Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli 2011.majandusaasta aruanne

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE Aruandekohustuslase nimetus Aadress KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOL Kooli 1 Kehtna Rapla maakond Telefon Faks e-post rp@kehtna.edu.ee Interneti kodulehekülg: Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta. Dokument koosneb 25 leheküljest. 1

2 Sisukord TEGEVUSARUANNE lk 3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE lk 7 BILANSS lk 7 TULEMIARUANNE lk 7 RAHAVOOGUDE ARUANNE lk 8 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE lk 9 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE lk 9 LISAD Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused lk 11 Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega lk 13 2.A. Nõuded ja kohustused 2.B. Tulud ja kulud Lisa 3. Maksud, lõivud, trahvid 3.A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja kohustused lk 14 Lisa 4. Muud nõuded ja kohustused lk 15 Lisa 5. Varud lk 15 Lisa 6. Materiaalne põhivara lk 16 Lisa 7. Saadud ja antud toetused lk 17 7.A. Saadud toetused lk 17 7.B. Antud toetused lk 18 Lisa 8. Kaupade ja teenuste müük lk 19 Lisa 9. Muud tulud lk 19 Lisa 10. Tööjõukulud lk 20 Lisa 11. Majandamiskulud lk 21 Lisa 12. Muud tegevuskulud lk 21 Lisa 13. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus lk 22 Lisa 14. Siirded lk 22 Lisa 15.Selgitused eelarve täitmise aruande kohta lk 23 Lisa 16. Sõlmitud kasutusrendilepingud lk 24 ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE lk 25 2

3 Kehtna Majandus- ja Tehnoloogikooli aasta tegevusaruanne Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool (KMTK) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav kutseõppeasutus Rapla maakonnas Kehtna vallas Kehtna alevikus. Kooli põhiprotsess on õppe- ja kasvatustöö põhi- ja gümnaasiumijärgse kutse-, ümber- ja täiendusõppe kaudu aasta olulisemad eesmärgid: 1. Töö esmakursuslastega. 2. Õppebaaside, sisseseadmete ja muu infrastruktuuri arendamine. 3. Personalitöö. I ÕPPEPROTSESS Õpilaste arv seisuga oli 579 ja seisuga oli 548. Õpilaste arv on stabiliseerunud ca 550 õpilase juures. Arvu suurendamist pärsivad õppehoonete amortiseerunud tingimused. Õpilased pärinevad peamiselt Raplamaalt (54%) ja Harjumaalt (21%), Järvamaalt (9%), Pärnumaalt (5%) ning ülejäänud Eesti maakonnad (11%). Riikliku koolitustellimuse täitmine Õppekavarühm 2008/ / / /12 Mootorliikurid, laevandus ja 96,90% 110% 87,5% 88,3% lennundustehnika Ehitus ja tsiviilrajatised 85,20% 81,70% 90,7% 70,6% Transporditeenused 93,50% 100% 87,2% 100,8% Arvutikasutus 90,30% 104,40% 109,1% 82,3% 3

4 Majutamine ja toitlustamine Arhitektuur ja linnaplaneerimine 101,90% 120,80% 105,9% 97,2% 107,50% 76,60% 77,4% 88% Kokku 94,50% 101,70% 96,1% 87% Siht 90% aastal lõpetas kooli 11 õpperühma 215 õpilasega. Kutseeksami sooritanute osakaal samal õppeaastal lõpetanutest ja tööle rakendumise näitajad: Õppekavarühm Kutseeksami sooritanud 2010/2011 Tööle rakendumine 2010/2011 Ehitus ja tsiviilrajatised 50% 95,8% Arvutiteadused 87% 60,9% Majutamine ja toitlustamine 74 % 96% Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika 41,4% 48,3% Transporditeenused 1,3% 70,5% Arhitektuur ja linnaplaneerimine 100 % 100% Keskmine 43,3 % 76,7% Edasiõppimist jätkas 2010/2011 õppeaastal 11,2% lõpetajatest ning kooli keskmine õpingud katkestanute protsent oli 14,9%. Kooli struktuur ja koosseis Koolis töötab 2011.aasta alguse seisuga 56 inimest, kellest 36 on õpetamisega seotud. Pedagoogide vanus 2010/2011 õppeaastal: kuni 29 8,6%, ,9%, ,3%, ,9% 60-vanemad 11,4%. 2010/2011.aastal vastas 87,1% üldainete ja 100% kutseõpetajate koguarvust kvalifikatsiooninõuetele. Õpilaste suhtarv õpetaja kohta on 20, aasta kutsevõistlused Teema 2011 Noorte kokkade ja teenindajate kutsevõistlus Nooruslik kevad Kuressaares Noor kokk Noor teenindaja Noor meister, plaatija III koht Finaal Osalemine Osalemine 4

5 Noor meister, IT spetsialist Müürseppade kutsevõistlus Jõulu kellu World Skills 2011 Londonis Kehtna MTK võistkond saavutas Microsofti spetsialisti kutsevõistlustel V koha. VII koht IT- ning ehituse ja tsiviilrajatise õppekavarühma õpilased ja õpetajad esindasid Eestit Õppeprotsessi toetavad tugitegevused Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli õpilased ja töötajad osalesid aasta jooksul erinevatel Eesti Kutsekoolispordi Liidu ja Rapla Maakonna Spordiliidu korraldatud jõukatsumistel. Tulemuste põhjal kuulub Kehtna MTK sportlikumate kutseõppeasutuse hulka. Täienduskoolitus Täiskasvanute koolitusest oluline osa oli Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel toimunud koolitustel, lisandub autokool ja koostöö erinevate partneritega. Koolituste arv vähenes 2011.aastal, üks mõjutegur on kindlasti ESF/RKT tellimuse vähenemine, mida polnud võimalik majandusaasta alguses ette planeerida. Positiivne tendents on koostöö erinevate organisatsioonidega, nagu Eesti Töötukassa jt. Kriteerium Koolituste arv Koolitustunnid h 993 h Alustajaid Lõpetajaid RKT tellimus Koos autokooliga ,00 krooni ,40 eurot II ARENDUSTEGEVUS 2011.aasta kinnitati haridus- ja teadusministeeriumi poolt kooli 2011/ arengukava. Investeeringud Elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Hariduse infrastruktuuri arendamine meetme Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine toetuse raames jätkus töö nii õpilaskodu kui rasketehnika hoone ehitamisel ja sisustamisel. Aastal 2011 sisustati renoveeritud õpilaskodu vajaliku mööbli ja seadmetega, toimusid vajalikud tehnika riigihanked ja tehnikaga hoone sisustamine. Renoveeritud õpilaskodusse majutati õpilased, komplekteeriti ja koolitati õpilaskodu töötajaskond. Rasketehnika hoone AS Facio poolt poolelijäetud ehitusele leiti uue hanke läbiviimise teel uus ehitaja OÜ Celander. Alates juulikuust taaskäivitusid ehitustööd. Tööd lõpetatakse aasta esimeses pooles. 5

6 Saastekvootidega kauplemise tulemusel saadavate finantsvahendite arvelt renoveeritakse Kehtna MTK garaažihoonet ja peahoonet aastal valmis garaažihoone soojustamisprojekt ja valiti välja projekteerija peahoone projekteerimistööde tegemiseks. Ehitustööd ise algavad garaaži puhul aprillis ja peamaja puhul ilmselt juunis Projektid Jätkusid projektid Comparability and transparency of qualifications in Finland and Estonia, akronüüm HETA- ECVET, Ready Study to Go Ahead Projektitaotlus Õppijate väljalangemise vähendamine kutseharidussüsteemist sai rahastuse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest Õppijakeskse ja uuendusmeelse kutsehariduse arendamise ning elukestva õppe võimaluste laiendamine, kus Kehtna MTK on viie kooli peataotleja. Euroopa Liidu kutsehariduse koostööprogrammi Leonardo da Vinci õpirände projekt Points to Reality! Nelja kooli koostööprojekt, kus KMTK on peataotleja, kokku osaleb õpilasvahetustes 35 õpilast. III. SISEKONTROLL Sisekontrolli süsteem põhineb Eesti vabariigi seadustest ning kooli erinevaid valdkondi puudutavate eeskirjade järgmisest tulenevatest kohustustest. Sisekontrolli eesmärgiks on ennekõike võtmealade ressursside mõistlik juhtimine ja kontroll aastal läbisid kutsehariduse akrediteerimise pilootvooru Kehtna MTK-s kaks valdkonda: toitlustusvaldkond sai akrediteeringu kuueks aastaks ja ehitusvaldkond kolmeks aastaks. Asutuse varade kaitseks teostatakse aastas 1-2 korda põhjalikum inventeerimine vastutavate isikute lõikes. IV. FINANTSTEGEVUS Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli tulud koosnevad riigieelarve vahenditest, omatulust ja sihtfinantseerimisest ehk projektide rahastamisest. Esialgne kavandatud eelarve oli tuhat eurot, sellest õpilaskoha maksumus tuhat eurot. Tegelik eelarve täitmine tuhat eurot,sellest õpilaskoha maksumus tuhat eurot. Töötajatele maksti töötasuna 806 tuhat eurot. Täiendavate projektide katteks laekus raha järgmistelt partneritelt : Euroopa Regionaalfond tuhat eurot Euroopa Sotsiaalfond 80 tuhat eurot Rahvusvahelised projektid 18 tuhat eurot 6

7 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE BILANSS BILANSS Lisa Varad Käibevara Arveldusarve Muud nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Materiaalne põhivara Kohustused ja netovara Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele Võlad töötajatele Muud kohustused ja saadud ettemaksed 4, Netovara Akumuleeritud tulem TULEMIARUANNE TULEMIARUANNE Lisa Tegevustulud Saadud toetused Kaupade ja teenuste müük Muud tegevustulud Tegevuskulud Antud toetused Tööjõukulud Majandamiskulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6, Tegevustulem Siirded

8 RAHAVOOGUDE ARUANNE RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa Rahavood põhitegevusest Tegevustulem Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Korrigeeritud tegevustulem Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus Kokku rahavood põhitegevusest Rahavood investeerimisest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel Kokku rahavood investeerimisest Rahavood finantseerimisest Rahalised siirded Kokku rahavood finantseerimisest Puhas rahavoog Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 0 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul Raha ja selle ekvivalentide muutus

9 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Lisa Kokku Saldo Korrigeerimine Siire tulemi elimineerimisest Maa ümberhindlus 204 Kokku muutused Saldo Riigieelarve täitmise aruanne RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE Klassifikaator kood Nimetus 2011esial gne eelarve 2011 lõplik eelarve 2011 tegelik eelarve täitmine Tegelik täitmine miinus lõplik eelarve Üle viidud 2012 aastasse Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses* Tulude laekumine 30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmak sed 32 Kaupade ja teenuste müük 35 Saadud toetused Tulude laekumine kokku Sh mitterahalised tulud Kulude tasumine 4 Eraldised Tööjõukulud Kulude tasumine kokku Kohustuste vähenemine Kohustuste suurenemine Finantseerimistehingud kokku Riigikassast saadud siirded* Riigikassale üle antud siirded* Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus Selgitused eelarve täitmise aruande juurde on esitatud lisas 15. Lisad Lisa 1 9

10 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja riigieelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse olenevalt varude grupist kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates eurost. Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel aruandeperioodi kuluna. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse põhivara maksumusele. Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: Hooned ja rajatised 2,5 Masinad ja seadmed 25 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 33,3 seadmed Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20 Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. 10

11 Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud tekkimise momendil kuluna. Erandiks on arenguväljaminekud, mis on identifitseeritavad ja mis tõenäoliselt osalevad järgmiste perioodide tegevustes. Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. (a) Aruandekohustuslane on rentnik Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. (b) Aruandekohustuslane on rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Tulude arvestus Kogutud maksude ja trahvide tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonidele ja muudele tulu tekkimist kajastavatele dokumentidele. Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või põhivarade soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele. Siirded ja netovara Riigi rahalisi vahendeid haldab rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond, kes annab riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud raha. Vastavaid rahalisi liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi. Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millega viiakse tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi netovarade (alternatiiv: varade ja kohustuste vahe) muutusena. Niisugused tulud ja kulud, mida 11

12 tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse netovarade (alternatiiv: varade ja kohustuste vahe) muutusena. Riigieelarve täitmise aruanne Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil. Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised : a) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega, s.t. nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena; b) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena ( tekkepõhises aruandluses siiretena ). Lõpliku eelarve saamiseks korrigeeritakse esialgset eelarvet laekunud toetuste ja tulu majandustegevusest ulatuses. 12

13 Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega 2.A. Nõuded ja kohustused Lühiajalised nõuded Pikaajalised nõuded Lühiajalised kohustused Seisuga Riigiraamatupidamiskohustuslased Kohalikud omavalitsused 34 Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Avaliku sektori üksused kokku Seisuga Kohalikud omavalitsused Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Avaliku sektori üksused kokku Pikaajalised kohustused 2.B. Tulud ja kulud Tegevu s-tulud Tegevuskulud Finants Tegevu Tegevu -tulud s-tulud s-kulud ja kulud Riigiraamatupidamiskohustuslased Kohalikud omavalitsused Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad Valitsussektorisse mittekuuluvad tütarettevõtjad Avaliku sektori üksused kokku Finants -tulud ja kulud 13

14 3. Maksud, lõivud, trahvid 3.A. Maksu-, lõivu-, trahvinõuded ja kohustused Lühiajalised nõuded Makstud ettema ksed Saa dud ettemak sed Seisuga Maksud Sh käibemaks 296 tulumaks sotsiaalmaks töötuskindlustus kogumispension 642 Erisoodustuse tulumaks 132 Maksud, lõivud, trahvid kokku Seisuga Maksud Sh. käibemaks tulumaks sotsiaalmaks töötuskindlustus kogumispension 806 Erisoodustuse tulumaks 28 Maksud, lõivud, trahvid kokku Lühiajalised kohustused Pikaajalis ed kohus -tused 14

15 Lisa 4. Muud nõuded ja kohustused Lühiajaline osa Pikaajalin Lühiajaline e osa osa Nõuded ja makstud ettemaksed Nõuded ostjate vastu Sh ebatõenäoliselt laekuvad Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa 3) Ettemakstud toetused 0 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku Kohustused ja saadud ettemaksed Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused (vt lisa 3) Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide tulud Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku Pikaajalin e osa Selgitus: Saadud tulevaste perioodide tulu all on kajastatud õpilaste tagatisraha ühiselamu kasutamise eest ja asutustelt saadud tagatisraha. Varud Lisa 5. Varud Tooraine ja materjal Ostetud kaubad müügiks Varud kokku Selgitus :Materjali all on valdavalt toiduainete jääk bistroos. Ostetud kaupade all on müügiks toodud õpikud ja õppevahendid. 15

16 Lisa 6. Materiaalne põhivara Maa Hooned ja rajatised Bilansiline väärtus perioodi alguses Soetusmaksumus Masinad ja seadmed Muu põhivara Lõpetamata tööd ja ettemaksed Kokku Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Aruandeperioodi liikumised Soetused ja parendused Mahakandmine jääkväärtuses (lisa 14) Amortisatsioon ja allahindlused (lisa 14 ) Liikumised kokku Bilansiline väärtus perioodi lõpus Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel Järgmisel majandusaastal

17 Lisa 7. Saadud ja antud toetused 7.A Saadud toetused Jääk perioodi alguses Nõuded Saadud ettemaks ed Arvestat ud tulu Jääk perioodi lõpus Nõuded Saadud ettemaks ed 2010 Saadud toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine Saadud toetused kokku Saadud toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine 400 Saadud toetused kokku Selgitus: Saadud toetusena tegevuskuludeks on projektide abikõlbmatu käibemaks ESF koolitused ,Heta projekt ja RSG projekt EUR.,õpilaskodu renoveerimiseks ja raskemasinate hoonele EUR:. Põhivara soetuseks toetused Innovelt õpilaskodule ja raskemasinate hoonele EUR. Õpirände projektile on saadud toetusena EUR ja Väljalangemise projektile 2037 EUR. Seoses CO2 projektidega on arvestatud toetusi EUR. 17

18 7.B Antud toetused Jääk perioodi alguses Tasutud ettemaks ed Kohustused Arvestat ud kulu Jääk perioodi lõpus Tasutud ettemaks ed 2010 Õppetoetus Sõidusoodustus Toitlustustoetus Sotsiaaltoetused kokku Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Mittesihtotstarbeline finantseerimine Antud toetused kokku Õppetoetus Sõidusoodustus toitlustustoetus Sotsiaaltoetused kokku Mittesihtotstarbeline finantseerimine Antud toetused kokku Kohust u-sed Selgitus: Mittesihtotstarbelise finantseerimise all on kajastatud liikmemaksud järgmistele üksustele: EEL, Autokoolide Liit, EHRL,samuti õpirände projektiga antud toetused. Täiendav bilansiväline informatsioon tulevikus saadava ja antava sihtfinantseerimise kohta Saadaolev sihtfinantseerimine Saadaolev sihtfinantseerimine kokku Selgitus: Saadaolev sihtfinantseerimine renoveeritavatele objektidele : raskemasinate õppehoone ja õpilaskodu nr 1. 18

19 Lisa 8. Kaupade ja teenuste müük Tasu õppekulude katteks Tasu toitlustamiskuludeks Tasud kutseõppeasutuste toodetest ja teenustest Muud tulud haridusalasest tegevusest Tulu elektrienergia müügist Tulu vee ja kanalisatsiooniteenusest Tulu soojuse müügist Muu tulu kommunaaltegevusest Rent mitteeluruumidelt Kokku Selgitus: Tulude arvestuse metoodika muutus 2011.a. Seetõttu ei ole võrreldavad tulud elektri, vee ja soojuse müügist. Lisa 9. Muud tulud Müügi eesmärgil soetatud kaupade müük Müügi eesmärgil soetatud kaupade bilansiline maksumus Kasutatud varude müük 0 Muud tulud Kokku Selgitus: muude tulude all kajastatud õpilastele õppematerjali müügi vahendamine. 19

20 Lisa 10. Tööjõukulud Juhid Õpetajad Keskastme spetsialistid Töölised Ajutiste lepinguliste töötajate töötasud Koosseisuvälised töötasud Töötasukulud kokku Erisoodustused Sotsiaalkindlustusmaks Töötuskindlustusmaks Tulumaks erisoodustustelt Tööjõukulud kokku Keskmine töötajate arv Avaliku teenistuse ametnikud Töötajad Valitavad ja ametisse nimetatud isikud Kokku Tegevjuhtkonnale arvestatud tasud Asutus/ Ametikohad Töötasud Muud tasud Töötasud Muud tasud Kehtna MTK direktor Kokku

21 Lisa 11. Majandamiskulud Administreerimiskulud Uurimis- ja arendustööd Lähetuskulud Koolituskulud Kinnistute ja hoonete, ruumide majandamiskulud Rajatiste majandamiskulud Sõidukite majandamiskulud Info- ja kommunikatsioonikulud Inventari majandamiskulud Toiduainete ja toitlustusteenused Meditsiinikulu Õppevahendite ja koolituse kulu Kommunikatsiooni ja vaba aja kulu Eririietus Muud materjalid Mitmesugused majandamiskulud Kokku Selgitus: Lähetuskulude kasv 2011.a on seotud osalemisega mitmetes välisprojektides. Kinnistute kulude vähenemine on seotud arvestusmetoodika muutumisega. Inventari kulude suurendamine on seotud renoveeritud õpilaskodusse sisustuse soetamisega. Lisa 12. Muud tegevuskulud Maamaksukulu Riigilõivud Käibemaksukulu Muud maksud Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded müüdud toodete ja teenuste eest Kokku majandamiskulud

22 Lisa 13. Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 6) Immateriaalse põhivara amortisatsioon Kokku Lisa 14. Siirded Rahalised siirded Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks Riigikassale üle antud laekumised Rahalised siirded kokku Mitterahalised siirded teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega Saadud teistelt riigiraamatupidamiskohustuslastelt Mitterahalised siirded kokku Siirded tulemi elimineerimiseks Siirded kokku

23 Lisa 15 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta Lõpliku eelarve kujunemine Tulud Kulud Finantseerimis -tehingud Esialgne eelarve Üle toodud eelmisest aastast Muudatused lisaeelarve alusel Muudatused lisaeelarve alusel Eelarves kavandatud toetused - + Tegelikult laekunud toetused Eelarves kavandatud majandustegevusest laekuv tulu Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu Eelarves kavandatud arvestuslikud kulud Tegelikud arvestuslikud kulud Saadud omandireformi reservfondist Kokku lõplik eelarve Selgitus: Eelarve muutus on kajastatud järgmiste ministri käskkirjadega a. nr643, a. nr.765, a. nr 858.Eelarve jäägid toodi üle käskkirjaga nr a. Lõpliku eelarve ala- ja ületäitmine Selgitus: Hinnang 2011.a. aruande eelarvest õigsuse jäi kasutamata ja tehingute sõidusoodustus seaduslikkuse 2051,86 kohta eurot Omatulu majandamiskulu 6497,83 eurot,. Investeeringute eelarve jäägist viidi üle aastasse ,74 eurot. Kasutamata jäi ESF projekti vahendeid 19260,33 eurot, väljalangemise projekti HINNANG MAJANDUSAASTA ARUANDE ÕIGSUSE JA TEHINGUTE vahendeid ,75 eurot ja HETA-ECVELT projekti vahendeid 2106,67 eurot. SEADUSLIKKUSE KOHTA 23

24 Lisa 16 Sõlmitud kasutusrendi lepingud Jrk Leping Sõlmimise Partner Kestvus Maksumus Lepingu objekt nr kuupäev kuus AS Nordea arvutit Finance Estonia Lindström OÜ Porivaibad ERAA Veoauto Atego DnB Nord Liising DnB Nord Liising DnB Nord Liising DnB Nord Liising Sõiduk Mercedes-Benz Vito Buss Van Hool T915 Acron Kesktelikhaagis Sõiduauto Chrysler Grand Voyager 24

25 Allkirjad majandusaasta aruandele Üksuse lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Üksuse tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande. Üksuse juht on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja Haridus-ja Teadusministeeriumile esitamiseks heaks kiitnud. Kehtna MTK direktor (kuupäev) 25