Baruto dojo sai uue tatami

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Baruto dojo sai uue tatami"

Väljavõte

1 LOE VINNI VALLA UUDISEID KA INTERNETIS Juuni 2020 TASUTA Vinni vald 3 tunnustas Mis uudist Miila külast? Baruto dojo sai uue tatami Uus tatami ehk maakeeli põrandakate Vinni spordikompleksi dojo's. M aikuus sai Vinni spordikompleksis olev Baruto-nimeline dojo ehk Jaapani traditsiooniliste võitluskunstide treeningsaal uue tatami ehk põrandakatte. Tatami väljavahetamist organiseeris saali igapäevane kasutaja, spordiklubi Sakura sensei Riho Rannikmaa. Räägime Rihoga vanast ja uuest tatami st ning Baruto dojo st ja Jaapani sõpradest. Eelmine tatami oli Vinni spordikompleksi dojo s maas aastast alates. Selle Prantsusmaal valmistatud tatami aitas Vinni organiseerida Indrek Pertelson. Vana tatami on praegugi veel täiesti kasutamiskõlblik ja saab olema ladustatud korvpallisaalis, et oleks käepärast võtta, kui toimuvad suuremad võistlused. 28 ruutmeeri suurune pind läheb võimlejate jaoks võimlemissaali. Tatami tervisele on kõige kahjulikum tema transportimine, sõnas Rannikmaa. Uus tatami on toodetud Belgias ja see jõudis Vinni Kaido Höövelsoni toetusel, kelle sumoprofi võitlejanime Baruto kannab dojo aastast alates. UNISTUS ON UJUV TATAMI Traditsiooniline Jaapani tatami, mis katab tõusva Kaido Höövelson pani uuele tatami le õla alla Kaido, kuidas sumol spordialana läheb? Kas on piisavalt järelkasvu nii laste kui treenerite osas? Eks iga spordiala võitleb järelkasvu pärast kuna spordihuvilisi lapsi jääb vähemaks ja iga laps on treeneri jaoks või klubi jaoks tähtis. Alati võiks spordialal paremini minna, aga meil pole ka põhjust kurta. Peale suve algab uus kooliaasta. Millisele lapsele võiks soovitada sumotrenni - kas kõige rohkem loeb huvi olemasolu või on vajalik eeldus sobiv füüsis? Mis vanuses oleks parim alustada? Sumo spordialana sobib igas vanuses ja suuruses lapsele, kuna see on väga mänguline. Küll ka see füüsis ükskord järgi tuleb! Peaasi, et on tahtmist ja jätkusuutlikkust. Oled maapoiss. Kuidas peale Jaapani-elu maale tagasi kolimine teie perele sobinud on? Perele on tagasi kolimine mõjunud väga hästi, kuna eelkõige on poeg rahul looduse lähedal elamisega ning kõik mugavused, millega harjunud olime, on ka siin käe-jala juures. Oleme igati rahul, et tagasi tulime. Mis tooks noored maale elama? Noored tooks maale eelkõige suhtumine. Minu arust on päris paljud pered ka leidnud võimaluse, et maale elama tulla, vaatamata sellele, et töökoht on võibolla kaugel. See on suur otsus, mis muudab kogu pere argipäeva elu. Enda puhul võin tuua kaks põhjust, miks maale tulla eelkõige on lapsel siin hea kasvada ning maal privaatsuses on perega veedetud aeg veelgi kvaliteetsem. päikese maal ka kodude põrandaid, on punutud riisi õlgedest, kuid tänapäeval on ka Jaapani dojo des kasutusel enamasti sünteetilised tatami'd. Ka Baruto dojo tatami on sünteetilisest materjalist spetsiaalselt pressitud poroloonist, mis on kaetud vakstu sarnase materjaliga. Jaapani dojo des on reeglina nn ujuvad tatami'd. See tähendab, et tatami all on spetsiaalne vedrustus ja kukkumiste amortiseerimisel vetrub kogu põrand. Meie jaoks on see siiski veel unistus, nentis Rannikmaa. TULEMAS VÕISTLUSED Uuel tatami'l toimuvad treeningud ja ka väiksemad võistlused. Kui võistlused toimuvad suures korvpallisaalis, kasutatakse vana tatami't. 14. märtsil pidi Vinnis toimuma sumo Euroopa karikavõistluste etapp West-Viru Open, kuhu olid registreerunud 14 riigi sumotorid. Grusiinid ja ukrainlased jõudsid ka juba pärale, kuid koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu jäid võistlused ära. Nüüd on plaanis need korraldad 3. oktoobril. Loodame, et selleks ajaks on olukord stabiliseerunud, vaatab Rannikmaa tulevikku. Ka 11. aprillil toimuma pidanud traditsiooniline laste sumoturniir Maiasmokk toimub uute plaanide kohaselt 19. detsembril Baruto dojo s. JAAPANLASED HOIAVAD VINNIL SILMA PEAL Kui Riho Rannikmaa postitas oma Facebooki lehele teate ja fotod uuest tatami'st Baruto dojo s, võttis temaga ühendust Jaapani-Eesti Sõprusühingu juht Hideko Arai, kes oli fotosid nähes meeldivalt üllatunud, et Jaapani kunstniku Hiroshi Umezaki maalitud pildid kaunistavad dojo seina. Need maalid, mis kujutavad Eesti paekivi, on oma looga, jutustas Rannikmaa aastal viibis tuntud Jaapani kunstnik Puurimistööd Ida- ja Lääne4 Virumaal K Tatami väljavahetamist organiseeris saali igapäevane kasutaja, spordiklubi Sakura Sensei Riho Rannikmaa. Foto: erakogu Umezaki Viljandis, kus lõpetas oma maalisarja Sinine. Tema Eestile pühendatud näitus oli avatud Rahvusraamatukogus. Peale näituse lõppu jättis kunstnik need kaks maali Viljandisse, tollase Eesti suursaadiku Jaapanis, Toivo Tasa isa poole. Maale ei olnud suuruse tõttu võimalik Viljandis hoida, mistõttu pakkus Kaido Höövelson maalidele peavarju oma ema pool Virumaal. Suur oli Jaapani-Eesti Sõprusühingu juhi Arai üllatus ja tänulikkus, kui ta uue tatami fotosid nähes Jaapani kunstniku maalid dojo seinalt leidis, on Rannikmaa asjade käiguga rahul. Info maalide uuest kodust jõudis ka kunstniku endani, kes pöördus Rannikmaa poole isiklikult ning tänas žesti eest, meenutas Eestis veedetud aega ning avaldas lootust tulla ühel päeval ise Vinni külastama siinseid Jaapani sõpru, sumotorisid ja Baruto dojo t. Suur aitäh Sakura kasvandik ja SK Ookami judotreener Rain Arukaevule, kes tegeles tatami tellimisega ning koorma Vinni toimetas, on Rannikmaa tänulik. Mattide maha paigutamisel abistasid Rauno Sipsaka, Kaidi Kallaste ning trennipoisid Oskar, Alonso ja Trevon. Rahel Lepp VÄIKE SÕNASTIK: dojo - treeningsaal, kus tegeletakse Jaapani traditsiooniliste võitluskunstidega (judo, sumo, karate jne) tatami - matid millel võitluskunste harrastatakse judoka - judo harrastaja, judoga tegeleja sumotori - sumo harrastaja, sumoga tegeleja karateka - karate harrastaja, karatega tegeleja sensei - võitluskunstide õpetaja rikishi - professionaalne sumomaadleja 7 riisiaeg hakkab läbi saama. Oleme kõik saanud suure kogemuse võrra rikkamaks, õppinud hindama asju, mida varem pidasime iseenesestmõistetavaks. Oskame väärtustada väikseid asju, millest olime sunnitud kriisi ajal loobuma. Kevad on olnud tormiline ja juhtunud on paljut karantiiniaeg oli justkui vaikus enne tormi. Spordielu on jälle hoogsalt käima läinud, jälle on täies mahus avatud Vinni Spordikompleks, lapsed maadlevad uuel tatamil ning alanud on jooksusarjad; õnnitlesime 100-aastast Gerda-Johanna Ülesood, andsime Ilmar Järgile valla teenetemärgi. Volikogu kogunes jälle päris koosolekule vallamajas, suve teises pooles on tulemas ka suuremaid kultuuriüritusi. Tänases lehes tuleb juttu sotsiaalmeedias kirgi kütvast teemast puuraukude puurimine meie valla maadel. Kahjuks on paljud inimesed saanud valesti aru ja arvavad, et see tähendab kaevandamist. Ei, puurimine ei ole veel kaevandamine. Tegu on uurimistööga, mille eesmärk on info kogumine. Üldgeoloogiliste uurimistööde teostamise üle otsustab riik ja valda teavitatakse sellest. Järgmine samm võib olla riigil maavara geoloogiline uuring, mis tehakse maavara arvele võtmiseks ja kaevandamise eesmärgil. Sellisel juhul küsitakse valla arvamust ning volikogu saab oma seisukohta avaldada. Kaevandamise vastu me oleme ja jäämegi! Äsja lõppenud kooliaasta jäi meelde kui murranguline, sest enamus lapsi õppisid 3 kuud distantsilt. Arvatavasti jätkub siit digimaailma pealetung, kuna e-õppe protsess oli kriisi ajal sunnitud tegema suure arenguhüppe. Siinkohal suur tänu meie õpetajatele, kes tegid hindamatu töö ja aitasid meie lastel kõigele vaatamata teadmisi omandada. Tänaseks on kõik kooliastmed oma viimase kella helistanud ja lapsed puhkama saadetud. Ilusat suve! Rauno Võrno vallavanem Vallavanem külastab valla turismiettevõtjaid Vallavanem Rauno Võrno külastab valla turismisektori ettevõtjaid, et kuulata turismiettevõtjate mõtteid ja ettepanekuid eesmärgiga leida alt-üles lähenedes piirkonnale sobivad võimalused turismi arendamiseks. Esimene külaskäik Ojasaare golfiväljakule sai teoks tänu ettevõtja initsiatiivile, kes meid külla kutsus, tunnustas Võrno Jaan Lipsmäe pealehakkamist. Kohtumine oli huvitav ja tekitas plaani külastada ka teisi turismiettevõtjaid, et saada vahetult infot ja mõtteid, mis suuna vald turismi arendamisel võtma peaks, sõnas Võrno. Piirkondlikke turismiga tegelevaid ühendusi, kuhu ka Vinni vald geograafilises mõttes kuulub, on mitmeid, kuid tahame omavahel läbi arutada, mis oleks just meil see, mis turiste siia võiks meelitada ja keda me üldse siia ootame, selgitas Võrno. Meil on palju huvitavat, mida näidata. Huupi rapsimise asemel sooviksime kuulda võimalikult paljude turismi- või sellega kaudselt seotud ettevõtjate, näiteks toidutootjate, nägemust ja soove. Vallaametnike hulgas töötab alates sellest aastast turisminõunik, kellega koos saame olukorra kaardistada ning üheskoos ettevõtjatega leida viisid, kuidas turismi arengule hoogu anda. Ettevõtjad, kes olete antud teemast huvitatud ja sooviksite vallavanemat külla kutsuda, palun andke endast teada kommunikatsiooni- ja turisminõunikule telefoni või e-kirja teel:

2 2 Koduvalla Sõnumid Juuni 2020 TEATED S eoses teenindaja vahetusega toimuvad muudatused MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) avalike pakendikonteinerite (konteinerid, mida tühjendas AS Väätsa Prügila) tühjendamisel. Muudatused puudutavad ka ETO konteinereid (suuresti puudutab endise Laekvere valla territooriumi). Olemasolevad konteinerid asendatakse uute 1,1 m 3 mahutavate pakendikonteineritega (osaliselt juba asendatud), samuti toimuvad muudatused piirkonna paberi ja papi konteineritega. Teenindaja kontaktid ja info leiab konteinerite kleebistelt. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast ja palume kannatust seni, kui asjad uuesti paika saavad. Küsimused ja info: keskkonnanõunik Kätlyn Mets. Pakendikonteinerid saavad ühtsed kleebised Eesti Pakendiringlus OÜ (EPR), Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), mis korraldavad Eestis pandita pakendite kogumist ja taaskasutusse suunamist on kujundanud pakendikonteineritele ühtsed kleebised. Edaspidi on kõik pakendikonteinerid Eestis ühesuguselt tähistatud ning pakendite äraandmine peaks edaspidi lihtsam ja loogilisem olema ning sellega loodetakse suunata inimesi rohkem pakendeid ringlusse andma. Käesoleval hetkel ei pruugi olla veel kõik konteinerid vallas uute siltidega varustatud aga järgemööda jõutakse kõigi konteineriteni. EPR, ETO JA TVO haldavad kolme organisatsiooni peale umbes 6000 klaasi-, papi- ja metall-plastpakendi konteinerit üle Eest. Nende täpsed asukohad leiab veebirakendusest aadressil kuhuviia.ee Edaspidi on iga kogutav jäätmeliik tähistatud eraldi värvi, ikooni ja tekstiga. Papp- ja paberpakendi konteinerile viitab kleebise sinine värv, klaaspakendi konteinerile roheline ning plast- ja metallpakenditele kollane kleebis. Pakendipunktides, kus on majanduslikult mõistlikum koguda kõiki pakendeid ühte konteinerisse, on kogumisvahendil kõigi kolme pakendiliigi kleebised. Lõkkes võib põleta ainult töötlemata puitu ja oksi! Jäätmete koht ei ole lõkkes ega koduahjus! Prügi põletamisel eralduvad saasteained, mis kahjustavad tervist. Juhime tähelepanu, et biolagunevad jäätmed ja aia- ja haljastusjäätmed tuleb samuti kompostida või viia jäätmejaama. Lehtede ja muude haljastusjäätmete põletamine tiheasustusaladel põhjustab lisaks ebameeldivaid lõhna häiringuid paljudele kaaskodanikele. Vaata ka kuhuviia.ee. Vinni valla jäätmehoolduseeskirja leiad valla kodulehelt või Riigi Teataja lehelt Seoses suvepuhkusega on Laekvere perearstikeskus suletud järgmistel aegadel: Laekvere apteek on suletud: Käimas on teeremont Rakvere-Rannapungerja teel algas seoses Nõva silla rekonstrueerimisega teeremont riigiteel nr 88 Rakvere-Rannapungerja teelõigu 21,3-24,7 kilomeetritel. Remont kestab kuni ; töid teostab AS Nordecon. Ümbersõit korraldatakse mõõda järgmisi teid: kõrvalmaantee nr Saueaugu-Kantküla, kõrvalmaantee nr Mõdriku-Kehala, tugimaatee nr 21 Rakvere-Luige, kõrvalmaantee nr Roela-Anguse. Ühistranspordi liiklus suunatakse Sae-Aravuse-Liiva teele. Sellega seoses nihutatakse Sae bussipeatus 600 m Rakvere poole ja Anguse bussipeatust 800 m Rannapungerja poole. Rihula bussipeatus on sel perioodil suletud. Bussitranspordis võib ette tulla viivitusi. Maa müük välismaalastele S eda artiklit ajendas kirjutama Facebookis ringlev kiri, kuidas Vinni vald annab erinõusoleku metsa-põllumaade kokkuostuga tegelevale Rootsi suurele ettevõttele siin äritsemiseks. Kõigepealt tahan selgitada, et vald ei anna nõusolekut maa äritsemiseks, vaid annab nõusoleku maa omandamiseks. Nõusoleku andmist reguleerib aastast kehtiv kinnisasja omandamise kitsendamise seadus. Selle järgi võivad Eestis nii eestlased kui ka välismaalased (lepinguriigi kodanikud) osta eraisikuna põllumajandusja metsamaad sisaldava kinnisasja ilma piiranguteta. Juriidilistele isikutele (nii välismaistele kui siinsetele) kehtivad aga piirangud, kui nad tahavad osta suuremat kui 10 ha suurust kinnisasja, mis sisaldab põllumajandus- või metsamaad. Kui suur kinnisasi sisaldab põllumajandusmaad, saab juriidiline isik seda osta vaid juhul, kui on viimased kolm aastat tegelenud põllumajandusega; kui aga sisaldab metsamaad, siis peab isik olema viimased kolm aastat tegelenud metsamajandusega. Kui need tingimused on täitmata, saab juriidiline isik omandada põllumajandusmaad, metsamaad või põllumajandus- ja metsamaad kokku kümme hektarit või rohkem sisaldava kinnisasja üksnes omandatava kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse volikogu loal. Selleks peab ta esitama VINNI VALLAVOLIKOGU VÕTTIS VASTU JÄRGMISED MÄÄRUSED: Vinni valla raamatukogude kasutamise eeskiri. Raamatukogude koordinaator Tea Järvis esitas ettekande. Tegemist on üheselt mõistetava ja kõigile Vinni valla raamatukogudele mõeldud eeskirjaga. Nimetatud eeskiri on viidud kooskõlla kehtivate õigusaktidega. Vinni valla raamatukogude nimes Rahvaraamatukogu asendatakse sõnaga Raamatukogu. Raamatukogude juhatajad nimetatakse ümber direktoriteks (tuleneb Rahvaraamatukogu seadusest). Vinni vallas kaheksa raamatukogu, üks laenutuspunkt. Põhiraamatukogusid on kuus. Vinni valla raamatukogudele mittevajalike teavikute tasuta vormikohase taotluse ning kinnisasja sihtotstarbelise kasutamise tegevuskava. Tegevuskavas annab taotleja ülevaate vähemalt viie aasta kavandatavate tegevuste kohta ning kinnitab, et omandatavat kinnisasja hakatakse kasutama vastavalt selle sihtotstarbele efektiivselt, jätkusuutlikult ja sihipäraselt. Tegevuskavaga koos esitab taotleja dokumendid, mis tõendavad, et tegevuskavas kirjeldatud tegevuse elluviimiseks on piisavalt vahendeid, sealhulgas finantsvahendeid. Tegevuskavas võib ära näidata ka maa rentimise võimalust isikule, kes on viimased kolm aastat tegelenud Eestis kas põllu- või metsamajandamisega. Kui loataotleja vastab kõi- Maa-amet ajakohastas tänavu kevadel maakatastris maatükkide loodusliku seisundi ehk kõlvikute andmeid, kasutades selleks eelmise aasta kaardiandmeid. Tegemist on igal aastal toimuva maatükkide loodusliku seisundi andmete uuendamisega. Tänavused muudatused puudutavad eelkõige Ida-Eestit. Loodus meie ümber muutub ja Maa-ameti roll on seda kajastada nii kaartidel kui ka maatüki andmetes, selgitas Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu iga-aastase muutmise põhjust. Selle aasta muudatused ei ole nii ulatuslikud kui eelmisel aastal. Samuti lükkasime eelmise aasta kogemuse põhjal kõlvikute andmete uuendamise kevadesse. Nüüd jääb maaomanikel rohkem aega oma maa-andmetega tutvumiseks, samuti tasub põllupidajatel enne PRIA-lt toetuse taotlemist uuenenud kaardile pilk peale heita, märkis Rennu. Maa-amet ootab maaomanikelt kõlvikute kohta tagasisidet hiljemalt novembri lõpuks. Muudatus puudutab eelkõige maatulundusmaa omanikke. Maatüki loodusliku seisundi ehk kõlviku (nt haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa või muu maa (nt märgala, teed) andmed on olulised eelkõige maatulundusmaal, kuna nendest sõltub maamaksu suurus. Maamaks arvutatakse 1. jaanuari andmete alusel. Tänavuse muudatused kajastuvad järgmise aasta maamaksuteatises. Maa-amet uuendas loodusliku seisundi andmeid ligi maatulundusmaal. Eelmine aasta oli Saaremaalt kõige enam pöördumisi kõlvikute andmete muutmiseks, lisaks parandasime ka saare poollooduslike koosluste alade kaardiandmeid, rääkis Rennu kaardil Saaremaa muudatuste rohkust selgitades ja lisas, et eelmise aasta muudatu- kidele seadusega reguleeritud nõuetele, siis keeldumise otsust on väga raske põhjendada. See, et ta on Rootsi või mingi muu Euroopa Liitu kuuluva riigi ettevõte, ei anna põhjust keeldumiseks. Praegused rahvusvahelised lepingud ei võimalda maa müügi täielikku keelamist Euroopa Liidu riigi kodanikele ja ettevõtetele. Lõpetuseks tahan öelda, et Vinni vald ei ole millegi vastu eksinud, ega ole võõrastele lahkelt/ ükskõikselt maad müünud. Oleme järginud Eestis kehtivaid seadusi ja talitanud neile vastavalt. Irina Kuhlbach maanõunik Maatükkide loodusliku seisundi andmed läbisid maakatastris värskenduskuuri Valla teede olukord Talv oli teedele raske. Suur sademete hulk täitis teetammid veega, mis vähendas oluliselt tee kandevõimet ja katte püsivust. Selle tõttu läks mõnedel valla teedel seisukord nii halvaks, et olime sunnitud keset talve teeremonti korraldama. Kevadel oleme remontidega jätkanud. Praegu on käimas kruusateede kattekihi uuendamine. Oleme planeerinud kasutada umbes tonni kruusa. Plaanis on ehitada ka mõned truubid ja kohendada Meie valla infektsioonivolinikud on Riina Sinisoo ja Anu Joonas, kes läbisid Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud hoolekandeasutuste infektsioonialase juhendamise ja nõustamise koolituse. Infektsioonivoliniku eesmärgiks ei ole tulla asutust kontrollima, teeäärseid kraave. Esmakordselt on Vinni vallal koostatud teehoiukava järgnevaks kolmeks aastaks. Seda hakatakse igal aastal täiendama, et oleks püsivalt kolme aasta perspektiiv ees. Kuna käesoleval aastal andis riik kohalike teede hoiuks lisaraha, siis on tolmuvaba katte ehitusteks võetud töösse ka mõned algselt järgmiseks aastaks planeeritud objektid. Käesoleval aastal plaanime alustada ka Muuga-Rajaküla-Rahkla vaid anda nõu, teadmisi ja oskusi hooldekodu töötajatele, et ennetada COVID-19 puhangut. Vinni valla hooldekodudes Tammiku Kodus ja Ulvi Kodus viis koolituse läbi infektsioonivolinik Riina Sinisoo. Hooldekodu töötajate sõnul oli koolitus väga põhjalik, Vallavolikogu 2. juuni istung tee tolmuvabaks ehitamisega. Seda loodame osaliselt rahastada teeehituse juhtumipõhise investeeringutoetuse abil mille kohta on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitatud projektitaotlus. Kruusateedel on käesoleval aastal tehtud tolmutõrjet kokku rohkem kui 23 kilomeetril (kokku m²). Sellele vaatamata on teelõike, kus loomasööda varumise käigus põllumajandustehnika rataste alt lenduv tolm elanike elu sed on nüüd kaardile jõudnud. Kaardistuslend Saaremaal on plaanis järgmine kevad ja saare maatükkide andmed saavad uuendatud aastal, ütles ta. Maatüki loodusliku seisundi andmeid uuendatakse igal aastal seal, kus kaardiandmed saavad kaasajastatud. Kõlvikute kaardistustööd jätkuvad Lõuna-Eestis, tulemused kajastuvad maatükkide andmetes aasta kevadel. Irina Kuhlbach maanõunik põrguks teeb. Siinkohal kutsun põllumehi üles sellistes kohtades traktori tahavaatepeeglist enda tolmusaba jälgima ja käituma nii nagu käituksid siis, kui teeäärne majapidamine oleks enda oma. Loomulikult kehtib see üleskutse ka kõikidele teistele liiklejatele. Aivar Lainjärv teede- ja ühistranspordinõunik COVID-19 puhangu ennetamiseks alustasid tööd infektsioonivolinikud VOLIKOGU arendav ja pädeva koolitaja poolt läbi viidud. Õpiti kaitseülikonda riietumist õiges järjekorras ülikonna selga panemine ja seljast äravõtmine. Lisaks kinnaste, maski, prillide, visiiri, põlle, mütsi ja susside kasutamist. Vaadati, milline on desifitseerivate vahendite õige kasutamine pindadel, põrandatel ja kätel. Lisaks räägiti veel puhastuslappide ja moppide turvalistest ja ökonoomset kasutamisest. Mirjam Selli Sotsiaalteenistuse juhataja võõrandamise ja müügi kord. Määruse sõnastust on muudetud kaasaegsemaks. Volikogu liikmete ühise otsuse tulemusena kinnitati raamatukogude põhimäärused: Laekvere Raamatukogu põhimäärus; Roela Raamatukogu põhimäärus; Tudu Raamatukogu põhimäärus; Ulvi Raamatukogu põhimäärus; Vinni-Pajusti Raamatukogu põhimäärus; Viru-Jaagupi Raamatukogu põhimäärus. Loa andmine katastriüksuste võõrandamiseks Volikogu andis loa vallavalitsusel võõrandada tasuta Eesti Vabariigile Maanteeameti kaudu Vinni vallale kuuluvad järgmised katastriüksused: Vinni alevikus asuv Vilgu Vinni Pajusti tee katastriüksus ja Vilgu Vinni Pajusti tee katastriüksus.

3 Juuni 2020 Koduvalla 3 Sõnumid Mis Miila külas uudist? 100 PINKI M iila külaselts tähistab käesoleval aastal 15. tegutsemisaastat. Praegu 22-liikmelise külaseltsi liikmete nimekiri ja seltsimaja uksed on avatud kõigile huvilistele. Liikmeid on ka Ulvist ja püsielukohaga Tallinnastki, aga peamiselt toimetavad seltsis ikka Miila küla kohalikud noored ja mitte enam nii noored pered. Ilus kuupäev oli jah, Omalegi ootamatult on nii palju aega möödas seltsi asutamisest, muigab Raigo Rebane (pildil), Miila küla külavanem ja üks seltsi eestvedajatest, kellega seltsi asjadest ja muustki seekordse LEADER-loo jaoks juttu ajasime ja kes külaseltsist vabal ajal RMK-s maakorraldaja ametit peab. ( Kuule, see küsimus on sul tagurpidi, naerab Raigo, aga ühiselt jõutakse järeldusele, et ega amatöör-ajakirjaniku töö ei olegi kerge - KL). Mis meil plaanis No praegu ootame kuna seltsimaja põrand kuivab ise tegime. Nii palju on saanud kümne aasta jooksul tantsida, et põrand kulus ära, naerab Raigo ja räägib, et kuigi seltsi aastapäevapidustused tuli koroonaviiruse tõttu edasi lükata, siis järgmisel aastal on tulemas küla 780. aastapäev ja peamurdmist väärika tähistamise osas on kõvasti, et eelmisel korral kõrgele seatud lati alt järgmisel korral läbi ei jookseks. Üks neid asju, mis külaseltsil hinge sees hoiab, ongi Raigo sõnul just isetegemise võlu: Tore on see, et kogu selle seltsimaja ehituse, seltsi loomise ja elus hoidmisega on omandatud nii palju oskusi, mida muidu ei olekski. Heldur Eerik omanimelisel pingil koos abikaasaga. Kõige vingem seltsimaja ehituse juures oli näiteks see, kuidas me ühiste jõududega seltsimaja maakiviseina kivide vahed lubimördiga taastasime oskustega naaberküla mees tuli appi ja meie inimest, lisaks ka lapsed, said mökerdamisel käe valgeks. Ja tulemus jäi tõeliselt äge, seda ägedam, et ühiselt tehtud. Päevakajalistest sündmustest rääkides tunnistab Raigo, et eks eriolukord räsis natuke ka seltsitegevust ja nende külaelu: Vastlapäeva pidasime märtsi algul ära, lasime liugu lumel, siin isegi oli lund natuke. Aga eks nüüd jaanidega peame mõtlema, mis me teeme ja kuidas. Ent nagu toimekale ja väljakutsetele avatud seltsile ja selle liikmetele omane, leidsid Miila küla elanikud eriolukorra-aegsel perioodil endale leidlikult rakendust ja võimaluse ellu põnevust tuua. Vaata, eriolukorras palju telliti ja vahetati kaupa ja asju pakiautomaatide kaudu. Ja siis meil tekkis siin selline süsteem, et kui keegi linnapeale liikus, siis krabas teiste pakid ka pakiautomaadist kaasa ja minagi olin siin pakikandja vahelduva eduga, muheleb Raigo. Virumaa Koostöökogu LEADER-meetme viimasest taotlusest on külaseltsil juba omajagu aega möödas aastal paigaldati seltsimajale päikesepaneelid, et püsikulusid madalamal hoida. Täna rõõmustab Raigo, et toonane otsus nutikate energialahenduste meetmesse taotlus esitada on ennast igati ära tasunud: a tootis meie väike päikeseenergiapark 6400 kwh energiat, mis katab meie aastase vajaduse ja jääb veel veidi ülegi, nii et energiale rahalisi kulutusi lisaks tegema ei pea. Ja sama projekti raames paigaldasime ka LED-välisvalgustuse. Lisaks veel eriti nutika lahendusena teise korruse põranda klaasakende alla paigaldatud peeglitega, mis suunavad esimese korruse saali valgusküllase teise korruse päevavalgust. Kui lugejal tekkis küsimus valguse suunamise ja hajutamise osas, siis peab küll igaüks minema kohapeale kaema ja mõõtma, et kuidas see nutikas ja natuke vallatu süsteem Miila seltsimajas töötab ja kas sai ka valgem. Ja kui juba sinnakanti oma silmaga selle muheda külaseltsiga tutvust tegema lähete, siis Raigo turgutab omalt poolt ka siseturismi ja ütleb lõpetuseks, et tublisid tegijaid ja põnevaid kohti on Miila ümbruses küll ja veel, tuldagu aga külla: Jaa, tulge ikka meie kanti. Meil on Ojasaarel golfirajad lähedal, Männiniidus on aiand, Uljaste äärde tulge rannamõnusid nautima, Kunda jõel juba kanuud sõidavad, Mõedaku Puhkekeskuses on vahvaid tegevusi igale eale. Seda, kas Raigot ennast nendes kohtades kohata võib, ei tea. Sest kui ta RMK-s maad ei korralda, külaseltsi asjadega ei tegele või parasjagu kohalikus omavalitsuse volikogus pole, kus ta majandus- ja revisjonikomisjoni töö kallale on lubatud nagu ta poolnaerdes nendib siis ta käib hoopis kalal. Miila seltsimaja on aastaringselt saadaval ruumide rentimiseks ja erinevate ürituste korraldamiseks. Keit Lipp MTÜ Virumaa Koostöökogu Huvitegevuse arendamine Rohus R ohu külas käivitus edukalt aastal alanud ja kohaliku omaalgatuse programmi toetusega toimuv huvitegevuse arendamise projekt kohalikele lastele ja noortele. Hooaja jooksul oli võimalus osaleda käsitööõpitubades ja loodusõpitubades, samuti omandati teadmisi fotograafiast. Kõige rohkem osalejaid meelitas kokku veebruaris toimunud õuesõpe, mille käigus tehti tutvust loomade jälgede ja ilmakaarte määramisega, õpiti looduses varjatult liikuma ning ilma tikkudeta lõket tegema. Ürituse jäädvustas ka Virumaa Teataja fotograaf galeriina maakonnalehes. Fotograafi linnuvaade. Foto: K. Seppa Õpitubade hooaja viimasel kokkusaamisel räägiti sellest, miks ja mida me pildistame. Muuhulgas saadi teada, mis on konnavaade ja linnuvaade, kui palju kaalub pressifoto- graafi fotokott (12 kg) ja miks võib dirigent Estonia Kontserdisaalis paluda fotograafil saalist lahkuda. Noored jutustasid oma kogemustest fotoga: kui välismaareisil tehakse 500 pil- ti, siis ülevaatamise järel jääb neist alles 250. Kui aga tahta sõpradele reisimuljeid edasi anda ilma sõnadeta, siis selle eesmärgi täidaks 50 fotot. Iga osaleja tegi ka kohapeal pargis kolm pilti portreefoto, maastikufoto ja lillefoto, mida juhendaja eestvedamisel vaadeldi ja kommenteeriti. Sügisel jätkuvad õpitoad KOP 2020 kevadvooru toetusega, kavas on ohutusõpitoad ja pärimuseteemalised õpitoad. Lähem info koos kuupäevadega ilmub valla lehes ja kultuurikalendris. Tuli jah teisiti! 13. märtsil algas eriolukord ja kõik üritused, mis planeeritud kevadisele ajale, jäid ära. Kõik suvised üritused siiski ära ei jää. Sellel aastal ei toimu küll avalikku jaanituld, aga meil kõigil on võimalik jaanipäeva pidada oma kodus, oma aias. 14. juulil saab Tammikus kokku Pajusti klubi seeniorklu- bi, et pidada vabas õhus maha üks tore chilli- ja grillipärastlõuna, koos kuulsa esinejaga, kes peitub Maski taha. Augustis on võimalik tulla Viru-Jaagupi kirikusse ja saada selle suve elamus ansambel Terminaator annab oma kolmanda kirikukontserdi, haarava valgusshow korraldab Tiit Kikas. Arvestades eriolukorrareegleid on müügil piiratud arv pileteid. Sellel korral on võimalik pileteid osta ainult Piletilevist. Peale võimsat kontserti juba sama nädala lõpul läheme teist korda õitsile Tammikusse, kus saab kuulata õitsijutte ja kuulata muusikat. Augusti 29. kuupäeval koostöös Viru-Jaagupi kirikuga on avatud kirikuuksed öösel toimub muuseumite öö. Sellel ööl on kavas palju huvitavat näitus, ekskursioon, ja mitmeid kontserte. Septembris tuulutame juba kolmandat korda rahvariideid, 20.septembril toimub ka mitu korda edasilükatud Kaunima- 3. juunil, oma 70. juubelil sai pikaaegne Vinni valla bussijuht Heldur Eerik oma kodu lähedale nimelise pingi. Heldur Eerik Rõõmsameelne bussijuht kannab silt pingil kirja. Heldurit tunnevad ja armastavad küll vist kõik valla elanikud, sõnas vallavanem Rauno Võrno. Heldur töötas Vinni vallas bussijuhina kokku 50 aastat tema tööraamatu esimene sissekanne tehti aastal 1966, mil algas töö tollases Küti sovhoosis; hiljem järgnesid töökohad erinevates kohalikes põllumajandusettevõtetes. Vallavalitsuse bussijuhina töötas Heldur alates aastast kuni pensionile jäämiseni aastal Heldur on ka ühiskondlikult aktiivne, olles aastaid tegelenud rahvaspordiga nii võistlejana (köievedu, sangpomm, veoautokross jne) kui ka kohtunikuna ning erinevate ürituste korraldajana. Topeltpidupäevale oli kogunenud suur hulk sugulasi, endisi kolleege ja tänulikku vallarahvast. HEA TEADA Raamatukogud avasid uksed Alates 18. maist on Vinni valla raamatukogud peale pikka viirusepuhangust tingitud pausi taas avatud. Valla raamatukogudel kehtivad kõik lahtioleku ajad mis olid enne eriolukorra kuulutamist. Vinni-Pajusti Rahvaraamatukogu: E R 11 19, T N 11 18, L 11 14; suveperioodil ( ) E R Kadila Raamatukogu: T 14 16, N Roela Rahvaraamatukogu: E, K, N 8 16, T 8 18, R 8 14 Viru-Jaagupi Rahvaraamatukogu avatud: E, T, K, N , iga kuu esimesel E Tudu Rahvaraamatukogu avatud: E R 8 15 Ulvi Raamatukogu: E, R 9 16, T, N 9 18, K Laekvere Raamatukogu: T, K, R , N Muuga Raamatukogu: E, T, K, R Venevere Raamatukogu: E, N Kuna nakkusoht püsib endiselt, on raamatukoguteenusele mõned eritingimused ja piirangud. Tagamaks nii külastajate kui töötajate ohutust ning takistamaks viiruse levikut järgivad raamatukogud Kultuuriministeeriumi juhendis toodud nõudeid. Nõuded on kooskõlastatud Terviseametiga. Külastajal käte desinfitseerimisvõimalus. Raamatukogus kehtivad 2+2 reeglid (see tähendab, et koos tohib liikuda üksi või kahekesi ning teistega tuleb hoida vähemalt kaks meetrit vahet). Riiulite vahel liikudes ning leti ees oodates palume hoida kahemeetrist distantsi ning liikuda nii, et ei peaks kitsas riiulivahes teineteisest mööduma. Tea Järvis raamatukogude koordinaator Külli Seppa MTÜ Rohu Park Tervitusi iidse tammiku servalt! See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti. H.Visnapuu Armastatud bussijuht saab jalgu puhata omanimelisel pingil te aastate vennaskonna kontsert. 2. oktoobril toimub 13. märtsil ära jäänud Tantsukas ja 3. oktoobril tuleb taas Pajustisse lauluklubi Külast külla, et avada oma järjekordne hooaeg. Kohtumiseni Pajusti klubi üritustel ja uuel hooajal ka klubi ringides! Nautige kultuuri, olge terved ja rõõmsad! Urmas Lindlo Pajusti klubi juhataja VÄLJAANDJA VINNI VALLAVALITSUS Tartu mnt 2, Pajusti, Vinni vald Tel: TIRAAŽ 3075 TOIMETAJA RAHEL LEPP KÜLJENDUS AJAKIRJASTUS OÜ TRÜKK PRINTALL AS Kaastöid ootame iga kuu 3. kuupäevaks. TÄHELPANU! Juulikuus Koduvalla Sõnumeid ei ilmu. Järgmine leht ilmub augustis 2020.

4 4 Koduvalla Sõnumid Juuni 2020 Tunnustamine 2019/20 õppeaastal HARIDUSKAPITALI PREEMIA AASTA LAUREAADID: klass 6 preemiat a 60 Katarina Kozan Vinni-Pajusti gümnaasiumi 3.a klassi õpilane. Katarina on väga tubli õppur, õpib ainult viitele. Sportlane, sõber. Tema saavutused: Lääne-Virumaa pranglimise finaalis 2. koht; väikelaste kergejõustikupäev: 60 m tõkkejooks 3. koht, 400 m jooks 2. koht; Lääne-Virumaa jooksusari 21. Aseri Savijooks 400 m 3. koht; Lääne-Virumaa algklasside MV 60 m jooks 3. koht; Rakvere Spordikooli lastevõistlus 60 m jooks 2. koht, kaugushüpe 5. koht; Lääne-Viru aastal sündinud laste JÕULUVÕIST- LUS: 60 m jooks 2. koht, 60 m tõkkejooks 2. koht, kaugushüpe 4. koht; Lääne-Virumaa U12-vanuseklassi talvised kergejõustiku MV: 60 m jooks 3. koht, kaugushüpe 2. koht, 60 m tõkkejooks 2. koht. Lisaks õppimisele ja kergejõustiku treeningutele jääb aega veel aktiivselt osaleda järgmistes ringides: mudilaskoor, meisterdamine, ujumine ja ka jalgpall. Klassikaaslaste ja õpetajatega suheldes äärmiselt sõbralik, viisakas, heatahtlik ja abivalmis. Distantsõppel väga tubli. Laura Müürsalu Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 2.b klassi õpilane. Laura Müürsalu on panustanud klassi ellu oma aktiivsuse ja sõbraliku olekuga. Ta loob ühtse klassi ning on hinnatud sõber kõigile klassikaaslastele. Kuna oma töödes on ta kiire, siis ta aitab teistel klassikaaslastel järele jõuda ja aru saada. Tema õppeedukus on klassis silmapaistev. Tema käekiri on väga ilus ja oma töödes on ta täpne ning hoolas. Tema suurimaks saavutuseks on eesti keele selgeks õppimine. Esimesse klassi tulles ei osanud Laura eesti keelt. Praegu on tema eesti keele oskus väga hea nii kirjalikult kui ka suuliselt. Laura võtab aktiivselt osa koolis olevatest huviringidest ning käib korvpalli trennis. Laura Müürsalu on kindlasti preemiat väärt, sest ta on tõestanud väga väikese ajaga, et õppimine on lõbus ja vajalik. Ta on väga püüdlik ja motiveeritud ning heaks eeskujuks teistele. Karlis Kütt Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 4.a klassi õpilane. Ta on hea käitumisega, viisakas poiss. Koolis antud ülesandeid täidab kohusetundlikult. Karlis õpib hinnetele 4 ja 5. Koolis on ta abivalmis ja hea sõber kõigi klassikaaslastega. Tubli õpetaja abiline. Võtab osa keemiaringist. Käib Rakveres jalgpalliklubi Tarvas treeningutel. Karlis on aktiivne tegutseja kõigil kooli- ja klassiüritustel. Lääne-Virumaa pranglimise finaalis saavutas ta oskajate ( 4.-6.klass) arvestuses 4. koha. Maakondlikul 4. klassi matemaatikaolümpiaadil saavutas 2. koha. Väga kohusetundlik õpilane distantsõppes. Andrias Mäeks Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 4.a klassi õpilane. Ta on eeskujuliku käitumisega, viisakas poiss. Koolis antud ülesandeid täidab kohusetundlikult. Andrias õpib hinnetele 4 ja 5. Koolis on ta abivalmis ja hea sõber kõigi klassikaaslastega. Tubli õpetaja abiline. Võtab osa keemiaringist. Käib Rakveres rulluisutamise trennis. Võttis osa Virumaa laste luulevõistlusest Meil ei ole planeeti B ja oli kutsutud luulevõistluse pidulikule lõpetamisele. Lääne-Virumaa pranglimise finaalis oskajate (4.-6.klass) arvestuses 8. koht. Tubli osalemine 4. klassi maakondlikul matemaatikaolümpiaadil. Väga kohusetundlik õpilane distantsõppes. Evert Gutmann Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 2.c klass. Väga püüdlik ja kohusetundlik õpilane, heatahtlik, aus, heasoovlik. Alati aitab kaaslasi, kui vaja. Lisaks õppetööle võtab osa maleringist, käib ujumas, robootikas, mängib jalgpalli, osaleb võistlustel. Huvitub ka rallist. Tauri Põllu Ferdinand von Wrangelli nimelise Roela Lasteaed-Põhikooli 3. klassi õpilane. Õpib hinnetele 4 ja 5, Lääne-Virumaa algklasside kergejõustiku MV Rakveres 60m jooksus II koht, kaugushüppes I koht, TV 10 olümpiastarti Lääne-Virumaa 49. hooaja I etapil Rakvere 60 m jooksus 10.koht (võistles endast kaks aastat vanematega), Jõuluvõistlusel Rakveres 60 m jooksus II koht, kaugushüppes II koht, 60 m tõkkejooksus II koht, Lääne-Virumaa a talvisel mitmevõistlusel kokkuvõttes III koht. Aktiivne huviringides osaleja: pilliõpe, Virumaa Poistekoor, robootika- ja tehnikaring klass 5 preemiat a 75 Martin Lepp Muuga-Laekvere Kooli 9.klassi õpilane. Esindas kooli maakondlikel olümpiaadidel- matemaatika, ajalugu, bioloogia, geograafia, õpilasesinduse president, asendamatu organisaator, õpetajate abiline (IT vallas), Rohelise Kooli tegemiste postitaja. Kadri-Liis Tamm Muuga-Laekvere kooli 7. klassi õpilane. Ta õpib hinnetele 4 ja 5 (lõpetab klassi kiituskirjaga) ning on saavutanud häid tulemusi erinevatelolümpiaadidel. Sellel õppeaastal sai Kadri-Liis maakondlikul bioloogiaolümpiaadil I koha ning sai kutse osaleda vabariiklikul võistlusel. Maakondlikul geograafiaolümpiaadil saavutas ta samuti I koha. Kadri-Liisi töö märgiti ära ka kirjanduslikul konkursil Mööda maad ja merd Kadri-Liis õpib Väike-Maarja Muusikakooli klaveriklassis. Lisanna Tõnne Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 8.a klassi õpilane. Lisanna Tõnne on kohustundlik ja hoolas õpilane. Ta on loomupäraselt uudishimulik ja teadmishimuline. Kõik kaheksa aastat on Lisanna õppinud ainult viitele. Juba viiendat aastat osaleb edukalt maakondlikel olümpiaadidel. Sel õppeaastal saavutas maakondlikul emakeeleolümpiaadil 3. koha ja maakondlikul bioloogiaolümpiaadil 4. koha. Lisanna on kaasõpilaste suhtes sõbralik, lahke ja abivalmis. Hea meelega valib tegevusi, kus saab suhelda inimestega. On edasipüüdlik, enesekindel ja domineeriv. Rühmatöös eelistab tegevusi, mis lasevad organiseerida ja juhtida meeskonda eesmärkide saavutamiseks. Probleemide lahendamisel on taiplik ja veenev. Kõiki neid omadusi arvestades on ta väga aktiivne TORE ringi õpilane. Kooliväliselt osaleb mitu korda nädalas Esteetika- ja tantsukoolis. Karl Nukka Vinni-Pajusti gümnaasiumi 8. klassi õpilane.ta on õppinud 8. klassini hinnetele 4 ja 5. See ei ole tulnud kergelt, kuna on pidanud ennast ise selleni viima. Vanemad on väga toredad ja alati valmis igas asjas kaasa lööma. Õpib aga Karl üksi. Ta on osalenud olümpiaadidel, sel aastal geograafias saavutas II koha ja pääses vabariiklikku vooru. Samuti on ta aktiivne TORE noor, sõbralik kaaslane, kohusetundlik, hooliv. Tema peale saab alati loota, klassikaaslased austavad teda. Oma aastatepikkuse ja ka jooksva kooliaasta eest vääriks ta seda preemiat. Paula Linde Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 9. klassi õpilane. Paula on väga tubli õppur. Tema trimestri hinded on põhiliselt olnud viied. Käitumine on eeskujulik. Iseloomult on Paula sõbralik, rõõmsameelne ja abivalmis. Oma kohustustesse suhtub tõsiselt ja on väga töökas. Paula saavutused ja tegemised sellel õppeaastal 2019/2020. Keemia olümpiaad, piirkondlik 1. koht; muusika olümpiaad, piirkondlik 1. koht, edasipääs vabariikliku vooru. Paula mängib kannelt ja sealt ka erinevaid saavutusi- Parim instrumentalist, kannel, regionaalne 2. koht, edasipääs vabariikliku vooru. Osalemine klassi jõulunäidendis, kus saavutati loominguline diplom.vabariiklik kandleorkester Sotto Voce s mängimine 26. oktoober, Sügiskontsert, Keila muusikakool. Rakvere muusikakoolis lisa-aastal kandle erialal (8. klass). 21. veebruar, Rehbinderi majas, muusikakooli õpilaste kontsert, mis on pühendatud EV sünnipäevaks 21. detsember, Aruküla mõisas, kandleklassi kontsert. Virumaa Noorteorkestri pärimusmuusika osas mängimine 1. oktoober, muusikapäeva kontserdid, Simuna rahvamaja ja Tamsalu gümnaasiumis 16. oktoober, Tapa Kultuurikoda, laulupeo tänuüritusel esinemine. Muuga kapellis mängimine 7. detsember, Muuga laadal, esinemine. 2. märts, Roela lasteaias, pillide tutvustamine, (koos õe Anne-Ly ja emaga) klass 2 preemiat a 175 Anastasia Šimuk Vinni-Pajusti gümnaasiumi 10. klassi õpilane. Väga hea õppeedukuse ja käitumisega õpilane /20. õppeaastal maakondlikul vene keele olümpiaadil 1. koht, keemiaolümpiaadil 3. koht; Lääne- Virumaa pranglimises naiste arvestuses 3. koht. Rakvere lahtistel sisemeistrivõistlustel tennises naiste üksikmängus 1. koht. Osales väga aktiivselt kooli mälumänguvõistkonnas ja näiteringis. Osales Eesti Noorte Väitlusringis ja Noore Inseneri Õppeprogrammi TTÜ seminarides, suvel Inglismaal Saint Edward`s School keelelaagris. Anastasia kuulub Vinni valla noorte volikogusse. Hendrik Kaurla Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 12. klassi õpilane. Hendrik on väga hea õppeedukuse ja käitumisega ning väga mitmekülgsete huvidega noormees. Tema 12. klassi tunnistusel on hinded neljad-viied. Hendrik huvitub eelkõige loodusteadustest ja majandusest. Alates 9. klassist on ta osalenud aktiivselt Tartu Ülikooli täppisteaduste kursustel ning läbinud kõik keemia eriala moodulid. Gümnaasiumiastmes on Hendrik igal aastal esindanud VPG-d keemia olümpiaadidel. Sel aastal saavutas keemia olümpiaadil II koha. Käesoleva õppeaasta sügisel oli ta eestvedaja Maailmakoristuspäeva organiseerimisega VPG-s, mis oli ülemaailmne üritus ning suutis pea kõik VPG klassid haarata kodukandi koristustalgutele. Ka majanduses on Hendrik läbinud 12. klassi kõrvalt Tartu Ülikooli kursused. Selle aasta talvel osales ka Tal Techi majanduse olümpiaadil edukalt. Tema üheks suurimaks huviks on börsikäitumine ning ta peab ka investeerimisalast blogi. Oma blogis analüüsib ta börsil toimuvat ning annab ülevaate ka oma enda väikestest investeeringutest aastal osales ta ka investeerimisega börsihail. Peale gümnaasiumi lõpetamist plaanib ta õpinguid Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduste erialal. TUBLID ÕPILASED JA HARIDUSASUTUSTE TÖÖTAJAD, KEDA TUNNUSTATAKSE TÄNUKIRJA JA MEENEGA: Ferdinand von Wrangelli nimeline Roela lasteaed-põhikool: ÕPILASED: Maarek Puusepp 1. kl Kai Otsa 8. kl Marie Nirgi 8. kl Mariella Maalman 9. kl Sten Schneider 8.kl TÖÖTAJAD: Uudo Kruusimägi kehalise kasvatuse õpetaja Maris Mirt noorsootöötaja Marine Roos õpetajaabi Gerly Kanna lasteaiaõpetaja Ene Raudsalu õpetajaabi Kristina Varik-Kilm ajalooja ühiskonnaõpetuse õpetaja Aive Alavere direktor Kulina lasteaed: Katrin Haav lasteaiaõpetaja Signe Klopp lasteaia õpetajaabi Helen Rennel direktor Muuga-Laekvere kool: ÕPILASED: Johanna Klaasmägi 1. kl Johannes Kokkar 2. kl Hardi Tikkerber 3. kl Lee Eliisabet Soon 3. kl Karoliina Hõbemägi 3. kl Janeri Rohtla 3. kl Sten-Andero Veermets 3. kl Kati Pärn 5. kl Andres Tamm 9. kl Pärtel Oja 6. kl Melissa Proover 7. kl Mia Proover 9. kl Merilin Veskilt 7. kl TÖÖTAJAD: Tiia Lepp algklasside õpetajana Pille Lumiste bioloogia- ja geograafiaõpetaja Jaana Hamer klassiõpetaja Leivi Lepp majandusalaju- hataja Kersti Tampere matemaatikaõpetaja Lea Külmallik sotsiaalpedagoog Elvi Vilba lasteaiaõpetaja Arne Labe koolijuht Pajusti lasteaed Tõrutõnn : Tiina Sibolt õpetaja Marge Leek kokk Ene Kruusmaa direktor Põlula kool: Sirje Korka kokk Kristina Varik-Kilm klassijuhataja ja aineõpetaja Mirget Karlson-Karv klassijuhataja ja klassiõpetaja Margus Maasik direktor Tudu kool: ÕPILASED: Maririin Tepp 5. kl Eliise Teedla 4. kl Birgit Otsa 6. kl TÖÖTAJAD: Moonika Peetso lasteaiaõpetaja Ülle Liuhka lasteaiaõpetaja Ly Valdre lasteaia õpetajaabi Eve Süld lasteaia õpetajaabi Helge Arro direktor Vinni lasteaed Tõruke: Heli Arge lasteaiaõpetaja Eve Unus lasteaiaõpetaja Katrin Tonka lasteaia õpetajaabi Siivi Ebber direktor Vinni-Pajusti gümnaasium: ÕPILASED: Ander Mägi 11. kl Reigo Kapsi 11. kl Maryte Mooses 11. kl Helerin Lokutšievski 11. kl Andres Nirgi 11. kl Teija Heiskonen 11. kl Kaila Mäesalu 10. kl Meribell Susi 10. kl Mirttel Tovstsik 10. kl Madli Freinthal 10. kl Gerda Väli 9. kl Kristin Aart 9. kl Lysandra Reidla 9. kl Andris Vahula 8. kl Mirttel Laul 8. kl Kirke-Mai Kask 7. kl Simar Alama 7. kl Kaisa Aunapuu 7. kl Roberta Jürna 7. kl Marten Pitsner 7. kl Oliver Arder 6. kl Laura Maria Truss 6. kl Sten Magnus Bõstrov 6. kl Gerda Laul 8. kl Annabel Lepik 8. kl Kristin Liset Lepasaar 6. kl Mia Oks 6. kl Mirell Saksen 5. kl Rauno Vilu 5. kl Marten Demjanov 5. kl Marleen Erm 5. kl Jürgen Kaljula 5. kl Sergo Saksen 5. kl Markus Väljaots 5. kl Mariette Sims 5. kl Anett-Mirell Olt 5. kl Emily Valgepea 5. kl Karen Kohver 5. kl Maria Põllu 5. kl Thalia Tiitus 5. kl Eliise Pärl Mänd 4. kl Aleksandria Mäeks 4. kl Kerli Habakuk 4. kl Katherine Kalev 3. kl Helis Poolamets 3. kl Kaspar Soolep 3. kl Grit Leppiksaar 2. kl Meriliis Kannel 2. kl Elli Villers 2. kl TÖÖTAJAD: Margarita Leok klassijuhataja ja vene keele õpetaja Malle Mager klassiõpetaja Siiri Seljama geograafiaõpetaja Marge Guljavin eesti keele õpetaja Anneli Vahesalu keemiaõpetaja Rutt Nurk bioloogiaõpetaja Jaan Nõmmik ajalooõpetaja Katrin Pall muusikaõpetaja Marika Pulatova Manuel matemaatikaõpetaja Andrus Veinberg haridustehnoloog Henry Kallaste direktor ÜLEVALLALISED SPETSIALISTID: Kerli Hahndorf alushariduse metoodik Katrin Lipp alushariduse eripedagoog Gaidi Kasu lasteheaoluspetsialist Seoses eriolukorraga jäi sellel aastal vallavanema vastuvõtt tublimatest tublimatele ära. Tänukirjad ja meened saatsime asutustesse ja loodame, et need on tunnustatavateni jõudnud. Sooviks oli, et Koduvalla Sõnumites ilmuks tänavu nimekiri, kus saavutused oleksid rohkem lahti kirjutatud, on ju selles nimekirjas igaüks lausa eraldi artiklit väärt. Kahjuks pidime ajalehe piiratud ruumi tõttu sellest loobuma. Palju õnne kõigile ja rõõmsat suvepuhkust! Koostanud asutuste andmetel Margit Diits haridusnõunik

5 Juuni 2020 Koduvalla 5 Sõnumid Noored otsivad viise, kuidas tutvustada Vinni valla kultuuripärandit V inni vallas on käsil koostöös Tallinna Ülikooliga ELU projekt Ainelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamine ja kasutamine Vinni valla näitel. Projektiga saab tutvuda Tallinna Ülikooli ELU projektide andmebaasi kui ka Vinni valla kodulehel. Lühend ELU tähendab erialasid lõimivat uuendus on projekt- ja probleemõppel põhinevat erialasid lõimivat õppeainet, mille raames üliõpilased koostöös õppejõudude ja ülikooli väliste partneritega teostavad erialadeülese probleemipüstitusega projekte. Seega on projektis osalevad tudengid erinevate erialade üliõpilased, mis aitab rohkem kaasa kastist välja lähenemisele. Muuseumid on oluline osa valla kultuuripärandist. Sellest lähtuvalt oli projekti eesmärgiks töötada välja lahendusi muuseumide esemete eksponeerimiseks ja muuseumitundide läbiviimiseks erinevatele sihtrühmadele. Vinni vallas tegutsevad nn väikemuuseumid: Viru-Jaagupi muuseum, Roela põllutööriistade muuseum, valdavalt kooli materjali tutvustavad muuseumi Põlulas, Kadilas, samuti Tudus asuv käsitöötaremuuseumi varad on koondatud aastast Vinni Vallamuuseumi ühtse juhtimise alla. Vinni-Pajusti Gümnaasiumi koolimuuseumi on kooli hallata; Rolea käbikuivati kuulub RMK-le, kuid tegutsetakse Vinni Vallavalitsuse, MTÜ Roela Kodukant ja RMK koostöölepingu alusel. Kuna Vinni valla muuseumides on erinevatest valdkondadest säilitamiseks ja eksponeerimiseks rikkalikult esemeid, siis jagasime projekti alguses osalejad valdkonniti kolme rühma: Rahvariiete, Klassitoa ning Ajaloosündmuste ja kultuuritegelaste alarühmadeks. Meie Rahvariiete viieliikmeline töörühm püstitas eesmärgi uurida Vinni valla territooriumil asunud kahe suurema endise Viru-Jaagupi ja Simuna kihelkonna rahvarõivaste ajalugu ning tausta, koostada saadud informatsioonist koondmaterjal ning nende põhjal luua õppematerjalid muuseumitundide läbiviimiseks lasteaedadele, I ja II kooliastmele. Jagasime rühmasiseselt omakorda igale liikmele ülesanded. Tundus, et töö hakkab kenasti sujuma... Kuid vaid nädal pärast õppeekskursiooni Vinni valla muuseumidesse kuulutati riigis välja koroonaviiruse leviku tõkestamiseks eriolukord. Sellega keelustati kontaktkohtumised jmt ning saime silmast silma kohtuda vaid kahel korral. Kogu edapidine projektitegevus toimus vaid virtuaalseid lahendusi kasutades. Koostöö siiski jätkus ja iga rühmaliige tegutses talle antud ülesannetega ning olime üksteisele toeks, jagasime tehtud tööd, leidsime sobivad suhtlusviisid. Kahe kihelkonna rahvarõivaste koondmaterjalide koostamine oli üsnagi ajamahukas ettevõtmine. Püüdsime leida pilte, lugusid, värve, esemeid, mis on seotud Viru-Jaagupi ning Simuna kihelkonnaga ja leida seejärel seoseid Vinni vallaga. Meie rühma töö tulemusena valmisid väga põnevad ning vahvad õppematerjalid erinevas vanuseastmes lastele ja noortele tutvustamaks Vinni valla kahe kihelkonna pärandkultuuri just selle piirkonna rahvarõivaste kaudu. Materjalides on põnevaid lugusid rahvarõivaste kohta, ristsõna, erinevad pildi ja sõna ühendamist vajavad ülesanded, isegi rahvarõivaid tutvustavad NÄITE KOOSTATUD MATERJALIDEST: Millisel kirivööl on Vinni valla lipuvärvid? Töörühma liikmed: Valeria Liigsoo, Merle Varblane, Hanna-Liisa Ott, Kadri Laanemaa ja Kristin Jakobson. pusled ning veel ideid ja mõtteid erinevate tegevuste läbiviimiseks. Meil jääb loota, et koostatud materjalid leiavad kasutust ning pakuvad avastusterohkeid hetki ülesannete lahendajatele, esmalt muidugi Vinni valla lastele ja noortele teadmiste proovilepanekuks ning muidugi ka kõikidele teistele huvilistele. ELU projekti Rahvariiete töögrupp Meeldetuletus koolivaheajaks: kandke kiivreid ja liigelge ohutult Kauaoodatud koolivaheaeg on käes ning seoses sellega soovin meelde tuletada mõned reeglid kergliiklusteel liiklejatele. Hiljuti nägin pealt olukorda, kuidas kergliiklusteel jalgratastel liikunud härrasmees ja väike laps ülekäigurajal teed ületasid. Täiskasvanu oli eespool ning laps tagapool. Veoauto peatus, et neid üle tee lubada Siit justkui tundub, et kõik on õige. Tegelikkuses ei olnud nende kahe teeületus sugugi ohutu. Nimelt tegid nad seda jalgrattal sõites ja lapse sõiduoskus ei olnud just kõige kindlam. Loomulikult juhtisin ma mehe tähelepanu sellele ning selgitasin talle, kuidas on ohutu ja õige jalgrattaga teed ületada, kuid seda tehes sain ma tema pahameele osaliseks. Nimelt arvas ta, et ta võib jalgrattal teed ületada küll ja ma võiks tegeleda parem pättide püüdmisega! Tõsi, täiskasvanu võib ülekäigurajal teed ületada ka jalgrattal sõites, kuid siis ei pea sõidukijuhid jalgratturile teed andma. Alla 8-aastased lapsed seda sõiduteel teha ei tohi, kuna see ei ole ohutu ning on vastuolus liiklusreeglitega. Ohutu ja õige oleks lapsele eeskujuks olles ratast käekõrval lükates üle tee minna. Liiklusreeglite kohaselt tohivad lapsed sõiduteel sõita alates 8. eluaastast koos täiskasvanud saatjaga. Iseseisvalt tohib laps sõiduteel sõita, kui ta on vähemalt 10-aastane ja omab jalgratturi juhiluba. Sel korral läks kõik hästi ja laps oli koos täiskasvanud saatjaga ning koos said nad õnnelikult üle tee. Kergliiklusteel ja õuealal võivad aga alla 8-aastased lapsed rattaga sõita ka üksi. Lapsed ei oska aga liikumise pealt ohtu hinnata ja kui nad siis käituvad samuti nagu eelpool kirjeldatud, ei ole õnnetust kaugelt vaja otsida. Kallid lapsevanemad, vaadake palun oma laste ja enda rataste tehniline seisukord üle. Tuletage üheskoos meelde ka mõned olulised liiklusreeglid ja lastele kiivri kandmise kohustust, siis on ka suvevaheaeg ohutu ja ilus. Ilusat ja turvalist koolivaheaega! Jaagup Nõmmeloo piirkonnapolitseinik LASTEAIAD Pajusti lasteaia tüdruk sai peaministrilt kirja P ajusti lasteaia Tõrutõnn käivat Kreete Liisat (pildil) tabas 26. mai hommikul aeda minnes üllatus teda ootas kiri peaminister Jüri Rataselt. Räägib valla haridusnõunik Margit Diits: 22. mail, kui toimus valla esindajate ja peaminister Ratase videokohtumine, andsin peaministrile edasi 4-aastase Kreete Liisa sõnad, kes ühel hommikul lasteaeda tulles oli öelnud, et tema võis juba lasteaeda tulla, aga Jüri Ratas kõiki veel ei luba. Meie peaminister oli sellest väga liigutatud ning saatis tüdrukule tänutäheks kirja. Peaminister tänas Kreete Liisat arukate sõnade eest ning lubas, et varsti saab ta jälle kõigi oma sõpradega kohtuda. Lisaks oli peaminister kirjale joonistanud lillekese. SPORT Pajusti lasteaed avas vabaõhunäituse P ajusti lasteaia lapsed olid terve õppeaasta väga tublid ja kunstitöid kogunes üksjagu. Kuna ajad olid meil keerulised, panid maja töötajad virtuaalselt pead kokku ja mõttetalgute tulemusena sai meie värskelt valminud aed omale ehteks lasteaia kunstitööde näituse. Kunstitöid sai vaadata värskes õhus, taustaks linnulaul. Kes sattus näitusele õigel ajal, võis näha lasteaia aia sees toimetamas ka kurge. Andis vist märku, et meie lasteaias lastepuudust ei tule! Karin Rand Pajusti lasteaia õpetaja Head Vinni Tõrukese lapsevanemad! T äname Teid südamest mõistva suhtumise ja tegutsemise eest koroonakriisi ajal. Soovime kõigile ilusat päikselist suve! Kohtumiseni sügisel! Vinni Lasteaed Tõruke pere Liipäeva jooks oli peale kahte kuud esimene spordivõistlus Vinni vallas 19. mail toimus Mõedakul nimejooksusari Liipäeva jooksuga, kus osales kokku 53 jooksuhuvilist ja jalgratturit. Planeeritud kuue jooksu asemel toimub tänavu neid viis, sest Jüripäevajooks jäi eriolukorra tõttu ära. Järgnevatena on kavas Jaanipäeva (16.06), Erikapäeva (14.07), Jaanikapäeva (11.08) ja Madisepäeva jooksud. Nimepäevajooksud toimuvad Mõedakul, algusega kell 19, distantsidel 500 m 6 km, jalgratturitel 12 km. Võistluse juhendi leiate Lääne-Viru Spordiliidu kodulehelt lvsl.ee. Juulis toimub kaks spordiüritust 11. juuli algusega kell 12 saavad jooksusõbrad ennast proovile panna Simuna-Laekvere jooksul. Jooks on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele igale vanuseklassile on jõukohane distants. Lisainfo 5. juulil tasub aga ratturitel rõõmustada, sest toimub 18. Rakvere Rattamaraton, mille enamus rajast asub Vinni valla territooriumil. Täpsem info Tutvu Vinni vallaga seiklusorienteerudes 18. maist kuni 30. juunini on avatud mobiilse orienteerumise rakendus MOBO, mis võimaldab kõigil soovijatel seigelda orienteerumise radadel, mis Vinni vallas asuvad kolmes kohas Vinnis, Ulvis ja Laekveres. Igal meie valla rajal on kümme kontrollpunkti. Ulvis ja Laekveres on need võimalik läbida ka lapsevankriga. Radade läbimine võtab aega 1,5-2,5 tundi. Kaarti, kompassi ja kompostri asemel tuleb endale telefonisse laadida rakendus MOBO2, mis asendab kõiki kolme. Osavõtjate vahel, kes on läbinud kõik Vinni valla rajad, loositakse välja auhinnad! Seiklusorienteerumine on kohalike omavalitsuste poolt korraldatav ühisprojekt, mille käigus püsistatakse samal perioodil erinevates piirkondadesse orienteerumisrajad. Projektist võtab osa 12 KOV-i, neist kaheksa Lääne-Virumaal ning lisaks Jõgeva vald, Põltsamaa vald, Põlva vald ja Võru vald. Esimese kahe nädalaga on huligaanid kontrollpunktides kiskunud maha mitmeid QR-koodiga märke. Loodan, et edaspidi käivad radadel vaid spordisõbrad, kes oskavad inventari hoida, sõnas korraldaja ja rajameister Uno Muruvee. Osalemise täpsed juhised leiad võistluse ametlikult lingilt Lisainfo Facebooki lehel Seiklusorienteerumine. Pind päkka!

6 6 Koduvalla Sõnumid Juuni 2020 PALJU ÕNNE! Gerda-Johanna Ülesoo 100! V inni valla elanik Gerda-Johanna Ülesool (ülal pildil) täitus 4. juunil 100 eluaastat. Gerda-Johanna sündis 4. juunil 1920 Ida-Virumaal Ratva küla viie-lapselise pere kolmanda lapsena. Koos oma perega, kus sirgus kaks poega, kolis ta 1961.aastal Vinni valda Piira külla, kus mõlemad abikaasaga asusid tööle Vinni sovhoosi Sõpruse osakonda. Gerda-Johanna töötas seemendustehnikuna ja sai hea töö eest mitmeid preemiaid ja oli rajooni autahvlil. Kui sovhoosi esimees Heino Kallaste sai enda kasutada uue Volga, oli vaja selle ajani kasutatud Moskvitš 407-le uus sõitja leida. Kallaste läks mööda 25st spetsialistist ja osakonnajuhatajast ning andis Moskvitši kasutada emale, et veelgi tõsta töö tulemuslikkust ja kergendada ema tööd, teadis Gerda-Johanna poeg Ülo Ülesoo rääkida meeleolukat seika ema elust. Gerda-Johannal on ka viis lapselast ja kaks lapselapselast. Ille Tõnts 50! L aekvere Palju õnne, Gerda-Johanna! Vinni Vallavalitsus kauaaegne pereõde Ille Tõnts (ülal pildil kätlemas vallavanemaga) tähistas 2. juunil juubelit. Ille on kogu oma tööelu tegutsenud Laekveres, alguses meditsiiniõena lasteaias, alates 1992.aastast lasteaias õena ja hiljem perearsti õena. Ille on Laekvere arstiabi järjepidevuse hoidja, kiitis Laekvere haldusjuht Andrus Läll. Kaks aastat tagasi oli arstiabi andmine Laekveres suure küsimärgi all. Meie Ille võitles selle nimel, et siia arstiabi jääks - ja võitles selle välja. Ehkki teenusepakkujaks on meil Väike-Maarja Tervisekeskus, on meil arst kaks korda nädalas kohapeal, ülejäänud päevadel on rahva tervise teenistuses Ille üksinda. Palju õnne, Ille! Vinni Vallavalitsus 21. mail käis president Kersti Kaljulaid Tudu soos vaatamas möödunud aastal alustatud taastamistöid, mis praeguseks juba ka esimesi tulemusi ilmutavad. Selle uudise peale on siinkohal hea võimalus meenutada paarikümne aasta taguseid muljeid president Arnold Rüütli (pildil Tudus autogrammi andmas) töövisiidist Lääne-Virumaale aasta 23. ja 24. oktoobril, mil ta külastas ka Vinni valda. Presidendipaari saatis Vinni vallas toonane vallavanem Toomas Väinaste. Minul kui maavalitsuse pressiesindajal ja vallalehe toimetajal õnnestus visiit kaasa teha Väinaste autos, mis hiljuti mahasadanud lumistel teedel suvekummidega sõites veidi libisema kippus. Eks kats u suvekummidega kimada presidendi eskordi järel, kui see vilkuritega suurel kiirusel järgmisse sihtkohta kihutab! Nii me veidi ajanihkes kohale jõudsime, aga jõudsime. Presidendi ringsõidu eesmärk oli tutvuda ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse koostööga ning ettevõtlus- ja koolitusvõimalustega maapiirkonnas. See tõi teda ja pr Ingrid Rüütlit tutvuma Lääne-Virumaa kutsekõrgkooli Mõdrikule. Uue nimega kool oli aasta eest loodud Rakvere pedagoogikakooli ja Mõdriku põllumajandustehnikumi baasil. Rüütel oli lahke olemisega, vähese jutuga, rohkem kuulas kui rääkis. Mõdrikul juhatas president sisse Eesti Panga asepresidendi Andres Suti loengu maailmamajanduse kriiside mõjust Eestile, teatas presidendi kantselei oma eelinfos. Mõdrikul istuti korraks klassipinki kuulama koolijuhti Helle Noorvälit ning tehti ringkäik vanast mõisatallist ümberehitatud õppehoones. Lõuna Mõdriku sööklas. Hea maitsev toit oli. Ei meenu, et midagi erilist selleks puhuks oleks valmistatud Mõdrikul pakutaksegi head toitu! Edasi kihutati Tudusse, et oma silmaga üle vaadata, mida kurikuulus aasta juulitorm Tudu metsadega tegi. Tudu metskonna ülemat Ain Saaparit kuulates sai jutt murelik. Ajaarvamine käib Tudus nüüd enne ja Põlula sümboli Ilmar Järgi aeg K ui Ilmar Järg Põlula kooli juhtima tuli, siis olid koolitunnid Põlulas juba alanud. Tunde Põlula nime kandvas koolis olid enne tema aega antud neli aastakümmet. Vaevalt teadis noormees siis isegi, et jääb Põlula kooli sama kauaks, et just Põlula koolist saab tema elutöö. Ilmar Järg on olnud mees nagu orkester kuigi just oskamatus pilli mängida sai omal ajal takistuseks, et Tartu ümbruse koolid temast omal ajal ilma jäid ja Virumaa ta endale napsas. saada ka sportlane. Jooksutreeningud ja riistvõimlemine andsid hea sportliku vormi, tulemused ei jäänud tulemata Eesti tasemelgi. Või siis treener. Sportlasena läbielatu koos pedagoogiliste oskustega lõid selleks vajaliku eelduse. saada ka kirjamees. On ta ju avaldanud mitu raamatut, vorminud luulesse ümbristevat elu ja olu, inimesi ja loodust. saada ka loodusemees. Loodusesõbrale, kel lisaks hea jutuja kirjasoon, olnuks see amet igati loogiline. saada ka ajaloolane. Huvi olnu ja oleva vastu viis teda ülikooli ajalugu õppima. Legendaarse ajalooõppejõu Hillar Palametsa juhendamisel valmis Ilmaril ülikooli diplomitöö Põlula kooli ajaloost. Käsi koduloole oli antud. saada ka ühiskonnategelane, nagu tänapäeval öeldakse, või nagu nõukaajal parteisõdur. Vajaliku meelsuse õppis selgeks ja kandis omal ajal nii usutavalt ette, et teda aegajalt parteitööle kutsuti. Kuid Ilmar Järg keeldus kategooriliselt sellest oma elu suurest võimalusest. Ta valis oma elu suureks võimaluseks sellise ameti, kus need ja teisedki ametid kokku saavad pärast seda tormi. Paremini on meeles emotsionaalne kohtumine Tudu käsitöötare-muuseumis. Tudu memmed ehk maanaisteseltsi Loit naised, olid teinud hulga ettevalmistusi kõrgete külaliste vastuvõtuks. Ja siis nad saabusidki. Meeles on ka Helve Ploomi öeldud hoogne tervitus, mille ajakirjanik Rein Sikk on vahvasti oma lehelugudesse kirjutanud: Tere tulemast meie palavalt ja sügavasti armastatud president, härra Arnold Rüütel, kajas üle vinge tuule, kui särasilmne rahvariideis naine (see oligi Helve) kesk lumehangi riigi esimesel mehel kätt surus. Kõrval, ninad külmast veidi punased, lasteaia mudilased, isetehtud sinimustvalged lipukesed pihus. Memmed olid valmistanud taldrikutäite kaupa imemaitsvaid kooke ja pirukaid, võileibu, keetnud teed. President huvitus ääremaa elust, kiitis naiste pealehakkamist. Kohmetunud memmedel-taatidel oli lihtsam vastata kui ise otse presidendilt küsida ajakirjanikud kaamera- 18. mail oma 82. sünnipäeval sai endine Põlula kooli juhataja ja koolimuuseumi looja Ilmar Järg Vinni valla teenetemärgi kavaleriks. Vinni Vallavalitsus hakkas valla teenetemärki välja andma 2015.aasta sügisel. Teenetemärk antakse inimesele, kelle aastatepikkune töö ja tegevus on positiivselt mõjutanud Vinni valla arengut ja mainet, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust vallale. Teenetemärk on hõbedast, vapi ülemine kolmnurk ja tammelehed ning tõrud on kuum itud rohelisega, ääred kullatud. Lint on valla lipu värvides. õpetaja kutse. Ilmar Järg sai varakult aru, et kui sulle on antud pedagoogianne, siis tuleb seda kasutada ja mitte lasta raisku minna. Spordi võttis Ilmar Järg oma tööellu kaasa hoopis sel viisil, et nakatas spordipisikuga kogu Põlula koolipere. Õpilaste kehaline vorm kosus Põlulas kooli lähedal metsa rüppe rajatud õdusal staadionil. Talviti rassiti suuskadel Mõedaku mägistel radadel. Õpilaste sportlikud tulemused rõõmustasid nii neid kui tõid au ja tuntust koolile. Mõedaku suusanõlvad viisid spordilembese koolijuhi mõttele rajada sinna suusabaas. Edasine on ajalugu saada ka töödejuhataja. Tegelikult saigi. Juba varases nooruses ema kaotanud noorel poisil tuli ise hakkama saada ja oma elu eest vastutama hakata. Südikas noormees ei vandunud elule alla ja tasu ei jäänud tulemata. Head läbisaamist ja organiseerimisvõimet läks vaja majandiga suheldes. Kool käis kohalikus majandis abiks põllutöödel - ikka selleks, et koolilapsed saaksid bussiga Tallinna loomaaeda, koolisööklas maitsvama lõunasöögi, talvised küttepuud. Hea organiseerimisvõime tuli kasuks hilisemal mõisakoolimaja renoveerimisel. Tasuks korras mõisamaja ja paranenud õpikeskkond. Inimestega head läbisaamist läks vaja ka külarahva kohalikke rahvalugusid kirja pannes. Ilmar Järg pööras oma kultuurihuvigi kodukandi kasuks, olles üks Põlula kandi kultuurielu laulupidude, kodukandipäevade jt külarahva kokkusaamiste eestvedajaid ning kaasategijaid. Tema ajalooloohuvist sündis kohalik koduloomuuseum, kus ta õpilasi ammustele põnevatele aegadele juhatas, valmis mitu koduloolist raamatut. Loodusearmastust meenutavad koos kooliperega istutatud hiiepuud. Öeldakse, et õpetaja elab edasi oma õpilastes, nende tegudes ja mõtetes. Selles seisneb tema looming. Ilmar Järgi on peetud nõudlikuks õpetajaks ja juhiks. Tuleb nõustuda tema kunagise kolleegi, õppealajuhataja Meelike Abroiga: Et miks on koolis korda vaja? Ega see eriti kellelegi meeldi, kui midagi nõutakse. Kord tekitab lapsele turvatunde, aga nõudja on vastik, ja allumine samuti. Selliseid asju hinnatakse täiskasvanuna. Õpetajadki, kes ikka nõudlikud olnud, jäävad ju rohkem meelde. Kuhu sa nende kergelt saadud viitega ikka lähed või mida peale hakkad! Põlula koolist saadud teadmisi, oskusi ja kasvatust ei ole tulnud häbeneda kellelgi. Põlula on paljude jaoks imeline mitte ainult sõnana, vaid sellesse mahub nii palju lapsepõlv ja kooliaeg, puude lõhkumine ja ladumine, aiatöö ja pikad suusamatkad kohalikku metskonda. Igasugune algus! Põlula kool on vaimu- ja hingeharidust ning tööoskusi kaua-kaua andnud. /-/ Eestvedajaks oli ikka ja alati Ilmar Järg - tõeline koolmeister. Pani ikka kitli selga, dressipüksid jalga, et minna puid saagima või muud tööd tegema, et siis jälle tagasi tulla, ülikond selga ja ajalootundi tagasi, kirjutas Melike Abroi kooli 90. aastapäeva puhul. Nii nagu Põlula koolil on Juhani ja Jüri aeg sealse kandi kooli omaaegsete asutajate, taluperemeeste Juhan Truuveri ja Jüri Tossmanni meenutuseks, jääb Põlulasse ka tema sümboli Ilmar Järgi aeg. Hilje Pakkanen Vinni Vallamuuseumi juhataja Kui president Arnold Rüütel Tudu elu kaemas käis tega kõrval, panevad veel lehte, näitavad televiisorist Hiljem, tähtsaks puhuks kaasa võetud külmarohust julgemad, seletati, mida oleks tahtnud küsida-ütelda. Selgus, et eelmine riigijuht käis Tudus 65 aastat tagasi, aastal - Konstantin Päts, teadis üks memmedest. Tema juba mäletas, sest Päts oli teinud talle pai! Naised ootasid vähemalt sama põksuva südamega kohtumist ka presidendiproua Ingridiga, et temaga mõni sõnagi vahetada. Presidendiproua jõudis küünla süüdata, kui temal kui toimekal naisel helises äkki mobiiltelefon ja seal ta siis ajaski telefoniga peaaegu kogu muusemis oldud aja omi asju. Memmed olid kohtumisest muidugi rõõmsad, kuid nende näod muutusid külaliste lahkuma sättides üsnagi nurkaks - nii väga oli oodatud seda kohtumist ja nüüd nii natukest seda oligi. Aga palun võtke mälestuseks vähemalt meie tehtud käsitööd sokke, kindaid, pajalappe! Armastusega kootud, tikitud, heegeldatud ja õmmeldud esemed vahetasid omanikku, igaüks, ka turvamehed said midagi Tudust kaasa. Kiiresti õue trepile ühispildiks, veel paar autogrammi ja uuele kohtumisele. Tudus vaadati üle ka käsitööpalkmaju tootva Tender Ehituse tegemised lumisel ehitusplatsil. Tudu metsade vaigust lõhnavate vägevatest palkidest valmivaid maju silmitsedes jätkus meestel juttu pikemaks. Ühispilt tööka kollektiiviga ja taas autodesse. Järgmiseks kohtumiseks võeti hoog maha Palasil. Paistis, et kogu Palasi külarahvas oli tulnud presidenti tervitama. Taas külanaiste armastusega valmistatud imemaitsvad põdraliha ja muu hea- parema täidisega pirukad, küpsetised, mis kähku taldrikuilt kadusid. Mind ikka hämmastas mitmes kohas, ka siin, kui kiiresti pirukad turvameeste ja käsundusohvitseride kõhtu kadusid (või nad peavadki, toiduohutust kontrollima?) Alles ju söödi! Võõrustajad andsid presidendipaarile vaadata fotoalbumi piltidega külarahvast ja nende tegemistest. Tegusa külarahva üle võisid külalised ainult rõõmu tunda. Kõigil oli kohtumise üle hea meel. Jälle kähku külavärava taustale ühispildiks ja teele! Usun, et nii mõnigi on hiljem meenutanud ajaloolist president Rüütli Tudus käiku. Minul meenusid pea 20 aasta taguseid vanu fotosid vaadates need seigad. Tekst ja foto: Hilje Pakkanen

7 Juuni 2020 Koduvalla Sõnumid 7 Eesti Geoloogiateenistuse aasta puurimistööd Ida- ja Lääne-Virumaal E esti Geoloogiateenistus (EGT) on aasta suveks planeerinud Virumaale mitmeid puurimistöid. Täpsemate selgituste saamiseks pöördusime Eesti Geoloogiateenistuse maapõueressursside osakonna juhataja Tiit Kaasiku poole. Kuhu täpsemalt ja mis mahus on EGT sellel aastal puurimistöid planeerinud? Väljakuulutatud hangete alusel on meil planeeritud ühe sügava puuraugu puurimine Uljaste uuringuruumis ning 16 puuraugu puurimine Türisalu ja Kallavere kihistusse (vt juuresolev kaart). Uljaste puurimise oleme otsustanud täna edasi lükata. Lisaks on koostamisel uuringuloa taotlus puurimistöödeks 14 uurimispunktis. Mitu puurauku täpselt nendesse uurimispunktidesse tuleb, ei ole hetkel kindel, aga suurusjärk võiks olla 35 ringis. 16 loa saanud puurauku asuvad Ida-Virumaal Toila ja Lüganuse vallas ning Kohtla-Järve linnas ja Vinni ning Viru-Nigula vallas Lääne-Virumaal. Kas uuringute läbiviimiseks on vaja eriluba omavalitsuselt? Selliste uuringute tegemiseks on vajalik üldgeoloogilise uurimistöö luba Keskkonnaametilt. Kuna üldgeoloogiline uurimistöö on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav töö, mitte maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav töö, siis ei ole kohaliku omavalituse nõusolekut otseselt vaja, kuid lubade taotluse menetluse raames teavitatakse omavalitsusi loa andmisest. Kõik üldgeoloogiliste uurimistööde load on avalikud ja nendega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti e-teenuse lehel ( keskkonnaamet.ee/?page=eklis_list&desktop=1017&act=avalik_info&tid=1344). Kas Virumaal aastakümneid tagasi puuritud ning täna planeeritavad puuraugud on mõjutanud või võivad mõjutavad ka piirkonna veerežiimi? Üksikute puuraukudega on regionaalset põhjaveerežiimi väga raske rikkuda, sest võrreldes veekihi levikuga, on puurauk väga väike. Lisaks on puurimine tavaliselt lühiajaline tegevus ning peale uuringute lõppemist puuraugud suletakse. Hetkel ei ole EGT-le teada ühtegi dokumenteeritud juhtu või spetsiaalset uuringut, mis oleks läbi viidud seetõttu, et uuringupuuraugud mingis piirkonnas on muutnud põhjavee voolamise režiimi. Seetõttu on EGT poolt planeeritud puuraukude mõju piirkonna veerežiimile vähetõenäoline. Nõukogude ajal läbiviidud uuringute puhul ei pruugitud jälgida kõiki vajalikke keskkonnanorme ning puurimistehnika ja meetodid olid teised. Suurest hulgast ning tööeetikast tulenevalt võis omal ajal juhtuda, et osad puuraugud jäid korralikult sulgemata. Tänapäeval on kõik puuraugud loetud ning nende puurimist ja hilisemat sulgemist reguleerivad seaduslikud normid. Kuna puuraugu puurimine on kallis, on vaja igast puuraugust kätte saada võimalikult palju infot. Sealhulgas, lisaks maavarade infole, ka hüdrogeo- Türisalu ja Kallavere kihistusse planeeritud puuraukude asukohad. loogilist infot. Mitu loa saanud 16-st planeeritud puuraugust asuvad Vinni valla territooriumil? Vinni vallas asuvad kokku kuus puurauku Mõedaka, Männikvälja ja Uljaste külade piirkondades. Kui suure maa-ala puurimismasin enda alla võtab? Puurmasinate suurus varieerub, aga meie kavandatud tööde tegemiseks kasutatav masin on ehk võrreldav keskmise ekskavaatoriga. Puurimisplats peab küll olema mõnevõrra suurem kui vaid puurmasina alune pind, kuna seal on vajalik veel hoiustada puurimiseks vajalikke tarvikuid ja üles panna mõned tehnoloogilised ja toetavad elemendid (nt olenevalt asjaoludest veevarustus ja tsirkulatsioonisüsteem, varjualune, välikäimla jms). Kui sügavad planeeritud puuraugud tulevad? Türisalu ja Kallavere kihistu puuraukude sügavused jäävad m vahele. Kirjeldage veidi palun puurimisprotsessi. Puuraukude puurimine on sarnane puurkaevu rajamisega, mida inimesed kodude juurde lasevad teha. Ainuke vahe on selles, et puuraugud reeglina pärast puurimist likvideeritakse. Lihtsustatult toimub protsess nii, et puurmasinal on mehhanism, mis paneb puurtoru pöörlema, toru otsas on puurkroon, mis suudab lõigata kivimeid. Pöörlev toru surutakse maa sisse ja kuna puurkroon ja toru on seest õõnsad, siis jääb puurimisel toru sisse südamik, mille saab eemaldada. Lisaks võidakse kasutada puurimise hõlbustamiseks puhast või keskkonnaohutute lisanditega vett, mida suunatakse puuritavasse auku. Sellise puurimisega ei kaasne tolmu ja müra on võrreldav ehitus- või põllutöömasinate poolt tekitatavaga. Kui kaua puurimine kestab ja kas ka omavalitsust puurimise algusest teavitatakse? Eraisikud saavad toetust vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamiseks Hetkel on meil käimas hange puurimistööde läbiviija leidmiseks. Loodame, et saame puurimistöödega alustada hiljemalt juuli keskel. Tööd tuleb lõpetada hiljemalt Ühe puuraugu puurimine kestab paar päeva. Niipea kui oleme sõlminud lepingu puurimistööde läbiviijaga, edastame omavalitsusele nende territooriumitel läbiviidavate puurimiste ajakava. Kui palju mõjutab planeeritud puurakukude puurimine ümbritsevat keskkonda? Mis saab puuraukudest peale puurimise lõppemist? Puuraukude puurimiseks tuleb piirkondadesse viia tehnika, kuid kõik puuraukude kohad on valitud selliselt, et mõju oleks minimaalne. Puurimine ise viiakse läbi kaasaegsete meetoditega kõiki nende piirkondade maapõue eripärasid arvestades ning keskkonnale sellega kahju ei tekitata. Pärast uuringut enamus puuraukudest suletakse ja alad korrastatakse. Mida tehakse puursüdamikuga, mis puuraugust välja tuleb? Puusüdamikud viiakse meie Arbavere uurimiskeskusesse ning siis algavad geofüüsikalised ja geokeemilised uuringud, mille viivad läbi EGT geoloogid. Miks ei kasutata uuringuteks juba olemasolevaid puursüdamikke? Täna on seis selline, et fosforiiti sisaldavaid südamike lõike lihtsalt pole säilinud. Samas on veel üks oluline tegur, mida peame silmas pidama, nimelt aja jooksul muutuvad hoidlates seisnud materjalide omadused teatud mineraalid murenevad ja kristalliseeruvad ümber ning neid ei saa uuringutes kasutada. Kas uurimine tähendab seda, et nendes piirkondades hakatakse kaevandama? Täna kavandame puurimist selleks, et uute puursüdamike alusel kontrollida enam kui 40 aastat tagasi teostatud fosforiidiuuringute ja graptoliitargilliidi kihi andmestikku. Kavandatavatel uurimistöödel on kolm peamist eesmärki: esiteks varasema uuringuandmestiku kontroll, teiseks eeltöö nõukogudeaegse uurimisandmestiku ning uute puursüdamike uurimisel saadava info kajastamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisstandardite kohaselt ning kolmandaks info kogumine fosforiidis ja selle katendi kivimites leiduvate haruldaste ja hajutatud metallide esinemise kohta. Lõpptulemusena soovime saavutada olukorra, kus riik teaks, milline ressurss tema maapõues peitub ja millised on sellega seotud võimalused ja ohud. Lähtuvalt praegu planeeritud ja tulevikus kavandatavate uuringute tulemustest on võimalik edaspidi otsustada, kas ja milliste maavaradega soovime liikuda nende kasutuselevõtmise suunas läbipaistval viisil, et see tooks ühiskonnale suurimat tulu. Täpsem info: Tiit Kaasik tel Alates 8. maist saavad Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) toetust taotleda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, reoveemahuti paigaldamiseks ja omapuhasti rajamiseks ka need eraisikud, kes elavad alla 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel. Samuti pikeneb taotluste esitamise tähtaeg üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalade elanikele. Kes saab toetust taotleda? Isikud, kelle majapidamine asub keskkonnaministri poolt kinnitatud reoveekogumisalal (nii üle kui ka alla 2000 tarbijaga reoveekogumisalade elanikud). Seda saab kontrollida KIKi kodulehel olevast otsingumootorist. Kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või hoonestusõiguse füüsilisest isikust omanik, ühisomanik või kaasomanik. Oluline on silmas pidada, et taotlejale kuuluva kinnisasja või hoonestusõiguse ühis- või kaasomanik ei tohi olla juriidiline isik. Milleks toetust antakse? Reoveekogumisaladel elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja/ või -kanalisatsiooniga või kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks ning alla 2000 tarbijaga reoveekogumisalal ka elamule omapuhasti rajamiseks või ümberehitamiseks. Kogumismahutitele ja omapuhastitele saab toetust küsida piirkondadesse, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et seda lähima viie aasta jooksul ei rajata. Milleks toetust ei anta? Elamusiseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks. Varasemalt teostatud tööde rahastamiseks. Ehitustöödega ei tohi alustada enne otsuse kättesaamist. Hoonestamata kinnistule torustiku rajamiseks. Pärast 21. maid 2018 ehitatud elamutega kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku, omapuhasti või kogumismahuti rajamiseks. Kui suur on toetus? Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde keskmisest maksumusest ning sõltub rajatava torustiku pikkusest. Toetuste summad jäävad vahemikku eurot. Kui kaua saab toetust? Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp, st kaevetööde tähtaeg ei tohi olla hiljem kui 31. august Seega on kõige hilisem aeg taotlust esitada, et jääks aega ka kaevetöödeks (eeldusel, et vooru eelarve pole varem täitunud) jaanuar Vooru eelarve on 17 miljonit eurot, millest tänaseks on eelnevate rahastusotsusega kaetud ca 8 miljonit eurot. Kuidas taotleda? Taotleda on võimalik: 1) E-toetuse keskkonnas, 2) KIKi kodulehel avaldatud taotlusvormil, mida on võimalik saata KIKi e-posti või posti teel (Narva mnt 7a, VI korrus, Tallinn). Samuti võib taotlust alates juunikuust täita KIKi Tallinna kontoris, kuid palume sel juhul eelnevalt ette helistada telefonil Taotlemisel tuleb KIKile koos taotlusvormiga esitada vee-ettevõtjalt küsitud liitumistingimused, mis sisaldavad liitumispunkti asukoha koordinaate ja selgitust, kas liitumisvõimalused on nii ühisveevärgi kui -kanalisatsiooniga. Kogumismahuti või omapuhasti rajamisel tuleb taotlusele lisada vee-ettevõtja või kohaliku omavalitsuse kinnitus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumisvõimaluse puudumise kohta viie aasta perspektiivis. Samuti tuleb esitada volikiri, kui toetust taotletakse volituse abil. Kavandatud tegevused tuleb ellu viia kuue kuu jooksul pärast positiivse otsuse saamist. Täpsed tingimused, juhised ja korduma kippuvad küsimused leiab KIKi kodulehelt siit. Lisainfot jagab KIKi projektikoordinaator Kadri Haamer ). Toetust anname Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning toetuse töötas välja Keskkonnaministeerium. Ferdinand von Wrangelli nimeline Roela Lasteaed-Põhikool võtab alates 2020/2021. õppeaastast tööle osalise koormusega: eesti keele ja kirjanduse õpetaja tööõpetuse õpetaja loodusainete õpetaja kehalise kasvatuse ja lasteaia liikumisõpetaja vene keele õpetaja inglise keele õpetaja inimeseõpetuse õpetaja ning täistööajaga õpilaskodu kasvataja ja öökasvataja. Oled sobiv kandidaat, kui Sul on erialane haridus või õpid vastaval alal, oled avatud meele ja koostöövõimega ning innovaatilise suhtumisega. Sooviavaldus, CV ning haridust tõendavate dokumentide koopiad esitada 29. maiks aadressil Järve 1, Roela, 46602, Lääne-Virumaa või Lisainfo telefonil

8 8 Koduvalla Sõnumid Juuni 2020 Vii võidutuli koju! Avalikud jaanituled jäävad sellel aastal ära. Oma kodusele jaanitulele on sul võimalik saada siiski tuli võidutulest. Võidutuld jagame Viru-Jaagupi kiriku ees parkimisplatsil kell Võta kaasa oma latern ja vii võidutuli koju oma jaanilõkkesse! ÜRITUSED IV RAHVUSVAHELINE GUSTAV NORMANNI ORELIFESTIVAL MUUSIKALINE ÜLLATUS HISPAANIAST loreto aramendi orel, Hispaania Viru-jaakobi kirik 22. augustil kell pääse: 7 / 5 RAHVUSVAHELINE GUSTAV NORMANNI ORELIFESTIVAL kell 12 Viru-Jaagupi kirik Jumalateenistus armulauaga kell 13 Viru-Jaagupi kalmistul võidupüha mäletustalitus Vabadussõja mälestussamba juures kell Viru-Jaagupi kalmistul surnuaiapüha jumalateenistus kell Viru-Jaagupi kiriku ees võidutule jagamine kodustele jaanituledele kell 12 Viru-Jaagupi kirikus jumalateenistus armulauaga kell 13 Laureaatide tammikus Seeniorklubi Mõttelõng Chillime ja grillime kell 12 Viru-Jaagupi kirikus jumalateenistus armulauaga kell 12 Tudu kirikus jumalateenistus armulauaga kell 13 Tudu kalmistul surnuaiapüha jumalateenistus kell 12 Viru-Jaagupi kirikus jumalateenistus armulauaga kell 22 Viru-Jaagupi kirikus Terminaator & Tiit Kikas piletid PILETILEVIST kell 22 Laureaatide tammikus Lähme õitsile Tasuta kell Vinni valla kodukohvikute päev KELL 18 Viru-Jaagupi kirikus Rahvusvaheline Gustav Normanni orelifestival, musitseerib Loreto Armandi (Hispaania) 7 /5 - info Ainar Ojasaar kell 12 Viru-Jaagupi kirikus jumalateenistus armulauaga kell 21 Viru-Jaagupi kirikus Muuseumite öö kontserdid, näitus ja palju muud huvitavat Info jumalateenistuste ja surnuaiapühade kohta: Tarmo Linnas Info teiste ürituste kohta: Urmas Lindlo Surnuaiapüha Simuna kalmistul 23 juuni algusega kell 11 Surnuaiapüha Ao kalmistul 23 juuni kell 14 Info: Enn Salveste Kõige väiksemad jalad jätavad suurimad jäljed... Eding Kondrat Kertu Jõemägi Mirtel Kirsimäe Rasmus Teedla Johan Karu Õnne vanemataele ning kasvujaksu värsketele ilmakodanikele Ava oma kohvik! Möödunud aastal oli Vinni valla kodukohvikute päeval aktiivne osavõtt. Suure nõudluse tulemusena toimub ka sel aastal Vinni valla ühe päeva kodukohvikute päev, mis toimub 22. augustil. Selle aasta kodukohvikute juhtlause on Head maitsed Vinni vallast. Selle aasta märksõnad kohviku avamiseks on: Ava oma hoovis üheks päevaks aastas kohvik Tutvusta meie kodukanti kohalikele ja külalistele kaugemalt Pakkuda võib sööki ja jooki, aiasaaduseid, käsitööd, meelelahutust ja Vinni vallas on 70 küla ja 6 alevikku - teeme oma külad ja alevikud nähtavaks! Registreerimine toimub valla kodulehe kaudu. Vinnivald.ee lehel on kohvikute päeval osalejate jaoks vastav link, mis tuleb ära täita. Koostöös Navicupiga on meil interaktiivne kaart, mida on võimalik laadida alla ka äpina ja mis juhatab sind kohvikutesse kohale. Registreeri ennast kohvikute päeval esinema hiljemalt Info tel või kirjuta Urmas Lindlo Vinni valla kultuuri koordinaator Nädal naisteta! Tuntud saatetoimetaja Anneli Lahe otsib perekondi ühest Eestimaa piirkonnast, kes sooviksid osaleda heatahtlikus meelelahutuslikus tõsielusarjas Nädal naisteta! Saatesari jälgib ühe piirkonna peresid, kust pereemad on nädalaks spaapuhkusele läinud. Mis juhtub siis, kui perest kaob ühe vanema panus ja reeglid? Kas mehed suudavad omavahel koopereeruda ning elu jätkub samas vaimus? Usun, et see oleks vahva nii elanikele, kui ka annaks võimaluse kohalikku elu-olu laiemalt tutvustada, julgustab Anneli Lahe Vinni valla peredel saatesarja kandideerima. Kui teie pere soovib end proovile panna ning osaleda ühes vahvas ja meeldejäävas projektis, kirjutage mulle aadressil sõnas Lahe. Saatesarja valitakse 4-6 lastega peret. Pereema saab samal ajal puhata spaas. Kõigile osalejatele on ette nähtud osalemistasu ning saatesarja lõppedes ootavad kõiki peresid auhinnad. MÄLESTAME LAHKUNUID Virve Brauer August Kondoja Toomas Mägi Aino Tamm Niina Hallik Juulikuu sünnipäevalapsed Augustikuu sünnipäevalapsed Miralda Paeste 95 Erna Laansalu 93 Helmut Pastarus 91 Andrei Pitke 90 Ivan Aleksejev Virve Jõemägi 87 Milvi Rääts Alfred-Voldemar Jaago Linda Uustalu Ilme Tamm 86 Urve Veeväli Boris Uibo 85 Toini Luiv Õie Liiv 84 Leida Leon Heino Eerik Eve Siimut 83 Aino Liiv Aili Kongi Eevi Mändla Aime Vain 82 Õilme Treial Salme Bachhaus Rozine Keptsov 81 Enn Habakuk Heino Kleeband Lembit Uibo Mare Tamm Vaike Aul Luule Mägi 80 Valentine Jors Liis Tõnne 75 Silvi Kirsipuu Hellja Borozdina Helgi Soer Rein Raju Leo Mägisoo 70 Luule Normak Ants Vahula Jaak Markus Lembit Põldmaa Ervin Sats Pjotr Trofimov Miroslava Oleynik Heino Ründla 82 Erika Rästas 90 Elviine Ruben Irja Vaarmets 89 Alma Kivisep Hillar Tõnne Hannela Mosin 88 Marta Andre 87 Karl Ruben Elma Allikas Arvi Mooses 86 Geeni-Velanda Kitshard Silvia Kikka Helga Laimets 84 Niina Aleksejeva Aare Loog 83 Valve Noormägi Linda Koplik Ülo Liivak Elgi Noorlind Aleksander Jazõkov Helma Aru Maie Kongi Elve Kaasik 81 Liivi Mustasaar Vilve Erm Vaike Tatrik Ilda Pärnaste August Petai Eve Kivirand Kreet Dõnne Aliise Vahtramäe 80 Elvi Gerz Ilme Prohorova Vladimir Tsõganov 75 Nikita Krasnov Liia Sims Imbi Lood Luule Lehtmets Aili Kukk Juhan Kula Helle Sarjas 70 Anne Albert Heino Liis Harald Topkin Olivia Sääsk Palju õnne! KES EI SOOVI, ET TEDA AJALEHES ÕNNITLETAKSE, ANDKE SELLEST TEADA VALLAVALITSUSSE TELEFONIL

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

DIPLOM Väike-Maarja Gümnaasiumi 1.b klassi õpilane Reino Kallas saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 II etapil 3229 punktiga Lääne-Virumaa koolide 1. KL

DIPLOM Väike-Maarja Gümnaasiumi 1.b klassi õpilane Reino Kallas saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 II etapil 3229 punktiga Lääne-Virumaa koolide 1. KL Väike-Maarja Gümnaasiumi 1.b klassi õpilane Reino Kallas 3229 punktiga 1. koha Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 1.a klassi õpilane Karlis Kütt 2845 punktiga 2. koha Jäneda Kooli 1. klassi õpilane Harri Saareoks

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

tul_lviruemv_ xls

tul_lviruemv_ xls Lääne-Virumaa E-klassi MV kergejõustikus 07.03.2013, Rakvere NB! sajandikega käsiaeg 1 Victoria Adonov 22.4.05 V-Maarja G 7,61 2 Anett Liister 2005 RRG 7,67 2 Getrin Raudsepp 4.8.05 V-Maarja G 7,67 4 Helena

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

LaaneViruDMV xls

LaaneViruDMV xls LÄÄNE-VIRU MAAKONNA TALVISED "D" vanuseklassi KERGEJÕUSTIKU ESIVÕISTLUSTE P R O T O K O L L TÜDRUKUD 03.märts 2005.a.Rakvere 60 m jooks 1 KRISTINA KASK 3.02.1994 Võsu 8,8 2 PIIA AARIK.1994 Aluvere 9,1

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU16+95 Competitors Competitors: 3 # Name Grade Club Caspar TURU? MK Juhan 2 EERIK PANK? RJK Leola 10 3 XSANDER SOLB

Sumo EMV Rakvere PU16+95 Competitors Competitors: 3 # Name Grade Club Caspar TURU? MK Juhan 2 EERIK PANK? RJK Leola 10 3 XSANDER SOLB Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+9 : # Grade Club Caspar TURU? MK Juhan EERIK PANK? RJK Leola XSANDER SOLBAJA? SK SUMOTORI 0 0 0 Caspar TURU EERIK PANK 00-0:0 Caspar TURU XSANDER SOLBAJA 00-0:0 EERIK PANK XSANDER

Rohkem

DIPLOM Tamsalu Gümnaasiumi 7.b klassi õpilane Mari-Liis Tšigina osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 8603 punktiga LÄÄNE-VIRU

DIPLOM Tamsalu Gümnaasiumi 7.b klassi õpilane Mari-Liis Tšigina osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 8603 punktiga LÄÄNE-VIRU Tamsalu Gümnaasiumi 7.b klassi õpilane Mari-Liis Tšigina saavutas 8603 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide 1. koha Vinni-Pajusti Gümnaasiumi 7.b klassi õpilane Raimond Järg saavutas 5114 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

HEA PRAKTIKA NÄIDE

HEA PRAKTIKA NÄIDE Liikluskasvatus Liiklusohutuse päev ja liikluspidu Pallipõnnis Autorid: Helgi Palm, Katrin Rõõmusoks, Heddi Reinsalu, Liisi Pikpoom Tallinna Lasteaed Pallipõnn Taustinformatsioon Sellel sügisel sidusime

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k

DIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg 7954 punktiga 1. koha Pärnu Mai Kooli 8.b klassi õpilane Krethel Tiits 7443 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Marie

Rohkem

LVMVujumises2015.xls

LVMVujumises2015.xls Lääne - Virumaa meistrivõistlused ujumises Osales 60 inimest 12.detsember 2015.a. Tamsalus used 50m vabalt 12.12.15 Lääne-Viru MV 1 Anette Hallik 2000 Vinni 28,86 2 Carmen Kuntro 2001 Rakvere 29,11 3 Laura

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU

JÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:

Rohkem

Koduvalla Sõnumid Tasuta Vinni valla infoleht Mai 2019 Volikogu istungitelt 18. aprillil Volikogu liikmete ühise otsuse tulemusena ki

Koduvalla Sõnumid Tasuta Vinni valla infoleht   Mai 2019 Volikogu istungitelt 18. aprillil Volikogu liikmete ühise otsuse tulemusena ki Koduvalla Sõnumid Tasuta Vinni valla infoleht www.vinnivald.ee Mai 2019 Volikogu istungitelt 18. aprillil Volikogu liikmete ühise otsuse tulemusena kinnitati: Vinni valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi

3. Laskevõistlus Aasta lühim päev ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr 2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas 2004 18,38 2. Hanna Kübard 2004 25,30 3. Cris Jette Piht 2004 30,78 4. Inge Liis Rannapalu 2004

Rohkem

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest 2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+0. Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi : A. Aron AUN, MK Juhan AUN 00-0 AUN 0-00 B. ALEKSEI ALEKSANDROV, Buffen-do ALEKSANDROV. VERNER PAJULA, SK TAPA LIISMA 00-0 C. Rasmus LIISMA,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.

Rohkem

DIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid

DIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide 1. koha Väike-Maarja Gümnaasiumi 2.a klassi õpilane Kaspar Liivak saavutas 2378 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719 Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) 13.-14.03.2019, Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre 02.03.2006 Tartu SS Kalev 8,69 719 2 Kert Alekand 29.06.2007 TÜ ASK 8,90 662 3 Hardi

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Aeg ja koht: 7. november 2018 - Forseliuse park 15:00

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

2011_koolinoorte_paar

2011_koolinoorte_paar Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ

Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõste ja ristsammujooks. Jooks kurvis, tõkkejooks, ringteatejooks, täpsusjooks. Kaugushüpe-

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

TV_10_OS_IVetapp

TV_10_OS_IVetapp TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte MV 2019.a. I PÄEV 28. mai PROTOKOLL Rakvere TU m 1. Mari Liis ANT 2006 RRG 8,60 +2,3 2. Kärt MAASIK 2006 Tamsalu 8,74 +1,4

Lääne-Virumaa noorte MV 2019.a. I PÄEV 28. mai PROTOKOLL Rakvere TU m 1. Mari Liis ANT 2006 RRG 8,60 +2,3 2. Kärt MAASIK 2006 Tamsalu 8,74 +1,4 Lääne-Virumaa noorte MV 2019.a. I PÄEV 28. mai PROTOKOLL Rakvere TU 14 60 m 1. Mari Liis ANT 2006 RRG 8,60 +2,3 2. Kärt MAASIK 2006 Tamsalu 8,74 +1,4 3. Mailee METSARU 2006 Sõmeru 8,79 +1,4 4. Madle Helena

Rohkem

23. Üle Saadjärve ujumine Tulemused Üldjärjestus Koht Nimi Vanuseklass Klubi/Elukoht Tulemus 1 Tiit Matvejev M Ujumise Spordiklubi 23

23. Üle Saadjärve ujumine Tulemused Üldjärjestus Koht Nimi Vanuseklass Klubi/Elukoht Tulemus 1 Tiit Matvejev M Ujumise Spordiklubi 23 23. Üle Saadjärve ujumine 24.07.2016 Tulemused Üldjärjestus 1 Tiit Matvejev M 14-19 Ujumise Spordiklubi 23:51,5 2 Martin Piilberg M 14-19 Ujumise Spordiklubi 23:58,7 3 Margaret Markvardt N 14-19 TOP-Ujumisklubi

Rohkem

Pärnu Spordikooli nelja ala mitmevõistlus 2018 Pärnu, Event 1 Women, 50m Butterfly Open Results Points: FINA 2015 Rank YB T

Pärnu Spordikooli nelja ala mitmevõistlus 2018 Pärnu, Event 1 Women, 50m Butterfly Open Results Points: FINA 2015 Rank YB T Event 1 Women, 50m Butterfly Open 12.01.2018 Results 14 years and younger 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 31.03 485 2. TIMOFEJEVA, Polina 05 Vim 31.89 446 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 35.57

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

KuusaluLapsed xls

KuusaluLapsed xls Kuusalu valla laste kergejõustiku päev 17.09.2006 Kuusalu staadion 11-12 a poisid 60 m I Severi Jõõras 10.04.95 Kuusalu SK 9,1 II Taavi Tšernjavski 04.03.95 Loksa kk 9,2 III Aare Viilver 09.02.95 Leksi

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

2008 EMV start.xlsx

2008 EMV start.xlsx EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕUDMISES 30.-31.08.2008 PÄRNU FINIŠIPROTOKOLL 30.08.2008 Sünni 1 16:00 M4-1 Allar Raja Jaan Laos Alo Kuslap 2 Andrus Sabiin Martin Absalon Sten Villmann 3 Tanel Kliiman Lauri Pind

Rohkem

NOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua

NOOR MEISTER Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individua NOOR MEISTER 2018 3.-4.05.2018 Eesti Näituste Messikeskuse B, C, D ja E hallides VASTUVÕTU ADMINISTRAATOR/ HOTEL RECEPTIONIST VÕISTLUSJUHEND Individuaalne võistlus kutseõppeasutuste õpilastele. Ühest koolist

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Result Lists|FINISHER-AG

Result Lists|FINISHER-AG 01.06.2019, Ahula Korraldaja - SK Vargamäe, Malle Lomp Rada: maantee, grupisõit. Ilm: temperatuur +17 kraadi C, tuule kiirus 2-5 m/s, päikeseline Ajamõõtmise korraldus: ANTROTSENTER OÜ, Urmas Paejärv PÕHIDISTANTS

Rohkem

DIPLOM Viimsi Keskkooli 3.a klassi õpilane Aaron Siimon saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 I ja II etapi kokkuvõttes punktiga Harjumaa koolide 3

DIPLOM Viimsi Keskkooli 3.a klassi õpilane Aaron Siimon saavutas Pranglimise Eesti MV 2017 I ja II etapi kokkuvõttes punktiga Harjumaa koolide 3 Viimsi Keskkooli 3.a klassi õpilane Aaron Siimon I ja II etapi kokkuvõttes 14530 punktiga 1. koha Jüri Gümnaasiumi 3.c klassi õpilane Annika Märtin I ja II etapi kokkuvõttes 8852 punktiga 2. koha Aruküla

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Jäätmete liigiti kogumine KOVides. aastal Keskkonnaamet Reet Siilaberg.9. Tartu Sissejuhatus Käimas on Riigi jäätmekava rakendamine Riigi jäätmekava eesmärkideks on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

MISSO VALLAVOLIKOGU ISTUNGI P R O T O K O L L

MISSO VALLAVOLIKOGU  ISTUNGI P R O T O K O L L Haanja-Misso-Rõuge-Varstu-Mõniste Haldusreformi juhtivkomisjoni IX töökoosolek Misso 2. märts 2017. a Algus kell 9.00, lõpp kell 12.00 Osa võtsid: Misso Vallavolikogu esimees Aigar Paas, Mõniste vallavanem

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem