Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 950 final - Annex I.

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 950 final - Annex I."

Väljavõte

1 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. oktoober 2020 (OR. en) 11871/20 ADD 1 ENER 344 CLIMA 237 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Martine DEPREZ, direktor 14. oktoober 2020 Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär COM(2020) 950 final - Annex I LISA järgmise dokumendi juurde: KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Energialiidu olukorda käsitlev aasta aruanne, mis on ette nähtud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määrusega (EL) 2018/1999 Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2020) 950 final - Annex I. Lisatud: COM(2020) 950 final - Annex I 11871/20 ADD 1 sel TREE.2B ET

2 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2020) 950 final ANNEX 1 LISA järgmise dokumendi juurde: KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Energialiidu olukorda käsitlev aasta aruanne, mis on ette nähtud energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määrusega (EL) 2018/1999 ET ET

3 Eduaruanne energia siseturu kohta 1. Sissejuhatus Elektri hulgimüügiturud Põhinäitajad Hulgihinnad märgid selle kohta, et turud toimivad Elektriturgude geograafiline ulatus killustatuse kõrvaldamiseks on vaja veel tööd teha Turu kontsentratsioon turgu valitsevad ettevõtjad endiselt probleem mitmes riigis Regulatiivne areng Ainulaadne projekt: ELi turgude liitmine Kauplemise ja süsteemi käitamise eeskirjade ulatuslik ühtlustamine võrgueeskirjade abil kogu ELi hõlmava kollektiivse ühtlustamise uus vorm Pakett Puhas energia kõikidele eurooplastele : uue elektriturukorralduse kehtestamisel tehtud edusammud Piiriüleselt elektrikaubanduselt takistuste kõrvaldamine nn 70 % reegel Paremini koordineeritud ja vähem kahjulikud reservvõimsuse mehhanismid Omandisuhete eraldamist käsitlevate normide nõuetekohane rakendamine energia salvestamise valdkonnas Gaasi hulgimüügiturud Põhinäitajad kontsentratsioon, likviidsus ja ühtlustumine Regulatiivne areng Turgude ühinemised Gaasivõrgueeskirjad Gaasisektori CO 2 heite vähendamine Biometaani ja väiketootjate integreerimine võrku Gaasi kvaliteediga seotud küsimused Turu ja taristu ettevalmistamine vesiniku jaoks Jaemüügiturud Turu kontsentratsioon Elekter Gaas Jaehinnad (sh hinnakomponendid) Elektrihinnad Gaasihinnad

4 4.3. Riikide sekkumine elektri ja gaasi jaehindade kujundamisse Kodutarbijate segment Äritarbijate segment Tarbijate kaitse ja nende mõjuvõimu suurendamine

5 1. Sissejuhatus Kui siseturgu on sageli peetud vahendiks, mille abil saab tarbijahinnad kontrolli all hoida ja anda investoritele tõhusaid investeerimissignaale, siis viimastel aastatel on saanud selgeks, et siseturg on ka väga oluline ELi kõrgete kliimaeesmärkide saavutamiseks. 27 riigi energiasüsteemi lõimimine üheks kogu ELi hõlmavaks turuks on CO2 heite tulemusliku vähendamise seisukohast äärmiselt tähtis, sest see võimaldab kaubelda taastuvenergiaga piiriüleselt ning saada kasu ELi eri piirkondade tootmisvõimaluste mitmekesisusest ja vastastikusest täiendavusest. Piiriüleste turgudega on võimalik vähendada märkimisväärselt CO2 heidet, mida tekitab killustatud riiklikes energiasüsteemides vajalik varuenergia tootmine fossiilkütustest. Ühendatud turud suurendavad ka varustuskindlust. Vaatamata kõigile avaliku sektori jõupingutustele ei suuda see üksi tagada energiasüsteemi ümberkujundamiseks vajalikke tohutuid investeeringuid. Ainult hästi korraldatud ja reguleeritud turud suudavad kaasata erainvesteeringuid, mida on vaja CO2 heiteta majandusele üleminekuks. Täielikult lõimitud ja hästi toimiv energia siseturg on kõige tõhusam viis, kuidas tagada i) vajalikud hinnasignaalid rohelisesse energiasse investeerimiseks, ii) taskukohased energiahinnad ja iii) energiavarustuse kindlus kõige vähem kulukal viisil, millega on võimalik saavutada kliimaneutraalsus 1. Pakett Puhas energia kõikidele eurooplastele ja eelkõige aastal vastu võetud uued elektrituru korraldust käsitlevad õigusnormid 2 on aidanud luua eeldused paremaks toimetulekuks uue olukorraga energiaturgudel, kus valitseb taastuvenergia tootmine, ning edendada tarbijate osalemist energiaturgudel. See aitab taastuvatel energiaallikatel saada elektrisüsteemi uueks selgrooks. Paketiga Puhas energia kõikidele eurooplastele on ka loodud tingimused liikmesriikide võrkude vaheliste ühenduste paremaks ärakasutamiseks (vt täpsemalt punkt ). Selged õigusnormid, mille eesmärk on tagada ülekandevõimsuse maksimaalne kasutamine, hoogustavad piiriülest kaubandust, mis võimaldab kasutada tõhusamalt energiaressursse kogu ELis. ELi tehniliste määruste tervikliku kogumi (võrgueeskirjad) rakendamine edeneb jõudsalt, nagu näitavad head tulemused ELi elektriturgude liitmisel ning edukas tarneallikate mitmekesistamine ja likviidsuse suurendamine gaasiturgudel (vt täpsemalt punkt 2.2.1). Energiaturul (nii jae- kui ka hulgimüügi tasandil) esineb siiski veel puudusi, mis suurendavad asjatult tarbijate ja tööstussektori kulusid. Nende puuduste kõrvaldamine on seega äärmiselt 1 Euroopa Ülemkogu detsembri aasta järeldused, EUCO 29/19. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (ELT L 158, ). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni aasta direktiiv (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni aasta määrus (EL) 2019/942, millega asutatakse Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Amet (ELT L 158, , lk 22 53). 3

6 tähtis majanduse edukaks taastamiseks ja kliimaneutraalsusele üleminekuks. Vajadus vähendada energiasüsteemi CO2 heidet tõi kaasa ka uusi väljakutseid, näiteks riigi sekkumise kavandamine, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamist viisil, mis ei takista ega killusta põhjendamatult siseturgu. Turuga kokkusobivate taastuvenergia või traditsioonilise energiatootmise toetuskavadega ( reservvõimsuse mehhanismid ) seotud küsimused on avaldanud viimastel aastatel turu toimimisele üha suuremat mõju. Seda probleemi käsitleti paketis Puhas energia kõikidele eurooplastele pakett sisaldab konkreetseid eeskirju selliste riigipoolsete sekkumiste optimeerimiseks. Aasta 2020 tõi COVID-19 kriisi tõttu kaasa suuri katsumusi. Energiaturud pidid toime tulema mõjuga, mida avaldasid suhtlemisdistantsi hoidmise meetmed, mis vähendasid ootamatult energianõudlust ja muutsid järsult sadade miljonite eurooplaste käitumist. Vaatamata suurenenud volatiilsusele ja sageli muutuvale likviidsusele tuli energia siseturg šokiga toime ja tõestas oma vastupanuvõimet kriisile, samal ajal kui elektrisüsteemid said edukalt hakkama taastuvallikatest toodetud elektri rekordtasemetega. Kooskõlas energialiidu ja kliimameetmete juhtimist käsitlevas määruses 3 ja kohaldatavates valdkondlikes õigusaktides 4 sätestatud nõuetega analüüsitakse käesolevas aruandes, kuidas on edenenud tervikliku ja toimiva energiaturu loomine ning eelkõige gaasidirektiivi ja elektrienergiadirektiivi rakendamine. 2. Elektri hulgimüügiturud 2.1. Põhinäitajad Hulgihinnad märgid selle kohta, et turud toimivad Hiljutised tähelepanekud hulgihindade langusest keskpikas perspektiivis alates aastast 5 on leidnud viimase kahe aasta kohta kinnitust. Kuigi sellele arengule aitavad kaasa ka muud tegurid, 3 Käesoleva aruandega täidetakse kohustused, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri aasta määruse (EL) 2018/1999 (milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist) artikli 35 lõike 2 punktides f, g ja k (ELT L 328, , lk 1 77). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) (edaspidi gaasidirektiiv ) artikli 52 lõige 1 (ELT L 211, , lk ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ) (edaspidi elektrienergiadirektiiv ) artikli 47 lõige 1 (ELT L 211, , lk 55 93). Aruandes viidatakse nii gaasi- kui ka elektrienergiadirektiivile koos kui kolmandale energiapaketile. Artikli 47 lõige 1 on uuesti sõnastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni aasta direktiivi (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiste normide kohta) (edaspidi uuesti sõnastatud elektrienergiadirektiiv ) artikli 69 lõikega 1 (ELT L 158, , lk ). 5 Vt eelmised eduaruanded, nt komisjoni 13. oktoobri aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Edusammud energia siseturu väljakujundamisel, COM(2014) 634 (final), lk 2, 4

7 nagu taastuvenergia tootmise kiire kasv, annab hulgihindade pidev langus tunnistust sellest, et konkurentsil on hulgimüügile käegakatsutav mõju 6. Pärast aastatel toimunud tõusu langesid hulgihinnad aastal järsult, kuna taastuvenergia tootmine jõudis uutele rekordtasemetele, kivisöe ja gaasi hinnad langesid ning nõudlus jäi tagasihoidlikuks. Hinnad langesid Euroopas ebaühtlaselt, mille tulemusena suurenesid hinnaerinevused piirkondlike turgude vahel aasta esimese poolega võrreldes ulatus hindade langus aasta samal perioodil 30 %-st mõnel Lõuna-Euroopa piirkondlikul turul kuni 70 %-ni mõnes Põhja-Euroopa piirkonnas. Suurenevaid erinevusi saab selgitada ebapiisavate ülekandevõimsustega, taastuvenergia tootmise ebaühtlase kasvuga turgudel ja märkimisväärselt kõrgema CO2 hinnaga, mis mõjutas eelkõige liikmesriike, kus fossiilkütuste osakaal energiatootmises on suurem. Kõik need suundumused süvenesid aastal seoses COVID-19 negatiivse mõjuga majandustegevusele. See põhjustas elektrinõudluse märkimisväärse languse, mis koos taastuvenergia tootmise suurenemise ja alanevate gaasihindadega tõi kaasa väga madalad hulgihinnad /MWh 90 /MWh 80 /MWh 70 /MWh 60 /MWh 50 /MWh 40 /MWh 30 /MWh 20 /MWh 10 /MWh 0 /MWh Euroopa elektriturgude võrdlusalus (hulgihinnad) Joonis 1. Madalaimad ja kõrgeimad piirkondlikud elektri hulgihinnad Allikas: Platts, Euroopa elektribörsid. Märkus. Hall taust näitab maksimum- ja miinimumhinna vahet. 6 Vt ka ACER/CEER, Annual Report on the Results of Monitoring the Internal Electricity and Natural Gas Markets in 2018, Electricity Wholesale Markets Volume ( Aastaaruanne elektrienergia ja maagaasi siseturu aasta olukorra seire tulemuste kohta, elektri hulgimüügiturgusid käsitlev väljaanne ), november Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Energiahind ja energiakulu Euroopas (COM(2020) 951 final). 5

8 Elektriturgude geograafiline ulatus killustatuse kõrvaldamiseks on vaja veel tööd teha Jätkuv töö turgude liitmisega on toonud märgatavat edu piiriüleste tarnevõimaluste parandamisel (vt täpsemalt punkt 2.2.1). On märke sellest, et teatavates piirkondades, näiteks Põhjamaades, piiriülene konkurents kasvab ning elektri import ja eksport on viimastel aastatel pidevalt suurenenud import (TWh) eksport (TWh) Joonis 2. EL 28 impordi/ekspordi aastane summa Allikas: EUROSTAT [NRG_CB_E]. ELi elektriturgude ülesehituse analüüs näitab siiski, et pakkumise ja nõudluse tingimused on enamikus liikmesriikides endiselt väga erinevad ning piiriüleste tõkete kõrvaldamiseks on vaja teha jätkuvaid jõupingutusi 8. Kogu ELi hõlmav turgude liitmine ning ELi võrgueeskirjade ja suuniste täielik rakendamine, mille eesmärk on vähendada olemasolevaid tehnilisi tõkkeid, on ELi turgude allesjäänud killustatuse kõrvaldamisel otsustava tähtsusega. 8 Enamikus komisjoni konkurentsialastes otsustes on elektri hulgimüügiturud (nt elektri tootmine ja tarnimine, kõrvalteenuste turud) enamikul juhtudel endiselt määratletud riigisiseste turgudena, vt nt COMP/M.8660 Fortum/Uniper; varasemate otsuste kohta vt nt COMP/M.5979 KGHM/TAURON Wytwarzanie/JV, punkt 24; COMP/M.5711 RWE/Ensys, punkt 21; COMP/M.4180 GDF/Suez, punkt

9 [kumulatiivne turuosa %] Turu kontsentratsioon turgu valitsevad ettevõtjad endiselt probleem mitmes riigis Selleks et energiaturud toimiksid, on vaja teatavat minimaalset konkurentsi. Mida väiksem on turu kontsentratsioon, seda suurem on potentsiaalne konkurents. Üldiselt on suurema konkurentsiga (st väiksema kontsentratsiooniga) turgudel hinnatase madalam kui turgudel, kus valitseb üks turuosaline või ainult vähesed turuosalised. Analüüs konkurentsi arengu kohta Euroopa elektri hulgimüügiturul näitab, et enam kui 20 aastat pärast turu liberaliseerimise algust valitsevad enamikus liikmesriikides turgu endiselt mõned konkreetsed ettevõtjad. Mõnes riigis on turgu valitsevate ettevõtjate turuosa isegi üle 80 % ja nad on peaaegu monopoolses seisundis. Tuleb märkida, et riigi suurus mõjutab tugevalt turu kontsentratsiooni taset. Väikesed ja ühendamata turud tõenäoliselt ei soosi suure hulga tarnijate osalemist. Lisaks on nende riikide kalduvus hindu reguleerida osutunud sageli turuletulijate jaoks lisatakistuseks konkureerimisel turgu valitsevate ettevõtjatega LU LT PL IT ES FI RO DE DK PT SE IE BE SI HU EL CZ LV SK MT EE FR HR CY Allikas: Eurostat. Joonis 3. Suurimate elektritootjate turuosa aastal Allikas: energeetika peadirektoraadi riigipõhised teabelehed, mis põhinevad elektriturgude näitajaid käsitlevatel Eurostati uuringutel. Jooniselt 3 on näha, et liberaliseerimisest hoolimata on peamiste tootjate osakaal riigisiseses tootmises paljudes riikides endiselt suur. Seetõttu peab konkurentsi võimaldamine tootmise ja tarnimise tasandil jääma liikmesriikide ja ELi energiapoliitika prioriteediks ning seda tuleks muu hulgas teha konkurentsiõiguse normide täitmise tagamise kaudu. Joonisel 3 on näha ka turgude piiriülese ühendamise eelised rohkemad füüsilised võrkudevahelised ühendused ja tõhusamad 9 Lõpptarbijate makstavat elektrihinda reguleeritakse kodumajapidamiste segmendis üheksas riigis ja gaasihinda kaheksas liikmesriigis. Äritarbijate segmendis reguleeriti lõpptarbijate makstavat elektrihinda kuues liikmesriigis ja gaasihinda neljas liikmesriigis. 7

10 elektriga kauplemise süsteemid, nagu turgude liitmise mehhanismid, võivad vähemalt osaliselt asendada riigisiseselt puuduvaid alternatiivseid tarneallikaid, millest kokkuvõttes saavad kasu tarbijad. Taastuvallikatest turukõlbliku elektri tootmine on hõlbustanud ka uute turuosaliste turuletulekut ja aidanud vähendada turu kontsentratsiooni Regulatiivne areng Ainulaadne projekt: ELi turgude liitmine Riiklike turgude liitmise ELi projektiga tehtav töö edenes jõudsalt. Projekt on viimasel aastal veelgi edasi arenenud, eelkõige päevasisese turu mehhanismi osas. Asjaolu, et ELi elektriturud toimisid suures osas kooskõlastamatult ja elekter ei jõudnud sinna, kus seda kõige rohkem vajati, ajendas osa liikmesriike umbes 10 aastat tagasi alustama vabatahtlike turgude liitmise projektidega. Turgude liitmine võimaldab koondada elektri ostu- ja müügipakkumisi mitme liikmesriigi vahel, et suunata võimsusvood asjaomases piirkonnas sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse 10. Turgude järkjärguline liitmine muudeti õiguslikult siduvaks aastal. Enam kui 20 riiki hõlmav turgude liitmine, millest saab kasu 380 miljonit tarbijat, on endiselt ainus omataoline projekt kogu maailmas. Hoolimata selle tehnilisest keerukusest jõuti turgude liitmisega aastal peaaegu lõpule. Allpool esitatud graafikud näitavad kogu ELi hõlmava päevasisese (st lühiajalise) ja järgmise päeva (st 24 tunni jooksul kauplemise) turu mehhanismi laiendamise kulgu. Aastad 2018 ja 2019 olid eriti edukad, kuna siis käivitati ühtne päevasisese turu mehhanism ja laiendati see enamikule ELi riikidele ning järgmise päeva turu mehhanism laiendati uutele piirkondadele. 10 Turgude liitmine aitas suurendada nende tehingute osa lõplikest elektritehingutest, mille tulemusena liikusid elektrivood õiges suunas, st madalama hinnaga piirkondadest kõrgema hinnaga piirkondadesse, 60 %-lt aastal 87 %-ni aastal. See annab energiasüsteemi ümberkujundamiseks taskukohase mudeli, millega tagatakse, et tarbijate hüvanguks saab odavaimat elektrit tarnida üle kogu Euroopa. 8

11 Joonis 4. Päevasisese turu mehhanismi geograafilised laiendused Allikas: energeetika peadirektoraat. Joonis 5. Järgmise päeva turu mehhanismi geograafilised laiendused Allikas: energeetika peadirektoraat. 9

12 Järgmise päeva ja päevasisese turu mehhanismi laiendamisega on Euroopa turud ja elektrisüsteemid muutunud üha vastupidavamaks, tõhusamaks ja likviidsemaks ning suudavad taastuvenergiat väiksemate kuludega paremini integreerida Kauplemise ja süsteemi käitamise eeskirjade ulatuslik ühtlustamine võrgueeskirjade abil kogu ELi hõlmava kollektiivse ühtlustamise uus vorm Turgude liitmine on kõige nähtavam tõend sellest, et elektrivõrgueeskirjade rakendamine algas edukalt. Ajavahemikul võeti vastu kaheksa elektrivõrgueeskirja, et kõrvaldada järkjärgulise ühtlustamisprotsessi abil elektrikaubanduses ja võrgu koordineeritud käitamises allesjäänud tehnilised tõkked 11. Selleks on võrgueeskirjadega nähtud ette terviklik raamistik ühiste ühtlustamismeetodite ühiseks väljatöötamiseks 12. Põhivõrguettevõtjad ja elektribörsid on võrgueeskirjade kohaselt kohustatud töötama konkreetses valdkonnas (nt turgude liitmine või süsteemi koordineeritud käitamine) välja ühised ühtlustamisettepanekud. Seejärel peavad riiklikud reguleerivad asutused need ühised ühtlustamismeetodid läbi vaatama ja vajaduse korral ümber sõnastama ning ühiselt heaks kiitma. Lahkarvamuste korral võivad nad teha otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega 13. Võrgueeskirjade rakendamisel ja vajalike meetodite väljatöötamisel saadud kogemused on näidanud, et see uus vahend ja võimalus teha otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega on toonud turu ja võrgu käitamise praeguse killustatuse kaotamisel kaasa märkimisväärset edu. Alates aastast on reguleerivad asutused uue ühise ühtlustamisraamistiku alusel ühiselt heaks kiitnud juba enam kui 100 meetodit. 11 Komisjoni 24. juuli aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, , lk 24 72). Komisjoni 26. septembri aasta määrus (EL) 2016/1719, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise forvardturu eeskiri (ELT L 259, , lk 42 68). Komisjoni 23. novembri aasta määrus (EL) 2017/2195, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (ELT L 312, , lk 6 53). Komisjoni 24. novembri aasta määrus (EL) 2017/2196, millega kehtestatakse elektrivõrgu hädaolukorra ja taastamise eeskiri (ELT L 312, , lk 54 85). Komisjoni 17. augusti aasta määrus (EL) 2016/1388, millega kehtestatakse võrgueeskiri tarbimise ühendamise kohta (ELT L 223, , lk 10 54). Komisjoni 14. aprilli aasta määrus (EL) 2016/631, millega kehtestatakse võrgueeskiri elektritootmisüksuste võrku ühendamise nõuete kohta (ELT L 112, , lk 1 68). Komisjoni 26. augusti aasta määrus (EL) 2016/1447, millega kehtestatakse võrgueeskiri alalisvooluülekandesüsteemide ja alalisvooluühendusega energiapargimoodulite võrguühenduse nõuete kohta (ELT L 241, , lk 1 65). Komisjoni 2. augusti aasta määrus (EL) 2017/1485, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri (ELT L 220, , lk 1 120). 12 Võrgueeskirjades räägitakse nõuetest, tingimustest ja meetoditest, mille töötavad välja võrguettevõtjad või elektribörsid. 13 Kui meetodi suhtes on lahkarvamusi, teevad riiklikud reguleerivad asutused ACERi abil otsuse kahekolmandikuse häälteenamusega. 10

13 Mõnes valdkonnas on nõutavate meetodite vastuvõtmine siiski viibinud. See puudutab eelkõige ühise võimsusarvutuse valdkonda, kus teatavaid ühiste meetodite ettepanekuid ei esitatud ettenähtud tähtajaks ja kus kooskõlastamine reguleerivate asutuste vahel osutus eriti keeruliseks. Kuna kasu, mida saadakse koordineerimata võimsusarvutuse põhjustatud tõkete kõrvaldamisest on elektrienergia siseturu arengu seisukohast eriti suur 14, jälgib komisjon tihedas koostöös riiklike reguleerivate asutuste ja Euroopa Liidu Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostöö Ametiga (ACER) jätkuvalt valvsalt olukorda, et kasutada vajaduse korral kõiki võimalikke nõuete täitmise tagamise vahendeid, et nõutavate kooskõlastatud meetodite vastuvõtmine edeneks Pakett Puhas energia kõikidele eurooplastele : uue elektriturukorralduse kehtestamisel tehtud edusammud Paketi Puhas energia kõikidele eurooplastele raames vastu võetud uued elektrituru korraldust käsitlevad normid on elektrienergia siseturu arengus oluline samm edasi. Nüüd, kui õigusnormid on vastu võetud, sõltub nende edukus siiski normide kiirest ja tulemuslikust rakendamisest. Paljud turukorraldust käsitlevad õigusnormid sisalduvad uuesti sõnastatud elektrienergiamääruses, 15 mis jõustus aasta jaanuaris. Seega on nüüd jõus sätted, mille eesmärk on muuta turg sobivaks taastuvate energiaallikate suuremale osakaalule, hajatootmisele ja tarbimiskajale (lühiajaturud, täieulatuslik turul osalemine taastuvate energiaallikate puhul, energia salvestamine jne) ning muuta taastuvad energiaallikad turu jaoks sobivaks (uutele suurtele käitistele koormuse eelisjaotuse tagamise järkjärguline kaotamine ja täieliku tasakaalustamiskohustuse kehtestamine). Lisaks sisaldab uuesti sõnastatud elektrienergiamäärus teatavaid olulisi, kuid keerukaid elemente, mis on seotud piiriülese kaubanduse ja reservvõimsuse tasustamise mehhanismidega Piiriüleselt elektrikaubanduselt takistuste kõrvaldamine nn 70 % reegel Elektrienergia ühtne turg on viimastel aastatel muutunud üha integreeritumaks, kuna liikmesriikide vahel on loodud järjest rohkem ülekandevõimsust. Võrkudevahelised ühendused parandavad konkurentsi, millest saavad kasu tarbijad, aitavad suurendada elektrienergia varustuskindlust ja toetavad CO2 heite vähendamist, kuna nende paindlikkus võimaldab täielikult ära kasutada Euroopa erinevate tootmisviiside, näiteks soojusenergia ja muutliku taastuvenergia 14 Vt nt ACER, Monitoring report on the implementation of the CACM Regulation and the FCA Regulation ( Seirearuanne võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise (CACM) määruse ja võimsuse jaotamise forvardturu (FCA) määruse rakendamise kohta ), 31. jaanuar 2019, lk 61, ja Annual Report on the Results of Monitoring the Internal Electricity and Natural Gas Markets in 2017, Electricity Wholesale Markets Volume ( Aastaaruanne elektrienergia ja maagaasi siseturu aasta olukorra seire tulemuste kohta, elektri hulgimüügiturgusid käsitlev väljaanne ), 18. oktoober 2018, lk Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni aasta määrus (EL) 2019/943, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu ( uuesti sõnastatud elektrienergiamäärus ) (ELT L 158, , lk ). 11

14 tootmise vastastikust täiendavust ning võimaldab eri piirkondadel kasutada ühiselt võrguteenuseid ja varutootmist. Kuid nagu ACER on oma turuseire aruannetes 16 korduvalt märkinud, on võrkudevahelistes ühendustes füüsiliselt kättesaadavad võimsused teatavates piirkondades regulaarselt piiratud. Alakasutatud ühenduste tõttu ei saa tarbijad kõnealustest projektidest täielikku kasu. Nende piiratud ülekandevõimsuste peamine põhjus on sisemine struktuurne ülekoormus. Võrgu struktuurne ülekoormus (ülekandevõime piiratus) esineb siis, kui pakkumispiirkonna (või hinnapiirkonna) sisevõrk ei ole piisav selleks, et suunata võimsusvood tootmiskohast tarbimiskohta. Selle tulemusena võidakse võimsusvoogude tagamiseks kasutada hoopis võrkudevahelisi ühendusi ja naaberriikide elektrivõrke. See tähendab sisekauplemise eelistamist piiriülesele kauplemisele, mida ei tohiks ühtsel turul esineda. See on tõepoolest vastuolus mitme ELi aluslepingu artikliga, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikliga 18, mis keelab diskrimineerimise. Põhivõrguettevõtja selline käitumine võib olla vastuolus ka ELi toimimise lepingu artikliga 102, mis keelab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise. Seni on nende reeglite võimalikku rikkumist uuritud peamiselt konkurentsi peadirektoraadi konkurentsiõiguse rikkumise menetluste raames, eelkõige juhtum Rootsi põhivõrkude vahelised ühendused (2010) 17 ja juhtum DE/DK võrkudevaheline ühendus (2019) 18. Uuesti sõnastatud elektrienergiamääruses, mille üle peeti läbirääkimisi paketi Puhas energia kõikidele eurooplastele raames, on korratud peamisi põhimõtteid, millel elektrikaubanduse eeskirjad kooskõlas ELi lepinguga põhinevad: maksimeerimine ja mittediskrimineerimine. Need põhimõtted, mis kajastusid juba nii määruse (EÜ) nr 714/ I lisas kui ka võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunistes 20, on alles jäetud artiklisse 16 ja neid täiendavad teatavad lisaelemendid. Uuesti sõnastatud elektrienergiamääruses kinnitatakse veel kord, kui oluline on vähendada sisemist struktuurset ülekoormust (ülekandevõime piiratust), ning samas on määrusega kehtestatud uus võrkudevaheliste ühenduste võimsuse miinimumkünnis 70 %, mis tuleb teha kättesaadavaks piiriülese elektrikaubanduse jaoks, 21 kusjuures 16 Vt viited ACERi seirearuannetele joonealuses märkuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli aasta määrus (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses (ELT L 211, , lk 15 35). 20 Komisjoni 24. juuli aasta määrus (EL) 2015/1222, millega kehtestatakse võimsuse jaotamise ja ülekoormuse juhtimise suunised (ELT L 197, , lk 24 72) % künnise arvutamisel on peetud kinni nn talitluskindluse piiridest (üldjuhul mõistetakse seda kui maksimaalset võimsusvoogu võrkudevahelises ühenduses). Kõige lihtsam viis selle künnise mõistmiseks on vaadata, mida hõlmab ülejäänud 30 %; see on piirmäär mahaarvamistele, mida põhivõrguettevõtjad võivad teha ring- ja sisevoogude ning talitluskindluse varu jaoks. Ülejäänu tuleks vajaduse korral teha kättesaadavaks piirkondliku võimsuse arvutajale kauplemise ja talitluskindlusega seotud mahaarvamiste tegemiseks piirkondlikul tasandil (nt talitluskindluse normi N-1 täitmiseks voopõhises protsessis). Oluline on märkida, et selle raamistiku alusel säilitavad põhivõrguettevõtjad süsteemi üle alati kontrolli ja neil on võimalik võtta mis tahes meetmeid, mis on vajalikud süsteemi talitluskindluse säilitamiseks. 12

15 liikmesriikidele on antud paindlikkus selle suhtes, kuidas nimetatud künniseni jõuda. Selleks et leevendada struktuurset ülekoormust aasta lõpuks, võivad liikmesriigid laiendada oma võrku, otsustada pakkumispiirkonna struktuuri ümber kujundada, et paremini käsitleda struktuurse ülekoormuse probleemi, või võtta vastu tegevuskava ja näha sellega koos ette võrguinvesteeringud. Kuigi põhivõrguettevõtjatel on ELi lepingu ja sektoripõhiste reeglite alusel juba praegu kohustus ülekandevõimsusi maksimeerida, on paketi Puhas energia kõikidele eurooplastele 22 eesmärk tagada, et hiljemalt aasta lõpuks on vähemalt 70 % võimsusest kättesaadav igal ELi võrkudevahelisel ühendusel. Uute õigusnormidega tasakaalustatakse kaubanduse suurendamise eesmärki künnise kehtestamise kaudu ning tagatakse samas, et põhivõrguettevõtjatel on süsteemi ohutuks käitamiseks vajalikud vahendid Paremini koordineeritud ja vähem kahjulikud reservvõimsuse mehhanismid Euroopa elektrienergiaturg on viimastel aastatel palju muutunud, pidades silmas muutliku elektritootmise kiiret kasvu ja elektrinõudluse langust pärast aasta finants- ja majanduskriisi. Väikese piirkuluga muutliku taastuvelektritootmise üksused on tulnud soojuselektrijaamade asemele või vähendanud märkimisväärselt nende töötamisaega. Samas võivad soojuselektrijaamad, näiteks gaasielektrijaamad, tagada süsteemis olulise paindlikkuse. Sellise arengu tõttu on osa sidusrühmi ja valitsusi hakanud tundma muret selle pärast, kas elektrisüsteem suudab pikas perspektiivis nõudlust rahuldada. Vastuseks on paljud liikmesriigid võtnud kasutusele reservvõimsuse mehhanismid, et tagada piisav tootmine. Reservvõimsuse mehhanismide abil toetatakse seda, et elektrijaamad on vajaduse korral elektri tootmiseks kättesaadavad. Vastutasuks makstakse nende mehhanismide alusel asjaomastele elektrijaamadele tasusid. Need võimsuse eest makstavad tasud lisanduvad tulule, mida elektrijaamad turul elektri müümise eest teenivad. Sobimatult kavandatud reservvõimsuse mehhanismid võivad siseturgu tugevalt moonutada 23. Uuesti sõnastatud elektrienergiamääruses on kehtestatud reservvõimsuse mehhanismide kasutuselevõtmiseks ja kavandamiseks uus raamistik, et hõlbustada Euroopa Komisjoni tööd riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel ja täiendada kehtivaid reservvõimsuse mehhanisme reguleerivaid norme. 22 ACER on esitanud soovituse, kuidas jälgida uue 70 % künnise saavutamist, vt soovitus 01/2019: on% pdf; seni on kolm liikmesriiki otsustanud rakendada sisemise ülekoormuse vähendamise tegevuskava, samas kui mitu teist liikmesriiki kaaluvad oma pakkumispiirkondade struktuuri ümberkujundamist praeguse pakkumispiirkondade läbivaatamise raames, vt: riiklikele reguleerivatele asutustele esitatud pakkumispiirkondade läbivaatamise metoodika ja eeldused (2019): 23 Vt täpsemalt komisjoni 5. novembri aasta teatis Elektrienergia siseturu saavutamine ning riigi sekkumise parim kasutamine, C(2013) 7243 final. 13

16 Uute õigusnormide kohaselt peavad liikmesriigid, kellel on ressursside piisavusega seotud probleeme, mis tuvastati kogu ELi hõlmava hindamismetoodika alusel tehtud ressursside piisavuse hindamise tulemusena, töötama välja ja viima ellu rakenduskava (turureformikava), milles on kirjeldatud, kuidas nad kavatsevad tegeleda piisavuse probleemi algpõhjustega turureformide abil. Liikmesriigid peavad esitama selle kava komisjonile, et saada arvamus selle kohta, kas kavandatud turureformid on eesmärgipärased 24. Nende reformide rakendamise jälgimiseks võeti kasutusele eraldi protsess 25. Kõnealuste uute normidega tagatakse, et reservvõimsuse mehhanismid kavandatakse selliselt, et nende mõju turu toimimisele oleks võimalikult väike. See tähendab, et need peaksid olema avatud osalemiseks teise riigi tootjatele; peaksid olema ajaliselt piiratud ja need tuleks järk-järgult kaotada, kui ressursside piisavusega seotud probleemid on lahendatud. Reservvõimsuse mehhanismid peaksid olema avatud ka kõikidele tehnoloogiatele, sealhulgas taastuvallikatest elektri tootmisele. Siiski on üks oluline tingimus reservvõimsuse mehhanismis osaleva elektrijaama heitkogused ei tohi ületada piirnormi 550 g CO2/kWh 26. See tagab, et tõeliselt saastavad elektrijaamad, näiteks need, mis kasutavad tootmiseks kivisütt, jäetakse mehhanismidest välja. Praeguseks on komisjon esitanud arvamuse kuue turureformide kava kohta 27. Mõned asjaomastest meetmetest on suhteliselt konkreetsed. Näiteks soovitatakse normides kaotada järkjärgult reguleeritud lõpptarbijahinna kord (või vähemalt leevendada hindade reguleerimist), kaotada hulgimüügiturgudel mis tahes hinnapiirangud, kajastada süsteemireservide väärtust tasakaalustamisenergia hindades (nappusel põhinev hinnakujunduse funktsioon) ja suurendada võrkudevahelisi ühendusi naabritega. Teine rühm meetmeid on suhteliselt avatud, näiteks kõigi regulatiivsete moonutuste kõrvaldamine või tarbijate osalemise võimaldamine, isetootmine ja energiatõhusus. ACER, riiklikud reguleerivad asutused ja põhivõrguettevõtjad teevad praegu uute õigusnormide rakendamiseks täiendavalt tööd. ACER on võtnud vastu nüüdisaegse kogu ELi hõlmava piisavuse hindamise metoodika, samuti saamata jäänud energia hinna ja varustuskindluse normi arvutamise metoodika. Lisaks töötavad ACER ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik 24 Uuesti sõnastatud elektrienergiamääruse artikli 20 lõige Uuesti sõnastatud elektrienergiamääruse artikli 20 lõige Uuesti sõnastatud elektrienergiamääruse artikkel Kättesaadavad järgmisel aadressil: 14

17 (ENTSO-E) välja meetodeid, et võimaldada piiriülest osalemist reservvõimsuse mehhanismides. ACER on andnud välja ka suunised CO2 heite piirnormi arvutamiseks 28. Uute õigusnormide eesmärk on luua kooskõlastatud lähenemisviis reservvõimsuse mehhanismidele, tagamaks et need ei moonuta ELi elektrienergia siseturgu rohkem kui vaja ja et neid ei kasutata liikmesriikides vajalike reformide asendamiseks. Uued õigusnormid täiendavad ka Euroopa Komisjon tööd riigiabi eeskirjade täitmise tagamisel, mis on jätkuvalt ELi peamine vahend, millega tagatakse individuaalsete reservvõimsuse mehhanismide vastavus siseturu eeskirjadele. Lisaks aitavad need ühitada varustuskindluse eesmärgid puhtale energiale ülemineku vajadusega Omandisuhete eraldamist käsitlevate normide nõuetekohane rakendamine energia salvestamise valdkonnas Elektrienergia salvestamine eri tehnoloogiate abil (nt pumpjaam, keemiline salvestamine akudes või suruõhk) on elektrisüsteemi oluline aspekt. Kuna muutliku taastuvenergiatootmise osakaal elektrienergia kogutoodangus suureneb ja eri salvestustehnoloogiaid on edasi arendatud, muutub energia salvestamine siseturul eeldatavasti üha olulisemaks. Lisaks traditsioonilise pumpjaama kasutamisele, mis on jätkuvalt peamine elektrienergia salvestamise viis ELis, 29 on märkimisväärselt suurenenud ka keemiline salvestamine akudes ja sellest on saanud oluline turutegur eelkõige selliste võrguteenuste puhul nagu tasakaalustamisvõimsuse pakkumine. EL toetab kindlalt energia salvestamise tehnoloogiate arendamist, et neist saaks energiasüsteemi ümberkujundamise edu võti. Energialiidu terviklik juhtimisraamistik ja akusid käsitlev strateegiline tegevuskava 30 olid olulised sammud, mis aitasid luua akude valdkonnas rahvusvahelise haardega lõimitud, kestliku ja konkurentsivõimelise tööstusbaasi. Tehtud edusamme hinnati ja need võeti kokku komisjoni aruandes 31. Selleks et energia salvestamine saavutaks oma täieliku potentsiaali teenuste valiku ja olemasolevate tehnoloogiate osas, on oluline tagada energiasalvestusteenuste jaoks avatud ja konkurentsivõimelised turud. Paketis Puhas energia kõikidele eurooplastele on energia salvestamise, tarbimiskaja ja hajatootmisega seoses kehtestatud olulised mittediskrimineerimise 28 ACERi 17. detsembri aasta arvamus nr 22/2019 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni aasta määruse (EL) 2019/943 (milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud)) artikli 22 lõike 4 esimeses lõigus osutatud CO 2 piirnormide väärtuste arvutamise kohta. 29 Study on energy storage Contribution to the security of the electricity supply in Europe ( Uuring energia salvestamise kohta panus Euroopa elektrivarustuskindluse tagamisse ), vt 30 Teatise Liikuvus Euroopas. Säästev liikuvus Euroopas ohutu, ühendatud ja keskkonnahoidlik 2. lisa (COM(2018) 293 final). 31 Komisjoni aruanne akusid käsitleva strateegilise tegevuskava rakendamise kohta: patareide ja akude strateegilise väärtusahela loomine Euroopas (COM(2019) 176 final). 15

18 põhimõtted, näiteks selliste turueeskirjade kaotamine, millega soositakse meelevaldselt traditsioonilist elektritootmist. Üks oluline valik, mis uuesti sõnastatud elektrienergiadirektiivis tehti, oli see, et põhi- ja jaotusvõrguettevõtjad ei või üldiselt omada ja käitada elektrisalvestussüsteeme. Salvestusvahendite täieliku eraldamise nõude eesmärk on lahendada probleem, mis seisneb selles, et võrguettevõtjad võivad konkurentide vara asemel eelistada oma vara, näiteks hankides võrguteenuseid oma vara kaudu, mille tulemusena nad saavad süsteemse eelise. Antud juhul on see oht isegi suurem kui enamiku klassikaliste tootmisvahendite puhul, sest energia salvestamisega seotud tulu saadakse sageli (suure paindlikkuse, kuid piiratud salvestusvõimsuse tõttu) rohkem võrguteenustest kui elektri otsemüügist turul. Lisaks võivad võrguettevõtjad mõjutada võrgu arendamist ja käitamist selliselt, et tekiks või väheneks vajadus konkreetsete võrguteenuste järele. Võrguettevõtjate oma huvide tekitamine areneval energiasalvestusturul võib osutuda suureks takistuseks kõnealuse turu arengule ja energialiidu eesmärkide saavutamisele. Eeltoodut arvesse võttes ei ole uuesti sõnastatud elektrienergiadirektiivi artiklite 36 ja 54 kohaselt põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatel üldiselt lubatud omada, arendada, hallata või käitada energiasalvestusüksusi. Direktiiviga on siiski kahel juhul nähtud ette võimalus teha sellest reeglist erand. Esiteks võivad võrguettevõtjad reguleeriva asutuse heakskiidu korral omada ja käitada täielikult integreeritud võrgukomponente. See erand on mõeldud võrgukomponentide jaoks, mis on traditsiooniliselt olnud osa elektri põhi- või jaotusvõrgust, näiteks alajaamadesse integreeritud kondensaatorid. Teiseks, kui energiasalvestusüksust peetakse vajalikuks selleks, et tagada võrgu tõhus, usaldusväärne ja turvaline käitamine, kuid seda üksust ei kasutata elektri ostmiseks või müümiseks, võib korraldada pakkumismenetluse. Kui avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluse tulemusena selgub, et teised osalised ei ole valmis või suutelised neid teenuseid mõistliku hinnaga ja õigel ajal osutama, võib riiklik reguleeriv asutus lubada võrguettevõtjal omada ja käitada energiasalvestusüksust. Kui on tehtud erand, kontrollitakse korrapäraselt turu suutlikkust osutada neid teenuseid, et võrguettevõtja tegevus selles valdkonnas järk-järgult lõpetada. See erandivõimalus annab riiklikele reguleerivatele asutustele olulise rolli, kuna nad peavad erandite tegemise taotlusi hoolikalt hindama. Et võimaldada uuenduslike ja tõhusate energiasalvestusteenuste arendamist konkurentsivõimelisel turul, on tähtis, et eranditest ei saaks reegel ja neid tehtaks ainult erandlikes oludes. Komisjon toetab reguleerivaid asutusi selle ülesande täitmisel ja jälgib tähelepanelikult rakendamist. 16

19 3. Gaasi hulgimüügiturud ELis tarbitakse praegu igal aastal ligikaudu TWh maagaasi, mis on umbes 95 % kogu praegusest gaaskütuse nõudlusest. See moodustab ligikaudu 25 % ELi kogu energiatarbimisest, sealhulgas umbes 20 % ELi elektritootmisest ja 39 % soojuse tootmisest. Gaaskütused on tööstusprotsesside oluline sisend nii energiakandjana kui ka lähteainena. Gaaskütused on üheks paindlikkuse allikaks energiasüsteemis, mis põhineb üha enam muutlikul taastuvenergiatootmisel, ning koos taastuvate energiaallikatega vahetavad need järk-järgult välja nii kivisöe kui ka nafta. Hästi toimivatel ja likviidsetel gaaskütuste turgudel on oluline roll Euroopa rohelise kokkuleppe 32 keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Rohelise kokkuleppega on ette nähtud gaasisektori CO2 heite vähendamine, milleks töötatakse välja tulevikku suunatud korraldus konkurentsivõimeliste vähese CO2 heitega gaasiturgude jaoks. Hästi toimivad turud on ka eeltingimus selleks, et tagada tarbijatele taskukohane energia, tööstusharude konkurentsivõime ja varustuskindlus Põhinäitajad kontsentratsioon, likviidsus ja ühtlustumine Gaasi hulgimüügiturud on saavutanud viimastel aastatel hea arengutaseme. Maagaasibörsidel aastal kaubeldud kogused olid rekordilised. See suundumus jätkus aastal, mil Euroopa gaasibörsidel kaubeldud koguste aastakasv oli aasta I kvartalis 32 % (kuni TWh) aasta kasv on peamiselt tingitud aktiivsemast riskide maandamisest turgudel, kuna hindade kõikumine ja lepingute hinnaerinevused suurenesid (muu hulgas ka COVID-19 kriisi tõttu). Madalmaade gaasibörsi (Title Transfer Facility (TTF)) hindadest on saamas võrdlusalus ka rahvusvaheliselt kaubeldavale veeldatud maagaasile (LNG) 33. Samuti paranevad jätkuvalt ühendused ja juurdepääs erinevatele gaasiallikatele. Ainult kolmel turul oli vähem kui kolm tarneallikat. Neist kaks (Iirimaa ja Taani-Rootsi) on aga ühendatud mitmekesistele tarneallikatele juurdepääsu omava börsiga ning nende turu kontsentratsiooni indeksi (Herfindahl-Hirschman Index (HHI)) ja jääktarnevõimsuse indeksi (Residual Supply Index (RSI)) näitajad on samuti head. Seega jäävad gaasituru sihtmudeli miinimumnäitajast allapoole vaid Läti-Eesti ja Soome turg. 32 Komisjoni teatis Euroopa roheline kokkulepe (COM(2019) 640 final). 33 Euroopa Komisjoni kvartaliaruanne Euroopa gaasiturgude kohta, aasta I kv. 17

20 Joonis 6. Ülevaade liikmesriikidest vastavalt AGTMi (ACERi gaasituru sihtmudeli rakkerühm) turuolukorra parameetritele (tarneahela algusosa ettevõtja RSI, HHI ja tarneallikate arv) 2019 Allikas: ACERi arvutused, mis põhinevad Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) võimsusandmetel ning Eurostati ja riikide reguleerivate asutuste andmetel. Hindade ühtlustumine on viimastel aastatel hoogustunud ja oli suurim Loode-Euroopas. Euroopa tasandil see aga aastal vähenes turgude vahel esinesid suuremad hinnaerinevused rohkematel päevadel aastas. Selle põhjuseks võib pidada gaasihinna üldist suurt muutlikkust aastal Lisateabe saamiseks vt Euroopa Komisjoni gaasituru seire kvartaliaruanne. 18

21 Joonis 7. TTFi ja valitud ELi gaasibörside järgmise päeva turu hindade lähenemine, , osakaal (%) asjaomase hinnavahe vahemikku jäänud kauplemispäevadest Allikas: Plattsi ja ICIS Hereni hinnaandmetel põhinevad ACERi arvutused. Märkus. Hinnavahed (eurot/mwh) arvutatakse kahe börsi absoluutse hinnaerinevusena, mis ei sõltu allahindlustest ega lisatasudest. Gaasitarnete hankimise kulud vähenesid aastal enamikus liikmesriikides märkimisväärselt. Selle tulemusel olid palju väiksemad ka ELi gaasiimpordi kulud aasta hinnanguliste andmete kohaselt olid ELi gaasiimpordi kulud kokku 69 miljardit eurot, mis tähendab peaaegu 30 % vähenemist tänu impordihindade langusele. 19

22 Joonis 8. ELi liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide tarnijate aasta hinnangulised keskmised gaasitarnete hankimise kulud ning erinevus TTFi riskimaandamistoodete hindadega (eurot/mwh) Allikas: ACERi arvutused, mis põhinevad Eurostati Comexti, ICISe ning nii ELi liikmesriikide kui ka energiaühenduse osalisriikide reguleerivate asutuste andmetel. Märkus. Austria, Madalmaade, Prantsusmaa ja Poola impordihindu ei olnud võimalik hinnata Regulatiivne areng Turgude ühinemised Gaasituru sihtmudeli kohaselt tuleks siseturu killustatus, mida muu hulgas põhjustavad kohaldatavad võrgu sisenemis-/väljumistasud ja sellega seotud tasude kuhjumine 35, kaotada järkjärgulise, vabatahtliku ja alt üles suunatud turupiirkondade ühinemiste teel. Kogemused näitavad, et piiriülesed turgude ühinemised ei toimu hõlpsalt. Mida sügavam on lõimumine, seda 35 Selliste tasude kuhjumine, mida kauplejad peavad maksma gaasi transportimisel üle mitme riigipiiri. 20

23 suurem on vajadus leppida kokku ühtlustatud eeskirjades, mis muudab turgude täieliku ühinemise keeruliseks ettevõtmiseks. Seni ei ole ELis ühtegi näidet täielikust piiriülesest ühinemisest. Mõned ühinemiskatsed on siiski pooleli. Piirkondliku koostöö ja gaasituru lõimimise õigusraamistik on elektrituru omaga võrreldes suhteliselt nõrk. Praegu puuduvad sätted, mis süstemaatiliselt suunaksid või nõuaksid turgude ühinemist ja hõlbustaksid piirkondlikku turgude lõimimist Gaasivõrgueeskirjad Kolmanda energiapaketiga loodi õiguslik alus üksikasjalikumate ühiste Euroopa normide kehtestamiseks gaasivõrgueeskirjade ja raamsuuniste kujul, et ühtlustada ja kooskõlastada mitmesuguseid energiaturgude ja -süsteemide protsesse. Pärast määruse (EÜ) nr 715/ jõustumist aastal on vastu võetud viis võrgueeskirja ja suunist, milles käsitletakse võimsuse jaotamise mehhanisme, 37 gaasivarustuse tasakaalustamist, 38 ülekoormuse juhtimise korda, 39 gaasisüsteemide koostalitlust 40 ja ülekandetasude ülesehitust 41. Nende tehniliste eeskirjade ühtlustamine on parandanud nii turu toimimist riikide tasandil (eelkõige gaasivarustuse tasakaalustamist käsitlev võrgueeskiri) kui ka eri riikide gaasiturgude vahelisi ühendusi. Nimelt on võimsuse jaotamise mehhanisme käsitleva võrgueeskirjaga täielikult ühtlustatud ülekandevõimsuse reserveerimise kord ja ajakava ning see soodustab konkurentsi ja juurdepääsu riikide turgudele. Kõige viimasena vastu võetud ülekandetasude ülesehitust käsitleva võrgueeskirjaga on kehtestatud ulatuslikud gaasi ülekandetasude parameetrite ja arvutuste avaldamise nõuded, mis tagavad võrgukasutajatele kogu ELis suurema läbipaistvuse ja tasude prognoositavuse, tuues samas esile tasude võimalikud võõrväärtused. Võrgueeskirjade rakendamine on liikmesriikides hästi edenenud, 42 kuid nende täitmise jätkuv tagamine komisjoni poolt on energia siseturu väljakujundamise jaoks endiselt väga oluline. 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli aasta määrus (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta (ELT L 211, , lk 36 54). 37 Määrus (EL) 2017/459, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri (ELT L 72, , lk 1 28). 38 Määrus (EL) nr 312/2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri (ELT L 91, , lk 15 35). 39 Suunised maagaasi ülekandevõrkude ülekoormuse juhtimise korra parimate tavade kohta [SWD(2014) 250]. 40 Määrus (EL) 2015/703, millega kehtestatakse võrgueeskiri koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta (ELT L 113, , lk 13 26). 41 Määrus (EL) 2017/460, millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta (ELT L 72, , lk 29 56). 42 Vt ACERi aruanded eri võrgueeskirjade rakendamise kohta, 21

24 3.3. Gaasisektori CO2 heite vähendamine Komisjoni poolt aasta suvel vastu võetud ELi energiasüsteemi lõimimise strateegias 43 ja vesinikustrateegias 44 on kirjeldatud, kuidas energiaturud saavad aidata saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke, sealhulgas gaasi tootmise CO2 heite vähendamist ja tarbimist, mis on kooskõlas kliimaneutraalsusele üleminekuga. Selleks et võimaldada CO2 heite kulutõhusat vähendamist, on energiasüsteemi lõimimise strateegiaga ette nähtud, et gaasiturgu reguleeriv õigusraamistik tuleks uuesti läbi vaadata, et hõlbustada taastuvallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu ja suurendada tarbijate mõjuvõimu, tagades ELis samal ajal lõimitud, likviidse ja koostalitlusvõimelise gaasisiseturu. Samal ajal kui taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesinik on energiasüsteemi lõimimise põhiteema, on muudel taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidel, näiteks biometaanil, energiasektoris juba praegu oluline roll Biometaani ja väiketootjate integreerimine võrku Taastuvallikatest toodetud gaasidest on praegu ELis kõige suurem biogaasi ja biometaani 45 toodang (ligikaudu 17 miljardit kuupmeetrit aastas) aastal oli ELis üle biogaasijaama 46 ja ligikaudu 500 biometaanijaama on ühendatud maagaasivõrku. Biogaasi kasutatakse peamiselt elektri ja soojuse tootmiseks ning seda tehakse sageli toetuskavade alusel 47. Pärast toetuskavade lõppemist võivad olemasolevad biogaasijaamad otsustada investeerida tehnoloogiasse, mille abil puhastada biogaas biometaaniks, et juhtida see maagaasivõrku 48. Uutesse tootmisjaamadesse tehtavad investeeringud suurendavad eeldatavasti märkimisväärselt biogaasi ja biometaani tootmist. Valdav enamik praegusest 500 biometaanijaamast on ühendatud jaotustasandil. Praktikas nõuab jaotustasandil biometaani võrku juhtimine tarbimist selle kohaliku võrguga ühendatud tarbijate poolt. Olukordades, kus jaotustasandil esineb ülepakkumist ja biometaani tootjal ei ole võimalik 43 Komisjoni teatis Kliimaneutraalse majanduse saavutamine lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel (COM(2020) 299 final) ( Energiasüsteemi lõimimise strateegia ). 44 Komisjoni teatis Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia (COM(2020) 301 final) ( Vesinikustrateegia ). 45 Biogaas koosneb umbes 60 % ulatuses metaanist, 40 % ulatuses süsinikdikoksiidist ja mõnest lisandist. Selleks et biogaas biometaaniks puhastada, tuleb CO 2 ja lisandid eemaldada. Vahel on väidetud, et biogaasist biometaani tootmisel saadud CO 2 kasutamine ja, mis veelgi olulisem, säilitamine tekitab n-ö negatiivset heidet. 46 Põhjalik analüüs, mis tehti seoses teatisega COM(2018) 773: Puhas planeet kõigi jaoks. Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni, punkt See on tingitud toetuskavadest ja lisakuludest, mis kaasnevad biogaasi biometaaniks puhastamisega maagaasivõrku suunamise eesmärgil. 48 Austria gaasi- ja veesektori liidu (Österreichische Vereinigung für das Gas- und Wasserfach) (2019) ja selle aruande Kostenbetrachtung der Einbindung existierender Biogasanlagen in das österreichische Gasnetz kohaselt võiks 301 Austria biogaasijaamast ühendada maagaasivõrku 74, mille tulemusena juhitaks võrku Nm3/h. Selle eeldatav investeeringumaht on 100 miljonit eurot. 22

25 juhtida gaasi jaotustasandilt ülekandetasandile, jäetakse biometaani tootja ilma juurdepääsust hulgimüügiturgudele ja piiriülesele kaubandusele. See võib panna nad teiste gaasitootjatega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ning takistada taastuvallikatest gaaside tootmise suurendamist tulevikus. Joonis 9. Biogaasi ja biometaani tootmise areng ELis ajavahemikul (TWh aastas) Allikas: Eurostati andmetel põhinevad ACERi arvutused Gaasi kvaliteediga seotud küsimused Biometaani ja veeldatud maagaasi järjest suuremate koguste integreerimine võrku ning liikmesriikide teatav huvi suunata maagaasivõrku vesinik seab gaasivõrkude käitamisele uusi väljakutseid. Probleemid seoses gaasi kvaliteediga tekivad nii ülekande- kui ka jaotustasandil ning need võivad mõjutada gaasitaristu kavandamist, lõppkasutajarakendusi ja süsteemi piiriülest koostalitlust. Gaasi kvaliteeti, st gaaside keemilisi ja füüsikalisi omadusi käsitlevad normid tagavad nii gaasitaristu kui ka lõppseadmete (nt elektritootmises kasutatavad gaasiturbiinid, tööstuslikus protsessis kasutatavad ahjud) terviklikkuse ja ohutuse. Samal ajal on oluline, et gaasi kvaliteedispetsifikatsioonid ei takistaks taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside tootmist ja tarbijatele transportimist. Varasemalt töötasid liikmesriigid välja oma riiklikud gaasi kvaliteedistandardid, 49 mis põhinesid nende ajalooliste gaasitarneallikate suhteliselt stabiilsel kvaliteedil 50. Olukordadeks, kus piiriüleses kaubanduses tekivad gaasi kvaliteedi või selle 49 Gaasi kvaliteedispetsifikatsioonis kirjeldatakse gaasi mitmesuguste omaduste lubatavaid piirnorme eesmärgiga tagada taristu ohutus ja terviklikkus ning vältida negatiivset mõju konkreetsetele rakendustele. Standardites määratakse kindlaks gaasi peamiste kvaliteediparameetrite vahemike ulatus. Laiad parameetrivahemikud võimaldavad gaaside hankimisel paindlikkust (st eri tootmiskohad, taastuvallikatest toodetud gaasid, vesinik), samas kui kitsad vahemikud tagavad, et lõppkasutaja tarbitava gaasi omadused on täies ulatuses kindlaks määratud ning võimaldavad ohutut käitamist ja protsessi optimeerimist. 50 Maagaasi tarneallikad on iga liikmesriigi puhul stabiilsed, kuid ELi sees võrreldes erinevad, nt omamaine gaasitootmine (peamised tootjad on Ühendkuningriik, Madalmaad, Rumeenia, Saksamaa ja Taani), torujuhtme kaudu edastatav gaas Venemaalt ja Norrast ning Põhja-Aafrikast, veeldatud maagaas Katarist, Venemaalt ja USAst. Euroopasse tarnitava gaasi allikate mitmekesisus tähendab seda, et ka gaasi kvaliteet on erinev. Hiljutiste andmete 23

26 spetsifikatsioonide erinevuste tõttu probleemid, on koostalitlust ja andmevahetust käsitlevas võrgueeskirjas 51 kehtestatud vaidluste lahendamise kord. See kord hõlmab siiski ainult piiriüleseid ühenduspunkte ja põhineb ACERi üldistel kõrgetasemelistel vaidluste lahendamist käsitlevatel põhimõtetel. Peale lahknevate riiklike gaasi kvaliteedistandardite on H-gaasi kvaliteedi jaoks olemas Euroopa Standardikomitee (CEN) standard (EN 16726: ), milles on kindlaks määratud mitme asjakohase parameetri aktsepteeritav vahemik. See CENi kvaliteedistandard ei ole siiski siduv ega sisalda Wobbe indeksit, mis on eri gaaside omavahelise asendatavuse peamine näitaja. Selleks et nimetatud oluline parameeter kajastuks ka H-gaasi kvaliteedistandardis, palus komisjon CENil teha ettepanek Wobbe indeksi ELis aktsepteeritava vahemiku ja muutusemäära kohta 53. See protsess on veel pooleli Turu ja taristu ettevalmistamine vesiniku jaoks Vesinikule pööratakse uuesti üha rohkem tähelepanu, kuna see on üks lahendus CO2 heite vähendamisele sellistes tööstusprotsessides ja majandussektorites, kus CO2 heite vähendamine on hädavajalik, aga keeruline. Kolmas energiapakett kohaldub kõikide gaaside suhtes, mida saab ohutult gaasivõrku suunata, samas ei kohaldata seda võrkude suhtes, mille kaudu transporditakse puhast vesinikku. Vesinikustrateegias on esitatud komisjoni tulevikuvisioon, mille kohaselt toetatakse rohkem vesinikku kasutava majanduse järkjärgulist arendamist, ning nähtud muu hulgas ette gaasiturgusid käsitlevate kehtivate ELi õigusaktide läbivaatamine. Taristu kasutamine on suurenenud, eriti veeldatud maagaasi (LNG) terminalide puhul. LNGterminalide suurem kasutamine kajastab LNG konkurentsivõimet torujuhtme kaudu edastatava gaasi suhtes. kohta vt energeetika peadirektoraadi kvartaliaruanne Euroopa gaasiturgude kohta, 12. väljaanne, aasta IV kvartal. 51 Komisjoni 30. aprilli aasta määrus (EL) 2015/703, millega kehtestatakse võrgueeskiri koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade kohta (ELT L 113, , lk 13 26). 52 See standard töötati H-gaasi kvaliteedi jaoks välja Euroopa Komisjoni volituse M/400 alusel. 53 Standardimisvolituse M/400 laiendamise kaudu. 24

27 Joonis 10. Päevase väljundvõimsuse kasutamise määrad ELi riikides, kus on toimivad LNGterminalid Allikas: Study on Gas market upgrading and modernisation Regulatory framework for LNG terminals ( Uuring gaasituru täiustamise ja ajakohastamise kohta LNG-terminalide suhtes kohaldatav õigusraamistik ), joonis 6 (Trinomics, mai 2020). Määrusega (EL) nr 347/ (TEN-E määrus) kohustatakse Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikku (ENTSO-E) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikku (ENTSO-G) kasutama oma kümneaastaste võrgu arengukavade puhul ühiseid stsenaariume. Kõnealused võrgustikud on teinud koostööd, et töötada need stsenaariumid ühiselt välja aasta kümneaastase võrgu arengukava jaoks. Stsenaariumipõhist tööd ei tehta mitte ainult selleks, et testida tulevasi elektri- ja gaasitaristu vajadusi ja projekte, vaid selles võetakse arvesse ka gaasi- ja elektrisüsteemi koostoimet, et anda hinnang kombineeritud energiasüsteemi taristule. Energiasüsteemi lõimise strateegiaga nähti ette, et TEN-E määruse ja muude asjakohaste õigusaktide muutmise raames (vastavalt ja aastal) tuleks läbi vaadata võrgu kümneaastase arengukava kohaldamisala ja juhtimine, et tagada täielik kooskõla ELi CO2 heite vähendamise eesmärkide ja mitut sektorit hõlmava taristu planeerimisega. 54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta (ELT L 115, , lk 39 75). 25

28 4. Jaemüügiturud 4.1. Turu kontsentratsioon Elekter Elektriturul on peamiste jaemüüjate turuosad kogu ELis vähenenud aastal vähenes suuremate jaemüüjate osakaal aastaga võrreldes 16 liikmesriigis. Jaemüüjate arv vähenes 13 liikmesriigis ja suurenes ainult üheksas ning turu kontsentratsioon suurenes kuues liikmesriigis. Hispaanias, Kreekas, Portugalis, Slovakkias ja Tšehhis jaemüüjate arv kasvas, samas kui peamiste turuosaliste turuosa kahanes. See annab tunnistust tarbijate mitmekesisematest valikuvõimalustest ja suuremast konkurentsist. Belgias, Eestis, Leedus, Rootsis ja Soomes jaemüüjate arv aga langes ja peamiste turuosaliste turuosa kasvas. Kreekas, Küprosel ja Maltal on turul endiselt ainult üks jaemüüja. Horvaatias on kaks peamist turuosalist hõivanud kokku 88 % turust. Joonis 11. Peamised elektri jaemüüjad ja nende kumulatiivsed turuosad aastal Allikas: energeetika peadirektoraadi riigipõhised teabelehed, mis põhinevad elektriturgude näitajaid käsitlevatel Eurostati uuringutel Gaas Gaasiturgudel vähenes peamiste jaemüüjate turuosa aastal 13 liikmesriigis ja suurenes üksnes üheksas. Jaemüüjate arv vähenes 14 liikmesriigis ja suurenes ainult kuues. Austrias, Leedus ja Lätis jaemüüjate arv kasvas, samas kui peamiste turuosaliste turuosa kahanes. Ungaris vähenes samuti turgu valitsevate ettevõtjate turuosa, kuid turuosaliste arv jäi samaks. Eestis kuulus peamisele jaemüüjale endiselt 90 % turust. Itaalias, Poolas ja Ühendkuningriigis turu kontsentratsioon suurenes, sest jaemüüjate arv vähenes ja peamised turuosalised suurendasid oma turuosa. 26

29 [kumulatiivne turuosa %] [kumulatiivne turuosa %] Bulgaarias, Leedus, Lätis ja Poolas on suurem osa jaemüügiturust ainult kahe ettevõtja käes. Seevastu Austrias, Belgias, Iirimaal, Kreekas, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Tšehhis on vähemalt kuus suuremat jaemüüjat ettevõtjate arv DE IT HR AT FR NL HU BE ES CZ SK RO LV PL LT EE FI EL SI PT BG DK IE LU Allikas: Eurostat. Joonis 12. Peamised maagaasi jaemüüjad ja nende kumulatiivsed turuosad aastal Allikas: energeetika peadirektoraadi riigipõhised teabelehed, mis põhinevad maagaasiturgude näitajaid käsitlevatel Eurostati uuringutel. Eestis ja isoleeritud Soome turul valitseb turgu endiselt vaid üks jaemüüja. Suuremate jaemüüjate käes on ka suurem osa Läti ja Leedu turust. Samas Belgias, Itaalias, Rumeenias ja Tšehhis kuulub suurimale äriühingule üksnes kuni 30 % turust IT RO CZ BE PT HR FR EL ES LU IE PL SK SI HU LT LV EE FI Allikas: Eurostat. Joonis 13. Suurima maagaasi jaemüüja turuosa aastal Allikas: energeetika peadirektoraadi riigipõhised teabelehed, mis põhinevad maagaasiturgude näitajaid käsitlevatel Eurostati uuringutel. 27

30 4.2. Jaehinnad (sh hinnakomponendid) Elektrihinnad Edusammud seoses ühtse energiaturu väljakujundamisega jätkusid, võttes arvesse asjaolu, et erinevused liikmesriikide energiakomponentide vahel on varasemast väiksemad. Alates aastast on nende erinevus kodumajapidamiste puhul vähenenud 14 % ja tööstustarbijate puhul 9 % 55. See aitas kaasa jaehindade üha suuremale ühtlustumisele, mida võib täheldada alates aastast. Hindade ühtlustumisega kaasnes aga elektri jaehinna pikaajaline tõus. Aastatel tõusis ELi 27 liikmesriigi keskmine elektri jaehind kodumajapidamiste jaoks 4 %, jätkates aastal alanud kasvutendentsi 56. Elektrihinnad kodutarbijatele ulatusid 98 eurost/mwh Bulgaarias 295 euroni/mwh Taanis. ELi 28 liikmesriigi keskmine hind oli 217 eurot/mwh 57. Taani ja Saksamaa teatasid suurimatest maksukomponentidest (vastavalt peaaegu 190 eurot/mwh ja 156 eurot/mwh), mis aastal moodustasid üle poole jaehinnast. Keskmiselt on jaehinnas endiselt ülekaalus hinnakomponendid, mis ei tulene konkurentsist, vaid mille on kehtestanud reguleerivad asutused (nt reguleeritud võrgutasud, maksud ja lõivud). See pärsib jõupingutusi, mida tehakse tarbijate mõjuvõimu suurendamiseks, et nad saaksid elektriturul aktiivselt osaleda, nt oma nõudluse kohandamise või omatootmise alustamise kaudu, saamaks kasu nõudluse ja pakkumise erinevustest 58. Elektrienergia maksud nii absoluut- kui ka suhtarvudes olid madalaimad Maltal (8 eurot/mwh) 59. Võrgukomponent oli aastal suurim Belgias 109 eurot/mwh. Skaala teises otsas asuvad Malta ja Bulgaaria, kus kehtisid madalaimad võrgutasud (25 eurot/mwh) 60. Suurimaid energiakomponente võis täheldada saarte süsteemides: Iirimaal (125 eurot/mwh), Küprosel (124 eurot/mwh) ja Maltal (97 eurot/mwh). Väikseimad energiakomponendid registreeriti tugevama hinnaregulatsiooniga turgudel Ungaris (42 eurot/mwh) ja Poolas (43 eurot/mwh) Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud dokumendile Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Energiahind ja energiakulu Euroopas, SWD (2020)951 (edaspidi SWD, Energiahind ja energiakulu Euroopas ). 56 SWD, Energiahind ja energiakulu Euroopas. 57 SWD, Energiahind ja energiakulu Euroopas. 58 Vt sellega seoses ka elektrienergiadirektiivi (EL) 2019/944 põhjendus 38: Dünaamilistest elektrihindadest saadava kasu ja sellise hinnakujunduse tulemuslikkuse maksimeerimiseks tuleks liikmesriikidel hinnata, kuidas muuta elektriarved dünaamilisemaks või vähendada neis püsivkulude osakaalu, ja selliste võimaluste korral neid kasutada. 59 SWD, Energiahind ja energiakulu Euroopas. 60 SWD, Energiahind ja energiakulu Euroopas. 61 SWD, Energiahind ja energiakulu Euroopas. 28

31 DK DE BE IE ES IT CY PT NL SE AT FR LU FI CZ SI LV SK EL RO EE PL HR MT LT HU BG EL 27 UK NO 300 /MWh 250 /MWh 200 /MWh 150 /MWh 100 /MWh 50 /MWh 0 /MWh Energia Võrk Maksud ja lõivud Joonis 14. Kodutarbijate elektrihinnad ELis aastal (DC-tarbimisvahemik) Allikas: aruanne energiahindade ja -kulude kohta Euroopas, COM(2020) Gaasihinnad Gaasituru hindade areng näitab samuti, et siseturu rakendamisel on tehtud edusamme. Gaasi jaehinnad kodutarbijatele tõusid ajavahemikus igal aastal 2,1 %, samas kui keskmise suurusega tööstustarbijate puhul tõusid hinnad vaid 0,1 % ja suurte tööstustarbijate puhul langesid need 1,3 % 62. Gaasihinnad kodutarbijatele ulatusid 33 eurost/mwh Ungaris 116 euroni/mwh Rootsis 63. Taanis oli energiakomponendi osakaal väikseim (2019. aastal vaevalt 26 %), samas kui maksude osa oli suurim (41 eurot/mwh) 64. Kõige vähem makse ja lõive pidid tasuma Luksemburgi tarbijad. Kodumajapidamiste maagaasihindade võrgukomponendid olid aastal suurimad Portugalis SWD, Energiahind ja energiakulu Euroopas. 63 SWD, Energiahind ja energiakulu Euroopas. 64 SWD, Energiahind ja energiakulu Euroopas. 65 SWD, Energiahind ja energiakulu Euroopas. 29

32 SE NL ES DK IT FR PT IE AT GR DE CZ SI BE PL SK EE BG LU LT LV HR RO HU EL 27 UK 140 /MWh 120 /MWh 100 /MWh 80 /MWh 60 /MWh 40 /MWh 20 /MWh 0 /MWh Maksud ja lõivud Võrk Energia Joonis 15. Kodutarbijate gaasihinnad aastal (DC-tarbimisvahemik) Allikas: aruanne energiahindade ja -kulude kohta Euroopas, COM(2020) Riikide sekkumine elektri ja gaasi jaehindade kujundamisse aastal sekkus 14 riiki otseselt elektri jaehindade kujundamise mehhanismi kodumajapidamiste segmendis. Äritarbijate segmendis sekkus hinnakujundusmehhanismi 8 riiki. Gaasihindade puhul teatas 11 riiki sekkumisest kodumajapidamiste segmendis ja 5 riiki muude kui kodumajapidamiste segmendis 66. Energiaturu äritarbijate segmendis võis täheldada selgeid edusamme, kuna reguleeritud hindadega müüdava gaasi ja elektri maht on vähenenud. Samas kodumajapidamiste segmendis olid edusammud väga väikesed Kodutarbijate segment Kodumajapidamiste segmendis reguleeriti lõpptarbijate makstavat elektrihinda üheksas riigis (Bulgaaria, Hispaania, Küpros, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa ja Ungari) 67 ja gaasihinda kaheksas riigis (Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Läti, Poola, Portugal, Prantsusmaa ja Ungari). Ühendkuningriigis ja Belgias sekkuti hinnakujundusse üksnes seoses kaitsetute tarbijate jaoks mõeldud spetsiaalsete hinnamehhanismidega. 66 CEER, Monitoring Report on the Performance of European Retail Markets in 2018 ( Seirearuanne Euroopa jaeturgude toimimise kohta aastal ), viide: C19-MRM-99-02, 4. november 2019, lk 53. [CEERi aasta seirearuanne]. 67 CEERi aasta seirearuanne, lk

33 Bulgaarias, Leedus ja Maltal tarnitakse elektrit ning Bulgaarias ja Poolas gaasi kõikidele kodumajapidamistele hinnasekkumise mehhanismi alusel. Poolas ja Ungaris on hinnasekkumisest mõjutatud kodumajapidamiste osakaal üle 90 % elektri puhul ning Horvaatias ja Ungaris üle 90 % gaasi puhul. Joonis 16. Riigid, kus aastal sekkuti elektri- ja gaasisektoris hinnakujundusse (kodutarbijad) Allikas: CEERi seirearuanne Euroopa jaeturgude toimimise kohta aastal Äritarbijate segment Lõpptarbijate makstavat elektrihinda reguleeriti kuues riigis (Bulgaaria, Küpros, Malta, Portugal, Prantsusmaa ja Ungari) ja gaasihinda neljas riigis (Bulgaaria, Portugal, Prantsusmaa ja Ungari) 68. Küprosel ja Maltal tarniti elektrit reguleeritud hindadega kõikidele äritarbijatele. Ülejäänud neljas riigis oli nende äritarbijate osakaal, kellele kehtisid reguleeritud hinnad, tarbimise arvestuses alla 10 % 69. Reguleeritud hinda maksvate äritarbijate osakaal on vähenenud kõikides riikides. Mis puutub gaasihindadesse, siis Bulgaarias tarniti gaasi kõikidele äritarbijatele reguleeritud hindadega. Seevastu Portugalis ja Prantsusmaal oli tarbimine reguleeritud hindade alusel 68 CEERi aasta seirearuanne, lk CEERi aasta seirearuanne, lk

34 tühine 70. Nagu ka elektri puhul on reguleeritud hindadega tarbitava gaasi osakaal äritarbijate segmendis vähenenud. Joonis 17. Riigid, kus aastal sekkuti elektri- ja gaasisektoris hinnakujundusse (äritarbijad) Allikas: CEERi seirearuanne Euroopa jaeturgude toimimise kohta aastal Tarbijate kaitse ja nende mõjuvõimu suurendamine aastal paketi Puhas energia kõikidele eurooplastele raames vastu võetud (uuesti sõnastatud) elektrienergiadirektiivi eesmärk on tagada konkurentsivõimeline, tarbijakeskne, paindlik ja mittediskrimineeriv ELi elektriturg. Direktiiviga seatakse tarbija puhtale energiale ülemineku keskmesse ja tugevdatakse veelgi tarbijate õigusi, mis hõlmab aktiivset osalemist energiaturul, lühemaid tarnija vahetamise tähtaegu, hinnavõrdlusvahendite ja arukate arvestite kasutamise võimalust ning selgemaid ja sagedamini esitatavaid energiaarveid. Uuesti sõnastatud elektrienergiadirektiiv võimaldab tarbijatel osaleda aktiivselt energiaturul seeläbi, et nad saavad ise energiat toota ja seda müüa. See võib elektrisüsteemi oluliselt muuta, kuigi mõnes liikmesriigis ei ole kodutarbijad, kes peamiselt päikesepaneelide abil ise elektrit toodavad ja seda ka tarbivad, enam uus nähtus 71. Vaatamata päikesepaneelide laialdasemale 70 CEERi aasta seirearuanne, lk ACER Market Monitoring Report 2018 Consumer Empowerment Volume ( ACERi aasta turuseire aruanne, tarbijate mõjuvõimu suurendamist käsitlev väljaanne ), 2019, lk

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu ( oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raami Euroopa Ülemkogu Brüssel, 23. oktoober 2014 (OR. en) SN 79/14 MÄRKUS Teema: Euroopa Ülemkogu (23. 24. oktoober 2014) Kliima- ja energiapoliitika raamistik 2030 I. KLIIMA- JA EERGIAPOLIITIKA RAAMISTIK 2030

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

AM_Com_NonLegReport

AM_Com_NonLegReport EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon 1.10.2012 2012/2103(INI) MUUDATUSTEPANEKUD 249 524 Raporti projekt Niki Tzavela (PE491.249v01-00) Energia tegevuskava aastani

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TUULEENERGIA VÄLJAKUTSED ELEKTRITURGUDEL Hando Sutter 1 Tuuleenergia konverents Nord Pool Spot Nord Pool Spot opereerib juhtivat energiaturgu Euroopas Päev ette ja päevasisene turg 350 firmat 18 riigist

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

ENERGIATURUD_082018

ENERGIATURUD_082018 Energiaturud august 25.09. Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Eesti hinnapiirkonna keskmine oli augustis 55,38 /MWh; süsteemi oli 51,73 /MWh; Soome oli Eesti hinnast 0,1 euro võrra kõrgem, Läti 3,67 euro

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 759 final/2 2016/0375 (COD) CORRIGENDUM This document corrects document COM (2016) 759 final of

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 759 final/2 2016/0375 (COD) CORRIGENDUM This document corrects document COM (2016) 759 final of EUROOPA KOMISJON Brüssel, 23.2.2017 COM(2016) 759 final/2 2016/0375 (COD) CORRIGENDUM This document corrects document COM (2016) 759 final of 30.11.2016 Concerns all language versions. The text shall read

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx Keskne platvorm energiateenuste arendamiseks Estfeed Kalle Kukk Elering AS Strateegiajuht kalle.kukk@elering.ee 27.03.2014 110-330 kv liinid 5223 km kõrgepinge õhuja kaabelliine Ülepiirilised ühendused

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks 5.6.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 140/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik) MÄÄRUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ)

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/ EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 3529. istung (põllumajandus ja kalandus) Luxembourg

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

EE acte(2)_ET+date et nr.doc

EE acte(2)_ET+date et nr.doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17/08/2007 SG-Greffe (2007) D/205099 Sideamet Ädala 2 10614 Tallinn Eesti Kellele: hr Ando Rehemaa Faks: +372 693 1155 Lugupeetud hr Rehemaa Teema: Juhtum EE/2007/0666: Ringhäälingu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise EUROOPA KOMISJON Brüssel, 9.12.2015 COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta {SWD(2015)

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I)

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 16. oktoober 2017 (OR. en) 13245/17 OJ CRP1 35 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) 2645. koosolek Kuupäev: 18. ja 20. oktoober 2017 Kellaaeg:

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosü

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosü EUROOPA KOMISJON Brüssel, 29.8.2011 KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)

Rohkem

Food Supply Chain:

Food Supply Chain: Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0324/2008 2004/0209(COD) 22/09/2008 Ühisseisukoht Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

GEN

GEN Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. september 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0206 (NLE) 10973/16 ADD 13 WTO 195 SERVICES 20 FDI 16 CDN 12 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema:

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 27.04.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 21.02.2019, 2

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem