SIHKER. Tartu Jaan Poska gümnaasium. Talv 2017

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "SIHKER. Tartu Jaan Poska gümnaasium. Talv 2017"

Väljavõte

1 SIHKER Tartu Jaan Poska gümnaasium Talv 2017

2 JUHTKIRI Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Juhan Liiv Teise perioodi lõpusirgel tunneb nii mõnigi meist hommikul kooli või õhtul koju jõudes samamoodi, kui rändaja Juhan Liivi luuletuses. Suu-silmad lund täis, jalad väsinud, näljane. Õnneks on valmis saanud uus Sihker, mida lugedes end hea koolis radiaatori ääres soojendada oleks, kui need radiaatorid veidi kuumemad oleks... See selleks. Õhkkond nii koolis kui linnas on soe ja jõulune, ehkki tegelikult on igal pool külm. Mandariinide vastu allergilised inimesed on vähemalt korra ahastusse sattunud ja nõrgema immuunsussüsteemiga seltskond põeb kodus kõikvõimalikke viirusi. Samuti on tohutute küttearvete tõttu suurem osa jõuluboonusest juba otsas. Oh, milline imeline aeg! Sihkris räägime lähemalt, kuidas kuu lõpuks alles jäänud rahaga kõigile võrdselt ebameeldivad kingitused teha või millised üllatused meie õpetajatele sobiksid. Peale jõulude arutleme ka raamatute, muusika ja valikulise viisakuse üle. Jõulupeost olete midagi kuulnud? Ei? Siis oleks aeg see info ka lehest üles otsida. Häid jõule ja veel paremat põrumist arvestustenädalal! Marike TOIMETUS Toimetajad: Isabel Laiapea, Marion Kukk, Salome Lole Dominguez Ortiz, Merle Vetemäe, Marike Peedosaar, Kelli Riim, Auri K Küljendaja: Kelli Riim Täname:Sten Zaitsev, Ristin Kaseorg, Liina Reinup, 11.a, Tähe Leen Metsoja Kaanepilt: Kristin Rebane Va i ks e muusika Õhtu Marike peedosaar 23. novembril nägime auditooriumisse astudes pikki pingiridu, puuriita ja kaunistatud lava. Sedasorti hubase õhkkonna lõi õpilasesindus sinna sel samal päeval, et valmistuda ette Vaikse muusika õhtuks. Üritusel esines 18 kooli endist ja praegust õpilast, kes vaatamata väikestele apsakatele tublisti toime tulid. Selle aasta kontsert oli aga eriline, sest esmakordselt mängiti laval torupilli, esitati rahvamuusikat ja instrumentaalpalu, kasutati looperit ning lauldi portugali ja korea keeles. Eks noorte loovus ole piiritu... Meeldejäävaimad esitused on kindlasti seotud eeltoodud esimestega. Publiku lõi pahviks Kelli, kes kasutades vaid looper-pedaali (pedaal, mis paneb kordama eelnevalt sisse lauldud/mängitud meloodia/rütmi) ja oma häält esitas Ed Sheerani loo Wayfaring stranger. Samuti omapärane oli vilistlase Susanna Viktoria rahvalaulu Ma istsin õues ukse ies ettekanne, kus kõlas torupillisoolo. Mainimata ei tasu jätta noormeest, kes näitas, kui hingeliselt saab esitada muusikat ilma sõnadeta. Sten mängis klaveril Ott Leplandi Kodu ja Birdy Find me. Esimest korda kuulsime Vaikse muusika õhtul korea keelt Mialt, kes laulis BTSi lugu Butterfly ning portugalikeelse lõigu kandis Marike ette Pery Ribeiro laulus Girl from Ipanema. Märkimisväärsed olid ka Karita ja Brett Lee ning Hele-Mai, kes oma imelise hääle ja esitusega tõesti publiku südamesse jõudsid. Rõõmustada võivad ka need, kes sel aastal piletist ilma jäid, sest esitused on järelevaadatavad Jaan Poska Gümnaasiumi õpilasesinduse YouTube i kanalil. Suur aitäh kõigile esinejatele ja kuulajatele. Loodetavasti kohtume järgmistel Vaikse muusika õhtutel ikka uuesti, et jagada seda, mida sõnadesse panna ei saa muusikat. 2

3 MEEDIALAAGER Kelli Riim Rohkem kui kuu aega tagasi, novembril toimus järjekordne Koolimeedialaager. Nagu nimigi vihjab, tulevad koolinoored üle Eesti üheks nädalavahetuseks kokku ja tegelevad meediaga. Koolimeedialaagreid on kahte tüüpi: lehelaager ja multimeedialaager. Seekordne laager oli lehelaager, mis tähendas, et kahe ja poole päeva jooksul tuli kokku panna üks ajaleht. Traditsiooniliselt pannakse ajalehele nimeks midagi, mis seostub asukohaga, kus laager toimub, ning kuna laager toimus Elvas, saigi lehe nimeks Elvangeelium. Võhikule võib tunduda, et mis see koolimeedialaager ikka ära ei ole. Esmapilgul näib see nagu lihtsalt üks lõbus nädalavahetus hulgale nohikutele, kes kohe kuidagi ei suuda ennast koolist eemal hoida. Tegelikult ei ole asi absoluutselt nii laagrites ei käi ainult kuivikud, vaid seltskond on tohutult kirju. On neid, kes pole elu sees meedia telgitagustega kokku puutunud ja ka neid, kes on laagris käinud rohkem kui mõni juhendaja. Laagri tegevus koosneb peamiselt kahest osast: lugude kirjutamine ja loengute kuulamine. Sellel korral käis külas näiteks Eesti Päevalehe ajakirjanik Liisa Tagel. Loengute kõrval valmisid ka mitmed huvitavad lood, näiteks sai lõplikult selgeks, kas ananass käib pitsa peale, milline auto on elvakate hulgas armastatuim ja kuidas kohvi joomine võib sportlikuks harrastuseks muutuda. Laagrist ei puudunud ka isetegevusõhtu ja toredad meened. Koolimeedialaager on ka üks põhjuseid, miks peale Poska Sõnumite surma Sihker sündis. Laager andis meie ettevõtmisele tugeva tõuke ja tekitas tahte ise midagi lahedat ära teha. LAN PARTY TULEB TAAS! Meie koolis toimub juba teist aastat LAN party, kus kohtuvad mänguhuvilised, et erinevate auhindade eest võistelda CS:GOs ja League of Legendsis. Võistkonnad tuleb ette registreerida ning liikmete seas peab olema vähemalt kaks JPG õpilast, vilistlast või õpetajat. Lisaks põhimängudele võtab aset ka FIFA turniir, mida toetab Playstation Eesti. Sel aastal toimub 12. jaanuaril 2018 registreerida tuleb kähku, kuna kehti põhimõte kes ees, see mees. Auhinnad on uhked ja suured, seega, mänguhuvilised, osalege! 3

4 PERSOON LIINA REINUP Marion Kukk 4 Õpetaja Liina Reinup on üks väheseid õpetajaid, kelle käe all kõik praegused ning endised Poska tüdrukud on õppinud. Kõigile on teada, et õpetaja armastab sporti üle kõige ning soovib seda sisse süstida ka noorukitesse, kujundades nii mõnestki tulevikus sportlase. Ent milline on õpetaja enda teekond sportlasena ning milline on tema suhtumine tänapäeva noorte sportlikkusesse? Õpetaja spordihuvi algas varakult juba algkoolis mängis ta poistega pärast koolitükkide tegemist oma kodu kõrval Miina Härma gümnaasiumi hoovis rahvastepalli, kuni pimeduse tõttu palli enam õhus ei näinudki. Loomulikult ei puudunud õpetaja lapsepõlvest ka peitusemäng trihvaa. Talvel käis õpetaja Reinup oma sõpradega MHG uisuväljal jääl liuglemas, tehes ise ka uisutamiskavasid, mida hiljem üksteisele näidatud sai. Kuna tol ajal oli Nõukogude Liidu iluuisutajad maailmaparemikus, näidati tohutult palju tiitlivõistlusi ning Reinup ja tema sõbrad olid sellest väga ispireeritud. Sportlaseks kujunemisel mängis õpetaja Reinupi elus suurt rolli neljandas klassis kehalise tundi külla tulnud korvpallitreener, kes tüdrukuid usinasti trenni kutsus. Nõnda leidiski pedagoog endale armsa spordiala, millega ta tegeles 37 aastat kuni selle sügiseni, mil õpetaja pidi seljaprobleemide tõttu korvpallitreeningud lõpetama. Mõistagi ei tulnud see otsus sugugi kergelt, kuna õpetajale on korvpall äärmiselt südamelähedane. Siiski ei ole õpetajanna oma meelisspordialast täielikult eemaldunud ta tegutseb juba 24. aastat lauakohtunikuna. See muidugi ei tähenda, et Liina Reinup sporditegemise kõrvale oleks heitnud. Kaks aastat tagasi avastas ta üht uurimistööd juhendades enese jaoks jooga. Teda hakkas huvitama, mida see endast kujutab ning sel põhjusel alustaski ta treeningutega. Lisaks kõigele eelmainitule käib õpetaja ka sellest sügisest Masingu basseinis 2-3 korda nädalas ujumas, tegeledes sellega, mis seljale hea. Õpetaja Reinup armastab palju spordialasid, eelkõige pallimänge. Talle meeldib meeskonnatöö ning see vahetu emotsionaalne hetk, mis on sportmängudes. Tema üks meelistegevusi on vaadata võistlusi, kus eestlased osalevad. Õpetaja meenutab:,,aastaid tagasi, kui eesti murdmaasuusatajad olid suured tegijad tiitlivõistlustel, siis mäletan, kuidas eelmises koolis (Reinikus) toodi telekas koridori ja väikesesse saali, et koolipere saaks eestlaste medalisõidule keset koolipäeva kaasa elada. Praegu vaatab õpetaja suure huviga erinevate spordialade tiitlivõistlusi just seetõttu, et spordikommentaatoritel on abiks oma ala spetsialistid ning nõnda on huvitav jälgida ja harida end erinevate spordialadest. Sport ei ole õpetaja Reinupile kaasa toonud ainult terve vaimu ja füüsise, vaid ka võimaluse palju reisida. Ta kuulus Eesti noorte koondisesse korvpallis ning nad võtsid osa üleliidulistest meistrivõistlustest ning ka mitmest turniirist NSVL riikides. Veel on õpetaja tänu spordiarmastusele saanud käia aastal Ateenas noorteürituse saatjaõpetajana. Samal ajal olid linnas ka suveolümpiamängud nõnda täitus üks spordiinimese unistusi, näha olümpiamänge kohapeal. Tal on olnud võimalus reisida ka veel kaugemale:,, aasta sügisel osalesin ning saavutasin hõbedase autasu Sydneys veteranide maailmamängudel. Neid mänge nimetatakse veteranide olümpiamängudeks, sest need toimuvad nelja aasta tagant. Ääretult põnev reisikogemus avastamaks killukest Austraaliat ning kuna olime juba nii kaugel, siis otsustasime nädalakese peatuda ka Uus-Meremaal. Olles juba pea 26 aastat kooliõpetaja, meeldib õpetajaamet Liina Reinupile väga talle on Poska tänu suurepäraste õpetajatele ning õpilastele sümpaatne.,,õpetajatöö on nii mitmekülgne, ükski päev ei ole korduv. lisab Reinup. Õpetaja nendib, et on tänulik oma keskkooli kehalise kasvatuse õpetajale, kes teda 30 aastat tagasi ülikooli kehakultuuriteaduskonda õppima suunas. Meie kooli õpilased suhtuvad suures osas sporti ja kehalise kasvatuse tundi positiivselt, ent õpetaja tõdeb, et on ka neid, kellele sport ja kehaline ei meeldi, kuid see ei peagi niiviisi olema. Siiski on palju tublisid sportlasi, kes meie kooli edukalt võistlustel esindavad. Õpetaja Reinupi sõnul käib enamik tüdrukuid

5 tundides väga hästi, üldiselt ei puuduta kergekäeliselt ega unustata spordiriideid koju. Reinup on äärmiselt mõistev õpetaja, kes leiab õpilasele, kes ei saa tunnid mõjuval põhjusel osaleda, teise võimaluse ning laseb õpilastel tunnis individuaalset areneda ja ei aja mingisugust klassi keskmist taga. Samuti annab õpetaja õppuritele nii palju võimalusi kehalise tundi võib alati minna, kui õpilasel endal pole tundi, kuid õp Reinupil enesel on klassidel (sügis/ kevad) on võimalus osaluskord kirja saada ka tunniväliselt. Ta kutsub:,,tule ainult ja tegutse! Õpetaja Reinup laseb kõikidel oma piirides tegutseda, et end kehaliselt arendada. Ka õpilastele, kel on arsti poolt lubatud vaid teatud tegevused, leiab õpetaja võimaluse tunnis osaleda. Ta sõnab:,,kui arst ei ole ära keelanud kõndimist, siis spordiriided selga ja tegutsema, vastavalt tervislikule seisundile. Õpetaja ise on väga nõudlik, eelkõige enda suhtes ning seejärel ka õpilastega.,,meil on reeglid ja kokkulepped, mille järgi me toimetame, lisab ta. Reinupil on hea meel, et meil on koolis suurepäraseid sportlasi, kes on oma valitud erialal Eesti koondislased ning arvab, et see on tore, et meie kool soosib õpingute kõrval spordiga tõsisemalt tegelemist. Eriti hea meel on kehalise kasvatuse õpetajal selle üle, et õpilased tahavad koolidevahelistel võistlustel Poskat esindada. Ajakirjanduses on olnud aruteluks kehaline kasvatus ja normatiivid, tundide arvu suurendamine, pesemine pärast tundi, pesemine enne/pärast basseiniminekut, kehalise kasvatuse ümbernimetamine liikumisõpetuseks. Õpetaja vastab eelmainitule:,, Julgen öelda, et tegelen viimased viis aastat liikumisõpetusega oma tundides, kus on esmatähtis õpilase individuaalne areng. Pesemisprobleemiga tegelen aga tunnist tundi, hetkel on meil basseinitunnid ning meeldetuletused on igatunnised. Kusjuures ilusaks tegemise aeg pärast kehalise tundi on olemas. Tundide arvu suurendamismõttega olen nõus. Üks tund nädalas on ikka imevähe. Me võime muuta õppeaine nimetust, aga sisuliselt oleneb ikka kõik inimestest õpetajast ja õpilastest. Õpetaja Reinup soovib meie kooli õpilastele edasi anda mõtte: Terves kehas terve vaim. Liikumine ja liigutamine on üliolulised iga päev. Tervis on väga hinnaline, sellest saame alles siis aru, kui apteegis ravimeid ostame. Lisaks soovib õpetaja, et iga poskalane leiaks oma rütmi kehalise tunnis, terviserajal, spordiklubis või spordiüritustel. 5

6 ARVAMUS Kuidas toimivad laulud? Paljud kõige populaarsemad jõululaulud Jingle bell rock, Rockin around the christmas tree, Valged jõulud needsamad, mida esimestest eluaastatest jõululaua taga kuulanud oleme, mille sõnad on juba iga-aastasest Üksinda kodus maratonist peas, on kirjutatud 40ndatel, 50ndatel ja 60ndatel aastatel. Neid laule eristavad praegusest poppmuusikast, poppjõulumuusikast kaks laia kategooriat instrumendikasutus ja ülesehitus. Kuna enne aastat arvutimuusikastuudioid ei olnud, mängivad neis lauludes saadet enamasti akustilised instrumendid. Kasutati pille, mida tänapäeval ei teatagi kellamängu asendasid praegu harvamängitavad glockenspielist pehmema ja mahedama kõlaga pigem pianiino-laadsed celestad. Nende kõla on kõik kuulnud Pjotr Tšaikovski Pähklipurejas, kusjuures nimi otsetõlkes tähendab taevalikkust. Ilmselgelt kasutati kuljuseid, kõlapulki, hi-hat-mustreid nii lahtiste kui kinnistel taldrikutel ning vähem basstrummi ja -kitarri. Tuntuimaid 40-60ndate jõululaule iseloomustab akordijärgnevus mingi helistiku akordide jada Jingle bell rock helistikus D. Selles laulus mängitakse ii ja V akordidega pikemalt, et tõsta ootusärevust ja muuta teekond koju pikemaks ja huvitavamaks. D(I) Dmaj7(I) D6(I) D(I) Jingle bell, jingle bell, jingle bell rock Em (ii) A7(V) Jingle bells chime in jingle bell time Em (ii) A7(V) Em (ii) A7(V) Dancing and prancing in Jingle Bell Square Em (ii) A (V) D (I) In the frosty air Rockin around the Christmas tree helistikus G C (IV) Bm (iii) You will get a sentimental feeling when you hear Em (vi) A (II) D (V) Voices singing let s be jolly, deck the halls with boughs of holly G (I) D (V) Rocking around the Christmas tree, have a happy holiday D (V) G (I) Everyone dancing merrily in the new old-fashioned way sten zaitsev II(ii) V I, kus suured Rooma numbrid tähistavad mažoorakorde ja väiksed minoorakorde. Näiteks helistikus F-duur on I-F, ii-gm, iii-am, IV-B (standardmärkides Bb), V-C, iv-dm, VII -Edim. Selles, nagu kõikides kadentsides, on I koduakord, ii ja V aga teekond sinna. Neil seisma jäädes ei tunne hubasust ja mugavat kodutunnet. Ja nagu kõik muudel kunstivormidel, on muusikalgi oma mood. Kui kuulata poplugusid ja jõululaule, mis on selle sajandi algusest kirjutatud, on väga harva kuulda ii V I järgnevust. Popplood kasutavad kõige rohkem helistiku toonikat (I), dominanti (V), subdominanti (IV) ja kuuendat astet, kuid ainult sellistes vormides, nagu nad antud helistikus on. See tähendab, et ei kasutata nt Picardy kolmandat helistiku minoorses vormis akordi kolmanda noodi kõrgendamist selle mažoorseks muutmiseks mis annaks lauludele rohkem maitset. ii V I kasutati kuulsaimate jõululaulude kirjutamisel, nüüdseks on selle populaarsus vaibunud ning asendatud voolavamate dominant- ja subdominantpöörete ja debüssiilike kvardi-kvindi kooskõladega. Valged jõulud helistikus G G (I) Am (ii) D (V) D7 (V) Taas sajab valget lund väljas C (IV) Am (ii) G (I) ja toas on ehted haljal puul. D (V) G (I) G7 (I) Kumab küünlavalgus C (IV) Am (ii) ja rõõmu algus G (I) Em (vi) Am (ii) D (V) D7 (V) saab peagi lauluks laste suul. 6 Muidugi on veel palju akordijärgnevusi, instrumendikasutusi ja muud, mis panevad laulu jõululaululikumalt kõlama. Üheski muusikažanris loo kirjutamiseks ei ole valemeid ega reegleid, aga on kindlad akordijadad, akordikvaliteedid ja instrumendid, mida meeles pidades on lihtsam luua teosele loodetud miljöö ja kõla.

7 ARVAMUS VALIKULINE KELLI RIIM VIISAKUS Parem viisakas olla, ütles vanaeit ja viipas kuradile tervituseks. Te olete tuntud ja tunnustatud inimene. Teid kutsutakse kooli loengut pidama. Te mõtlete: Oh, nii vahva, et minu tegemisi tähele pannakse, hinnatakse ja minust huvitutakse! Te lähete suure õhinaga esinema. Te teete ettevalmistusi: panete kokku pika, põhjaliku ja huvitava Powerpointi ning võtate kaasa lendlehti, mida õpilastele jagada. Kohale jõudes selgub, et mõned inimesed ei ole loengust sugugi sama vaimustuses kui teie. Esireas istuvad õpilased, keda ei koti teie olemasolu, teie isiksus, teie huvid, see Kas viisakas peabki olema ainult siis, kui sind teema h u v i ta b? millest te räägite ega üleüldse et te auditooriumi ees tõmblete. Nad ajavad omavahel juttu ja üritavad teie jutust leida midagi, mille üle nalja heita. Kogenud inimesena ei tee te sellest suurt numbrit ja lähete loenguga edasi. Tundub võimatu? Sugugi mitte. XII noorte laulupeo üldjuhi ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeistri Heli Jürgensoni loengus, mis toimus Poska auditooriumis 14. novembril, juhtus täpselt nii. Esineja ise oli kas piisavalt tagasihoidlik või ebaviisakusega harjunud ja lobisevat seltskonda korrale kutsuma ei hakanud. Küll aga tõstatati teema järgmises muusikatunnis: kas viisakus on valikuline? Maailmas on palju ütlusi, mis peaks justkui viisakuse vajalikkust rõhutama. Kuidas küla koerale, nõnda koer külale., Viisakus on tarkus, järelikult on ebaviisakus rumalus. ja ometi on viisakas olemine mõne inimese jaoks tüütu kohustus ja mõttetu ajaraisk. Eelnimetatud eespingirahvas endal süüd ei näinud. Üks nende põhiargument oli Ma olen üdini aus oma tegudes ja kui mulle miski ei meeldi, siis ma väljendan seda ja kui see tähendab, et ma olen ebaviisakas, siis nii on.. Selles mõttekäigus on tegelikult isegi mingi iva olemas ja seda ei tasu kohe maha matma hakata, kuid üdini aus olemine ei peaks kindlasti tähendama seda, et inimesed, kes loengut kuulata oleks tahtnud, ei saanud seda teha kellegi loba pärast. Kas viisakas peabki olema ainult siis, kui sind teema huvitab? Sellise arusaamaga elus kuigi kaugele ilmselt ei jõua. Lisaks ei ole selline käitumine ebaviisakas ainult esineja suhtes, vaid ka näiteks õpetaja suhtes, kes nägi vaeva, kontakteerus inimesega ja üleüldse kutsus kellegi esinema. Iroonilisel kombel on loengutes lobisejateks tavaliselt need, kes hädaldavad, et tavatunnid on igavad ja vaheldust oleks vaja. Kas külalisloeng siis polegi katse õppeainet huvitavamaks teha? On võimalik, et viisakus on valikuline. Kui teema ei huvita, siis loe raamatut, ole telefonis, tegele oma asjadega. Aga palun istu viimasesse pinki, kust sa esinejale vähem silma torkad ja teisi kuulajaid nii palju ei häiri. Selline käitumine on sama loogiline kui see, et teatris ei käida dressides ja botastes. Ja kui pole antud võimalust tagapingis olla, võiks ju vähemalt südametunnistus meelde tuletada, et auditooriumi ees olev kõneleja on samamoodi inimene, nagu sina, ega vääri seepärast ka vähem austust. Niisiis, armsad koolikaaslased, oleme üksteise vastu head ning lähtume ikka lasteaialoogikast Ära tee teisele seda, mida vastu saada ei taha., nii võidavad kõik. 7

8 INTERVJUU Ristin Kaseorg MARION KUKK HUMANITAARIST REAALI 8 Ristin Kaseorg lõpetas Jaan Poska gümnaasiumi VI lennuga. Nüüd keerleb vilistlase elu aga pea 200 kilomeetrit eemal Tallinnas, kus ta õpib farmaatsiat ehk rohuteadust, olgugi et keskkoolis oli Ristin hoopiski õpetaja Roostiku humanitaarklassis. Miks otsustasid pärast põhikooli just Poskasse õppima tulla? Sisseastumiskatsed tegin nii Ülenurme gümnaasiumisse kui ka Poskasse. Esimene oli lihtsalt kodule lähedamal ja ma teadsin algusest peale, et Ülenurme jääb varuvariandiks. Poskasse tahtsin väga. Kooli atmosfäär oli sümpaatsem, olin kuulnud palju head ja ka seda ei ole mõtet salata, et isegi neli aastat tagasi oli Poska tugevama positsiooniga õppeasutus... Milline on helgeim mälestus Poskast? Neid mälestusi on nii palju! Mulle on Poska-ajad üldse jäänud meelde väga helgelt, sest kogu lennu peale oli palju toredaid inimesi ja kui tänavu mõne koolikaaslasega kohtume, siis on kombeks gümnaasiumiajast muljetada (isegi kui kolme aasta jooksul ei saanud kolme sõnagi räägitud). Mälestuste asemel tulid meelde paljud lühikesed momendid, näiteks 11. klassis leidis keegi kunstiajaloo õpikust pildi renessanssiaegsest maalist, millel kujutatud noormees oli täpne koopia minu pinginaabrist, lisaks veel lõputu trügimine söökla järjekorras (ananassikana sai väga ruttu otsa) ja see, kuidas mind ja kahte paralleelklassi õpilast hakati 10. klassis kutsuma värviliseks trioks, sest meil olid kõigil erinevad erksat värvi juuksed. Kes olid Sinu lemmikõpetajad? Miks? Õpetaja Roostik, sest ta seisis alati meie eest ja kaitses meie klassi, ükskord pühendas õpetaja terve tunni klassile lihtsalt selleks, et õpilased saaksid vinguda kõige üle, mis oli õppesüsteemiga valesti või kui raske periood meil parasjagu oli. Muidugi meeldis mulle kirjandustundides raamatuid analüüsida ka. Õpetaja Mällo, sest kuigi ta peab veel joonistamist harjutama, oskas ta väga hästi raskeid teemasid selgitada, lausa niimoodi, et vahel sai nalja. Me ei pidanud talle isegi ütlema, kui mõni teema terve klassi külmaks jättis, sest ta sai nägudest aru ja ütles:,,okei, las see teema jääb. Mida Sa Poskas käimisest õppisid? Kõike vajalikku! Ega ilma asjata öelda, et äsja gümnaasiumi lõpetanud on kõige targemad inimesed. Õppisin kirjutama, see on olulisim oskus, mille Poskast kaasa võtsin. Ma ei mõtle selle all ainuüksi sõnade ritta seadmist ja lihtsakoelist lausete moodustamist, vaid oskust argumenteerida, teksti siduda, kõige suvalisemal teemal kirjutada, ennast selgesti väljendada ja vajadusel ka luuletada. Kas sul esines keskkoolis ka mingeid probleeme või raskusi? Miks? Kuidas nendega toime tulid? Jah. Kõige raskem oli minu jaoks vene keel, sest mul ei olnud vajalikke baasteadmisi ja sattusin kõige karmima õpetaja rühma. Sain hakkama, sest kasutasin igasuguseid vahendeid: Google Translate i, kõiki vene keelt rääkivaid tuttavaid, konsultatsioone. Kursuse lõppedes sain õpetajalt kõne, et minu hinne ei ole veel kindel ja ta pakkus mulle lisaülesannet hinde tõstmiseks. Kogu töö ja vaev oli seda väärt, ka õpetajal oli hea meel, sest ta nägi, kuidas ma pingutasin. Millised emotsioonid valdasid Sind gümnaasiumi lõpetamisel? Rõõm, kergendustunne, elevus. Samas oli natuke hirmuäratav ja kurb, sest tulevik rippus pea kohal nagu Damoklese mõõk. Eeldasin, et pean nüüd, kui olen täiskasvanu

9 ja vilistlane, teadma, mida edasi teha, kuhu edasi minna ja kuidas erinevate asjadega toime tulla. Tegelikkuses asjad nii ei ole. Ma pidin endale ka selgeks tegema, et inimene reaalselt õpibki terve elu, alati on keegi, kellelt abi küsida ja kurvastada ei ole mõtet, sest tõelised sõbrad jäävad alles, kuigi igapäevaselt enam neid ei näe. Kas olid juba Poska-aastatel kindel, millega pärast lõpetamist tegelema hakkad? Kindlasti mitte. Selline asi ei saanud minu puhul kuidagi läbi minna, sest ma muutusin ja kasvasin nende kolme aasta jooksul hoopis teiste väärtustega inimeseks. 10. klassis nägin ennast edaspidi humanitaarteaduste või kunstiga tegelemas, sest mulle meeldis näidelda, joonistada ja lugeda. Alguses olin kinni kiilunud stereotüüpi, et mul ei ole isegi mõtet reaalteaduste poole piiluda, sest ma niikuinii ei saaks sellises valdkonnas hakkama. Reaalained on minu jaoks alati olnud keerulisemad. Hiljem sain aru, et ma pean ainult rohkem pingutama, et mõnest raskemast ainest või teemast jagu saada. Kohe kui olin endaga, nii tugevuste kui nõrkustega, leppinud, mõistsin, et ma isegi naudin selliseid aineid, sest need pakuvad mulle väljakutset. Millega praegu tegeled? Kuidas sellega rahul oled? Õpin, õpin ja veel kord õpin. Sattusin täiesti juhuslikult farmaatsia erialale. Eksisin Tallinnas enne sisseastumiskatseid ära ja hilinesin umbes 15 minutit. Kiirustasin hingeldades infolaua juurde ja küsisin, et kas mul on üldse mõtet minna, kui ma nii palju hilinesin. Muhe vanem mees vastas mulle laua tagant, et ma ikka läheksin. Seejärel jooksin ruttu õigesse ruumi ja tegin oma testi ära. Ma ei olnud isegi õppinud. Kui uksest välja tulin, siis taipasin, et olin inimese kromosoomide arvu ka valesti vastanud ja kirusin ennast. Konkurents oli suur, aga sain kuidagi sisse. Nüüd õpin teisel kursusel ja tunnen, et tegin õige valiku, kuigi ma ei oleks paar aastat tagasi elu sees uskunud, et lähen midagi taolist edasi õppima. Miks just selle eriala valisid? Enne rääkisin, kuidas taipasin, et pean reaalainetega veidi rohkem pingutama. Keemia meeldis mulle alati, kuid see oli samuti üks raskemate killast. Otsustasin farmaatsiat minna õppima, kuna see on keemiaga tihedalt seotud ja ma lihtsalt tahtsin keemiat hästi osata. Keemia oskamine tundus mulle eneseületusena. Milline on Sinu igapäevaelu võrreldes keskkooliaegse pe- 9

10 rioodiga? Elan hoopis elukaaslasega Tallinnas, mitte vanemate juures Tartus. Juba eraldi elamisega tulevad juurde igasugused täiskasvanu kohustused, mis varem tundusid enesestmõistetavad, aga kui sa käid poes ja ostad pesugeeli asemel hoopis pesuloputusvahendi, millest pole üldse kasugi, siis saab ainult ennast süüdistada. Kooli kõrvalt käin väikese koormusega apteegis tööl ka. Niisama istumist on vähe, alati on midagi teha. Millised on JPG ja ülikooli suurimad erinevused? Kõige suurem ja kurikuulsam erinevus on see, et loenguid saab ja võib üle lasta, aga see ei ole soovitatav. Õppejõud ei ole nii järjepidevad, vaid pigem ükskõiksemad kui gümnaasiumiõpetajad. Tähendab, et õppejõud ei viitsi ka vahel loengusse tulla. Mul oli hiljuti selline loeng, kus meil pidi kontrolltöö olema ja õppejõud hilines sinna tund aega. Peale 15 minutilist ootamist tuli õppetooli juhataja ja küsis, keda me ootame. Kui olime vastanud, küsis ta, kas me kirja ei saanud. Õppejõud pidavat olema kirjutanud, et alustame hoopis hiljem. Pärast selgus, et kirja saatmine oli tal meelest läinud. Mis seal ikka. EKA õppejõud on veelgi vabameelsemad. Korralduslik pool erineb seetõttu, et muutused tunniplaanis tekivad täiesti suvalistel hetkedel, kõik on väga kaootiline ja inimestega ei teki nii sügavaid sõprussuhteid nagu gümnaasiumis. Enamikul on välja kujunenud isiklik- ja sotsiaalelu, mis toimib uute tutvuste vastu nagu puhver, millest on keeruline läbi tungida. Tudengid ei ole ühest vanusegrupist ega sarnaste huvidega. Minu kogemus on see, et gümnaasiumist leidsin mitmed eluaegsed sõbrad ja elukaaslase, aga ülikoolist tuttavad ja paar sõpra. Kas ja kuidas on Poskas õppimine Sind inimesena kujundanud, kas sellest on kasu ka Sinu praeguses elus? Poskas õppimine on mind kujundanud töökamaks, ambitsioonikamaks, koostööle avatumaks. Pealegi on Poskas õppimine väga hea treening mälule. Praegu on need omadused väga kasulikud, lausa vajalikud õppimise seisukohalt, sest ma tahan omandada teadmisi ja saada häid tulemusi. 13. Mida soovid praegustele poskalastele öelda? Kui keegi ütleb, et ülikool on lihtsam kui gümnaasium, siis ärge uskuge. Ülikool on veel raskem ja nõuab veel rohkem tahtejõudu. Planeerige aega hästi, mida varem kõik valmis saada, seda parem. Need sõnad tulevad inimeselt, kes jättis 156 lehekülje materjali õppimiseks endale aega kolm päeva. Tehke asju hoolega ja kontrollige vähemalt kolm korda üle! Mõelge tuleviku peale, kuid ärge muretsege selle pärast, vaid elage üks päev korraga. Ei ole mõtet ennast lõputult piitsutada - puhkamine ja töötamine käivad käsikäes. Toetage üksteist, nautige gümnaasiumis käimist (kui on, siis võtke sööklast ananassiga kanafileed ja rummisaiakesi) ja häid jõule! Jaan Poska gümnaasiumi jõuluõhtu PÕFF Eesti 100: Poska õpilaste filmifestival toimub sel aastal 21. detsembril kell võimlas. 10

11 VIKERRAADIOS VARJUTAMAS MARIKE PEEDOSAAR 16. novembril toimus üle-eestiline töövarjupäev, mis andis kõigile abiturientidele võimaluse käia huvipakkuvate ametitega tutvumas. Kuna mind alati nii meedia kui muusika on paelunud, JESSICA otsustasin TOPS minna selleks päevaks raadiosse. Valiku tegemine oli keeruline, Eestis on ju nii palju täiesti eriilmelisi raadioid. Hakkasin mõtlema, mis minu jaoks raadios oluline on hea, kuid mitte liiga ühekülgne muusika, uudised igal täistunnil, harivad raadiosaated ning leidsin, et kõige paremini vastab nendele kriteeriumidele Vikerraadio. Avasin ERRi kodulehe ja esimene artikkel, mis silma hakkas oli Vikerraadio uueks muusikajuhiks saab Sten Teppan. Saatus tegi vist valiku minu eest. Niisiis kirjutasin talle pika ja ülepingutatud kirja, kuidas ma nii väga tahaks tema töövarjuks tulla. 10 päeva hiljem sain vastuse Tere, Marike! Unustasin sulle vastata, sorry. Olen hea meelega valmis sulle Vikerraadiot ja oma töö köögipoolt näitama. Anna märku. Tallinna läksin koos õpetaja Triinu Palo klassiga, kes peale väikest ekslemist kesklinna ligidal maha pandi. Olin esimest korda täiesti üksi keset pealinna, abivahenditeks Google Maps ja Sten Teppani telefoninumber. Ja mis kõige toredam, ma ei eksinudki ära! Jõudsin Raadiomajja oodatust varem ning minu päev Vikerraadios võis alata. Teppan näitas mulle esialgu erinevaid ruume Raadio2e korrusel, sest seal asub ka tema töökoht, milleks on muusikatuba. Tavaliselt pole ta selles väikses kaost meenutavas ruumis üksi, vaid töötab koos Raadio2e muusikajuhi Erik Mornaga. Esialgu midagi suurt teha polnud, Teppan helistas korstnapühkijale, mina uurisin seni laialiolevaid plaate. See andis arvatavasti ka küllalt hea vihje, et mind raadios üle kõige muusika huvitab, ja nii näitas ta mulle ära nende plaadikogud. Riiulite viisi plaate R2e korrusel, veidi vähem Vikerraadios, ja fonoteegis ootas mind paradiis. Seal ruumis oli rohkem riiuleid kui Räpina raamatukogus, kõik plaate täis. Fonoteegi töötaja viis meid ka arhiivi, kus Teppan isegi polnud käinud. Seal hoitakse veel digitaliseerimata muusikat ja filme, igalt rullilt võib leida senikuulmata salvestusi. Peale seda hakkasime pihta tegeliku tööga. Vahepeal oli meiega ühinenud ka töövari Angeliina, kes käis Raadiomajas erinevaid ameteid jälgimas. Teppanil oli varem salvestatud intervjuu akordionisti Tuulikki Bartosikiga, ning eetrisse laskmiseks tuli see salvestus ära monteerida. Teppan alustas tööga ise, näitas meile, kuidas heli ühtlustada või mõttepause välja lõigata ja küsis siis: Te olete varem monteerinud? Angeliina raputas pead, kuid mina sain jaatavalt vastata. Hästi, tee siis edasi, ma toon kohvi. Pärast intervjuu korrastamist pidi valmis panema järgmiste päevade muusika, milleks läksime muusikatuppa tagasi. Teppan kuulas erinevaid lugusid, monteeris mõnda veidi ja lisas üksteise järel playlisti. Siis helistas talle aga tuntud raadiotöötaja Jaan Elgula ehk Jansa, kes kutsus midagi põnevat kuulama. Läksime kohale ja Jansa lasi meile midagi minu jaoks absurdselt naljakat soomekeelset versiooni Smilersi laulust Annika, esitajaks teada-tuntud Mikko Alatalo. See Annika (rõhutatud soome keelele omase n-tähega) kõlab päris toorelt. Nii sai see lugu ka samal õhtul Teppani saatesse. Ettevalmistuste järel oli lõpuks aeg saateks endaks. Esimeses pooles lasi Teppan muusikat ning pani käima eelnevalt monteeritud intervjuu. Saate viimasesse poolde jäi aga otseintervjuu ühe minu lemmikbändi Kosmikutega. Sain samuti võimaluse nendega juttu rääkida, laulja Meelis Hainsoo tundis mind kui Räpina muusikakooli õpilast isegi ära (ikka oma kandi inimene ju). Nii oligi kell juba ja aeg seada sammud kõigepealt Draamateatri ja siis kodu poole. Jätsin kõigiga hüvasti, Erik Morna kiitis veel viimasel hetkel mu särgivalikut (Pink Floyd) ning lubasin Teppanile, et kohtume veel. Ehkki raadiotöö on nagu tabuteema, mida keegi ei taha tutvustada, on see minu arust väga põnev. Monteerimine võib küll hakata ajapikku närve sööma, kuid ma ei kujuta ette, et uue muusika otsimine või erinevate inimestega kohtumine kuidagi igavaks muutuda võiks. Sten Teppan ka lohutas: Sul möla jookseb, saaksid raadios hakkama küll. Eks ole näha. 11

12 Heietusi põhikoolist 12 Me kõik oleme Poskasse tulnud kuskilt kaugemalt. Üks osa tuli Reinikust, mis vaid jalutuskäigu kaugusel, teine Kivilinnast, kust nr 20 ilusti koolimaja kõrvale sõidab, ning kolmas seltskond saabus gümnaasiumisse hoopis teisest Lõuna-Eesti otsast. Kust on jõudnud siia aga meie lehe toimetus ja milline oli sealne elu, saame kohe teada. Oma põhikoolimälestusi jagavad Merle (10.b), Isabel (11.a) ja Marike (12.a). Merle Oma põhikooliaastad veetsin Parksepa keskkoolis. Parksepas on kaheteistkümne klassi peale veidi üle 300 õpilase ehk tegemist on õige maakooliga, kus kõik teavad kõiki ja kõike. Sellises väikeses kohas võtavad õpilased koolis käimist üsna vabalt. Räägitakse küll, et puududa ei tohi, kuid lastakse ikkagi iga kell hindeid parandada ja aasta lõpus klass lõpetada. Maakoolis teavad õpetajad kõiki õpilasi, nende vanemaid, õdesid-vendi ja muud elulugu. Minu juurde tulid õpetajad pidevalt kaebama mu väikese venna pärast, kes tunnis kuidagi õpetajatele meele järele ei suutnud olla, ja käskisid kaebused emale edasi anda. Kiskus üpris tüütuks, kui sööklasse astus sisse mõni algklasside õpetaja ja hüüdis üle ruumi kileda häälega mu nime, et teada anda, millega mu noorem vend järjekordselt hakkama oli saanud. Parksepa keskkoolis töötab palju nõukaaegse meelestatusega õpetajaid, kellele jäävad pidevalt ette õpilaste riietus ning nutipõlvkonna harjumused. Ehkki kooli riietusmiseeskirjad on pigem soovituslikud kui kohustuslikud, tõstavad õpetajad, kellele lõhkised teksad ei meeldi, selle vastu avalikult kära. Mõni õpetaja pidas peaaegu iga tunni alguses monoloogi sellest, kuidas telefonid peaks kooli territooriumil keelatud olema ja külaliste riietus tuleks üle kontrollida enne kui nad kooli lastakse, et igasugused lõhkiste pükstega luuletajad nende vaatevälja ei satuks. See, kui hästi või halvasti me õppetööga tegelesime, olenes täielikult õppeainest. Mõni õpetaja oli kohe nii tasemel, et tegi ka kõige kõvema peaga õpilasele valemid selgeks. Mõne õpetaja töödest kukkus terve klass läbi. Oli ka õpetajaid, keda kardeti nende ranguse pärast, need olid enamasti vanemad tegijad. Siiani on meeles, kuidas vana klassivend jäi füüsika tunnis magama, mille peale õpetaja oma pika kollase veneaegse joonlaua võttis ja sellega nii vastu lauda virutas, et see heli terveks ülejäänud päevaks kõrvu kumisema jäi. Samuti meenub geograafia õpetaja, kes kunagi tunde ette valmistada ei viitsinud ning kontrolltööde küsimused koha peal välja mõtles. Väärtustan aga tema ausust ja julgust tunnistada, et tööd olid kolm nädalat hiljem ikka parandamata, sest ta ei viitsinud nendega tegeleda. Isabel Mina käisin põhikoolis siinsamas lähedal Tartu erakoolis. TERA on väike kool, kus kõik teavad teineteist vähemalt eesnime pidi. Käitumine oli koolis üpriski vaba, kuid see-eest olid karmid riietumisreeglid, õpilaste-õpetajate vahelised suhted pidid alati jääma vaid professionaalsele tasandile ning teiste eraelust ei võinud midagi teada. Aga nii vist ongi, kui õpilane eliitkoolis käib. TERAs olid mõned mu klassikaaslased peredest, mille nimed oli Äripäevas Eesti rikaste TO- P100s ära märgitud. Klassivennal kukkus telefon maha? Pole hullu, ta läks pärast kooli Tele2-e ja ostis endale sularaha eest uue 800-eurose telefoni. Tavaline, eksju? Teisest külljest oli TERA aga kool, kus iga tänapäevane õpilane oma aega veeta tahaks: klassiruumid ja koridorid on käest käeni, seinast seina, nurgast nurgani täidetud televiisorite (mis isegi õpilaste sünnipäevasid näitasid), smarttahvlite ja ipadidega. Ma ei saa väita, et need lisad poleks koolielule palju juurde andnud, aga visioon tulevikust, kus õpilased kannavad õpikute asemel tahvelarvuteid kaasas, jäi isegi TERAst veel kaugele. Tartu erakooli õpetajaid oli nii erinevaid, et neid ei saa isegi terve leheküljega kirjeldada. Neid iseloomustavad üldjooned olid aga alati vastutulelikkus, sõbralikkus ja professionaalsus. Mitte ükski abivajav õpilane ei jäänud tähelepanuta, kuigi neid palju ei olnud

13 ka TERA õpilased polnud sellised, kes oleks tunde niisama üle lasknud. Arvan, et see oli suuresti põhjustatud mõnusast koolikeskkonnast ja soovist kooli tulla. Marike Põhikoolis käisin Räpina ühisgümnaasiumis. Ausalt öeldes ei soovitaks ma isegi oma vaenlasel lapsi sinna panna, sest suurem osa õpetajaid on oma tööst juba kibestunud, paljud õppematerjalid on aegunud ja nõutakse kas utoopiliselt palju või mitte midagi. Negatiivseid mälestusi juustesse pandud nätsust või suitsetavatest mürsikutest on palju, kuid parem on neist mööda vaadata. Mis oli Räpinas hea? Parimad mälestused seostuvad VILISTLANE kindlasti kooliüritustega. Neist populaarseim oli Räpinas Ministaaride show, mis kujutab endast videote playbacki iga klass taaslavastab otse ühe muusikavideo omal valikul. Meie klass polnud küll selles osas eriti aktiivne, kuid ühel aastal tehti eriti ekstravagantne valik. Selleks oli Kreisiraadio Leto svet. Ma võin päris kindlalt öelda, et ma polnud kunagi varem midagi nii piinlikku laval teinud, ehkki mul on selja taga aastatepikkune esinemiskogemus lauljana. Ent nagu noored ütlevad, siis no regrets, kõik tuleb ära proovida. Samuti on häid mälestusi teiste klasside esitustest, mis olid humoorikad ja aasta-aastalt ka üha detailsemalt läbimõeldud. Peale kooliürituste meeldis mulle väga käia olümpiaadidel. Põlvamaal on see lihtne, on ainult maakonnavoor ja seal on üsna suur võimalus sattuda esikolmikusse, sest rohkem õpilasi ei pruugi kohal ollagi. Võistlushimulise hingena käisin ma kõigil olümpiaadidel geograafiast vene keeleni välja, ning saavutasin alati hea tulemuse (sest õpilasi oli nii vähe). Minu lemmik oli aga keemia olümpiaad, mis toimus alati Põlvas, kuid suurem osa võistlejaid, mõnikord isegi kõik, oli Räpina ÜG-st. Miks? Sest meil oli kõige karmim keemiaõpetaja, keda kartsid peale õpilaste ka teised pedagoogid. Siiski ei jää mul muud üle, kui teda tänada, sest ma oskan siiani unepealt ainete nimetusi õigesti lugeda ning reaktsioonivõrrandeid lahendada. 13

14 EKSPERIMENT MIDA KINKIDA PEDAGOOGIDELE? MARION KUKK Mis on jõulud ilma kingitusteta? Loodetavasti on kõik oma sõpradele-tuttavatele meened juba valmistanud või soetanud. Aga õpetajad? Õpilased, eriti kümnendikud, tihti ei tea, mida oma klassijuhatajale või mõnele meelisõpetajale kinkida. Siiski ei pea te kurvastama, sest Sihkri toimetajad on osa tööst teie jaoks, armsad poskalased, ära teinud. Loosisime välja 10 õpetajat, kelle puhul mõtlesime, mida neile kinkida võiks, mis on neile omane või mida nad sooviksid. Seejärel küsitlesime kinginimekirja põhjal Poska õppureid, et kellele vastav kingitus teha. Eesmärk oli tuvastada, kui hästi meie kooli õpilased oma tublisid õpetajaid tegelikult tunnevad. Eksperimendis osales ka meie kooli vilistlane Karoliina Hussar. Kokkusobituvad pintsak ja kõrvarõngad õp Allikule Ei ole ühtki ajalootundi, mil õpetaja Sirje Allik ei rabaks õpilasi oma koordineeritud rõivastega, mis talle imehästi sobivad. Moetundlikule pedagoogile veel moodi! Seda kinki pakuti ka õpetaja Merike Trubertile, kuid ülekaalu jäi siiski ajalooõpetaja. Mate tee õp Särele Olete kunagi mõelnud, miks Eerik Säre on niivõrd elujõuline ning aktiivne noor mees? Ehk on üheks põhjuseks tervislik mate tee, mida õpetaja kangesti juua armastab. Mate teed valmistatakse matepuu kuivatatud lehtedest ja seda võib juua nii kuumalt kui ka külmalt. Mate teed saab juua kahte moodi. Kiiresti juues mõjub see ergutavalt, aeglaselt ja väikeste sõõmudega juues mõjub see rahustavalt. Kinki pakuti ka õpetaja Karmile ning Pajurile. Film,, д Артаньян и три мушкетёра õp Gerassimenkole Kõik õpetaja Olga Gerassimenko vene keele õpilased on vähemalt korra näinud mainitud filmi. Maakeeli on see lugu kolmest musketärist. Kink oleks sümbol meie tänust filmiklassika tutvustamise eest. 14

15 Hortus Musicus kontserdipiletid õp Mägimetsale Kelle klassist kostub kõige tihedamini keskaegset muusikat? Tänu kellele tunnevad poskalased lautot ning Gregoriuse laulu? Loomulikult on see meie armas muusikaõpetaja Kaie Mägimets, kes taolisest kontserdielamusest kunagi ei keelduks. Matemaatilised lauamängud kogu perele õp Jostovile Kes armastab matemaatikat kõige muuga siduda? Otseloomulikult õpetaja Jane Jostov, kes eelmisel aastal pühendas terve 10. klasside tunni sellele, et õpilased saaksid mängida, kuid seejuures ikkagi ajusid ragistada. Kinki pakuti ka kõikidele teistele matemaatikaõpetajatele, kuid Jostov jäi esimeseks. Chanel No. 5 õp Oidjärvele Meie kooli üks peenemaid daame on kindlasti saksa keele õpetaja Taimi Oidjärv, kellele kallis parfüüm kahtlemata väga hästi istuks. Väärt naisele väärt parfüüm mitte et õpetaja juba ilma selleta piisavalt väärikas poleks. Kinki pakuti ka õpetaja Roostikule, Allikule ning Palole. Kootud jõulukampsun õp Loigule Inglise keele õpetajal Lembi Loigul on alati seljas kõige kaunimad kootud kampsikud või kleidikesed, mille kogude täiustamine teeks talle vaid heameelt. Kampsun kulub külmadel talvekuudel ära nii õues viibimisel kui ka koolis olles. Talvel annab kampsunile väärtust kindlasti ka see, kui ugly christmas sweater see on. (Hei, õpilasesindus! Stiilipäeva idee!) Kinki pakuti ka õpetaja Karmile ning Mägile. 15

16 Harry Potteri kott koos tervisliku toidu ning hea raamatuga õp Roostikule Kes paneb tähele, see teab! Õpetaja Roostik armastab Harry Potterit ilmselt samapalju kui oma tööd teatavasti katsub ta jõulude ajal leida aega teoste lugemiseks. Tervislik toit ja mõni hea raamat on ju ilmselge, kes on näinud kunagi (või üldse kujutab ette) eesti keele ja kirjanduse õpetajat kartulikrõpse nosimas ning lugemas mõnd kehva raamatut? PS: Kes näeb, saadab vihje Sihkrile see oleks alles uudis! Kinki pakuti ka õp Loigule ning õp Sagarile. Disainerkleit õp Palole Moega kaasas käimine tõmbab tihti Poska tüdrukute tähelepanu, eriti kui seda teeb õpetaja. 11. b klassijuhataja ja eesti keele õpetaja Triinu Palo kannab pea päevast-päeva erinevaid eesti disainerkleite, mis alati pilku püüavad. Usume, et õpetajale istuks väga hästi ka üks õpilaste kingitud võib-olla isegi disainitud kleit. Kinki pakuti ka õpetaja Roostikule Kuuse ning rotikesega lips õp Mällole Mitte keegi ei armasta loodust ning loomi sama palju kui bioloogiaõpetaja Lauri Mällo. Meie armastame teda ka, seega oleks paslik talle ka vastav kingitus teha (ja võib-olla veel üks rott). Kui roti ja kuusega lipsu kuskil ei leidu, sobivad alternatiivina ka näiteks linnud. Aga kõige parem oleks ikkagi rotipildiga lips, eriti eriline oleks see siis, kui lipsul oleks kujutatud mõnda rotti, kes ka päriselt õpetaja Mällo klassis elab. Seda kingitust kellelegi teisele ei pakutud. 16 Suures pildis tunnevad poskalased oma õpetajaid väga hästi. Oli ka möödapakkumisi, kuid enamiku vastused läksid meie õpetajate ning kinkidega kokku. Loomulikult ei pea keegi hakkama enne jõule närvitsema, kust leida matemaatilisi lauamänge või kuidas saada kamba peale raha kokku, et Taimi Oidjärvele kallis parfüüm osta ta oleks rõõmus ka selle üle, kui talle parfüümist veidikene saksa keeles kõneleda! Eksperimendi eesmärk oli uurida, kas ja kui hästi oma õpetajaid tuntakse, mitte see, kes reaalselt õpetajale kingi tehtud saab. Ühe suure kalli võiksite ikkagi direktorile või oma lemmikõpetajale kinkida nad oleksid nii rõõmsad ja meie ka (kuigi peame ise selleks veidi julgust koguma).

17 RAAMATUARVUSTUS 11. a KLASS Vihurimäe on üks inglise kirjandusklassika meistriteoseid Emily Brontë Victoria ajastu romaan käsitles omal ajal ennekuulmatuid ja vastuvõetamatuid probleeme, kuid tänaseks on romaan jõudnud vähemalt korraks pea iga haritud kodaniku kätesse. Teos arutleb küsimuste üle, mis on tänapäevalgi aktuaalsed sotsiaalne kihistumine, moraalsus, egoism, reetmine ja kättemaks. Juba põhiprobleemidest saab aimu, et kirjatükk on ülimalt mitmekihiline, seetõttu on võtmeküsimused ka praegu ajakohased. Inimkäitumist ja emotsioone on arutatud juba esimeste mõtlemisvõimeliste inimeste tekkimisest saati. Vihurimäe võtab kõne alla indiviidi kõige tooremad tunded, millele on lõpmatult tõlgendamisvõimalusi. Romaani avaldamisest aastal tänaseni on mitmed kriitikuid teost analüüsinud ja arvustanud ning lahtimõtestamismaterjali jätkub endiselt. Brontë romaani mõistmine on ajaloolise tausta tundmiseta väga keeruline: konfliktid, mis teoses kerkivad, põhinevad Victoria ajastu väärtustel ja ühiskonnaseisusel. Raamatust võib ridade vahelt välja lugeda pettumust ühiskonnanormides, riigikorras ja üldsuse mõttelaadis autor kirjutab palju sotsiaalkihtide tekkimisest ja näitab kibestumist selle vastu. Victoria ajastu naisena mõistis ja tundis Brontë seda ilmselt palju rohkem kui tolleaegsed mehed aastate Inglismaa oli raskesti patriarhaalne ühiskond, kus naised olid justkui meeste omandid. Naisi represseeriti nad olid kui eravara ning ainus ajaveetmispaik oligi kodu, mida abikaasa jaoks korras pidi hoidma. Mehed olid ajastu eliit naised aga alamad ning suured meistriteosed sünnivadki suurte kannatuste kaudu. Brontë valas enda maailmavalu ja pettumuse ainsasse romaani, samal ajal kujutades 19. sajandi ühiskondlikke väärtusi. Kõige paremini toob tolleaegseid probleeme esile peategelaste käitumine. Catherine i ja Heathcliffi kirge ja julmust täis suhe oli kogu Vihurimäe keeristormide keskel ülimalt aseksuaalne võiks ka arvata, et seksuaalse repressiooni ajastul ei olnud paslik taolistest vulgaarsetest tegudest kirjutada. Samas teebki intiimsuse puudumine Vihurimäest erilise armastusromaani: hinnas on tunded nii viha kui arm ning kõik muu inimloomusega seotud jääb tagaplaanile. Vihurimäe on näide inglise romantismist teose atmosfäär, tegevuspaik ja meeleolu loovad müstilise olustiku, täidetud armuintriigide ja hullumistega. Õhus on pettumus ühiskonnas autor vastandab eliitklassi tavainimestega, kes vaatavad altkulmu kõrgklassi ebaloomulikule käitumisele ja Mehed olid ajastu eliit, naised aga alamad emotsioonitusele. Teoses tuuakse tihtipeale esile n-ö alamklassi inimloomust, mis on eliidile vastuvõetamatu seda illustreerib mustlaslapsest Heathcliffi suhtumine aristokraatidest tegelastesse, kelle head kasvatust ja rikkust peategelane lausa pelgab. Romantismile iseloomulikult prioriseeritakse raamatus looduslikku inimpalet, seda tehakse romaani keskse kuju Heathcliffi kaudu. Teose tegelaskuju on kirglik, tihti ka seletamatu mehe südames käib igavene võitlus reaalsusega, mis ta lõpuks ka hävitab. Kirjutis uurib süvitsi inimkonna lõputut tundepada Brontë asetab tegelased moraalsete dilemmade ning vahel ka täieliku moraalsusetuse keskele, et proovida vastata ühele raskeimale küsimusele: mis on inimloomus ja loomuse vastus? Nagu iga suur kirjanik, ammutas Emily Brontë inspiratsiooni oma elust alustades teose tegevuspaigaga ning lõpetades kasvõi sõnavaraga. Emily Brontë oli üks kuuest lapsest ning kuigi tal oli oma 17

18 18 õdede-vendadega suurepärased suhted, polnud elu nende jaoks kerge. Kirjaniku ema hukkus, kui Emily oli vaid kolmeaastane, millest tulenevalt leidub ka Vihurimäes orvuks jäänud tegelasi. Üks teose põhiteema on usk: selle kadumine ning küllus. Autor pärineb vaimulikust perest ja religioon on Brontëd ümbritsenud kogu ta elu. Pärast ema surma kasvatas Emilyt ta tädi, kes oli samuti sügavalt religioosne, kuid Emily tõrjus usku. Emily lapsepõlv ei olnud aga üdinisti halb: Emily isa Patrick Brontë ja õed-vennad olid kursis kultuurieluga ning tegelesid kõik mingil määral loominguga näiteks kirjutasid Brontë pere lapsed meelelahutuseks näidendeid ja luuletusi ning ka Emily isa sepistas vabal ajal värsse. Ajaloolased on öelnud, et Emily Brontë sai Vihurimäe kirjutamiseks sütituse oma isa rikkast kujutlusvõimest, lugudest, mida Brontële väiksena vesteti. Niisamuti jõudiski Brontë looming oma haripunkti, kui Emily tädi suri ning autor oma isaga taas kokku kolis. Täiskasvanuna tegeles Emily enesearendusega ja proovis isegi õpetajatööd, kuid stressi tõttu leidis, et see pole temale. Nii hakkaski Brontë veetma aega rohkem üksi, istudes looduses, mõtiskledes ja kirjutades. Emily õde Charlotte avastas aastal sahtlist Vihurimäe autori kirjutatud luuletused ja ergutas Emilyt neid avaldama praeguseni on kirjaniku luuletused internetis kättesaadavad. Luule avaldamine andis Emilyle ainult julgust juurde ja Vihurimäe saamislugu võis alata. Ilmumisaastal küttis Vihurimäe kõigis kriitikutes ja ajakirjanikes kirgi väideti, et raamat on liiga toores, teosest õhkub julmust ja metsikut jõudu. Lugejad imestasid, kuidas selline lugu paberile jõudis, ilma et autor hullunud oleks. Raamat oli lugejaskonnale vastukarva, kuna teos rääkis karmis võtmes vaimsest ja füüsilisest julmusest ning kritiseeris ajast-arust väärtuseid nagu usk ja sotsiaalne ebavõrdsus. Victoria ajastul ei olnud Inglismaal ruumi ühiskonnakriitilisele teosele, mis kujutas naissugu võimupositsioonil, omades hävitavat kirge, mis meeste üle võimust võttis aastal kirjutati inglise ajakirjas Atlas, et Vihurimäe on uudne, lausa šokeeriv käistlus inimkonna pahedest. Samuti kommenteeriti romaani ajalehes Douglas Jerrold s Weekly Newspaper anonüümne ajakirjanik kirjutas, et teos on saanud küll palju kriitikat, kuid pärast raamatu kättevõtmist on lugemist peaaegu võimatu pooleli jätta ning kõigis, kes on raamatu läbi lugenud, äratab see tugevaid tundeid. Brontë kirjeldas Vihurimäes vihkamise ja kättemaksu üksikasju nii, kuis mitte keegi seda varem teinud polnud. Teose ilmumiasaegseid arvustusi lugedes ilmneb, et tol ajal oligi romaani põhiprobleem selle normidest kõrvalekaldumine, kuid mida aeg edasi, seda vastuvõetavamaks teos publikule muutus tänaseks on Vihurimäe klassika ning samuti kuulutati teos naturalismi esimeseks meistriteoseks. Brontë ja Heathcliff elasid oma ajast ees: nad ehmatasid lugejaid oma taltsutamatu armastuse ja toore, loodusliku vihaga. Minevikus vastuoluline teos on praeguselgi ajal aktuaalne Vihurimäes võrreldavad inimloomus ja moraal seovad end hästi infoajastu probleemidega. Gümnaasiumiõpilaste ja millenniumilastena tunneme meie infoajastu mõjutusi intensiivsemalt kui paljud teised põlvkonnad ning saame püstitada küsimused: kas nutiajastu kahandab inimkonna sisemist õiglustunnet ning kas inimloomus on tänapäeval enam üldse hinnas? Nagu Victoria ajastulgi eitasid paljud aadlikud moraali, tehakse seda ka tänapäeva noorte seas. Vihurimäe loob tänapäevasele lugejale selged paralleelid tolleaegse Inglismaa ja praeguse maailma vahel enne industriaalrevolutsiooni raputas ühiskonna ülemkiht pead, kui pidid oma alamklassist ligimest aitama, kuna see olevat häbistav või räpane. Ka praegu tunneme sotsiaalse kihistumise mõjutusi, nüüd aga postkapitalistlikus ühiskonnas. Inimloomuse ja isiksuse väärtustamise asemel vaadatakse hetkel pigem kõrvalseisja saapabrändi, telefonimarki või tema mütsi hinda. Looduslikule suhtlemistungile vastu seistes pelgavad paljud noored sotsiaalseid üritusi, kõne- ja kirjutamisoskus on valgustusajastu lõpust saati vaid alla käinud. Aja hammasrataste vahel on Vihurimäe probleemid küll muundunud, aga inimkonna otsatud, tahumatud, taltsutamatud tunded ja nende analüüsimine püsivad vist issanda loomaaia kadumiseni päevakohased. Brontë käsitleb spetsiifiliselt probleeme, mis on iseloomulikud kuninganna Victoria Inglismaale, kuid teos annab mõtteainet igale intelligentsele isikule. Autori mitmekihilisus on aidanud kaasa ajatu romaani tekkele, mis pärast 170 aastat endiselt lugejaile südamesse poeb.

19 LOOVKIRJUTAMINE POSKA PEREMARKET MARION KUKK Avan silmad ning näen valget lage tõesti erakordne. Sirutan käe telefoni poole nagu pea iga XXI sajandi inimene, ent mina, harituim kodanik siin ilmas, ei tee seda selleks, et kohe hommikul sotsiaalmeediasse uppuda, vaid selleks, et vaadata, mis see ratastega masin näitab mida kuradit? Mõne teine poskalane võib-olla ärkabki alles siis, et teiseks tunniks kooli jõuda, ent minu jaoks on see äärmiselt traagiline.,,vot see on tõesti erakordne, mõtlen ma ning sammun vihaselt kööki, et kõik teised kohvimasina huilgamisega üles äratada. Õige jah, keda ma äratan, kui kell on juba pool kümme ja ma pidin juba tund aega tagasi üles ärkama ja praeguseks juba 10 minutit koolis olema. Olen nüüd veel vihasem kui enne ning astun kohvi tegemata uksest välja, protestist ei ütle ma kellelegi isegi,,head aega, kuigi miskipärast mu kodus lastehoidu pidavat ema ning liiga pikkade jalgadega kitse moodi vene toy terjerit ei olegi. Kutsun lifti, kuid muutun veelgi tigedamaks, sest selle ootamine on hullem kui Mõisavahe peatuses number ühe ootamine (see tuleb algpeatusest Nõlvakust ning läbib üheminutilist teekonda ikkagi umbes neli minutit). Kaalun treppidest minemist, aga mõtlen, et saan tänase trepijooksu kirja koolis, sest Poskas on neljandalt esimesele korrusele saamine suurem piin kui Annelinnas kaheksandalt esimesele. Mõtlen ka lihtsalt alla veeremisele või hüppamisele, aga mul on täna keemia ja ma peaksin ikkagi kohale minema, et ma seal rumala näo ning Kivilinna kooli teadmistega midagi absurdset öelda saaksin. Jess, lift tuligi mõnusa kompotihaisuga, mille koostisosad on ilmselt märg 5. korruse saksa lambakoer, viin, sigaretid ja võib-olla isegi uriin. Vajutan, nagu alati, kaheksanda korruse nuppu ja siis parandan end vajutades number ühe peale, seejärel hoian hinge kinni, et lift, milles on tunne, et selle töötamiseks kasutatakse manuaalset jõudu, täna veel katki ei läheks. Uksed avanevad ning minu ees on mu absoluutne lemmikvaatepilt 7. korruse Dima oma sinise silma ning kondise kehaga. Suudan oma peas mõelda vaid igasugustele roppudele sõnadele, sest ma ei saa aru, miks mina kurat võtaks alati temaga kohtuma pean. Mõmisen talle võimalikult sõbralikult,,привет ning astun temast mööda, võttes ta luhvtist kaasa umbes kahepromillise joobe. Ai, kui politsei mind nüüd nuusutab Siis aga meenub, et ma olen 16 aasta jooksul Annelinnas politseid näinud umbes kuus korda. Selle mõttega andestan meie netti varastanud Dimale ning suundun miskipärast Prismasse, mitte bussipeatusesse. Möödun SuperAlko ukse taha tekkinud järjekorrast (ainult 20 minutit veel avamiseni!!) ning kõnnin otsejoones Prismasse. Minu ees avanevad uksed ja ma kohkun.,,aga miks sa hiljaks jäid? küsib õpetaja Roostik. Ma magasin sisse ja tulin hästi korraks poodi, ma kohe tulen kooli, vastan ma, mõtlemata küsida õpetajalt, miks ka tema koolis ei ole. Liigun eemale, aga mitte poodi sisse, vaid kassade juurde. Minu ees on vaatepilt, mida ma ei oska isegi kirjeldada. Õpetaja Mällo istub kassas (juba see on väga kummaline) ning piiksutab pakenditesse pakitud õpilasi veel veidram. Vaatan oma klassijuhatajast edasi teisi kassasid ja järjest on müüjateks Loigu, Jostov, Gerassimenko, Karm, Reinvelt, tagumisest kassast lehvitab Mägimetski. Ma ei oska kuidagi reageerida ja seisan enda arvates terve igaviku tegevustikku vahtides.,,kukk, sul on kaks põhjendamata puudumist, hõikab mulle õpetaja Lauri Mällo, aga ma tõesti ei oska mitte midagi vastata. Minu juurde saabub õpetaja Sagar, kes mind poodi juhatab ning seejärel mind, ehmunut, pisut edasi lükkab, et ma automaatväravate vahele kinni ei jääks. Letid on täidetud kokkupressitud poskalastega, kelle 19

20 20 nägusid ma tänu läbipaistvale pakendile ka näen. Poes ei ole ühtegi külastajat või siiski? Kaugusest ilmuvad direktor Helmer Jõgi ning Peeter Mee, kes kahe suure käruga endale õpilasi kokku kuhjavad. Ma tervitan neid ning nemad vastu, aga direktor vaatab mind väga kahtlustava pilguga ja sosistab seejärel midagi Meele, nad mõlemad vaatavad mind, mina aga igaksjuhuks panen plehku. Vaatan hiiglaslikke silte riiulite kohal ning märkan ühel,,11. a kirjas olevat. Sööstan sinna nii kiirelt, et peaksin õpetaja Reinupilt selle eest ühe osaluskorra kirja saama. Jõuan kohale ning näen kõikide oma klassikaaslaste nägusid läbi kile, nad on väga kummalised ning kõigil on eriilmelised emotsioonid, tegin kiire loenduse ning sain kokku 36 pakki, mind nende seas ei ole, kuid kus on veel üks puuduv õpilane? Kaaslased näitavad oma silmadega mulle mingit suunda, taipasin, et ehk leian nende instruktsioone järgides kadunud klassikaaslase. Jooksen ja jooksen, ka kaheteistkümnendikud annavad mulle oma pilguga märku, kuhu ma minema pean. Peatselt olen seal, kus muidu on puuviljad, nüüd on seal aga tühi puhkeala, kus õpetajad millestki vestlevad, kuid ikkagi, kus on otsitav? Mu silmad peatuvad direktori ostukärul seal ta ongi, hiilin vaikselt lähemale, kuid keegi haarab mu õlast ning tõmbab mu eemale.,,minu käru, nähvab direktor. Ma istun maha ja nutan, riiulid järk-järgult tühjenevad, aga ma ei oska mitte midagi teha. Lõpuks otsustan minna tagasi kassade juurde ja kõike seda veel ühe korra vaadelda, osad müüjad on vahetunud, nüüd teenindavad kliente ka Triinu Palo ja kooliarst. Minu selja taga avaneb uks ning sealt astub välja õpetaja Trubert ning kutsub mind kunstitundi. Ma astun ruumi ning näen igal pool kilepakendeid, õpetaja võtab välja mingisuguse nimekirja ja asub seda uurima,,ainult üks peaks veel olema, sõnab Trubert ning enne, kui ta suudab suu lahti teda ning lihtsalt tähe,,k mõmiseda, jooksen ma kiiruga minema ning koperdan õpetaja Roostiku otsa, kes ütleb:,,poska peremarket on tänaseks suletud, homme tule varem. Taamal silmitsen kohvitassiga õpetaja Mällot, kes mulle taaskord puudumisi meelde tuletab. Ma astun uksest välja ja lähen minema. Ma ärkan, kell on 7.57, ole sa, jumal, tänatud! Tegin oma hommikused toimetused ja läksin (uuesti) kooli, ent pean tõdema, et ma pole kunagi üht koolipäeva niivõrd palju kartnud.

21 RAAMATUSOOVITUSED SALOME LOLE DOMINIGUEZ ORTIZ Siin soovitan teile raamatuid, mida lugeda neil külmadel talvepäevadel, mil õues valitsevat olukorda võiks kirjeldada kui roppust. Kindlasti olete mõnega neist juba varem kokku puutunud, ent rasketel aegadel tasub kurvast reaalsusest lahkuda vanade sõprade abil. 1. Margaret Mitchell Tuulest viidud Raamatu tegevustik toimub Ameerika kodusõja vältel. Peategelane Scarlett on pidevas eluvõitluses, tabavalt on kujutatud ühe ühiskonna asendumist teisega. Sündmustik on nii tihe, et seda on lausa raske jälgida või korralikult läbi seedida. Peatükk võib lõppeda kellegi pea lendamisega ja jätta lugeja raamatut lihtsalt küsivalt vahtima, kuid see on hea. Raamatu lõpetamise järel on selle lugeja inimesena muutunud. See on raamat, mille võib suvalisest kohast lahti võtta ja unustadagi end tundideks lugema, ehkki jõulumeeleolu see eriliselt rõhuta. 2. Salme Masso Laste kokaraamat See on tõeline toiduporno nii omaette kui seltskonnas ahastamiseks. Võib tunda õudust ja kergendust, kui retsept läbi saab. Järgnevalt ka väike teaser: KURGIPIIM 1 keskmise suurusega värske kurk, 2 klaasi piima või kefiiri, 2 klaasi limonaadi või õunamahla, 2-3 supilusikatäit suhkrut. Kurgi lõikame väikesteks tükkideks ja paneme kaussi, suhkru puistame peale. Hoiame natuke aega, siis segame nad kannu pandud piima või kefiiriga ja valame limonaadi või mahla juurde. Joogi valame klaasidesse, kurgitükid tõstame lusikaga joogisse ja sööme pärast joogi ärajoomist väikese kahvli või teelusikaga. 3. Tove Jansson Muumitroll Antud raamatule ei ole mõtet läheneda suhtumisega, et Muumid on mingi koolieelikute teema. Kaugel sellest, seal on kõike ei puudu sünge ja mõru pool, ent põhiline emotsioon on ikkagi südamlikkus. Muumid teevad hingele pai. See on ülimalt armas raamat, paremini seda kirjeldada ei saa. (PS. Minu nimi Salome on ka sellest raamatust. Nüüd te teate.) KUHU SEINAD KAOVAD? KELLI RIIM Kõik, kes on külastanud teisi gümnaasiume Tartus, märkavad kindlasti, et Poskas on võrdlemisi palju mõeldud õpilaste vahetunniveetmise võimaluste peale. Kaunikesti palju on kott-toole, pinke, diivaneid ja siis neid trepilaadseid moodustisi, millele keegi õiget nime anda ei oskagi nagu õrre peal istuks. See ei ole aga alati nii olnud. Mina sooritasin sisseastumiskatsed aasta kevadel, ajal, mil Poskas oli palju rohkem seinu kui praegu. Esimesel korrusel, kus praegu asub mõnus lösutamisala õpilastele, suur ekraan ja jõulude aegu ka kuusk, olid kunagi kabinetid. Minu sisseastumisvestlus toimuski just seal. Kuid sügisel kooli tulles oli see sein kuhugi kadunud, kabinetid ka, asemele oli tekkinud lounge õpilastele. Ma ei teinud sellest suurt numbrit ja läksin eluga edasi. Kuid aastal 11.klassi tulles oli jälle üks sein kadunud - seekord teiselt korruselt, kus asus näiteks kehalise õpetaja kabinet. Asemele osteti suur diivan ja mitmed toolid. Niisiis oli teisel korrusel kohe eriti palju ruumi, kus arvestuste nädala väsimusest puhata, sest Rahu toale oli konkurent tekkinud. Kuna mõlemal eelmisel sügisel kooli tulles on kuskilt mõni sein puudu, oli suur mu üllatus, kui sel sügisel olid näiteks kolmandal korrusel kõik seinad alles. See üllatus ei kestnud kaua neljandale korrusele oli akvaarium ehitatud. Sel suvel piirduti siis ainult ühe osa seinast maha lammutamisega. Loodan, et õpilased, kes näiteks 5 või 10 aasta pärast Poskasse tulevad, ei pea seinteta koolis õppima.(niigi on külm!!) 21

22 AURIK KINGITUSTE ABC Hõissa, jõuluaeg on jälle käes! See kaunis raharaiskamise ja rõvedalt külma ilma aeg, mida lapsed ootavad ja täiskasvanud kardavad. Tõsiselt, Jeesus, kas oli vaja kuu lõpus sündida? Poskalastel ikka veab, et ma olemas olen ja geniaalseid õpetusi jagan. Siit tulevad parimad kingiideed, mida viimase rahaga ellu viia saab. 1. Liikuvate silmadega kaunistatud puuviljad. Osta üks mandariin, kleebi peale liikuvad silmad ja voila, su kingitus pakub saajale rohkem rõõmu kui tavaline mandariin. 2. Isetehtud jõulusokid. Jah, jõulusokid on väga hea kingitus, aga kellel nii palju raha on? Otsi sahtlist puhtad sokid ja pudista jõulurõõmu lisamiseks sisse natuke piparkooki või leota neid glögis. *Nipp eriti vaestele: Kui tahad veel rohkem kokku hoida, kingi üks sokk ühel aastal ja teine järgmisel. 5. Sool ja tikud. Kuidagi tuleb ju kogu alustada, muidu jääb veel pensionärina nälga. 6. Salitsüülpiiritus. Peale õiget šokolaadiõgimist tekib kindlasti vistrikega probleeme. Aita sõbral hea näonahaga uus aasta vastu võtta 7. Juubelisai. Maksimarketis on praegu soodushind ka!!! kui miski on hamba vahel kinni. 10. Facebooki konto. See on tasuta ja nii jääbki. 11. Nimekiri interneti otsingumootoritest. Alati tasub olla skeptiline, isegi Google i suhtes. 12. Kassiliiv. See kraam on multifunktsionaalne Juuksekummid. Kas oled kuulnud kedagi ütlemas: Mul on nii palju juuksekumme! Ei tea küll, mida nende kõigiga peale hakata.? Mina ka mitte. 4. Vana teatri- või kontserdipilet. Kingi saaja küll ei näinud seda etendust, kuid Sul on võimalus talle sellest rääkida. Kas see pole mitte samahea kui kogemus ise? 8. Pabersalvrätid. Talvel tuleb ikka kohustuslik nohu läbi põdeda. 9. Hambaork. On head päevad, on halvad päevad ja on päevad, 13. Pudelitäis vett. Vesi on tervislik, maitsev ja võib olenevalt pudelist ka väga šikk välja näha. 14. Haiku. mulle meeldiks see kingitus nii et hakkaks kohe nurruma 15. Oma tähelepanu. Pole olemas paremat kingitust, kui aeg hea sõbraga.

23 RISTSÕNA 23

24 Palo: Kust tuleb väljend Eesti Nokia? Kes seda esimesena kasutas? Õpilane: Soome? Palo: Mis on selles lauses alus? Õpilane 1: Venemaa. Õpilane 2: Venemaa on kõige alus. Palo: Vanaisa armastas just lilli. Mitte seeni. Või raamatuid. Palo: Kuulge teil läheb seal laadaks ära...tsiteerides klassikuid. Õpilane 1: Mis erikohtlemine see olgu?! Õpilane 2: Ma olen loll. Õpetaja Tuopi vaatab tahvlit: Minu meelest on siit midagi puudu. Õpilane: Loogika? Kaie Mägimets: Nii, uus helilooja, pange tähele, jälle juut! Jürgen Rooste räägib Venemaast: See kuuendiku maailma suurune peldikupott. Jürgen Rooste: Nagu kõik head asjad saavad kunagi otsa, nii ka sõda. Jürgen Rooste: Kes on vaene, see saab kotti ja saab alati kotti. Jürgen Rooste: Ma tahan olla megastaar mitte mingi kuradi õpikukäkker! Kaie Mägimets: See ei ole küll Mart Laari...Mart Saare rahvaviisiseade, aga... Tuopi: Mul mees ütleb ka Tuapi ja Tuapi, see on tema enda nimi, peaks ju teadma, et tal ei ole seal a-tähte! Õpilane ei näe kahe asja vahel seoseid Tuopi: Kes see sulle seda lühinägevust praegu põhjustab? Pinginaaber või? Mällo: Tegelikult elame kõige paremas kohas üldse: meil ei värise, meil ei uputa ja keegi ei taha siia tulla. Palo: Ei tasu öelda mittealaline elukoht, vaid.. Õpilane: Alatu elukoht? Roostik: Põhikool on nagu keskkaeg - pime, vastik ja tundub, et kunagi ei saa otsa. Väsinud õpilane: Kuula mu sõnu, dialekt. Karm: See on nagu mingi metsiku lääne asi.. πh...siis kui ratsutad. Õpitakse komade panemist. Õpilane: Kas sina haridust KOMA taganõudev noor... Jürgen Rooste: Planeet Maa ei ole mitte midagi muud kui hulpiv Lihavõttesaar kosmoses. Jälgi Poskat ka Instagramis! 24

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh

2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühh 2006 aastal ilmus vene keeles kaks raamatut: KUNSTITERAAPIA ALBUM LASTELE ja KUNSTITERAAPIA ALBUM TÄISKASVANUTELE. Raamatu autorid on E. Vasina. Psühholoog - nõustaja, kunstiteraapia ühenduse liige Moskvas

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

sojateadlane_4.indd

sojateadlane_4.indd KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Kommunikatsioonisoovitused

Kommunikatsioonisoovitused Meediaülevaade - AEG Riigikantselei 2018 05:30-05:45 06:00-06:15 06:30-06:45 07:00-07:15 07:30-07:45 08:00-08:15 08:30-08:45 09:00-09:15 09:30-09:45 10:00-10:15 10:30-10:45 11:00-11:15 11:30-11:45 12:00-12:15

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

View PDF

View PDF Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

1-69_.pdf

1-69_.pdf Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

Tallinna patsient valikute ristmikul

Tallinna patsient valikute ristmikul Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest

2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest 2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Märts, 2015 Vene laulude konkurss klassis TOIMUNUD ÜRITUSED: 15. jaanuaril külastas klasse Eesti Kontserdi hariv programm Meie pillid kõig

Märts, 2015 Vene laulude konkurss klassis TOIMUNUD ÜRITUSED: 15. jaanuaril külastas klasse Eesti Kontserdi hariv programm Meie pillid kõig Märts, 2015 Vene laulude konkurss 6.-9. klassis TOIMUNUD ÜRITUSED: 15. jaanuaril külastas 1.-4. klasse Eesti Kontserdi hariv programm Meie pillid kõigi rõõmuks. Etiketiloengud erinevatele klassidele. 21.

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Akoolipaev.indd

Akoolipaev.indd Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print

Rohkem

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.

Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016. Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside

Rohkem

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA Üldinfo Tunni teema Stigma ehk häbimärgistav suhtumine vaimse tervise häirete suhtes. Õpilased

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse

Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode] "Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. ku

VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. ku VÄHEMA EEST ROHKEM...IGA PÄEV Riided, millesse armud, hindadega, mis sulle meeldivad Pakkumised kehtivad 9.05 15.05 2019 KAUPA ON PIIRATUD KOGUSES. kuum! 1 29 BODI puuvillane, beebidele, pealetrükiga,

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem