Põllumajanduslik hajureostus ja selle ohjamise viisid viie Läänemere riigi näitel. Kaja Peterson Säästva Eesti Instituut 7.

Väljavõte

1

2 Põllumajanduslik hajureostus ja selle ohjamise viisid viie Läänemere riigi näitel Kaja Peterson Säästva Eesti Instituut 7. November 2011

3 Põllumajanduslik hajureostus mis see on? Põllult hajusalt ja veekogusse ärakantavad väetised ja taimekaitsevahendid, mis lõpuks jõuavad merre Mõju suurus ja ulatus veekeskkonnale sõltub mullalõimisest, põllu asukohast (reljeef), väetiste ja taimekaitsevahendite manustamise viisist ning kultuurist Raske mõõta ja seirata ning kontrollida

4 Hajureostuse ohjamine Hajureostuse ohjamiseks on olemas eesmärgid (VPRD vee hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine aastaks 2015, Läänemere hea seisundi saavutamine aastaks 2021) ja veemajanduskavad (ja nendes meetmekavad) ning Maaeluarengukava toetused Eesmärkide saavutamise eelduseks veemajanduse, põllumajanduse ja maaelu ning looduskaitse ühtne korraldus (MAK+VMK+KIK+Natura) Olulisel kohal see, mida ja kuidas toetada

5 Põllumajanduskeskkonnatoetused MAKist 2003 ja 2008, EUR/ha Berninger, 2011

6 Veekaitsemeetmete osakaal põllumajanduskeskkonnameetmetest MAKis, 2008 Eesti 20 Soome % Põhimeetmed 67 Lisameetmed 90 Erimeetmed 46 Leedu 50 Poola 33 Rootsi 38 Berninger, 2011

7 Meetodeid põllumajandusliku hajureostuse ohjamiseks Otsesed meetodid: Regulatiivsed meetodid: rangemad normid, tundlike alade määramine (veelgi rangemad normid) Töövõtete muutmine: täpsusväetamine ja pestitsiidide täpsusmanustamine, mis arvestavad kultuuri iseloomu, mulla lõimist ja asukohta (reljeefi) Talunike teadlikkuse suurendamine Eeldused rakendamiseks: põllumassiivi tasemel mulla- ja reljeefikaardid; manustamise tehnoloogiad; taluniku teadlikkus/huvi ning valmisolek ja võimalused investeeringuteks

8 Lämmastikväetise täpsusmanustamine Yara N sensor

9 Meetodeid põllumajandusliku hajureostuse ohjamiseks Kaudsed meetodid: Mahepõllundus Teadlikkuse suurendamine Otsese ja kaudse meetodi vahepealsed meetodid: Märgalade rajamine, settetiikide rajamine Eeldused rakendamiseks: taluniku ja tarbija teadlikkus

10 Veemajanduskavade arv Vesikonna tasemel Muud Eesti 3 Pandivere põhjavee alamvesikond; NTA Soome 7+1 (Ăland) Rootsi 5 Leedu 4 Poola 10 Vesikonnad ei järgi administratiivpiire, vaid looduslikke piire

11 Vesikonnad Poolas ja Leedus

12 Nemunase vesikond, kus hajureostuse ohjamiseks nähakse ette erimeetmed

13 Vesikonnad Soomes ja Eestis

14 Pandivere põhjavee alamvesikond ja Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA

15 Põllumajandusmeetmete osatähtsus kõigi veekaitsemeetmete seas VMK meetmekavades

16 Põllumajandusest lähtuval N ja P on oluline kaal Mäenpää & Tolonen, 2011

17 Veemajanduskavade rakendamine Soomes

18 Veemajanduskavade juhtimine Soomes

19 Veemajanduskavade rakendamine Rootsis 7% 1% Acidification 7% 7% Eutrophication 16% 62% Environmental chemicals Physical environment Drinking water protection Others Veekaitsemeetmete osakaal kõigi meetme hulgas

20 Veemajanduskavade juhtimine Eestis

21 Hajureostuse eesmärgid on erinevad vesikonna ja alamvesikonna tasemel 3 vesikonna tasemel kokku 8 alamvesikonna tasemel kokku

22 Hajureostuse ohjamise meetmed Eesti VMKdes hea põllumajandustava järgimine, põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmine; veekogude tervendamine, kuivenduse negatiivse mõju vähendamine; sisekoormuse vähendamine (veekogudesse kogunenud toitained, muda); turbakaevanduse mõju vähendamine; kanaliseerimata elanikkonna ühendamine kanalisatsioonivõrku; sademetevee kogumissüsteemi koos sadevee puhastuse rajamisega.

23 NTA tegevuskava põllumajandusliku hajureostuse ohjamiseks

24 Kokkuvõtteks Lämmastiku ja fosfori väljakanne pole peatunud, seire metoodika vajab ühtlustamist Kuna VMK-d on VPRdirektiiviga ette nähtud, siis on nendel tugev õiguslik staatus, kuid nende rakendamine eeldab tugevamat sidustamist teiste poliitikate, direktiivide ja määrustega (MAK, ND, LoD, üleujutusd, Läänemere tk jt), et saavutada hea veeseisund aastaks 2015 Põllumajandusmeetmete eelarve on VMK meetmekavades suuruselt teine, nt Soomes 34%, Rootsis, 20%, Eestis 15% Hajureostuse ohjamine on prioriteet: nt pm hajureostuse ohjamisele on ettenähtud Soomes 100% ja Eestis 79% põllumajandusmeetmete eelarvest vesikonna tasemel VMK administreerimine on kas PM (Rootsi, Soome) või KeM (Eesti) haldusalas, kuid vajaks paremat institutsionaalset koostööd ja erinevate toetuste sidustamist

25 Erinevate toetuste sidustamine

26 Tänan tähelepanu eest! Rohkem teavet projekti Baltic Compass kohta: