KAITSELIIDU KASUTAMINE SISERIIKLIKE KRIISIDE REGULEERIMISEL - ÕIGUSLIKUD VÕIMALUSED

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "KAITSELIIDU KASUTAMINE SISERIIKLIKE KRIISIDE REGULEERIMISEL - ÕIGUSLIKUD VÕIMALUSED"

Väljavõte

1 Sisekaitseakadeemia Arbo Probal KAITSELIIDU KASUTAMINE SISERIIKLIKE KRIISIDE REGULEERIMISEL - ÕIGUSLIKUD VÕIMALUSED Lõputöö Juhendaja: Lea Vainult, BA Tallinn 2010

2 ANNOTATSIOON SISEKAITSEAKADEEMIA Kuu ja aasta: Mai 2010 Töö pealkiri: Kaitseliidu kasutamine siseriiklike kriiside reguleerimisel - õiguslikud võimalused Töö autor: Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks Arbo Probal tegemisega elektroonilises keskkonnas. Lõputöö on kirjutatud eesti keeles ja selle maht on 51 lehekülge. Töö kirjutamisel on kasutatud õigusakte, internetiallikaid ning ingliskeelseid erialaajakirju ja kirjandust. Käesoleva töö uurimisobjektiks on Kaitseliidu kasutamisvõimalused siseriiklikes kriisides ja sellega seonduvad õiguslikud probleemid. Töö eesmärgiks on leida seadusandluses esinevad ebakõlad ja katmata teemad ning seeläbi teha ettepanekud seadusandluse täiendamiseks. Töös on leitud seaduses esinevad ebakõlad, osutatakse katmata olevale valdkonnale ning tehakse ettepanekud regulatsiooni täiendamiseks. Samuti on töös ettepanekud Kaitseliidu siseste eesmärkide täiendavaks kirjeldamiseks. Töös esitatud ettepanekuid on osaliselt võimalik rakendada Kaitseliidu malevate siseselt. Samuti annab töö ülevaate punktidest, mis vajavad seaduseloojate tasemel täiendavat analüüsi. Võtmesõnad: Kaitseliit, relvajõudude siseriiklik kasutamine, siseriiklikud kriisid, küberkaitse Võõrkeelsed võtmesõnad: Defence League, domestic deployment, cyber defense Säilitamise koht: Kaitsmisele lubatud Üldainete keskuse juhataja: Anne Valk Vastab lõputöö nõuetele Juhendaja: Lea Vainult 2

3 SISUKORD SISSEJUHATUS PÕHISEADUSLIK KORD JA SELLE TAGAMINE Põhiseaduslik kord Julgeolek Eeldused põhiseadusliku korra säilimiseks Elanikkonna kaitse Avalik kord ja turvalisus Põhiõigused ja vabadused Kaitseliidu kasutamine taasiseseisvunud Eestis Kaitseliidu kasutamise õiguslikud alused Hetkel kehtiv regulatsioon Kaitseliidu kasutamine TRENDID MUJAL JA EESTI VÕIMALUSED NENDEST ÕPPIDA Kanada, kui kaitsejõudude partner ja sellealaste kogemustega riik Kanada siseriiklike operatsioonide õiguslik regulatsioon Kanada armee kasutamine siseriiklikult Eesti võimalused õppida Kanada näitest USA USA õiguslik regulatsioon Rahvuskaardi roll sisejulgeoleku tagamisel Uus trend: küberkaitse üksuste loomine Eesti võimalused õppida USA näitest Läti, kui sarnase minevikuga riik Eesti võimalused õppida Läti näitest ETTEPANEKUD OLUKORRA MUUTMISEKS Autori hinnangul esinevad ebakõlad Kaitseliidu sisene võimekuste kirjeldamine KOKKUVÕTE

4 SUMMARY VIIDATUD ALLIKATE LOETELU

5 SISSEJUHATUS Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, mille ülesandeks on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. 1 Omaalgatuslik kaitseliitlik tegevus sai riikliku toe, kui kaitsevägede ülemjuhataja kindralleitnant Johann Laidoner kehtestas 17. detsembril 1924 oma käskkirjaga Kaitseliidu ajutise põhikirja. See tulenes otseselt 1. detsembril 1924 toimunud sündmustest. Riigijuhid mõistsid, et vabatahtlik riigikaitseline tegevus vajab riiklikku toetust ja regulatsiooni. 27. juunil 1940 andis Vabariigi President välja Kaitseliidu likvideerimise seaduse, Kaitseliidu varad läksid Eestimaa Kommunistlikule Parteile. 17. veebruaril aastal taasloodi Eesti Kaitseliit Järvakandis rahva omaalgatuse korras. 28. aprillil aastal arvati Kaitseliit Eesti kaitsejõudude koosseisu. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mille vastutusala enamikus kattub Eesti maakondade piiridega. Kaitseliidus on kokku kaitseliitlast, koos eriorganisatsioonide - Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on liikmeid üle Kaitseliit koondab endasse lojaalseid kodanikke, kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning turvatunde parandamisel. 2 Kaitseliit on alati soovinud pakkuda elanikkonnale väljundit osalemaks riigikaitses ning tegutsema oma kodukandi turvalisuse tagamisel. 1 Kaitseliidu seadus, , jõustunud , RT I 1999, 18, 300, 2 ja 4 lg 1 2 Kaitseliit rahva algatatud omariikluse pant, < ( ) 5

6 Kaitseliidu üksused on toetanud kohalike omavalitsusi ja ametkondi loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel nii aasta Pärnu jaanuaritormil, kui ka enne ja peale seda aasta aprilli lõpus ehmatasid Eesti elanikkonda massirahutused, mida rahvasuus hakati kutsuma pronksiööks. Massirahutuste ohjeldamises osalesid ka kaitseliitlased, tõsi küll, abipolitseinikena. Pronkssõduri teisaldamisele järgnes midagi, mida saab nimetada esimeseks sõjaks küberruumis ja Eesti võimud pidid riiki kaitsma tohutute andmevoogude eest. Rünnakud tõid Eestisse NATO, Euroopa Liidu, USA ja Iisraeli arvutiturbe eksperdid, kes pakkusid oma abi ja tahtsid samal ajal ka ise kübersõja kohta õppida. 3 Koordineeritud küberrünnakud Eesti valitsusasutuste, pankade, meedia- ja telekommunikatsioonifirmade vastu tõendasid, et ühiskonna infosüsteemide haavatavus on üks riikliku julgeoleku aspekte, millele on tarvis pöörata senisest rohkem tähelepanu. Kuigi oleme Eestis selgelt ja üheselt teadvustanud infosüsteemide kaitse vajadust arenevas infoühiskonnas, pole selleks võetud meetmed olnud alati piisavad. Terve riigi küberjulgeoleku tagamine nõuab kogu ühiskonna kaasamist ning selget riigisisest tööjaotust küberrünnakute ennetamisel, samuti infoturbealase kompetentsuse suurendamist ja ühiskonna teadlikkuse üldist tõstmist küberruumis varitsevatest ohtudest. 4 Eelpool nimetatud tänapäevased sündmused on pannud ka praegused riigijuhid rohkem mõtlema sellele, kuidas peaks Kaitseliidu kasutamine olema reguleeritud praeguses õigusruumis. Riigikogus on vastu võetud mitmeid seadusandlikke akte, mis reguleerivad Kaitseliidu kasutamist. Vastu on võetud hädaolukorra seadus, on muudetud Kaitseliidu seadust ning muudetud seaduste põhjal on antud välja erinevaid määruseid. Kuigi tehtud on olulisi parandusi seadusandluses, jääb alati 3 Mark Landler and John Markoff Digital Fears Emerge After Data Siege in Estonia, The New York Times, , pagewanted=1&_r=1&hp>, ( ) 4 Küberjulgeoleku strateegia , Kaitseministeerium, Tallinn:

7 püsima küsimus, kas kõik võimalikud Kaitseliidu kasutusvaldkonnad on õigusaktides ära toodud ning kas on loodud kõik tingimused Kaitseliidu kasutamiseks? Ajendatud nendest ja veel teistest sarnastest küsimustest, asus töö autor uurima, millised on praegusel hetkel õiguslikud võimalused Kaitseliidu kasutamiseks siseriiklike kriiside reguleerimisel. Töö autor on arvamusel, et Kaitseliidu kasutamise regulatsioonis esineb ebakõlasid. Samuti usub autor, et hetkel aktuaalsed valdkonnad on reguleerimata. Käesoleva töö eesmärgiks ongi leida vastus küsimusele, millised on regulatsioonis esinevad ebakõlad ja milliseid valdkondi on vaja täiendavalt lisada. Samuti tahab autor teiste riikide näidete varal jõuda vajadusel ettepanekuteni õigusliku baasi parandamiseks ja Kaitseliidu eesmärkide täiendavaks kirjeldamiseks. Probleemi aktuaalsus tuleneb asjaolust, et viimase paari aasta jooksul on olnud olukordi, kus Kaitseliitu on kasutatud nii otseselt, kui ka kaudselt. Läbi selle töö loodab autor leida vastuse eespool tõstatatud küsimusele. Samuti rõhutab teema aktuaalsust riigi üks tähtsamaid ülesandeid: Eesti julgeoleku tugevdamine. See eeldab õigusliku regulatsiooni olemasolu ning ei ole tagatud üksnes kaitseliitlaste vastavasisulise väljaõppe abil. Kuigi seadusandluses on kajastatud nii kaitseväge kui ka Kaitseliitu, keskendub autor käesolevas töös Kaitseliidule, kui vabatahtlikule sõjaväelisele riigiorganisatsioonile, mille ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Käesolevas töös kirjeldab autor kehtivat seadusandlust, kirjeldab lühidalt maailmas valitsevaid trende ning püüab seeläbi leida kitsakohti ja puuduseid kehtivas regulatsioonis. Materjalid, mida käesolevas töös kasutatakse, hõlmavad nii seadusi, populaarteaduslikke teoseid, õppematerjale kui ka intervjuusid. Autor on 7

8 intervjueerinud töö käigus Kaitseliidu ülemat kolonelleitnant Raivo Lumistet ja Tartu Maleva staabiülemat leitnant Tanel Meielit. Informatsiooni saamiseks oli autor kirjavahetuses Eesti Vabariigi kaitseatašee Läti Vabariigis kaptenmajor Mati Oravaga. Uurimus koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Eesti Vabariigi põhiseaduslikust korrast ja sellest tulenevatest ülesannetest elanikkonna, avaliku korra ja turvalisuse kaitseks. Samuti annab autor ülevaate, millised on võimalused antud ülesannete täitmiseks Kaitseliidu poolt ja milline on vastav praktika tänapäeval. Teises peatükis käsitleb töö autor lühidalt sarnaste küsimuste reguleerimist teistes riikides ja vaatleb võimalusi sealt analoogseid lahendusi Eestisse üle kanda. Kolmandas peatükis esitab autor omapoolsed nägemused õigusaktide parandamiseks ja täiendamiseks ning Kaitseliidu eesmärkide seadmiseks. 8

9 1. PÕHISEADUSLIK KORD JA SELLE TAGAMINE 1.1 Põhiseaduslik kord Põhiseadusliku korra all mõistetakse poliitilise ja sotsiaalse korra terviklikkust, sealhulgas Põhiseaduse kehtivust. Nii võib nimetada iseseisvust ja sõltumatust riigi olemasolu tunnusteks ja Põhiseaduse üldpõhimõtteid - demokraatiat, õigusriiki, sotsiaalriiki ja inimväärikust riigi- ja ühiskonna korralduste põhialuseks. Kui riik on rajatud vabaduse põhimõttele, tagamaks üksikisikule vaba eneseteostuse võimalust, siis peab riik piirama nende isikute vabadust, kelle eesmärk on teistsuguse riigikorra loomisega selline vabadus kaotada. 5 Põhiseadusliku korra kaitse, ehk mitte-sõjaliste vahenditega julgeoleku tagamine, on üks kolmest sambast, millele Eesti riigi julgeolek toetub. Ülejäänud kaks on turvalisus ja õiguskaitse ning sõjalise valmisoleku tagamine välisvaenlaste rünnakute vastu Julgeolek Michael H. H. Louw käsitluse kohaselt hõlmab rahvuslik julgeolek traditsioonilist kaitsepoliitikat ja riigi mittemilitaarseid tegevusvaldkondi, mis tagavad riigi võime poliitilise üksusena ellu jääda ning ellu viia oma sisemisi ja rahvusvahelisi eesmärke. Giacomo Luciani defineerib rahvuslikku julgeolekut kui suutlikkust astuda vastu välisele agressioonile. Laurence Martin i julgeolekukontseptsiooni keskmes on heaolu tagamine. Walter Lippmann i arvates on julgeolek tagatud, kui rahu ajal ei tule teha mööndusi väärtustes ning sõja korral suudetakse neid väärtusi kaitsta militaarsete vahenditega. 6 5 Truuväli, E-J, et al, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (Tallinn: Juura2002), lk Buzan, B, People, states and fear: an agenda for international security studies in the post- Cold War era (New York: Harvester Wheatsheaf: 1991) p

10 Seega võiks julgeolekut defineerida järgmiselt: julgeolek on riigi võime ellu viia tema väärtustest lähtuvaid eesmärke. Eesti majandus on tugevalt integreeritud maailmamajandusega. Seetõttu on globaalsetel arengutel, sealhulgas majanduskriisidel ja oluliste välisturgude ebastabiilsusel Eestile märgatav mõju. Muutused Euroopa Liidu ja Venemaa vaheliste energiatarnete väljakujunenud struktuuris võivad mõjutada ka Eesti majanduse toimimist. Elektri- ja gaasivarustuse eraldatus Euroopa ühendatud energiavõrgustikest suurendab elutähtsate teenuste toimepidevuse riske. Eesti asukohast tulenevad võimalused majandustegevuseks energiakandjate transpordil on tundlikud majandusliku ja poliitilise surve suhtes. Majanduse ja rahandussektori kriisid kätkevad riske, mis võivad luua soodsa keskkonna sotsiaalsete pingete tekkeks ning organiseeritud kuritegevuse levikuks. 7 Riigi julgeolek hõlmab laiemas mõttes kogu ühiskonda ning selle tagamise ülesanded on otseselt või kaudselt laial ringil organisatsioonidel, sealhulgas ka avalik-õiguslikel ning eraõiguslikel. Riigi julgeoleku edukaks tagamiseks tänapäevases maailmas on tsiviilinfrastruktuuri oluliste komponentide töötamise tagamine sealhulgas infoinfrastruktuuri pidev toimimine. Elutähtsate teenuste toimimine on oluline riigi tegevuseks nii rahuajal kui ka sõjaolukorras. Mitmes riigi julgeolekut tagavas olulises valdkonnas sealhulgas infoinfrastruktuuri puhul on kaitset kriisi- ja sõjaolukorras võimalik teostada ainult rahuaegset turvet korraldava süsteemi kaasabil. Seetõttu on oluliseks osaks julgeolekust küberjulgeoleku tagamine, sealhulgas küberkaitse. Info- ja sidesüsteemide osatähtsus ühiskonnas suureneb pidevalt ning nendest sõltub ka mitmete teiste elutähtsate teenuste toimepidevus. Suure osa side- ja infosüsteemide omavahelise ühendatuse tõttu võib ühe elutähtsa teenuse katkemine mõjutada veel paljude ühiskonna jaoks oluliste teenuste kättesaadavust. Info- ja sidesüsteemide ebapiisav kaitstus või puudulik reageerimisvõime suurendab 7 Eesti julgeoleku poliitika alused, eelnõu, < 10

11 riketest või rünnakutest tulenevate ohtude mõju. Lisaks kasutatakse küberruumi ühiskonnas pingete ja konfliktide õhutamiseks. 8 Karistusseadustiku 237 lg 1 alusel klassifitseerib arvutiandmetesse sekkumise või arvutisüsteemi toimimise takistamise, samuti selliste tegude toimepanemisega ähvardamise, kui see on toime pandud eesmärgiga sundida riiki või rahvusvahelist organisatsiooni midagi tegema või tegemata jätma või tõsiselt häirida riigi poliitilist, põhiseaduslikku, majanduslikku või ühiskondlikku korraldust või tõsiselt hirmutada elanikkonda terrorikuriteoks Eeldused põhiseadusliku korra säilimiseks Põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate valdkondade kaitsmisele on Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alustes pühendatud suur osa. Selle dokumendi kohaselt on oluline tagada demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimine ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Seaduste ülimuslikkusel põhineva õigusriigi toimimiseks tugevdatakse ning korrastatakse haldus-, õiguskaitse- ja kohtusüsteemi. Demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimiseks on oluline kodanikuühiskonna pidev areng. Kodanikuühiskonna arengu eeldused on ühiskonna avatus, kodanikualgatuse soodustamine ja kvaliteetse hariduse kättesaadavus. 10 Eesti sisejulgeolekupoliitika hõlmab riigi sisejulgeolekustruktuuride ülesandeid ja süsteemi üldist korraldust ning see sisaldab osavõttu rahvusvahelist julgeolekut tagavast tegevusest. Julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks on sisejulgeolekupoliitika põhiülesanded Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamine ning inimelude päästmine ja kaitsmine Eesti julgeoleku poliitika alused, eelnõu Karistusseadustik, , jõustunud , RT I 2001, 61, 364 Buzan, B, People, states and fear: an agenda for international security studies in the post- Cold War era, supra nota 6, p 17 11

12 Sisejulgeoleku tagamise eest vastutab eelkõige Siseministeerium. Olenevalt hädaolukorra iseloomust juhib selle lahendamist pädev valitsusasutus. Kaitseministeeriumi ülesanne on vajadusel toetada Siseministeeriumi või muu ministeeriumi valitsemisala oma võimekustega. Samas tuleb silmas pidada, et Kaitseministeeriumi valitsemisala esmane ülesanne on riigi sõjaline kaitse, rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ning nendeks valmistumine. Sellest johtuvalt arendatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala võimeid mainitud ülesannete täitmiseks ning eraldi tsiviilvõimude toetamiseks vajalikke võimekusi ei arendata. Juhul, kui Kaitseministeeriumi valitsemisalale pandud esmaste ülesannete täitmiseks arendatavaid võimekusi saab kasutada tsiviilhädaolukordade lahendamisel ilma riigi sõjalist kaitset ja osalust rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel kahjustamata, antakse olemasolevad võimekused tsiviilvõimude käsutusse sisejulgeoleku tagamiseks Elanikkonna kaitse Põhiseaduse kohaselt lasub Eesti Vabariigil kohustus kaitsta oma elanikke kõikide ohtude eest. 12 Lisaks mõningatele teistele ohtudele nähakse käesoleva uurimustöö teemaga haakuvatena kontrollimatuid arenguid maailmas ja rahvusvahelisi kriise, välise surve ohtu ning inimtegevusest ja loodusjõududest tingitud ohte. Eesti julgeolekut mõjutavad inimtegevusest tingitud riskid on tulekahjud ja plahvatused, transpordi-, kiirgus- ja keemiaõnnetused. Loodusõnnetustest ohustavad Eestit põhiliselt tormid ja üleujutused, mis võivad põhjustada hädaolukordi Kaitseministeeriumi valitsemisala osalemisest riigisiseses kriisireguleerimisel (projekt), asutusesiseseks kasutamiseks 12 Truuväli, E-J, et la, Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, supra nota 5, lk Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused. Riigikogu otsus, jõustunud RTI, , 49, 344, punkt

13 1.2 Avalik kord ja turvalisus Avalik kord on õigusaktidest tulenev elukorraldus, millega tagatakse isiku õiguste ja vabaduste kaitse, ühiskonna turvalisus, avaliku võimu ning avalike teenuste toimimine. 14 Avalik kord ei tähenda korda ainult avalikes kohtades, vaid ka laiemas mõistes kaitset õiguskorra sellele osale, mille kaitsmine on avalikkuse huvides. Samas on ka avalikus kohas käitumise nõuete järgmine avaliku korra tagamise oluline komponent. Teisisõnu on avalik kord üldine rahukord ehk tavadel, headel kommetel, õigus-, moraali- ja teistel sotsiaalsetel normidel põhinev isikutevaheline suhtlemiskord ühiskonnas, mis kogumina tagab igaühe kindlustunde ning võimaluse realiseerida nii oma õigusi ja vabadusi, täites samas tulenevaid kohustusi. Arvestades üleilmastumise protsessi ning üha sagedamini Eestis aset leidvaid rahvusvahelisi sündmusi, on oluline edendada riigi võimet tagada julgeolek avalikel üritustel. 15 Riigi sisejulgeoleku huvides on oluline valmis olla ja õigeaegselt reageerida hädaolukordadele. Selleks on loodud riiklik kriisireguleerimise meetmete süsteem, mille eesmärk on tagada ühiskonna turvalisus ja elanikkonna kaitse hädaolukorras. Kriisireguleerimise oluline osa on riskianalüüs, mille käigus hinnatakse hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi ning kavandatakse ennetavad meetmed. Hädaolukordades tuleb tagada ka elutähtsate valdkondade toimimine, olulise infrastruktuuri kaitse ning elanikkonna teavitamine. Elutähtsate valdkondade toimimiseks hädaolukorras tuleb ümber korraldada riigireservisüsteem ja viia see vastavusse riigi vajadustega. Tähtis on saavutada pääste-, korrakaitse-, energeetika-, transpordi-, elektronside-, keskkonna-, 14 Korrakaitseseaduse eelnõu ja seletuskiri , <.eoigus.just.ee/?act=6&subact=1>, ( ) 15 Korrakaitseseaduse eelnõu ja seletuskiri. 13

14 tervishoiu- ja sotsiaalasutuste tõhus ettevalmistus ja varustatus. Riigi sisejulgeoleku huvides ning hädaolukordade lahendamiseks ehitatakse välja üleriigiline operatiiv-raadioside süsteem Põhiõigused ja vabadused Põhiõigused, vabadused ja kohustused on põhiseaduse jõuga õigused. Põhiseadus ise asub formaalselt õigusnormi hierarhia kõrgeimal astmel, omades sellest lähtuvalt suuremat õigusjõudu mistahes seadusest või määrusest. Põhiõigused on oma sisult fundamentaalsed, sest neis sisalduvad otsused riigi ja ühiskonna põhistruktuuri jaoks. Põhiõigused on riikluse seisukohalt nii olulised, et nende võimaldamist või mittevõimaldamist ei saa jätta parlamendi lihthäälteenamuse otsustada. 17 Põhiõigused sisaldavad arvukalt sätteid, mis näevad ette vastava õiguse piiramise võimaluse. Enamuses neist on mainitud seadust, mõnes aga ainult riiki. Viimasel juhul tuleneb iga riikliku kitsenduse legitimeerimise nõue, mis keelab teostada riigivõimu ilma seadusliku aluseta. 18 Sarnaseid õigusi deklareerib ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon (vastu võetud Peaassamblee resolutsiooniga 217(III), 10. detsembril 1948). Kuid ometigi jätab ka selle dokumendi Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud 1966, jõustunud 1976 ICCPR) võimaluse, et kui riigis valitseb erakorraline seisukord ja see on ametlikult välja kuulutatud, tohivad paktis osalevad riigid kõrvale kalduda käesoleva paktis kirjeldatud kohustustest tingimusel, et sellised meetmed ei ole vastuolus nende riikide teiste kohustustega rahvusvahelise õiguse ees ega tooks endaga kaasa diskrimineerimist üksnes rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused, punkt Eesti Vabariigi Põhiseaduskomisjoni lõpparuanne, </ ( ) Eesti Vabariigi Põhiseaduskomisjoni lõpparuanne, ibid International Covenant on Civil and Political Rights, vastu võetud , jõustunud , < ( ) 14

15 1.4 Kaitseliidu kasutamine taasiseseisvunud Eestis Kaitseliidu kasutamise õiguslikud alused Kaitseliidu kasutamist siseriiklikult on Eesti õigusloomes vägagi täpselt püütud reguleerida. Arvatav põhjus, miks see nii on, peitub vabariigi taasloomise algaastates: taamal kummitamas vapside vandenõu ning päevapoliitikat kujundamas jõulised ning küsitavaid demokraatlikke väärtusi evivad poliitikud, kardeti kaitseväe kaasamist sisepoliitilisse võitlusesse. 20 Ometigi on autori arvates viimaste aastate sündmused mõjutanud seadusandlike aktide ja dokumentide vastuvõtmist, mille kohaselt Kaitseliidu ja loomulikult ka kaitseväe kasutamine siseriiklikult on muutunud kergemaks. Alljärgnevalt olen lühidalt ära toonud kronoloogia aastal kinnitatud Kaitseliidu üheks arenguteesiks sai: Kaitseliit peab omama rahuajal kiirreageerimisvõimet. Selle kohaselt tuleb Kaitseliidu malevate ja malevkondade baasil välja arendada määratud mahus kiirreageerimisvõime siseriiklikele kriisidele reageerimiseks aastal esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule heaks kiitmiseks Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015, mille kohaselt valitsus kohustus välja töötama ja ellu viima kontseptsiooni ja õigusaktid Kaitseliidu ja kaitseväe tõhusamaks kaasamiseks siseturvalisuse tagamisse. Selle tulemusel peab olema võimalik süsteemselt ja kokkulepitult arendada vajaminevaid võimekusi. 22 Riigikogu võttis vastava dokumendi muudatustega vastu, mille kohaselt kaasatakse siseturvalisuse tagamisse senisest enam Kaitseliit Taimar Peterkop, Relvajõudude kasutamine terrorismivastases võitluses, Diplomaatia (2006), nr 39, lk 8-9, lk 9 21 Kaitseliidu arenguteesid, < ( ) 22 Riigikogu otsuse eelnõu Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 heakskiitmine, <eoigus.just.ee/?act=dok&subact=1&dok_w=196453>, punkt Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 heakskiitmine Riigikogu otsus , jõustunud , RTI, , 25, 165, punkt

16 14. veebruaril 2008 ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo valitsuse pressikonverentsil rääkides Riigikogusse saadetud kaitseväe korralduse seaduse eelnõust: Täpsustatud on ka jõu kasutamise reeglid kaitseväe poolt. Sõjaväepolitsei ja kogu kaitseväe kasutamine avaliku korra tagamisel on sellest seadusest välja jäänud, see on sisse viimisel korrakaitse seadusesse ja selle põhimõte on, et kaitsevägi ei saa kasutada sisejulgeoleku tagamiseks jõudu iseseisvalt või enda nimel. Ta saab teha seda ainult seaduse alusel vastavate üksuste andmisega sisekaitse eest vastutavate ametkondade alluvusse. Ja teatavasti kaitsejõudude osa, Kaitseliit, osales ka abipolitseinikena siis, kui oli täiendavat jõudu vaja Eesti-sisese korra tagamiseks aprilli 2008 pressiteate kohaselt esitas Justiitsministeerium Riigikogu õiguskomisjonile muudatusettepanekud Riigikogu menetluses olevasse korrakaitse seaduse eelnõusse, mille kohaselt saaks kaitseväge ja Kaitseliitu kasutada avaliku korra kaitsel politsei abijõuna ilma eriolukorda või erakorralist seisukorda välja kuulutamata. Justiitsministeeriumi nõuniku Mait Laaringu sõnul oli ettepaneku eesmärgiks viia Eesti sisejulgeoleku tagamise süsteem vastavusse meid kaasajal ähvardavate julgeolekuriskidega, eriti terrorismiohuga, samuti kasutada säästlikumalt Eesti kui väikeriigi piiratud julgeolekuressursse. Muudatusettepaneku kohaselt võis Kaitseliidu või kaitseväe kasutamise otsustada Vabariigi Valitsus siseministri ettepanekul kõrgendatud vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Sellisteks juhtudeks loeti suure keskkonnakahju tekkimise oht või massirahutused, millega kaasneb rüüstamine, Sel ajahetkel kehtiva õiguse kohaselt on kaitseväge võimalik avaliku korra kaitseks kaasata vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal, ehk Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul või loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks aastal avaldatud siseministeeriumi aruande kohaselt oli Kaitseliidu ja Politseiameti vahel sõlmitud koostöökokkulepe, mille alusel igal aastal 24 Valitsuse pressikonverentsi stenogramm, < 25 Justiitsministeeriumi pressiteade, < 16

17 lepitakse kokku aasta ühistegevustes. Kaitseliit osales siseturvalisuse tagamisel oma pädevusest tulenevalt ja koostöö politseiga oli hea. Samuti deklareeriti, et Päästeamet ja Kaitseliit on koostöö tõhustamiseks sõlminud koostöölepingu. Koostöölepingu alusel kaasatakse Kaitseliidu üksusi suureulatuslikele päästetöödele, antakse kaitseliitlastele erialakoolitust ning kasutakse nende abi ennetustööl. Koostööleping sätestab muu hulgas, et igal Kaitseliidu maleval on ööpäevaringne kontaktnumber häirekeskusega ühenduseks aasta samasisulises aruandes tuuakse positiivsena ära hädaolukorra seaduse vastuvõtmine. Olulise muudatusena võrreldes varasemate regulatsioonidega nähti võimalus kaasata hädaolukordade ennetamisele või lahendamisele kaitseväge ja Kaitseliitu, andes neile ka õiguse rakendada sundi. Sellekohase otsuse teeb Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul Hetkel kehtiv regulatsioon Politseitegevuses võib Kaitseliidu liige osaleda abipolitseiniku seaduse 28 alusel. Kaitseliidu liikmete poolt Kaitseliidu ja kaitseliitlaste isiklike relvade, laskemoona ja erivahendite politseitegevuses osalemisel kasutamise korra on kehtestanud Vabariigi Valitsus 3. mai a määrusega nr 123. Kaitseliidu liikmel on abipolitseiniku ülesannete täitmisel abipolitseiniku seaduses sätestatud õiguslik seisund ja sotsiaalsed tagatised 29. Ehk antud seadus ei näe ette Kaitseliidu kui organisatsiooni kaasamist politseioperatsiooni. Kaitseväe või Kaitseliidu kasutamise hädaolukorra lahendamisel, päästetööl ja turvalisuse tagamisel otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Ettepaneku selleks teeb Vabariigi Valitsusele siseminister. Ettepanek kooskõlastatakse eelnevalt kaitseministriga Eesti turvalisuspoliitikapõhisuunad aastani aasta aruanne, Siseministeerium (2009), lk Turvalisuspoliitika 2010 Kokkuvõte Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 täitmisest, Siseministeerium (2010), lk Abipolitseiniku seadus, , jõustunud , RT I 1994, 34, 533, 2 29 Kaitseliidu seadus, Hädaolukorra seadus, , jõustunud , RT I 2009, 39, 262, 31 17

18 Kaitseväge või Kaitseliitu võib kasutada päästetööde ja eriolukorra tööde tegemiseks, liikluse korraldamiseks eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamiseks eriolukorra piirkonnas, terrorikuriteo, riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiruumi tungimise, rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele suunatud ründe ja diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi tungimise ennetamiseks või tõkestamiseks samuti suure rünnakuriskiga objekti kahjustamise ärahoidmiseks või tõkestamiseks samuti vajadusel riigipiiri ületamise ajutiseks piiramiseks või peatamiseks. 31 Vabariigi Valitsus võib otsustada kasutada kaitseväge või Kaitseliitu kuni eriolukorra lõpetamiseni, kuid ei või kasutada kauem kui 30 päeva alates otsuse tegemise päevast. Samuti ei või Vabariigi Valitsus otsustada kaitseväe või Kaitseliidu uut kasutamist sama juhtumi lahendamiseks. 32 Kaitseväe või Kaitseliidu kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui pädev asutus ei saa või ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita ning puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks. 33 Kaitseliidu kasutamise otsustab Kaitseliidu ülem või struktuuriüksuse pealik, kes määrab muu hulgas Kaitseliidu tegevliikmete kogunemise koha või kohad, kust alates tagab Kaitseliit oma tegevliikmetele transpordi päästetööde ja eriolukorra tööde tegemise kohta. 34 Kaitseväe juhatajal on õigus kõigil juhtudel otsustada Kaitseliidu kasutamise üle või muuta kasutamise kohta tehtud otsust. 35 Päästetöödel või eriolukorra töödel osalev kaitseväelane allub päästetööl või eriolukorra tööl osalevale ülemale, kes omakorda allub päästetöid või eriolukorra töid puudutavates küsimustes päästetööde või eriolukorra tööde juhile Hädaolukorra seadus Hädaolukorra seadus Hädaolukorra seadus 34 Vabariigi Valitsuse 26. novembri a määrus nr 177 Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord, RTI, , 56, Vabariigi Valitsuse 26. novembri a määrus nr 177 Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord 36 Vabariigi Valitsuse 26. novembri a määrus nr 177 Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord 18

19 Hädaolukorra seaduses sätestatud tegevused ei ole seotud sõjaliste eesmärkide saavutamisega, mistõttu on arusaamatuste vältimiseks oluline, et töödele kaasatud kaitseväelased, Kaitseliidu tegevliikmed ja nende poolt kasutatav militaarne transport oleks tähistatud viisil, mis viitab nende poolt igapäevasest tegevusest erineva ülesande täitmisele. 37 Kaitseliidu tegevliige või kaitseväelane peab ülesannete täitmise ajal kandma vormiriietust koos ohutusvestiga, millel on hästi nähtav tähistus KORRAKAITSE. Ülesannete täitmiseks kasutatav kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk peab olema tähistatud kleebisega KORRAKAITSE. 38 Kaitsejõudude, sealhulgas ka Kaitseliidu kasutamine erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks, on võimalik ainult Vabariigi Presidendi loal. 39 Kaitsejõudusid kasutatakse erakorralise seisukorra ajal Vabariigi Presidendi, seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu, muu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning riigile elutähtsate objektide vastu suunatud ründe, terroristliku tegevuse, vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust, isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse, Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse ning vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamiseks. Eelpool nimetatud ebaseaduslike tegevuste relvastatud tõkestamisel on kaitsejõududel lubatud kasutada erivahendeid ja tulirelvi politseiseaduses kehtestatud tingimustel. Kaitsejõudude kasutamine kaitseväe juhataja juhtimisel erakorralise seisukorra ajal on lubatud ainult koostöös politsei ning Siseministeeriumi muude relvastatud üksustega erakorralise seisukorra juhi koordineerimisel. 40 Selleks, et Kaitseliidul oleks võimalik kasutada oma peamist ressurssi, vabatahtlike kaitseliitlasi, on Kaitseliidu seaduse põhjal välja antud Vabariigi Valitsuse Seletuskiri kaitseministri määruse kaitseväelase ja kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kaitseväe ja kaitseliidu sõiduki kleebise kirjeldus eelnõu juurde, <eoigus.just.ee/?act=dok&subact=1&dok_w=264871> 38 Vabariigi Valitsuse 26. novembri a määrus nr 177 Päästetööde ja eriolukorra tööde tegemisel kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kord 39 Erakorralise seisukorra seadus, , jõustunud , RT I 1996, 8, 165, 15 lg 1 40 Erakorralise seisukorra seadus, 15 lg (3) 19

20 detsembri a määrus nr 431, mille alusel on riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötava Kaitseliidu tegevliikmel õigus saada Kaitseliidu väljaõppes osalemiseks ja teenistuskohustuste täitmiseks ühe aasta jooksul kuni viis päeva vabastust tööülesannete täitmisest, koos keskmise palga säilitamisega ning kuni viis päeva palgata puhkust. 41 Lisaks ülaltoodud võimalustele on vahetult enne käesoleva töö valmimist Kaitseliitu kasutatud viidates Riigipiiriseadusele 42. Vabariigi Valitsus kehtestas NATO välisministrite kohtumisel julgeoleku tagamiseks sisepiiril piirikontrolli Kaitseliidu kasutamine Eesti Vabariigi Õiguskantsler on öelnud oma arvamuses hädaolukorra seaduse kohta, et kuigi muutunud olude valguses on tulnud ümber hinnata senised traditsioonilised arusaamad kaitseväe kasutamise lubatavuse vajadusest ja eeldustest, peab säilima kaitseväe võime täita oma põhiülesannet. Ehk nagu rõhutab Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee soovituse 1713 (2005) p IV alapunkt a, on riiklik julgeolek kaitseväe peamine ülesanne ning selle täitmist ei tohi ohtu seada kaitseväele lisaülesannete panemisega, välja arvatud erandolukordades. 44 Samas dokumendis on õiguskantsler leidnud, et mõistab hädaolukorra seaduse eelnõu koostamisel lähtekohaks olnud seisukohta, et normaalolukorra ja erakorralise seisukorra vahel peaks olema n-ö üleminekuetapp, mille käigus saaks riik sisemise korra tagamise eesmärgil vajaduse korral kasutada ka muud tema käsutuses olevat ressurssi (Kaitseliitu ja / või kaitseväge ja / või nende vahendeid) 41 Riigieelarvelises asutuses või ettevõttes töötava Kaitseliidu tegevliikme tööülesannete täitmisest vabastamise ja talle palgata puhkuse andmise korra kinnitamine, Vabariigi Valitsuse 29. detsembri a määrus nr 431, RTI, , 2, 2 42 Riigipiiriseadus 1, vastu võetud , jõustunud RT I 1994, 54, Sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ajutine taaskehtestamine, Vabariigi Valitsuse 25. märtsi a määrus nr 40, RTI, , 14, Õiguskantsleri arvamus Hädaolukorraseaduse eelnõule, < _PS-komisjon_arvamus_HOS_eeln_ule 447_SE_.pdf >, ( ) 20

21 lisaks politseile, ilma et see nõuaks eelnevat erakorralise seisukorra väljakuulutamist. Õiguskantsler rõhutab, et viimane on rahvusvahelisel tasandil väga negatiivne märk riigi nõrkusest, toob paratamatult automaatselt endaga kaasa intensiivseid põhiõiguste piiranguid, mis ei pruugi veel olla vajalikud, ning ei pruugi võimaldada ka piisavalt operatiivselt tegutseda kriisile reageerimisel. Samas võib üksnes politsei kasutamisest siiski jääda väheseks olukorra lahendamiseks. 45 Pidades silmas ülaltoodut leiab autor, et esmane võimeallikas tsiviilvõimudele abi osutamisel peaks olema Kaitseliit, kui vabatahtlikest kodanikest koosnev organisatsioon. Kaitseliidu tegevust võib siinkirjutaja arvates lugeda teatud reservatsioonidega kodanikualgatuseks. Kaitseliidule on mitme õigusakti ja muude dokumentidega antud erinevaid ülesandeid. Kõige üldisemaks võib nimetada ülesannet suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda ning kasvatada rahva kaitsetahet. Suur rühm ülesandeid on seotud rahva turvalisuse suurendamise ja tsiviilvõimude abistamisega. Kaitseliit õpetab oma liikmeid välja tegutsema erinevates olukordades ning levitab vajalikke teadmisi ja oskusi ka väljaspool organisatsiooni. Kaitseliit aitab politseid, tuletõrje- ja päästeteenistusi, maa- ja omavalitsusi ning teisi nii tava- kui ka hädaolukorras, eriolukorra ajal ja erakorralise seisukorra ajal Õiguskantsleri arvamus Hädaolukorraseaduse eelnõule, ibid Kaitseliidu arengukava aastani 2008, < ( ) 21

22 2. TRENDID MUJAL JA EESTI VÕIMALUSED NENDEST ÕPPIDA Sisejulgeoleku tagamine on eelkõige õiguskaitseorganite ülesanne ning relvajõud kaasatakse ainult ekstreemsetel juhtudel, kui ilmneb otsene vajadus lisaressursi järele. Küll alles hiljuti loeti relvajõudude siseriikliku kasutamist tegevuseks, mis on iseloomulik mittedemokraatlikele ja pigem autokraatlikele riikidele. Loomulikult lubavad riigid, kes on pidevalt silmitsi terrorismiohuga, relvajõudusid siseriiklikult kasutada märksa kergemini, kui pideva rahu tingimustes elavad riigid. Näidetena võib tuua Ühendkuningriigi olukorra tõttu Põhja-Iirimaal, kuid samuti Austria, kus kasutatakse relvajõude nii sisekorra ja -julgeoleku tagamiseks kui ka katastroofiabiks. 47 Siiski on üha enam tuntud muret, et "terrorismivastane sõda" silti on kasutatud avaliku arvamuse kujundamiseks sõjaväestatud üksuste siseriikliku kasutamise poolt, sealhulgas tööstus-ja poliitilistel eesmärkidel. Maailma riikides süveneb trend oma õigusaktide muutmiseks, et lihtsustada sõjaväe kasutamist siseriiklikult. Ülemaailmse majanduskriisi süvenedes valmistusid Kanada, USA ja Suurbritannia sõjaväed kohtuma vihaste kodanikega tänaval. Majanduskriisi põhjustatud avaliku pahameele ja väljaastumiste võimalus oli luureorganite prioriteet. Käitumistrendide ennustaja Gerald Celente oli näinud häiresignaale juba aastaid, hoiatades, et rahutused on varsti tulemas. Tundus, et temaga nõustusid ka Pentagon, Suurbritannia Kaitseministeerium ning Kanada sõjavägi. Ameerika Ühendriikide Army War College s avaldati novembris 2008 aruanne Tuntud tundmatud: ebatavalised "strateegilised üllatused" kaitsestrateegia arendamisel (Known Unknowns: Unconventional "Strategic Shocks" in Defense Strategy 47 Taimar Peterkop, Relvajõudude kasutamine terrorismivastases võitluses, supra nota 20 22

23 Development). Aruande kohaselt tuleb majanduse kokkuvarisemise tulemusena kasutada sõjaväestatud struktuure siseriiklike ülesannete täitmisel. Raportis märgitakse: "Laialt leviv tsiviilvägivald USAs sunniks kaitsestruktuurid kiirelt oma prioriteete ümber vaatama, et tagada siseriiklik kord ja inimeste turvalisus. Tahtlik massihävitusrelvade kasutamine, ettenägemata majanduse ja toimiva poliitilise ja õigusliku korra kokkuvarisemine, sihikindel vastupanu või mäss CIA ja MI5 jälgisid majanduslikku olukorda, et leida märke rahutuste ja poliitiliste ebastabiilsuste tekkimise võimalustest. Washington Post teatas, et CIA oli lisanud majandusliku olukorra aruande Valgele Majale esitatavasse ohu hinnangule. 49 Veel üks märk sellest, et Ameerika Ühendriikide valitsus soovis ennetada levivaid rahutusi sõjaväe abil, oli 1. Brigade Combat Team ja 3. Jalaväe Diviisi ümberpaigutamine. Ajaleht Army Times ütles: "Neid võib kutsuda appi rahvarahutuste ja rahvahulga ohjeldamiseks või kasutada reageerimisel massilise mürgistuse ja keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või suureskaalalise plahvatuse tekitatud kaose ohjeldamiseks 50. Kanada sõjavägi oli saanud peaaegu samasuguse siseriikliku ülesande. Kanada ajaleht National Post teatas: "Kanada sõjavägi alustas laiaulatusliku plaani muuta oma reservsõdurid üksusteks, mille väljaõpe ja varustus on suunatud vastamaks suurele hulgale siseriiklikele ohtudele, sealhulgas terrorismi, "räpase pommi" rünnaku, bioloogilise rünnakaine levimisele Arktika katastroofidele ja loodusõnnetustele 51. MI5 eeldas samuti rahutuste levimist. Daily Express teatab, et Suurbritannia armee oli valmis reageerima võimalike rahutuste korral Ntahan Freier, Known Unknowns: Unconventional "Strategic Shocks" in Defense Strategy Development, Strategic Studies Institute, U.S. Army War College (2008) 49 Joby Warrick, CIA Adds Economy To Threat Updates, Washington Post, , < 50 Gina Cavallaro, Brigade homeland tour starts Oct 1., Army Times, < ( ) 51 Military readies reservists for threats to domestic front, National Post < ( ) 52 Geraint Jones, MI5 alert on bank riots, Daily Express, , < 23

24 USA kongressile esitati seadus, mille kohaselt lubatakse sõjaväe baasidesse rajada riiklikud kriisiolukorra keskused (national emergency centers), mis annavad ajutise eluaseme-, meditsiini- ja humanitaarabi isikutele ja perekondadele, kes on kodust sunnitud lahkuma seoses erakorralise olukorra või katastroofiga. 53 Terrorismivastases sõjas, kus Lääs on surutud kaitsesse, tuleb siseriikliku julgeoleku tagamiseks järjest enam kaasata lisaks sisejulgeoleku eest vastutavate organite ressurssidele ka relvajõudude oma. Seda võime täheldada igapäevases elus, näiteks lennuväljadel, kus sageli näeme lisaks politseile patrullimas ka sõjaväelasi. Ilmekad näited on mitmed suursündmused ning tippkohtumised, kus turvalisuse tagamisse on kaasatud relvajõud, samuti viimaste aastate riigipeade tippkohtumised ning suured tippspordiüritused nagu Ateena, Torino ja Vancouveri olümpiamängud, Saksamaal toimunud jalgpalli MM, mille julgeolekut aitasid tagada ka relvajõud. Samuti planeeritakse õhuväe vahendeid kasutada ka aasta olümpiamängude turvalisuse tagamisel 54. Kuna terroristide võimalike rünnakute spekter on nii lai, siis tuleb kaasata relvajõudude ressursse nii võimalike rünnakute ennetamiseks kui ka otsestele rünnakutele reageerimiseks. Sõjaväe kommentaatorid ja vaatlejad soovitavad Põhja-Ameerika riikidel õppust võtta teineteiselt. Kanada on viimase kolmekümne aasta jooksul läbi viinud mitmeid tundliku iseloomuga siseriiklikke operatsioone. Kanadal on Sean Maloney hinnangul efektiivne õigussüsteem ja juhtimisahelad, et viia tõhusalt läbi selliseid operatsioone oma väikeste kuid kõrgelt treenitud üksustega. 55 Autor usub, et vaadeldes kahte suuremat Põhja-Ameerika riiki, leiab näiteid, millest Eestil võib õppida. Lisaks vaatab autor, milline on Kaitseliidu sõsarorganisatsiooni Lätis puudutav regulatsioon ja millised on sealt ülekantavad õppetunnid. 53 National Emergency Centers Establishment Act Sec 3, < 54 Ian Bruce, RAF drones to be used for 2012 Olympics security, The Herald, Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, Parameters USA WAR College, (1997) autumn, pp , p

25 2.1 Kanada, kui kaitsejõudude partner ja sellealaste kogemustega riik Lisaks tavapärastele loodusõnnetustele ja väiksematele rahutustele Põhja- Ameerikas on nüüd lisandunud massihävitusrelvadega varustatud religioossete sektide, narkogrupeeringute, organiseeritud ja relvastatud linnarahutuste ja paramilitaarsete gruppide poolt tekitatud oht. Võib julgelt väita, et näiteks Põhja- Ameerika sisejulgeolekule suunatud ohud lisanduvad tulevikus veelgi ja suurendavad ka diskussiooni sõjaväestatud üksuste kasutamisest nende ohtude vähendamisel ja maandamisel Kanada siseriiklike operatsioonide õiguslik regulatsioon Kanadas kehtib erakorralise olukorra seadus (Emergencies Act), mille kohaselt esineb nelja erinevat tüüpi eriolukordi: elanikkonna ohutus (suured looduskatastroofid), avaliku korra rikkumine (oht Kanada sisejulgeolekule), rahvusvahelised ohud (Kanada suveräniteeti, julgeolekut või territoriaalset ühtsust ähvardavad) ja sõda (sõda või muu sõjaline konflikt (reaalne või vahetu oht), mis puudutab Kanadat või tema liitlasi). Erakorralise olukorra seadus kirjeldab jõudu, mida valitsusel on õigus erinevates tingimustes kasutada. Näiteks avaliku korra kriisi puhul on kuberneril lubatud keelata rahvakogunemised ja liikumised teatud piirkonda, samuti võib ta määrata ja julgestada kaitsealused kohad, allutada oma kontrollile avalikud teenused ja määrata vangistusi kuni kuueks kuuks. Sõjaväe õigus vabalt teostada läbiotsimisi ja kinnipidamisi on lubatud rahvusvahelise eriolukorra puhul. 57 Hädaolukorraks valmisoleku seadusele (Emergency Preparedness Act) vastavalt on moodustatud Kanada Kaitseministeeriumi alluvusse Hädaolukorraks Valmistumise Komitee (EPC). Käesoleva seadusega on riiklikele ja kohalikele struktuuridele pandud ülesanne luua mehhanismid ja plaanid koostööks Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p 135 Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p

26 Kaitseministeeriumi ja EPCga, kui üks neljast erakorralise seisukorra seaduses kirjeldatud situatsioonist peaks toimuma Kanada armee kasutamine siseriiklikult Kanada sõjaväestatud üksused on mänginud olulist rolli tsiviilstruktuuride toetamisel. Käesoleva töö kontekstis vaatleb autor ainult aasta üleujutust ja selle tagajärgedega tegelemist. Kuigi Kanadas on ka eelnevalt suuri üleujutusi olnud, varjutas see kõik eelmised, kuna siiani polnud kaasatud veel nii suurt hulka sõjaväelasi. Kokku osales üle 8500 tegevteenistuja. Lume kiire sulamine USA põhjaosas täitis Punase jõe ja selle harud, mis voolasid Manitoba provintsi põhjaosas. 28. veebruaril 1997 andis Peastaabi ülema abi staabile korralduse töötada välja plaan võimalikeks üleujutusteks Manitoba lõunaosas, samas loodi kontaktid tsiviilstruktuuridega, mis tegelesid sarnase planeerimisega aprillil kuulutas Manitoba valitsus välja hädaolukorra ja palus kaitseministrilt abijõude tammide ehitamiseks. Moodustati ühendstaap, kus osalesid armee, provintsi ja riigi esindajad ning esitati ametlik abipalve valitsusele, mis ka rahuldati. 26. aprillil ületas üleujutus oma suuruselt algseid hinnanguid, mistõttu vajati täiendavaid ressursse. 60 Peaaegu kogu sõjaväe tegevus oli analoogne tegutsemisele lahinguväljal. Luurevahendid ja struktuurid jälgisid üleujutuse kulgemist, päästehelikopterid evakueerisid elanikke, strateegiliste lennuvahenditega toodi kohale kogu riigist insenertehnilised üksused, sõjaväepolitsei reguleeris liikumisi, ja lahingüksused patrullisid, tõrjumaks röövimisi evakueeritud aladel. Pioneerid ehitasid ja hooldasid tamme ja tuukriüksused jälgisid nende seisukorda. Kogu selline operatsioon poleks olnud võimalik ilma diviisi ja brigaadi sideüksuste poolt pidevalt tagatud sideta Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p 143 Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p 147 Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p 147 Sean M. Maloney, Domestic Operations: The Canadian Approach, ibid, p

27 2.1.3 Eesti võimalused õppida Kanada näitest Kriisi puhul on võimalik paindlikult kaasata kõik lahinguvälja elemendid. Oma ülesande saab püstitada luurele, transpordivahendeid saab kasutada evakuatsiooniks ja ressursi täiendamiseks. Pioneerid on võimelised juhendama vajadusel erinevaid ehitustegevusi ning suudavad selleks kasutada ka käepärased vahendeid. Kaitseliidu sidevahendid on täiendavaks alternatiiviks olemasolevale sidele. 2.2 USA USA õiguslik regulatsioon USA Põhiseadus jagab õiguse käsutada sõjaväge Presidendi ja Kongressi vahel. Pärast 11. septembri terrorirünnakuid kinnitas tollane president G.W. Bush, et USA valitsusel pole tähtsamat ülesannet, kui kaitsta kodumaad uute rünnakute eest. Riiklik sisejulgeoleku strateegia (The National Strategy for Homeland Security ) kirjeldab, kuidas USA kavatseb seda eesmärki täita. 62 Ameerika Ühendriikides on elu ja eraomandi, samuti seaduse ja korra kaitsmise kohustus pandud osariigile ja kohalikele valitsustele. Föderaalseid üksuseid kasutatakse siis, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda kohalikul valitsusel olukorda kontrolli all hoida. 63 Ameerika Ühendriikide jaoks muutus sõjakollete tähendus 11. septembril 2001, mil USAst sai ameeriklaste arvates suurim sõjatander. Ameeriklased mõistsid kiiresti, et vastane mitte ainult ei taha, vaid ka ründab neid nende kodus, kasutades senimõeldamatuid vahendeid suurte inimkaotuste tekitamiseks. Ameerika kaitsesüsteem, mis oli olnud pidevas arengus külma sõja lõpust saadik, pidi 62 Thomas L. Lacrosse, Homeland security and Homeland Defence: Americas New Paradigm - John L. Clarke (ed), Armies in homeland security: American and European perspectives, (Washington DC: National Defence University, 2006),5-20, p 5 63 Thomas L. Lacrosse, Homeland security and Homeland Defence: Americas New Paradigm, ibid, p 6 27

28 muutuma kiiresti, olemaks valmis kodusteks ohtudeks ja see muutus pidi sisaldama ka rahvuskaardi rolli muutumist sisejulgeoleku tagamisel. 64 USA sõjavägi pole tänapäeval võimeline osalema üheski suuremas konfliktis ilma, et toetuks Rahvuskaardi üksustele. Rahvuskaart, USA sõjaväe vanim komponent, on andnud panuse absoluutselt igale sõjalisele kampaaniale USA ajaloos. Rahvuskaart on pannud välja teises maailmasõjas 19 diviisi, rahvuskaartlast võttis osa Korea sõjast, üle rahvuskaartlase osales esimeses Lahesõjas ning tuhanded on mobiliseeritud sõjaks terrorismi vastu. 65 Selline vajadus reservi (inimeste, kes tegelikult töötavad mujal) järele ei vähene. Samuti ei tähenda Rahvuskaardi ülesannete laienemine sisejulgeoleku tagamisele, et nende missioonid koostöös regulaarüksustega muutuvad. Samas peab nende panus USA julgeolekusse peegelduma suurenevas siseriiklikus ohus. Nüüd, kui USA on muutunud sõjatandriks, peab Rahvuskaart olema võimeline ka siseriiklike ohtude tõrjumiseks Rahvuskaardi roll sisejulgeoleku tagamisel Rahvuskaarti peetakse USA militaarüksuste loogiliseks osaks, mis peaks toimima juhtiva militaarse struktuurina sisejulgeoleku tagamisel. Nii seaduse kui ka traditsiooni kohaselt on Rahvuskaart kohalikke kogukondi föderaalvalitsusega siduv organisatsioon. Rahvuskaardi üksused asuvad igas Ameerika kogukonnas ja neil on olemas vahendid, seaduslik alus ja struktuur, et reageerida erinevatele siseriiklikele ohtudele. Selle lähedase suhte tugevdamist kohalike ja Rahvuskaardi üksuste vahel peetakse tähtsaks, et tagada Rahvuskaardi üksuste kiire reageerimine ja nende võimekus välja õpetada esmaseid reageerijaid Jack Spencer ja Larry M. Wortzel, Ph.D The role of the National Guard in Homeland security< Homeland-Security> ( ) 65 National Guard Bureau, "Army Guard History", <ww.ngb.dtic.mil/about_us/army_hist.shtml> ( ) 66 Jack Spencer, Larry M. Wortzel, Ph.D, The role of the National Guard in Homeland security, supra nota Jack Spencer, Larry M. Wortzel, Ph.D, The role of the National Guard in Homeland security, ibid 28

Kol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS

Kol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS 19.10.2011 1 Riigikaitse Kol-ltn Rasmus Lippur Sõda Sõda on maailmale vajalik (Martin Luther) Parim sõda on pidamata sõda (Sun Zi) Sõda on jõu kasutamine, et sundida vastast alluma meie soovile (Carl von

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2013. a korraldus nr 208 Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ja lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

PEADIREKTOR

PEADIREKTOR KINNITATUD 27. jaanuar 2015. a. I. AMETIJUHENDI ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus 1.2 Ametinimetus Kriisireguleerimise nõunik 1.3 Ametipositsioon Ametnik 1.4 Vahetu juht Peadirektor 1.5 Alluvad Peadirektori ühekordsete

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD EUROOPA PARLAMENT 2014 2019 Istungidokument 4.2.2015 B8-0133/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK nõukogu ja komisjoni avalduste alusel vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2 Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Microsoft Word - B MSWORD

Microsoft Word - B MSWORD Euroopa Parlament 2014 2019 Istungidokument 1.7.2015 B8-0658/2015 RESOLUTSIOONI TEPANEK komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel vastavalt kodukorra

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Elanikkonnakaitse rakkerühma ülevaade

Elanikkonnakaitse rakkerühma ülevaade Elanikkonnakaitse Margo Klaos Rakkerühma juht 23.09.2016 Riigikaitseõpetajate sügisseminar Roosta Milleks vaja uut lähenemist elanikkonnakaitsele? Muutused julgeolekupildis Relvakonfliktid Terrorirünnakud

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

HNS-i kontseptsioon v1

HNS-i kontseptsioon v1 Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a korralduse nr 498 Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsiooni kinnitamine lisa 1. Kontseptsiooni eesmärk Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse kontseptsioon

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014

Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

COM(2015)671/F1 - ET

COM(2015)671/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 15.12.2015 COM(2015) 671 final 2015/0310 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

AMETIKIRJELDUS

AMETIKIRJELDUS KINNITATUD Kantsleri.01.2013 käskkirjaga nr 226-T Lisa 2 AMETIJUHEND 1. ÜLDOSA 1.1 Struktuuriüksus RAHVATERVISE OSAKOND 1.2 Ametinimetus PEASPETSIALIST (MITTENAKKUSLIKUD HAIGUSED) 1.3 Kellele allub tervisepoliitika

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kommunaalamet

Microsoft PowerPoint - Kommunaalamet Tallinna linna valmisolekust hädaolukordadeks ja elutähtsate teenuste katkestusteks Viljo Rannala Tallinna kriisikomisjoni ja kriisireguleerimismeeskonna sekretär Tõenäosus, et õnnetus juhtub, on väiksem

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,

Maakogu ja maavalitsuse moodustamise alused, REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu

VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatu VASTUSED EUROOPA PARLAMENDILE KÜSIMUSTIK VOLINIKUKANDIDAADILE Julian KING Julgeolekuliit 1. Üldine pädevus, keskendatus Euroopale ja isiklik sõltumatus Millised Teie oskused ja kogemused on eriti olulised

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem