Mall Hiiemäe. Pühendan selle raamatu kõigile linnusõpradele. Väike linnuraamat rahvapärimusest

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Mall Hiiemäe. Pühendan selle raamatu kõigile linnusõpradele. Väike linnuraamat rahvapärimusest"

Väljavõte

1 Mall Hiiemäe Pühendan selle raamatu kõigile linnusõpradele. Väike linnuraamat rahvapärimusest

2 Pühendan selle raamatu kõigile linnusõpradele.

3 EESTI RAHVALUULE ARHIIV Mall Hiiemäe Väike linnuraamat rahvapärimusest Looduse sõnumitoojad EKM Teaduskirjastus Tartu 2017

4 Koostanud ja toimetanud Mall Hiiemäe Illustratsioonid: Mari Hiiemäe Korrektuur: Kadri Tamm Küljendus ja kujundus: Pille Niin Tehniline abi: Tuuli Otsus, Risto Järv Avaldatud pärimustekstid on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest. Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud EV Haridus- ja Teadusministeerium (projekt IUT 22-4), Eesti Kultuurkapital ning Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus). 2. trükk Autoriõigus: Mall Hiiemäe; Eesti Kirjandusmuuseum ISBN Trükkinud Greif

5 Sisukord Eessõna 7 Sissejuhatus 9 Aul Clangula hyemalis 27 Hakk Corvus monedula 29 Hallvares Corvus corone 32 Hangelind Plectrophenax nivalis 43 Hani Anser 45 Harakas Pica pica 47 Hiireviu Buteo buteo 51 Händkakk Strix uralensis 53 Hüüp Botaurus stellaris 55 Kaelustuvi Columba palumbus 59 Kajakas Larus 62 Kanakull Accipiter gentilis 66 Karmiinleevike Carpodacus erythrinus 69 Kassikakk Bubo bubo 71 Kiivitaja Vanellus vanellus 73 Kivitäks Oenanthe oenanthe 77 Kodukakk Strix aluco 79 Kodutuvi Columba livia 82 Kuldnokk Sturnus vulgaris 84 Käbilind Loxia 88 Kägu Cuculus canorus 89 Künnivares Corvus frugilegus 98 Laanepüü Tetrastes bonasia 100 Lapi kakk Strix nebulosa Lumekakk Nyctea scandiaca 102 Laululuik Cygnus cygnus 105 Laulurästas Turdus philomelos 109 Leevike Pyrrhula pyrrhula 111 5

6 Linavästrik Motacilla alba 113 Metsis Tetrao urogallus 116 Metskurvits Scolopax rusticola 119 Metstilder Tringa ochropus 121 Metsvint Fringilla coelebs 122 Musträhn Dryocopus martius 124 Nurmkana Perdix perdix 128 Part Anas 132 Pasknäär Garrulus glandarius 134 Peoleo Oriolus oriolus 136 Piiritaja Apus apus 139 Põldlõoke Alauda arvensis 141 Pöialpoiss Regulus regulus 146 Rabakana Lagopus lagopus 148 Rasvatihane Parus major 150 Raudkull Accipiter nisus 152 Ronk Corvus corax 154 Rukkirääk Crex crex 161 Siniraag Coracias garrulus 163 Sookurg Grus grus 165 Suitsupääsuke Hirundo rustica 172 Suurkoovitaja Numenius arquata 179 Talvike Emberiza citrinella 182 Teder Lyrurus tetrix 184 Tikutaja Gallinago gallinago 192 Vainukägu Upupa epops 195 Valge-toonekurg Ciconia ciconia 198 Varblane Passer 202 Väike-lehelind Phylloscopus collybita 205 Värbkakk Glaucidium passerinum 207 Väänkael Jynx torquilla 209 Ööbik Luscinia luscinia 211 Öösorr Caprimulgus europaeus 215 Linnuloend 218 Eesti kihelkonnad 221 Kirjandus 222

7 Eessõna Käesoleva raamatu tegelasteks olen valinud linnud meie õuest ja aiast, põllult ja aasalt, metsast ja soost, rannalt ja vete pealt sellistena, nagu nad rahvapärimuses esindatud on. Võib ütelda, et muistses maailmapildis on linnud inimesele otsekui omataolised. Oleme neis tajunud omamoodi sugulust, aga ka seotust toonelaga ning sellesse kätketud ohte. Rahvapärimuses tuleb ilmsiks inimesekeskne arusaam linnu elust ja eraldi linnu liikidest. Linnud on sõnumitoojad, olgu ilmaprognoosi või tulevaste aastaaegade, loodusandide, viljasaakide, sõdade, samuti ka perekonnaelu tähtsündmuste sünni, abiellu astumise või surma kohta. Vastavuses meie hinnangutega on ühed linnud head ja teised pahad, ilusad või koledad, meeldivad või vastikud, kasulikud või kahjulikud, kolmandad seevastu on nii ühte kui teist. Missugused arvamised on olemas lindudest? küsis rahvaluule suurkogumise organiseerija Jakob Hurt juba aastal, nimetas kolmekümmet tuntumat linnu liiki või -perekonda ning lisas täpsustuse: Siin tuleb ka lindude kevadisest tulemisest, linnu pettest ja linnupoegadest seletust teha. (Hurt 1989: 53) Nüüd vahendavad omaaegset linnu tundmist Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes leiduvad loodususkumused, tekke- ja seletusmuistendid, legendid, loitsud, vanasõnad, mõistatused, regi laulud, linnuhäälte jäljendused, põllunduse ning karjanduse teemalised 7

8 kirjeldused. Tuntuse ja tähenduslikkuse poolest kuuluvad esikümnesse pääsuke, kägu, teder, vares, ronk, sookurg, harakas. Soome rahvapärimuses on jahilinnud teder, metsis ja rabakana laiemalt tuntud kui meil (Pieni lintu kirja 2005: 157). Enam on tähelepanu jagunud erilise välimuse, häälitsuse, käitumise jne poolest meelde jäävatele lindudele, mõistagi ka jahilindudele. Paljusid kas pole liigi täpsusega määratletud või on nad väheolulistena jäänud koguni märkamata. Üsna vähetuntud on nt pistrike perekonda kuuluvad liigid, väikeste laululindude seas kiurud, roolinnud, põõsalinnud jts. Käesoleva raamatu valimisse kuulub tähestikulises järjekorras u 60 linnu liiki, s. o veidi vähem kui neljandik Eesti tavalistest haudelindudest, läbirändajatest ja talikülalistest. Andmete eest tänapäevase linnu pärimuse kohta võlgnen tänu mitmetele Eesti ornitoloogiaühingu liikmetele. Tänan ka ajakirja Eesti Loodus toimetust inimese ja looduse suhte teemaliste kirjutiste avaldamisvõimaluse eest. Käesolevale raamatule annavad need kohase täienduse. Illustratsioonides on lindude välimuse ja sulestiku värvide paikapanemisel võrdlevalt kasutatud interneti fotosid. Selle raamatu esmatrüki hea vastuvõtt on andnud tunnistust nii meie linnuriigi esindajate kui ka linnuteemalise rahvapärimuse populaarsusest. Sama olen kogenud kohtumistel linnusõpradega, olgu kõne all linnuhäälte matkimine, loodususkumused või linnud teispoolsuse saadikutena. Väljaande teisele trükile head käekäiku soovides Tartus, 2. jaan Mall Hiiemäe 8

9 Sissejuhatus Järgnevalt tutvustan linnu pärimust selle avaramas tähenduses, peamiselt üldistava kommentaarina sagedamini ette tuleva ainestiku kohta. Eeskätt vajavad selgitust seosed rahva usundiga. Teised autorid samal teemal. Juba aastaid tagasi on rahvaluule arhiivis säilitatavat linnu teemalist teavet tutvustanud Matthias Johann Eisen (1922). Eesti linnu häälte jäljendusi avaldas koos saksakeelse tõlkega Eduard Laugaste (1931). Eesti keelde seatud linnu hääli tutvustas samuti Oskar Loorits (2000: 66jj); usundiuurijana peatus ta pikemalt ka lindude rollil meie esivanemate usundilises maailmapildis (samas: ). Rahvapäraseid linnu nimetusi on põhja likult uurinud keeleteadlane Mart Mäger ning õhutanud Emakeele Seltsi kohalikke kaastöölisi linnu teemalist materjali saatma: Lausenäiteid valitagu nõnda, et need sisaldaksid võimalikult palju andmeid linnu hää litsuse, vä limuse, eluv iisi, temaga seotud uskumuste, ilmaennustuste, vanasõnade, kõnekäändude jne. kohta. (Mäger 1960: 42) On tänuväärt, et peale väitekirja avaldamise (1967) koostas ta veel emotsionaalse kandvusega rahvaväljaande Linnud rahva keeles ja meeles (1994). 9

10 Igale linnu le oma nimi. Rahvapärases linnusüstemaatikas on enam-vähem kinnistunud nime saanud keskeltläbi paarkolm ühe perekonna kohta, nt västriklaste seas linavästrik, tihaste perekonnas rasvatihane ja sinitihane, lehelindude perekonnas väike-lehelind (silk-solk), rästaste hulgas laulurästas ja musträstas. Vihmalinnuks või vihmakulliks on nimetatud enam kui viit linnu liiki (Kumari 1984: 182). Välimuselt sarnaste kurvitsaliste ehk kahlajatega juhtub hõlpsasti, et nad üheks ja samaks liigiks arvatakse. Pole selge, millist halli lindu on Kagu-Eestis peetud kahju linnuks (kahju rähn, kahju kuulutaja, kadelind, looma kutsuja, surmalind). Kirjelduste järgi võib tegemist olla salu- või põhjatihase, puu koristaja, porri, väike-kirjurähni või väänkaelaga. Siin on tekstinäide, piibitajaks on peetud sootihast (salutihase varasem liiginimetus): Piibitaja. See on sootihane, pea pealt must. Kus see hakkab laulma, seal saab surnuid. Piip-piip-piip-piip teeb. (Võnnu, 1986) Ilmselt täidab looduses kahju linnu kui uskumusolendi rolli mitu liiki. Linnu liigi nimetamispõhimõtete kujunemisel on Mart Mäger oluliseks pidanud ennekõike linnu häälitsust, seejärel välimust, eluviisi ning uskumuslikku tähendust (Mäger 1967: ); Eerik Kumari (1984: 181) on esimesena nimetanud välimust a ilmunud esimeses eesti kirjakeelsete linnunimetuste loendis on u kolmandik liiginimetustest tõlkelaenud saksa keelest, sh suitsupääsuke (samas: 186). Hingelind on seotud surmariigiga. Kujutlus lindude seotusest teispoolsusega on igivana ja ülemaailmne. Linnud on siit ilmast lahkunud inimese hinge kandjad sealpoolsesse ilma, kus nad teiste, varem lahkunutega kokku saavad. Sellest igiammusest käsitusest on sugemeid erakordse järje pidevusega kandunud meie aegadesse vähemasti

11 sajandi kultuurimällu mingi tekkeloo, ende või uskumusliku õpetuse näol. Seos surnuteilmaga kajastub mõnedes nimetusteski: toonekurg must- ja valgetoonekure kohta, toonekägu vainukäo, toonetikas rähni, õnnetuselind või surmalind ronga, leina kull kodukaku, kahjurähn väänkaela, katkuhüüp hüübi kohta. Teispoolsuse saadikut esindab sinisiibu tsirgukene,/ vahajalga varbelane, kellel surmamineja palub omastele sõnumeid viia. Näio iks kaije taivahe, kedä iks nägi lindevat: sini iks siivo tzirgukõnõ, vaha iks jalga varblanõ. Teated vainukäo kohta annavad märku tema endisaegsest leviku alast. Seost surnuteilmaga näitab ka selle liigi kirjakeelne nimetus (vrd soome k vainaja surnu kohta). 11

12 Veege ti sõna mu velile, andkõ iks teedä mu armile, kohe iks näio hukatas, vaga iks veri vaivahtas! (Setumaa, 1901) Sinine värvus märgib pärimuses küll seotust surmariigiga, kuid ennatlik oleks mütoloogilist surmasõnumi edastajat siin jäälinnuks konkretiseerida (nii juhtus aastal, mil jäälind oli meil aasta linnuks valitud). Sõnaviijaks võivad saada teisedki linnud: Kuulge, kuulge, kurekesed, läbi laane laglekesed, kuda mind, sulge, surmatakse, oakauna hukatakse, hernelesta leigatakse. Viige mu isale teada, viige mu emale teada, viige mu viiel vennal teada, et mind, sulge, surmatakse, oakauna hukatakse, hernelesta leigatakse! (Väike-Maarja, 1910) Lind, kes aknale koputama tuleb, on rahvasuus samasugu ne sõnumitooja. Surma või õnnetuse ettekuulutajaks on arvatud kõiki selliseid linde, kes inimese lähikonda ilmuvad. Niisuguse mõtteviisi kohta annab üldistava seletuse põhjaeuraasia rahvaste hingekujutelma uurinud Ivar Paulson. Võrreldes küti-kaluri kultuuriga on eesti talupojakultuuris suhe metsamaastikuga muutunud, mets kui kooslus oma asukatega jääb võõraks ja ohtlikuks, ent koduring on turvaline (Paulson 1997: 53 55). Kui koduaeda tuleb kukkuma kägu, kui üle maja või karja lendab ronk, kui aknast vaatab sisse tihane, mõistetakse seda kui halba ennet. 12

13 Linnupette võtmine. Miks nimetatakse toidupala, mida kevadel enne kodunt välja minekut võtta tuleb, linnu petteks, selle kohta on usundiuurijatel enam kui üks seletus. Kuna tegemist on teispoolsusest saabunuga, kannab lind, keda kevadel esmakordselt kuuldakse, endaga surmariigi hingust. Inimeselt võib see üle kanduda veel kariloomadelegi. Linnupette võtmine on ennetava maagia valdkonda kuuluv toiming, mille abil inimene saab jõudu ega pruugi seda halba mõju enam karta (Hiiemäe 1996: 10 13; Loorits 2000: ). Seega tegelikult ei peta lind inimest ega inimene lindu, vaid inimene petab sel viisil ära, kavaldab üle teispoolsusest kaasa kandunud halva mõju. Valiku tekstinäiteid linnu petteuskumustest on avaldanud Oskar Loorits (2000: ). Hiiumaal tuntud ütlust lind situtab on Loorits seletanud samamoodi: haigestav ja surmav mõju kandub inimesele surnute juurest tagasi tuleva rändlinnu väljaheite kaudu (samas: ). Linnu pette võtmise kombe teine seletus on Indiana ülikooli folkloristikaprofessori Felix Oinase sulest. Tegemist on kevadise, ohte sisaldava üleminekuaja saabumisega, mille tunnussignaaliks on rändlindude tagasitulek, aga ka muud esmased hääled: varsa hirnatus, konna krooksumine, lehmakella kõlin vms (Oinas 1984). Leidub veel kolmaski seletus: kalur-küti kultuurile tunnusliku arusaama järgi on kütil vaja ennetada saaklooma, et temast üle olla. Samal analoogial põhineb ka linnu pettevõtmise komme (Zelenin 1938). Eesti sajandi rahvausus on eriti ohtlikeks peetud sookurge ja kägu, teiste liikide puhul on sageli lähtutud mingist tuletusest: ööbikust petetu kaotab une, tikutajast petetu torgib tikud jalga. Omakorda võib lind ise petetuks osutuda. 13

14 Rahvas usub, et kõik linnud juba enne päevatõusu peavad üles ärkama ja oma loojat tänama. Kes aga kauaks magama jääb kuni päevatõusuni, see lind enam sel päeval lendu ei saa ja seda lindu nimetab rahvas pääva kätte jäänud linnuks. Üksi teisel hommikul võib ta jälle lendu tõusta. Päeva kätte jäänud lind peab kõige pääva loll ja pool-uimane olema, silmad kinni, ega pea midagi sööma. Mina olen mitme inimese käest kuulnud, kes tõendavad, et tõest niisuguseid lindusid on, kes pääva kätte on jäänud. (Risti, 1896) Kus linnud talvel on? Küsimusele, miks linnud rändavad, ja veel nii kaugele oma pesitsuspaigast, taludes ohte ja kandes kaotusi, vastab loomaökoloog Tuul Sepp kõhklemisi: Teadlased pole selles siiani selgust saanud, võimalik, et ühese järelduseni ei jõutagi. (Sepp 2012: 11) Evolutsiooniliselt näib olevat rändamiseks tõesti mitmeid põhjusi, ajapikku on kujunenud kindlad rändeteed ning suunataju. Maailma rahvaste vaimses pärandkultuuris on orientiiriks tähesäras Linnu tee, mis üksiti on hingede tee. Vanemas rahvausus oli püüd linde nende rändeteel eksitada taunitav. On see animatistlikust inimese ja teiste loodus olendite võrdsuse printsiibist lähtuv või on põhjuseks uskumus, et linnud on teispoolse ilmaga seotud? Ka selles pole teadlased siiani selgust saanud (vt Hiiemäe 2012: 18 19). Paljude rahvaste folklooris on vetevald see turvaline paik, kuhu rändlinnud talvituma lähevad. Nii on ka meil. Korra läinud üks mees rukkimaarja-laupäeval, mil ka pääsukesed meilt ära kaduvad, nagu vanarahvas ütleb, järve ääre roogu niitma. Järve pääl ja roo sees olnud otsata palju pääsukeisi. Pääsukesed lendanud järve kohal roo sees ümberringi ja võtnud ikka nokaga roolehe päält vedelikku, mis nagu kaste seal hiilganud. [---] Vanarahvas usub nüüdki 14

15 veel, et pääsukesed roo sees magavad, kus nad hulgakaupa koos olevat. Kes aga sel ajal siis roo ääre johtub ja seda vedelikku maitseb, magab talvel niisama kui pääsukesedki. (Võnnu, 1897) Ilmalind ja maailma loomise lugu. Eesti, Ingeri ja Karjala vanadest runodest võib leida jälgi kosmogoonilisest maailma sünni müüdist, mille järgi maailm on loodud müütilise ilmalinnu munadest. Ilmalind lendab pesapaika otsides vee kohal, leiab mätta ja muneb munad, mille tuul vette veeretab. Sünnivad maa, taevas, päike, kuu, tähed. Loomislaul on suutnud aastasadu püsida, kujunedes müüdist meeleolukaks looduslauluks ning 19. sajandil ringmängulauluks (Rüütel 1969). Loomismüüdi kosmogoonilist tähendust aitas ilmselt hoida seostumine päikeseaasta kulminatsiooni (suveharja) tähistamise muistse rituaaliga jaanipäeva kiigekombestikus (Hiiemäe 2006). Sellele lauluredaktsioonile on tunnuslik, et lind valib pesakohaks kiige. Laulu varasemate arengute iseloomulikud nimetused sinisirje / sinitiiba / hallikirja linnuke, väike kirju linnu ke, pisukene piirilindu saavad müüdilise tähenduse taandudes tublisti täiendust. Imelise sinikirja linnu kese asemel on siidisulgi / sinisiidi linnuke, kes lendab meie kopelisse. Tema kolmel pojal on omakorda hulgi eelisnimetusi, nagu lahke laululindu, laiska laanelindu / lepalindu, kena / kirju kesalindu, kurja / kulda kukulindu, kuninga kukk, kulli kurja lindu jts. Järgmine värsikolmik pakub ornitoloogilisest vaatenurgast absurdimaigulise liigisümbioosi. Folklorist võib see- eest aduda sajandeid kestnud laulu ülipikka teekonda, mis saab alguse kujuteldavast ürgmerest ning jõuab meie 19. sajandi lõpu tuttava maastikupildini tuttava lepiku, kesa ja kopliga. 15

16 Sini siiba pääsukene hommiku meres ujusse, lõuna aal lõõrib lepikussa (Kadrina, 1890) Värsside sisu saab selgemaks, kui mõelda, et ringmängulaulus ju polegi enam tegu lindudega, vaid ringi keskel tantsupartnerit valivate külanoortega. Püha lind seal pööriteleb ja mere keskel keeriteleb koldse kirju linnu kene. Sinise kirju olid silmad peas, punase kirju oli pugu ees ja halli kirju olid hambad suus. (Hanila, 1891) Linnu pärimusega tutvunud bioloog Antero Järvinen üldistab, et põhja poolkera rahvaste kujutluses tuleb maailmasünni müüdi ilmalintu ennekõike sukeldujate veelindude hulka arvata. Need on läänemeresoome sugulasrahvastest nt karjalastel kaur, vart, sõtkas, part, ka pääskynen päivälintu, soomeugri sugulasrahvastest nt udmurtidel järvekaur ning punakurk-kaur, aga ka ronk, mansidel punakurk-kaur (Järvinen 1991: 33 34). Linnud regilaulus. Lind märgib rahvalaulu poeetilise kujundina sageli inimest enamasti neidu, harvemini noormeest. Neiu asendussõnadeks on hahk, hani, hänilane, kana, kotkas, kukk, kurg, kägu, lagle, lind, luik, lõoke, mõtus, part, pääsuke, püü, sirk, tihane, tikk, tuvi, varblane, värb, västrik (Peegel 2004: ). Laulik tunnistab, et on oma lauluoskuse saanud lapsena lindudelt. Partsil oli palju sõnuda, suilinnul suured laulud, sest ep lapsest laulik saanud. (Paistu, 1895) 16

17 Asendussõnad lauliku kohta on hani, hänilane, hüüp, kana, kurg, kägu, lagle, lõoke, part, piho (peoleo), pääsuke, rääk, sirk, teder, varblane, ööbik (Peegel 2004: ). Linnud lohutavad kurvastajat, abistavad inimesi töös, peavad varrusid, pulmi ja matuseid nagu inimesedki, keedavad õlut, tülitsevad üksteisega. Sageli on lindude tegevusi kirjeldatud loendis. Kotkas oli kurja lindu, tihane tigeda lindu, pani tööle teised linnud. Pani kured kündemaie, harakad äästamaie, künnilinnud külvamaie, lepalinnud leikamaie, pääsud päida noppimaie, haned reie ahtemaie, pardid pahmast tallamaie, koovid kokkuje ajama. Pani püüd pühkimaie, tuikesed tuulamaie, värvud vakkaje ajama. [---] (Simuna, 1895) Nii tegelased kui nende tegevuse aitab määrata algriim ja nii ongi tihane tige, kull kuri, lauljaks laanelind ning pajatajaks pardike. Üksiktegelasena on laulus kägu kõige populaarsem (järgneb vares), kodulindudest kukk ja kana. Mõistatuslaulud rajanevad samuti sõna algushääliku kordustele. Kesse kukub kuuse otsas, kesse laulab lepametsas, kes seal männikus müdistab, pajupadrikus padistab? 17

18 Kägu kukub kuuse otsas, ööpik laulab lepametsas, mõtus männikus müdistab, part see paatsikus padistab. (Viru-Jaagupi, 1889) Tekke- ja seletusmuistendid; hoiatusmuistendid. Linnu liikide värvierisuse, häälitsuse, käitumisviisi seletuslugude seas on rida rahvusvahelise levikuga legende seoses Kristuse ristisurmaga (nt käbilinnud, leevike jt), mõni liik on esindatud piiblis (nt kaaren, tuvi). Laialt tuntud on muistendid kaarna valgest sulest ja kaarnakivist, lapi kullist, nurmkanast, valge-toonekurest. Uuestisünnikujutlusel põhineb käo sünnilugu, tuntud nii muinasjutu kui laulu vormis (laulu tüüp Vaeslaps käoks ). Mitte kõik pärimuslood pole levinud nii nagu folkloorile iseloomulik suust suhu ja põlvest põlve. Siinkohal võib näiteks tuua F. R. Faehlmanni kunstmuistendid (eesti keeles ilmunud a), mis said üldtuntuks ning andsid loomingulist eeskuju. Sellistes lugudes esindab kõrgemat üleloomulikku jõudu piiblitegelaste ja pühakute asemel taevataat ja pigem on tegemist karistusega mingi taunimist vääriva teo eest. Inimühiskonnas on vääraks peetavate peresuhete näitlikustamiseks kasutatud mõisteid rongaisa ja rongaema. Antiikaja uskumuste järgi viskavat kaarnad oma pojad pesast maha kartuses, et need oma vanemad ära võivad süüa. Meie rahvausus teateid lapsi hülgavatest ronkadest pole, küll aga võime leida piiblist kirjakoha, mille järgi Jehoova kõige ja kõigi eest hoolt kannab: Kes valmistab kaarnale roa, kui ta pojad karjuvad Jumala poole toiduta ümber hulkudes? (Ii 38: 41) 18

19 Osa usundilisi muistendeid lindudest võib hoiatusmuistendite hulka arvata. Mõtlen juhtumistele linnu jahil. Kütt läheb kallil pühal enamasti ülestõusmispühade ajal tedre- või metsisejahile, kuid teda saadab ebaõnn. Juhtuda võib midagi kohutavat, kaob jahiõnn, kütt loobub jahilkäimisest kogu eluks vm. Tavaliselt kogetakse kohtumist metshaldjaga. Ilmugu ta kummalise inimese, linnu või looma kujul, nimetatagu teda metsapaganaks või vanakurjaks, tegemist on metsa ja kõigi metsaelukate kaitsjaga (vt Loorits 2004: ). Linnu laastude toomine ja linnu pesa leidmine. Linnulaastude toomine on kena komme, mis meelelahutusena on püsinud rohkem kui sada aastat pärast seda, kui sisemaal Teated linnu laastude toomisest paastu maarjapäeval. 19

20 enam lindude mune toiduks korjamas ei käidud. Põhiliselt korjati veelindude ja kanaliste mune, kusjuures oli nõue osa mune pessa alles jätta. Nii ei sobinud siiski lõputult toimida: nurmkana ja tedrekana kohta käib hoiatus, et kui tema pessa tikk püsti panna, ei lõpeta lind munemist enne, kui tikk munadega kaetud saab, ent sureb seejärel ära. Linnu laaste tõid lapsed tuppa Põhja -Eestis paastumaarjapäeva, Lõuna-Eestis kas suure neljapäeva või suure reede hommikul puuriidamaalt või metsast. Väikesed laastud ja raod tähendasid väikeste lindude pesade leidmist, suurte halgude toojal pidi olema õnne leida suurte lindude pesi. Karjaskäijatele kujunes linnu pesade otsimisest võistlusmäng. Teated linnu laastude toomisest kas suurel neljapäeval või suurel reedel. 20

21 Käitumisreeglid pesa juures olid ranged. Pesa puutumine, silmavaade, hingeõhk kõik võis lindudele halvasti mõjuda. Eestimaa lõunapoolsest osast on teateid, et pesa juures ei tohi hambaid näidata: vanalind jätaks pesa maha, pojad ei jääks elama. Isegi rääkida linnu pesa asukohast polnud lubatav, et madu või mõni röövlind pesa ei rüüstaks. Inimesel, kes linnu pesa lõhub või -poegadele halba teeb, kasvaks linnu pea kurgu alla või sünniksid tummad lapsed. Linnu pesa juures ei tohi hambaid näidata. Linnuhäälte jäljendused. Loodushäälendid on omaette folk loorižanr. Rahvamuusika uurijana on Herbert Tampere seda žanri iseloomustanud järgmiselt: Niihästi laulu- kui jutukujuliste loodushäälendite esitamise juures on olulise tähtsusega meisterlikkus karakteerse hääle liikumise ja 21

22 tämbri väljatoomisel. Leidub kahesugust jäljendamisviisi ühes vaheastmetega: kas võimalikult täpselt imiteerides ja seejuures enamasti mittemuusikaliste intonatsioonidega, või enam-vähem muusikalises vormis ja mõtestuses. (Tampere 2009: 296) Nii ongi. Püüvile valmistamise kunsti ja laanepüü juurdemeelitamise oskust läks vaja jahimeestel. Järele aimati tedrekuke kudrutamist ja -kana nakutamist, kanakulli või hiireviu poegade viugumist nende juurdemeelitamiseks ajal, mil veel kehtis röövlindudeks peetavate lindude laskmise norm. Asitõendiks tuli metsavahtidel ning jahimeestel ette näidata linnu jalad. Linnu häälte matkimine oli ühtlasi karjapoiste ajaviide. Liike, kelle häälitsusi hõlpsasti järele teha saab ja kes sellele ka omal moel reageerivad, polegi nii vähe: rähnid, tuvid, rästad, kakud, vares, ronk, kägu, sookurg, rukkirääk, kuldnokk, peoleo, leevike jt. Kui lapsi keelati lindude hääli matkimast, siis mitte sellepärast, et see linnu elu kuidagi häirida võiks, vaid pahade lindude kartusest. Linnu kutsehüüu, laulu, ärevushäälitsuse kõlalise sarnasuse järgi saab oma hääletooni seada ning sõnu tuletada, neid riimi panna ja värsiridu luua. Laulujäljendustes kajastub linnu liigi olek ja eripära, kuid samuti inimene ise. Linnud kiitlevad, uhkustavad, suurustlevad, kurjustavad, peavad kosjaplaane nagu inimesedki. Siingi võime nentida, et linnud on inimesele otsekui omataolised. Lindude keelest oleme saanud palju onomatopoeetilisi sõnu. Kas tegusõna rääkima võiks olla loodud rukkiräägu järgi? Lindude häälitsusest tuletatud tegusõnu on hulgi: lemmiklind kägu kukub, naerab, köhib, kogiseb, kogeleb, vuhiseb; vihmalind musträhn tillub, krõgistab, kõõrutab, kuigutab; halvaendeline ronk krongib, kronksub, krongutab, krooksub, rooksub, ronksub, kraaksub, kraksutab, krungitseb, 22

23 präksub, klonksub, kloksub, haugub. Varblase ühetoonilise säutsumise kohta on teada üle 20 erineva tegusõna, tikutaja kohta on neid koguni üle 30. Kuid ühtviisi napib neid lauluvõimeta toonekure kohta, kes aina nokka plagistab ja kõige kaunima lauluga ööbiku kohta, kes aina laksutab. Järgnev Lindude laul on näide linnu häälte jäljendamisest, mängulisena kohane ka nüüdisaja suurte ja väikeste linnusõprade õpituppa. Mina kuulin kägu, kuda tema tegi: Kudrut kudrut, tseh! Oh sina vana narr, see oli ju tetre. Mina kuulin tetre, kuda tema tegi: Tsagat, tsagat, tseh! Oh sina vana narr, see oli ju harakas. Mina kuulin harakat, kuda tema tegi: Lõõr, lõõr, lõõr! Oh sina vana narr, see oli jo lõoke jne. Nii võidud keik lindude nimed laulda. (Viru-Nigula, 1903) Endelinnud. Lindude käitumise järgi arvati ette ilma nii lähemateks päevadeks kui ka pikemaks ajaks eelolevaks suveks või talveks. Ennete täideminekut usuti, ega s neid ilmaaegu vaja olnud, kuid need kippusid tihti rajanema mingil analoogial: ööbik laulab orus tuleb vihmane suvi, linnud lõpetavad kevadel aegsasti laulmise tuleb varane sügis, rändlinnud lendavad kõrgelt tuleb külm talv. Käitumisviisidest väärib tähelepanu seltsinguliste lindude rahutu lendlemine, käratsemine, asukoha vahetus. Need on peatse ilmamuutuse ended, eriti kui oodata on tuult ja tormi. Maarahvas kandis hoolt, et vili hästi kasvaks ja põld saaki annaks. Sellegi valdkonna ennetes tuleb ette palju analoogiat: kui linavästrikut kevadel esimest korda kõrgel nähti, oli loota head linakasvu, kui kägu kuuldi esmalt mere poolt, tähendas see, et kalasaak tuleb parem kui viljasaak. 23

24 Loodusevaatluse oskust näitab looduse arengu võrdlev jälgimine. Sobiv aeg kaera külvata on siis, kui kaerapeet (väänkael) hüüab: Tee, tee, tee! või kui haavalehed puus istuva varese juba ära varjavad. Kui ööbik kevadel laulma hakkab, on aeg herneid külvata, külvikurgede lend näitab kätte rukkikülvi aja, jne. Mõnigi linnu liik on halva mainega just endelinnu na. Neid linde usuti ette teatavat raskeid haigusi, inimese või kodulooma surma, laevahukku, tulekahju, viljaikaldust, nälga, katku, sõda. Halva mõju vältimiseks kasutati loitsu, meelitusi, maagilisi toiminguid, hoiduti eetilisi norme rikkumast. Lindudelt saadi ka häid ja oodatud sõnumeid iseenda tuleviku kohta: teekonna, jahil- või kalalkäigu Kajakad on ilmaennetes populaarsed veteäärsetes piirkondades. 24

25 õnnestumist, lapse sündi, kallima leidmist, pulmi, õnnekat aastat. Abiellumis ealistele oli heaks endeks kas või see, kui kevadel esmalt nähti koos tegutsevat linnu paari. Vareste istumist puuladvas on vihmase ilma endeks peetud Lõuna-Eestis. Linnukalendri vanasõnad. Pärimuslik looduskalender seab oma kuupäevalised määrangud rahvakalendri tähtpäevade järgi. Taliharjapäevast (14. jaanuar) hakkab rähn hüüdma, madisepäeval (24. veebruar) lõigatakse lõokese keel lahti, paastumaarjapäeval (25. märts) on kiivitajal esimene muna pesas, jüripäeval (23. aprill) tuleb kägu oma talveurust välja. Linnu kuuks on nimetatud lindude saabumise aega. See on ajavahemik kuukalendris kuuloomisest järgmise 25

26 kuuloomiseni. Eestimaa kliimas algab linnu kuu märtsis, samasse kuusse jääb kagueestiline tsirgupäiv, 9. (22.) märts, mil 40 lindu alustavad rändeteekonda meie maale. Linnukalendris on oluliste seas veel suvealguse tähised jaanipäev (24. juuni), peetripäev (29. juuni) ja heinamaarjapäev (2. juuli), nende järgi arvestatakse ööbikulaulu ja käokukkumise aja lõppu. Peamiselt pääsukeste lahkumise tähised on rukkimaarjapäev (15. august), pärtlipäev (25. august) ja mihklipäev (29. september). Selliseid kujundlikke ütlusi kalendrivanasõnu ei tule võtta sõna-sõnalt ega otsetähenduses. Kui vanasõna järgi paneb ronk küünlapäeval esimese pesapalgi, siis see tähendab, et ta alustab pesaehitamist hästi vara. Kalendritähtpäevad on lihtsalt orientiirid, aastate keskmised, mille järgi saab teha otsustusi, kas loodus on oma arengus ette jõudnud või maha jäänud, ning selle järgi oma tööde ja toimetuste aegu sobitada. Linnu kalendri vanasõnu on Mart Mäger (1994: 297) nimetanud meie linnu tarkuste kõige tõetruumaks ja kogemuspärasemaks osaks. 26

27 Aul Clangula hyemalis 27 Kõvakael, aulis Nimetuse on aul saanud omapärase häälitsuse järgi. Rannarahvale on need häälekad merelinnud olnud kalapüügiedu ja kevade kuulutajaks. Aulide laul: Ova aula, kova kaula, pane paula! (Kuusalu, 1937) Pardi moodi lind, aga väiksem, selg on pruunikas, köhu alt on täitsa valge, laulab: Kova kaula, kova kaula. (Käina, 1975) Kui kõvakaelad meres kevade kisendavad kala kallis, siis on vähe kala. (Vaivara, 1889)

28 Kui auliseid on palju länspoolt tulemas, siis oodatakse head kudukala saaki. (Kuusalu, 1964) Räim on siis ääremeres, kui aulid ranna lähedal kisavad. (Häädemeeste, 1977) Kui ova-aul ära petab, läheb see inimene täisse. Ova-aul on merelind, ta on oma nime oma laulust saanud. Kolgas nimetame mõnel pool teda ka kovakaul. (Kuusalu, 1903) Kaige pahemb on, kui aulid pettäväd, siis tulevad täid pähä ja neist ei saa enne aestat lahti. (Kuusalu, 1937) 28

29 Hakk Corvus monedula Kirikuhakk, naak, must vares Hakki ehk kaelushakki on sageli tavatsetud pidada sarnaseks teiste vareslastega. Kõige keerulisemaks on osutunud vahe tegemine kahe koloonialise eluviisiga liigi künnivarese ja haki vahel. Nii nagu on ühist haki, künni varese, ronga ja hallvarese välimuses ning käitumises, on ka rohkesti ühist endelistes uskumustes nende liikide kohta. Eriti võrreldes rongaga on hakk siiski madalamat järku. 29

30 Kirik-akk eläs kiriku man. Tuleve vaist tornist sisse. Inimese naarive, et pühä vaim lendäs kerikun, must vaim. (Karksi, 1937) Suure nellape ommuku toonu ronk enne päeva tõusu kivi mere veerest, kelleg ta oma poigi ristin. Mi poja pääle päevatõusu risti jäänu, neist saaved kiriku akke. (Karksi, 1891) Ronk pidavat oma pojad enne päeva Emajões ärä ristima, muidu jäävad musteks varesteks. Nüüdisaja rongad vist seda kommet ei tea, ega muidu neid musti vareseid nii palju ei oleks ja ronke ei kuule-näe ühtegi enam. (Karksi, 1935) Kirikuakkisid oli enne vähem näha. Kui nähti üht akki üle õue lendamas, siis pidi üksik inimene majas surema, aga kui lendas paar akki kõrvu, pidi paaris rahvas akkama surema. Nüüd neid akkisid lendab nii suures karjas, et külas ei ole nii palju inimesigi. (Kuusalu, 1964) Kui kirikuhakk akna peale koputab ja kes seda näeb-kuuleb, see sureb ää. (Rapla, 1939) Kui kirikuhakk seisab lipu pääl, siis sureb keegi. (Emmaste, 1923) Kui kirikuhakk kirikuristil istub, kuulutab ta istumisega kellegi surma ette. (Tartu, 1927) Kui hakid maja ehk inimese juures lendavad, see näitab õnnetust ehk surma. Ühe naisele, kis obusega sõitis, tulnd akk looga peale ja käuksund seal: Tead, tead. Naine ütelnd: Noo, mis ma siis tean! Varsti peale selle naine jäänd aigeks ja suri. (Märjamaa, 1939) 30

31 Kui kergu akk tuli külase, siis tähendas see seda, et ta tuli kellegile aru* tooma ning siis pidi see inimene aigeks jääma. Aga ägas seda täätud, kellele akk aru töi, see tuli ikka siis alles välja, kui aigus juba kää oli. (Karja, 1940) * teatist Kus palju hakkvaresi (kergohakkisid) kokku korjab ja kära teevad, seal sureb nattuke hiljemalt üks loom ehk inimene ära. (Pühalepa, 1889) Kui hakki ja varesse üte talo aida pääl keväjä käratsese, tuu tähendas säälsamas taloh pahantust, aga kui küla nurmi pitte lintlese ja käratsese, sis lääva kõike* küla vilja hukka. (Põlva, 1894) * kogu Halba tähendavat ka see, kui kooliteel hakid ümber pea lennates karjuvad. Ehkki need kombed jäävad ainult kommeteks, on nad siiski niivõrd traditsiooniliseks saand, et raske on neist loobuda. (Valga, 1930) Kirik-aki, kiriku ümmer na lendase. Kui aki vällä tuleve, sis ilma muutve. (Helme, 1937) Kui akid kõrgele lähtvad ja karjuvad tuult ja tormi. (Muhu, 1938) Kui varesed ja hakid õhtul segivad ja karjuvad, siis tuleb järgmisel päeval vihma. (Pärnu-Jaagupi, 1942) Hakid tõmbasid sibulad üles ja vahtisid, mis all on. Siis kasutati seda surnud hakki nende hirmutuseks. (Palamuse, 2015) 31

32 Hallvares Corvus corone Vares, nonn, vaak Vareslaste seas on hallvares üldtuntud oraakellind, võrreldes teistega mitmetähenduslikum. Tema kohta tarvitatud peitenimed on suures osas humoristlikud ega väljenda niivõrd respekti nagu näiteks ronga puhul. Halvaendelisuse poolest jääb ta samuti rongale alla. Tema ilmumist eluhoonete lähedusse on peetud rohkem äparduse, pahanduse, tüli, halva teate märgiks, mitte lausa õnnetuse või surma märgiks. Põhjust, miks varest nõialinnuks või targaks linnuks nimetatakse, on arvatud seisnevat tema ette nägemisvõimes. Maastikul varjamatult tegutseva linnu na on hallvaresel oluline koht ilmaennetes. Enamasti toetuvad need mingile analoogiale (vt Hiiemäe 1983). Oma valju hääle poolest kuulub hall vares rahvapärimuses laululindude seas esinduslindude hulka, olgu tegemist pelgalt häälitsuse imiteerimisega või suvalise inimkeelse tõlgitsusega. 32

33 Varestele peab kalamees laeva kalu jätma, ja mitte isekeskis tülitseda, siis ei kau kalasaagi õnn. (Valjala, 1903) Varest äi tohi osatleda annab varesehamba. Hammas, mis igeme küljele teiste vahelt välja kasvab. (Öeldakse lastele.) (Karja, 1938) Kui vares inimese juuksed oma pesasse viib, siis hakkab pea valutama. (Viru-Jaagupi, 1930) Tedretähti pesti varesemunadega. (Karja, 1938) Uue püssiga tarvis kõige enne 9 varest maha lasta, siis saab hia püssi. (Kadrina, 1895) Vares on kade lind: kui teda püssiga lastakse, siis ei saa selle püssiga enam ühtegi lindu. (Palamuse, 1891) Kui varesed (unes) vaaguvad loomaõnnetust. (Kolga-Jaani, 1967) 33

34 Kui unel näet paĺ lu vareseid enda ümber lendävet, tähentäs kohtu käimist ja tõiste inemiste kiusu ja mõndasugust vaielust. (Otepää, 1895) Vares vaakus vainiulla, ulkus linna uulitsalla, must oli mütsike päässa, all oli alli jakikene, keskel kirju kuuekene. Tõi minul tõed sõnumed, ütel minu isa surema, ütel minu ema surema, vennad vette uppuma, õed pitkille õlile.* (Viru-Nigula, 1892) * lahkunu asetati õlgedele Vareseviga, kui lapsel silmad käivad volks, volks siia ja sinna. (Emmaste, 1928) Varesele valu, harakale häda, musta linnu le muud tõbed. Mäletan, kui tütar sai haiget, väike oli, siis ikka ütles: Loe seda musta linnu juttu, loe seda musta linnu juttu temale. Lapse käsi saab terveks siis. (Viru-Nigula < Rakvere, 2003) Muu tappi musta härja, ma vaene varesa. Sada sarda* liha sai, tuhat püttü päätikeid*. Sai suvõs sulasõile süüä, talves näitsikuile närri*. Liha sei, naha möi, rasva panni raha pääle. (Hargla, 1888) * suure sõela täit * päid-jalgu * närida 34

35 Vares, vaga linnu kene munes Saare mulgu alla. Minu eit sai mitu tükki, küla eit sai kümme tükki, kündija kübaratäie, äästaja ämbritäie, vahimees sai vakatäie. (Järva-Jaani, 1899) Paastumaarjapäeva hommikul vares muneb esimese muna. (Kadrina, 1970) Vares viib maarjapää esimese rao pesasse ja jüripää muneb esimese muna. (Märjamaa, 1936) Vares petab suure reede hommikul. (Tartu-Maarja, 1934) Varesele öeldakse: Vares, vares, vana Jaak, pesa põleb, pojad sees. (Pilistvere, 1894) Vares raagib, ennustab kurja. Kui kuskil kuulde, et vares raagib, siis küsid: Mis sa laulad, linnu kene? Kui kurja, kuku metsa, kui iad, laula viel! Kui ta viel raagib, siis ennustas iad, aga kui ta enam ei raagi ja metsa lennab, siis ta oo kurja kuulutan. (Muhu, 1938) Kui vares karjub: Krääks, krääks, siis kuuled santi sõnumid; kui ta teeb niisama: Klõks, klõks, siis äid. (Emmaste, 1938) Räägitakse ka seda, et vares suurte õnnetuste edeütleja oln. Kui mõnel pool majad põlema akkasid, siis karjusid varesed mütu pääva ennemalt nende majade ümber. (Karja, 1940) Kui varesed kraaksuvad, siis õnnetus tuleb. Kas surmasõnum, või loomad saavad otsa. (Viru-Jaagupi, 1984) 35

36 Varese krooksumine tähendab ikka halba, kuulatakse ainult, kumb pool ta krooksub. Kui on kuulda pahemalt poolt, siis tuleb õnnetus, kui paremalt, siis õnnetus on juba möödas. (Pühalepa, 1938) Kui vares laeva mastis on, läheb laev hukka. (Emmaste, 1931) Kui vares vaagub metsa, siis halb, kui mere poole, siis hea kalaõnn. (Kihnu, 1935) Näevad kalurid, et rannale tõmmatud paadile laskub vares, on järgmiseks korraks kindlustatud püügiõnn. (Pärnu l., 1933) Kui võrgud laevast ära toodi, jäeti kolm räime sisse. Kui vares nad ära viis, siis oli laev alles nõiutamata, kui viidud ei olnud, oli laev nõiutud ja pidi suitsetud saama. (Audru, 1889) Kui teele ehk külasse minnes vares haugub, on halb märk. (Harjumaa, 1941) Kui vares vastu tulles karjub, siis on hääd õnne teele minna. (Anseküla, 1893) Teised linnud rääkind iga kevade varese ees: Võeral maal väga hää ja kõiksugu hääd toitu süüa, miks sina ei tule sinna? Vares vastand: Küll ma teinekord (sügise) tulen. Sügise läinud võerale maale, aga pole tõsi olnud, mis teised rääkind; kange pala olnud ja sant elada, igaüks hakand haugu tama: Kes sind enne siin näinud, nüüd tuled sa seia. Vares vihastanud, pöörand ümber ja ütelnud: Parem on oma maa hobuse sõnnik kui võera maa peenike leib, ei ma ilmas enam tagasi tule! (Harju-Madise, 1887) 36

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Microsoft Word - TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK.doc

Microsoft Word - TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK.doc TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK ARUANNE TELLIJA: TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET TÄITJA: MTÜ TALLINNA LINNUKLUBI Tallinn 2006 Sisukord 1. Materjal ja metoodika...4 2. Tallinna rohealade linnustiku kirjeldus...6

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Hirundo (1) Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski

Hirundo (1) Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski Hirundo 2019 32 (1) 63-80 Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983 2018 Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolevas töös kirjeldatakse

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Microsoft PowerPoint - 5. Linnud [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - 5. Linnud [Compatibility Mode] JAHILINNUD Ujupardid Sinikael-part, Anas latyrhynchos Suhteliselt massiivse kerega lind, varesest suurem. Kaal kuni 1,5 kg. Eesti suurim ja arvukaim ujupart. Sinikael-part moodustab suurima osa meil kütitud

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Untitled-2

Untitled-2 Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Akoolipaev.indd

Akoolipaev.indd Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

aegcau

aegcau Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 2015. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 2015 1 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 2014. aastal Keskkonnaameti

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt

Mare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,

Rohkem

DIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid

DIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide 1. koha Väike-Maarja Gümnaasiumi 2.a klassi õpilane Kaspar Liivak saavutas 2378 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide

Rohkem

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu,

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 7. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 7 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 7. aastal Keskkonnaameti tellimisel

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Mälumäng Vol 3.

Mälumäng  Vol 3. Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon

Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon 1.0.85 15.01.2019 1 Elisa Ring... 1 1. Ülevaade... 3 1.1. Kirjeldus... 3 1.2. Tehnilised tingimused... 3 1.3. Kasutuselevõtt ja sisselogimine... 3 2. Rakenduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012

Mis on tubakas EST 99x210 sept2012 Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE 01 1 Rakvere 15:10 2 Teater 15:13 3 Aiand 15:15 4 Põhjakeskus 15:16 5 Tõrremäe 15:17 6 Suvilad 15:18 7 Päide 15:19 8 Pahnimäe

Rohkem

LVMVujumises2015.xls

LVMVujumises2015.xls Lääne - Virumaa meistrivõistlused ujumises Osales 60 inimest 12.detsember 2015.a. Tamsalus used 50m vabalt 12.12.15 Lääne-Viru MV 1 Anette Hallik 2000 Vinni 28,86 2 Carmen Kuntro 2001 Rakvere 29,11 3 Laura

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.09 0: Sorted on Best time Qualifying started at :: 9 0 9 0 9 99 9 Gregor KAARES Kaarel AAMER Kenor KOTKAS Rasmus LEHTER Jaan TANG Ken Robert KÕPP Alexey TEPLOV Robert URBANIK

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x

Polünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x 1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi

Rohkem

vv05lah.dvi

vv05lah.dvi IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

keelenouanne soovitab 5.indd

keelenouanne soovitab 5.indd Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

Kool _________________________

Kool _________________________ 1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 7.-8. klass ÜLESANNE 1. Loe tekstikatkend läbi. Isegi puud pole enam endised või siis ei tunne ma neid lihtsalt ära, nad on jäänud mulle võõraks. Ma ei räägi sellest,

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Kus on Jumal algus.indd

Kus on Jumal algus.indd Kus on Jumal? Kirjutanud ja joonistanud Leia A. Stinne Originaaltiitel: Where Is God? Avaldatud lepingu alusel kirjastusega Light Technology Publishing Eesti keelde tõlkinud Lembe Rohuväli Toimetanud Riina

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem