Nitraaditundliku ala (NTA) laiendamisvajaduse analüüs. Arvo Iital Tallinna Tehnikaülikool Keskkonnatehnika instituut

Väljavõte

1 Nitraaditundliku ala (NTA) laiendamisvajaduse analüüs Arvo Iital Tallinna Tehnikaülikool Keskkonnatehnika instituut

2 EL Nitraadidirektiiv (91/676/EMÜ) EL liikmesriigid on vähemalt üks kord nelja aasta jooksul kohustatud hindama nitraadidirektiivi rakendamise tegevusprogrammide asjakohasust tuginedes veeseire tulemustele arvestades muutusi ja tegureid, mida ei olnud varem võimalik ette näha ja vajaduse korral muutma tundlike alade nimistut (NTA piire). Määratleda veekogud: kus oht, et NO 3 > 50 mg/l; või pinnavesi eutrofeerumise ohus kui meetmeid ei võeta. ja tundlikeks alad, kus määratletud veekogud saavad oma vee (arvestades ka rannikumere seisundit)

3 10 riiki tegevusprogrammid kogu territooriumil (Taani, Soome, Saksamaa, Austria, Holland, Iirimaa, Luksemburg, Leedu, Malta, Sloveenia) Määratletud NTA-d, EL-27 (EC, 2013) Eestis 7,19% maismaast EL 27 keskmine % territooriumist (2012)

4 Tegevusprogrammi rakendamine kogu riigi territooriumil ei tähenda tingimata, et kogu territoorium on nitraaditundlik. Eestist vähem suhtarvuna (EC, 2013): Küprosel (5,3%), Poolas (4,5%), Portugalis (4,4%) Kõigis neis NTA suurenenud võrreldes aastaga Ka muudes riikides (sh veidi Lätis) Bulgaarias vähenenud (53,1 43,6%)

5 Piiride läbivaatamist (NTA laiendamist) soovitab või nõuab Euroopa Komisjoni aruanne ND rakendamisest:...direktiivi pole Eestis endiselt täielikult rakendatud ning selle peapõhjus on NTA-de ebapiisav määramine ja probleemid tegevuskavade täielikule nõuetele vastavusega.... teostada regulaarseid uuringuid, et nende tulemuste põhjal vajadusel NTA-sid laiendada Eestit külastanud komisjoni raport - soovitus NTA piiride ülevaatamiseks ametliku ettepanekuna EL Nitraadidirektiivi täitmise aruanne (EC, 2013) - Läänemeres eutrofeerumine jätkuvalt probleemiks tuleb rakendada täiendavaid tegevusi põllumajandusliku toitainete koormuse kontrolliks, sh NTA alade suurendamine Riigikontroll: vajadus kaaluda NTA laiendamist (väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise alane audit ) Alterra instituudi (Wageningeni ülikool) aruanne (2007) - soovitati piiride ülevaatamist ning tegevusprogrammide aluse territooriumi ulatuslikku laiendamist

6 Alterra, ASSESSMENT OF THE DESIGNATION OF NITRATE VULNERABLE ZONES IN ESTONIA

7 Millele need nõuded (soovitused) tuginevad? Põhjavee kvaliteedi seirejaamade arv, kus ületatakse 25 (50) mg/l NO 3 taset ja suundumused kahel perioodil (EC, 2013)

8 Aasta keskmine nitraadisisaldus põhjavees (EC, 2013)

9 Maksimaalsed nitraadisisaldused põhjavees

10 Põhjavee NO 3 sisalduse suundumus kuni

11 Põhjavee nitraadisisalduse suundumuste sagedusdiagramm (% seirepunktidest) Eesti

12 Jõevee kvaliteedi seirejaamade arv, kus ületatakse 25 (50) mg/l NO 3 taset ja suundumused kahel perioodil (EC, 2013)

13 Keskmine nitraadisisaldus jõgedes (EC, 2013)

14 Nitraadisisalduse trend jõgedes (EC, 2013)

15 Praeguse NTA piiride mittekorrigeerimist keeruline põhjendada Kehtestatud piirid ei ole alati kooskõlas maakatte tüüpide vaheliste ja/või põllumassiivide piiridega maastikul (tugevad piirid). Ei hõlma ulatuslikke kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondi väljaspool praegust NTA-d. Ei arvesta täelikult kaasajal välja kujunenud põllumajandustootmise intensiivuse tasemega väljaspool NTAd. Olemas võimalus, et põhjavee nitraadisisaldus üle 50 mg/l või läheneb sellele piirile eelkõige praegu NTA-na määratlemata lähialadel. Samuti on põllumajanduslike survetegurite alusel olemas reaalne risk pinnaveekogude eutrofeerumiseks ka mujal kui NTA praegustes piirides.

16 N bilanss väikejõe valgla põllumassiividel (Andmed: Põllumajandusuuringute keskus)

17 Seni tehtust Uuring Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduse analüüs (TTÜ, 2011) Ühekordne põhja- ja pinnavee nitraadi, üldlämmastiku, fosfaadi ja üldfosfori sisalduse uuring nitraaditundliku alaga piirnevates valdades (KUKL, 2013). Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse sotsiaalmajandusliku mõju analüüs (KKM, 2014). Nitraaditundliku ala tegevuskava aastani 2015 rakendamise analüüs ning tegevuskava meetmete efektiivsuse hindamine (Maves 2014)

18 Antud töö eesmärk Ajakohastada NTA laiendamise vajaduse a. analüüsi Arvestada uusi andmeid Eesti vete seisundi ning seisundit mõjutavate tegurite kohta. Määratleda tundlikud alad lähtudes eelkõige nitraadi sisaldustest pinna- ja põhjavees, eutrofeerumise riskist. Esitada põhjendus NTA piiride muutmiseks või olemasolevate piiride säilitamiseks.

19 Hindamiskriteeriumid: PRIA põllumassiivide osakaal Põllumajandusloomade arvukus Põhjavee kaitstus Põhja- ja pinnavee seire andmed Lämmastiku koormus siseveekogudele ja merele Rannikumere seisund

20 Tundlike alade defineerimine 1. Alad, kus 5 km raadiuses olevast maakattest on üle 20% PRIA toetusaluseid põllukultuuride alla jäävaid maid Samas põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud. 2. Eeldati, et veisefarmides tekkiva sõnniku lämmastik on jaotub ühtlaselt farmist 5 km raadiuses olevatele PRIA toetusalustele põllukultuuridele. NTA laiendusse need põllud, kus sõnniku lämmastiku koormus ületaks sel tingimusel 100 kg N/ha Samas on tegemist kaitsmata või vähe kaitstud põhjaveega. 3. Veeseire andmeid kasutati mudeli tulemuste kinnitamiseks/ümberlükkamiseks

21 Kolm stsenaariumi tuginedes tundlike alade määratlusele: 1. Vähene laiendamine põhja, ida ja lääne-edela suunas 2. Lisaks piirkonnad Tartu-, Rapla-, Jõgeva ja Viljandimaal ning Tallinna joogiveehaarde valgla Harju maakonnas 3. Kogu Eesti territooriumi kuulutamine tegevusprogrammide aluseks alaks (tinglikult NTA-ks)

22 1. NTA laiendamine põhja poole (Kadrina, Haljala, Rakvere, Sõmeru, Rägavere, Viru-Nigula) Lääne-edela suunas (Paide, Väätsa, Türi, Imavere). Praeguse NTA idaosas (Jõgeva, Laekvere ja Rakke) Stsenaariumi I aladele rakenduvad Veeseaduse täiendavad NTA piirangud?

23 2. stsenaarium Tundlike alade defineerimine analoogiline eelmisega. Lisaks valglad kus N sisaldus/suundumus suurenev ja N ärakanne kasvab Stsenaariumi II aladele rakenduvad või ei rakendu Veeseaduse täiendavad NTA piirangud?

24 2. Lisaks piirkonnad Tartu-, Rapla-, Jõgeva ja Viljandimaal ning Tallinna joogiveehaarde valgla Harju maakonnas

25 3. Kogu Eesti territooriumi kuulutamine tegevusprogrammide aluseks alaks (NTA-ks) Toitainete koormus Läänemerele ja mõju rannikumere seisundile. Lämmastiku koormus kasvavas suundumuses Rannikuveekogumite seisund üldlämmastiku alusel (TÜ Mereinstituut, 2012) Andmed: EstKlima

26 3. Kogu Eesti territooriumi kuulutamine tegevusprogrammide aluseks alaks (NTA-ks) Stsenaariumide I ja II aladest väljapoole jääb nõrgalt kaitstud või kaitsamata põhjaveega alasid Kaeve, kus mõõdetud kõrgenenud nitraadisisaldusi Jõgesid, kus nitraatlämmastiku sisaldus on kõrge ja/või kasvava suundumusega Võrdse kohtlemise printsiip? Aruandlus lihtsam ja selgem? Tegevuskava rakendatakse valikuliselt Tähelepanu koondada piirkondadesse, mis on regionaalselt ohustatud liig kõrgest lämmastikusisaldusest pinna- või põhjaveekogumites.

27 Kokkuvõtteks Tundlike alade defineerimine ei markeeri automaatselt võimalikku NTA piiri. Laiendusega peaks järgima maastikul leiduvaid tugevaid piire (maanteed, veekogud, maastiku paigaste vahelised piirid). Küsimus tegevusprogrammide rakendamisest ja veeseaduses toodud nõuetest ning täiendavatest piirangutest nii lisanduvatele NTA territooriumidele kui ka olemasoleval NTA-l. Vaid osaline NTA piiride korrigeerimine ja isegi stsenaariumi 2 rakendamine ei välista ka edaspidi survet muuta tundlike alade nimistut (piire). Sellest lähtuvalt: soovitus kuulutada kogu territoorium tegevusprogrammide aluseks alaks (NTA-ks)

28 Tänan!