MAJANDUSTEATMEID. Waetzlm bulletin / tfkc &nstit*äie &f Economic ^escmrcfi. Nr. 13 Tallinnas, 2. aprillil 1935 Nr. 13. SISU: Lhk.

Väljavõte

1 MAJANDUSTEATED Waetzlm bulletin / tfkc &nstit*äie &f Economic ^escmrcfi KONJÜNKTUURINSTITUUDI ILMUB KORD NÄDALAS VÄLJAANNE TOIMETUS JA TALITUS TALLINN. Toomkooli 13, tel Tellimishind aastas Er. 5. ühes kuukirjaga..konjunktuur" Kr. 12. Üksik number 15 senti KONJUNKTUURA SX1TUUD1 DIREKTOR JA VASTUTAV TOIMETAJA A. PUI/LEKITS TOIMETAJA A. TOOMS Majandussektsiooni juhataja <J. Janusson Sektsiooni nõukogu esimees A. Meerits Põllumajandussektsiooni juhataja J. Kurkus Sektsiooni nõukogu esimees Prof. V. Kõpp Riigimajanduse osa toimetaja A. Keller Nr. 13 Tallinnas, 2. aprillil 1935 Nr. 13 PÕLLUMAJANDUS. SISU: Lhk. Eesli lina kvaliteet ja Briti linatööstuse nõuded 237 TÖÖSTUS JA KAUBANDUS. Eesti-Türgi kaubavahetus ja kaubanduslepped. 239 Kaseiini sisse- ja väljavedu 241 Lühiuudised 242 LAEVANDUS. Tallinna sadam 242 HINNAD. Valuutahinnad 243 Tähtsamad hinnad ja noteeringud... ' PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TURUD, Põllumajanduslik väljavedu Võiturg_ 243 Peekoniturg. 245 Tapaloomade- ja lihaturg 245 Kanamunaturg 246 Teraviljaturg. 246 Linaturg 246 Kartuliturg 247 Aedviljaturg 247 VÄLISMAA MAJANDUSTEATMEID. Põllumajanduse ümberkorraldamine P.-Ameerika Ühendriiges 248 Juustuturu seisukorrast 2 Börsi reform Saksas 251 INFORMATSIOONI OSA. Eesti Panga nädalaaruanne 252 VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED. Saksa loomakasvatuse tagasiminek 253 Kartulite väljavedu Hollandist Sigurikasvatuse toetus Hollandis 254 Sigade loendus Taanis 255 Muudatusi eksportpreemiate maksmisel Soomes. 255 Takistused Soome kanamunade sisseveoks Saksas 255 Soome-Saksa kaubandusleping ja maksuvahekord 255 Kavatsetavad muudatused margariini ja kanamunade müügi ja sisseveo seadustes Soomes 255 Soodustusi põllumeestele Leedus Leedu või eksport.....,.,, Tööstuse toodang Poolas 256 AGRICULTURE. CONTENTS * Quality of Estonian Flax and Requirements of Page British Linen Industry., 237 INDUSTRY AND TRADE. Estonian-Turkish Trade Relations and Agreements 23 Imports and Exports of Caseine 241 Sundry Information 242 SHIPPING. Tallinn Harbour. 242 PRICES. Exchange Rates 243 Prices and Quotations 244 AGRICULTURAL MARKETS. Exports of Agricultural Products. 243 Butter Market 243 Bacon Market 245 Cattle and Meat Market 245 Egg Market 246 Grain Market. 246 Flax Market,.246 Potato Market 247 Vegetable Market 247 FOREIGN COUNTRIES. Agricultural Adiustment in the United Slates. 248 Cheese Market Conditions German Stock Exchange Reform 251 INFORMATION PART. Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return 252 FOREIGN TRADE DEPARTMENT INFORMATION. Recession of German Stock Farming S Exports of Potatoes from Holland Support to Chicory Growers in Holland Pig Census in Denmark., 255 Changes in Payment of Export Premiums in Finland Obstacles to Finnish Egg Imports into Germany 255 German-Finnish Trade Agreement and Settlement of Commercial Debts 255 Proposed Amendments of Laws Regarding Sa$es and Imports of Margarine and Eggs in Finland 255 Privileges to Lithuanian Farmers 256 Lithuanian Butter Exports Industrial Production in Poland

2 A.-S. Tallinna Paberivabrik E. J. JOHANSON. Eksporteerib paremakvaliteedilisi trüki-, kirjutus-, post-, joonistus- ja illustratsioonpabereid ning kartonge jraskuses -225 gr/rtm. \ \ ESINDUSED: - TALLINN, Maakri t. 27. Postkast 413. Londoni st. Rasmussen & : Cd Ltd., 7 Broadway, Ludeate Hill, London EC4.. : StokholmisBaltiska Pappersbrukens Aktiebolag,k Stockholm. HamburgisArnold Kerij & Sohn, Hamburg 11, Mönkedamm 5, Mönkedammhof". RotterdamisMax Geene & Co., Rotterdam-W, Vierambachtstraat 15. P a r i i s i sanciens EtablissementsDeBievre Rothstein.& Co.,,Paris (1-er), 38, Rue du Mont-Thabor. I s t a n b u I i smichel Bornstein, Istanbul, Posta Kutusu Nr K a u n a s e s-^n. Markauskas, Kaunas, Ugniagesiü g-ve 7 Nr. B. lo. EEST! RAHYUS- RAAMÄTUKOGUj

3 MAJANDUSTEATED lf7eeftlzff <MiMlleMsa of ifke institute of Economic fiteseaecfi KONJÜNKTUUEINSTITUUD1 VÄLJAANNE ILMUB KOED NÄDALAS TOIMETUS JA TALITUS TALLINN, Toomkooli 13, tel Tellimishind aastas Kr. 5. ühes kuukirjaga..konjunktuur" Kr. 12. üksik number 15 senti KONJUNKTUUEINSTITUUD1 DIEBKTOE JA VASTUTAV TOIMETAJA A. PULLERITS TOIMETAJA A. XOOMS Majandussektsiooni juhataja J. Janusson Sektsiooni nõukogu esimees A. Meerits Põllumajandussektsiooni juhataja J. Kõrkus Sektsiooni nõukogu esimees Prof. P. Kõpp Eiigimajanduse osa toimetaja A. Keller Nr. 13 Tallinn, 2. aprillil 1935 Nr. 13 ^ ^m^m^wm^w&.-s EESTI LINA KVALITEET JA BRITI LINATÖÖSTUSE NÕUDED; QUALITY OF ESTONIAN FLAX AND REQUIREMENTS OF BRITISH LINEN INDUSTRY. J. Ritsland. Briti linatööstus on arenenud kahes kohas: sotis Dundee ja Iiris Belfast, mis on kujunenud ka tähtsateks rajwusvahelise linakaübanduse keskusteks. Kuid nende nõuded lina kui toormaterjali suhtes on täiesti erinevad. Kuna Eesti linast on kasutatud ja kasutatakse kä praegu suurem osa Briti impeeriumis, siis peaks meie linakasvatajal olema põhjendatud huvi heita pilku nende erinevate nõuetega linaturgudele. Tutvudes ketrusvabrikute nõuetega ning kohandades oma linakasvatust ja harimist turunõuetele kindlustame oma toodetele kestva turu. Lriihidalt, on hästi puhastatud, õline, pehme, kuid ühtlasi sitke kiuga lina, mis sugemisel annab palju.ühtlast peent kiudu, kõrge ketrusväärtusega ning iga fcetrusvabrikandi poolt eelistatav ja nõuetav. Kuna aga kõigi nende esmajärguliste omaduste kõrge kraadiga on seotud harilikult kõrgemad) tootmiskulud ja seeega ka kallim hind, siis peab ketrusvabrikant mõnede, temale vähem tähtsate omaduste kõrgekraadilisusest loobuma madalama hinna kasuks. Selles seisabki vahe ketrus vabrikantide nõuetes; üks hindab rohkem kiu peenust, teine sitkust, kolmas nõuab mõlemaid korraga jne. Kuigi praktiliselt igal ketrusvahrikandil on oma erinevad nõuded, võiaxue siiski teatud ühiseid jooni leida nii Dundee (Šoti) ketrajate vahel, kui ka Belfasti (Iiri) ketrajate nõuetes. Dundee ketrusvabrikutes juba a. tõuseb värtnate arv 256 peale, a. on juba 31785, 195. a. aga ainult 1685 ja praegu arvatakse olevat alla 13 värtna. šoti ketrusvabrikutes valmistatakse enamasti jämedamat lõnga purjeriide ja kõiksugu jämedama limase riide ketramiseks, seetõttu on ka amuit kuiv kertims. Linast ked*- ratakse kuni 34 nr. lõnga ja takust kuni 2 nr. Teatud numbrile ja nõuetele vastava lõnga saamiseks segatakse lina mitut päritolu, samuti tehakse taku ketramisel, et saada pikema aja jooksul ühtlast lõnga nii värvuselt, sitkuselt jne. Sarnase segamise juures võib segada väga mitmesuguse väärtusega komponente, kusjuures ühe komponendi puudusi aitab katta teine: näiteks, kui segada kuiva jämeda, kuid sitke kiuga lina peene, pehme, kuid seejuures mitte küllalt sitke linaga, siis esimene katab seda, imis teisel jääb puudu

4 238 MAJANDUSTEATED Nr. 13 sitkuselt, teine aga muudab lesimiese segus pehmemaks, ketruskõlvulisemaks. sotis on vanemal ajal lina kasvatatud, samuti tehti seda sõja-aast&tel kaunis rohkesti, on asutatud isegi toorünavabrikuid jne. Nüüd aga on. (see kõik ajaloos, kuna siinsetes suuremates majapidamistes palgatud tööjõuga ei suuda linakultuur võistelda teiste tasuvamatega ja vähem inimtööd nõudvate kultuuridega. Praegu kõik šoti vabrikutes tarvitatav liaa veetakse.sisse (peamiselt Venest, Balti riikidest ja vähesel määral Hollandist ning Belgiast. Venest on suurel määral kasteleo slanets" lina ja taikku, kuna Vene veeleo lina leidub väga harva. Eesti linast kasutatakse siin kõiki päritolusid harilikult läheb võru-petseri kõrgemate numbrite jaoks kui Eesti hoffs ja pärnu. Mõnes vabrikus eelistatakse meie lina asemel Hollandi frislandi lina, mis on meie linaga (peagu ühes Minnas, väga puhas, kuigi kuiva ja karmi kiuga. Üldiselt aga on Eesti lina soovitua ja tarvitatav komponent ketruses. Iiris rajati esimesed vabrikud a a. oli värtnate arv (maksimum) Nii on Iiri linaketrus püsinud peagu samal tasemel ja alles viimase 1 aasta jooksul on värtnate arv vähe langenud, kuna vahepeal mitmed vabrikud lõpetanud tegevuse. Iiri linaketruse stabiilsuse üheks põhjuseks loetakse iseda, et Belfastis on linaketrus peagu ainsaks tähtsamaks tööstusharuks, kuna sotis on palju muid tööstusalasid, mis parema tasuvuse.tõttu tõmbasid tööjõu ja kapitali linatööstusest ära aegadel, mil valitses linaturul surutis. Kahtlemata peitub üks põhjus ka toodangu iseloomus. Dundee valmistab peamiselt jämedamat linast purjeriiet, kotte, kuid söögitoa linast ja voodilinast jne. ainult kohaliku turu jaolks. Furjerüde tarvitamine läks aga tagasi purjekate asendamisel aurikutega ja Üldse on siin kootud materjalides lina suuremal määral asendatav odavamate kiudainetega. Belfastis aga on toodangu iseloom: hoopis teine kedratakse ainult peent lõnga: linast 3-^-17 nr-ni, harukordadel 2-ni ja takust kuni 7-ni. Kootakse peeneid taskurätte, padjapüürie, peeneid laudlinu, kostüümiriiet jne. Siin on teistel kiudainetel raske võistelda. iseejuures on ka Iiri ketrusvabrilkute nõuded toormaterjali suhtes hoopis karmimad. Näiteks meie lina, mis sotis kõlvuline kuni kõige kõrgemate numbrite ketramiseks, läheb Iiris ainult.madalaimate numbrite jaoks, segamiseks teiste paremate linadega. Kõrgemate numbrite jaoks kasutatakse ainult Courtrai lina. Keskmiste numbrite jaoks vümast segatult Iiri linaga ja alles madalamate numbrite jaoks kõlbab Vene ja Balti lina. Hooajal tarvitatakse Iiris nädalas 4 tn Courtrai lina, 2 tn Iiri oma lina ja ainult 1'2 tn lina ja takku mujalt: Hollandist, Venest ja Balti riikidest. Need on keskmised, mis näitavad kasutatava lina vahekorda. Kuna käesoleval aastail on Balti linade hinnad võrreldes Courtrai linaga tõusnud rohkem, siis on üldse huvi Balti linade vastu praegu Iiris väike. Kuid meie linaliigid on küll kõik siin tuntud ja kui hinna vahekord oli neile soodsam, kasutati (ka rohkem. Iiri ketrusvabriikant paneb palju suuremat rõhku kiu sitkusele ja nõuab sugemisel suuremat protsenti pikka kiudu ei armasta takku; seetõttu paljud eelistavad pärnu cleaned või Eesti hoffs lina petseri linale, viimane olla väga pehme ja takune. Teised aga leiavad, et petseri linast võib.siiski kedrata kõrgemaid numbreid kui Eesti hoffs linast. Läti liivoioniat peetakse siin paremaks meie -võru-petseri linast, kuna isee on tugeva lindlise kiuga ja annab sugemisel rohkem pilkka kiudu. Mõned vabrikud on saanud aastat 78 tagasi Eesti hoffs rajoonist vabriku haritud lina, mis oli hästi haritud, tugeva kiuga ja andis sugemisel palju pikka kiudu see on otsitav. Mis puutub meie lina sortimendisse, -siis leiavad ketrusvabrikandid), eit see on paranenud viimastel aastatel Nüüd tuleb aga kõik abinõud võtta tarvitusele, et oneie linaharimise taset tõsta meiega võistlevate maadega samale tasemele. Praegu on Vene ja Läti jõudnud viia oma linaharimise palju kõrgemale meie omast, ainult Leedu ja Poola on seni veel taga. Kuid Leedu uus praak on ka märksa paranenud. Tähtsamad puudused meie lina juures, millele ketrusvabrikandid juhivad tähelepanu

5 Nr. 13 MAJANDUSTEATED 239 ja mis torkavad' siiana võrreldes meie lina teiste meiega võistlevate imaade linadega, oleksid järgmised: 1) puudulik harimine, 2) tafcupundi peadesse topjpimine ja peodesse peitmine, 3) niisutamine, 4) liiga rasked pundi- kui ka pallinöörid. 1. Harimisvead torkavad kõige enam silma Eesti hoffs ja pärnu cleaned lina juures. Üldiselt aga madalamad sordid on igalpool puudulikult haritud. Kui yõru-petseri lina juures tüveoitsad on harilikult ka madalate sortide juures haritud puhtaks, ei saa seda kaugeltki öelda ladvaotsade kohta, mis tihti luised ja harimata. Samuti tuleb Eesti hoffs ja pärnu linade juures luiseid ja harimata pundipäid ette, kuigi need meil kõik on ladudes seotud ümber. Koik need harimispuudused torkavad pärast sugemist palju enam silma kui enne sugemist. Kuid tuleb ka ette, et pehmeks leotatud lina ora, oskamatu harija käes pekstud üles, nii et rebenenud kiud moodustavad peootstes sõlmekesed, imis sugemisel on visad kaduma ja rikuvad lõnga ühtlust. 2. Taku peitmine pundipeadesse on igivana komme ja on omane peamiselt petseri linale. Kuigi meie linakaupmehed Petseris kõik pundid vaatavad ükshaaval laos läbi ja takud kisuvad peadest välja, jääb takku veel küllalt peadesse ja sugemisel ladvaotsadest saadud takk on palju madalama väärtusega, kui tüveotsa takk. Teised meiega võistlevad maad on saanud sellest halvast kombest lahti: Vene linas ei leidu topitud takku, samuti Läti linas peagu mitte. Ka meie peame sellest harjumusest ükskord vabanema. Puhtmajanduslikult on palju kasulikum müüa takk eraldi, selle asemel/et seda toppida pundi peadesse, sest hea takk on alati otsitud kaup, mille eest makstakse vähemalt 2 / 3 vastava lina hinnast. Eesti hoffs ja Pärnu linal ei tule taku peadesse toppimist ette, kuna siin lina enamasti kõik haritakse ladudes ümber, takust puhastatakse ja seotakse. 3. -Niisuta(mine on ka igivana kõmame ja jälle rohkem omane Petserimaale ja seni ei ole sellest suudetud täiesti vabaneda. Kuigi meil lina väljaveokontroll kindlasti valvab selle järele, et niisutatud lina välja ei veetaks, satub siiski leisikaid, mis peapioolse sideme alt niivõrd niisked, et lina kauase seismise järele laos võib põhjustada kuumaksminekut. 4. üheks puuduseks on meie lina juures liiga tugevad sidemed, liiga suur pakkimismaterjali protsent, smillele enamasti kõik ketrusvabrikandid, kellega olnud kokkupuutumist, juhtisid tähelepanu. Kõige halvem lugu ses suhtes on Pärnu cleaned' linaga, kus ka pundid vana traditsiooni kohaselt on seotud kolme raske sidemega, samuti on Pärnu linal pallinöörid väga tugevad ja halvast materjalist. Parem on lugu Petseri ja Võru linaga, kus pundid on seotud ainult ühe sidemega ja pallinöörid ei ole nii rasked. Siiski ei saa ka neid 1 kõrvaldada Vene veeleo lina pakendiga, mille pallinöörid on palju peenemad. Katsudes nimetatud tähtsamaid puudusi võimalikult täiel määral kõrvaldada, suudame oma võistlejatega tõusta enam-vähem ühele tasemele ja šoti ketrusvabrikute nõudeid rahuldades, kindlustada oima linale püsiva tarvitaja ka tulevikus. KiuomaduisteiLt suudab meie lina šoti kettrusvabrikute nõudeid rahuldada, olles kõlvuline ka siinsete kõrgemate numbrite ketramiseks. Ta on tarvilik komponent ketruses, kui veeleo lina, mida väga suurtes kogustes kuskilt turule ei tule. TO OSTUS JA KA U B A N D II S EESTI-TÜRGI KAUBAVAHETUS JA KAUBANDUSLEPPED. ESTONIAN-TURKISH TRADE RELATIONS AND AGREEMENTS. Eesti-Türgi kaubanduse senise arenemise omavad eeldusi teatud määral täiendada teiloomulikuks aluseks on, et mõlemad maad, neteist majanduslikult. Eestist on ekspordivaätamata neid eraldavale kaugusele, siiski tud Türki püsivalt telefoniaparaate, paberit,

6 24 MAJANDUSTEATED Nr. 13 linast riiet ja viimastel aastatel kunstsarve. Samuti püsivalt tuuakse Türgist Eestisse tubakat, pähkleid, rosinaid ja mõnesugust muud puuvilja ning seemneid. Neid kaupu ei võimalda toota Eesti kliima, kuid nende järgi on siin vajadus. Eestist Türki saadetavad kaubad jälle on säärased, milliseid seal on märksa kulukam toota kui siin. Neil eeldusil Eesti-Türgi kaubandus osutub püsivaks, kuigi mitte väga laiaulatuslikuks. Möödunud aastate üldine majanduskriis annab siingi tunda ja peamiselt just nende abinõude kaudu, mis võetud tarvitusele kumbagil (maal sisseveo korraldamiseks. Niisuguste abinõude kehtimapanek, kui ka pingutused kõrvaldada nende halvavat mõju kaubandusele, avaldavad eriti selgesti Eesti ja Türgi vahel sõlmitud lepetes. Eesti-Türgi suhete korraldamisele pandii alus 1. XII 1924 Varssavis sõlmitud sõpruslepinguga, mis jõustus 25. XII 1927 ning on jõus tänini. Järgneva aasta 12. III sõlmiti Ankaras Eesti-Türgi kaubandus- ja laevandusleping, mis jõustati 24. II Ses lepingus määrati, et (kumbagi maa kaubad kasutavad. sisseveol teise 'riigi käitlust, mis seal saab osaks enamsoodustatud riigi kaupadele; peäle selle aga nähti veel ette tollimäärad, millistest kõrgemaid Türgi kohustus mitte võtma järgmistelt eesti kaupadelt: vineerplaatidelt, tooliselgadelt ning ^põhjadelt, puuvillaselt, poolvillaselt ning villaselt riidelt. Samasuguse kohustuse Eesti võttis oma peale järgmiste kaupade suhtes, kui need on türgi päritoluga: tu>bajk,irosinad, viigimarjad, pähklid, puuvill ja vaibad, Sel lepingul ei olnud pikka iga, sest juba sama aasta 14, IX kaotas see kehtivuse, kuna Türgi valitsus ütles selle üles selleks, et isaada vabad käed tollide tõstmiseks neile kaupadele, millede tollimäärad olid nähtud ette lepingus. Samal päeval, kui leping kaotas jõu, sõlmiti Ankaras nootide vahetuse teel Türgi välisministri ning sealse Eesti esindaja vahel uus kokkulepe, mis jõustus sama aasta 3. XI. Selle leppe kohaselt võidi importida kumbagi maa kaupa teise riigi piiridesse seal enamsoodustatud riigile lubatud tingimusil. See ajutine lepe kehtis kuni 18. V Siis alles astus tema asemele uus Eesti-Türgi kaubandus- ja laevandusleping, kuigi see leping sõlmiti Ankaras ainult kaks päeva pärast ajutise kokkuleppe sõlmimist, s. o. 16. IX Uus leping, mille tekst väheste erinevustega vastas endise lepingu tekstile,.säilitas senise enamsoodustuskäitluse, kuid kindlustas uuesti Türgile endises lepingus ettenähtud tollimäära rosinatele ning alandas 8% võrra endises lepingus ettenähtud tolli viigimarjadele. Eesti toodetest kindlustati teatud villasele ja puuvillasele kaubale 25% tollialandust Türgis. Sel kujul see leping vastas märksa enam, kui endine leping, Eesti-Türgi tegelikkudele kaubandussuhetele. Need eri tollisoodustused kaotati aga nootidega, milledest esimene kirjutatud 17. X 1932 ja teine 17. I Seekord soovis Eesti eritollisoodustuste kaotamist selleks, et tõsta tolli neile kaupadele. Arvatud välja kaotatud eritollisoodustused, jäi leping kehtima endiselt. Sel kujul see leping kaotas aga järjest enam oma tähtsusest sedamööda, kuivõrd kumbagil maal muutus kordkorralt kindlamaks sisseveo ja valuuta korraldus. Lepingu täiendamiseks väsitavalt ajanõuetele alustati läbirääkimisi Ankaras 27. II s. a. ning 13. III kirjutati alla Eesti-Türgi clearinglepe, mis nüüd juba kinnitatud meie Valitsuse poolt ning jõustus 28. III s. a. Ses leppes nähakse ette kõigepealt ulatus, millises Türgis lubatakse importida Eestis valmistatud pakkimis-, trüki- ning kirjutuspaberit ja pappi, puuvillast lõnga, jämedat linast riiet ning telefoniaparaate. Samuti määratakse kindlaks, mis ulatuses võib vabalt importida Eestisse Türgist pärit tubakat, pähkleid, mandleid, pistaatsiaid, oliive, kuivatatud puuvilja, seesamiseemneid, tammetõrusid, siis oliivi-, seesami-, mandli-, pähkli- jne. õlisid, tammetõruekstrakti, likööre ning teisi alkohol jooke, üldiselt võib kumbagi maa vahel vahetada neid kaupu nüüd suuremas ulatuses kui varem. Uus kokkulepe määrab aga ka nende kaupade eest maksmise korra. Nimelt õiendavad kaubaostjad kumbagil maal kauba hinna oma maa keskpanka, kes igast säärasest sissemaksust teatab teise maa keskpangale, kus makstakse välja vastav summa kaubamüüjäle sedamööda, kuidas samasse keskpanka kogub raha sissemaksudest, mis tehtud vastasmaalt ostetud kauba hinna tasumiseks. Seega saavad kumbagi

7 Nr. 13 MAJANDUSTEATED 241 Väliskaubandus Türgiga. - Trade w ith Turkey. Väljavedu Exports Sissevedu Import s Üldse Total tn. 1 kr. Villane riie Woollen Cloth in. 1 kr. Linane riie Linen Cloth tn. mon kr. Telefoni aparaadid Teleph. Apparat. tn. 1 kr. Paber Paper tn. 1 kr, Kunstsarv Artificial Horn tn. 1,1 kr Üldse Total tn. 1 kr. Tubak Tobacco tn. 1 kr. Rosinad Raisins tn. 1 kr. Pähklid Nuts tn. 1 kr. Mitmes. ern. puuvili ja seemned Other Fruits and Seeds. tn. 1 kr ,2, ,2,3 1,2 1,6 6, 1,9 1,6,4 2,8 4,4 16,3 19,1 64,1 24,9 2,8 4,8 1,8 4,6 6,2 6,3 1, 1,8 2,8 8,8 14,1 18, ,3 3,5 5,4,1 1, 3,9 1,4,1 2,2 1,2 3,3,9 9,1 38,8 11, 1.2! 3, 47,5 22,1 21, 138,4 12,6 289,6 39,4 55,6 1,1 12,6 4,5 9,6 47,9 1,3 1,6 6, 1,1 maa eksportörid oma kauba eest raha siis, kui nad või nende kaasmaalased on ostnud vastavas väärtuses teise maa kaupa. See kord kindlustab Eesti-Türgi kaubavahetuse tasakaalu ning- kõrvaldab raha ülekandmised mõne kolmanda maa kaudu. Kuna seni 2,8 9, i ,1 183,2 333,7 94, 17, 2,6 66,3 72,4 77,9,3 72, 347,4 659,7 187, 31,4 39,2 114,1 82,1 9, 58,9 8, 1,5 1,5 19,3 183, 24,6,3 8, 7,1 1,2,7 8,5 69,8 11,6,1,5 1,2 12,6 Ü7, 2,2 11,9 8,5 8,8 2,2 21,7 34,9 23.Ü 12,1 7,4 12,4 1,3 2,5 5,1 6,4 7,3 3,2 7,7 6,7 8,9 5,5 1,2 4,4 9,4 19,1 4,7 6,8 2,4 b»7 4,6 4,9 3,1 1,2 Eestis tavaliselt ikka on ostetud suurema summa eest türgi kaupu, kui on müüdud eesti kaupu Türki, siis võimaldab uus kokkulepe jätkata eesti toodete sonist eksporti Türki ning seda ka suurendada. gustena hakkasime vedama kaseiini sisse alles a., kui kaseiini töötlemine sai laiema aluse. Tähendatud aastal ostsime kaseiini välismaalt 89 tonni ning siit peale suureneb selle sissevedu jõudsasti. Viimasel vaatlusaastal kasvas välismaalt sisseveetud kaseiini kogus 271 tonnile ehk aastaga võrreldes kol KASEIINI SISSE- JA VÄLJAVEDU a. IMPORTS AND EXPORTS OF CASEINE IN 19253J>. Kaseiini tarbimine siseturul näitab juba pikemat aega püsivat tõusu. Eriti hoogsalt tõusis kaseiini tarbimine siis, kui meil hakati seda kasutama tehniliseks 1 otstarbeks ning asutati Tallinna kaseiini- ja kunstsarvevabrik. Ei jätkunud enam kodumaa kaseiinist, vaid tuli vedada lisaks välismaalt. Iga aastaga suurenev kunstsarve (kaseiini produkt) ning 1 mekordseks. kunstsarvest esemete tarbimine siseturul, kui ka müük välisturgudele näitab, et kaseiini minemil on häid väljavaateid Kaseiini sisse- Ja väljavedu Imports and Exports of Caseine in Sissevedu Import Väljavedu Export ton ,2 25,1 1 kr ,2 22,, ton kr Irs aastani ületas kaseiini väljavedu sisseveo, kuid a. alates jäi ülekaal sisseveole. Järjekindlalt ning suuremate ko- Kui varematel aastatel ostsime kaseiini peamiselt Saksast ja Britist, siis viimastel aastatel importisime Argentiinast ja Prantsusest ning väiksemal määral Britist ja Saksast. Jälgides väljaveetud kaseiini koguse liikumist aastate järgi, näeme suuremaid kõikumisi. Peagu iga aasta liigub ise suunas ühel aastal väljavedu suureneb, kuna teisel kahaneb ning kolmandal jälle.suureneb jne. Sarnane ebastabiilne koguse kõikumine aastate järgi oli tingitud peamiselt siseturu mahust, kuna välisturgudele sai saata ainult ülejääke. Sarnane olukord kestis kuni 193. aastani, kuid siit peäle kahanes väljavedu iga aastaga. Kuigi väljavedu näitab viimasel aastal jälle tõusu, ületab sissevedu ikkagi veel väljaveo 63,3 % võrra.

8 242 MAJANDUSTEATED Nr. 13 Majandos- ja PõllutÖömiimstseriumid on leidnud soovitavaks Eesti osavõtu Ldvenpoolis korraldatavast toitlusnäituseat, kus esijoones pannakse vmja või, anumad, konservid, joogid, maiustisad jne. On kaalutud ka küsimust, kas esineda 28. IV kumd 5. V k. a. Posaanis korraldataval r ahvusviah elisiel 'messil. Kuna import Poolasse suiuirte sisseveotajkis- LÜHIUUDISEID. SUNDRY INFORMATION. O Tallinnas, Endla tärn. ur. 9 asuva klaverivabriku tuste tõttu õige raske, om Eesti osavõtt vä omandas J. Berkovitš, gagi küsitav; kuid Majandfusministieeriuim om. kel on häid väljavaateid (klaverite ekspordiiks asumud siiski selgitama, kas ja kes sooviks ja toodab vabriku tegevust suunendada. esineda. Vabriku iteshnfflseks juhuks jääb E. Ihsie. Tartus, Tähe itän. nr. 72 asuv imetalli 9 Majandusministeeriumi andis loa: Tööstusosakond töö. st us A. Käärik & J. Kivi laskis A. Kreeikmamn ja A. Tahv'ile seada sisse uudistoodet eana turule lauanoad ja Tallinnas š" a ma o 11 k i v i d.e- ja katus e- -kahvlid, missugused tarrvitajastaommas papi tööst use. Ettevõttes leiab keskmiselt leidnud hea lugupidamise. 9 O/ü. keemiatehas E e s t i D e s t i 1-1 töölist tööd ja valmistatakse mitme suguseid tulekindlaid kive ja katusepappi. 1 aat", Tallinnas, om asunuid formaliini O/ü. Arbor" seada sisse Tallinnas valmistamisele ja toodab katta nii siseturu p u u t ö ö s t u s, kus leiab 7 töölist tööd ja nõuded kui ka eksportida. valmistatakse mitmesugust ehitusmaterjali e Masinate ehitustöökoda Joh. E. R a b b a ning kastilaudu ja vaürais kaste. Ettevõtte & Poeg, Vändras, Päxmuimaal, on laslknud turule jõujaamas om seatud 1 ültes auiruimasin 325 h. j. väiksemamõõdulisie v i 1 j a p e k s u- ja töömasinate jõuandjateks ejektrimaotoom m asi na ja saekaatri, [missugune sobiv peamiselt talundite ehitusmaterjali valmistamiseks. kogujõuga 245 h. j. Eestimaa Põllumajanduse ja Tööstuse a/s. Estakland" Rakveres asuva j a h u- Majandusimtaistaeriumlle saabus kutbse v e s ki täiendamiseks seada sisse vilo'a pesemis- osavõtuks Liverpoolis 3-. IV kuini 11. ja kuivatusosakomma. Nimetatud osa V k. a. korraldatavast t o i 11 u,s n ä i t u is e s t. konna sisseseadmisega kujuaieb tähendatud Eesti 'esines viimane kord Londonist a. korraldatud toittusmäitusieil. jahuveski üheks moodsaimaks veskiks kodumaal. LAEVANDUS Kunstsarvetööstüisele Estico", Tartus, valmistada tselluloid-t-eoste mustreid vabriku alumise korra ruumes, kuid teha seda suure ettevaatusega ja võtta tarvitusele kõik abinõud võimalikkude Õmmetuste ärahoidmiseks, Tallinna elektri j a a ma vana katlamaja iganenud r a u d k o r s t m a osaliseks uuendamiseks umbes 15 m pikkuses. TALLINNA SADAM III. TALLINN HARBOUR. Möödunud nädalal oli laevasõit Tallinna baga ja 3 reisijaga ning Helsingist 1 laev sadamas veidi elavam eelmistest. Liinilaevu 178 tn segakaubaga ja 99 reisijaga. Välja liikus sadamas rohkem, neid tuli sisse koguarvult läks liinilaevu järgnevalt: 3 laeva läks Saksa 9 ja läks samapalju välja. Liinilae segakauba, metsamaterjali ja 33 reisijaga, vad tulid sisse järgnevalt: Saksast tuli Inglisse läks 2 laeva segakaubaga (672 tn) 3 laeva 12 tn segakaubaga meile, ühtlasi tuues 1 reisijat, Belgiast tuli 2 laeva, tuues ja metsamaterjaliga (881 tihum.), Prantsusse läks 1 laev segakauba ja tselluloosiga, Belgiasse meile 843 to kaupa, Inglisest tuli 1 laev 1 laev segakaubaga (126 tm) ja 6 reisi 8 tn segakaubaga, Prantsusest 1 laev 14 tm segakaubaga, Rootsist 1 laev 37 tn. segakaujaga, Helsingisse 1 laev 73 reisijaga ja segakaubaga ning Rootsi 1 laev segakaubaga.

9 Nr. 13 1AJANDÜSTEATED 243 Juhuslikke (tramp) laevu tuli möödunud nädalal sisse kaubandusliku otstarbega 4 laeva, muil põhjusil 2 laeva, Rootsist tuli meile 2 laeva, neist üks tõi tn superf osf aati, teine tuli kaupa võtma Itaalia jaoks. Peale selle tuli 1 laev Taanist tünnilaudade- $ (dollar).. (Inglise n.). Saksa riigimark Soome mark. Prantsuse fr.. Belgia beiga. Helveetsia fr.. Itaalia liir.. Eesti kroon.. Rootsi kroon. Taani kroon. Norra kroon.. Tšehhoslov. kr. Hollandi kulden Läti latt.., Cerv. rubla.. Austria Silling. Ungari pengö. Poola slott.. Leedu litt... Danzigi kulden») SO VALUÜTAHINNAD. EXCHANGE RATES. Tallinna börs 1 $, 1 jne. eest Eesti krooni 1. IV Ost , 7,98 24,85 122,5 81,15 93,4 8,85 9,95 15,7 254,56 121,5 7, 71, 62,3 122,5 Müük , 8,1 25,15 72, 123,55 31,65 94,6 82,5 92,15 16, 257,55 123,3 71,9 72, 63,7 123, UI Ost , 7,98 24,95 122,55 31,5 93,4 8,85 9,95 15,8 255,95 121,55 71,1 71,35 63,35 122,55 Müük , 8,1 25,25 88, 124,5 31,55 94,6 82,5 92,15 16,1 258,95 123,8 72, 72,85 64,25 124,5 Londoni börs 1 & eest $, Saksa mk. jne. 1. IV , ,89 22,62' 72,^7 28,125 14,76 57,81 18,') 19,392 22,4 19,92 115,' 7,675 16,') 5,55») 25,68') 27,») 25,») 28,75') , ,93 226,62 72,65 23, 14,815 58,9 18,25 19,391 22,4 19,92 114,62 7,9 14,75 5,4 25, 26,75 25,43 28, ga (1 tn) ja üks laev Inglisest kivisütega (1612 tn). Tühjalt tulid:,1 eesti laev Hollandist orderi saamiseks ja remonti ja 1 Saksa laev Saksast avarii puhul. Välja läks 1 tramplaev Itaaliasse vineeri, kartulijahu ja kartulitega. PÕLLUMAJANDUSLIK VÄLJAVEDU. EXPORTS OF AGRICULTURAL PRODUCTS VÕI (tonni) Butter (tons) Sellest: Saksa.. Inglisse.. Belgiasse.. Soome,. MUNAD (tub. tk.) Eggs (1) Sellest: Inglisse.. Saksa. PEEKON.. (tonni) Bacon (tons) LINA (tonni) Flax (tons) Sellest: Inglisse.. Belgiasse.. Soome... Saksa,.. Prantsus se. Nädalas 25/IÜ- 81'Ul ,7 9,6 68, ,7 32,7 32,7 18/111-24/ ,1 48,4 58,7 4,8 15,9 85,5 85,4 2, a. 1.1 Kuni 31. III. 1387,5 522,4 767,9 39,7 4,8 14,4 14,4 576,1 1844, 164, 7,3 11,2 3,8 1, a. 1.1 kuni 1. IV 1273,5 659,8 655,9 12,1 2, ,6 1517,8 148,6 51, 38,1 295,1 6, a. 1.1 kuni 2. IV 17,5 461,1 246,4 16,4. _ 785, 1234,7 61,5 49,4 34, 1,2,2 PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TURUD Möödunud nädalal muutus võituru seisukord Inglises elavamaks, misjuures asumaade võihindade liikumises võis märkida isegi paranemist. Taani võihind Londonis jäi püsima endisele tasemele, s. o. 12 š cwt, kuna Eesti võihinna noteering Manchesteris näitas edasi väikest nõrgenemist. Nii noteeriti Eesti võihind möödunud nädalal Manchesteris 798 š cwt eelmise nädala 7981 š vastu. Kuna Saksas eelmise nädala võihind jäi endiseks (1 Rmk kv), noteeriti Saksa mineva võikoguse osatähtsuse suurenemise tõttu meie eksportvõi hinnaks 19 snt kg, mis on eelmisest noteeringust 6 snt võrra kõrgem. VõITURG BUTTER MARKET. Või väljaveo kujunemine käesoleval aastal Euroopa karjamajanduslikest. cmaadest läheb mitmes suunas. Nii näiteks langes või väljavedu Taanist ja Rootsist, kuna Hollandist või kui ka juustu väljavedu näitab suurt tõusu, võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Üldiselt aga võikoguste läbikäik maailmaturul on senini väiksem kui möödunud aastal. Siseturul maksus..või möödunud nädalal snt kg: Tallinnas meiereivõi (lauavöi) 16 snt, taluvõi (köögivõi) 135 snt, Tartus meiereivõi I a snt, n s snt, taluvõi snt, Viljandis meiereivõi 16 snt (kauplustes), taluvõi (Vt. järg Ihk. nr. 245.)

10 ...'... TÄHTSAMAD HINNAD JA NOTEERINGUD English Nomendature see No /111 81/ /111-24/ Veebruar Nomendature No. U. PRICES AND QUOTATIONS. see 25/111 31/ /111 24/ Veebruar SÜUBMÜÜGIHINSTAD Tallinnas <börsikom. noteeringute järgi (kr. kv) Teravili, jahu ja kartul 1. Eukis 11,75 11, ,71 2. Nisu 13.S 14, 14, 19, 3. Oder, olle 18,33 4. sööda 8,75 8,75 8,75 15,83 5. Kaer, 7, 7,6 7,25 11,16 6. Eukkijahu 14,12 18,93 +1,4 3,78 13,4 7. Rukkipiiül 21, 21, 21,i'9 23, 8. Nisupüül (k5n?em sort). 33, 33, 33, 42,17 9. Kartulid, eksport.... 2,23 2,2 2,35 1. piirituse... 2, 2, 2, 1, vabriku... 1,75 1,62 Fiimasaadused ja kunstvoi 12. Juust Šveitsi (kg)... 1,25 1,25 1,2 1,18,65,65,67, Margariin... Koloniaalkaubad 14. Suhkur, Inglise ,63 42,63 41,88 43,88 2, 2, 2,6 4, Sool, Vene 2, 2, 2, 4, Saksa 2, 2, 2,6 17. Inglise 45, 45, Eiis, Burma II.... 5,75 5,75 5,75 7,5 19. Tee, Or. Pek., Tseilon (kg) 4,75 4,75 4,75 6,35 2. Kohv, Eio, Santos jne. 35, 35, Heering., S. Matties (tünn) 39, 39, 6, 22. Matfuls Ehitusmaterjal 23. Telliskivid (1 tk.) , 4 24 Tsement (tünn) 1 ).... 6, Lubi 8, 26. Tsinkvalge (kg)....,43,43,45, Ooker....,22,22,22, Värnits. 66, 66, 65, , Metallid Eaud, sordi... Teras, vedru.. Inglistina.... Seatina Vaskplekk, punane Tsinkplekk Kile ja nahk Puuvillaneriie, bjas (mtr) mitkal Tallanahk, Eesti nah; (kg) Am. nah. Is. Kiitteained, õlid jne. Kivisüsi, auru, Newcastle. sepa..... Põlevkivi, 1-a s Turvas Põlevkiviõli Nafta, Ameerika ja Poola Petrooleum, Vene ja Am. Bens., R.-põlevk. segab. (It) välismaa, I sort 14, 14, 25, 25, , 67,,56,42 2,8 2,38 2,55 2,75,85,83 5,25,56,42 V 2,38 2,55 2,75,85,83 5,25 1, 1, 1,75 1,75,27 j,27,29',29 14, 12 25, , , 4 163, , , 67,,56,42 2,18 2, VÄIKEMÜtmiHDS-STAD Tallinnas (snt. kg.) 49. Eukis Nisu Oder Kaer.., Eukkijahu Sepikujahu Kartulid Piim, lahtine (liiter). 57. Või, meierei taluvõi Koor, rõõsk (liiter).. 6. hapu Kanamunad (paar) Sealiha, keeduliha praeliha Loomaliha, supiliha praeliha. '. 66. Vasikaliha, esim. veer. 67. tag Lambaliha, esim. veer. 69-» tag... ' 8,5 14,3 18,5 3, _ 8,5 ~ 13,8 18,5 8, ^_ +3,8 q -22 2,56,42 2,25 2,55 2, 3,4 2,75! 3,9,85!,85,84,83 5,25 5,25 1,38 11, 1,56 12,6,271 -,29 8,4 13,8 18,4 3, *) fr. Rakvere; 2 ) l./iv 7./IV; 3 ) 25./III 81./IIL 13, ,5 13, Searasv, sulatamata. 71. sulatatud. 72. Loomarasv, sulatamata 73. sulatatud 74. Heeringad, soolatud. 75. Eäimed, värsked Kilud Riis 78. Manna 79. Kartulijahu Suhkur 81. Sool 82. Eistikbein Aasahein 84. Põletispuud, kase (m s ) 85. männi 86. Petrooleum (lt) , PÕLXTJMAJASTBIJSSAADUSTE Bukis (kr. kv.) 87. Hamburg (La Plata). 88. Chicago 89. Winnipeg Msu (kr. kv.) 9. Hamburg (Manitoba I) 91. Liverpool 92. Chicago 93. Winnipeg Mais (kr. kv.) 94. Tallinn 95. Chicago Või. (snt. kg) 96. Tallinn 97. Kindlustatud hind.. Londonis. 98. Taani 99. Eesti 1. Läti 11. Leedu 12. U.-Meremaa Manchesteris. 13. Taani 14. Eesti 15. Läti 16. Soome 17. Eootsi Berliinis. 18. Saksa margivõi Peen meiereivõi Meiereivõi 111. Kopenhaagenis. Taani Peekon, (snt. kg) 112. Tallinn 6 72 kg I s. 11C1 / 55,5-59,5 llrf.» ^ 72^-75, ,5-8, Londonis (kõrgem not.) 115. Taani 116. Eesti m.läti Leedu 119. Eootsi Iiri Poola. lina Võru-Petseri Ristna (E) Hoffsdreiband (HD) Dreiband (D) Ordin.-dreiband (OD) L. ordin. dreib. (LÖD) 127. Takuprakk (H) Mujal Eestis Eistna (E) Hoffsdreiband (HD). 13. Dreiband (D) Ordin. dreiband (OD Y L. ordin. dreib. (LOD) 133. Takuprakk (H)... 7,71 8,1 7,8 13,42 1,47 18,3 11,69 11, a ) 482) 445) ,6 3, , , ,5 3, NOTEEBINGUD. 7,82 8,2 7,22 13,38 1,19 12,99 11,68 11, ") 47 a ) 438) ,3 +5,8 3,4 +1,1 +2,2-1,4 41,9 +1,2 +1,9 +2,1 +2,8 «42 13,18 9,3 13,24 11,35 12, , fc3 8,71 11,51 8,87 7,

11 Nr. 13 MAJANDUSTEATED '13 snt, Pärnus meiereivõi snt (kauplustes), taluvõi 14 snt, Valgas meiereivõi I s. 14'1 snt, II s. 135'14 snt, taluvõi 125 snt, Rakveres meiereivõi 16 snt, taluvõi snt. ja Kuressaares meiereivõi 12 snt ja taluvõi 1 snt kg-. Eelmise nädala hindadega võrreldes võime siseturu võihindades märkida püsimist. Kuna 1. aprillist alates on riigilt kindlustatud eksportvõi hinnatase 5 snt võrra madalam,,s. o. 14 snt kg, võib ka siseturul võihind vastavalt nõrgeneda. Möödunud nädalal väljaveetud võikogusest läks Saksa 122 tünni, Inglisse 965 tünni. Peekoniturul püsita kindel tendents. Eesti peekoni kõrgeima sordi noteering jäi püsima 8 š-tle tsentner. Kokkutoodud sigade arvu langemisega 19 seale 282 sea vastu eelmisel nädalal suudeti tõsta peekonsigade noteeringut 1 snt kg-lt. PEEKONITURG BACON MARKET. Käesoleval nädalal maksavad eiksporttapamajad peekonsigade eest järgmisi hindu: I sort II sort III sort IV sort 6 72 kg ,559,5...),, Sise- 72, / 75,58, 44 TAPALOOMADE- JA LIHATURG GATTLE AND MEAT MARKET. Veiseliha ja elusveiste hinnad jäid püsima eelmise nädala tasemele. Liha maksus 2845 snt kg. Käesoleva nädala alul märgiti väikest lihahindade kõvenemist. Esmaspäeval veiseliha alla 3 snt kg müügil ei olnud. Eluskaalu alusel on maal kui ka Tallinnas tehinguid sõlmitud: nuumatud 28 3 snt, keskmised 2527 snt ja lahjad 2 23 snt kg piires. Suurt hinnatõusu ei ole loota, sest hinnad on suhteliselt teiste lihaliikidega võrdlemisi kõrged, küll võib loota hindade püsimist eelmise nädala tasemel. Vasikaid turul keskmiselt. Nuumvasikate liha maksus 4 snt, keskmised 3341 snt ja lahjad 2833 snt kg. Käesoleva nädala alul märgiti väheldast kõvenemist. Kuna praegu on vasikate pakkumise hooaeg, siis suurt tõusu loota ei ole. Eluskaalu alusel sõlmitakse vähe tehinguid. Tehinguid tuleks sõlmida 234 snt kg piires vastavalt headusele. Lambaid turul väheldaselt. Siseturul lihahinnad püsivad 455 snt kg piires. Eksportlammaste tapakaalu hinnaks noteeriti 885 snt kg ja eluskaalu hinnaks 3-35 snt kg. Lahjemate siseturulammaste eluskaalu hinnaks märgiti 273 snt kg. Siseturul lambalihahinnad püsivad,.samuti on loota ka eksportlammaste hindade püsimist. Sigu müügil keskmiselt. Liha maksus 3843 snt. Suurt hinnavahet rasva- ja turu hinnad noorte sigade lmahinnas ei ole. Kuna praegu Tallinna linna tapamajas tapetakse Vene ekspordiks rasvasigu, kelle eluskaalust makstakse kuni 33 snt ja tapakaalust 45 snt kg, tuleks talupidajail seda eriti pida,da silmas ja rasvasigade eluskaalust maal nõuda nimetatud hinda. Lihahinnad teiste linnade turgudel (snt kg). Sealiha Veiseliha Vasikaliha Lambaliha Tartu Viljandi Pärnu Valga Võru Rakvere Narva Kuressaare Nahkade hinnad: Veisenahad toored,.soolamata 663,snt kg; soolatud 775 snt kg. Mullikate toornahad 65 7 snt ja soolatud 885 snt kg. Väsi ka nahad kr tükk, kaalus üle 3,5 kg kr 1.1 kg. Lambanahad: jakk 34 kr tükk, lamm 2,53 kr, see lamm, 1,752,25 kr, paljad 2 kr, kõrb ja praak, kr. tükk. Hobustenahad 815 kr tükk. Soolikate hinnad: Veisesoolikad 45 kr sats, lammaste.61 kr sats, sea 9 snt sats. Hobusesoolikad 222 snt m. Tööstustoorrasv 2835 snt kg, sulatatud 6 snt kg.

12 246 MAJANDUSTEATED Nr. 13 KANAMUNATURG Kanamunahindade liikumine maailmakui ka siseturul jätkub langevas suunas. Kanamunade tootmise hooajalisuse tõttu on praegune hindade langus täiesti normaalne, kuna pakkumine näitab tõusu. Seejuures aga üldine kanamunade hindade tase maailma tähtsamal kanamunade turul Inglises, osutub vähe kõrgemaks, võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Kuna kanamunahinnad siseturul on praegu veel kõrgemad kui välisturgudel, puudub munade väljavedu senini, peale mõne väikese EGG MARKET. saadetise. Munade suurem väljavedu loodetavasti algab käesoleva kuuga, mil toodangu suurenemine paratamatult sunnib otsima munade mahutusvõimalusi välisturgudele. Siseturul maksusid kanamunad möödunud nädalal snt paar: Tallinnas 61 snt, Tartus 78 snt, Viljandis 78 snt, Pärnus 7 8 snt, Narvas 79 snt, Valgas 68 snt, Rakveres 7 snt, Võrus 67 snt, Kuressaares 78 snt. Võrreldes eelmisel nädalal maksunud hindadega on langus keskmiselt 1 snt paari kohta. TERAVILJATÜRG GRAIN MARKET. Möödunud nädalal kestis [maailma teraviljaturul müügihinna korral ka Taani. 'Saksas arva nisuhinna kõvenemine edasi, Ikuna takse, et ei ole praeguste rukkitagavarade rukkihind näitas endiselt kaldumist langusele. korral vajadust impordi järgi. istatistilise argud Tähtsamate teraviljabörside noteerinvestuse järgi peaks sealsetel talupidajatel ru kr. kv olid järgmised (sulgudes eelmise kist loiema enam kui vaja nende hariliku nädala hinnad): rukis Chicago 8.1 (8.2), Winnipeg 7.3 (7.22), Hamburg (La Plata) nõude rahuldamiseks. 'Söödaviljatuirul hoiab hindu madalal hea 7.71 (7.82); nisu Chicago 13.3 (12.99), Winnipeg (1.1.68), Hamburg (Manitoba I) Argentiina maisisaak ja teisalt Prantsuse denatuuritud nisu odavahinnaline müük. Nii on (13.33), Liverpool 1,47 (1.19) ja juba mõned müügitehingud Inglises toimetatud, mais Chicago (11.62). kusjuures hinnaks on 7, kr. Ikv, mil Nisukaubanduses on viimasel ajal märgata line osutub tunduvalt madalamaks praegusest tunduvalt suurenevat nõudmist Kanada odra- kui ka maisihinnast. nisule, sest lõunapoolkera eksportimaade tagavarad isisetutul suurmüügil on hinnas tõusnud on langenud palju kiireimini kui möödunud aastail ja seepärast on ka pakkumiispinge neist maadest palju väikseim eelmisest aastast. Seega lõdvenes tunduvalt maailma nisuteral suurte tagavarade tõttu olnud pakkumispinge, mis mõjutab omakorda otseselt nisuhindade paranemist, milmne avaldub juba börsidel. Rukkikaubanduses mõjuvad hindu langetavalt Argentiina irekordsed rukkitagavarad, millele praegu otsitakse mahutamisvõimalusi. Tõenäoliselt välisrukist vajavateks ruttudeks on praegu Austria, Holland, Belgia ja madala A/iS, Rotermanni rukkijahu ja on praegu viimase börsinoteeringu järgi 14.3 kr. kv, teised noteeringud on endised, s. o. rukkijahu Puhk ja Poegade veskis kr. kv, rukis kr., nisu 1314 kr., kaer 7 8 kr. ja oder (toidu) 8,9 kr. kv.. Väikemüügihiiinad turgudel (kr. 1 kg). Tallinn Tartu Viljandi Pärnu Valga rukis nisu odor... rukkijahu. nisujahu LINATURG FLAX MARKET. Lääne-Euroopa linakaubanduse keskustes lõngahindade juures vastuvõetavad ja sellepärast märgiti Vene ja Läti iünade hindu no oli äriline tegevus märtsikuu...kestes väga vaikne. Vene ja Läti lüiamonopolid puudusid tuirult; inõlemil «näib veel olevat imüümata olukord ostjate ja (müüjate poolt nii tagasiteeringutes ainult nimelistena, üldiselt oli tagavarasid, kuid neist taheti kõrgeid hindu hoidlik, et suurte koguste peale lepingute sõlmimiseks puudusid väljavaated'. saada. Ketrajad üeidsid, et meile ei ole monopolide poolt nõutavad linahinnad praeguste Läti ja Vene lina hindade korige! püsimi

13 Nr. 13 MAJANDTJSTEATED 247 seks aitasid 1.kaasa isaksa ja Vene vahel olnud läbirääkimised uute tellingute asjus. 1. apr. levis kuuldusi, et imainitud läbirääkimised olevat luhtunud ja.sakslased ei ostvat lähematel kuudel Vene linu. Kui need kuuldused vastavad tõele, siis peavad venelased oma lina tagavarad (peamiselt Inglise turule mahutama ja selle tagajärjeks võib olla linahindade üldine lõdvenemine. Dundee linabörsil märgiti Ida-Euroopa linade hindu cif Ida-Inglise sadamad 1 inglise tonni eest naelsterlingites järgimiselt: 27. III III III 34 Potseri-Võru Il..., Läti liivi E Vene kasteleo IV gr. I s Pärnu takud I s Tallinnas linahindade noteerimiskomisjoni koosolekuil 29. märtsi! 19S5. a. noteeriti lina kokkuostuhinnad riiklike standardsortide alusel franko kokkuostja ladu.sentides järgmiselt: Petseri- ja Mujal Võrumaal Eestis ristna R koffsdreiband HD dreiband D ordinaardreiband OD lo-w-ordinaardreiband... LOD takuprakk H takk I sort 95 II, 83 eliitustakk 15 Tendents: Ostjad ja müüjad tagasihoidlikud. Petseri laadal 1. apr a. ostsid kaupmehed talupidajailt kokku umbes 3 kg linu hinnaga 12 senti 1 kg eest ristaia standardsordi alusel. Virumaal raudteejaamades võetakse selle nädala alul veel kartuleid vastu ekspordiks. Nädala lõpul läheb üks.saadetis välismaale. Peale selle ostavad kartuleid piiritusvabrikud ja tärklisvabriküd. Piiritusvabrikutest osa on lõpetanud juba töötamise. Tärklisvabriküd alustavad tööd niipea kui jõuavad kartuleid vastavalt kokku võtta, KARTULITURG POTATO MARKET. Kartulihindade noteerimise komisjoni koosolekul teisipäeval noteeriti järgmised hinnad: 1. Söögikartul Virumaal raudteejaamades kr 2,152,35 kv. 2. Tööstuskartul piiritusvabrikutes kr 1,8 kuni 2, kv., tärklisvabrikutes kr 1,75 kv. AEDVILJATURG VEGETABLE MARKET. Aedviljaturuie ilmus 'möödunud nädalal juba suuremal anvul värskeid 'kurke. Esimestest kurkidest maksti 11,5 to. tükk. Käesoleva nädala alul langes aga nende väljamüügihind juba,61 kr. tükk. Tugevasti langes hinnas ka värske salat. Möödunud nädala alul (müüdi salatit suurel viisil veel 2 ter. eest kg, nädala iõjpul ja käesoleva nädala alul vaid 1 snt kg. Väikemüügiihindade järgi maksti salati kg-st 1.8 snt. Rediste hind langes möödunud nädalal vähem, "üksikmüügil nõuti rediste kimbust snt, nagu eelmisel nädalalgi, kuid siss e- ostuhinnad turukauplejate juures ei tõusnud enam Üle 1 snt kimp. Võrdlemisi suurel arvul ilmus turule mädarõigast ja seda müüda käesoleval nädalal 8 snt,1 kr. kg. Sibulate hind püsis endiselt liiga madalal tasemel, kuna Soome tung ostab meilt sibulaid väga piiratud arvul ja et meie sibulate tagavarad on veel võrdlemisi suured. Igal nädalal eksporditakse meilt keskmiselt 2 3 kotti sibulaid Soome. õunte hind seisis endisel tasemel, aga nende pakkumine turul suurenes märgatavalt. Seletatav on see sellega, et praegu viimaseid hoiuruumidesse paigutatud õunu saadetakse kiiresti turule, kartes hindade kukkumist värske aedvilja pakkumise suurenemisega. Sidrunite hinnad kerkisid 23' kr. võrra kastilt, kuna käesoleval nädalal sissetoodav kaup lähen arvatavasti veelgi kallimaks. Kaunis palju oli näha turul kuivatatud õunu, mille kg-st maksti 1^.8 snt. üksikutel juhtudel müüdi kuivatatud õunu ka

14 248 MA JAN DU ST EAT ED Nr. 13 Kr. 1.3 eest, kuid! kvaliteedilt oli see ebaühtlane kaup. Aedviljaturul on loota veelgi elavamat liikumist lähematel nädalatel, kuna kasivumaja redise ja salati asemel hakkab ilmuma juba redis ja salat (lavadest. Samuti tõotab ka pühade-eelne hooaeg tuua elavust aedviljaturule. Hinnad aga jäävad püsima vist võrdlemisi madalale tasemele, kuna kauba pakkumine muutub võrdlemisi elavaiks. VÄLISMAA MAJ AN DU STEATM El D PÕLLUMAJANDUSE ÜMBERKORRALDUS P.-AM. ÜHENDRI1GES, AGRICULTURAL ADJUSTMENT IN THE UNITED STATES. U. S.A. põllutööministri (Secretary) viimane aruanne sisaldab ülevaate 12. V 1933 kehtimapandud Põllumajanduse ümberkorraldamisakti (Agricultural Adjustment Act) teostamisel saavutatud tulemusist. Järgnevalt toome olulisemad punktid sellest ettekandest. Toodangukontroll. Production Control a - Msu > Puuvilla, tubaka & sealiha tagavarad ühendriiges kasvasid kolossaalseiks sõjaaegse paisunud toodangu, majandusliku natsionalismi, väliskaubanduse kokkukuivamise, välisturgude kadumise ja sisemaise tarbimise vähenemise tagajärjel. Tol ajal toodangu kontrolli mõiste näis olevat sünonüümne toodangu piiramisega. Toodangu kontrolli mõiste haarab aga toodangu liikumist nii üles- kui allapoole ja tähendab toodangu kohandamist turunõuetele. Toodangu vähendamine langeva nõudmise ajastul ei ole uudis. See on koguni loomulik ja oludest pealesunnitud arengukäik. Põllumajandus ei saa vähendada oma toodangut kiiresti põhjustel, mis tuntud üldiselt. Kasutamata farmid kannatavad enam kui kasutamata vabrikud. Põllumajandus vajab tootmise kontrolli peamiselt selleks, et hoida ära suurejoonelisi kõikumisi nii toodangus kui hindades, mis viivad korduvaile üle- ja alaproduktsiooni tsüklusile. Toodangu kontrollil on, olgugi et pandud kehtima hädaabinõuna, nii püsiv kui ka ajutine (hädaabi) väärtus. Põllumajandus pöörduks tagasi mõttetule tootmisele, mis kutsuks välja endised tsüklid, kui kaotataks kooperatiivne toodangu korraldamispõhimõte. Nii omavahelise kooperatsioonita kui ka valitsuse kaasabita farmerid ei jõuaks hoida alal kuigi kaua rahuldavat tasakaalu toodangu ja turunõudmise vahel. Agricultural Adjustment Administration võimaldab sellise kooperatsiooni, ilma et toodangu kontroll viiks monopoli.seisukorrani. Viimase eest kaitsevad kaks asjaolu: 1) farmerite loomulik soov kasutada ära igat võimalust kasu saamiseks ja 2) asjaolu, et toodang on vaid üks tegureid, mis määrab hinna. Farmerite sissetulek oleneb oluliselt tarvitajaskonna ostujõust, mille tõus aga omakorda oleneb tööstusolude paranemisest. Põllumajandus üksi ei ole võimeline saavutama majanduslikku õitsengut. Valitsuse sihiks on aga aluse panemine külluse ajastule. Selles mõttes A. A. A. koostades plaane ja 1936, aastate peale võttis eriti kaalumisele võimalused, mille abil saaks tõsta põllumajanduse ja kogu rahva õitsengut põllumajandustoodangu piiramise teel. Toodangu kontrolli tulemused. Agi-icultural Adjustment Act mainib, et toodangu Remits of Production Control kontrolli sihiks on õiglase vahekorra jaluleseadmine põllumajandussaaduste hindade ning tööstussaaduste hindade vahel. Viimase aasta jooksul valitsuse poolt astutud sammud kui ka põud aitasid kaasa mõjuvalt liigsete tagavarade vähendamiseks. Farmisaaduste hinnad tõusid tunduvalt, ilma et seeläbi oleks vähenenud tarbimine. Põllumajandussaaduste hinnatase a. oli 12% sõjaeelsest tasemest, kuna ta a. võrdus vaid 55%-le samast tasemest. Põllumajandussaaduste hinnatõusu mõju vähendas küll osalt tööstussaaduste hindade töus> siiski aga võrdus farmisaaduste ostujõud a. 81%le sõjaeelsest tasemest, kuna vastav protsent a. oli vaid 55. Far-

15 Nr. 13 MAJANDUSTEATED 249 m&sissetulekud 1933, a. ületasid a. omi 16% võrra ning a. lõppkokkuvõtete järgi sissetulekud tõusevad veelgi 19% võrra. Farmerite rahaline sissetulek farmisaaduste müügist, preemiatest ning rentidest, arvatud kaasa ka A. A. A-lt elusloomade müügist saadud summad, arvutuste kohaselt võrdub 6 miljardile dollarile, a. see võrdus 5 miljardile ning a. 4,3 miljardile dolla-. riie. Ka näitasid farmide hinnad aasta jooksul, mis lõppes 1. III 1934, 192. aastast alates esmakordselt tõusu. Farmihindade (kinnisvara) paranemine kahjuks polnud ühtlane kõigis rajoones. Seda ebaühtlust põhjustas asjaolu, et bruttosissetulekud.teraviljadest tõusid märksa tunduvamalt sissetulekutest lihakarjapidamisest. Dollari ümberhindamine osutus põllumajandusele kasulikuks, kuna toorainete ja farmisaaduste hinnad reageerisid kiiresti, seevastu aga farmerite ostuained näitasid vaid pikaldast tõusu. Nisumüük a. andis sissetulekut (preemiad arvatud välja) 264 milj. dollarit eelmise (1932) aasta 195 milj. dollari vastu. Seejuures müüdi vaid 368 milj. bušelit eelmise aasta 524 milj. bušeh. asemel. Preemiatest saadi 99 milj. dollarit, nii et kogusummas sissetulek oli suurem eelmise aasta omast 171 milj. dollari võrra. Tubakaprogrammi teostamine tõstis tubakakasvatajate sissetulekut ümmarguselt milj. dollari võrra. "Üle 9% Ühendriige ja Porto-Rico itubakasvatajaist tegutseb valitsusega sõlmitud lepingute alusel. Põllumajanduskre- Farmide ofoligatsioonivõdlidi korralduse lad tjhendriiges.^1932. a. tulemusi. Results of the Farm ulatusid 8,5 miljardile dol- Credtt Administration. larile, kuna farmide üldvõlakoormis võrdus 12 miljardile dollarile. Esimese viieteist kuu jooksul, mil oli kehtiv Farm Gredit Administration", Loidu maapangad andsid laenusid 4 farmerile 11 müj. dollari ulatuses. Ligikaudu 9% antud laenudest kasutati vanade võlgade ümberlaenustamiseks. Kreeditorid, et võimaldada farmerette võlgade ümberlaenustamist Farm Credit Administration'! kaudu, sageli alandasid omi nõudmisi neile farmerette, kelle võiakoormis oli ülejõukäiv. Sarnased võlgade mahakirjutamised olid tarvilikud juhtudel, kui võlakoormas ületas 75% farmi väärtusest. Ajavahemikul 1. VI VIU 1934 Farm Credit Administration'! kaudu laenuvõtjaile vähendati vanu võlgu 56 milj. dollari ulatuses. 16%-le laenuvõtjaist vähendati võlga ühenduses võla ümberlaenustanüsega..seejuures laenuvõtjale tuli kasuks veel laenuprotsendi alandamine. Võlaprotsendi alandamise läbi kokkuhoitud summat hinnatakse 16,5 milj. dollarile ehk ligikaudu 25% varemalt makstud intressidest. Esimese aasta jooksul Farm Credit Administration aitas kaasa 6 kohaliku krediitühisuse ellukutsumisele. Eitiasemekoh- National Recovery Act'i tade küsimus. 28 sektsioon näeb ette 25 Subsistence mil^ dollari tarvitamise Farming. rahva ümberpaigutamiseks ülitiheda rahvastikuga tööstuslikest rajoonest muudesse rajoonesse. Aasta lõpu eel siseministeeriumi (Department of Interior) eluasemekohtade departemang kinnitas 58 sellekohast projekti, millistest suurem osa on juba teostamisel. Igas projektis on nähtud ette 253 eluasemekohta, mille suurus kõigub tavaliselt 15 aakrini. Kavad lähevad tunduvalt lahku üksteisest. Nii näiteks käsitatakse neis aiamaade andmise küsimust tööstustöölisile ja eluasemekohtade andmist töötuile töölisrühmadele. Hulk elanikke, kes varemalt töötasid maapõuevarade ekspluateerimise alal, on jäädavalt kaotanud tegevuse teatud maapõuevarade otsalõppemisega. Neile tuleb luua elamisvõimalusi. Ka nõuab töötute põllutööliste abistamine sageli eluaseme-, kohtade andmist neile. Talumajade Ühiskondlike tööde administratsioonilt (Civil Works küsimus. Farm Housing. Administration) saadud summadega põllutööministeerium korraldas põllumajanduse ülesehitamisprogrammi osana ka ülevaate talumajade seisukorrast. Üldiselt on teäda talumajade efoaotstarbekohasus, mugavuste ja lihtsamategi tervishoiunõuete puudumine. Kriisiaastail olukord üha halvenes ning vastavalt langes ka farmielanike elustandard, ülevaadet teostati talumajade olu-

16 2 MAJANDUSTEATED Nr. 13 korra kohta kogu maal. Tööle rakendati 5 isikut, neist 4 naist, kusjuures vaadati üle enam kui 6 talumaja 46 osariigis. Töö tulemusena selgus, et ligikaudu % taluhoonetest on heas seisukorras. Ehkki neis puudub üht kui teist korralduse kui ka otstarbekuse ja mugavuste alal, majad ise on siiski heas korras. 15%-le majadest on tarvilikud uued alusmüürid, 152%-le on vaja uued katused, 115%-le uued.põrandad JUUSTUTURU SEISUKORRAST a. alanud juustukaubanduse vähenemine maailmaturul jätkus möödunud aastal. Piimasaaduste tootmise struktuurilised muudatused juustu eksportijates riikides, nagu Šveitsis ja Kanadas, ning importmaade piimamajanduse arendamine on kahtlemata avaldanud ebasoodsat mõju maailma juustukaubanduse kujunemisele. Juustu sisseveo kujunemine Inglisse annab küllalt selge pildi üldisest juustukau- Tbandusest maailmas, teades seejuures, et teised importijad maad on juustu sissevedu järjest vähendanud. Kogu maailmaturu juustukaubanduse maht väheneä üldiselt 4% võrra, kuna sissevedu Ing-lisse langes vähem, nimelt 2% võrreldes a. üksikute riikide juustuekspordist Inglisse annab ülevaate järgnev tabel. Juustu sissevedu Inglisse (cwt). Cheese Imports to England (cwt) Kokku Tolal S Uus-Meremaa Kanada G2221 Hollandi Ö75 Austraalia Itaalia ' Šveitsi Prantsuse Taani Iiri Soome Norra ; Lõuna-Aafrika Juustu sisseveo andmeist Inglisse selgub üksikute maade tähtsus' maailmaturu juustukaubanduses kui ka juustutööstuse arengu tendents, TTus-Meremaa, kui tähtsam juustu ekspotrtija maa, varustab maailma juustüturgu^ umbes ühe kolmandiku ulatuses, misjuures toodang näitab jõudsat arenemist. Austraaliast näitas juustu väljavedu viimastel aastatel sewmüti kiiret larengut, mis luja umbes 1% majadest nõuab suuremaid remonte, nagu uusi välismüüre jne. ülevaatest selgus, et 2 farmerit loodab ehitada uued majad järgneva kolme aasta jooksul ja et kaugelt suurem arv farmereid kavatseb korraldada ja ehitada ümber omi maju nii sees- kui väljaspoolt. Et aidata teostada neid kavatsusi, trükiti seeria talumajade plaane ning joonestuste saamine korraldati osariige põllumajanduskolledžite kaudu. - CHEESE MARKET CONDITIONS. bab loota, et Austraalia tulevikus kujuneb üheks tähtsamaks juustueksportijaks. Juustu sisseveo vähenemine Inglisse Kanadast on tingitud Kanada piimasaaduste tootmise struktuurilistest muudatustest võitootmise kasuks. Lõuna-Aafrika juustu väljaveo suur vähenemine on mõjutatud erakordselt halbadest ilmastikuoludest, s. o. kauakestnud põuast. Euroopa tähtsamatest juustueksportijatest maadest on suutnud väljavedu suurendada ainult Itaalia, kuna Hollandist ja Taanist juustu väljavedu vähenes, võrreldes a. väljaveetud kogustega. Juustu sissevedu teistesse importmaadesse näitas, nagu eelpool tähendasime, langust ka a. edasi. Nii veeti juustu möödunud aastal Saksa tn (1933. a tn), Prantsusse tn (1933. a tn), kuna P.-Am. ühendriikidesse ja Belgiasse vähenes sissevedu suhteliselt väiksemal määral. Juustu kui vähemtarvitatava toitaine sisseveo pidurdamine ei anna ennast eriti tunda üldises toitainete tarvitamise vahekordade muutuses, mille tõttu ka sisseveo piiramisest ei saa veel järeldada iraportmaade omatoodangu tõusu. Juustu väljavedu riikide järgi ja a. Chaese Exports by Countries, 1933/34, Üldse: Sellest: Briti Prantsuse Rootsi Saksa Br. Palestiina Pr. Maroko Poola-Danzig Taani Tšehhoslovakkia 9 9 -~ Pr. Süüria Pr. Tuneesia Hiina"

