Ülewaade Nõukogude Wenemaa spionaashi korraldamisest
|
|
- Linda Ots
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 f mm SÕJAASJANDUSE AJAKIRI KINDRALSTAABI WALITSUSE WÄLJAANNE, Üksiknumber 10 mk. Ilmub kaks korda kuus ühes kuulisaga. Ns 16. Kesknädalal, 30. augustil IV aastakäik. Sisu: A. Leht: Ülewaade Nõukogude Wenemaa spionaashi korraldamisest Eestis. M. T.: Noorsoo sõjawäeline ettewalmistus. M.: Nõukogude Wenemaa sõjaline seisukord. J. Al-t: Leheküljed wabadussõjast. Ülewaade Nõukogude Wenemaa spionaashi korraldamisest Eestis. Terwe rida suuremaid poliitilisi protsesse meie wabariigi kestwuse ajal kõnelewad selgelt sellest wisadusest, millega Eestis igasugust põrandaalust urgitsemist aetakse Selle töö wisaduse põhjusi tuleb otsida suurtest rahasummadest, mis Nõukogude Wenemaa kihutustöö tegemise otstarbeks wälja annab eriti rajariikides töötawates organisatsioonidele. Kõnelemata mõnest üksikust ideelisest kommunismi propageerijast, on määratu hulk igasuguseid palgalisi agente Wenemaa teenistuses, keda eriti ei huwita kommunism ega ka Nõukogude walitsus, waid ohtra käega jagatawad kümned- ja sajadtuhanded. Meie riik on saanud kommunistide agentidele kõige soodsamaks tegewusp algaks. Igast rahwusest, igast seltskonnakihist agendid waritsewad iga sammu pääl, ja iga wäiksema sündmuse ja kawatsuse järele ujutawad nad kontrraswedkad" teadetega üle. Praegune awalik läbikäimise wahekord naabriga wõimaldab kergesti selle teenistuses seiswate agentide siiaasum st optantide, kaubitsejate, nõukogude saatkonna teenijate ja teiste näol. Põrandaaluse tegewuse ajalugu algab Eesti riigi uuestiloomisega pääle okupatsiooniwägede lahkumist. Kui Nõukogude Wenemaa sõjawäed kohe pääle seda sõda kuulutamata üle piiride tungisid ja meie neile ainult wähese sõjawäe wastu suutsime saata, algasid ka seni redus olijad agendid selle ridades oma kihutustööd. Iseäralist tähelepanu pöörasid nad üleöö kogutud rahwawäe pääle. Ühes wabatahtlikkudega ja mobiliseeritutega walgusid wäeosadesse selle reorganiseerimise eesmärgiga riigi waenlased, alates kihutustööd kõige esiteks ohwitseride ja sõdurite wahekorra purustamiseks. Ehk küll kõige sõbralikum wahekord ohwitseride ja sõdurite wahel walitses, kuid siiski mõned nendest mitte- Olenewad asjaoud. nagu neid sõjaliini raske elu juures iga sammu pääl nähtawale tuleb, pakkusid urgitsejate kihutustööle hääd pinda: sõdurite seas tuli ette operatiiwkäskude ignoreerimist, mõned wäeosad jooksid täiesti laiali. Mil wiisil seda kihutustööd tehti, on teada igale sõjawäelasele. Sõdureid kohuteti määratu suure Wene sõjawäega, kellele eestlased wastu panna ei suutwat, seega sõdurites usku Eesti iseseiswuse aatesse häwitades. Neid, kes siiski kodu kaitsmisele ihu ja hingega asusid, ähwardeti Eesti ärawõtmise järele tulewa terroriga. Kõige selle tagajärjel oli waenlane mõne nädalaga Tallinna külje all. Sel ajal hakkasid ka segilöödud wäerinna uued agendid Eestisse walguma mitmesuguste ülesannetega. Ühed pidid seljataga waenlase kasuks kihutustööd tegema, seljatagust nõrgendama wastuhakkamise ja tõrkumiste wäljakutsumisega sõjawäe ja elanikkude hulgas. Teiste ülesanne oli tarwiliste teadete kogumine sõjawäe ja rahwa meeleolu, sõjawarustuse ja -jõudude üle ning neid edasi toimetada punawäe staapidele. Kui enamlised wäed Tallinna alt taganema löödi, langes meie wägede kätte mitu niisugust agenti, nende hulgas mõned õige tuntud. Sõjawäljakohus tegi nendega lühikese otsuse.
2 S Õ D U R N 16 Energilise agentide püüdmise pääle waata- lamisel seletas, et ta 6-da punaste diwiisi maamata läks korda mõnelgi neist põranda alla ka- kuulajate osakonna korraldusel saadetud, enne duda. Nõnda jäid esialgu siia Kingissepp, Wak- seda lõpetades sellekohase kursuse. Palka makmann, Liikemets ja mõned teised. Wahete-wahel seti 1500 rubla kuus, pääle selle eraldi tasu teakäisid ka teised Eesti kommunistid siin, kuid dete eest. need kõik peatusid lühemaid aegu. Oktoobrikuu algul samal aastal tabati lõuna Samal ajal algas kihutustöö maakohtades, ja ida wäerindadel ühel ajal mõned isikud, kes mis wäeliinist kaugemal olid ja kus wähem sõja- salaja läbi liini olid tulnud. Ülekuulamisel teawäge seisis. Nõnda algas Wiktor Kingissepp a detekogumise osakonnas selgus, et nad olid üleskihutusel ööl wastu 17. dets a. Saare- saadetud ühekorraga Jamburist ja Pihkwast suumaa mäss. Sõjariistus salgad kohalikkudest pu- rema salga salakuulajate eelkäijatena, kes nennastest sissesõitnud juhtide eeswedamisel wõtsid dele pidi järgnema. Kõik need isikud olid wamõned wallamajaa oma kätte ja kogusid Kures- rustetud Wenemaal walmistetud isikutunnistustega. saare alla, kuid kaitseliitlaste ja kohalesaadetud Asja korraldajaks olnud Tsarskoe-Seloos asuw sõjawägede abil likwideeriti mäss pea. Samal Rauer. Sellele salgale tehtud kohuseks hästi ajal algas ka mäss Hiiumaal, mis samuti likwi- tähele panna läbi piiri pääsmise wõimalus! ja siis deeriti.. Mässust osawõtjaad karistas küll sõja- ühte nendest tagasi saata informeerimiseks; teiwai Jako hus, kuid juhid põgenesid parajal ajal. sed aga pidanud tarwilise osa teateid koguma ja siis ka tagasi sõitma. Et Wenemaa sel ajal kõigist Kõigi waštuabinõude pääle waatamata läks täiesti lahutetud oli, huwitasid luuramispunkte üleskihutajatel korda ka sõjawäes mässu wälja iseäranis wäljamaa ajalehed, mida agendid isekutsuda. See oli 11. juulil 1919 a., kui Tartus äralise agarusega muretsesid. 2. diwiisi tagawarabataljoni mõned roodud mässalakuulajate walimisel pandi suurt rõhku sama hakkasid. Mässu algatajad olid wäeosasse sissepoetund enamlaste agendid, kes täiesti distsi- naiste pääle, mida tõendab suur protsent kinniplineerimata tagawarawäes kergesti poolehoidjaid wõetud naisspioone. Arwatawasti oli naistel üleleidsid. Mässajad lõhkusid sõjariistade ladu, kuid pääsmine piirist kergem; teiseks wõisid naised aktiiwselt wälja astuda ei saanud, sest teine wäe- endi juures kergesti peita üleskirjutusi, mis hariosa astus wahele ja mäss sumbuteti alguses. likult linase riide pääle olid tehtud. Kihutustöö tagajärg oli kurb: sõjawäljakohus aasta oli kõige suurem spioneerimise mõistis 2 mässajat poomise ja 22 mahalaskmise ajajärk. Lugemata hulk üksikuid spioone ja mitu surma. Otsused saadeti täide. See oli raskem organisatsiooni tulid siis awalikuis. Kaitsepohoop waenlastele ja seda nähes jätsid nad ajuti- litseil ja sõjawäe teadete kogumise osakondadel selt kihutustöö sõjawäes wähemaks. oli juba rohkem kogemusi nende püüdmises, Seda rohkem wõttis spioneerimine hoogu. päälegi oli wiimane hästi informeeritud Wene Salakuulamist toimetasid esialgu kohalikud isi- wastuluuramise tegewusest. kud, kelle omaksed Wenemaal luuramise osaesimene suurem organisatsioon tehti awalikondades teenisid; wiimastel said kohalikud kuks augustikuul 1920 a. Tartu sadamas peeti isikud sellekohaseid juhtnööre. korraga kolm agenti kinni, kes parajasti teadewäeliinil oli hädaohtlik salakuulamist toime- tega Tartus asuwa resident-salakuulaja juure tada, sest wäljakorra põhjal lasti spioonid koha tulid. Nende juurest leiti ärasaatmiseks walmispääl maha. Seda energilisemalt toimeteti seda tetud kirjad. Nende tõttu langes terwe organiselle tõttu seljataga; agendid sõitsid linnast linna satsioon, 12 isikut, lõksu. ja püüdsid jutuajamisel sõduritelt igasuguseid Siin selgus, et salakuulamise lähtekoht asus teateid saada. Nagu hiljem awalikuks tuli, puu- Gatshinas 7. armee staabis, mille luuramisosadus sel ajal weel korralik salakuulamise organi- konda eestlane Randmer see aeg juhatas. Wiisatsioon ja teated koguti enam-wähem juhuslik- masel olnud waremalt ühendus, nii kude isikute kaudu. Organiseerimata spioone, et salakuulajat Kai inkat,jubakeseestiga säält Kastre-Pera sääljuures weel täiesti arenemata inimesi, läks walda wälja saadetud, Salme mõisa juure wõimudel korda õige kergesti tabada, kui nad tetud, kes siis tarwilisi sidemeid temale pidi juhamuwähegi juhtusid wääratama. retsema. Selles organisatsioonis olid tegewad Mõni aeg hiljem hakati juba üle piiri Wene- paljud juudisoost isikud, kelle sugulane Leibke maalt wäljaöpetetud salakuulajaid saatma. Nõnda Kushnerow Wene kontr - raswedkas" teenis. tabati Tallinnas naisspioon Jürkma, kes ülekuu- Wiimane oli ka ise mitu korda Eestis salakuula-
3 J6 16 S Õ D U R 3 mist organiseerimas käinud ja agentidele raha toonud. Agentidel oli oma kokkusaamisepunkt Aleksandri tän. Beile Kushnerowi korteris. See organisatsioon tabati, kuid uued tulid jälle asemele. Waheajal oli ka 7. armee staap Pihkwa kolinud, kuhu ta senini on jäänud. Üsna piiri läheduses olles, juhatas staabi wastuluuramise osakond spioneerimist Eestis. Wahepääl hakati spioneerimist süstemaatiliselt Saksa kindralstaabi metoodi järele toimetama. Luuramisosakonna juhatajaid säälpool piiri wahete!! ühtelugu. Pääle Randmeri juhatas seda Mesilane, siis Jeä ja praegu Sammel. Osakonna juhatajate tegewuse üle seati sisse iseäraline spionaash. Residentspioonide jaoks asuteti iseäralised kursused. Kursuse lõpetajad saadeti kohe Eestisse. Resident-agendid palkasid siis endile agente enamasti kohalikkude kommunistide hui- \ gast, selle pääle waatamata, kas nad oma arenemuse poolest ametisse kõlbasid wõi mitte. Salakuulajad käisid üle piiri kahelt poolt: ühed Jamburi, teised Pihkwa sihis. Salakuulajateks wastawaid isikuid kogus Käspert enamasti isikutest, kellel Eestiga ühendust oli. Pääle ettewalmistamist saadeti nad wastuluuramise osakonda, kus neile tarwilised intruktsioonid anti tegewuse kui ka side kohta. Septembri lõpul 1920 a. paljasteti Tartus ja selle ümbruses suurem salakuulamise organisatsioon. Asi hakkas pääle lendlehtede laialilaotajatest, keda tänawal korda läks tabada. Organisatsiooni niitide otsast asja uurima hakates suutis kaitsepolitsei asja keskkohani jõuda ja terwet organisatsiooni 50 isiku osawõtmise! tabada. (Järgneb).. A. Leht. Noorsoo söjawäeline ettewalmistus. (Järg). Riwi annab kodanikkude harilikule elule rütmi, distsipliini ja mõiste organisatsioonist, kus inimene harjub end tundma lülina tegutsewas üldmehanismis. Riwi kord on ka s ute ta w huwimatkudel, reisidel ja rännakutel. Kõigi rännanute ja liikumiste kaasas wõiwad käia rännak-walwe, maastiku ja tee luure, üleminek rännakkorrast lahing-, kaitse- ja puhkekorrale ning tagasi jne. Need sõjaliste harjutustena liikumistel kaasas käiwad tegutsemised aitawad kaasa huwi tõstmiseks, wõimaldawad rännaku põhjalikumat kasutamist ja harjutawad põhjalikumale tähelepanelikkusele. Sääljuures tulewad arwele wõtta wäljamäärustiku nõudmised. Rännakute ajal wõiwad lapsed asuda laagris ööseti ja puhkeaegadel. Terwislisest ja ka kaswatuslisest seisukohast on laagris wiibimine iseäranis tähtis linna lastele, keda loodusega ligemasse ühendusse asetamiseks on tingimata waja mõneks ajaks kooli waheaegadel linnast wälja wiia. Laagri tarwis olgu palatid kaasas. Asemed aga tehku lapsed ise okstest, rohust, õlgedest, heintest jne. Laagris seistes tuleb igasuguste ootamattuste ja õnneiuste ärahoidmiseks walwe wälja panna magajate kaitseks ja õigeaegseks hoiatuseks. Seda walwet Wõiks aga hõlpsasti kasutada sõjalises mõttes, teda korraldades wäljamäärustiku nõuetele wasta wait, ja meelega süwendada, saates wälja luuret, asudes kaitsekorda, pääle tungida ja muid öiseid tegutsemisi korraldada. Siin harjuks laps tegutsema öistes tingimustes, mis märksa erinewad päewastest. Sarnases hädaohtu wõimaldawas, kaitset nõudwas ja mõnususte suhtes primitiiwses tingimuses wõib lapsi ettekujutuses asetada ürgaja inimese ja ühiskonna elutingimustesse. Et kasutada kultuurajalugu põhjalikumalt, wõiks lapsi laagris tutwustada ürgaja eluasemete ehitus- ja kaitse wiisidega, sõjariistade piikide, noolte, kirweste, wibupüsside ja teiste elutarwetega. Lapsed oskawad neid ise walmistada ja tarwitada. Sellega elawad nemad läbi ülemineku praeguse tehnika ja sõjariistade ning nende tarwitamise juurde. Siin kerkib laste silme ette inimene kõige wanemast ajast meie ajani ning neile on selge ja mõistetaw see karm olukord, milles elati, ning missuguse hüppe on teinud inimkond arenemises, tehnikas ja tööstuses.
4 4 S Ö D Ü R JS&16 Jäädwustades sel wiisil kultuur-ajaloo andmeid mälus, lähewad lapsed ühtlasi ka sõjaajaloo läbi, saades ettekujutuse sellest, et igale ajaloo, igale tööstuse ja tehnika arenemise ajajärgule on wastanud oma isesugused sõdimiswiisid, isesugused taktika ja strateegia wiisid. Laagri ajal peawad lapsed harjuma kõiki oma ja kogu laagri tarbeid ise täitma. Peawad leidma ka pääseteid igasugustest wõimalikest raskustest ülesaamiseks. Laager kui ka rännakud pakuwad rikkalikku materjaali wäärtuslikkude kogemuste omandamiseks teede ja sildade parandamises, ülekäigukohtade ehitamises, luures, silmaga kauguse määramises, orienteerimises igal ajal ja igas kohas ning täktiliste ülesannete lahendamiseks. Laagris wiibimise ajal korrapidajateks ja tunnimeesteks olemine puhkawate seltsiliste kaitseks kaswatab lastes usaldus- ja wastutustunnet koilektiiwi ees. kui teatawat kohustust, seltsimehe- Iist solidaarsust ja järjekorralist kohustust. Need omadused on kõrgelt hinnatawad iga kodaniku, eriti aga sõjamehe juures. Öine üksinda walwelolek uinuwas looduses pakub inimesele, eriti noorele, rohkesti wõimalus! lähedalt tundma õppida looduse salapärasust ja saada palju ilusaid muljeid. Sääl waikne suwine öö, sügis-öö, kuuwalgus, wihm, torm. Siin on õpetajal paik ja aeg pühendada õpilasi koolitoas õpitud luuleteoste mõttesse ja ilusse, wastawal wiisil ja kohal neid meelde tuletades. Laagrielu ja rännakud on hääks wõimaluseks topograafiliste tööde praktiliseks selgitamiseks ja harjutamiseks. See o!eks ühtlasi ka suurevaraliseks geomeetria tegelikuks kordamiseks ja kasutamiseks. Siin wõib läbi minna: lühendetud, silma ja sammu mõõdud, laagri ja selle ümbruse plaane, krokiisid, perspektiiwe ja kaartisid joonistada, kaarti tarwitada, mõõtmised riistadega, riistu ja abinõusid walmistada. Iga huwimatku, jalutuskäigu ja rännaku kaasas wõib käia läbikäidud maastikust plaani, skeemi ehk krokii waimistamine. missugust kohustust täidaksid kõik õpilased kordamööda. See pakuks rikkalikku materjaali kodumaa ja maastiku iseäralduste tundmaõppimiseks. Laagriaega wõib kasutada tegelikuks sõjakunsti õppimiseks ahelriwi ja maanööwritega. Sääl wõib ka püssilaskmise ja kaewikasjandusega tutwuneda, mõlemaid aineid lähedalt sidudes matemaatika, geoloogia, füüsika ning keemiaga. Püssilaskmine ia käsigranaatide pildumine peab tingimata aset leidma spordi õpekawas koolis, kui wahend terawa pilgu, kiire otsustamiswõime, kindla ja osawa käe harjutamiseks. Selleks peaks antama wälja haawleid, pool-, paukja lahingpadrunid, samuti ka käsigranaate. Need harjutused wõiksid teostuda sõjawäelise instruktori juuresolekul juba kõigi laske- ja kaitsereeglite järele. Isamaalsuse ja riiklise mõtlemiswiisi äratamiseks ja kaswatamiseks on õpetajal wäga kohane mänge, rännakuid, laagrielu ja wõistlusi läbi põimida wastawate isamaaliste ja sõjaliste loengute, laulude ja deklamatsioonidega. Koolid peaksid korraldama igale aastaajale wastawalt spordi- ja võimlemispidusid wõitlustega, mis oleksid nagu kooli füüsilise kaswatuse eksamiks ehk paraadiks. Sääl peab alla kriipsutama ka sõjalist kaswatust. Läbiharutetud sõjawälise kaswatuse kawa koolis paistab wast esialgul kaunis laialine ja koormaw koolitööle ning õpetajailt palju energiat ja oskust nõudew. Teostamise katsed peaksid siiski tõendama, et niisugune ühendamine aitab wärsket õhku koolituppa juhtida ja kuiwi õpiaineid noortele seediwamaks ja huwitawamaks muuta. Õpetajatelt ei nõua tema ka erilist päämurdmist, waid pääasjalikult huwi asja wastu ja mõjub temagi pääle wärskendawalt. (Järgneb). M. T. Nõukogude Wenemaa sõjaline seisukord 10. augustiks 1922 a. (Jar 8). Miilits. Punawäe arwuline suurus. Miilits on nõukogude riigi sisekaitse orgaaniks (oprah npo/ietapckom AHKTaiypbi). liku punawäe w ahendamise pääle waatamata, ei Majandusliku kriisi poolt wälja kutsutud tege Miilitsas tahetakse luua ühist punawäega korda taheta üldist punast sõjajõudu siiski mitte wähendada, waid püütakse isegi ja organisatsiooni* suurendada
5 ^ 16 S Õ D U R 5 mitmesuguste miilitsasüsteemiliste wäeosade moodustamisega ja wabariigi meeskonna üldise wäeteenistuses eelettewalmistusega ning sõjalise organiseerimisega wsewobutsh'i" asutustes. Käesolewal ajal on tegelikus punawäes umbes: 45 Kütidiwiisi; teatud arw piiriwalwe diwiise; tääki; 20 ratsa di wi isi; mõõka; 1500 kerget ja 700 rasket suurtükki. Kuulipildujaid ja automaatpüsse on märksa alla koosseisudes ettenähtud arwu. Lahingutegevuseks kõlbulikke on umbes : 60 tanki; 120 soomusautot; 80 soomusrongi; 100 mitmesugust tüüpi lennuaparaat!. Üldse on tegelikus punawäes umbes meest. Pääle tegeliku punawäe on olemas:,.wsewobutsh'i", eraldi miilitsa, tshon'i",..rahwakaitse" ja riigi poliitilise Walitsuse wäeosad ja miilits (riigi sisekaitse orgaan); üldse on nõukogude sõjawäes umbes meest, missugune arw on 1% kogu praegusest Wenemaa rahwast elanikust. Punawäe warustus. Punawäe warustuse aparaati tahetakse põhjalikult reorganiseerida, ära kaotades warustusasutustest elawat waimu surmawat bürokraatlikku waimu. Sõjawäe warustusseisukord üldiselt igal alal on äärmiselt halb. Wiimasel ajal olla kawatsusel suuremal mõõdul wäljamaalt erilist sõjawarustust muretseda. Punawäe ajakohase tehnilise warustuse pääle lähemas tulewikus on suurt tähelepanu pööratud. Wenemaa sõjatööstuse ülesandeks on tehtud ligemate aastate jooksul warustada pu na wäge kõige täielikumate sõjariistadega ja tehniliste abinõudega sõjaaegse arwu järele X J2 ehk 1-aastase tagawaraga. Tähendetud otstarbel peawad sõjawarustustehased sama aja jooksul remonteeritud, laiendetud ja wäljamaa spetsialistide ja tehniliste riistade abil hästi sisse seatud saama; ühtlasi tahetakse uusi sõjawarustustehaseid ehitada. Punawäelaste warustus on üldiselt wäga nõrk; Wähe paremas seisukorras on kursandid, riigi poliitilise Walitsuse ja..tshom" wäeosade meeskonnad ja päälinnade Moskwa ja Petrogradi karnisonide punawäelased. Juhtide halba warustusseisukorda püütakse mitmesuguste abinõudega parandada. Wäeosade ehei'id". Ülewenemaalise kesktäidesaatwa komitee (BLI,HK) poolt on dekreet awaldetud, et nõukogud ja täidesaatwad komiteed end kohalikkude wäeosade ja asutuste..chendeks" nimetaks. Wäeosadele tahetakse chefide nimetamisega kindlat ühendust pu n awäeg a ja üldse proletariaadi mass iga luua, rõhutades, et nüüdsel ajal sõda peawad mitte ainult puht sõjawäed, waid kogu sõjariistus rahwad; ühtlasi tahetakse chefide abil parandada wäeosade liig rasket warustusseisukorda. Tähendetud dekreet on tegelikus elus wastukaja leidnud: nõukogud, täidesaatwad komiteed, kommunistide erakonna organisatsioonid, ametiühisused, tööliste ühingud (seltsid, tehased) ja ühistegewusasutused on suurel arwul hakanud endid teatud wäeosadele chefideks wälja kuulutama ja asunud, sõprussidemete loomisele nende wäeosadega. Üleüldise riigi wiletsa majandusliku seisukorra tagajärjel on chefidel wõimata wäeosade rasket warustusseisukorda lahendada. Sõjapoliitiline tegewus. Rewwoensowet'i" sõjapoliitilise Walitsuse ülem Guusew toonitab, et sõjas ö /io wõidust oleneb sõjapoliitilisest elemendist ja ainult */io sõjatehnilisest elemendist. (Napoleoni arwamine oli, et 3 /* sõjawõidust oleneb moraalsest jõust ja ainult V* ainelisest jõust). Guusew kriipsutab alla, et kõige paremad ja täielikumad masinad juhatetakse inimese poolt; sellest järgneb wägewa tehnika tähtsuse wähendamise wõimalus, mida saawad teostama: 1) Sõjaliselt hästi ettewalmistetud punawäe koosseis, n. n. kwalifitseeritud sõduridpooloh w i tse rid"(!) (KBa.nncJjHu.HpoBaHHbie 6OMubi nojiyocjwuepbi), kes igaüks oma algatuswõime, teadmiste ja kindla usu tõttu wõidusse saawad wastama 10(!) waenlase tehniliselt hästf warustetud sõdurile.
6 6 S Õ D 2) See määratu suure tähtsusega tegur, et sõja ajal waenlase wäerinna taga saawad punawäel s u u r e a r w u l i s e d p oliitilisedsõbrad(l) olema, kelle kaasabil niwelleeritakse waenlase tehniline ülekaal. U R M W e e b r u a r i l s. a. 4. punawäe aastapäewa puhul sõjawäe paraadid, suured pidustused, kontsertmiitingud jne.; ajalehtedes ilmusid kirjeldused punawäe loomisest ja tegewusest ning tähtsama e wäejuhtide, punalipu ja teiste aumärkide kawaleeride nimekirjad; Punawäe meeleolu. 30. a p r i l l i l s. a. punawäe kirjaoskamatuse likwideerimise pühitsemine (tegelikult oli kirjaäärmiselt raske elukorra järeldusel on puna- oskajaid 1. mail s. a. punawäes 50 90%) ja wäelaste meeleolu rõhutud ja ükskõikne. Kom1. m a i l s. a. wäeosade paraadid p u n a w ä e munismile tunnewad kaasa ainult wähearvvulised p ü h a l i k u t r u u d u s w a n d e andmise pupunawäelased - kommunistid ehk nende poolehul, missugustest pidustustest ka wäeosade hoidjad. Kommuniste on punawäes mitte rohkem,,chef'id" ja tööliste organisatsioonid tegelikult kui 10%. osa wõtsid. Iseäranis halb on meeleolu wanemal! aastawäejuhtide poolt on loosung wälja kuulutetud: käikudel; mitmetest wäejuhtide kõnedest, aruannetest ja ka ajakirjandusest paistab, et kommu- Kogu proletariaadi kaasabil punawäe kasarmunistide walitsus nende pääle ei looda; kindla- test luua p u n a w ä e l a s t e w a l g u s t u s m a mateks loetakse noori 1902, 1903 ja 1904 a. jad". sündinud mehi, keda sõjaliselt ette walmistetakse Sõjapoliitilise propaganda pääle pannakse..wsewobutshi" asutustes ja praegu jaolt (1902 a. punawäelaste seas wäga suurt rõhku. mehi) wäeteenistusse kutsutakse, XI kommunistide erakonna kongressil delepunawäelased täidawad oma teenistuskohu- gaadid sõjawäelased omawahelisel nõupidamisel seid ükskõikselt ja korratult; sõjariistade, sõduri- töötasid wälja järgmised põhimõtted propaganda warustuse, riiete ja muu riigi warustusega käi- suhtes punawäes. Otstarbekohaseks arwati seda propagandat mitte klassiwõitluse psükoloogia wad ümber täiesti hooletult. alusel, waid w a e n u p i n n a l ü l d s e wäljapunawäelaste seas on suurte karistuste pääle m a a l a s t e w a s t u t e h a. waatamata oma wiletsa elukorra parandamiseks Sõjalise propaganda ülesandeks on: ä r a t a d a laiali lagunenud: warastamine, rööwine, kroonu i g a s punawäelases huwi sõjakunsti riiete, saabaste, mõnikord ka sõjariistade müümine ja deserteerimine iseäranis rännakutel ning w a s t u, ä r a t a d a t u n g i s a a d a h ä ä ks sõwäeosade ümberpaigutamise ajal. Wäejooksikud- d u r i k s (caejiatbca OTjiHHHbiM 6OMU.OM) mitte punawäelased astuwad osalt,.roheliste" salkadesse üksi hirmu pärast, waid südametunnistuse järele. (otpsiabi 3ejieHbix), kes enamuste wõimude wastu Selleks on kõigepäält waja, et punawäelane teaks, mis otstarbeks ta on wäeteenistusse kutsutud. wõitlewad. Seletada tuleb seda mitte klassiwõitluse teooria Sõjarewolutsiooni nõukogu (pebboehcobet) seisukohalt wäljaminna, kuid i g a p ä i s e t k o n poolt on iseäralised päewakäsud antud, mis k r e e t p o l i i t i l i s t k o n j u k t u u r i arwesse toonitawad seda määratu suurt tähtsust, mis on wõttes: Kes Nõukogude Wenemaad ähwardab? üldse sõjawarustuse alalhoidmiseks igaühe sõduri Kust ja mispärast? Seletada tuleb lihtalt, aga korralikul, tähelepanelikul ja kokkuhoidlikul üm- mitte kui koolipoisile, waid kui k o d a n i k u l e, berkäimisel riikliku warandusega. Juhtidelt nõu- k e s on k u t s u t u d s õ j a r i i s t a g a sõjatakse punawäelaste õppusel ja kaswatusel maini- l i s t e s i h t i d e e e s t w õ i t l e m a ja kes peab tud suhtes iseäranis suurt rõhku panna ja selle tõttu hästi manöwreerida oskama. energiliselt wõidelda sõjawarustuse häwitamise Klassikriteeriumi puudust 1 hindab punawäewastu. lane - talupoeg küsimusi wormita moraalse Otsekohest sõjakat meeleolu punawäelaste seas kriteeriumi järele. Selle pääle peab katsuma märgata ei ole, kuid poolhalasti ja näljased pu- toetada, et teda edasi tõugata. Peab temale nawäelased on w a l m i s s õ j a t e g e w u s e k s päewast päewa w ä r s k e t f a k t i l i s t m a t e r r ö ö w i m i s e s u h t e s, et niisugusel juhtumisel j a a l i a n d m a, mis lühedalt kokkuwõetult Nõuparemini süüa ja wabalt riisuda (rööwkäikude kogude Wenemaa w a e n l a s t e ka wa ts usi ja pretsendendid Soome, Läti ja Poola piiridesse). k a w a l u s i k a r a k t e r i s e e r i w a d. Seletaja ise Punawäe meeleolu tõstmiseks kogu Nõuko- peab nende faktide pääle waatama mitte kui liht illustratsioonide pääle klassiwõitluses, waid kui gude Wenemaal olid toime pandud:
7 52 16 O D U R tähtsate päewaküsimuste pääle, millest oleneb sõda wõi rahu. Sest punawäelane ei ole mitte klassiwõitluse kursuste kuulaja, waid kodanik, kes sõja wastu ette walmistab. Nii sihikindlalt fakte üksteise järele analüseerfdes, imbub punawäelane läbi wihast Nõukogude Wabariigi sõjaliste waenlaste wastu, kes samal ajal ka kommunistide klassilised waenlased on, ning punawäelane läheb wormita talupojalikult faktide hindamiselt k lassi li seie hindamisele üle". Tegelikult on Petrogradi sõjawäe ringkonnas Eesti-Wene piiriraioonis konstateeritud enamlaste süstemaatilise kihutustöö hooguwõtmist punaväes Eesti wastu juunikuust saadik, punawäelastele tähende*akse: 1) suurte wiljatagawarade pääle Tallinnas, mida Eesti kodanlisea wõimud (6yp>Kya3Hbie B/iacrn) ei laskwat wälja wedada laewu ei lubatawat õigel ajal wälja laadida, kuna sel ajal laadita wat wälja komfortasjadega laewad ; 2) töörahwa suure tagakiusamise ja rõhumise pääle Eestis, kes ootawat R. S. F. S. R". (P. C. <$>. C P. PoccHHCKaa couhajihcn-meckaa cj>eaepathbhaa cobetckaa pecnyo/ihka) tööliste poolt abi; 3) Eesti wõimude poolt rõhutawat Petserimaa wenelasi jne. Jamburi rafoonfs wõis arwata osalt puna wäelaste waenuliku meeleolu põhjuseks Eesti wastu W. Kingiseppa karistamist Eesti kohtu poolt. 19. juunil s a. oli ametlik Jamburi linna ümbernimetus, Kingseppaks", mille puhul Jamburi garnisoni puna wäelas! ja linna töölisi nimetetakse Kingiseppa punawäelasteks ja töölisteks" (KHHrHcenncKHe KpacHoapMenubi M paõohhe). Wahekord Saksamaaga. Maikuu algul s. a. ilmusid Moskwa Saksa kindralstaabi ohwitserid eesotsas kindral Baueraga Wene-Saksa wahekorra kindlustamiseks Rapallos (Genua konwerentsi ajal) tehtud Wene-Saksa lepingu tagajärjel. Kindral Baueri pääülesandeks oli selgitada: 1) kuidas Wenemaal sõjatööstust arendada, kuna Saksamaal selle" laiendamine entente kontrolli tõttu täitsa wõimata; 2) kuiwõrd Saksamaa wõiks abiks olla Kroonlinna kindluse kordaseadmiseks. Pääle nimetetud saatkonna on Nõukogude Wenemaale mitmed teised erilised sõjawäelised saatkonnad ja üksikud sõjawäe spetsialistide instruktorite grupid ilmunud, kes endid tegelikult tutwustawad punawäe ja punasõjalaewastiku praeguse seisukorra ja arendamisega. Moskwa ja Berliini wahel on õhuühendus sisse seatud. Järeldused. Nõukogude riigi wõimud püüawad järjekindlalt mitmesuguste abinõudega kõrgendada punawäe lahinguwõimet ja ühtlasi suurendada üldise punase sõjajõu arwulist suurust, selle pääle waatamata, et ülepääsemata raske majanduslik kriis neid sunnib järk-järgult wähendama tegelikku punawäge. Majandusliku kriisi, erilise sõjawarustuse äärmiselt wiletsa seisukorra ja täitsa äralagunenud transpordi tagajärjel oleks Nõukogude Wene! käesolewal ajal wõimata üles seadida suurearwulist ja ühtlasi ka tehniliselt hästi warustetud punawäge ühisele rajariikide ja Rumeenia w ä e r innale, missugune ühine wäerind oleks tingitud nüüdisaja tegelikkudest sõjapoliiti- 1 istest oludest. Üksikute rajariikide wastu suudaks nõukogude riik siiski suure jõupingutusega suuremat ja enam-wähem tehniliselt warustetud sõjawäge koondada. M. Leheküljed wabadussõjast. Rasked wõitlusea Wõru pärast. (Järg). Petseri Panikowitshi liinil ei awaldanud waenlane sel ajal iseäralikku initsiatiiwi pääle Koshel- käes püüdis hoida, et kiwitee liikumiseks waba üle, mispärast waenlane teda iga hinna eest oma jaha jaama ja Panikowitshi mõisa ümbruse. oleks. 22. apr. läks tal korda meie wägesid Tema tegewused selles raioonis olid rohkem Panikowitshi mõisast ja postijaamast wälja lüüa. demonstratiiwsed kui aktiiwsed, wälja arwatud Järgmisel päewal wõeti meie poolt mõis ja Panikowitshi mõis. Wiimane walitseb kiwitee postijaam ühes rikkaliku sõjasaagiga tagasi. Meie
8 8 O D U R N lö pääletungimine oli nii äkiline, et waenlane ainustki kuulipildujat ära ei saanud wiia. Neid jäi meie kätte tükki 10. Pääle selle langes wangi rohkem kui 100 meest. Päew edasi langesid need kohad küll jälle waenlase kätte, sest Patalowo ja Sabolotje külad olid waenlase käes, mispärast ka Panikowitshi pidamine wäga raske oli Igalpool, kust punased taganesid, riisusid ja rööwisid nad sagedasti kõige waesemaid inimesi. Wõeti ära kõik söögipoolne, mis weel leida oli. Ei hoolitud ka sellest, et kewade oli ja waja põldude külimiseks seemet, waid wiidi kõik kaasa. Selle läbi panid punased meie põllumehed wäga raskesse seisukorda. Paljudel wiidi ka hobused. Nii oli Wastseliina mõisas ainult wiis hobust järele jäänud. Mitmes kohas tuli punaste poolt ka tapmisi ette. Nende ohwriks langesid Talise mõisas 3 talumeest ja Haanjas 2 tüdrukut. Kõiki neid oli nähtawast! hirmsasti piinatud, sest pääd olid kõigil weriseks ja katki pekstud. Tapetud talumehed olid wäikemaapidajad. Küsida tuleb, millega on seletetaw nimetetud punaste wägede wihane wastupanek, kuna nad idas sel ajal masside kaupa end wangi andsid ja täiesti demoraliseeritult taganesid. Sääl sõdisid wenelased Wenelaste wastu, siia aga oli Wene nõukogude riik saatnud meie maad ära wõitma ja enda külge liitma. Mitte ainult kommunismi laialilaotamine ei olnud siin eesmärgiks, waid ka maade ja Balti merele pääsetee wõitmine. Siis wõitlesid meie wastu weel need endised Wene ohwitserid ja soldatid punaste wäes hää meelega, kes unistasid ikka weel Wene suurriigi ülesehitamisest endistes piirides. Need lootsid, et enamlus hiljem ehk warem Wenemaal kukutetakse ja sellega jälle endine mustasajaliste walitsus pukki tõstetakse. Enamlastele kui ka Wene mustasaja- 1 istele näis Baltimaad, eraldi Eestit, wäga waja, Meie wägede pääletungimine muutus aga warsti põhjalikumaks ja waenlase edasituleku likwideerimine Wõru poole algas suuremas maasstaabis, ku'gi waenlane kõik katsus teha, et seda mitte sündida lasta. Päästaabi teadaanne 26. apr kirjutab selle kohta:.marienburi sihil kestsid läbi öö wihased wõitlused. Waenlasel läks korda meie kange wastupaneku pääle mispärast mõlemate sihid ja eesmärgid sellepoolest kokku käisid. Sellepärast katsusid siis waatamata kuni Uue Kasaritsa mõisani tungida, kuid oli meie ägedate wastupääletungimiste ja enamlased kui ka nende ridades wõitlewad mustasajalised kõik teha. et meie wastu wõitlewad kordaläinud manööwrite järeldusel taganema sunnitud. Rida külasid sai waenlasest puhastetud, wäed tihedamad ja tublimad oleksid kui teistel Rõuge mõis langes jälle meie kätte ja meie wäed frontidel. jätkawad edasitungimist". 30. aprillil wõitlesid meie (Järgneb). J. Al-t. wäed juba Melsupi Haanja Purka Pressi Luhte Merra Mauri liinil, waenlast iga päewaga kiwitee poole surudes. Waenlane pani wäga wihaselt wastu ja wõttis sagedasti wastukallaletungimisi ette. Iseäranis kordusid need Palal- Wäljaandja: Kindralstaabi Walitsus. Wastutaw toimetaja : Kindralstaabi polkownir N. R e e k. kino Bogomolowa liinil, pea iga päew mitu korda. Nagu wangid jutustasid, olewat sellele grupile ülesandeks tehtud, maksku mis maksab, Wastseliina mõisat ia selle ümbruses olewat kõrgustikku oma alla wõtta ja meie wägesid «Sõduri" kirjastusel ilmus: taganema sundida. Kõik ta wihased pääletungimised löödi aga meie poolt tagasi. Sõjasaagiks Polkownik Limberg saadi weel kuulipildujaid, mõnikümmend hobust, sadulaid ja muud kraami. Sõjawäe trükikoda. Wiie joonistusega. Sisukord: 1) Üldised alused; 2) Pikamaa (wastupidawuse) kõnd; 3) Lühidamaa (kiir-) kõnd; 4) Sõjawäeline kõnd; 5) Kõnd kui sport. Hind 20 marka. Saada»Sõdur'i" talitusest, Tallinn, Wäike Batarei tän nr. 10..
Ilmub kord kuus. Peterburis, Teaatri uul. Mjl. Nn augustil 1918 a. Hind I rbl. > c%±ii!&%<mrx?me! Ff. S. *Lt*üf2W3iiH 8te. E«*n NS» RiikHJc Jt^
Ilmub kord kuus. Peterburis, Teaatri uul. Mjl. Nn 7. 25. augustil 1918 a. Hind I rbl. > c%±ii!&%
RohkemRIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr a. Sisu: 1. Teadaanne Skandinaawia riikide esitajate terwituse kohta. 2. Juhatuse ettepaneku seaduste
RIIGIKOGU i. istungjärk. Protokoll nr. 12. 1921. a. Sisu: 1. Teadaanne Skandinaawia riikide esitajate terwituse kohta. 2. Juhatuse ettepaneku seaduste ajutise wäljakuulutamise korra kohta tagasiwõtmine.
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemDavid the King Part 1 Estonian CB
Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemEesti-Haginski asundusest (1909–1910)
Peterburi Teatajas 1909 ja Pealinna Teatajas 1910 avaldatud kirjad Eesti- Haginskist. Kirjasaatjad o., ne. ja J.L. (oletan, et J.L. võis olla Eesti-Haginski kooliõpetaja Jüri Lossmann). Põhja-Kaukaasia:
RohkemOevre Rlcnler^rfcfi: \tulsiferi shm..:, 3akob.. Mändmets*: "..Kingsepa naine. Hafis: '-''Armastus. :.' '" /,'.,..:. Rudolf Blatimann: Lahkamine. ' R G
Oevre Rlcnler^rfcfi: \tulsiferi shm..:, 3akob.. Mändmets*: "..Kingsepa naine. Hafis: '-''Armastus. :.' '" /,'.,..:. Rudolf Blatimann: Lahkamine. ' R Grünfeldt: 'Sügis. Hanns Heinz Eweirs: Rahwas sõjariistus.
RohkemSaaremaa Maleva TOIMETUS JA TALITUS Kuresaar, Saaremaa Maleva Staap, kõnetr. 1. KUULUTUSTE HIND: Kuulutuse küljel 3 s. mm. esimesel» 8s., teksti osas
Saaremaa Maleva TOIMETUS JA TALITUS Kuresaar, Saaremaa Maleva Staap, kõnetr. 1. KUULUTUSTE IND: Kuulutuse küljel 3 s. mm. esimesel» 8s., teksti osas 10 s. Tea 8/9. (172/173.) 21. märtsil 1936. Ilmub kaks
RohkemHind 40 senti 0/ Luuletaja Anna Haawa. r~ RaaffurHfcg m, n»,, *&tf>j*»* 7&93 ICi.lJAJTÜ -OiA.UUIJüf.AtEM-Gr TA LLINN, 1928.A. VII.AASTAKÄI IC
Hind 40 senti 0/ Luuletaja Anna Haawa. r~ RaaffurHfcg m, n»,, *&tf>j*»* 7&93 ICi.lJAJTÜ -OiA.UUIJüf.AtEM-Gr TA LLINN, 1928.A. VII.AASTAKÄI IC 3 indmõisianis (fl eadnud Em. Gutmann. Sõnade tähendus; Pahemalt
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
Rohkem-*» * Pf а І 1 Taskutu«ig-, hommiku ja õhtu, sööma ja tõigi suuttc pühade laulud ja palwed on ülesse paudud. Hind5 lop. Lriitinib raamatul, P. lätte t
-*» * Pf а І 1 Taskutu«ig-, hommiku ja õhtu, sööma ja tõigi suuttc pühade laulud ja palwed on ülesse paudud. Hind5 lop. Lriitinib raamatul, P. lätte tuluga, 1891. i:.v.i..1 «i ' "''»."" VasKu lus iga hommiku
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemMaur-Ferrmani kirjad Estonia asundusest Peterburi Teatajas (1911–1913)
Peterburi Teatajas aastatel 1911 1913 ilmunud kirjasaatja Maur-Ferrman i teated Abhaasiast Estonia asundusest. Teadete sageduse põhjal võib seda pidada ka omalaadseks Estonia küla kroonikaks nendel aastatel.
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemMicrosoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc
ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused
Rohkem1
1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemSuhhumi eestlaste laulupeo ringvaade ajalehes Virmalised (1914)
Nr. 18. WIRMALISED 139 Uue-Athos'e klooster (Новый Аѳонъ) Suhumi lähedal Kaukasuses. Eesti asunduste juubeli-laulupidu puhul. Suhum, üleüldine waade. Eesti asunduste laulupidu koht. Kaukasia ja tema
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemOevre Uichier*Ftich: Luisifcri silm. Uu&Qtt Blattmaotfr. Siirma warjus. Sandor Peiõflu Rahwüslaui. p. Grünfeldt: Kodumaale. Michel Corda^; Nociürna p
Oevre Uichier*Ftich: Luisifcri silm. Uu&Qtt Blattmaotfr. Siirma warjus. Sandor Peiõflu Rahwüslaui. p. Grünfeldt: Kodumaale. Michel Corda^; Nociürna p QrcknMdt. Häda. Wilhelm Lobslcn: Saar* ÕpclajQ. Lconardo
Rohkem1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r
1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,
Rohkemo X üks karjapoiss ^ron tema saatja, reisiwad Etcrimaale. Salia t,elest Eestilecle kirjutatud. Tnittud J, Tohlueimamri kuluga.
o X üks karjapoiss ^ron tema saatja, reisiwad Etcrimaale. Salia t,elest Eestilecle kirjutatud. Tnittud J, Tohlueimamri kuluga. Aboni üks karjapoiss ja Iron tema saatja, reisiwad Eterimaale. Salsa leelest
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemNR-2.CDR
2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor
Rohkem2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh
2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemA 19?9
A 19?9 / f M M ^ Il tj O A Pulma jutt Teine armuke. Alssintt. Kirjutanud J. F. N Ji;o3BOJieHO II,eH3ypo». Äepnn., 22. AßrycTa 1887 r. 341/6 Aombi Rein rüipas wähä õlut. Aega mööda õppis ta ka sõprade seltsis
RohkemKaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning
Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemKehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ
Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõste ja ristsammujooks. Jooks kurvis, tõkkejooks, ringteatejooks, täpsusjooks. Kaugushüpe-
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemTARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu
TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:
RohkemA diso
A diso JtW* J V F "Ч Raamat 6 tunniga lugema õppimiseks. ( irnc õpetust sõnad: Õpetajale" läbilugeda. -щщр- Tallinnas, 1910. &. Gebert'i trükk. L ^ ^ J ENSV ТА Kirjandusmuuseum«Arhiivraamatukogu / 1 al
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemSuusatajate teekond PyeongChang’i
Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal
RohkemA I5~l$ «Ct2> -«CöK <i>. -«СіЗ»-. «> l-4cs>- ^CO>- «С&> -< &>^;<Е>;'чС>> -«a>; <3>i[! G ^7 Hiillse^ ktiiji Ш üiefuie Spträatitat mtffeppai ni Kirjutan
A I5~l$ «Ct2> -«CöK . -«СіЗ»-. «> l-4cs>- ^CO>- «С&> -< &>^;;'чС>> -«a>; i[! G ^7 Hiillse^ ktiiji Ш üiefuie Spträatitat mtffeppai ni Kirjutanud Z. Fcpili. Т kartus 188'). Trülitud K. A. Hermann'!
RohkemLisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v
Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK
RohkemProjekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P
Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemIlmub kaks korda tuus Toimetus ja talitus: R Tallinn, Kaarli tän. nr. 8. "«ju malewa staap tel. 451=91, Tellimise hind aastas: iikfuste wiisi ži 50 sn
Ilmub kaks korda tuus Toimetus ja talitus: R Tallinn, Kaarli tän. nr. 8. "«ju malewa staap tel. 451=91, Tellimise hind aastas: iikfuste wiisi ži 50 snt. Üksikult - ä 1 lv. Harjulane Ne. 14. Kuulutuste
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemEESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005
Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemloogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd
. Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemKasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise
Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE LITURGI
VALIKAINE LITURGIKA gümnaasiumis 1 LITURGIKA ÜLDOSA Liturgika gümnaasiumis Leitoyrgia «avalik teenistus» kõige tähtsam jumalateenistus, mille suhtes kõik teised ööpäevaringi jumalateenistused (vt. Jumalateenistuste
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemSlide 1
Nõukogude Liidu pärand Eliisa Mõistlik, Kristine Kivimäe, Nele Plutus, Sandra Laura Luhtein 30.11.2012 Tallinna Nõukogude Liidu pärand Märtsi pommitamine 1944 Märtsi pommitamine 1944 Harju tänav peale
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Difraktsioon
Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemView PDF
Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemMascus - Jatiina esitlus 2017
Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse
RohkemElisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon
Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon 1.0.85 15.01.2019 1 Elisa Ring... 1 1. Ülevaade... 3 1.1. Kirjeldus... 3 1.2. Tehnilised tingimused... 3 1.3. Kasutuselevõtt ja sisselogimine... 3 2. Rakenduse
RohkemKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemTallinna patsient valikute ristmikul
Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal
RohkemPolitsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat
Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemNurk, Mart. Inventarinimistu
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 177 NURK, MART 1939-1948 SISSEJUHATUS Nurk, Mart (Märt) (14. juuli 1892, Kaubi v. Pärnumaal - 5. nov. 1948, Hamburg), õigusteadlane, Tartu Ülikooli ja Balti Ülikooli (Saksamaa)
RohkemP2P süsteemid
Gnutella Ajalugu Detsentraliseeritus Protokollist Paralleliseerimine Ujutamine Skaleeruvus Ultranoded Puuräsid DHT Muud MEELIS ROOS 1 Ajalugu Failivahetus P2P massidesse viija Napster tsentraalne süsteem
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemMicrosoft Word - XTOP026.doc
XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED
Rohkem