Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Väljavõte

1 Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine Alla laetud

2 Sisukord 4. Eelarveklassifikassifikaatori juhend Arvestusobjektide kodeerimine Arvestusobjekti "Eelarve objekt" kasutamine... 7

3 4. Eelarveklassifikassifikaatori juhend Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestusobjektide kogum, mille alusel koostatakse riigieelarve, liigendatakse ministeeriumi valitsemisala eelarve, seatakse eelarve piirmäärad, peetakse arvestust ja korraldatakse seire ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel. Eelarveklassifikaatori määruse Riigiteatajas leiad siit. Üld-ja Arvestuspõhimõtted (1) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid: arusaadavuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes sisalduv informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav selle kasutajatele, kellel on sellest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Põhimõtete muutmisel on vajalik luua seosed eelnevate perioodidel kasutatud põhimõtete ja esitlusviisidega, et tagada erinevate perioodide omavaheline võrreldavus; 3. läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt eelarve ja finantsaruanne on korrapäraselt kättesaadav neile, kellel on õigus selles sisalduvat informatsiooni teada ja kasutada; 4. objektiivsuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne; 5. olulisuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada nende põhjal tehtavaid otsuseid; 6. optimaalsuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses täiendava detailsuse saavutamine ei tohi muutuda kulukamaks kui selle kasutamisest saadav kasu; 7. sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses lähtutakse tulude, kulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel nende majanduslikust sisust, mitte nende tekkimise aluseks lepingute ja muude dokumentide juriidilisest vormist. (2) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid: tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise hetkest lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest; tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud programmide ja kulud tegevuste lõikes võimaldamaks avalike teenuste maksumuse täpsemat arvestust. Arvestusobjektide kasutamine Arvestuse pidamiseks: organisatsioon ja eelarveüksus; 3

4 eelarve liik; eelarve konto; eelarve objekt; tegevusala planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele. toetus; Riigieelarve piirmäärade seadmiseks: eelarveüksus; eelarve liik; eelarve konto; eelarve objekt; tegevusala, kui asutus ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele; planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele toetus; 3. Kuluarvestuse pidamiseks: tulu-/kuluüksus; projekt; majanduslik sisu; ressurss/kulukoht. 4. Strateegiliseks planeerimiseks, seireks ning oodatud tulemuste mõõtmiseks ja hindamiseks (ka asutused, kes ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele) organisatsioon; planeerimistasand; (link planeerimistasandile) Planeerimistasand Planeerimistasandid on: Tase 1 tulemusvaldkond Tase 2 programm Tase 3 meede Tase 4 tegevus Tase 5 teenus Riigieelarve limiidid seatakse programmi tasandile. 3. Arvestusobjektile Planeerimistasand (edaspidi planeerimistasand) seatakse eesmärk ja mõõdik, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. 4. Planeerimistasandile sihi määramiseks seatav eesmärk peab olema mõõdetav või hinnatav. 5. Meetmele ei pea eesmärki seadma, sellisel juhul on eesmärgiks programmi eesmärk. 4

5 Tegevusele ei pea eraldi eesmärki seadma, sellisel juhul on eesmärgiks programmi või meetme eesmärk. Mõõdikut kasutatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide või oodatud tulemuste saavutamise hindamiseks. Tegevusele seatud mõõdik peab näitama tegevuse oodatud tulemust ja tegevuse panust programmi või meetme eesmärgi saavutamisse. Tegevusalale ei seata eesmärki ega mõõdikut. Arvestusobjektide kodeerimine Rahandusministeerium kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid: eelarve liik; eelarve konto; eelarve objekt; organisatsioon; eelarveüksus; toetuse tase Toetuse liik ja tase Organisatsioon ; projekti tase Organisatsioon ; majanduslik sisu; planeerimistasandi kõik tasemed; ressursi/kulukoha tase Ressursi liik ja tase Organisatsioon ; tegevusala; tulu-/kuluüksuse tase Tulu-/kuluüksuse tunnus (T/K) ja tase Organisatsioon ; Asutus kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid: 1) tulu-/kuluüksuse tase Tulu-/kuluüksus tase 1, tase Tulu-/kuluüksus tase 2, tase Tulu /kuluüksus tase 3 ja tase Tulu-/kuluüksus tase 4 ; 2) projekti tase Projekt ; 3) ressursi/kulukoha tase Ressurss/tegevus/kulukogum ; 4) toetuse tase Toetus. eelarveklassifikaator_lisa_1_arvestusobjektide_tasemed.docx (19.96 KB) 4.1 Arvestusobjektide kodeerimine Kuluarvestuse eesmärgil eelarve limiitide seadmiseks ja arvestuse pidamiseks on kasutusel järgmised arvestusobjektid: Tulu-/ kuluüksus (Profit/Cost center) Tulu-/kuluüksused on arvestusobjektid, mis on hierarhiliselt seotud arvestusobjekti Organisatsioon 5

6 tasemega Asutus. Tulu-/kuluüksuse arvestusobjekt koosneb neljast omavahel hierarhiliselt seotud tasemest, kus kajastatakse asutuse allüksused vastavalt asutuse struktuurile. Raamatupidamises peetakse tulu-/kuluüksuste lõikes tekkepõhist arvestust. Asutus võib tulu-/ kuluüksustele kinnitada ka eelarve (tekkepõhised limiidid). Tulu- /kuluüksuse eest vastutab vastava allüksuse juht kulujuht. Kuna asutustes täidavad vastavat rolli erinevad isikud erinevate ametinimetustega, kirjeldab määruse lisa 1 arvestusobjekti eest vastutuse korraldust läbi rolli kulujuht. Tulu-/kuluüksus on maksimaalselt 10-kohalise koodiga neljatasemeline arvestusobjekt, mida kodeeritakse ning hallatakse asutuse poolt. Koodi esimesed neli kohta on määratud tsentraalselt. Näiteks kood KG102030, kus K=kuluüksus, G10=asutus, 20=valdkond ja 30=osakond Tuluüksusi võib olla vähem kui kuluüksusi. Rahandusministeerium soovitab, et kui asutus ei näe praktilist vajadust tulude jaotamiseks struktuuriüksuste kaupa, vaid asutuse juht vastutab tulude kogumise eest tervikuna, siis luuakse asutuses ainult üks tuluüksus, millega seotakse kõik asutuse kuluüksused. Majanduslik sisu (cost element) Majanduslik sisu on arvestusobjekt, mille lõikes kuluarvestuses ja raamatupidamises peetakse arvestust tekkepõhiselt. Majanduslik sisu klassifitseeritakse arvestuse pidamiseks vajaliku detailsusega kontoplaanis ja selgitatakse lahti kontoplaani kasutusjuhendis. Majanduslikku sisu kajastav kontoplaan koosneb omavahel hierarhiliselt seotud viiest tasemest: konto liik, konto klass, konto rühm, konto grupp ja konto. Majanduslik sisu on maksimaalselt 8-kohalise koodiga viietasemeline arvestusobjekt, mida kodeeritakse ning hallatakse tsentraalselt (vt riigi raamatupidamise üldeeskirja lisa 1 kuuekohalised kontode koodid, seitsmes ja kaheksas koht võimaldavad asutustele detailsemat informatsiooni). Majanduslikku sisu kajastav kontoplaan koosneb omavahel hierarhiliselt seotud viiest tasemest: konto liik, konto klass, konto rühm, konto grupp ja konto. Majanduslikku sisu eelarvestamisel kasutades võib valitsemisala ulatuses kehtestada kontoplaanist vähemdetailsed tekkepõhise eelarve kontod (näiteks ), mis kontoplaanis seotakse raamatupidamises kasutusel olevate kontodega (igale kontole vastab kindel tekkepõhise eelarve konto, kuid üks ja sama tekkepõhise eelarve konto võib olla seotud mitme kontoga). 3. Projekt (WBS element) Projekt on arvestusobjekt, mida kasutatakse eelarvestamisel ja raamatupidamises tekkepõhise projektiarvestuse pidamiseks. Projekt on omavahel seotud ülesannete hulk, mida teostatakse kindlate piirangute raames, nagu ajakava ja eelarve. Projekt on maksimaalselt 20-kohalise koodiga kahetasemeline arvestusobjekt, mida kodeeritakse ning hallatakse asutuse poolt. Koodi esimesed neli kohta on määratud tsentraalselt. Projekt koosneb kahest tasemest: projekti grupp ja projekt. Projektide arvestust peetakse üldjuhul asutuse vajadustest lähtuvalt, kohustuslik on see aga materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel Projekti eest vastutab projektijuht. Kuna asutustes on vastavat rolli täitvate isikute ametinimetused erinevad, kirjeldab määrus lisas 1 arvestusobjekti eest vastutuse korraldust läbi rolli projektijuht. 6

7 Projekte on sobiv kasutada ka kindla ajapiiranguga kodumaiste toetuste kajastamisel. Näiteks kood G10-IKT-TV1, kus G10=asutus, IKT=projektide tüüp ja TV1=konkreetne arendatav tarkvara. 4. Ressurss/kulukoht (Internal Order) Ressurss/kulukoht on arvestusobjekt, mis kirjeldab asutuse otsekulusid teenuste osutamisel või tegevuste tegemisel või asutuse kasutuses olevaid vahendeid (näiteks inimvara, raha, põhivara, kapital) ning seda kasutatakse asutuse kuluarvestuses. Ressurss on 12-kohalise koodiga kolmetasemeline arvestusobjekt, mida kodeeritakse ning hallatakse asutuse poolt (ressursi liik määratakse tsentraalselt). Ressurss/kulukoht on kasutusel ka tegevuste maksumuste arvestuseks asutuse vajadustest lähtuvalt. Ressurss/kulukoht koodi 2 esimest kohta viitavad ressursiliigile. Ressursiliigid on järgmised: KI - Kinnistud või hooned SE - Masinad ja seadmed MS - maismaasõidukid VS - veesõidukid PN - Püsinavigatsioonimärgid (Veeteede Amet) OS - õhusõidukid IT - IT varad UR - üritused ja uuringud OK - tegevuste otsekulud AT - antud toetused (tegevuste otsekulu) TH - teehoiukulud (Maanteeamet) LH - loodushoiukulud (KEM) MK - muud kulukogumid Näiteks kood KIG , kus KI=Kinnistud või hooned, G10=asutus, 49188=konkreetse hoone riigivara registri kood. Sama koodi võib esitada ka aadressi viitega KIS10-Tartu1, kus KI=kinnistud või hooned, S10=asutus, Tartu=kinnistu asukoht. 4.2 Arvestusobjekti "Eelarve objekt" kasutamine Arvestusobjekti Eelarve objekt kasutamine Uuendatud Eelarve objekti kasutatakse seadusega otsustatud vahendite, üleriigiliselt oluliste kulutuste, reservidest eraldatud vahendite ja investeeringute kajastamiseks. Ministeeriumi valitsemisala või põhiseaduslik institutsioon (edaspidi VA/PI) võtab kasutusele ja kasutab eelarve objekti kõikide vahendite kajastamiseks, mis eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist ettenägematuteks kulutusteks (kood algusega VR), sihtotstarbeliselt (kood algusega SR), omandireformi reservfondist (kood algusega OR); mida VA / PI kasutab investeeringuteks, sh vallasasjadesse (koodid algusega IN). 7

8 3. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond (edaspidi RO) otsustab seadusega ettenähtud vahendite kajastamiseks (nt pensionieraldis) või riigieelarve ulatuses kulutuste ühetaoliseks juhtimiseks eelarve objekti kasutuselevõtu (nn üleriigiline eelarve objekt; koodid algusega SE, VR, SR ja IN). 4. Eelarve objekti kasutatakse nii nende vahendite kajastamiseks, mida VA/PI-d ise kasutavad kui ka eraldavad mitteriigiasutustest asutustele/isikutele. Nõuded eelarve objekti koodile ja -nimetusele 5. Eelarve objekti koodi, lisaks juhiste punktides 1 ja 2 toodule, puhul lähtutakse järgmisest: 5.1 VA/PI kasutatava eelarve objekti (st juhise punktis 2 nimetatud) koodi 3-4. koht tähistab VA/PI-d (2- kohaline täheline/numbriline tähistus vastavalt eelarveklassifikaatori (edaspidi EKL) lisas 5 toodule, vahemikus P1-13), 5-8. kohal (vallasasjasse investeeringu puhul 6-8. kohal) VA/PI antud 3(4)-kohaline numbrikombinatsioon; 5.2 üleriigilise eelarve objekti koodi kolmas ja neljas koht on alati 00, 5-8. koht RO antud 4-kohaline numbrikombinatsioon; 5.3 vallasasjasse investeeringu koodi 5. kohal on alati ressursigrupi number vahemikus 1-5 vastavalt EKL lisas 5 toodule; 5.4 eelarve objekti kood on alati 8-tähemärgi pikkune. Koodis tohib kasutada ainult tähti ja numbreid vastavalt käesolevale juhendile, ei tohi kasutada muid märke, sümboleid, tühikuid; 5.5 eelarve objekti kood on unikaalne ja ei tohi kokku langeda ühegi varem kasutusel olnud eelarve objekti koodiga (st ei ole varem kasutatud üheski teises VA/PI-s ega üleriigilise koodina). Eelarve objekti kood on unikaalne, kui ta erineb vähemalt ühe numbri (sh null) võrra eelarve objekti koodist viimases 3(4) tähemärgi vahemikus. Näited: kõik alljärgnevad objekti koodid on erinevad: Rahandusministeeriumi valitsemisala, investeering kinnisasja (IN090001; IN090010; IN090100; IN091000) või vallasasja / masinad ja seadmed (IN094001; IN094010; IN Erinevus teiste VA/PI ja üleriigilistest kinnisasja investeeringu puhul kasutatavatest objekti koodidest on tagatud koodi 3-4 kohal kasutatud Rahandusministeeriumit tähistava numbrikombinatsiooniga ( 09 ), Rahandusministeeriumi valitsemisala siseselt 5-8 koha koodiosas kahe numbri (0 ja 1) erinevate asukohtadega, masinate ja seadmete investeeringu korral 6-8 koha koodiosas kahe numbri erinevate asukohtadega. 6. Eelarve objektile nimetuse andmisel lähtutakse järgmisest: 6. eelarve objekti nimetus peab olema sobivas sõnastuses avalikustamiseks ja arusaadav valitsusele, Riigikogule, selgitama vahendi kasutamise sihtotstarvet (st eelarve kasutamise eesmärki ning VA piires võiks see lähtuda programmi(de) tegevus(t)est või meetme(te)st, millega seoses eelarve objekti kasutakse); 6. VA/PI antud nimetus eelarve objektile peab olema unikaalne ja ei tohi kokku langeda ka ühegi teise VA/PI kasutuses oleva eelarve objekti nimetusega ega üleriigilise eelarve objekti nimetusega. Eelarve objekti nimetus on unikaalne, kui see erineb kõikidest teistest vähemalt ühe tähevälja (sh tühiku, sümboli) ulatuses maksimaalseks pikkuseks koos tühikute ja sümbolitega on kuni 40 tähemärki; 6.4. tähtede õ, ä, ö, ü, š, ž kasutamisel tuleb arvestada, et iga selline täht nimes on 2 tähemärgi pikkusega Näide: sõna Päästeamet on seetõttu 12 tähemärgi pikkune, mitte aga 10 tähemärgi pikkune nagu loendab nt Word või Excel märgiarvestus nimetuses ei tohi kasutada jutumärke, nimetuses võib kasutada kõike muid sümboleid; 8

9 6.6. nimetuses tohib kasutada numbreid; 6.7. ainult üleriigilise eelarve objekti nimetusena võib kasutada EKL lisas 5 toodud nimetusi; 6.8. üleriigilisel eelarve objektil on kasutusel ainult üks nimetus, mida kasutavad kõik VA/PI-d. 7. Ühe ja sama eelarve objekti koodiga koos ei tohi olla kasutuses mitu erinevat nimetust, sama nimetust ei tohi kasutada koos erinevate eelarve objekti koodidega. Uue eelarve objekti kasutuselevõtu protseduur 8. Enne uue eelarve objekti kasutusele võtmist, sh finantsarvestuse infosüsteemis (edaspidi SAP) või kuluarvestuse infosüsteemis (edaspidi KAIS): 8. RO teavitab VA/PI-sid üleriigilise eelarve objekti koodist, nimetusest ja selgitab, millise sihtotstarbega vahendit tuleb nii kajastada; 8. VA/PI kooskõlastab juhiste punktis 2 nimetatud vahendite osas kavandatava nimetuse ja koodi RO analüütikuga; 8.3. RO analüütik 8.3. kontrollib REIS andmetest koodi ja nime unikaalsust, kooskõlastab nime ja koodi, kui see vastab käesolevatele juhistele; 8.3. teavitab koheselt VA/PI-d kooskõlastamisest või mittekooskõlastamise põhjustest; 8.4. RO analüütik teavitab nime ja koodi kooskõlastamisest või üleriigilise eelarve objekti nimest ja koodist koheselt: 8.4. REIS ja KAIS administraatoreid Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonnas (edaspidi EAO) tere@rmit.ee; 8.4. Riigi Tugiteenuste Keskust Juta.Maar@rtk.ee; 8.5. REIS administraator sisestab eelarve objekti nimetuse ja koodi REIS-i põhiandmetesse; 8.6. KAIS administraator täiendab KAIS andmestikku uue eelarve objekti nimetuse ja koodiga. 9. Kõik kooskõlastused, teavitused, vajadusel ka muud selgitused tehakse e-kirjaga. Eelarve objekti nimetuse ja koodi kasutamine 10. Järjepidevuse ja andmete võrreldavuse tagamiseks ei muudeta kasutusele võetud eelarve objekti koodi ja nimetust. 1 EAO peab kõikide kasutusele võetud eelarve objektide koodide ja nimetuste arvestust tagades ühtlasi vajaliku info kättesaadavuse VA/PI-le REIS-i kaudu. 1 VA/PI kasutab kooskõlastatud eelarve objekti koodi ja nimetust läbivalt kõikides infosüsteemides (REIS, KAIS, SAP) ning aruandluses. 13. RO ja EAO töötajad korraldavad ja jälgivad vastavalt oma tööülesannetele, et VA/PI-d kasutaksid infosüsteemides REIS, KAIS, SAP eelarve objektide korrektset koodi ja nimetust ning vajadusel VA/PI korrastab RO või EAO töötaja tähelepanu juhtimisel koheselt andmed. 9