17 Nr. 13 MAJANDUSTEATED 251 Meie juustueksport näitas möödunud aastal tunduvat tõusu. Nii veeti möödunud aastal meilt juustu välja kg eelmise aasta kg vastu. Seega suurenes eksport koguselt üle kuue korra. Kogu väljaveost läks Prantsusse kg ehk 77,8% ja ülejäänud osa teistele turgudele. Juustu väljaveos kg keskmine väärtus langes nominaalselt a. 117 snt-lt 16 snt-le ehk 1% võrra. Kui aga võtta arvesse rahavääringu muutuse mõju hinnale, saame languse veelgi suurema. Siseturul aga langes näit. Emmentali juustu hind märksa vähem ja nimelt 12 snt-lt 113 snt-le ehk 6%. Seejuures aga möödunud aasta aprillis, mais ja juunis oli juustuhind isegi kõrgem kui a. samal ajal. Meie väljaveetud juustukoguse väärtuse suhteline vähenemine on tingitud juustuhinna langusest maailmaturul. Kujuka näitena võime tuua tähtsamate maade juustuhinna liikumised Inglises. Nii langes New Zealand Finest White'i" hind a. 49/9 S cwt-lt 47/3 š-le a. keskmiselt suurema languse teeb aga veel Canadian Finest White", s. o a. 62/3 š cwt-lt a. 54/6 Š-le, nõrgenedes seega 13% võrra. Käesoleval aastal seisukord juustuhinna liikumises näitab paranemist. Nimelt kõvenesid jaanuaris Inglises Uus-Mereniaä juustuhinnad 58% võrra ja Austraalia juustuhind keskmiselt 14% võrra, võrreldes eelmise aasta sama kuuga, misjuures ka veebruaris püsis paranev suund edasi. Võituru seisukorra paranemine avaldab ka kaudset mõju juustuturu olukorrale, mistõttu näib olevat kõigiti tõenäoline, et juustuhindade liikumine jätkub aasta keskmiselt paranevas äuunas. Meie juustukaubanduse elustamiseks ja võistlusvõinie tõstmiseks maailmaturul on juustu väljaveopreemiat tõstetud kaunis tunduvalt, võrreldes möödunud aasta keskmise juuremaksuga. Piimasaaduste hinna kindlustamise määruse alusel maksti väljaveetud juustule kuni 15. märtsini k. a. riigilt juure 34% võihinna kindlustamiseks kuluvast preemiast, arvatult kg-lt. Kuna näit. möödunud aasta keskmiselt maksti riigilt võile juure umbes 4 snt. kg kohta, võis juustupreemia tase olla aasta keskmiselt 1415 isnt, kg. Tegelikult oli aga juustupreemia siiski väiksem. Alates aga 15. märtsist s. a. makstakse riigilt juure 25 ent. eksporditud täisraäva juustu kg kohta. Nimetatud preemianormiga peaks meie juustu väljavedu näitama arengut tõusu suunas, mis kahtlemata meie piimamajanduse seisukorra paranemisele võiks olla kasuks ja seda eriti piimasaaduste tootmise mitmekesistamise mõttes. BÖRSI REFORM SAKSAS. GERMAN STOCK EXCHANGE 1. I 1935 Saksas hakkas kehtima seadus, millega kontroll börside tegevuse üle koondati riigi kätte. Seaduse kehtimapanekuga ning tegeliku kontrolli ülevõtmisega riigi poolt tuleks lugeda lõpetatuks börside reform Saksas. Kuna varem börside tegevus oli juhitav peamiselt vaid materjaalsete huvide isiklike kasude saamise instinktist, siis reformi läbi (püütakse tõsta esiplaanile just riiklikud, s. o. üldrahvamajanduslikud huvid, ning vaba bönsispekulatsioon, spekulatiivsete kasude tagaajamine, tõrjutakse tahaplaanile. Esijoones püütakse luua teovõimas prqvintsibörside võrku, mis oleks suuteline elustaana majandustegevust siseriigi regioones ja millised börsid kannatasid palju raskemalt möödunud aastatel asetleidnud surutise all REFORM. kui Berliini börs. Viimasele oli koguni kasuks Saksa pangandusorganisatsioonis asetleidnud struktuuriline muutus, kuna see ühes börsitehnika paranemisega aitas kaasa väärtpaberite äri koondamisele pealinna. Provintsibörsid nihutati ikka: lähemale Berliini börsile, muutudes rippuvaiks viimasest. Provintsibörside võrgu ülesehitamiseks tuli paratamata teostada koondamisprotsess. Neist börsidest olid vaid mõned üksikud, millede tegevus vääriks nimetamist. Saksa riigi vaesestumine ja tehniliste uuenduste läbiviimine (kaugekõne, kiirühendus jne.) laiendasid tunduvalt üksikute pankade ja börside tegevust, kandes seda.sügavale naaberbörsi piirkonda, mille tõttu eriti Berliini börs omas suure kfülgetõmbejõu. Seni tegutses Saksas

18 252 MAJANDUSTEATED Nr börsi, neist vaid väike osa ajas reeglipärast börsiäri. Koondamisprotsessi kaudu vähendati börside üldarv 9 peale. Arvulisest koondamisest oleks aga vähe kasu, kui samal ajal poleks eemaldatud väärtpaberite kavata jaotust üksikute börside vahel, puudulikku ühtlust börsikorraldustes ja raskusi väärtpaberite noteerimiselevõtmisel. Tulevikus tähtsamail börsidel põhimõtteliselt leiab aseit kõigi niisuguste aktsiaseltside väärtpaberite ost-müük, milliste asukoht asub börsitegevuse piirkonnas. Berliini börsil noteeritakse vaid aktsiaseltside väärtpabereid, millede põhikapital ulatub 1,5 milj. (üksikuil juhtudel ka 3 milj.) RM. Seadus kergendab aktsiate üleviimist ühelt börsilt teisele ning aktsiate noteerimiselevõtmist provintsibörsidel. 1. VII 1935 majandusministri korraldusel võib väärtpaberid, mis seaduse kehtimahakkaimisel olid noteeritud ühel Saksa börsil, viia üle teisele börsile, kui mõlema börsi Zulassungsstelle'd" sellega nõustuvad. Väärtpaberite suhtes aga, milliseid noteeriti eranditult vaid 1. XI 1934 likvideeritud börsidel, ei ole nõutav börsi Zulassungsstelle" nõusolek, kuhu viiakse üle väärtpaberid. Majandusministril on õigus teatud juhtudel keelata väärtpaberite (millede kogu nimiväärtus ulatub 3 milj. RM või ka vähem) noteerimist Berliini börsil. Nii näiteks juhul, kui suurema osa mainitud väärtpaberite omanikeks osutuvad üks või üksikud isikud, või kui mainitud väärtpaberite ost-müük Berliini börsil ei ole olulise tähtsusega ja osutub soovitavaks ostu-ctnüüki sellistes väärtpabereid koondada börsile, mille rajoonis asub tööstus. Et tõmmata kaasa isaksa riiklikku ülesehituse tööle täiel määral ka Hamburgi, Bremeni ja Lübecki väärtpaberite börse, elleks koondati kõik kolm üheks Hansa börsiks (Hanseatische Börse) asukohaga Hamburgis. Hansa börsi kohta käivad korraldused kirjutavad ette vähemalt. RM põhikapitali aktsiaseltsidele, kelle väärtpabereid võetakse noteerimisele. Börsi Zulassungsstelle'l" ja ka Majandusministril on õigus lubada teatud juhtudel võtta noteerimisele ka väiksema kapitaliga aktsiaseltside väärtpabereid. Juhtivad ringkonnad on korduvalt toonitanud asjaolu, et käesolevad uuendused ja ümberkorraldused ei ole mingi katsetamine uute ning tundmata võtetega, vaid tuginevad hästi proovitud ning tervetele põhimõtetele. I N FORM ATS IOON I OSA AKTIVA EESTI PANGA NÄDAL A ARU ANNE. Eesti Pank (Bank of Estonia) Weekly Return, 23. märtsil a. PASSIVA Kattevara: Reserve; kuld: rahas ja kangides ,6 välisraha Vahetiuraha Sisavekslid: ' Home Subsidiary Bills: Coin , ,88 kaubavekslid ,44 põllumajandusl ,54 metsatööstusl , ,43 Laenud:. Loans and Advances: valitsusele 8, teistele*) 3 74 U86,96 Kinnis- ja vallasvara Immovable Property and Equipment Muud aktivad Other Assets ,59 1. Põhikapital Capital 2. Tagavarakapital Reserve Fund.. 3. Jooksvad kohustused: Current Liabilities. a) pangatähed liikvel b) jooksvad arved: valitsuse ,16 pankade H.35 teised ,96 4. Muud passivad Other Liabilities. 5, , , , , ,59 Kattevara vahekord jooksvate kohustustega: 1A2 87% Proportion of Sieserve to Current Xiabilities : / ' *) Selles summas Vab. Vai. poolt garanteeritud laene Kr ,11 Indudes Ek ,11 guaranteed bu the Government. JUHATUS.

19 VÄLISMINISTEERIUMI VÄLISKAUBANDUSE OSAKONNA TEATED SAKSA. Saksa loomakasvatuse tagasiminek. Recession of German Stock Farming. Läinud aasta lõpul korraldati Saksas jär- nud vasikad, noored pullid ja karjad, kuna jekorraline loomade loendus, nagu seda vii- piimalehmade arv püsib endisel tasemel. Samati tehti aasta õest. Tähtsamate koduloo- muti on näha, et piimalehmade arv Põhjamade arv võrreldes eelmise aastaga kuju- Saksas, kus kariloomi kasutatakse peamiselt nes järgmiselit: või ning piima tootmiseks, enam kasvab kui väheneb, kuna Lõuna-Saksas ja Kesk-Saksa Loomade arv miljonels,...,,,,,, mägismaadel on loomade arv kahanenud. 5. XII XII S3...,,.,. _.,... Viimastel maa-aiadel toodetakse rohkesti Hobused 3,37 3,4. ^,. Sarvloomad juustu. Loomatoidu vähesus oh Saksas tm- Sead 23,1 23,9 gitud ühest küljest teatud ikaldusest põua Lambad 3 > tõttu, teisest küljest looma jõutoidu sisseveo 5 itse^ * * 2 > 6 piiramisest. Kanad 85,3 87,4 * Haned 58 ei isigade arvu kokkutõmbamine seevastu on iseloomulisem praegusele karjamajanduse Nagu tabelist näha, ilmneb Saksa looma- kitsikusele..sakslased on tuntud kui suur kasvatuses viimasel aastal kõigu aladel ta- sealiha tarvitaja rahvas, kellele selle toitadne gasiminek, arvatud välja lambapidamine, kus tarvituse piiramine ja arvatav kallinemine märgata väikest tõusu. sugugi ei ole.tervitatav nähtus. Tuleb oleta- Otsides loomakasvatuse tagasimineku põh- da, et Saksa püüab suurendada mõnesuguses jusi, kinnitavad Saksa statistikud, et looma- ulatuses oana sissevedu sealiha, searasva jne. toidu vähesuse tõttu põllumehed olid sun- alal. nitud vähendama koduloomi. Esijoones puu- Lambakasvatuses on Saksas tunda väidutab nimetatud põhjus sarvloomade arvu ka- kest tõusu, mille põhjuseks on lambavilla hanemist. Kuigi sarvloomi oli läinud aasta sisseveo piiramine. Et Saksa oma villatarlõpul üle poole miljoni vähem kui eelmisel vitust kodumaa ressurssidest suudab praegu aastal, ei saaks järeldada, et Saksa kariloo- katta ainult 8% ulatuses, siis on Saksa räämade kasvatamise koldiutõmbamine avaldaks jandus asetatud raskesse seisukorda seie Saksa väliskaubandusele tunduvat mõju ja tähtsa tooraine puudumisel. Statistika näiannaks tulevikus lootusi karjasaaduste suure- tab, et Saksas oli a. 25 miljonit lammaaks sisseveoks. Nagu andmed näitavad, on mast, mis umbes 7 korda rohkem kui käeskariloomade (koguarvu hulgas eeskätt vähene- oleval ajal. HOLLANDI. Kartulite väljavedu Hollandist ja a. Exports of Potatoes from Holland in 1933 and 193 i-. Hollandi.statistika keskbüroo andmeil veeti Portugali tn. br. Fi. ai. Hispaaniasse S V8jl; a - Šveitsi 1431 Malta- Ja teisi Lõuna»Euroopa kartulisorte s Marokosse, Tangeri tn br. Fl. 5 väärtuses Egiptusse Pr - Ekv - Aafrikasse 754 Hisp. Marokosse Savimulla kartulid (kleiaardappelen): n L,-Aafrikasse tn br. Fl väärtuses Br. ja Pr. L.-Ameer Curagaosse sellest: Br., Prants, ja Am. Saksa saart. Kesk-Ameer. 874,, Belgia, Luxemburgi Brasiiliasse Inglisse Surinami ,. Gibraltarisse Venetsueelasse väärtusses '

20 254 MAJANDUSTEATED Nr. 13 Turfoaimilla kartulid (veenaardappelen); tn. br. Fl. 13 väärtuses Lifvamulla kartulid (zandaardappelen): tn. br. Fl. 128 väärtuses sellest: Saksa 2 262, 48 Belgiasse, Luxemb Inglisse Prantsusse Portugali Šveitsi Pr. Marokosse Seeumektsrtulid (pootaardappelen)s ' tn. br. Fl väärtuses sellest: Saksa Bolgiasse, Luxemb Inglisse Prantsusse Töehhoslovakkiasse Itaaliasse Šveitsi Brasiiliasse Hollandi..Centraal-Bureau van de Veilingen" pöördus valitsuse paole teadete saamiseks ühenduses edaspidiste määrasite asjus varajaste kartulite sisseveo piiramise sum.es Inglises. Briti..kartuli nõukogul".olevat nimelt teatanud, et varajaste kartulite sissevedu a. oüa keeldud teisel teel kui impontoride kaudu, kes selleks juba luba. on saanud. Itmportöridele aga olla juba teatatud, kui palju nad võivad vedada eisise. Vaatamata sellele, et Inglise a. 124 tn varajasi kartuleid vähem vedas sisse kui keskmiselt 6 eelmise aasta jooksul, on Cantraal Buireau'i põhjust arvata, et Ingli se kartulinõukogu seda vähendamist ei pea ikkagi veel maititie küllaldaseks. Ta olla nimelt teatanud, et varajaste kartulite sissevedu a. võimalikult veel rohkemgi väheneb kui 1934 madalrekordi aastal. Seemnekartulite väljaveos Saksa on viimasel ajal tekkinud raskused. Kuna kontingent on kaswanud kuni 1. aprillini ning saksa ismportöridelle seepärast,,devisengeneihmiguing'i" enam ei anta, on kartulite väljavedu Saksa esiotsa pandud seisma. Kaubandusele on see suureks löögiks. Kuna kontingent niigi oli väike, suudeti vedada välja ainult osa seemnekartulitest. See on seda suurema tähtsusega, sest müüd peavad nad aprillis jääma maasse, missugust asjaolu ei parandaks palju ka mitte deviisidel saatmine aprillis. Kartulite sisse veomonopoli omanikuks 1. aprillist 31. juulini 1935 on tunnistatud..nederlandsche gnoenten-en firuitcentrale", Haagis. Hinnavahe, mida importörid tähendatud aja kastel peavad maksima monopoli omanikule, om (määratud kindlaks M. 3. peale 1 kg eest. Sigurikasvatuse toetus Hollandis a. Support to Chicory Growers in Holland in Eetonise aasta eeskujud on ka a. nähtud ette toetuse andmirne sigurikasvatamise eest. Toetust antakse..nederlandsche Akkerbouw-Cectitrale" poolt tunnustatud sigurite kuivatistele toodangu eest, saadud põldudelt kuni 36 ha ja kuni 34 kg ha-3t. Toetust antakse ainult sigurite eest, mille tootjad on OQ-ganiseerunud maakondade..iändbouw-crisis-o.rgaaiibaties" asuit&ate ümber ja kui sigurid vastavad..nederlandsche Akkerbouw-Centrale" poolt seatud nõuetele. Sigurid (Cichoreiwortels, versch of geäroogd): Väljavedu a tn. br. Fl. 151 väärtuses sellest: Saksa Belgia, Luxemb Ühendriikidesse , a Andmed väljaveo kohta üksikutesse maadesse puuduvad veel.

21 Nr. 13 MAJANDUSTEATED 255 TAANI. Sigade loendus Taanis 1. III a. Pig Census in Denmark. Allpool toome Taani statistika osakonna 1. in l. XII 1934 poolt teostatud sigade loenduse andmed Ahtrad emised tun. Tapmiseks määratud ahtrad emised III I XII 1934 P5 rsa d emiste juures Kuldid Põrsad kaa!, leuni 35 kg Emised: 35-6 kg korda tiined Nuumsead ja rohkem korda tiined Imetajad Kokku SOOME. Muudatusi eksportpreemiate maksmisel. Changes in Payment of Export Premiums. Valitsuse otsusega muudeti preemiate saadetakse Saiksa ja millelt maksetakse määr munadelt. Edaspidi makstaikse onuna Suuk. 4 (senine preemia oli üldiselt Smk. 5). kilolt preemiat 6, Sante., peale munade, mis. Põllupidajad palusid preemiat toata ilma erandita Smte. 7 kilolt. Takistused Soome kanamunade sisseveoks Saksa. Obstacles to Finnish Eggs Imports into Germany. Soome äridele, kes ekspordivad! mune l>e enne selle korralduse teadaandmist. Uus Saiksa, teatati vastavate Saksa ositutoesikuste korraldus tuli ekspcrtöridelie täielise üllatupoolt, et edaspidi ei anta Soome munade senä, seda enam, et PõHuitöönainisteeriuim oli jaotas isaksa valuutat. Valuuta oli lubatud just tegemas ettevalmistusi (Saiksa munaikonainuflt nende partiide jaolkst, mais saadetud tee- tingendi jagamiseiks eksportöride vahel. Soome-Saksa kaubandusleping ja maksuvahekorrad. German-Finnish Trade Agreement and Settlement of Commercial Debts. Käesoleva aasta mai lõpul kaotab kehtivuse Soome-Satosa kaubandusleping. Arvatavasti pikendiatalkse senine leping, kuid enne seda soovitakse korraldada mõned raskused, eriti need, mis ühendfusieis clearing lepinguga. KõneaUä tulevad arvatavasti 2% vabasumma kaotamine või vähendamine, mis seni oli Saksale nähtud ette, isaksa ametivõimude.takistavad korraldused Soome puumaferjali ja kanamunade sisseveoks jne. Kavatsetavad muudatused margariini ja kanamunade müügi ja sisseveo seadustes. Proposed Amendments of Laws Regarding Sales and Imports of Margarine and Eggs. Valitsuse poolt esitati ettepanek Eduskunnale olemasolevate seaduste muutmiseks, mis kehtivad kanamunade ja margariini valmistamise ja sisseveo kohta. Muudatuste kinnitamisega saates Valitsus õiguse lubada miaksuta kanamunade ja margariini sissevedu Petsama, Inari, Utsjoe ja Enotielkiö valdade elanikkudele, kes on alauses kaubavahe- tuses norralastega ja kes seda eesõigust kasutanud jutoa van t.. Vahepeal see eesõigus kaotas kehtivuse, Pieale selle loovad ettepandud muudatused võimaluse taluvõi töötlemiselfcs margariini tehastes;, et seda.turustada odavama rasvainena, milleks alul tahetakse korraldada katseid.

22 256 MAJANDUSTEATED Nr. 13 LEEDU. Soodustusi põllumeestele Leedus. Privileges to Lithuanian Farmers. Juba terwe rida aastaid toetab riik põllumajandust kaunis suurte juuremaksudega paefaonile, võile, raunadele ja teraviljaüje. Kuna agia ka juureimaksmdega põfüumajandussaaduisite hinnad.on madalad ja mõnede saaduste väljavedu tunduvalt kitsendatud (näiteks peekon), siis ei võinud põllumeeste seisukord paraneda, ning võlgades põilumeesifce olukord läheb ilkka raskemaks. Öealt kergenes põllumeeste võlalkorena Maapanga pantkdrjade kehtimapaniekuga ja 1%-ise maamaksude vähendatmistega a. ja a. (Suuremaid hõlipustusi tehti ka kogukondlikult majapidamiselt üfliemiinejaile üksikmajapidaimisteille. Need vabastatakse üheks aastaks miaanuaksudest. Isegi need põllumehed, kes on läinud üle üks&k-maja(pidamistele alates aastast, vabastatakse üheks aastaks (maamaksudest, hoolimata seüiliast, et nad juba eelmiste aastate eest on neid tasunud. Peäle seflie füksikmajajpidaimistelie üleaninejaile antakse ehituseks 'metsamaterjali 2% eest normaal hinnast. Majapidamise suuruse järgi võib. metsamaterjale anda kuni 6 lutini taksihinnas. Näiteks, kui põllumees saab metsamaterjali 6 liti väärtuses, siis maksab ta sularahas kõigest 12 litti, kuna üffiejäänud raha tasumiseist ta vabastatakse. Kui jpõllumeeistele antakse juba valmismaterjale ja selle valmistamise ja vaolkulud tuleksid' rohkem kui 2%.metsamaterjali taksihinnast, siis põllumehed peavad tasuma ainult' metsamaterjali valmistanmsfcullud. Lõpuks tehaksie soodustusi ka neile, kes minnes üle üiksik-imajapidamisitele on võtnud metsamaterjali varem, vabasitadias need a. ja a. osamaksude tasumisest tähendatud metsamaterjali eest. Peale selle on Põldutöömimistrile antud õigus eri kordadel vabastada võlgujäänud osamaksude (mis pidid tasutaima a. ja a.) tasumisest. Hõljpustuste hullika arvatakse lubad maksta Maapanga pantlkirjadega ka melioratsiooni võlad. Leedu vöi eksport jaanuaris ja veebruaris a. Lithuanian Butter Exports during JanuaryFebruary Tänavu Leedust eksporditi võid: Tšehhoslovakkiasas. 46,2 tonni Lit. jaanuaris 41,2 tonni Lit eest Palestiinasse... 37,2» sellest: Am. Ühendriikidesse 31,3 Belgiasse 127, ,1» Inglisse 124, Hamburgi sadamasse Palestiinasse... 72, (müügiks välismaa Portugali , laevadele).... 6,3 Tšehhoslovakkiasse. 21, ,1 }? Süüriasse , ,7 Taani 9, ,» Saksa , veebruaris sellest: Inglisse. Belgiasse. 349,1 tonni Lit eest. 145, 57, PiimaüMsustiele makstakse endisi hindu: I sorti kg Lit. 2,95, II sorti lit. 2,8 ja III sorti Lit. 2,65. POOLA. Tööstuse toodang Poolas.. Industrial Production in Poland a. viimasel veerandil kestis edasi sest põllumajanduslike saaduste hindades. P^ola tööstuse toodangu tõus. Selle tasapind ^.Eriliselt märgatavalt läksid tagasi hinnad kerkis 22% kõrgemale kõige sügavamast viljadel (13,6%) ja lihal ning rasvadel (17%). kriisiaastast Võrreldes aasta kolmanda veerandiga tõusis toodangu näitaja juba teatud pidurdusega tööstuse toodangus a. esimesel veerandil tuleb arvestada 6% võrra. Toodang suurenes peamiselt taryitüsainete alal, nagu tekstiil, toitained, kipealt šesoonproduktsiooni vähenemisest kõik a. lõpuga võrreldes, mis oleneb kõigevisüsi. Kuid seejuures kasvab tarvitamine sugu investitsioon-artiklite alal, kui ka Ikkagi veel ainult linnades, maal aga läheb suhkru tootmissesooni lõppemisest. see endiselt tagasi, põhjustatud uuest langu- A/S «-Ühiselu" trükk, Tallinn