Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on teadlaste käsutuses

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on teadlaste käsutuses"

Väljavõte

1 Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on teadlaste käsutuses Helene Alavere 1, Krista Fischer 1, Tõnu Esko 1,2, Liis Leitsalu-Moynihan 1, Andres Metspalu 1,2 Eesti Arst 2012; 91(4): Saabunud toimetusse: Avaldamiseks vastu võetud: Avaldatud internetis: TÜ Eesti geenivaramu, 2 TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut Korrespondeeriv autor: Helene Alavere Võtmesõnad: TÜ Eesti geenivaramu, biopank, teadusuuringud, inimese geneetika ja genoomika, assotsiatsiooniuuringud, teaduskoostöö Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu (TÜ EGV) on Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus, mille eesmärk on edendada inimgeeniuuringute arengut, koguda teavet Eesti rahvastiku tervise ja pärilikkuse kohta, rakendada geeniuuringute tulemused rahva tervise parandamiseks ning pühenduda teadus- ja arendustegevusele peamiselt genoomika alal koos selle rakendustega arstiteaduses ja teistes sellele lähedastes valdkondades. TÜ EGV on loonud rahvastikupõhise biopanga, mis sisaldab a seisuga eestimaalase isiku- ja terviseandmeid ning bioloogilist materjali (DNA, vereplasma, valged vererakud). TÜ EGV geenidoonorid moodustavad prospektiivse kohordi, milles toimuvaid muutusi on võimalik jälgida paljude järgnevate aastate jooksul. Juba alanud ja järjest laienevad teadusuuringud aitavad välja selgitada, kuidas inimese genoomi varieeruvus, elustiil ja keskkonnategurid mõjutavad tema tervist. Lisaks terviseuuringutele saab TÜ EGV andmekogu kasutada ka laiemalt, et selgitada üldisemalt geneetilise tausta ja selle varieeruvuse mõju inimese fenotüübile, sh isikuomadustele. Kogutud andmed on sealjuures kasutatavad vähemalt aastat, andmekogu pideva uuendamise teel püsib selle teaduslik potentsiaal edaspidigi. TÜ EGV eesmärk on rakendada geeniuuringute tulemused riiklikku tervishoiusüsteemi, võimaldades lisaks traditsioonilistele riskidele (vanus, sugu jt) ka patsientide geneetiliste erisuste arvestamist haiguste ennetamisel, diagnoosimisel ja ravimisel. EESTI GEENIVARAMU LOOMISEST Eesti geenivaramu (EGV) loomise idee sündis aastate lõpus (1) ja hakkas teostuma Eesti Geenikeskuse asutamisega 20. jaanuaril Sel ajajärgul arenes genoomika ennaktempos ning teadlaste ja avalikkuse ootused uute põhjapanevate avastuste tegemise suhtes selles valdkonnas olid väga suured. Oli ilmne, et geneetilistest haigustest ei saa enam rääkida kui harva esinevatest ühe geeni muutusel põhinevatest erisustest, vaid pigem on kõik haigused teatud mõttes geneetilised, s.t inimese haigestumisel komplekshaigustesse on olulised nii pärilikud kui ka keskkonnategurid. Seesuguste haiguste põhjuste selgitamiseks ei piisa üksikute geenide uurimisest, vaid arvesse tuleb võtta ka keskkonna ja elustiili mõju inimese tervisele. Selliste uuringute tegemise aluseks on mahukad andmebaasid, mis lisaks koeproovidele ja terviseandmetele sisaldavad andmeid isiku tervisekäitumise ja olustiku kohta (2) aastal valmisid EGV loomise alusdokument ja inimgeeniuuringute seaduse (IgUS) eelnõu. IgUSe ja geenidoonori informeeritud nõusoleku vormi väljatöötamiseks loodi Justiitsministeeriumi töörühm. Nende dokumentide viimistlemisel kasutati ka tuntud bioeetika eriteadlase professor Bartha Maria Knoppersi (McGilli Ülikool, Kanada) abi. Riigikogu võttis IgUSe vastu 13. detsembril 2000 ning see jõustus 8. jaanuaril 2001 (3). IgUSest tulenevalt asutas Vabariigi Valitsus aasta 26. märtsil Sihtasutuse Eesti Geenivaramu, mis kuulus Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Samal aastal asutati aktsiaselts EGeen, et tagada geenivaramu projekti rahastamine. Projekti alustamist toetas Eesti riik, kuid põhiraha laekus aastatel siiski erainvestoritelt, nende hulgas kahekümnelt Eestist pärit eraisikult, kes investeerisid ASi EGeen. Andmekogumise alguses korraldati Tartu-, Saare- ja Lääne-Virumaal eeluuring, mille käigus katsetati kõiki andmekogumise protseduure ja infotehnoloogilisi lahendusi ning tehti vajalikud muudatused. Eeluuring kestis aasta septembrist kuni aasta aprillini. Esimeste geenidoonorite 190

2 andmed saadeti EGVsse 7. oktoobril 2002 ning nende kogujateks olid perearstid Elvast ja Tartust. Andmekogumine laienes kiiresti teistesse maakondadesse ja aasta juuni lõpuks oli töösse kaasatud juba 12 maakonda. Uusi geenidoonoreid liitus kasvavas tempos kuni aastani ning esimese etapi lõpuks olid andmekogus eestimaalase andmed. Andmekogujatena tegutsesid aastatel põhiliselt perearstid. 36tunnise andmekoguja koolituse läbis 418 arsti ja 219 meditsiiniõde. Sõlmiti 211 andmekoguja lepingut kokku 284 meditsiinitöötajaga, kellest 82% alustas ka reaalselt tööd EGV andmebaasi loomisel. Tegevuse alustamiseks sai EGV Eesti Vabariigi Valitsuselt eurot finantstoetust, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt laenu eurot (mille maksis Haridus- ja Teadusministeerium koos intressidega täielikult tagasi) ning 3,3 miljonit eurot panustas firma EGeen Inc. (Delaware, USA). Saadud rahastus võimaldas EGV-l teha vajalikud infrastruktuursed ettevalmistused projekti käivitamiseks, koolitada andmekogujaid ja muud personali ning katta esimese geenidoonori terviseandmete kogumisega ja koeproovide töötlemisega seotud kulud. EGeen Inc. lõpetas EGV rahastamise aasta detsembris seoses muutustega maailma finantsturgudel, mille tulemusena oli USAs järjest keerukam leida lisaraha Eesti biopanga projekti jaoks. EGV nõukogu pöördus Eesti Vabariigi Valitsuse poole ning läbirääkimiste tulemusena võttis valitsus aastal vastu otsuse rahastada EGV tegevust oma eelarvest. Aastatel töö EGVs siiski ei seiskunud. Tööle õnnestus jätta vaid vähesed töötajad, kelle abiga suudeti säilitada varasematel aastatel kogutud kompetentsus. Toimus andmete korrastamine, andmekogumisprogrammi tarkvaralahenduse täiustamine jt olulised tegevused, et olla valmis andmekogumise kiireks taaskäivitamiseks. 14. veebruaril 2007 võttis Vabariigi Valitsus vastu IgUSe muutmise seaduse, mis muutis geenivaramu pidamise õiguslikku alust ning andis vastutava töötleja õigused seadusega üle Tartu Ülikoolile. 1. aprillil 2007 sai EGVst Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus, mille uueks nimeks kinnitati Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu (ingl Estonian Genome Center of University of Tartu). Andmekogumine taaskäivitati juba aasta veebruaris. Sama aasta kevadel hakati andmeid koguma Geenidoonorite ja elanike osakaal, % Maakonnad Harju Hiiu Ida-Viru Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru TÜ EGV Eesti Stastikaamet 2010 Joonis 1. TÜ Eesti Geenivaramu ajavahemikul kogutud geenidoonorite ja Eesti elanike (20aastased ja vanemad) osakaalud maakonniti. lisaks varasematele maakondadele ka Ida-Viru, Lääne ja Hiiu maakonnas. Sellega olid TÜ EGV töösse kaasatud kõik 15 Eesti maakonda. Koolitati lisaks 241 uut andmekogujat, sõlmiti 87 andmekoguja lepingut kokku 229 meditsiinitöötajaga, kellest 95% alustas andmekogumist. Raamlepingud sõlmiti mitmete Eesti haiglatega (TÜ Kliinikum, PERH, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lõuna-Eesti Haigla, Pärnu Haigla jt), kus kokkulepete alusel töötas 102 andmekogujat. Tööd alustasid spetsiaalsed andmekogumiskabinetid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Võrus, Põlvas, Valgas jm. Aastatel koguti geenidoonori andmed (vt joonis 1). Andmekogumine pole täielikult lõppenud ka praegu, kuid laiapõhjalist uute geenidoonorite kaasamist ei toimu. Soovijatel on siiski jätkuvalt võimalus liituda TÜ EGVga Tartus ja Tallinnas (vt Seda võimalust on küllaltki aktiivselt kasutatud ja geenidoonorite arv on praeguseks tõusnud juba ligi ni, mis moodustab ca 5% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Sellise suurusega biopank kuulub rahvusvahelise tähtsusega biopankade hulka, muutes TÜ EGV atraktiivseks partneriks erinevatele teaduslikele koostööprojektidele, ning on Eestisse toonud märkimisväärselt palju teadusraha Euroopast aastal algas geenidoonorite kordusuuring eesmärgiga saada täiendav terviseinfo ja uus koeproov neilt, kes liitusid geenivaramuga mitu aastat tagasi. See võimaldab jälgida tervisliku seisundi muutusi ajas ning otsida koeproovist sellele viitavaid varaseid muutusi. 191

3 Andmekogujate arv ANDMETE KOGUMISE KIRJELDUS Geenidoonoriks võivad saada kõik eestimaalased alates 18. eluaastast vabatahtlikkuse alusel. Kõik geenidoonorid täidavad ja allkirjastavad geenidoonoriks saamiseks vastava informeeritud nõusoleku vormi. Andmekogujad on riiklikku tervishoiutöötajate registrisse kantud meditsiinitöötajad, kes on läbinud spetsiaalse koolituse ja sõlminud lepingu geenivaramuga. Kokku on koolituse läbinud ligi 900 meedikut, kellest peaaegu pooled on perearstid, ülejäänud aga eriarstid ja meditsiiniõed. Leping sõlmiti kokku enam kui 500 koolitatud meditsiinitöötajaga, Aastad Perearstid Kõik andmekogujad Joonis 2. TÜ Eesti Geenivaramu aktiivsed andmekogujad aastatel ISIKUANDMED 21 küsimust Sünnikoht Elukoht Rahvus Haridus Töö SUGUPUU 83 küsimust Vanemad Lapsed Õed/vennad Vanavanemad EQ-5D TM Euroopa elukvaliteedi küsimustik (EuroQol-5 Dimensions) MCTQ Müncheni kronotüübi küsimustik (Munich Chronotype Questionnaire) NEO-PI-R isiksuseomaduste test (Revised NEO Personality Inventory) RHK-10 rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, 10. väljaanne ATC ravimite toimeainete klassifitseerimise süsteem (Anatomical Therapeutic Chemical Classification System) MINI rahvusvaheline neuropsühhiaatriline miniintervjuu (Mini-International Neuropsychiatric Interview) SSP Rootsi ülikoolide isiksuseskaala (Swedish Universities Scales of Personality) Joonis 3. TÜ Eesti Geenivaramu küsimustiku struktuur. Küsimustik sisaldab üle 330 küsimuse ja üle tuhande andmevälja. Täidetavate andmeväljade arv sõltub näiteks konkreetse geenidoonori soost, tervisekäitumisest (sport, suitsetamine, alkoholi tarvitamine), laste ja õdede-vendade arvust, diagnoositud haigustest jm parameetritest KÜSIMUSTIKU STRUKTUUR TERVISE- KÄITUMINE 85 küsimust Suitsetamine ja alkohol Füüsiline aktiivsus Toitumine Tervise enesehinnang EQ-5D Küsimused une kohta MCTQ Isiksusetest NEO-PI-R 228 Diabeedimoodul 67 HAIGUSED 119 küsimust Diagnoosid RHK-10 Ravi ATC Vöö- ja puusaümbermõõt Psühhiaatriamoodul MINI ja SSP Südamehaiguste moodul Naiste tervis OBJEKTIIVSED ANDMED 20 küsimust Pikkus, kaal Vererõhk Pulss Käelisus kellest enamik alustas ka reaalselt geenidoonorite andmete kogumist (vt joonis 2). Andmekogumise protsess koosneb tervise- ja sugupuuandmete kogumisest, koeproovi võtmisest, vererõhu, pulsisageduse ja antropomeetriliste näitajate mõõtmisest. Küsimustik koosneb 16 moodulist ning sisaldab üle 330 küsimuse ja tuhande andmevälja. Küsimustiku väljatöötamist alustati aastal koostöös Prantsusmaal Lyonis asuva WHO Rahvusvahelise Vähiuurimise Keskusega (International Agency for Research on Cancer, IARC) professor Elio Riboli juhtimisel. Küsimustiku täitmist juhib tarkvaraprogramm, mis põhineb intervjueerimise meetodil (CAPI, computer-assisted personal interview). CAPI rakendamiseks on IT-ettevõte Quretec professor Jaak Vilo juhtimisel loonud spetsiaalselt geenivaramu vajadusi arvestava andmekoguja tarkvara, mis kuvab geenidoonorile esitatavad küsimused kindlas järjekorras. Seda kasutades saab andmekoguja täita küsimustiku koostöös geenidoonoriga (vt joonis 3). Esitatavad küsimused ei ole kõikide geenidoonorite puhul identsed, vaid sõltuvad soost, vanusest, põetud haigustest jt fenotüübi parameetritest. Kui kohustuslikud väljad jäävad täitmata, siis annab sellest märku punane tähis vastava mooduli ees. Selline meetod aitab tagada, et küsimustik täidetakse täpselt ja täielikult. Täidetud küsimustikud saadetakse TÜ EGVsse krüpteeritud dokumendina elektrooniliselt. Geenivaramu andmed säilitatakse peaaegu täielikult elektroonilisel kujul. Praktiliselt ainus paberdokument on kirjalik informeeritud nõusolek, mis allkirjastatakse geenidoonoriks saamise protseduuri esimese sammuna isiku vaba tahte kinnituseks. Isik annab nõusolekuga õiguse EGV-le võtta temalt koeproov, koostada tema terviseseisundi ja sugupuu kirjeldus. Neid hoitakse geenivaramus kodeerituna ning kasutatakse geeniuuringuteks, rahva tervise uurimiseks ning statistilistel ja muudel IgUSiga kooskõlas olevatel eesmärkidel. Andmeid kasutatakse uuringutes rangelt anonüümselt. Nõusolek hõlmab geenidoonorite andmete täiendamise võimalust teistest andmebaasidest. Nõusolekuvormid ja koeproovid (30 50 ml veeniverd) toimetab geenivaramusse spetsiaalne kuller. Katsutid märgistab andmekoguja unikaalse triipkoodiga. Geenivaramus kodeeritakse geenidoonorite anonüümsuse tagamiseks koeproovid veel teist korda. 192

4 Nõusoleku vorm paberil. Koeproovid GEENIVARAMU INFOSÜSTEEMID TÜ EGV infotehnoloogiliste rakenduste peamiseks eesmärgiks on kvaliteetse andmekogu loomine ning andmete hea kättesaadavuse tagamine teadustööks. TÜ EGV andmekaitse- ja kvaliteedinõuetest tulenevalt on geenivaramu infosüsteemide loomine keerukas ning silmas tuleb pidada paljusid olulisi pisidetaile. Info haldamiseks on TÜ EGVs kasutusel mitmed uudsed infotehnoloogilised süsteemid, millest paljud on loodud spetsiaalselt geenivaramu tarbeks ning neil puudusid otsesed eeskujud (vt joonis 4). Andmete kogumiseks kasutatakse andmekoguja programmi rakendust (Data Collector IS), mis on küsimustike täitmise töövahend ning tagab elektroonilise krüpteeritud sõnumiedastuse geenivaramu kommunikatsiooniserverisse (loojateks Quretec ja OÜ Trillian Infosüsteemid). Sealt eksporditakse andmed kodeerimiskeskuse arvutisse välisel andmekandjal, kuna turvalisuse eesmärgil ei ole kodeerimiskeskusel internetiühendust. Turvaalas paiknevas kodeerimiskeskuse infosüsteemis (Coding Center IS, väljatöötaja Fujitsu Siemens) eraldatakse isiku- ja sugupuuandmed fenotüübiandmetest (objektiivsed näitajad, haiguste ja tervisekäitumise andmed) ning kodeeritakse teist korda (esmakordne andmete ja koeproovide kodeerimine toimub juba andmekoguja juures nn transpordikoodi abil). Isikuandmetest eraldatud terviseandmeid säilitatakse geeniandmebaasis (arendaja Quretec). Samas andmebaasis säilitatakse geenidoonorite genotüübiandmeid, mis saadakse teadusuuringutest. Geeniandmebaas on seega rakendus, mis võimaldab teadlaste konkreetseks uurimistööks sobivate doonorite kohta kogutud materjalide väljavalimist ja vajalike andmete väljastamist. Laboratooriumi tööprotsesse toetab ja kvaliteedinõudeid tagab geenivaramu vajadustest lähtuvalt loodud laboratooriumi infosüsteem (laboratory information management system, LIMS). LIMSi väljatöötaja on OÜ Trillian Infosüsteemid. Lisaks LIMSile on kasutusel krüokonteinerites (tootja AirLiquide, Prantsusmaa) säilitatava biomaterjali aadresside infosüsteem (MAPI server, tootja Cryo Bio System, Prantsusmaa), mida kasutatakse kõrrestatud DNA, plasma ja valgete vererakkude paiknemise kindlaksmääramiseks biohoidlates. Geenivaramus hoiustatakse kõiki biomaterjale 196 C juures vedelas lämmastikus. Alates aasta kevadest on TÜ EGV väljastuste laboris täiendavalt kasutusel Hamilton ASM robotsüsteem, mis säilitab kuni DNA proovi 20 C juures. Selle abil toimub uuritava DNA väljastamine automaatselt etteantud proovide nimekirja alusel (cherry picking system). See süsteem aitab oluliselt suurendada väljastuste täpsust ja kiirust. Kogutud andmeid kontrollitakse TÜ EGVs kindlaksmääratud korra kohaselt regu- Andmekoguja rakendus Küsimustike täitmine, nõusoleku vorm, koeproovi koodid Kuller Isikuandmed, terviseandmed, sugupuuandmed. Transpordikood Mälupulgal Kodeerimiskeskus Kommunikatsiooniserver Sõnumite vastuvõtmine ja edastamine Turvaala Nõusoleku vormide andmekogu paberkandjal. Täidetud ja kontrollitavad küsimustikud Kodeerimiskeskus Genereerib koode, doonori andmete kodeerimine ja dekodeerimine. Geenidoonorite isikuandmed. Kodeeritud tervise-, sugupuu- ja geeniandmete andmekogu. Nõusoleku vormide koopia elektroonilisel kujul. Geenidoonori unikaalse koodi ja teiseste koodide vaheliste seoste andmekogu Fenotüübi andmed. NB! Isikuandmed ei liigu. Mälupulgal Geeniandmebaas Terviseandmed Teadustöö Monitoorija töökoht Küsimustike andmete kontroll ja andmekoguja töö jälgimine Vastuvõtt Uued koodid katsutitele Labori infosüsteem Koeproovi töötlemise, DNA eraldamise, säilitamise ja väljastamise jälgimine MAPI Koeproovide kõrrestamine ja identifitseerimine Väljastuste haldus DNA ja fenotüübi andmete väljastuse register Joonis 4. Ülevaade TÜ Eesti Geenivaramu infosüsteemidest. 193

5 Vanuserühm laarselt ja selleks on kasutusel spetsiaalne tarkvara (Quretec). Seire peamine eesmärk on veenduda, et andmekogujate sisestatud informatsioon geenidoonorite kohta on täpne, täielik ning vastab algallikates leiduvatele andmetele. KOHORDI KIRJELDUS Bioloogilised materjalid ja nende juurde kuuluvad andmed tervisekäitumise ja keskkonnategurite kohta on need algallikad, mille teaduslik uurimine teeb võimalikuks biotehnoloogia ja meditsiini arengu ning loodusteaduste vallas tehtava uurimis- ja arendustegevuse. Molekulaargeneetika valdkonnas viimastel aastakümnetel tehtud edusammud muudavad biomaterjalide kasutamise järjest laialdasemaks, mitmekesisemaks ja tulemuslikumaks. TÜ EGV andmebaasis olevad eestimaalaste andmed sisaldavad lisaks bioloogilisele materjalile vastuseid geneetilis-epidemioloogilisele küsimustikule ning selliseid objektiivseid mõõtmistulemusi nagu pikkus, kaal, vöö- ja puusaümbermõõt, vererõhk, Geenidoonorite arv vanuserühmas TÜ EGV mehed TÜ EGV naised Eesti rahvastik Joonis 5. TÜ Eesti Geenivaramu geenidoonorite (vanus geenidoonoriks hakkamisel) ja Eesti rahvastiku ( a seisuga) vanuspüramiidide võrdlus (andmeallikad: TÜ Eesti Geenivaramu, Statistikaamet). pulsisagedus. Kogutud info võimaldab korraldada suuremahulisi populatsioonipõhiseid geeni-fenotüübi, geeni-keskkonnateguri, geeni-elustiili ning ka geeni-geeni seoste uuringuid. Põhjalik küsimustik võimaldab uurida seoseid ka ilma geenianalüüse kaasamata, näiteks elustiili ja harjumuste põhjal. TÜ EGV geenidoonorite kohort peegeldab üsna hästi kogu Eesti rahvastikku. Kuni 65aastased naised on geenivaramu kohordis mõningal määral üleesindatud, vanemad naised ja mehed peaaegu kõikides vanuserühmades aga alaesindatud (vt joonis 5) aasta rahvaloenduse andmetel oli üle 18aastaste meeste ja naiste osakaal Eesti rahvastikus vastavalt 44,6% ja 55,4%, geenivaramu andmebaasis on vastavad suhtarvud 34,1% ja 65,9%. Keskmine geenidoonorite vanus on meeste hulgas 43,1 ja naiste hulgas 44,9 aastat. Proportsionaalselt on vähem neid geenidoonoreid, kes on oma rahvuseks märkinud venelane (Eesti rahvastikus 25,6%, TÜ EGV andmebaasis 15,4% venelasi). Eestlasi on andmebaasis 81,2% (rahvastikus 67,9%). Teistest rahvustest on esindatud veel ukrainlased (2,1%), valgevenelased (1,3%), muid rahvusi on alla 1% (soomlased, lätlased, leedulased, tatarlased, juudid, poolakad jt). Kogu rahvastikuga võrreldes on TÜ EGV andmebaasis rohkem kõrgema haridustasemega geenidoonoreid (rohkem on teaduskraadi, kõrghariduse või keskharidusega geenidoonoreid, vähem aga põhi- ja algharidusega geenidoonoreid). Geenivaramuga liitumisel töötas 63,6%, õppis 6,1% ja pensionil oli 12,5% geenidoonoritest. Meeste keskmine pikkus kohordis on 179 cm, naistel 165 cm, keskmine kaal vastavalt 84 kg ja 71 kg. Ülekaaluliste (kehamassi indeks (KMI) = 25,0 29,9) geenidoonorite osakaal on 31% (meeste hulgas 36,8% ja naiste hulgas 28,0%). Rasvunud (KMI 30,0) geenidoonoreid on 22,2% (mehi 19,9% ja naisi 23,3%). Andmeid varem põetud või praegu põetavate haiguste kohta kogutakse, lähtudes rahvusvahelise haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistilise klassifikatsiooni 10. versioonist (RHK-10). Kõige rohkem on registreeritud nakkushaigusi (üle diagnoosi), hingamis- (ligi ) ja vereringeelundite (üle ) haigusi. Keskmiselt on ühe geenidoonori kohta andmebaasis 7,6 diagnoosi. Geenidoonoritel on IgUSi järgi õigus taotleda vastutavalt töötlejalt tagasikodeerimist 194

6 võimaldavate andmete hävitamist. Seda on siiani palunud teha vaid 19 geenidoonorit. Sellega kaob nende geenidoonorite andmete identifitseerimise ning hilisema täiendamise ja tagasiside andmise võimalus. Kaks geenidoonorit on keelanud oma andmete täiendamise teistest andmebaasidest ning kahe geenidoonori andmed on nende soovil hävitatud. Kogutud andmete kvaliteedi tagamiseks kontrollitakse pidevalt kindlate protseduurireeglite alusel küsimustikke, mis andmekogujad on geenivaramusse saatnud. Iga uue andmekoguja 10 esimest täidetud küsimustikku läbib seire kohustuslikus korras ning seejärel vaadatakse üle 10% iga andmekoguja saadetud küsimustikest juhuvaliku alusel. Puuduste avastamise korral võetakse ühendust andmekogujaga ja palutakse teha parandused aasta lõpuks oli kontrollitud 21,3% kõikidest küsimustikest, millest 99,5% olid kvaliteetsed. Ebakvaliteetseks peetakse küsimustikku, mille kas või üks moodul (näiteks haiguste moodul) on täitmata või vastused on ebaloogilised. Lisaks küsimustike kontrollimisele seiretarkvara abil tehakse pidevalt visiite andmekogujate juurde, kus muu hulgas pööratakse tähelepanu ka andmekaitsenõuete täitmisele ja jälgitakse sisestatud andmete vastavust algallikale aasta lõpu seisuga oli külastatud 340 andmekogujat. TÜ EGV TÖÖTAJAD JA TARISTU aastal on TÜ EGVs 36 täisajaga töökohta ning 42 töötajat, kellest 17 on teadustöötajad. Võrreldes varasemate aastatega, mil põhirõhk oli andmete kogumisel, on teadustöötajate osakaal geenivaramus järjest suurenenud. Kui Tartu Ülikooliga liitumisel aastal oli geenivaramus vaid 1 doktorikraadiga töötaja, siis praeguseks on nende arv kasvanud 11-ni. Lisaks on 10-l TÜ EGV töötajal magistrikraad, kellest omakorda 5 õpib praegu doktorantuuris. 6 geenivaramu töötajat on lõpetanud arstiteaduskonna. TÜ EGV taristu põhielementideks on kolm üksust: biopank, laboratoorium täisgenoomi analüüsimist võimaldavate seadmetega ja infotehnoloogia osakond. Biopangas on hoiustatud geenidoonorite terviseandmed, DNA, plasma ja valged vererakud. TÜ EGV biohoidla ja laboratoorium on geenivaramu loomisest alates asunud Tartus aadressil Tiigi 61b, kuid sealsed tingimused ei vasta enam biopanga vajadustele aastal kolib TÜ EGV uutesse avaratesse ruumidesse vast valminud Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuses Tartus (Riia tn 23B). Muu hulgas on seal spetsiaalselt geenivaramu teaduslaborile ja geenipanga hoidlale loodud ruumid. Olulisematest uuendustest lisaks tipptehnoloogiaga varustatud tööruumidele võib välja tuua näiteks selle, et biomaterjalide väljastamiseks võetakse kasutusele robot ning lämmastikumahutite täitmine, mis siiani oli suuresti käsitsi töö, muutub automaatseks. TEADUSTÖÖ TÜ EGV tugevaks küljeks on statistiliselt representatiivset osa Eesti elanikkonnast hõlmav ja prospektiivselt täiendatav andmebaas hästi kirjeldatud fenotüüpidega, tehnoloogia viimase sõna järgi sisustatud tuumiklabor ja kvalifitseeritud töötajad. Geenivaramu andmeid saavad Eesti teadlased kasutada teadustööks tasuta (IgUSe kohaselt tuleb katta vaid andmete väljastamisega seotud otsesed kulud). Andmete väljastamine teadustööks algas TÜ EGVst juba siis, kui andmekogumine ei olnud veel lõppenud aastal väljastati 1090 TÜ EGV geenidoonori genotüübi andmed uuringuks, milles osales 16 Euroopa riiki. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida Euroopa populatsioonide geneetilise struktuuri varieeruvust. Kõigile valimisse sattunud geenidoonoritele koostati kogu genoomi hõlmavad geenikaardid. See töö näitas täpselt ja suure andmehulga alusel, et eestlased ei ole geneetiliselt kõige lähedasemad soomlastele, vaid hoopis lätlastele, leedulastele, poolakatele ja loodevenelastele (vt joonis 6) (4). Euroopa nn geneetilise kaardi uuringu tulemused näitasid, et TÜ EGV andmeid saab edukalt kasutada suurtes rahvusvahelistes projektides ja mahukates assotsiatsiooniuuringutes, sest eestlased on geneetiliselt suhteliselt lähedased teistele Euroopa populatsioonidele. TÜ EGV teeb koostööd rohkem kui 50 teadusasutusega üle maailma. Koostöö võimaldab korraldada uuringuid, millesse kaasatakse kümnete ja isegi sadade tuhandete osalejate andmeid. Suured andmehulgad on vajalikud selleks, et uurida komplekssete fenotüüpide geneetilist tagapõhja, sh tuvastada sagedaste haiguste väikese efektiga riskialleele. Kogu genoomi hõlmavate assotsiatsiooniuuringute abil on juba leitud riskialleele rohkem kui 200 haiguse või tunnuse suhtes. Erinevates uuringutes on kasutatud rohkem kui doonori geneetilisi või terviseandmeid. Praeguseks 195

7 PC1 0,05 0,03 0, Austria Eesti Prantsusmaa Ungari Läti Lääne-Venemaa Šveits on geenidoonorite arv, kellel on uuringute käigus koostatud geenikaart, kasvanud juba ni. TÜ EGV osaleb paljudes rahvusvahelistes konsortsiumides, näiteks GIANT (antropomeetriliste fenotüüpide uurimine); ReproGen (naiste tervise uurimine); LifeSPAN (vananemine); NEOGWAS (isiksuse uurimine); ENGAGE (metaboolse sündroomi geneetiline epidemioloogia); EUCLOCK (ööpäevased biorütmid). TÜ EGV peamised uurimisteemad on sageli esinevad komplekshaigused ja komplekssed tunnused (näiteks tervisekäitumine, psühholoogilised ja antropomeetrilised tunnused ning teatud füsioloogilised seisundid, näiteks rasedus, menstruatsioonitsükkel, stress, uni), samuti farmakogenoomika. Alates aastast on ilmunud üle 50 artikli eelretsenseeritavates ajakirjades, neist 14 suure mõjufaktoriga teadusajakirjades Nature ja Nature Genetics (5). GIANT konsortsiumi uuringutesse on TÜ EGV panustanud geenidoonori andmete ja analüüsiga. Ühe suuremahulise uuringu tulemusena selgitati välja 180 uut 0,07 0,05 0,03 0,01 0,01 0,03 0,05 PC2 Joonis 6. Euroopa geneetiline kaart: 19 Euroopa populatsiooni peakomponentanalüüsi (PCA-principal component analysis) meetodil saadud geneetilised vahekaugused. Kaardil joonistub välja kolmnurk, mille tippudes asuvad Soome kohordid, Baltikum koos Loode-Venemaa ja Poolaga ning Itaalia kohordid koos Hispaaniaga. Kolmnurga keskmesse jäävad Kesk- ja Lääne- Euroopa kohordid. Kaardi tippudes paiknevad kohordid on geneetiliselt rohkem eristuvad (Põhja- ja Lõuna-Soome) kui kaardi keskosas asuvad populatsioonid (4). 0,01 Bulgaaria Lõuna-Soome Põhja-Saksamaa Põhja-Itaalia Leedu Hispaania 0,03 0,05 Tšehhi Põhja-Soome Lõuna-Saksamaa Lõuna-Itaalia Poola Rootsi genoomset ala ehk lookust, mis on seotud inimese pikkusega ning mille abil on võimalik seletada inimese pikkuse varieeruvust kümne protsendi ulatuses (6). Teistes suurtes uuringutes, milles osalesid geenivaramu teadlased, avastati 31 uut lookust, mis on seotud kehamassi indeksi (KMI) ning vöö- ja puusaümbermõõdu suhtega (7, 8). Need genoomsed alad on olulised, võimaldades selgitada kehakaalu suurenemist ning sellega ennustada mitmete haiguste (näiteks II tüüpi diabeet ja südameveresoonkonnahaigused) tekkimise riski. TÜ EGV osalusel on tehtud uuring, mille tulemusena tuvastati üle 30 menstruatsioonide algamise vanusega seotud lookuse (9). Uuringud selles valdkonnas on olulised, sest on leitud tõendeid selle kohta, et varane menarhe võib hakata hiljem naise tervist mõjutama. Näiteks on keskmisest varasem menstruatsioonide algus seotud puberteediea ülekaalulisusega, mis omakorda on mitmete vähivormide ja südame-veresoonkonnahaiguste tekke ning rasvumise riskiteguriks täiskasvanueas. Huvitavad tulemused on saadud kehamassi indeksi (KMI) ekstreemsete väärtuste nn peegelfenotüübi uuringutes. Selgus, et kui väike fragment 16. kromosoomi lühikeses õlas (regioon 16p11.2) esineb kahe genoomse koopia asemel ühena (deletsioon), siis esineb kalduvus tugevale ülekaalulisusele (KMI > 35), duplikatsiooni korral aga alakaalulisusele (KMI < 18) (10). Haiguste ennetamine on personaalse meditsiini üks olulisi eesmärke. Selleks on vaja uurida tervisekäitumise võimalikke seoseid geenidega. Näiteks võib tuua mõnede inimeste kalduvust sattuda kergemini sõltuvusse tubakast ja alkoholist. Uuringutes on avastatud 3 genoomset ala, mis on seotud päevas suitsetatud sigarettide arvuga. Selgus, et seal paiknevad geenid reguleerivad nikotiini ainevahetust maksas või nikotiiniretseptorite tööd ajus. Kombineerituna suurendasid riskialleelid suitsetatud sigarettide arvu päevas 0,8 võrra, mis kokkuvõttes tähendab ühte pakki sigarette kuus (11). AUTS2 geen, millel varem oli avastatud seos autismiga, on uute uuringute põhjal seotud alkoholi tarbimisega. Kaitsva alleeli kandjad joovad 5% vähem alkoholi, mis summeerub üheks liitriks kangeks alkoholiks aastas (12). Huvitavaid avastusi on tehtud veel une kestuse ja geenide seoste uurimisel. Unehäirete geneetilise tausta selgitamine on oluline seetõttu, et katkendliku unega inimestel

8 esineb rohkem psüühikahäireid. Koostöös TÜ psühholoogiaprofessori Jüri Allikuga on analüüsitud isiksuse psühholoogiliste tüüpide seost geneetikaga. Uuringute tulemuste põhjal on ilmunud mitmeid artikleid, kus on neid seoseid kirjeldatud (13, 14). TÜ EGV on olnud edukas Eesti-siseste grantide taotlemisel. Geenivaramu kuulub aasta oktoobrist avatud Eesti genoomika tippkeskusesse. Keskuse eesmärk on välja selgitada mitmesuguste haigustega seotud geene ja nende regulatsiooni faktoreid. Töörühmade tähelepanu on suunatud inimestel sageli esinevatele terviseprobleemidele, näiteks meeleoluhäired, et leida neile potentsiaalseid ravivõimalusi ning rakendada vastavat uut teavet personaalmeditsiinis. TÜ EGV koordineerib koos TÜ arstiteaduskonnaga siirdegenoomika keskuse tegevust. Selle projekti käigus kontakteerutakse uuesti 1000 TÜ EGV geenidoonoriga, et täita uuesti terviseküsimustik ning võtta täiendavad koeproovid. Valimisse sattunud geenidoonoritele tehakse genoomi, transkriptoomi ja epigenoomi tasemel genotüpiseerimine ja sekveneerimine, metaboloomika uuringud ja mahukad verebiokeemia analüüsid. Projekti üheks eesmärgiks on tõestada, et komplekshaiguste olemuse mõistmiseks on uurimistöös tarvis kasutada mitmekülgset, nn süsteemibioloogilist käsitlust ning leida uusi biomarkereid. Geenivaramu on koos Eesti Biokeskusega valitud Eesti teaduse infrastruktuuri nn teekaardi objektiks. Teekaart on loetelu riigile olulistest investeerimisobjektidest. Loodav Eesti Genoomikakeskus peab tagama Eesti genoomika jätkuva arengu ning töötama Euroopa Liidu ESFRI-BBMRI-ERIC (European Research Infrastructure Consortia) plaani järgi biopankade regionaalse klastrina ja genoomika eksperdikeskusena. INIMESTE TEADLIKKUS JA SUHTUMINE GEENIVARAMUSSE Geenivaramu on selle loomisest saadik olnud avalikkuse ja meedia küllaltki suure tähelepanu all. Viimase kümne aasta jooksul on välismeedias avaldatud TÜ EGV kohta 120 artiklit, Eestis on meediakajastusi olnud veelgi rohkem. Ainuüksi aastal mainiti TÜ EGVd erinevates meediakanalites 162 korda, aasta novembrikuu seisuga 96 korda. Nagu igasugune uus algatus, nii oli ka geenivaramu loomine ajendiks, et diskuteerida erinevate biopankade ja andmekogude loomist ning tegevust puudutavate aspektide üle. Võib kindlalt öelda, et geenivaramu on alati olnud avatud nii avalikkusele kui ka meediale ning valdavalt on meedia suhtumine geenivaramusse olnud positiivne. Avaliku arvamuse uuringuid on TÜ EGV korraldanud alates aastast. TNS Emor on kord aastas läbi viinud küsitluse, et välja selgitada Eesti inimeste teadlikkus geenivaramust ja suhtumine sellesse. Geenivaramu aktiivse andmekogumise viimase, aasta suvel tehtud uuringu põhjal oli vähemalt 70% Eesti inimestest geenivaramust kuulnud ning eestlaste seas oli teadlikkus isegi 85%. 59% nendest, kes olid geenivaramust teadlikud, vastasid, et nad toetavad projekti tugevalt. Projekti vastaste osakaal on kolmel viimasel aastal olnud 1,6%, sealjuures ühelgi küsitlusel ei ole see olnud kõrgem kui 4%. Vastaste osakaal oli suurem vaid aastal, kui meedias oli palju vastukäivat infot geenivaramu tuleviku kohta aasta uuringu tulemused näitasid, et teadlikkus pole enam kasvanud, mis tuleneb ilmselt sellest, et geenivaramu ise ei tee enam aktiivset ja suunatud teavitustööd selles vallas. TÜ EESTI GEENIVARAMU TULEVIKUPLAANID Alates aastast, kui uute geenidoonorite kogumine on lõppenud, on keskendutud peamiselt teadusuuringutele ning kogutud andmete analüüsimisele ja täiendamisele, lisades värsked terviseandmed geenidoonorite kohta lähtudes longituuduuringute kavast. Olemasolevad andmed rikastuvad ka tänu tulemuste pidevale lisandumisele nendest teadusuuringutest, milles kasutatakse TÜ EGV andmeid. Tulevikus peaks andmekogus olevate terviseandmete täiendamine toimuma jooksvalt, kasutades selleks sobivat elektroonset andmekogumise tehnoloogiat. Geenivaramu käsutuses on tänapäevane tipptehnoloogia, mis võimaldab juba käesoleva aasta lõpuks valmistada geenikaardid ligi geenidoonorile ja sekveneerida ligi 100 geenidoonori genoom. Edaspidi muutub geeniinfo loodetavasti riikliku tervishoiusüsteemi osaks, võimaldades paremini hinnata inimeste terviseriske ja alustada ennetava tegevusega juba siis, kui haiguse sümptomid ei ole veel avaldunud, aga biomarkerid võimaldavad riski hinnata. Lähema viie aasta jooksul on, lähtudes TÜ EGV arengukavast, plaanis ellu viia projekt, kus katsetatakse uut haigusriskide hindamise mudelit, mis arvestab inimeste 197

9 1 Estonian Genome Center of the University of Tartu, Tartu, Estonia 2 Institute of Molecular and Cell Biology, University of Tartu, Tartu, Estonia Correspondence to: Helene Alavere Keywords: Estonian Genome Center of the University of Tartu, biobank, research, human genetics and genomics, scientific cooperation individuaalset geneetilist omapära aastaks on kavas kaasata vastavalt koolitatud perearsti, kes hakkaksid kasutama spetsiaalset tarkvara, mis hindab inimese haigestumise riske, võttes haiguste ennetamisel, diagnoosimisel ja ravimisel arvesse lisaks traditsioonilistele riskiteguritele (vanus, sugu jt) ka patsiendi geneetilisi erisusi. See võimaldab märgatavalt parandada haiguste ennetamise, diagnoosimise ja ravimise kvaliteeti ning efektiivsust. Individuaalse, patsiendi geneetilisel omapäral põhineva komponendi sissetoomine tervishoiusüsteemi loob eeldused molekulaarse diagnoosimise rakendamiseks ja patsiendi n-ö omaosaluse suurendamiseks eelkõige teadlikuma ja motiveerivama tervisekäitumise kaudu, mis on tõenäoliselt kõige olulisem mõjur haiguste preventsioonis. Sellise käsitluse tähistamiseks kasutatakse terminit 4P-meditsiin, mis tähendab, et see on ennustav, ennetav, isikustatud ja osalust eeldav (ingl predictive, preventive, personalized, participatory medicine) (15). TÄNUAVALDUS Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu tänab projektiga liitunud geenidoonoreid, andmeid kogunud perearste ja teisi meditsiinitöötajaid, geenivaramu endisi ja praegusi töötajaid ning kõiki teisi, kes on panustanud geenivaramu loomisesse. Eriti tahame tänada Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, kes on taganud Eesti geenivaramu loomise ja kes jätkuvalt toetavad selle pidamist. SUMMARY The Estonian Genome Center of the University of Tartu at the disposal of scientists Helene Alavere 1, Krista Fischer 1, Tõnu Esko 1,2, Liis Leitsalu-Moynihan 1, Andres Metspalu 1,2 The Estonian Genome Center of the University of Tartu (EGCUT) is a research institute of the University of Tartu whose aim is to promote the development of human genetic research, collecting information on health issues and genetics of the Estonian population. The activities of the EGCUT are focused on using the results of the latest genomic research to improve public health and on acting as a developer of personalized medicine in Estonia. The EGCUT has created a longitudinal, population-based database which, in addition to phenotypic and personal data, contains also the biological material (DNA, plasma, leukocytes) of 51, 534 Estonian inhabitants (as of December 31, 2011). This comprehensive database represents about 5% of Estonia s adult population (over 18 years of age) and is the largest cohort for medical research ever gathered in Estonia as well as one of the largest population based prospective cohorts in Europe. The prospective approach allows to follow changes in the established cohort during the next years. The ongoing and future research will provide new insights into the interactions between individual genomic variations, life-style, environmental factors and health. Constant updating of the data retains the actuality of the database for an even longer period of time. The further task is implementation of results from genomic studies in the promotion of public health and in planning the national heath care system. Data about the genetic variation of the patient should be used as an additional source of information besides traditional risk factors (age, sex, etc.) considered for diagnosis and treatment. KIRJANDUS/REFERENCES 1. Metspalu A. The Estonian Genome Project. Drug Development Research 2004;62: Asslaber M, Zatloukal K. Biobanks: transnational, European and global networks. Briefings in Functional Genomics and Proteomics 2007;3: Inimgeeniuuringute seadus ( ). RT I 200, 104, 685; viimati muudetud akt/72581?leiakehtiv. 4. Nelis M, Esko T, Mägi R, et al. Genetic structure of Europeans: a view from the North-East. PLoS One 2009;4:e5472. (Electronic article). 5. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu publikatsioonid. geenivaramu.ee/teadlasele/publikatsioonid.html. 6. Lango Allen H, Estrada K, Lettre G, et al. Hundreds of variants clustered in genomic loci and biological pathways affect human height. Nature 2010;467: Speliotes EK, Willer CJ, Berndt SI, et al. Association analyses of 249,796 individuals reveal 18 new loci associated with body mass index. Nature Genetics 2010;42: Heid IM, Jackson AU, Randall JC, et al. Meta-analysis identifies 13 new loci associated with waist-hip ratio and reveals sexual dimorphism in the genetic basis of fat distribution. Nature Genetics 2010;42: Elks CE, Perry JR, Sulem P, et al. Thirty new loci for age at menarche identified by a meta-analysis of genome-wide association studies. Nature Genetics 2010;42: Walters RG, Jacquemont S, Valsesia A, et al. A new highly penetrant form of obesity due to deletions on chromosome 16p11.2. Nature 2010;463: Thorgeirsson TE, Gudbjartsson DF, Surakka I, et al. Sequence variants at CHRNB3-CHRNA6 and CYP2A6 affect smoking behavior. Nature Genetics 2010;42: Schumann G, Coin LJ, Lourdusamy A, et al. Genome-wide association and genetic functional studies identify autism susceptibility candidate 2 gene (AUTS2) in the regulation of alcohol consumption. Proc Natl Acad Sci USA 2011;108: Bousquet J, Anto JM, Sterk PJ, et al. Systems medicine and integrated care to combat chronic noncommunicable diseases. Genome Med 2011;3:43. doi: /qm demoor MH, Costa PT, Terracciano A, et al. Meta-analysis of genome-wide assotiation studies for personality. Mol Psychiatry 2012;17: Mõttus R, Realo A, Allik J, et al. Personality traits and eating habits in a large sample of Estonians. Health Psychol doi: /a

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE

KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt

Rohkem

struktuuriüksus

struktuuriüksus Haigla Tähis THA/46 Viide KHA/2 Versioon 1 TEAVIK Klienditeeninduse standard lisa 8 SA VILJANDI HAIGLA ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED SISSEJUHATUS Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585,

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist

Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

EHL_märts 2019_TEHIK

EHL_märts 2019_TEHIK Ülevaade projektist üleriigiline digiregistratuur märts 2019 Millest juttu tuleb 1. Ülevaade üleriigilise digiregistratuuri senistest tulemustest 2. Mis tööd on kesküsteemi poolt veel teha I kvartalis?

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon 6.3.1.51 ja hilisemad Kasutaja juhend 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Liidese häälestus...3

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Euroopa laste rasvumise seire Eesti uuring 2015/16. õa Childhood Obesity Surveillance Initiative COSI Eha Nurk COSI WHO Euroopa Regionaalbüroo algatus Eesmärk tõkestada kasvavat rasvumise epideemiat 6

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Microsoft Word - 08.doc

Microsoft Word - 08.doc EESTI VÕIMALIK RAHVAARV JA VANUSKOOSSEIS AASTANI 2050 Aasa Maamägi Rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse alusel Statistikaametis koostatud vaadeldava ajaperioodi

Rohkem

liigtarvitamine_A5.indd

liigtarvitamine_A5.indd ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Socialia ja humanitaria Horisont 2020 tervise ja toidu-biomajanduse valdkondade teemades Argo Soon Estonian Teadusagentuur ERM, Tartu, 20.12.16 Et oleks selge: definitsioonid Sotsiaalteadused: sotsioloogia

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem