Kas on alust rääkida rahvuslikest subkultuuridest? 1

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kas on alust rääkida rahvuslikest subkultuuridest? 1"

Väljavõte

1 Kas on alust rääkida rahvuslikest subkultuuridest? 1 Tartu Ülikooli etnoloogia vanemteadur Teesid: Subkultuuride uurimise fookus on traditsiooniliselt aspektidel, mis eristavad neid peavooluühiskonnast. Sellest johtuvalt on rõhk olnud stiili, muusika, subkultuurispetsiifiliste praktikate ja ka kultuuriliste ja sotsiaalsete konfliktide uurimisel. Väga oluline on uurimustes glokaliseerumise kontseptsioon. See tähendab analüüsimist, kuidas globaalne subkultuur adapteeritakse konkreetsesse rahvuslikku raami. On olemas mitmeid uurimusi näiteks Lääne subkultuuride glokaliseerimisest/glokaliseerumisest moslemiühiskondades või ka Aafrika riikides. Mina seevastu väidan käesolevas artiklis, et glokaliseerumise fenomeni uurimises on tähelepanuta jäänud vastupidine tendents viisid, kuidas rahvuslikke ja/või lokaalseid dominantühiskonna norme tuuakse subkultuuri ja muudetakse selleläbi subkultuuri iseloomu. Artikkel näitlikustab, kuidas subkultuursete stiilide paljusus toetab sellist vastupidist glokaliseerumist, pakkudes platvormi erinevatele sotsiaalsetele normidele, poliitilistele vaadetele ja identiteedikontseptsioonidele. Märksõnad: glokaliseerumine, hiphop, identiteet, punk, skinheed, subkultuur, töölisklass Subkultuurid ehk siis ala- või osakultuurid on peamiselt sotsioloogias omaette uurimisteema juba peaaegu sadakond aastat. Subkultuuride uurimine algas aastatel Chicago koolkonnaga, ehk siis sotsioloogidega, kes uurisid n-ö hälbelisi inimrühmi. Hälbelisus (deviancy) tähendas antud kontekstis, et uuriti USA peavooluühiskonnast erinevaid gruppe, ehk siis inimesi, kes ei olnud keskklassi valged ameeriklased. Peamine fookus sellel suunal oli kultuurikonfliktide uurimisel ehk lähenemisel, mida siis ja nüüd nimetati kultuuriökoloogiaks. Hea näide on Paul Goalby Cressey uurimus taksojuhtidest migrantide ja neid teenindavate prostituutide tantsuklubide kultuurist (Cressey 1932) või siis William Foote Whyte i raamat itaalia kogukonna kriminaalsetest praktikatest (Whyte 1998). See vaateviis seadis suuna, ning Chicago koolkonnast kasvas välja kriminaalsete jõukude uurimise traditsioon (Bloch & Niederhoffer 1958; Cohen 1955; Yablonsky 1962), millest tulenevalt seostatakse õigussotsioloogias

2 tänapäevani hälbelisuse ja subkultuuri mõisteid valdavalt kuritegelike gruppidega (Gusfield 1995; Mullins 2006; Sampson & Bartusch 1988; Wolfgang & Ferracuti 1982). Õigussotsioloogilistes subkultuuriuuringutes on kahjuks väga väike roll kuritegelike subkultuuride kultuuri ja tarbimisharjumuste uurimisel, ehkki mitmed uurimused näitavad, et sellised jõugud on seotud ka kindlate muusika- ja riietumiseelistustega, ühesõnaga kõige sellega, mida nimetatakse nüüdisaegses käsitluses noorte subkultuurideks (youth subcultures) (vt nt Burt & Simons 2013; Mullins 2006; Nayak 2003, 2006; Young 2013). Tänapäeva mõistes subkultuurile lähemale nihutas uurimissuunda Howard Becker (1997), kes alustas oma akadeemilist teed narkootikumide tarbimise uurimisega. Olles ise muusik, hakkas ta uurima mõnuainete tarbimist džässmuusikute hulgas ning leidis, et peale marihuaana tarbimise oli terve muusikute hoiakute ning praktikate maailm hälbeline ehk siis n-ö tavainimese maailmast erinev. Beckeri raamat oli üks neist inspireerivatest teostest, mis ajendas hälbelisust vaatama laiemalt ja mitte ainult kuritegevuse või etniliste vastuolude raames. Noorte subkultuuride uurimisest aastad on aeg, mille puhul on alust rääkida noorte subkultuuride mõiste kujunemisest akadeemilistes uurimustes. Ajaloolises plaanis tekkis nähtus, mida eesti keeles nimetati kunagi noorteliikumiseks, alates aastast aga ka järjest rohkem noorte subkultuuriks (Allaste 2013). Ehkki sarnaseid nähtusi eksisteeris ka varem, eriti džäss- ja svingimuusika ümber (Savage 2007; Wallace & Alt 2001), viis mitmete tegurite kokkusattumine noorte subkultuuride formeerumise pärast Teist maailmasõda hoopis teisele tasemele. Oluline oli siin tehnika areng, mis soosis noorte kui omaette tarbimisrühma teket. Johtuvalt üleminekust šellakplaatidelt vinüülplaatidele muutus muusika tarbimine eelkõige helikandjate ostmine odavamaks ja edastatava heli kvaliteet paranes tuntavalt. Teine põhjus oli Teise maailmasõja järgne majanduskasv, mille tõttu briti töölisklassi noortel tekkis võimalus kulutada raha peale esmaste elatusvahendite ka erinevatele tarbimiskultuuri toodetele nagu muusikale, riietele, tehnikale ja meelelahutusele üldse. Noortele sai hakata turustama just neile suunatud moodi kui elustiili. Akadeemilises arusaamises, mida ka autor toetab, on enamik n-ö klassikalisi subkultuure pärit Suurbritanniast ja nende rida algab aastatel teddy boy stiiliga. Need olid valdavalt töölisklassi noored, kes hakkasid kopeerima kuningas Edward VII aegset glamuurset riietumisstiili, kombineerides seda USA vesternfilmide kauboi- ja Metsiku Lääne elukutseliste kaardimängurite riietumisstiiliga (Macilwee 2015). Oluliseks muutus teddy boy 176

3 Kas on alust rääkida rahvuslikest subkultuuridest? stiilile sel hetkel USAst maailmavallutamist alustanud rock n roll-muusika. Teddy boy dest alguse saanult pääses valla noortekultuuride tekkimise laine, millega kaasnes iga mõne aasta järel muusikastiilide ja nendega seotud riietumisviiside uuenemine, ehk nähtus, mida akadeemilises kirjapruugis tuntakse homoloogiana sideme tekkimisena konkreetse muusikastiili, selle fännide riietuse ning käitumisviisi vahel. Antud kultuurinähtuse juures on oluline roll tehnika arengul, mis muutis sellise kaasaegsete noorte subkultuuride tekkimise võimalikuks aastatel võeti kasutusele vinüülplaadid, turule tulid uut tüüpi plaadimängijad, odavamaks muutus nii muusika lindistamine, plaatide tootmine kui ka seeläbi muusika tarbimine. See tegi võimalikuks asjaolu, et popmuusika muutus laialt kättesaadavaks ja seoses sellega noorte elus äärmiselt oluliseks (Brake 1985; Frith 1983, 1988, 2001; Marcus 1989). Mitukümmend aastat pärast seda, kui Suurbritannia elanikke oli šokeerinud erinevate noortestiilide ilmumine (modernistid, skinheedid, rastad, pungid jne) 2, hakkasid neid uurima Birminghami Ülikooli juures asutatud Kaasaegsete Kultuuride Uurimise Keskuse (Centre for Contemporary Cultural Studies) sotsioloogid. Seda koolkonda tuntakse subkultuuride teooria, Birminghami koolkonna või siis uurimisasutuse lühendi järgi ka CCCS koolkonnana. CCCS koolkond oli marksistlik ja selle üldine teoreetiline kontseptsioon on määratletav teatud postulaatidega. Esiteks väitsid koolkonna liikmed, et noorte subkultuurid tekivad töölisklassi sees ja väljendavad laiemaid ühiskondlikke konflikte. Siit edasi oli loogiline väita, et subkultuuri saab vaadata kui töölisklassi vastupanu dominantühiskonnale (ehk siis keskklassi poolt domineeritud väärtuste süsteemile ja elustiilile) rituaalse vastupanu abil. Rituaalideks olid subkultuuriti erinev elustiil, teistsugune välimus, kirglik muusika fännamine ning subkultuurispetsiifiliste käitumisviiside ja praktikate leiutamine. Lisaks sellele kuulus CCCS teoreetilise kontseptsiooni hulka väide, et noorte subkultuur põhineb näost näkku suhtlemisel väikese grupi sees. Hiljem subkultuur ehk siis vastav riietumisstiil ja muusika levib ning saavutab üha suurema populaarsuse, kuni mingil hetkel korjavad meedia ja kommertsstruktuurid antud stiili üles, muudavad selle turundusobjektiks, subkultuur väljub töölisklassi piiridest ja muutub kommertskultuuriks (Clarke & Critcher & Johnson 1979; Hall & Jefferson 1986; Hebdige 1979, 1987; Willis 2000; Willis et al. 1990). CCCSi lähenemise üheks puuduseks oli see, et nad tegelesid vähe kui üldse empiirilise uurimistööga ning enamik nende publikatsioone ja raamatuid põhineb peamiselt sekundaarsetel allikatel, näiteks meediaväljaannete või siis laulutekstide analüüsil. Subkultuuriteooriale tekkis aastatel vastukaaluks postsubkultuuriteooria ja antud koolkond on siiamaani noorte subkultuuride uuringutes domineeriv. Postsubkultuuriteooria seadis kõik eelneva koolkonna postulaadid Mäetagused

4 kahtluse alla. Kõige enam kriitikat pälvis klassipositsiooni kriteerium. Postsubkultuuriteooria uurijad eitasid noortekultuuride põhjuslikku sidet töölisklassiga ning väitsid et klassitaust ei ole subkultuuride tekkel ega nendega ühinemisel oluline (Muggleton 2005, 2000; Muggleton & Weinzierl 2003). See koolkond väidab, et noorte subkultuur pole seotud vastupanu või mässuga, vaid tegemist on puhtalt tarbimiskultuuriga, mille puhul stiil on lihtsalt tarbimiseelistuste väljend. Samuti seati kahtluse alla subkultuuriline identiteet kui selline. Subkultuur ei ole selles käsitluses kindlapiiriline ja kindla identiteediga grupp, vaid hägusate piiridega inimrühm, kus inimesed pidevalt tulevad ja lähevad ning välimust vahetavad (Muggleton 2000), teinekord aga üldse ei näe üksteist, vaid ühine grupiidentiteet luuakse ainult virtuaalruumis (Bennet 2004; Williams 2006). Seepärast kasutab postsubkultuuri koolkond subkultuuri asemel väljendeid nagu tribe, scene või neo-tribe (Bennet 2011; Hesmondhalgh 2005; Straw 2002). Subkultuuri akadeemilise mõiste muutumisega ilmus kasutusse kontseptsioon stiilide supermarketist (the supermarket of style) (Polhemus 1997). Stiilide supermarketi kontseptsiooni aluseks on idee, et subkultuuride maailm on nagu suur väljamüük: igaüks võib vastavalt oma soovile valida selle stiili, mis talle meeldib. Ted Polhemuse töödes torkab silma, et ta lahutab sotsiaalse grupiidentiteedi subkultuurilisest identiteedist ta taandab stiilivaliku individuaalseks isikliku maitsega seotud aktiks, umbes nagu inimene valib tänavakohvikus erinevate jäätiste vahel. Postsubkultuuriteooria suhtes on ilmunud hulgaliselt kriitikat. Peamiselt on kritiseeritud seda, et postsubkultuuriteooria eitab subkultuurilist identiteeti kui sellist, väites et tegemist on puhta tarbimiskultuuriga, millel pole sotsiaalset sisu, samuti postuleeritakse konkreetsete struktuuride ning grupisiseste hierarhiate puudumist. Nii osutab Shane Blackman (Blackman 2005), et ehkki David Muggleton (2000) üritab oma epohhiloova raamatuga Inside Subculture väita, et subkultuure kui konkreetse struktuuri ja identiteediga gruppe ei eksisteeri ehk subkultuuridel pole enam reegleid (there are no rules, lk 47), näitab Muggletoni raamatu empiiriline osa siiski selgesti, et isegi tema uuritud punk ja mod grupid alluvad enda kehtestatud reeglitele, küll aga võivad inimesed vahetada subkultuuri individuaalsel tasandil, kui üks stiil nende silmis ammendub (Blackman 2005: 10 11). Samal moel on kritiseeritud ka väidet, et klass kui sotsiaalne kategooria ei mängi enam subkultuuriliste identiteetide moodustamisel rolli. On uurimusi, milles näidatakse, et klass võib mõningate noorte subkultuuride juures siiski etendada tähtsat osa kui solidaarsuse ja eneseidentifikatsiooni alus (Nayak 2003; Shildrick 2006; Shildrick & MacDonald 2006). Teine irooniline moment postsubkultuuriteooria juures on asjaolu, et mitmed uurijad, kes eitasid subkultuuri kui normide ja väärtuste süsteemi olemasolu, on hiljem rääkinud endale vastu, avaldades uurimusi, kus nad ana

5 Kas on alust rääkida rahvuslikest subkultuuridest? lüüsivad, miks subkultuuri liikmed oma stiilile ka vananedes truuks jäävad, ja jõuavad järeldusele, et selle põhjuseks on subkultuuri maailmavaatel ehk siis väärtussüsteemil ja reeglitel põhinev elustiil (Bennett 2006; Davis 2012; Hodkinson 2011). Popkultuuri globaliseerumine Popkultuuri erinevad tahud, eriti muusika ja mood, on alati kiired levima. Raadio- ja plaadimuusika levik aitas enne Teist maailmasõda levida džässja svingmuusikal, tango sai tuule tiibadesse veel enne seda (Savigliano 1995; Wallace & Alt 2001). Ülalpool mainitud tehnoloogia areng kiirendas popkultuuri(de) ja noortemoe levikut sõjajärgseil aastail aga veelgi. Kinost sai võimas meedium, mis transportis uusi stiile kaugetesse maadesse, ent ka raadio oli piisavalt oluline lüli välismaise muusika vahendamisel. Rock n roll, biitmuusika ja samuti tavaline estraad levisid kiiresti, jõudes kapitalistlikust läänemaailmast peaaegu välgukiirusel ka sotsialistlikku maailma. Seda, et raudne eesriie ei olnud piisavalt tihe, näitab kasvõi see, kui kiiresti jõudsid uued stiilid ja moenähtused Nõukogude Eestisse (Amico 2009; Garšnek 2010; Rinne 2009; Salumets 1998, 2010; Tõnson 1976; Vahter 2015). Peamiselt briti ja USA päritolu noortekultuuri nähtusi kopeeriti, võeti omaks, muudeti ka Eestis ja selle protsessi käigus kujunesid välja lokaalsed versioonid globaalsest angloameerika popkultuurist. Seda protsessi nimetatakse glokaliseerumiseks ning noorte- ja subkultuuride uuringutes on glokaliseerumist uuritud palju. Väga oluline fookus glokaliseerumise käsitlustes on sellel, kuidas ja miks võetakse üle angloameerika kultuurist pärit stiile kogu maailmas ning kuidas kohapeal konstrueeritakse võimalikult autentset USA või briti päritolu noortekultuuri. Üldjuhul vaatavad sellised uurimused, kuidas uuel asukohamaal luuakse oma versioon subkultuuridest nagu näiteks punk, klubikultuur, hiphop või metal ja kuidas ning millega põhjendatakse seda, et lokaalne versioon globaalsest kultuurinähtusest on päris ehk autentne, nii nagu see päritolumaal sündis. Nii või teisiti on selliste glokaliseerumisprotsesside analüüsides aktsent pingetel või konfliktidel kohaliku kultuuri normide ja väärtustega. Nii süüdistati varast reivikultuuri Venemaal narkootikumide propageerimises (Yurchak 1999), punki Indoneesias moslemikultuuri normide rikkumises (Hannerz 2015; Wallach 2008), Mongoolia hiphoppi liigses läänelikkuses (Marsh 2010) ning seda rida võiks jätkata. Vähe sellest, paljudel juhtudel teevad mandri-euroopa, Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika artistid ingliskeelset muusikat, mis on nii äravahetamiseni sarnane selle USA ja briti eeskujudega, et raske on isegi aru saada, et tegemist pole briti või ameerika artistiga. Brent Luvaas (2009) Mäetagused

6 peab seda muusikaliseks deterritorialiseerumiseks, millel on kaks eesmärki: olla osa globaalsest skeenest ja usk sellesse, et selline autentsus võib aidata artisti alustada edukat rahvusvahelist karjääri. Muidugi on olemas ka vastupidiseid näiteid, kui näiteks rokkmuusika on muutunud piirkondlikke patriootilisi ideid kandvaks nähtuseks (Friedman & Weiner 1999; Gudmundsson 1993; Regev 2007; Stankovic 2001), ent see tõik ei ole vähendanud kriitikat selle kohta, et globaalne popkultuur on hävitanud või hävitamas rahvuslikku omapära ning kohalikku kultuurilist ehedust (vt kasvõi jakuudi intelligentide kaebeid hiphopi teemal Iakovleva 2010). Diskussioon ja järeldused aasta novembrikuu alguses Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatud doktorantide sügiskoolis Kubijas mängisin auditooriumile ette mitu videoklippi ja palusin osalejatel ära arvata, kust on pärit ettemängitud artistid. Esimene oli punkansambel Casualities looga Corazones Intoxicados. Tegemist oli klipiga nende Equito kontserdist. Klipis näidatakse tüüpilisi Ladina-Ameerika punkareid, laulja laulab hispaania keeles. Minu küsimusele, kust on pärit see bänd, pakuti erinevaid Ladina-Ameerika maid, ent tegelikult on tegemist punkbändiga New Yorgist ja selle laulja kohta kasutatakse USAs terminit hispanics hispaaniakeelne ameeriklane. Teine ettemängitud videoklipp oli ansambel Evil Conduct looga Home, Sweet Home. Videos näidatakse kolme skinheedi väga inglaslikus pubis õlut joomas, kõndimas mööda linna ja muidugi ka muusikat mängimas. Laulja laulab inglise keeles briti aktsendiga ja mitte miski ei reeda, et Evil Conduct on tegelikult hollandi ansambel. Kolmas näide oli kollektiiv nimega Mocca, looga The best thing. Tegemist on meloodilise indirokiga, mida esitavad asiaatidest muusikud laulavad veatu ameerika inglise aktsendiga. Sel korral pakuti juba täpsemalt, nimelt oletas üks kuuljatest, et tegemist on Filipiinide kollektiiviga. Tegelikult on Mocca Indoneesia üks olulisemaid indiebände. Sealjuures ei näita videos peale füüsilise välimuse miskit bändi Aasia päritolu video on üles võetud aastate stiilis väga euroopalikus majas, mis võiks asuda nii USAs kui ka Suurbritannias. Need ja muud videod justkui demonstreeriksid, et kartused on saanud tõeks, ning globaalse (angloameerika) popkultuuri pealetung on viinud lokaalse kultuuri nivelleerumiseni ning enam pole vahet, kus maailma otsas muusikat tehakse, sest kõik artistid kopeerivad ühtesid ja samu oma stiili standardeid. Subkultuuride sotsioloogia on üldiselt ignoreerinud rahvuslike iseärasuste ning normide ja väärtuste kaasamist glokaliseeruvatesse subkultuuridesse, hilisemad teoreetilised koolkonnad on neid suisa eitanud. Kui juttu tuleb mitte

7 Kas on alust rääkida rahvuslikest subkultuuridest? subkultuurilistest väärtustest, siis enamasti on tegu etniliste, kultuuriliste või rassiliste vähemustega, kes läbi muusika protestivad diskrimineerimise vastu (Alexander 2000; Bennett 1999; Dunn 2016; Wade 1999). Niimoodi jääbki mulje, et glokaliseerunud subkultuurid on justkui väljund inimestele, et astuda välja oma kultuurist. Teatud mõttes see ongi nii. Noorte subkultuurid pakuvad osalejatele alternatiivset identiteeti, tunnet, et ollakse globaalse skeene osa ja solidaarsustunnet oma mõttekaaslastega. Teisalt ei tähenda see, et rahvuslikud ning lokaalsed aspektid ei eksisteeri kohalikul tasandil globaalse subkultuuri sees. Väga hea näide on kasvõi indoneesia punk. Oma uurimuses väidab Erik Hannerz, et indoneesia punkarid on pidevas konfliktis ümbritseva moslemiühiskonnaga, mille tavadele ja normidele nende käitumine, muusika ning välimus ei vasta (Hannerz 2015). Ajakirja Vice videokanali Noisey tehtud dokumentaalfilmis Punk Rock vs Sharia Law väidavad aga noored indoneesia punkarid, et nad peavad ennast moslemiteks, järgivad ka islami reegleid, ent on fundamentaalse islami vastu, mis üritab ette kirjutada, mida ja kuidas nad peavad tegema 3. See on suurepärane näide sellest, kuidas kohalikud normid ja tavad võetakse kaasa subkultuuri ning need hakkavad mõjutama subkultuurlaste viisi subkultuuri lokaalse vormi kujundamisel. Kui lugeda kriitilise pilguga subkultuure analüüsivat kirjandust, võib selliseid näiteid leida rohkemgi. Näiteks on varasemad uurijad veendunud, et inglise skinheedide teke on otseselt seotud inglise töölisklassi normide ja väärtuste kandmisega subkultuuri vormi lokaalsus, maskuliinsus, solidaarsus, aga ka agressiivsus ja alkoholitarbimise idealiseerimine on pärit just sellest keskkonnast (Brake 1974; Clarke 1976). Paul Hodkinsoni uurimuses briti gootikultuurist räägivad osalised selgesõnaliselt, et suurtel festivalidel eelistavad nad inglise gootide seltskonda, sest niimoodi on üksteisemõistmine lihtsam (Hodkinson 2002). Samamoodi on uurijad näidanud, et aastatel Jamaikal tekkinud rude boy subkultuur oli otseselt seotud saare vaese töölisklassi habitus e ning esteetiliste arusaamade ühendamisega muusika ning moega (Barrow & Dalton 1997). Lokaalsete praktikate importi punki on demonstreeritud mitmes uurimuses (Dines & Gordon & Guerra 2017; O Connor 2002, 2004). Sunaina Marr Maira näitab veenvalt, kuidas New Yorgi desi kultuur on kombinatsioon ameerika noortekultuurist ning India, Pakistani ja Bangladeshi konservatiivsest arusaamast soorollide, kombelisuse ning edukuse kohta. Autor näitab ka seda, et desi klubides eksisteerib grupeerumine etnilise printsiibi alusel, kuna Pakistani päritolu noored eelistavad endasarnaste seltskonda India või Bangladeshi noortele ja vastupidi (Maira 2002). Vene skinheede kaua aega uurinud briti teadlane Hilary Pilkington näitab selgelt, kuidas vene proletaarses miljöös eksisteeriv matšokultus, ksenofoobia ja rassism peegelduvad ka skinheedide kommetes (Pilkington 2010, 2014; Pilkington & Omel chenko Mäetagused

8 & Garifzianova 2010). Teinekord põimuvad lokaalne ja globaalne ehk siis kohalik väärtussüsteem ja kombestik ning imporditud subkultuur nii tihedalt, et subkultuur peaaegu kaotab rahvusvahelise komponendi. Vene sotsioloog Aleksander Tarassovi uurimused näitavad, et kohalik vene proletaarne gopnikute kultuur 4 ja transnatsionaalne neonatsistlik parempoolne skinheedikultuur leidsid teineteist suhteliselt kiiresti ja põimusid nii tihedalt, et kultuuriline ja välimuslik erinevus kahe grupi vahel peaaegu kadus. Nii gopnikud kui ka skinheedid olid vägivaldsed rassistid ja ksenofoobid ning sel pinnal tekkis teineteisemõistmine. Uurija väidab, et selline lõimumine on Venemaal unikaalne, sest ükski teine välismaist päritolu subkultuur pole siiani leidnud endale venemaist vastet ega ole sellega kokku kasvanud (Tarasov 2008). Kõige paremini on aga lokaalse väärtussüsteemi eksporti subkultuuri väljendanud hoopis üks kirjanik. John Kingi raamatu Skinheads (2009) tegelasteks on kolm põlvkonda inglise skinheede ning raamatu läbiv teema on inglise traditsiooni ja identiteedi üle arutlemine, aga ka selle avalik demonstreerimine. Raamat on väga realistlik, näitab ühtlasi, kuidas rahvuslik ning etniline identiteet ja väärtushinnangud võivad kattuda subkultuuriliste väärtustega sedavõrd, et ühte on teisest võimatu lahutada. Rahvuslikku subkultuuri on ingliskeelse sõna nation võtmes raske defineerida ja ka teoreetiliselt kontseptualiseerida. Väga paljudel juhtudel näib, et need kaks välistavad teineteist. Näiteks nõukogude vene rokikultuuri on retrospektiivselt kujutatud kui süsteemivastast ja -välist nähtust, mida vastavad nõukogude instantsid ka taga kiusasid ja alla surusid (Cushman 1995; Steinholt 2003; Steinholt & Wickström 2009; Troitskii 2007; Wickström & Steinholt 2009). Sellest hoolimata on vähemalt kahes raamatus näidatud, kuidas nõukogudeaegsed vene rokifännid võisid olla samaaegselt siirad kommunistlikud noored (Yurchak 2006) ja nõukogude patrioodid (Smith 1976). Sellisetele paradoksidele on raske leida ühemõttelist seletust ja alljärgnev on vaid üks võimalikest hüpoteesidest. Minnes tagasi ülalmainitud stiilide supermarketi juurde, võib nentida, et tänapäeval on igal inimesel võimalik valida kümnete subkultuuriliste stiilide vahel. Küsimus on selles, millistest kategooriatest lähtuvalt ta seda teeb. Subkultuur ei ole ainult muusika- ja riietumisstiil, vaid iga stiilipõhise rühmitusega on seotud teatud maailmavaade ja normistik 5. Miks leiavad vene gopnikud kergesti tee rassistlike neonatsidest skinheedide juurde? Sest skinheadkultuuri ideoloogilised kriteeriumid on neile arusaadavad ja vastuvõetavad. Väga raske on gopnikut ette kujutada hipsteri või hipina, sest nende gruppide maailmavaade on risti vastupidine gopnikute maailmas eksisteerivatele kategooriatele. Olen oma uurimistöös Ida-Saksa punkarite, skinheedide ja jalgpallihuligaanide seas tuvastanud just sellist maaimavaatelist sidet (Ventsel 2008, 2010, 2012; Ventsel & Araste 2015)

9 Kas on alust rääkida rahvuslikest subkultuuridest? Sotsialistlik Ida-Saksamaa oli riik, kus proletaarsuse kultus oli enam-vähem riiklik poliitika. Vägivald kui selline polnud taunitud, oli lihtsalt arusaam õigest ja valest vägivallast. Nii kasutasid ametivõimud kommunistlikest noortest moodustatud vabatahtlikke rühmi, et näiteks suviti ajada laiali parkides aega veetvaid noortejõuke (Fenemore 2007). Seega oli õige vägivaldne käitumine riigi poolt sanktsioneeritud. Seoses sellega on idasaksa endiste tööstuslinnade igapäevakultuur väga matšolik ja maskuliinne. Lisaks muule on saksa tööliskultuur ja saksa kultuur ääretult lokaalpatriootlik inimese regionaalne ning linna- või külaidentiteet on ääretult olulised ja defineerivad tihti tema suhteid ümbritsevaga. Maskuliinsus, agressiivsuse heroiseerimine ja lokaalsus on ka jalgpallihuligaanide ning skinheadkultuuris kesksed ideoloogilised väärtused. Seega juhtubki nii, et endised regionaalsed rivaliteedid ja konfliktid kantakse nüüdisajal välja subkultuuri raames traditsiooniliselt rivaalitsevatel linnadel on nüüd teineteist vaenavad jalgpallihuligaanide grupid. Jalgpallihuligaanide kultuur annab vanale tavale uue vormi, on selle keeleks, ent mitte loojaks. Nii on Saksamaal legendaarne vastuolu Berliini ja Saksimaa jalgpallifännide vahel, samuti antipaatiad Põhja- ja Lõuna-Saksamaa klubide pooldajate vahel. Iseenesest on siin tegemist regionaalsete konfliktidega, mis lähevad ajaloos tagasi enam kui 200 aastat. Ma olen sama näidanud ka idasaksa streetpungi ja skinheedide kultuuri kohta (Ventsel 2008, 2010, 2012, 2014). Traditsioonilised saksa töölisklassi väärtused nagu autonoomia, lokaalpatriotism, majanduslik sõltumatus ja lojaalsus sõpradele haakuvad subkultuuriliste väärtustega ja nii kujunebki välja rahvuslik subkultuur, antud hetkel näiteks saksa jalgpallihuligaanide kultuur. On väga erinevaid põhjuseid, miks noor inimene sulandub subkultuuri. Üheks peamiseks mõjutajaks peetakse tema vahetu suhtluskonna (peer group) mõju, aga ka selles seltskonnas eksisteerivaid üldaktsepteeritud norme. Need normid on sageli väga hästi väljendatavad teatud stiilide poolt pakutava keele vahendusel. Nii näiteks näitavad uuringud, et kriminaalsed rühmitused leiavad endale teinekord väljenduse hiphopis (Mullins 2006) kui ka seda et teatud sotsiaalselt marginaliseeritud töölisklassi päritoluga noored loovad endale stiili mis põhineb radikaalsel hiphopil (Martin 2009; McCulloch & Stewart & Lovegreen 2006; Nayak 2006; Jones 2011; Young 2013). Teiselt poolt näitavad uuringud, et USA ja briti keskklassi noori tõmbavad subkultuurid, mis seavad esiplaanile kas nohiku elustiili (Bucholtz 2011) või siis eneseväljenduse kunstis (Lamy & Levin 1985). Need uurimused ei lähe aga enamasti põhjusliku sideme analüüsini kuidas ja miks emakultuuri väärtused teevad atraktiivseks just teatud stiili. Seega, ühinemine teatud noorte subkultuuriga pole ainult radikaalne emakultuurist väljumine, vaid enesele uue väljendusvormi otsimine, lähtudes emakultuurist pärit maailmavaatest ja normidest. Mäetagused

10 Lõpetuseks võib öelda, et teoreetilist arusaama noorte subkultuuridest tuleb revideerida. Praegusel hetkel on subkultuuride uuringutes liiga suur rõhk välisel stiilil ja muusika analüüsil. Kontsentreerides tähelepanu just nendele aspektidele jäävad tihti tähelepanuta need jooned, mis ühendavad subkultuuri oma emaühiskonnaga, mitte ei lahuta teda sellest. Palju rohkem tuleb tähelepanu pühendada fenomeni teisele küljele: subkultuur pakub keele ja vormi, mida täidetakse kohaliku sisuga. Selline lähenemine erineb tavapärasest arusaamast glokaliseerumisele kui globaalse fenomeni mugandumist lokaalsetesse oludesse. Me teame väga vähe sellest, kuidas ühesuguse välimusega ja kohati isegi üht ja sama muusikat tarbivad ja sarnast muusikat tegevad subkultuurid erinevad sisuliselt. Kommentaarid 1 Artikkel põhineb ettekandel Can we talk about national subcultures?: Music, style, networking and alcohol, mille pidasin Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatud doktorantide sügiskoolis Dialoogid laste ja noortega novembril 2018 Kubija hotellis Võrus. Artikkel on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojekti IUT ( Kultuuripärand kui ühiskondlik-kultuuriline ressurss ja probleemne valdkond ) raames. 2 Pärast Teist maailmasõda võib täheldada noorte subkultuuride arengus teatud lineaarsust subkultuurid ilmusid kronoloogiliselt aastatel tekkisid teddy boy d, aastate alguses modernistid ehk mods ja rokkerid ehk rockers, aastate keskel ja lõpus oli lühike skinheadide esimene laine, aastate alguses transformeerusid jamaika rude boy d rastadeks, aastate keskel tekkis punk aastate lõpus läheb pilt segaseks muuhulgas seoses mitmete subkultuuride nagu skinheedid ja modernistid revival-lainetega. Ainuke sel perioodil globaalset mõju avaldanud USAst pärit noorte subkultuur oli hipid aastate algusest võib täheldada uute subkultuuride teket paralleelselt juba eksisteerinud subkultuuride regulaarse tagasitulekuga. 3 (vaadatud ). 4 Gopnikuteks nimetatakse vene kultuuris väga spetsiifilist töölisnoorte gängikultuuri. Gopnikud kannavad enamasti odavaid spordirõivaid, nokkmütse ja kuldkette. Nad paistavad silma agressiivse käitumisega ning on sageli väga kriminaalsed. Üldjuhul kuulavad nad odavat popmuusikat või spetsiifilisi elektroonilise muusika stiile nagu hard bass. 5 Subkultuurilise käitumisega on seotud ka teatud situatiivsus. Jalgpallihuligaan võib olla hea isa ja death metali austaja töötada vägagi rahulikul kontoritööl. Siia lisandub subkultuuride kommertsialiseerimine moetööstuse poolt. Seda juhtus aastail grungega ja 2000 aastate alguses pungiga, kui disainermoefirmad hakkasid neid stiile kasutama kallite rõivakollektsioonide tootmisel. See kõik on muidugi tõstatanud subkultuurisiseseid diskussioone selle üle, mis on päris ja mis mitte

11 Kas on alust rääkida rahvuslikest subkultuuridest? Kirjandus Alexander, Claire E The Asian Gang. Ethnicity, Identity, Masculinity. New York & Oxford: Berg. Allaste, Airi-Alina (koost & toim) Subkultuurid: Elustiilide uurimused. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Amico, Stephen Visible Difference, Audible Difference: Female Singers and Gay Male Fans in Russian Popular Music. Popular Music and Society 32 (3), lk (doi: / ). Barrow, Steve & Dalton, Peter Reggae. The Rough Guide. The Definitive Guide to Jamaican Music, from Ska through Roots to Ragga. London & New York: The Rough Guides, Penguin Books. Becker, Howard S Outsiders. Studies in Sociology of Deviance. New York: Free Press. Bennett, Andy Hip hop am Main: the localization of rap music and hip hop culture. Media Culture Society 21 (1), lk (doi: / ). Bennett, Andy Virtual Subculture? Youth, Identity and the Internet. Bennett, Andy & Kahn-Harris, Keith (toim). After Subculture. Critical Studies in Contemporary Youth Culture. London & New York: Palgrave Macmillan, lk (doi: / _12). Bennett, Andy Punk s Not Dead: The Continuing Significance of Punk Rock for an Older Generation of Fans. Sociology 40 (219), lk (doi: / ). Bennett, Andy The post-subcultural turn: some reflections 10 years on. Journal of Youth Studies 14 (5), lk (doi: / ). Blackman, Shane Youth Subcultural Theory: A Critical Engagement with the Concept, its Origins and Politics, from the Chicago School to Postmodernism. Journal of Youth Studies 8 (1), lk 1 20 (doi: / ). Bloch, Alexander & Niederhoffer, Arthur The Gang. A Study in adolescent Behaviour. New York: Philosophical Library. Brake, Michael The Skinheads: An English Working Class Culture. Youth & Society 6 (2), lk (doi: / X ). Brake, Michael Comparative Youth Culture: The Sociology of Youth Cultures and Youth Subcultures in America, Britain, and Canada. London & New York: Routledge & Keagan Paul Ltd. Bucholtz, Mary White Kids. Language, Race and Styles of Youth Identity. Cambridge & New York & Melbourne & Madrid & Cape Town & Singapore & Sao Paolo & Delhi & Dubai & Tokyo & Mexoco City: Cambridge University Press. Burt, Callie H. & Simons, Ronald L Self-Control, Thrill Seeking, and Crime: Motivation Matters. Criminal Justice and Behavior 40 (11), lk (doi: / ). Mäetagused

12 Clarke, John The Skinheads and the Magical Recovery of Community. Hall, Stuart & Jefferson, Tony (toim). Resistance Through Rituals. Youth Subculture in Post-War Britain. London: Hutchinson, lk Clarke, John & Critcher, Chas & Johnson, Richard (toim) Working-Class Culture. Studies in history and theory. London & Melborne & Sydney & Auckland & Johannesburg: Hutchinson. Cohen, Albert K Delinquent boys: the culture of the gang. Glencoe (Ill.): Free Press. Cressey, Paul Goalby Taxi-Dance Hall. A Sociological Study in Commercialized Recreation and City Life. Chicago: University of Chicago Press. Cushman, Thomas Notes from Underground. Rock Music Counterculture in Russia. Albany: State University of New York. Davis, Joanna R Punk, Ageing and the Expectations of Adult Life. Bennet, Andy & Hodkinson, Paul (toim). Ageing and Youth Cultures. Music, Style and Identity. London & New York: Berg, lk (doi: / ch-008). Dines, Mike & Gordon, Alastair Gords & Guerra, Paula (toim) The Punk Reader. The Research Transmission from the Local to the Global. Porto: University of Porto. Dunn, Kevin Global Punk: Resistance and Rebellion in Everyday Life. New York, NY, USA: Bloomsbury. Fenemore, Mark Sex, Thugs and Rock n Roll. Teenage rebels in Cold-War East Germany. New York, Oxford: Berghahn. Friedman, Julia P. & Weiner, Adam Between A Rock and Hard Place: Holy Rus and its Alternatives in Russian Rock Music. Barker, Adele Marie (toim). Consuming Russia. Popular Culture, Sex, and Society since Gorbatchev. Durham, London: Duke University Press, lk (doi: / ). Frith, Simon Sound Effects: Youth, Leisure and the Politics of Rock n Roll. London: Routledge. Frith, Simon Music for Pleasure: Essays in the Sociology of Pop. Vol. Cambridge: Polity Press. Frith, Simon The popular music industry. Frith, Simon & Straw, Will & Street, John (toim). The Cambridge Companion to Pop and Rock. Cambridge University Press, lk (doi: /CCOL ). Garšnek, Igor Ruja: Must ronk või valge vares. Tallinn: Pegasus. Gudmundsson, Gestur Icelandic rock music as a synthesis of international trends and national cultural inheritance. Young 1 (2), lk (doi: / ). Gusfield, Joseph R Moral Passage: The Symbolic Process in Public Designations of Deviance. Macaulay, Stuart & Friedman, Lawrence Meir & Stookey, John (toim). Law and Society: Readings on the Social Study of Law. New York & London: W.W. Norton & Company, lk Hall, Stuart & Jefferson, Tony (toim) Resistance Through Rituals: Youth Subcultures in Post-War Britain. London: Hutchinson

13 Kas on alust rääkida rahvuslikest subkultuuridest? Hannerz, Erik Performing Punk. New York: Palgrave Macmillian. Hebdige, Dick Subculture: The Meaning Of Style. New York: Methuen. Hebdige, Dick Cut N Mix. Culture, Identity and Carribean Music. London and New York: Routledge. Hesmondhalgh, David Subcultures, Scenes or Tribes? None of the Above. Journal of Youth Studies 8 (1), lk (doi: / ). Hodkinson, Paul Goth. identity, Style and Subculture. Oxford & New York: Berg. Hodkinson, Paul Ageing in a spectacular youth culture : continuity, change and community amongst older goths. The British Journal of Sociology 62 (2), lk (doi: /j x). Iakovleva, Arina Andrei Borisov: marginaly vsekh stran, soediniaites! Yakutsk Vechernii, Jones, Owen Chavs: The Demonization of the Working Class. London: Verso Books. King, John Skinheads. London: Vintage. Lamy, Philip & Levin, Jack Punk and Middle-Class Values: A Content Analysis. Youth & Society 17 (2), lk (doi: / X ). Luvaas, Brent Dislocating Sounds: The Deterritorialization of Indonesian Indie Pop. Cultural Anthropology 24 (2), lk (doi: /j x). Macilwee, Michael The Teddy Bow Wars. The Youth Cult That Shocker Britain. Croydon: Milo Books LTD. Maira, Sunaina Marr Desis in the house. Indian American Youth Culture in new York City. Philadelphia: Temple University Press. Marcus, Greil Lipstick Traces: A Secret History of the Twentieth Century. London: Faber and Faber. Marsh, Peter K Our generation is opening its eyes: hip-hop and youth identity in contemporary Mongolia. Central Asian Survey 29 (3), lk (doi: / ). Martin, Greg Subculture, style, chavs and consumer capitalism: Towards a critical cultural criminology of youth. Crime Media Culture 5 (2), lk (doi: / ). McCulloch, Ken & Stewart, Alexis & Lovegreen, Nick We just hang out together : Youth Cultures and Social Class. Journal of Youth Studies 9 (5), lk (doi: / ). Muggleton, David (toim) Inside Subculture. Oxford, New York: Berg. Muggleton, David From classlessness to clubculture: A genealogy of post-war British youth cultural analysis. Young 13 (2), lk (doi: / ). Muggleton, David & Weinzierl, Rupert (toim) The post-subcultures reader. Oxford & New York: Berg. Mullins, Christopher W Holding Your Square. Masculinities, Streetlife and Violence. Cullompton (Devon) & Portland (Oregon): William Publishing. Mäetagused

14 Nayak, Anoop Race, Place and Globalization: Youth Cultures in a Changing World. Oxford & New York: Berg. Nayak, Anoop Displaced Masculinities: Chavs, Youth and Class in the Postindustrial City. Sociology 40 (5), lk (doi: / ). O Connor, Alan Local scenes and dangerous crossroads: punk and theories of cultural hybridity. Popular Music 21 (2), lk (doi: /S ). O Connor, Alan Punk and globalization. Spain and Mexico. International Journal of Cultural Studies 7 (2), lk (doi: / ). Pilkington, Hilary No Longer On Parade : Style and the Performance of Skinhead in the Russian Far North. The Russian Review 69, lk (doi: /j x). Pilkington, Hilary My Whole Life Is Here : Tracing Journeys through Skinhead. Buckingham, David & Bragg, Sara & Kehily, Mary Jane (toim). Youth Cultures in the Age of Global Media. New York: Palgrave Macmillan, lk Pilkington, Hilary & Omel chenko, Elena & Garifzianova, Al bina (toim) Russia s Skinheads. Exploring and rethinking subcultural lives. London, New York: Routledge. Polhemus, Ted In the Supermarket of Style. Redhead, Steve & Wynne, Derek & O Connor, Justin (toim). The Clubcultures Reader: Readings in Popular Cultural Studies. Oxford & Malden: Wiley-Blackwell, lk Regev, Motti Ethno-National Pop-Rock Music: Aesthetic Cosmopolitanism Made from Within. Cultural Sociology 1 (3), lk (doi: / ). Rinne, Harri Laulev revolutsioon: Eesti rokipõlvkonna ime. Tallinn: Varrak. Salumets, Vello Rockrapsoodia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Salumets, Vello Fikseeritud Fix. Tallinn: Greif. Sampson, Robert J. & Bartusch, Dawn Jeglum Legal Cynicism and (Subcultural?) Tolerance of Deviance: The Neighborhood Context of Racial Differences. Law & Society Review 32 (4), lk (doi: /827739). Savage, Jon Teenage. The Creation of Youth London: Chatto & Windus. Savigliano, Marta E Tango and the Political Economy of Passion. Boulder, Oxford: Westview. Shildrick, Tracy Youth culture, subculture and the importance of neighbourhood. Young 14 (1), lk (doi: / ). Shildrick, Tracy & MacDonald, Robert In Defence of Subculture: Young People, Leisure and Social Divisions. Journal of Youth Studies 9 (2), lk (doi: / ). Smith, Hedrick The Russians. New York: Ballantine Books. Stankovič, Peter Appropriating Balkan : Rock and Nationalism in Slovenia. Critical Sociology 27 (3), lk (doi: / , / )

15 Kas on alust rääkida rahvuslikest subkultuuridest? Steinholt, Yngvar B You can t rid a song of its words: notes on the hegemony of lyrics in Russian rock songs. Popular Music 22 (1), lk Steinholt, Yngvar B. & Wickström, David-Emil Introduction. Popular Music and Society 32 (3), lk Straw, Will Scenes and Sensibilities. Public 22/23, lk Tarasov, Aleksandr Changing Subcultures: Observations on Skinheads. Russian Politics and Law 46 (1), lk (doi: /RUP ). Troitskii, Artemii Back in the USSR. Sankt-Peterburg: Amfora. Tõnson, Helga Georg Ots. Tallinn: Eesti Raamat. Vahter, Tarmo Karuks istus vangitornis aasta, mis raputas Eestit. Tallinn: OÜ Hea Lugu. Ventsel, Aimar Punx and Skins United: One Law For Us One Law For Them. Journal of Legal Pluralism 57, lk (doi: / ). Ventsel, Aimar Our beer is better than theirs : Sub-cultural comics as a Joking Relationship with identity. Folklore: Electronic Journal of Folklore 46, lk (doi: /FEJF ventsel). Ventsel, Aimar This is not my country, my country is the GDR: East German punk and socio-economic processes after German reunification. Punk & Post Punk 1 (3), lk (doi: /punk _1). Ventsel, Aimar That Old School Lonsdale : Authenticity and Clothes in Streetpunk and Skinhead Culture. Cobb, Russell (toim). The Paradox of Authenticity in a Globalized World. New York: Palgrave MacMillan, lk Ventsel, Aimar & Araste, Lii They have no right to wear those clothes: The ambivalence of the dress code of German skinheads and Estonian metal heads. Fashion, Style & Popular Culture 2 (2), lk (doi: /fspc _1). Wade, Peter Working Culture. Making Cultural Identities in Cali, Columbia. Current Anthropology 40 (4), lk (doi: /200045). Wallace, Claire & Alt, Raimund Youth Cultures under Authoritarian Regimes: The Case of the Swings Against Nazis. Youth & Society 32, lk (doi: / X ). Wallach, Jeremy Living the Punk Lifestyle in Jakarta. Ethnomusicology 52 (1), lk Whyte, William Foote Street Corner Society. The Social Structure of an Italian Slum. Chicago and London: The University of Chicago Press. Wickström, David-Emil & Steinholt, Yngvar B Visions of the (Holy) Motherland in Contemporary Russian Popular Music: Nostalgia, Patriotism, Religion and Russkii Rok. Popular Music and Society 32 (3), lk (doi: / ). Williams, J. Patrick Authentic Identities: Straightedge Subculture, Music, and the Internet. Journal of Contemporary Ethnography 35 (2), lk (doi: / ). Mäetagused

16 Willis, Paul Learning to labour: how working class kids get working class jobs. Ashgate: Aldershot. Willis, Paul & Jones, Simon & Canaan, Joyce & Hurd, Geoff Common Culture. Symbolic Work At Play In The Everyday Cultures Of The Young. Milton Keynes: Open University Press. Wolfgang, Marvin E. & Ferracuti, Franco The subculture of violence: towards an integrated theory in criminology. Thousand Oaks: Sage Publishers. Yablonsky, Lewis The Violent Gang. New York: The Macmillan Company. Young, Robert Can Neds (or Chavs) Be Non-delinquent, Educated or Even Middle Class? Contrasting Empirical Findings with Cultural Stereotypes. Sociology 10 (6), lk (doi: / ). Yurchak, Alexei Gagarin and the Rave Kids: Transforming power, identity, and aesthetics in the post-soviet nightlife. Barker, Adele Marie (toim). Consuming Russia: Popular Culture, Sex, and Society Since Gorbachev. Durham, London: Duke University Press, lk Yurchak, Alexei Everything Was Forever, Until It Was No More: The Last Soviet Generation. Princeton & Oxford: Princeton University Press. Summary Are there any reasonable grounds for speaking about national subcultures? Senior Research Fellow Department of Ethnology, University of Tartu Keywords: glocalisation, hip-hop, identity, punk, skinhead, subculture, working class General interpretation of youth subcultures often largely ignores the national element, and in case it is included at all, then only in the framework of local changes in global music or style or cultural and social conflicts. However, my focus in this article lies on studying Germanness in the abovementioned subcultures. I argue that punk and skinhead culture is suited for the working class rebellion because it largely overlaps with the notion of local patriotism in Germany. When looking at the cult of locality in German punk music or loyalty to local and regional beer, this is something that one can also observe among non-subculture individuals. The article exemplifies how the multitude of subcultural styles supports certain anti-glocalisation trends, and how music, style, and alcohol are used to express genuine working class values, political views, and identity concepts.

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri

Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED R1 1. taotlusvoor Taotleja Taotluse pealkiri Erasmus+: Euroopa Noored eraldatud toetused 2015 KA1 NOORTE JA NOORSOOTÖÖTAJATE ÕPIRÄNNE NOORTEVAHETUSED Loomade Nimel Baltic Animal Rights Gathering 2015 13270 Xploreworld Health in Action 20682 Ahtme

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

2015 Prizm Football;

2015 Prizm Football; Arik Armstead Rookie Signatures 4 49ers Arik Armstead Rookie Signatures Black Pulsar Prizm 4 49ers 1 Arik Armstead Rookie Signatures Blue Prizm 4 49ers 199 Arik Armstead Rookie Signatures Blue Wave Prizm

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Kursuseprogramm Ainekood IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Maht 3.0 EAP Kontakttundide maht: 16 h Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk

Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Euroopa muutuvas maailmas kaasav, innovaatiline ja kaasamõtlev ühiskond H2020 teabepäevad novembris 2018 Katrin Kello, Eesti Teadusagentuur katrin.kello@etag.ee Foto: Ethan Lindsey H2020 ühiskonnaprobleemide

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Microsoft Word - Performa17_Eesti_Programm.doc

Microsoft Word - Performa17_Eesti_Programm.doc Performa 17 esitleb: Eesti Avatud Paviljon Kava R, 3. november 17.30 20.30 Flo Kasearu Ainult liikmetele (Members Only) T, 7. november 13.00 14.00 Flo Kasearu projekti Ainult liikmetele (Members Only)

Rohkem

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the

Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Pöördumine Eesti Valitususe ja Europa Nõukogu Inimõiguste Komissari hr. Hammarbergi poole Appeal to the Government of the Republic of Estonia and the Council of Europe Commissioner of Human Rights Mr.

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Kool _________________________

Kool _________________________ 1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 7.-8. klass ÜLESANNE 1. Loe tekstikatkend läbi. Isegi puud pole enam endised või siis ei tunne ma neid lihtsalt ära, nad on jäänud mulle võõraks. Ma ei räägi sellest,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]

Personalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode] Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar

Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime

Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime Baltic Retail Forum 2019 Baltic Retail Forum 2019 - on konverents jaekaubanduse juhtidele. Arutleme uueneva tehnoloogia arengusuundade üle, analüüsime kaubandussektori väljavaateid, otsime õigeid vastuseid

Rohkem

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017

Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused

Lasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem