus. 56. O. Tiba r, Viljandi, Jakobsoni 48, toiduainetekauplus. 57. A. T u u к s a m, Viljandi, Turu 10, saapakauplus. 58. Lilli U г b, Tallinn, Ahju 5, toiduainetekauplus. 59- Vool ja Kreela, Tallinn, Aia 5, moe- ja pudukauplus. 60. Meier-Leopold Z i p p i к v, Tallinn, Viimsi 36, elusloomade ja liha ost-müük. Veebruarikuu teisel poolel Registreeritud uued firmad: 1. Ida Abras, Pärnu, Kalevi 45, kivinõudekauplus. 2. Albert А 1 a m ets, Aakre v., vesiveski. 3. L. Ans 1 an, Nõmme, Haava 31, lihakauplus, ärip. Leonid Anslan. 4. H. E h v ä r t, Kohtla v., segakauplus, ärip. I Ielmi-Elfriede Ehvärt. 5. Vennad Voldemar ja Johannes Erikson, Erra v,, Kiviõli, toiduainete müük väljaköögist; täisühing, täisosanikud Voldemar Erikson ja Johannes Erikson, ühingu osakapital Kr E. Hermann, Kuressaare, Kohtu 12, veoäri, ärip. Elisabeth Hermann. 7. Sergei Hlomov, Tartu, Gustav-Adolfi 8, juuksetööstus. 8. Helene Ilves, Tallinn, Lutheri 5, toiduainetekauplus. 9. Marie Irdla, Jõgeva al., Turupl., pudukauplus. 10. Emilie Jürisson, Pärnu, S. Kuke 36, toiduainetekauplus. 11. A. Jürma ja A. Arusoo, Tallinn, S. Tartu 19, pruugitud asjade ostu-müügiäri, täisühing, täisosanikud Alfred Jürma ja Alfred Arusoo; ühingu osakapital Kr L. Karjel, Tallinn, Sakala 28-a, pudeliteja klaasasjadeäri, ärip. Lembit Karjel. 13. Vold. Karu, Antsla al., Jaani 3, pagariäri, ärip. Voldemar Karu. 14. Lydia Kesvatera, Tallinn, S. Tartu 81, söögisaal. 15. Seebivabrik ja keemiatehas Riviera" R. Klas-Glass & С, Tallinn, Pärnu mnt. 176, täisühing, täisosanikud Reeli Klas-Glass, Rahel Meiertal ja Etty Gordon, ühingu osakapital Kr , prokurist Hirsch Meiertal. 16. Taskulambi- ja anoodpatareidetööstus Polaar" David Krakusen ja Jeremias Krakusen, Pärnu, Tallinna mnt. 63, täisühing, täisosanikud David Krakusen ja Jeremias Krakusen, ühingu osakapital Kr Kaubamaja B. Lille ja A. Voolmaa, Rakvere, Pikk 15, elektri-, raadio- ja spordiriistadeäri, täisühing, täisosanikud Arnold Voolmaa ja Bernhard Lille, ühingu osakapital Kr Mihkel Lootus, Pärnu, Tallinna mnt. 13, vanakraamikauplus 19. Kudumistööstus Johannes Malts, Nõmme, Hõimu M. M e e t u a, Nõmme, Pärnu 94, rauakauplus, ärip. Marie Meetua. 21. Kino Skala" E. N u d e ja Co, Rakvere, Pikk 16, täisühing, täisosanikud Egon Nude ja Paul Nude, ühingu osakapital Kr Mart Ojasoo, Tallinn, Vesivärava 36, toiduainetekauplus. 2}. Joh. Paabo ja К, Tartus, Ülikooli 34, kohvik, Aleksandri 104, lauavabrik ja jahuveski; usaldusühing, täisosanik Johannes Paabo, ühingu osakapital Kr Männikuid Ed. Paap ja К, Vana-Antsla v., tõrva- ja tõrvaõlidetööstus, lepinguühing (B. E. S ), osanikud Eduard Paap, Eduard Tõugjas, Valter Orgel ja Peeter Mölder, ühingu osakapital Kr Restoran Passash" H. Paas, Tallinn, Sauna 1, ärip. Helmi Paas. 26. M. P a Handi, Tallinn, Sakala 36, toiduainetekauplus, ärip. Merike Pallandi. 27. Karl Pari, Elva al., Pikk 10, koloniaal- ja segakauplus. 28. Amalie P e n j a m i n, Nõmme, Kreutzvaldi 77, toiduainetekauplus. 29. A. Poil ima nn ja Poeg, Tallinn, Imanta 8, auto plekk- ja vaskosade valmistamine ja parandamine, täisühing, täisosanikud Ado Pollimann ja Roland Pollimann, ühingu osakapital Kr Robert Poola, Vana-Antsla v., vesiveski. 31. Jaan Puskar, Tallinn, Pärnu mnt. 32, pudukauplus. 32. Alfred Roomets, Kongota v., segakauplus. 33. Eduard Ross, Vao v., Raeküla, segakauplus. 34. Uudisking" Leo S i v e r s, Tallinn, Vabadusepl. 7, jalanõudeäri'. 35. Eleonora Tamm, Nõmme, Raudtee 27, söögisaal. 36. U.-Ü. Rota" R. Таг rask ja К, Tartu. Suurturg 3, foto-, raadio-, elektritarvete- ja jalgratasteäri; usaldusühing, täisosanik Rene- Verner-Roman Tarrask, ühingu osakapital Kr Eduard Ts e isik, Tartu, Peetri 49, ilu- ja tarbeasjadetööstus. 38. Joosep Užvanski, Tartu, Kaubahoov 24, nahakauplus. 39. Vooriäri Peeter Vainola ja Jüri Rästas, Jõõpre v., täisühing, täisosanikud Peeter Vainola ja Jüri Rästas, ühingu osakapital Kr Pudelite- ja klaasasjadeäri Soliid" M. Veinberg, Tallinn, Sakala 28-a, ärip. Mihail Veinberg. 41. Linda Volberg, Kalvi v., Viru-Nigula, segakauplus.

12 140 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. 6 i Registreeritud muudatused: 1. Johan Aman jätkab äritegevust, avades Nõmmes, Valguse 16, toiduainetekaupluse. 2. August A r m a n n'i ees- ja perekonnanimeks Agu Aarmaa ning tema Nõmmel, Õie 112 asuva peennahatööstuse firmaks Agu Aarmaa". 3. Trükikoda Libris" David В e i 1 i n s n ja Ii. P а к к i n, asukohaks Tallinn, Narva 15 (enne Dunkri 4). 4. Herbert Blumenth а 1, Tartu Alumiiniumi Vabriku Tav", Tartu, Võru /52, kollektiivprokuura antud Abraham Stcinbrecher'ile ja Erika Kelle'le. 5. Aktsiaselts Eesti Kaupmeeste Majanduskeskus (E. К. M.) juhatuse asukohaks Tallinn, Estonia pst. 27 (enne nr. 13). 6. Hilda E i n m a n n'i perekonnanimeks Pütsep" ning tema Rakveres, Tallinna 32 asuva mütsikaupluse firmaks Hilda Pütsep". 7. Kaubandvis-tööstus A.-S. Estoliit", Tallinn, Telliskivi 21, põhikiri muudetud, põhikapital suurendatud Kr ni. 8. Kaubanduse aktsiaselts E v с к a" avanud Tallinn, Vabaduseväljak 3 masinate- ja tööstustarvetekaupluse. Nahakaubad: tallanahad U n i n" jne. pastla-, pinsoli- ja raagnahad, saapa-, pealis- ja voodrinahad, kingsepa- ja sadulsepatarbed, kalurite ja jahimeeste saapad, toakingad O.-ü. Põhjala" ja Quadrat" kalossid, botikud ja mitmesugused kummist jalanõud A.-s. Globus-Union" jalanõud jällemuujatele tehaste suurmuugihindadega Igasugused kerged suvejalanõud Müük suurel ja väikesel arvul I NAHA-, JALANÕUDE- JA HOBUSERIISTADE KAUPLUS J N. BÕSTROV s Tallinn, Veneturg 1, telefon a m m b e r b e с к & Hanse n, asukohaks Tallinn, Kinga 10 (enne Kuninga 3). 10. Georg J a a n s n'i agentuuräri asukohaks Tallinn, Tõnismägi 35 ning linnaks Georg Jaanson А. С 1. I. Eesti Tehniline Agentuur ETAG. 11. Albert Jakobson jätkab äritegevust, avades Kuressaare, Turu 8, segakaupluse linna all A. Jakobson Elektron". 12. Elviine Jalak (ka Jalakas) jätkab äritegevust, avades Anija v., Kehras kohvik-söögisaali. 13. Mart J а 1 g'i perekonnanimeks Ravisalu" ning tema Tallinnas, Tondi 41 asuva toiduainete- ja piimakaupluse linnaks M. Ravisalu". 14. M. J s s e 1 v", valmisriiete ja manutaktuurkaupluse asukohaks Tallinn, V. Karja 1 (enne Kuninga 6). 15. Robert Jänes jätkab äritegevust, avades Tallinn, Laadapl. 70 kodukootud riidekaupluse. lo. Maria Jõgi jätkab äritegevust, avades Tallinn, Köhleri 24, toiduainetekaupluse. 17. Arved Kar oi es jätkab äritegevust, avades Tartus, Turu 10, pruugitud asjade ostu-müügiäri. 18. King & Rosenberg, Tallinn, Kulhisepa 14, täisühingu leping muudetud, täisosanik Riehard Rosenberg lahkunud, ühingu osa kapital vähenenud Kr ni. g 1У. Aleksander Kivi segakaupluse asukohaks Ц Otepää, Turg 15 (enne nr. 7). в 20. Karl К u b j a toiduainetekaupluse asukohaks ц Tartu, Riia 75 (enne nr. 121). Ц Ц Ц в Ц в 2?>. Roman Landcscn jätkab äritegevust, ava des Tallinn, Kaarli pst. У3 agentuuräri '(к- loniaal j. t. kaubad) firma all R. Landcscn". в li p 5 g в Ц 21. Gustav К u 11 a m ä g i jätkab äritegevust, ava» des Tartu, Riia 121 toiduainetekaupluse fir ma all G. Kullamägi". 22. Aleksander Laik nt entn d (end. perekonuanimi Langei) jätkub Tuhalu v., Tuhala as. jahuveski tegevust. 24. Ida Liebcnau perekonnanimeks Veigcl" ning tema Rakveres, Pikk 13 asuva pudukaupluse firmaks Ida Veigel". Щ 25. Corso" Lihn ja К, kondiitritööstuse asu- B kohaks Tallinn, Vene 2/4 (enne Roosi- = krantsi 1). І в 26. Georg L u t /., lõpetanud luksusküünlatöös- Щ tüse Nõmmel, Metsa 61, ja avanud scalsa- mas küünla- ja bakaliitesemetetööstuse firma в all Tööstus Georgia" G. Lutz. Щ 27. Elvi M e г i 1 a lõpetanud toiduainetekaupluse Ц Rakveres, Tartu 36-a ja avanud segakaupluse Ц Püssi v., Soonurme k. І 28. Estotünn" T. Muru ja К» Tallinn, Siili mõni 1, Endel Vehterstein'i prokuura kustu- nud, piiratud prokuura antud Jaan Telve'le.

13 Nr. fi KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA lernst N с u m a n n'ile Tõrva, Valga 8 kuulunud talurahvatarvetekaupluse tegevust jätkab täisühing, kus täisosanikkudeks on Artur Neumann, Aleksander Neumann ja Ernst Neumann, firma all Vennad Neumann"; ühingu osakapital Kr Jüri Nirgi jätkab Roela v., Tammiku k. jahuveski tegevust. 31. Savitööstus Kolle" О ha ja S ä ä g, Tallinn, Õle 27, täisühingust täisosanik August Sääg lahkunud, mis ajast ettevõtte tegevust jätkab ainuisikliku äripidajana Johan Oha firma all Savitööstus Kolle" J. Oha. }2. Eduard Oksenau perekonnanimeks Olari" ning tema Tallinn, Estonia pst. 192 asuva ehitusettevõtte firmaks Ehitustehniline kontor Ed. Olari". 33. Anna О t s a s n jätkab äritegevust, avades Haaslava v. vesiveski. 34. Christjan P а r k'i Tallinnas, Kopli 8 asuva tekstiil- ja kübaratööstusc tegevust jätkab usaldusühing, kus täisosanikuks on Christian Park, firma all Park & К". Ühingu osakapitaliks on Kr ; kontori asukohaks Tallinn, V. Karja Nadeshda Peter m a n n'i perekonnanimeks Erga" ning tema Tallinnas, V. Viru 9 asuva toiduainetekaupluse firmaks N. Erga". 36. liariton Petri jätkab äritegevust, avades Pärnus, Lubja 9, toiduainetekaupluse. 37. Kadrioru apteek F. H. Rogen hage n, F. Köstner ja B. Greving'i pärija, Tallinn, Narva 64, leping muudetud. 38. Hans Sutt jätkab äritegevust, avades Jäärja v. metsatööstuse. 39. Jaan Taalman n'i toiduainetekaupluse asukohaks Tallinn, Raua 27 (enne Vismari 12). 40. Ferd. T a u k'i elektrielemendi- ja patareitööstus Valgus", asukohaks Tartu, Tööstuse 13 (enne Valga, Härrade 13). 41. Amalie Tikk jätkab äritegevust, avades jalanõudeparandustööstusc Tallinn, V. Posti 8 k. 6, firma all Jalanõudeparandustööstus Terastald" A. Tikk. 42. Graafikatööstuse tarvete äri Kr. U g g u r, asukohaks Tallinn, V. Karja 3 (enne S. Karja 3). 43. Marie Viira leivatööstuse asukohaks Tartu, Kivi 38 (enne nr. 33). Firma tegevuse lõpetamine registreeritud: 1. G. Abras, Pärnu, Kalevi 45, kivinõudekauplus. 2. Alfred Ambos, Avinurme v., toiduainetekauplus. 3. A. Anni, Tartu, Gustav-Adolfi 7, ajakirjanduse müük. 4. Pudu- ja moeäri Mona" L. Aronovitsch, Tallinn, V. Posti O. Eber, Tartu, Gustav-Adolfi 7, juuksetööstus. 6. H. Epler, Tartu, Narva 34, talurahvatarvetekauplus. 7. M. F urmansky kastitööstus Eksportkast", Tartu, Kroonuaia Keemia-, seebi-, pesusooda-, vankrimäärdevabrik, iluseepidevabrik ja kosmeetika laboratoorium Riviera" B. Glückraan n, Tallinn, S. Pärnu Amanda G n i d i n, Nõmme, Valguse 16, toiduainetekauplus 10. Anna Kaine, Nõmme, Kreutzvaldi 77, toiduainet ekauplus. 11. A. Koppel, Haapsalu, Posti 27, pagariäri. 12. Liisa Lillestern, Tartu, Tamme pst. 10, toiduainetekauplus. 13. Maria Lootus, Pärnu, Tallinna mnt. 13, pruugitud asjade kauplus. 14. V. Lumi, Tartu, Võidu 19, raadioladu. 15. Herta Lüdig, Pärnu, U. Elisabeti 37, toiduainetekauplus. 16. Aleks. Nurme, Saulepi v., segakauplus ja riigiviinamüük. 17. Ellen Ojasoo (end. perekonnanimi Gross), Tallinn, Vesivärava 36, toiduainetekauplus. 18. Auto-plekitööstus A. Pollimann, Tallinn, Imanta Joh. Paabo, kohvik Central", Tartu, Ülikooli Osvald Paat, Rakvere, Tallinna 62, saiakauplus. 21. Stantsimisetöökoda Rahuvarm ja Orav, Tartu, Magasini 12-a. 22. M. Ramjalg, Tallinn, S. Tartu 81, söögisaal. 23. Aleksander R a s к a s v, Pala v., tärpentiini- ja männitõrvatööstus. 24. Part R ä n i, Porkuni v., jahuveski. 25. Gustav Saks & К, Tartu, Riia 39, ortopeedia- ja arstiriistadetööstus ja -müük. 26. J. S e e r o, Tarvastu v., Mustla alevik, pagariäri. 27. M. S i к к a, Nõmme, Pärnu 94, rauakauplus. 28. J. T а к к i s segakauplus Elektron", Kuressaare, Turu Jalanõudeparandustööstus Terastald" V. Tikk, Tallinn, V. Posti 8 k. 6, ärip. Villem Tikk. 30. August T i i d r e, elukoht Pärnus, Vana-Sauga 16, riide- ja pudukaubamüük kogu Eestis. 31. Pudelite- ja klaasasjadeäri Soliid" M. Veinberg, Tallinn, Sakala 28-a. 32. Eduard V e s к e r, Massu v., Kõmsi k., veoäri. 33. Anette Vulff, Tallinn, Aia 81, möbleeritud tubade üürimine.

14 142 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. (i Eesti Panga nädalaaruanne AKTIVA 7. märtsil a. PASSIVA Kattevara: kuld: rahas ja kangides.... välisraha Vahetusraha Sisevekslid: kaubavekslid põllumajandus! metsatööslusl Laenud: valitsusele teistele*) Kinnis- ja vallasvara Muud aktivad , Põhikapital Tagavarakapital -Jooksvad kohustused: a) pangatähed liikvel h) jooksvad arved: valitsuse pankade teised Muud passivad Kattevara vahekord jooksvate kohustustega: 62,99 "o. *) Helles summas Vab. Vai. pooli garanteeritud laene Kr. 0!» JUHATUS. London. 11. III 38.a. Bacon, kaal 112 Ingl. naela Iiri sh. 96/- -104/- Daani 102/- Hollandi 99/- Eesti 93/- Rootsi 99/- Poola 93/- Jahu, kaal 440 Ingl. n. = 63,5 kg Good Canadian sh. Odrad, kaal 112 Ingl.n. = kg Kaerad, = kg Linad, cif per tn. Livonian, Basis Risten Tows Soviet Manchester. 11. III 38. a. Või. Eesti Läti Soome Rootsi Toiduainete turg 20/6 10/3 8/6-8/9 11. III 38.a. Nisu, kaal 496 Ingl. n kg. Northern Manitoba sh. /1V2 Rosario Santa Fe 39/- 74/- 77/- sh. 118/- -120/. 118/- -120/- 119/- 121/- 119/121/- Daani Uus-Meremaa, finest first II a m 1) u r g. 9. III 38. a. Nisu. Sisemaa, kg eest Manitoba I, cif kg eest term. $ Hard Atlantic, cif kg eest tonn. 11. Ш. a. Rukis, 0 kg eest. sh. 124/- 123/- 120/- La Plata, Hamburgis sh. 186/- Amsterdamis /- 4. III 38. a Suhkur, ewt toores.sh. Belgia 7/- Tšehhi n 6/6 Poola 6/6 Holland 11. III 38. a. Riis, Burmah II ОІ, Berliinis, Deutsche Markenbutter Feine Molkereibutter Molkereibutter Landbutter Kochbutter Rmk Rmk. 127/-

15 Nr. 6 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 143 Välisbörsid L О ] 4 D О N III 2. III 3. III 4. III 5. III 7. III 8. Iil 9. III 10. III 11. III Frank... Dollar... Rootsi kr. Daani kr... Norra kr. Saksa mrk.. Soome mrk. Floriin... Liira... Helveetsia fr. Tselüiosl. kr. Beiga... Peseeta.. Silling... Slott... Pengö... Latt.... Eesti kroon. Litt.... Tšerv.... Hõbe p. n.. Kuld. Plaat »/ sh. fl l /a d ViG 139 sh. 9 1 /'-! d sh. 10 cl ) /iü 139 sh 9 d /* 139 sh. 9'/= d /ie 139 sh. 9 d / sh. 8i/a d V sh. 139 sh. 7'/a d. 7 d /l6 139 sh. Wk d /i6 139 sh. 6'/2 d. В E R L I I N 28. II 1. III 2. III З.Ш 4. III 5. III 7. III 8. III 9. III 110. III 11. III Naelsterling. Frank... Dollar... Rootsi kr. Daani kr... Norra kr... Soome mk.. Floriin... Liira.. Helveetsia fr. Beiga... kr , Nisupüül (hinnad on arvatud ühes valge puuvillase kotiga): Sampo" Kungla" Kalev" Eesti parem" Granulär" J. Puhk ja Pojad suurveski saadused 2. Ш a. Kroonid. kg ,- Kroonid Poolsore kg. 43. Sõre 43.- Manna ц 43. Rukkijahu kg Rukkipüül 26. Nisu pehme Kaerahelbed 32

16 144 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA N1. 6 Tallinna bdrsikomiiee juures asuva kaupade ja prahtide komisjoni poolt koteeriiavate kaupade nimekiri ja hinnad (en ros). 2. lil 1Q38. u. Kroonid J. Puhk ja Pojad suur veski Jahud: rukki kg püül nisu, pehmesõre Kaerahelbed (Herkulo) 1 kg.32 A/S. Rotermarmi teh. Jahud: leivajalm kg rakki 17. püül nisu, pehme sõre Nisu, Rukis Kaerad, toidu Odrad, õlle toidu Herned, toidu, rohelised Riis, Burma II Kartulitärklis Superieur" 24 Siirup,kartuli, 42% Glükoos 27. Margariin, kodumäe,fr. Tallinn Kakao, Hollandi 1 kg Eesti Kohv, Rio, Santos jne Kesk-Ameerika sordid Tee, laht., oranž Pekoe, Tseilon Tee, laht, oranž Pekoe, Java Sidrunid kast Apelsinid, Suhkur, peenike, IogliselOOkg C0» Vene Poola Sool, lahtine, Vene, fr. vagun Irboska ja Narva 2. lahtine, Saksa, fr. Tallinn я Vene Hispaania meresool 2. Heeringad, A-s.Kaland. K" vag.viisi tünn 33. Matties" 40. Matfulls" Šoti Matties", Isort 52. Matfulls* 53. Liha, sea, I sort 1 kg Liha, looma I sort Õlikoogid, linaseemne kg Sojatangud 16. Nisukliid 12. Kivisüsi, sepa, fr. Tallinn 0 kg 36. Kivisüsi, auru, tr. Tall. 31. Koks, gaasi, Tallinna gaasivabr. 0 kg. Kütteturvas(A/s. EestiTarbat.") Ю, Põlevkivi, netto 9. Kütteõli, vaadi viisi, netto kg 5.60 Raskeõli А. В. С " 8.00 Estobituumen А. В. С D. E. F. tünnid br Asfaltemulsioon netto mastiks 6.75 Katuselakk, vaatides, br Fenolaat, tünnides, netto 5.25 Karbolineum Estokarbolineum" A.B. С netto Raualakk, tünnides, netto kg 16,75 Imbutusõli D,C,netto, tünnides Maanteeõli я 6.00 Kroonid. Viljapuu-karbolineum, netto lti 0.30 Mootorpetrooleum, kg 0.12,5 Mootornafta 0.11 Diiselnafta 0.11 Putukamürk Puttox" 1. Raud, sordi kg Mi, vits Raudplekk » tsingitud, Raudtalad, ü Teras, talla, ree 29. vedru 32. valu -00. l.~- Inglistina Seatina, Vaskplekk, punane valge r Tsinkplekk Masinaõli, 22. Poola H Ameerika, 22. ~ Mootoriõli, Ameerika Autoõli, Ameerika ja Daani A/Ü. Eesti Kiviõli põlevkivi kütteõli, tsistern. 0 kg Tsilindriõh, Ameerika Nafta, Vene n Ameerika, Poola Petrooleum, Vene, taist, ja vaadid Ameerika, Bensiin, Esimese Eesti Põlevkivitööst. segabensiin, fr. Tal linn, netto Иг..31 Auto-bensiin.31 A/Ü.Eesti Kiviõli bensiin EBtolIn", taistem tr.tall. ühes teedemaks. Bensiin, I s., välisbensiin v kg Pesusooda, kodumaa.... kg Seebikivi Värvid,nigros.,vees sulav, välism. 1 kg 7.( 0, tsinkvalge, välism., , tinavalge, <, ooker, » я n Väetisained:Superfosf Ingl,18/20% kg - Superfosfaat Rootsi 5.80 Holl Vene., 5.40, lahtiselt, fr.pür kg 4.80 Segafosfaat 22/23% 4.70 Eesti loatoriit 25/27% 3.35 Kaalisool 40% Lubisalpeeter 15 і! 0 / Tšiilisaipeeier 16 /o (terakujul.) 15. Lubiammoonsalpeeter 20,5 /o Väävelhapuammoonium 20,6% Nitrofoska (14:14:18%).... Põllukips, jahvat. fr. Irboska } Tsement, Portland, Kunda, pütt 170 kg, fr. Rakvere 6.85 paberkottides 5.16 Kriit, toores kg » peetud Kivitõrv w Puutõrv 18,

17 Nr. 6 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA 145 Kroonid Lubi Tallinna, saatekuluga fr. Tamsalu 22. Kips, krohvimise, fr. v.irboska 30. krohvimise, v. Tallinn 35. Telliskivi, Is., fr.tallinn, sadam loootk. Silikaat, I s., fr. vabrik Tulitikud, originaalkast ( toosi) kast 125. Tallanahk, Eesti nahast 1 kg Tallanahk, Ameerika, I s Linaseemneõli Värnits Piirit., puh., eksp,(ekskl.v.)fob.tall.hl/alk Paber, rotatsioõai kg Puuvillane riie, Bjas, netto mtr Mitkal 40, Iil Puuvill, Liverpooli börs. American FullyMiddling inglise nael (lbs) eest ingl. pennides (d) loko ; märts 5,01; apr. 5.05; mai 5.10; juuni 5.13; juuli 5.16; Lambavill 15. VIII 38. a. I sort 1 kg Kr. 3.55» II» 2.80»HI,,, 2.05 Või. Tendents: kindel. 28. III a. l.sort lkg Kr. 1.60, mis ontuln. sisse ii Lambaliha. 2. III 38.a. Eksporditava värske lambaliha hind Tall. tapamaj. headuse järgi 9095 s. kg. Peekonsigade nädalahinn. Tallinn я s 25. II a. Peekonsigade tapakaalud: I sort II sort III sort IV sort 6072 kg ?Sк""«" l Siseturu іг,ъ /5, j hinnad 75, Elussigade hindadeks noteeriti: kg raskused 60 s. eluskaalu kg Kanamunad. 1. III 38. Tendents: langev. 1 kg eksportimine fr. koguraispunkt Kr siseturumune Kr..82. Pürn. 28. Il a. Talupidajate poolt müüdava piima hind Tallinnas ühe liitri eest: I valiku rõõskpiim lahtistes nõudes kauplustele müües 13 s. ltr. I valiku rõõskpiim lahtistes nõudes piimatööstustele müües 12 II valiku rõõskpiim lahtistes nõudes kauplustele müües 11 II valiku rõõskpiim lahtistes nõudes piimatööstustele müües 10 Juust. 28. II 38. Tendents: kindel. Juustu hinnaks noteeriti ilma riikliku juuremaksuta fr. Tallinn 28. II 38. Siseturu juust Eksportjuust: Šveitsi 135. sort 12 А 112 senti kg. Tilsiti В 109, Hollandi. 11 А 110 Backstein. И В 107, Konserv Kartulid. 14. II 38. tendents: söögikart. tagasih. tööstuskart. püsiv Söögikartul: Virumaa raudteejaam kv. Seemnekartul: Tööstuskartul: piiritusevabr s. tärklise kg. või s. tärklise kg. Aiasaadused. 18. II 38. Õunad: liivi sibulõun, ekspordi koi vulised, pakkimiskuludeta fr. Tallinn s. kg.; talvesordi- 1 i s e d, punasevärvilised, ekspordikõlvulised, pakkimiskuludeta fr. Tallinn s. kg. Jõhvikad: ekspordikõlvul., fr. Tallinn, pakkimiskuludeta Tendents: Sigurid: ekspordikõlvul., fr. kogumisp. 19 s. kg. Tendents: vaikne. Sibulad: ekspordikõlv., fr. kogumisp. 26 s. kg. Tendents: kindel. Kurgid: konservitud, ekspordikõlvulised, ca 5 kg plekknõu Kr Tendents: kindel. Metsamaterj. hinnad fr. laduplats Tallinn. Palgid: kuusk ja mänd.. thm. kr Pakud, kuusk... r.-m. mänd Paberipuud 9.12 Toepuud Pakud: kask thm lepp, 1 sort II sort haab I....,, 35. v» И»» n 25. Prussid и Saetud materjal + 25 /o laudu: kuusk u/s 38. IV sort mänd u/s 38. IVs, 34. Kastilauad я Krohviliistud я Liiprid25cmX25cmX272cm tk. 15 X25 n X Tendents: vaikne. Lina Tallinn Stettin Gent Dundee Prahid. Puumaterjalid. Tallinn London. Hull Southampton Manchester Orangem outh Belfast Dundee - Antwerpen Gent Rotterdam Amsterdam 0 kg 1016 Rmk. sh. Standard, eh / 32/6 45/ 45/ 55/ 35/- 60/ 37/6 40/ 40/ 37/6 40/ Segakaup. Tallinn Stettin 0 kg Rmk London 1016kg sh Stokholm - 0 kgrkr Stettin, või, tünn Rmk. 1. London 1016 kg, sh. 2/6

18 146 KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJA TEATAJA Nr. H Väärtpaberite kursid Tallinna börsil 31. I a. Väärtpaberid 1927.a. 7% E.V. välisl. $» 51 Riigik. pantk. võõrandat. maade eest tasu maksm. s. А. В. С (55 а.) 2.66 /o Majand usmin. rahandusosakonna pantkirj ad: seeria D. (20 a.) E. (20 a.) 2.66% F. (9 a.) 2.Щ Pikalaenu Panga: pantlehed(20a.)6%.. 6%.. võlakirjad (20 a.) 64.. (5 a.) 5%.. (5a.)4y 2 o/o. (5 а.) П.. Asunduskapit. võlakirjad Asundusk, võlakirj., mis antud E.Maap. poolt Krediitasut. nende nõudm. ümberlaenustamisel.. E. Hüpot.-p. pantlehed E. Maakrediits. pantlelied Tall. Immobiilp. panti. E. Maap. panti. (7 s.) (8 B.). я (9«-) Aktsiad: Pärnu Krediit Pank.. Tartu Tööstuse Pank, a/s. Balti Puuvillaketr. ja kud. Eesti elektrimasin. ehituse a.-s., end. Volta" Eesti Union" kindl. a/s. Ephag" Eestim. rohu- ja apteegikaub. ühing. Eestimaa trükikoda a/s.. Fr. Krull" a/s Hansa" kinnit. a/s... Kinnisvara" o/üh.... Kütte Jõud" a/s.... Majaomanik" kinnisvarade kasut. a/ü.... Massoprodukt" a/s... Narva Kirjastuseühisus. Piirit. puhast, vabr. o/üh. Polaris" Eesti kindl. a/s. Port-Kunda" a/s.... Põhja kindlustuse a/s. Saku õlletehas a/s.... SindiTekstiilvabrikute üh. Türi Pab. ja Puup.-v. a/s. Kreenh. Puuvillas.Man o/ü. Eesti Kiviõli" a/ü... O/ü. Raadio-Elektrotehn. Tehas Ret".... A/S. Tall. Laevaühisus. Su *% 0 5Q Viimane divid. Tehtud Kroon 8o/ 5% 3% 4% 8% 6% 8% 20% _ 6% 2 /o 12% 6% 8% 7% 1% 8% 90 _ des 43 % ~_ - - _ _ 39. New- York dollar London 1 naelsterl. Berliin Tallinna fondibörsi T. O. M. T7 O. M. T. O. M. Berliin (aea-it. гіпв) s. О. riigi m. 1 M. Helsingi T. soo- O. me m. М. Stokholm T. rootsi kr. M. O. Kopenh. T. daani kr. M. O. Oslo T. norra kr. M. O. ~~Pariis - " ~T7 O. prants. fr. M. Amsterd. T. floriini O. M. Riia latti Zürich helv. fr. Brüssel bel- Milaano liirat Milano (ciearilno)kesk. kurs. PFaha tšehh, kr. Viin auetr. sh. агвва Blotti Kannaa Utti Danzig guldnat j T. O M T. O M. T. O. M. 6. II 193H І т -ІГ-~ O jm. TT] M. TT O M T. O M T. O. 68. M T. O M T M kursisedel 7. II H II J Ü ( II IÖ;) Il 12. Il ( , ( _ j І ( 3.( ( ( 83.( Ш}8_ ,

19 Ю CS) Ol * юю CT) ъ tri 'Ф Off) т-, vn О oi ю ю to ю ^ Ю і- і ст т-і to to ю Т-Ч to t- ю Ф; (О CT) võ to to ті. Ю 1 -ф* (О ~. (^ to oi». CT) to oo Ю ^_ 00 О} і ю Ф О CT) CT) vri CT) 00 VO - q б oi О Ol а ^ ei ю to VO t>ьі t>i vd od ^ Ю -г- -ф Ю 00 O) T б О N ОІ CT) Ol r-i rj- 00 t>- CT) О О О CT) т-ч -Ф О О О t-~ О Ю Ю О Ю 'N t>. t- Ol -ф 1 I. 1 II. pital. na аз > тз > л ті ca summi, се ca г-*. ti tj Л Я ^3 CLI рц "Я +-» *j Дн _<!-< >4 >4 9 iakapita varakap agavara agavara rtisatsic ajalised skont m Cd 4-> +-< О +".ін 44 С Д Я : 0) CO ад я Он іч tu il) ТЗ 0). ті гч ТЗ 0J я 4 44 CD н СП»-! L_I я О я аддэ я tt» SS Q О +J О щ 2 ям 1 0 я Д ^г О О : а а> t> <Нй<! Н Wt4!><1 T-i -* -Ф oo to to с О to -4t- Ю t~- C- vn 1 -Ф О CT) CT) Ю Ю CT) to О t> ЩОООООЮЮп О г тг О to f- to T- l> О Ш Г І Ю М О І Ю Ю Ю О п vn VO CT)-rf- b- CT) to 00 CT) 00 t>. Od -Ф 00 to ю t- тч Ю vo ^ to T3 r-< t)j3 и M ТЗ 44 Vi T3.ГЧ. r-< +J r-i CL) 0). - rö.. 'TS ч ТЗ " ' ' m M.Я-ti.. 0 "2 з пгн. T5 ^ ті ' h ^ _ 2 -ь- Я Г й. g 3.'S PI ö S у <U Я 03 Я 03 * ТЗ Я rö.я. ssa ja ärtpab skonte ntokoi rrespo rantii :kredit :cc S4j >.ы О О Q bd W CO,±fl т ее +-»н 4* с: > Р!= и Ž тз > Ч nd я ir-h <ч Ю т- СТ) t-^ б О) СО Ю тч 00 CD CT) TI я т-і СО 44 CL) с Ч) +J r-t 'аз ы s ^ СЛ M 2 i>- pi 4Я ю CT) PL, ^ с CT) CT) 00 t>." Ol ^ CT) fc4j и 4) (С ** <л (О (О С (О 4) V 9 (С с;? PN P 5 nd с цч T3 CO Си ^_> tu S ^ M CD nb +J *t TS 0) r-( пз гя p Я Ti Я ОЮЮ N i O I O O N O I т^ i to o N O M O O -3- CO vo CT) VO to xf* Т-Ч* -^ csi to тч Ю 'Ф т-і я -а. ^ й ТІ 4 О а Я ^ ^ аз " ' Ssl Д ТЗ : Я rj аз й с ^ а rf TS СО CD а^ ^ ІІ > S ud тз а - s Р 1 2 sa Ю т-і CT) О с^ б CQ 00 ю «ai 03 aj Я ад eri СЯ гн Я fd r^4 аз ю CD Е N -^ а 44 л Рч - ю СП W CT) О О 00 Ol vo CT) а oo 00 to т-і М с О) М 11 О 3^ : ^.; W 44 О :ai 4Я 0) 44 :У гч ^" -3-1 CT) СТ) О vn О т-, О О О т-і to тн тч " ^ гч t1 0) ТЗ Я 03 ÜJ ГН >!> M ТЗ fs Ю > CT) ад т-і СП, 1 r-t а т-ч 11 р 44 аз м р- ГГІ 44 СО h +-» гн CJ гн rrt ТЗ,І4 Я Ч «44 < +-» ei) СП ГЧ аз 03 тз : Я М а ад CI) > rh се аз 0) ГГІ ТЗ сгі 44 О т-і vn 00 О СМ Рч «

20 &і^.^і««*»*^**«^*««*ші^ш*и***^і^^ I"*** 3 nooruse jõudu vaimult värske fa uus on iga päev UUS EESTI ŠŠ Tellimise І ІПІХАСІ Tellige veel täna UUS S2T" Uus Eesti" l kuu Kr. i ao 3 kuud б (> kuud Я 1 aasta 181 Uus Eesli" koos Tallinna Postiga": 1 kuu Kr. 1.0") 3 kuud kuud ааьіа 20. Uus Eesti" koos Pöllumajandusega": 1 kuu A kuud li kuud 1 aasta Kr. 2~ 5 Г)') Uus Eesti" koos Tõusva Noorusega": 3 kuud «kuud 1 IUIHIU Kr. 5,25 n 10,- 10. Uus Kesti" koo«põllumajanduse. Tallinna Posti' ja Tõusva Noorusega": 3 kuud Kr. «.20 fi kuud nanta 22 Tellimisi võtavad vaslu: Kolk posiiasutused, Uus Eesli" peakontor, abikontori«! fa esindajad koha peäl Tall. E. Kirj,-Uh. tr. Pikk