Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi uurimistöö ja. praktiliste tööde koostamise juhend ning kaitsmise kord

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi uurimistöö ja. praktiliste tööde koostamise juhend ning kaitsmise kord"

Väljavõte

1 Tallinna Kuristiku Gümnaasium Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi uurimistöö ja praktiliste tööde koostamise juhend ning kaitsmise kord Korrigeeritud 2021

2 SISUKORD SISSEJUHATUS UURIMISTÖÖ ETAPID UURIMISTÖÖ OSAD Tiitelleht Sisukord Kasutatud mõistete ja/või lühendite loetelu Sissejuhatus Peatükid Kokkuvõte Resümee (Summary) Kasutatud allikate (kirjanduse) loetelu Lisad PRAKTILISE UURIMISTÖÖ KOHUSTUSLIKUD OSAD NING ERINEVUS AKADEEMILISEST UURIMISTÖÖST VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKATE VORMISTAMINE Tekstisisene viitamine Kasutatud allikate vormistamine ja loend APA viitamissüsteemis Refereerimine ja tsiteerimine Refereerimine Tsiteerimine JOONISTE, TABELITE, FOTODE KASUTAMINE TÖÖS VORMISTAMISE NÕUDED UURIMISTÖÖ KAITSMINE UURIMISTÖÖ HINDAMISE ALUSED KOGU ÕPPEAASTA VÄLTEL Protsess ja hindamine õppeaasta 2020/2021 vältel KASUTATUD ALLIKAD

3 9. SOOVITUSLIKKE MATERJALE ÕPILASFIRMA KUI PRAKTILINE TÖÖ Õpilasfirma etapid Õpilasfirma äriidee genereerimine, kavand ja eelkaitsmine Õpilasfirma äriidee kavand Õpilasfirma äriidee eelkaitsmise hindamine Õpilasfirma asutamine Õpilasfirma tegevus Õpilasfirma tegevuse aruandlus Üldnõuded Tiitelleht Esileht Põhiosa Aruande vormistamise nõuded: Raamatupidamise aruande vormistamise nõuded: Õpilasfirma aruande ja tegevuse kaitsmine Õpilasfirma likvideerimine Õpilasfirma kui praktilise töö hindamine LISAD Lisa 1. Tiitellehe näidis Lisa 2. Kaitsmisprotseduuri põhipunktid Lisa 3. Juhendaja roll ja ülesanded Lisa 4. Õpilasfirma tegevusaruande tiitellehe näidis

4 SISSEJUHATUS Teadusliku töö koostamine on oluline õpioskus, mis nõuab autorilt materjalide leidmise, mõistmise, tõlgendamise ning uue materjali korrastamise võimet, arendab kriitilist mõtlemist ja oskust iseseisvalt töötada. Hea uurimuslik töö on sisukas, teadusliku sõnakasutusega, keeleliselt korrektne ning usaldusväärselt ja korralikult vormistatud. Uurimistöö koostamise ja vormistamise nõuded on küll suures plaanis universaalsed, kuid teatud nüansid on õppe- ja teadusasutuseti erinevad. Käesolevas juhendis on vormistamisjuhiste andmisel silmas peetud tekstitöötlusprogrammi MS Word. Mõne teise tekstitöötlusprogrammi kasutamisel tuleb vormistus viia täpsesse vastavusse selle juhendi nõuetega. Mis on uurimistöö? Õpilase valitud ja juhendaja poolt aktsepteeritud teemal iseseisvalt kirjutatud töö, mis vastab käesoleva metoodilise juhendi nõuetele. Uurimistöö toetub mitmele algallikale ja sisaldab autori enda panust. Õpilase uurimistöö põhieesmärkideks on teadusliku kirjandusega töötamise, andmete kogumise ja analüüsimise ning teadusliku töö vormistamise kogemuse saamine. Uurimistöö sisaldab uurimusliku protsessi konkreetset tulemust, st kirjalikku aruannet sellest, mida õpilane uuris, kuidas ta uuris ning millised on järeldused ja tulemused, milleni õpilane töö käigus jõudis. Teadustöödele, sealhulgas ka õpilastöödele kehtivad üldtunnustatud kriteeriumid: uudsus ja aktuaalsus kõige tähtsam kriteerium, mis nõuab seda, et uurimistöö sisaldaks midagi uut ja esmakordset, mida varasemates töödes pole esitatud; objektiivsus autor on erapooletu; esitab kõik uuringust tulenevad andmed ka siis, kui need on hüpoteesile vasturääkivad; isiklikke tundeid uurimistöös ei kajastata; tõestatavus kõik töös esitatavad väited peavad olema argumenteeritud ja toetuma faktidele; tulemuste kontrollitavus arvutus- ja arutluskäigud tuleb esitada nii, et töö lugejal on võimalus saadud tulemusi kontrollida. Teiste autorite esitatud seisukohad peavad olema viidatud nii täpselt, et neid on võimalik vajaduse korral algallikast leida; täpsus kõik töös kasutatavad terminid, mõisted tuleb korrektselt ja täpselt määratleda; andmed ja arvud tuleb esitada täpselt; viitamine olgu korrektne ja süsteemne; 4

5 selgus töö peab olema struktureeritud nii, et see oleks üheselt arusaadav; kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida; põhimõte nii lihtsalt kui võimalik; sõnade valik täpne ja üheselt mõistetav; süsteemsus teaduslik on ainult selline töö, kus erinevad väited ja argumendid on ühendatud üheks vastuoludeta tervikuks ehk süsteemiks; kriitilisus olemasolevaid seisukohti tuleb vaadelda kriitiliselt; allikakriitika; selektiivsus vali valdkonnaga seotud erinevate probleemide, andmete ja meetodite seast sellised, mis viivad kõige lühemat teed pidi tulemuseni. Uurimistööd planeerides ja kirjutades tasub mõelda, et seda ei tehta ainult uurija isikliku uudishimu rahuldamiseks. Uurimistöö peab pakkuma midagi huvitavat ja uut ka lugejale. Eetilised nõuded: lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viitamata. Plagieeritud töid ei võeta kaitsmisele või kui plagieerimine avastatakse pärast kaitsmist, siis kaitsmise tulemus tühistatakse; kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei põhjustaks osalejatele kahju (sh füüsilist, vaimset, kõlbelist, materiaalset); uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus selles mitte osaleda või katkestada osalemine suvalisel etapil; uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud; uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jms materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek. 5

6 1. UURIMISTÖÖ ETAPID Teema ja juhendaja valik (pidada silmas: teema aktuaalsust, originaalsust ja olulisust; konkreetsust ja piiritletust; edasi arendamise võimalusi; oma huvisid ja võimeid; teema valik eeldab uurimisprobleemi või hüpoteesi); o õpilane valib õpetajate koostatud teemade valikust endale huvipakkuva teema ja võtab ühendust vastava teema välja pakkunud õpetaja ehk juhendajaga. Kui õpilasel on endal uurimisvaldkond ja teema, mis teda huvitab, siis leiab ta ise sobiva õpetaja, kes võiks tööd juhendada. o Uurimistöö juhendajaks võib olla ka oma ala asjatundja väljastpoolt kooli, kuid sel juhul peab uurimistöö kaasjuhendajaks olema ka üks TKG õpetaja. o Ühe kuu jooksul pärast teema kinnitamist on nii õpilasel kui juhendajal õigus mõjuval põhjusel koostööst loobuda. Loobumise korral teeb õpilane või juhendaja vastavasisulise kirjaliku avalduse kooli juhtkonnale, mis vaadatakse läbi uurimistöö aluste aineõpetaja, uurimistööde kaitsmise komisjoni esimehe ja juhtkonna esindaja poolt. Kui avaldus rahuldatakse, tuleb õpilasel leida endale kiiremas korras uus juhendaja, vajadusel ka uus uurimisteema ning kinnitada need uurimistöö aluste aineõpetaja ja juhtkonnaesindaja juures, esitades kokkulepitud tähtajaks uurimistöö esialgse kava. o Uurimistöö võib teha paaristööna, sellisel juhul peab olema selgelt põhjendatud, milline on vajadus antud teema uurimiseks või praktilise uurimuse tegemiseks paaristööna. Uurimistöö kavandis peavad õpilased välja tooma individuaalse- ja ühisosa planeeritavas töös. Töö kirjutamisel peavad olema sissejuhatus, kokkuvõtted individuaalsed, kattuvusi võib olla teoreetilises ja uurimuslikus osas. o Õpilasfirma kui praktilise töö kohta kehtivad 10. peatükis kirjeldatud nõuded. Uurimistöö esialgse kavandi koostamine (koostöös juhendajaga püstitatakse töö eesmärgid, sõnastatakse uurimisküsimused või hüpotees(id), valitakse metoodika, koostatakse ajakava). Töö kavandist lähtuvalt koostab õpilane sisukorra kavandi ja kirjutab sissejuhatuse. 6

7 Kirjanduse ja muude allikatega tutvumine, materjali kogumine (teemakohase kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase iseseisev ülesanne; tasub alustada õpikuga, seejärel jätkata märksõnade abil raamatukogude andmebaasidega ( lisaks kasutada teatmeteoseid ja internetiallikaid, kuid pidevalt tuleb pidada silmas allikakriitikat; samuti tuleb uurida varasemaid, aga kaasaegseid sama valdkonna uurimusi ja tutvuda tulemustega; uurimistöö aluseks ei sobi võtta vaid ühe autori kirjutisi); Materjali analüüs (märksõnadeks: läbi töötamine, süstematiseerimine, analüüs); Uurimistulemuste tõlgendamine ja analüüs (kogutud andmete ja analüüsitulemuste lahtimõtestamine laiemas kontekstis; tulemused esitatakse tabelite ja/või skeemidena, kuid neis sisalduvad andmed tuleb ka tekstis lahti kirjutada; kontrollküsimused: Mida arvud tegelikult näitavad? Usaldusväärsus? Kas hüpotees sai kinnituse? Võrdlus varasemate uurimustega? Uudsus? Peamised järeldused?); Uurimistöö kirjalik vormistamine (teoreetilise ja uurimusliku materjali sidumiseks tuleb iga peatüki ja alapeatüki alguses kirjutada paar sissejuhatavat lauset, sama tuleks teha ka pea- või alapeatüki lõpus); Kaitsmiseks valmistumine, retsensiooniga tutvumine Kaitsmine 7

8 2. UURIMISTÖÖ OSAD Uurimistöö maht on lehekülge, kiri Times New Roman, reavahe 1,5; tekst rööpjoondatud, teksti suurus 12 punkti. Mahu sisse on arvatud järgnevad töö osad: Tiitelleht; Sisukord; Kasutatud mõistete ja/või lühendite loetelu (VAJADUSEL!); Sissejuhatus; Põhiosa (teoreetiline taust; uurimuslik osa, sh metoodika ülevaade; teooria ja praktika võrdlus ning seostamine uurimuse tulemustega; järeldused); Kokkuvõte; Ingliskeelne resümee; Kasutatud allikate loetelu; Lisad (VAJADUSEL! Ei ole töö mahu sees!). Iga töö osa algab uuelt lehelt. Kõik töö osad pealkirjastatakse. Uurimistöö sisupeatükid ja alapeatükid nummerdatakse araabia numbritega (näiteks 1., 2., 3. ja 1.1., 1.2. jne). Numbrite vahel ja lõpus on punkt, kuid tekstis osutamisel lõpus punkti ei ole (näiteks punkti kohaselt). Kui lisasid on rohkem kui üks, tuleb ka need nummerdada araabia numbritega (näiteks Lisa 1, Lisa 2 jne) Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed antud järjekorras: kooli nimi; aine, mille raames töö kirjutatakse; kirjutaja nimi; töö pealkiri; töö liik; juhendaja nimi; töö kirjutamise/esitamise koht ja aasta. (Vaata Lisa 1). Tiitelleht on ilma leheküljenumbrita, kuid kuulub üldise numeratsiooni sisse. Pealkiri suurusega 16. Ülejäänud info vormistus vastab üldistele nõuetele. 8

9 2.2. Sisukord Sisukord koosneb töö jaotiste (peatükid, alajaotused, alapunktid) pealkirjadest ja leheküljenumbritest. Pealkirjade sõnastus ja numeratsioon sisukorras peab olema samasugune nagu uurimistöö põhiosas. Sisukord paikneb alati tiitellehe järel. Sisukorras näidatakse kõik töö jaotised koos leheküljenumbritega, millelt algab vastav jaotus. Sisukorra sisse viidet sisukorra lehele ei panda. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa, kui neid on rohkem kui üks. Lisad pealkirjastatakse ja nummerdatakse, kui neid on rohkem kui üks (Lisa 1, Lisa 2). Lisade lehekülgede nummerdamine sisukorras on lubatud, kuid ei ole kohustuslik. Soovituslikult tuleks anda lehekülge numbrid juhul, kui lisasid on rohkem kui üks ja see lihtsustab andmete leidmist. Peatükkide numeratsiooni lõpus on punkt (2.1.1.) välja arvatud juhul, kui numeratsioonile viidatakse teksti sees (vaata peatükk 2.1.1). Sisukorra vormistamisel on lubatud nii automaatne (Table of Contents) kui ka manuaalne versioon Kasutatud mõistete ja/või lühendite loetelu Lühendite loetelu lisatakse tööle ainult sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähetuntud lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses ka kinni pidada. Üldlevinud lühendeid (näiteks lk, a, jne, nt, vt, vms, nn, n-ö) loetellu ei lisata. Samuti ei lisata loetellu lühendeid, mille täielikku kirjapilti uurija hinnangul kõik töö lugejad teavad (näiteks USA, ÜRO, ROK). Kui töös kasutatakse vähem kui kümmet lühendit, defineeritakse nad esmakordsel kasutamisel tekstis. Täieliku kirjapildi lõppu lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi tekstis kasutama hakatakse. Näiteks: Tallinna Kuristiku Gümnaasium, edaspidi TKG või (TKG). 9

10 2.4. Sissejuhatus Sissejuhatus võtab kokku kogu töö olemuse ja peab andma esmase ülevaate sellest, mida, miks ja kuidas uuritakse. Sissejuhatus peab sisaldama järgmisi osasid: teemavaliku põhjendus; töö aktuaalsus; eesmärk(id) (Töö eesmärgi üldine sõnastamine. Mida uuritakse! Seejärel määratletakse, täpsustatakse vaatenurka, kitsamat aspekti, millest lähtuvalt probleemi analüüsitakse. Valitud teema piiritletakse (kronoloogiliselt, geograafiliselt)); kellele on töö suunatud; hüpotees (oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber lükkama. Hüpotees peab olema kontrollitav ja põhjendatav. Vastasel juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu. Hüpoteesi kasutatakse siis kui midagi mõõdetakse või kui uuritavat objekti on võimalik millegagi võrrelda. Alati ei saa tööle hüpoteesi sõnastada. uurimisküsimus(ed) teemast ja eesmärgist lähtuvalt sõnastatud küsimus(ed), millele hakatakse uurimistöös vastust otsima. uurimismeetod(id) viis mille abil kogutakse uurimiseks vajalikke tähelepanekuid. Näiteks küsitlus, ankeet, intervjuu, vaatlus, katse, jne. kasutatud allikad; töö jagunemine. Sissejuhatuse juures hinnatakse konkreetsust ja arusaadavust. Sissejuhatus viimistletakse töö vormistamisel koos kokkuvõttega viimasena. Valmis kirjutada tuleb see aga varem, sest sissejuhatus aitab mõista, mida tegelikult tegema hakatakse. Sissejuhatuses esitatud tsiteeritud ja refereeritud väited peavad olema korrektselt viidatud. Sissejuhatuse pikkus on 1 2 A4 lehekülge. 10

11 2.5. Peatükid Töö põhiosa koosneb peatükkidest ja alapeatükkidest, nendes arendatakse teemat kas kronoloogiliselt või süstemaatiliselt. Töö peaks edenema loogiliselt ja mitte jääma lihtsalt refereerimise tasemele! Uurimistöö põhiosad (referatiivne, uurimuslik ja analüüsiv/järeldav osa) peavad olema omavahelises suhtes mahuliselt õiges proportsioonis ja moodustama sellest umbes kolm võrdset kolmandikku. Peatükkides kasutatakse viitamissüsteeme. Kasutatud tsitaadid peab alati märkima jutumärkidega. Olemasolevate allikate/andmete alusel esitatakse julgelt omapoolseid tõlgendusi ja arvamusi, tuuakse välja põhjuseid ja tagajärgi. Kõneviis. Kas kasutada umbisikulist (töö autor leiab, et) või isikulist (järgnevalt tutvustan) sõnastust? Mõlemad on lubatud, peaasi, et töös kasutatakse läbivalt ühte ja on aru saada, missugune on töö autori omapoolne tõlgendus, järeldus. Soovitatav ülesehitus: Analüütiline ülevaade teemakohasest kirjandusest ja probleemist ehk teoreetiline osa (mida juba varem on tehtud) see osa on refereering, milles faktid ja seisukohad on korrektselt viidatud ja järgneb omapoolne järeldus; Metodoloogiline osa ehk uurimus (mida töö tegija tegi) peatükk peab sisaldama nii kasutatud uurimismeetodite (andmekogumis- ja andmetöötlusmeetodite) kirjeldust ja põhjendust kui kogutud materjalide, intervjueeritud isikute, uuritava objekti, mudeli, katseseadme vms tutvustust ja valimi moodustamise põhimõtet. Nii näiteks esitatakse küsitluse korral küsitlevate valiku põhimõtted, küsitletute arv ja sooline, vanuseline vms jaotumine ning küsitluse läbiviimise aeg. Küsitlusleht esitatakse lisas, millele viidatakse ka töö põhiosas. Samuti tutvustatakse statistilisi meetodeid või programme, mida rakendatakse andmete töötlemisel. Uurimuse käigus saadud lahendused ja tulemused (käesoleva töö tegija ning varasemate tööde võrdlus; uurimuse kokkuvõte ja järeldused; teooria ja praktika võrdlus) alapeatükkide kaupa tuuakse välja materjali analüüsist tulenevad konkreetsed tulemused ning seejärel kõrvutatakse neid varem kirjanduses esitatud andmete või seisukohtadega. Arutluses peavad selguma töö autori arvamused ja 11

12 seisukohad uurimistulemuste kohta. Tulemuste (ala)peatükk lõpeb tööst tehtud järelduste väljatoomisega Kokkuvõte Moodustab uurimustöö haripunkti. Sissejuhatus ja kokkuvõte peaksid moodustama omaette terviku ja kirjeldama kogu tööd (eesmärgid, tulemused, järeldused). Kokkuvõte algab lühikese kirjeldusega, kuidas sissejuhatuses püstitatud probleemi uuriti. Seejärel võetakse saadud tulemused eelnevalt sõnastatud eesmärkide kaupa kokku ning tuuakse välja tööst tehtud järeldused ja hinnangud. Samuti põhjendatakse, kas ja miks püstitatud hüpotees(id), uurimisküsimus(ed) leidsid kinnitust või mitte. Kokkuvõtte lõpus tuuakse välja nii töö koostamisel esinenud raskused kui töös üles kerkinud küsimused ja ettepanekud edasiseks uurimistööks. Samuti pakutakse võimalusi praktilise olukorra muutmiseks uuritavas valdkonnas. Kõik kokkuvõttes kirjeldatu peab olema eelnevalt töös käsitletud. Seega, kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Kokkuvõttes ei esitata uusi, tekstis varem esitamata andmeid. Ei esitata enam viiteid tekstile ega kirjandusele Resümee (Summary) Võõrkeelne resümee on sissejuhatuse ja kokkuvõtte süntees. See peab andma töö pealkirja täpse tõlke; töö aktuaalsuse põhjenduse; püstitatud eesmärgi ja ülesannete kirjelduse; ülevaate saadud tulemustest, järeldustest, lahendustest, ettepanekutest. Seega peab resümee andma tööst üldistatud ja ammendava ülevaate lugejale, kes töö keelt ei valda. Võõrkeelse lühikokkuvõtte mahuks on 1 2 lk. Resümees võib esitada ka olulisemaid arvandmeid Kasutatud allikate (kirjanduse) loetelu Kasutatud allikate loetelu vormistamist ning viitamist vaata lähemalt peatükist 4. Viitamine ja kasutatud allikate vormistamine. Uurimistöö juurde kuulub kohustusliku osana kasutatud kirjanduse loetelu. Loetelu võimaldab refereeringus esitatut kontrollida. Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema 12

13 kõiki antud töö kirjutamisel kasutatud alustekste. Kasutatud kirjandus esitatakse loetelus autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras. Kõigepealt loetletakse ladinatähestikulised allikad, seejärel kreeka- ja slaavitähestikulised. Venekeelsetes töödes on kasutatud kirjanduse paigutus vastupidine. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Kõik alustekstid kantakse loetelusse sõltuvalt teksti liigist ja päritolust. Allikaloendis esitatud viitekirje koosneb kindlatest kokkulepitud järjekorras esitatud osadest (kirjes tuleb täpselt jälgida kirjavahemärkide ning tühikute asukohti). TKG uurimistöös peab olema kasutatud vähemalt 5 teoreetilist allikat Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist (näiteks pikemad tabelid, joonised, loetelud, fotod, matemaatilised valemid, ankeedid, memuaarid, intervjuud, suuremahulised arvandmed, keeleuurimuses kasutatud sedelid, luuletused, mõõtmis- ja vaatlusprotokollid, suuremad plaanid, geograafilised kaardid, CD- või DVD-plaadid jms). Erineva sisuga materjal vormistatakse erinevate lisadena, iga lisa algab uuelt lehelt. Vältida tuleb uurimistöö tekstiga nõrgalt seotud lisade esitamist. Lisades esitatud joonised, tabelid, fotod jne allkirjastatakse, millest selgub ka materjalide päritolu (näiteks Autori erakogu; J. Tamme eraarhiivist jne). Kui uurimistöö juurde on lisatud CD- või DVD-plaate, tuleb plaadile kirjutada järgmised andmed: uurimistöö pealkiri ja autor, aasta ning mis andmed plaadil on. Lisad pealkirjastatakse ja tuuakse välja sisukorras. Rohkem kui ühe lisa korral peab need ka nummerdama vastavalt tekstis viitamise järjekorrale. Tabelite, fotode, jooniste pealkirjastamine ja allkirjastamine on kirjeldatud peatükis 5. 13

14 3. PRAKTILISE UURIMISTÖÖ KOHUSTUSLIKUD OSAD NING ERINEVUS AKADEEMILISEST UURIMISTÖÖST Praktilise uurimistöö põhiline erinevus akadeemilisest uurimistööst seisneb mahus ja praktilisele osale rõhuasetuses. NB! Ka akadeemiline uurimus võib olla praktiline (uurimismeetodina eksperiment jms). Praktilise uurimistöö kirjaliku osa maht on lehekülge. Rõhuasetus peaks olema 60% praktiline töö ja 40% kirjalik töö. Töö kohustuslikud osad on: Tiitelleht; Sisukord; Kasutatud mõistete ja/või lühendite loetelu (VAJADUSEL!); Sissejuhatus; Põhiosa (teoreetiline taust; tööprotsessi kirjeldus; analüüs); Kokkuvõte; Ingliskeelne resümee (Summary); Kasutatud allikate loetelu; Lisad (VAJADUSEL! Ei ole töö mahu sees!). Kõik vormistusnõuded on nii akadeemilisele kui ka praktilisele uurimusele samad. Erandina ei tule sissejuhatuses püstitada hüpoteesi või uurimisküsimusi (uurimisküsimuste sõnastamine sõltub töö tüübist). Praktilisel uurimistööl on palju erinevaid vorme. Seetõttu ei saa tööprotsessile kindlaid ettekirjutusi anda, kuid töö peab olema korraliku tehnilise ja vormilise teostusega; peab olema väärtuslik, kasulik ja hästi rakendatav; ei piisa sellest, et töö on kasulik ainult autorile või ainult autor oskab seda rakendada. Töö peaks andma võimaluse millegi õppimiseks ja enesearenguks, mis kajastub omakorda ka eesmärkides, analüüsis ja kokkuvõttes. Praktilise uurimistöö esialgses kavandis sõnastatakse koos juhendajaga töö vorm/olemus, eesmärgid, vajalikkus, sihtrühm, ajakava (etapid). Kavandist lähtuvalt koostab õpilane praktilise uurimistöö sisukorra kavandi ja kirjutab sissejuhatuse. 14

15 Töö põhiosas: Teoreetilises osas tutvustatakse praktilise töö tausta ning varasemaid teoreetilisi käsitlusi ja/või sarnaseid töid; Kirjeldatakse tööprotsessi kronoloogiliselt ja ajalise ning faktilise täpsusega, sh tehnilised vahendid, kasutatud materjalid, vajadusel ka eelarve. Tööprotsessi tuleb ka jäädvustada video või fotode abil ning lisada töö lisasse; Analüüsis esitatakse hinnang õnnestumistele ja ebaõnnestumistele koos põhjendustega ning võimalusel võrreldakse teoreetilist osa sooritatud praktilise tööga. Juhul, kui praktilise töö vaadeldav lõpptulemus toimub mingil kindlal ajal (üritus, näitus) enne kaitsmist ja kaitsmisel seda korrata ei saa, tuleb sellest teavitada uurimistöö aluste aineõpetajat, et oleks võimalik kutsuda kohale ka komisjoni. Kui aga komisjoniliikmed tulla ei saa, siis tuleb organiseerida videosalvestus. 15

16 4. VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKATE VORMISTAMINE Uurimistöö koostamisel tuginetakse teiste autorite töödele (raamatud, artiklid, veebilehed, videod, blogid, tabelid jne), millele tuleb korrektselt viidata. Kõigile töös kirja pandud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Mööndus tehakse siin kõigile üldtuntud faktidele, kuid siiski on parem pigem rohkem viidata, kui üldse viitamata jätta. Võõraste mõtete esitamist enda omadena käsitletakse plagiaadina. Plagiaati kaitsmisele ei lubata või hilisema selgumise korral tühistatakse kaitsmise positiivne tulemus. Uurimistöös tuleks peamiselt kasutada selliseid allikaid, kus esinevad viited. Allikad, mis omakorda viitavad allikatele on reeglina teaduslikumad ning seetõttu uurimistööks sobivamad. Eranditeks on arhiivimaterjalid, sõnaraamatud, intervjuud, arvamused ja teised originaalallikad, aga ka sellised mitteteaduslikud tekstid, mis on osa uurimistöö teemast (näiteks, kui uuritakse kooliõpilaste probleemide kajastamist peredele suunatud ajakirjades). TKG-s on kasutusel tekstisisene APA viitamissüsteem, mis on kirjeldatud siinses juhendis (ametlik veebilehelt: Põhjendatud vajaduse korral võib kasutada ka joonealust viitamise süsteemi, mille ülesehitus tugineb Oxford viitamissüsteemile (näited: ). Oluline on jälgida, et viide oleks eestipärane, nagu näha tabelis 1. Joonealuse viitamise põhimõtted. Käesolev juhend rohkem joonealuse viitamise näiteid ei sisalda, kõik viitamise ja kasutatud allikate kirje moodustamise põhimõtted konkreetsest süsteemist lähtuvalt. Tabel 1. Joonealuse viitamise põhimõtted (Oxford süsteemis) Allika tüüp Ühe autoriga raamat Joonealune viide H. Pärdi, Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu , 2015,Tallinn, Tänapäev. Kasutatud allika vormistamine Pärdi, H., Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu , 2015, Tallinn, Tänapäev,

17 Artikkel veebilehel R. Neudorf, 25 aastat tagasi sai Eestis hakata mobiiliga rääkima, Digitark (veebileht), 2016, ( ) Neudorf, R., 25 aastat tagasi sai eestis hakata mobiiliga rääkima, Digitark (veebileht), 2016, ( ) 4.1. Tekstisisene viitamine Tekstisiseses viitamissüsteemis on viide esitatud teksti sees ümarsulgudes, viide algab autori perekonnanimega, millele järgneb ilmumisaasta ja leheküljenumber, kust konkreetne tekstilõik on võetud nt: (Pärdi, 2012, 46-48). Mõnel juhul võib autoriks olla organisatsioon, sel juhul tuleb sulgudesse panna organisatsiooni nimi ning teksti avaldamise aasta (Tallinna Kuristiku Gümnaasium, 2020). Kui tekstil pole autorlust, siis pannakse sulgudesse teksti pealkiri, sama reegel kehtib seadustele viitamisel. Nt (Perekonnaseadus, 2010). Kui teksti pealkiri on pikk, siis lisatakse pealkirja esimene sõna ning selle järele kolm punkti ( ). Kui teksti väljaandmise/avaldamise aastat pole võimalik leida, siis kasutatakse tähist i.a (mis tähendab ilma aastata ), nt: (Sotsiaalministeerium, i.a). Kui viited on vaja koostada erinevates lõikudes samale autorile, aga erinevatele artiklitele või raamatutele, mis on ilmunud samal aastal, siis kasutatakse (James, 2017a; James, 2017b). Viide lõigule lisatakse peale punkti. Kui soovitakse lisada viide ühele lausele, siis enne punkti. Kui viidatakse samale autori allikale mitu korda järjest, siis võib kasutada väljendit (Ibid.) Intervjuudele, isiklikele kirjadele, vestlustele, mis on läbi viidud, aga mida ei ole võimalik teistel näha, esitatakse viide teksti sees, aga kasutatud allikate loendisse seda ei vormistata. Viide lisatakse kujul (Kuusk, telefonivestlus, 22.november 2020). 17

18 Viitamise näited erinevate allikatüüpide kaupa on esitatud Tabelis 2. Tekstisisese viitamise ja kasutatud allikate vormistamise näited Kasutatud allikate vormistamine ja loend APA viitamissüsteemis Kasutatud allikate loend esitatakse töö lõpus. Loendisse lisatakse ainult need allikad, mida on töös kasutatud. Kasutatud allikate vormistamise täpsemad näited allikatüüpide kaupa on esitatud Tabelis 2. Tekstisisese viitamise ja kasutatud allikate vormistamise näited. Üldiselt lähtutakse kasutatud allikate vormistamisel allika tüübist, aga jälgitakse, et oleksid esitatakse alljärgnevad andmed: autor, ilmumisaasta, pealkiri, ilmumise koht. Raamatu vormistamisel: autori Perekonnanimi, Eesnime initsiaal(id). (ilmumise aasta). Raamatu pealkiri kursiivis. Kirjastus (on ilmumise koht). Pärdi, H. (2012). Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu Tänapäev Ajakirjade ja ajalehtede vormistamisel: autori Perekonnanimi, Eesnime initsiaal(id). (ilmumise kuupäev, kuu, aasta). Artikli pealkiri püstkirjas. Ilmumise koht on väljaande nimi, mis esitatakse kursiivkirjas nt Postimees, ajakirja või ajalehe ilmumiskuu lisatakse numbrina väljaande nime taha püstkirjas. Tarand, K. ( ). Vanalinn EMOsse ei pääse. Sirp, 46. ja Kuldkepp, M. (2016) aasta põgenikud võtsid Rootsis laulu üles. Horisont, 4, 11. Kui materjal on leitud internetist, siis ilmumise koht on materjali veebilink, millele järgneb vaatamise kuupäev. Vaata rohkem näiteid ka Tabelist 2. Raudsaar, M. ( ). Mart Raudsaar: kaheksa põlvkonna jagu kasvamist. Postimees. ( ) 18

19 4.3. Refereerimine ja tsiteerimine Refereerimine Refereerimine on teise autori või allika sisu omasõnaline esitamine. Jutumärke ei kasutata. Refereeringus võib viide olla refereeritava teksti sees või järgneb refereeringule. Refereeringut tehes peab olema selgelt eristatav, mis mõtted kuuluvad refereeritud autorile ning millised mõtted on töö autori omad. Kui refereeritud mõte on esitatud koos autori nimega, siis pannakse autori nime taha sulgudesse allika ilmumise aasta. Näiteks: Ants Viires (2005) annab oma raamatus ülevaate jõulupuust ja sellega kaasnevast 19. ja 20. sajandi Eestis Tsiteerimine Tsitaat esitatakse originaaltekstina ning jutumärkides. Tsitaati ei muudeta. Kui tsitaadis on lause algusest, keskelt või lõpust välja jäetud sõnu/osasid, siis peab need asendama mõttepunkidega ning viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Näiteks: Esiteks, kuna meil poleks sellisel vastuvõtul sõnakestki kaasa rääkida ja ainult ebameeldivalt silma torgata, teiseks " (Domma, 1990, 162). Teisest keelest tõlgitud laused ei ole tsitaadid. 19

20 Tabel 2. Tekstisisese viite ja kasutatud allikate vormistamise näited Allika tüüp Tekstisisese viite vormistamine Kasutatud allika vormistamine Ühe autoriga raamat (Pärdi, 2012, 5) Pärdi, H. (2012). Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu Tänapäev. Kahe autoriga raamat Kolme ja enama autoriga raamat Ilma autorita raamat Organisatsioon (institutsioon) autorina Veebileht (ilma autorita) (Aus & Holsting, 2009, 13) (Hirsijärvi, et. al, 2005, 16) (Islam. Kunst ja arhitektuur, 2010, 14) (Tallinna Kuristiku Gümnaasium, 2020) Näide 2. (Eesti Jalgpalli Liit, 2020) (Oppima info, 2020) Aus, J. & Holsting, M. (2005). On seal keegi?. EELK Laste -ja Noorsootöö Ühendus. Hirsijärvi, S., et.al. (2005). Uuri ja kirjuta. Medicina. Islam. Kunst ja arhitektuur. (2010). Tallinn, Kirjastus Koolibri. Tallinna Kuristiku Gümnaasium.(2020). ( ) Näide 2. Eesti Jalgpalli Liit. ( ). Täna kogunes esmakordselt saali jalgpalliu19 koondis. ( ) Portaalklaasisüsteemid: variatsioonid ja omadused.( ). Oppima info. (Ekpertnõuannete portaal.)

21 ( ) Artikkel ajalehest Artikkel ajalehest veebis Artikkel ajakirjast Näide 2. (Toitumine.ee, i.a) (Veidemann, 2001) (Raudsaar, 2020) (Kuldkepp, 2016, 11) Näide 2. Kuidas tervislikult toituda?(i.a). Toitumine.ee. ( ) Veidemann, R. (2001). Toots, Tali või Tiugu presidendiks. Postimees, 15. september. VÕIB KA: Veidemann, R. ( ). Toots, Tali või Tiugu presidendiks. Postimees. Raudsaar, M. ( ). Mart Raudsaar: kaheksa põlvkonna jagu kasvamist. Postimees. ( ) Kuldkepp, M. (2016) aasta põgenikud võtsid Rootsis laulu üles. Horisont, 4,

22 Artikkel ajakirjast veebis (Hennoste, 2020, 10) Hennoste, T. (2020). Lugu pikkadest lausetest. Oma Keel, 1, ( ) Seadus, määrus internetis Bakalaureuse, magistri või doktoritöö (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, 2010) (Vaher, 2016) Põhikooli ja gümnaasiumiseadus. (2010). ( ) Vaher, M. (2016). Inimeste hoiakud elektriautode suhtes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool. quence=1&isallowed=y ( ) Video, audio (Nucleus Medical Media, 2020) Nucleus Medical Media. ( ). COVID-19 Animation: What Happens If You Get Coronavirus? (Video). YouTube. ( ) Sõnaraamat (Sõnaveeb, 2020) Sõnaveeb. (2020). ( ) 22

23 5. JOONISTE, TABELITE, FOTODE KASUTAMINE TÖÖS Kõik joonised, tabelid, fotod, illustratsioonid tuleb nummerdada ja allkirjastada. Levinumad allkirjastamise variandid: foto, joonis, tabel, graafik. Kui illustratsioonideks on ainult fotod, kirjutatakse järjenumbri ette sõna Foto. Igal fotol peab olema allkiri, mis lakooniliselt sõnastatuna iseloomustab sellel kujutatut ning sisaldab selle mõistmiseks ja kasutamiseks vajalikke andmeid. Fotod, mis on töö autori enda tehtud peavad sisaldama foto pealkirja, foto tegemise kuupäeva ning kohaandmeid, kust foto pärineb Töö autori erakogu (vaata näide 1.) Näide 1. Foto 1. Naissaare kibuvits. ( ). Töö autori erakogu Kui fotol on teine autor, aga foto on saadud otse sellelt autorilt, siis koostatakse pildile allkiri järgnevalt: foto pealkiri, foto tegemise kuupäev, kohaandmed, kust foto pärineb Erakogu (vaata näide 2.) Näide 2. Foto 2. Tindikud. ( ). S. Mikk erakogu

24 Kui teise autori foto on leitud internetist, siis lisatakse esmalt pealkiri, seejärel foto tegemise kuupäev ja/ või aasta (kui see on leitav) ning mitteaktiivne internetilink, kust on foto pärit koos lisamise kuupäevaga. (Vaata näide 3.) Näide 3. Foto 3. Sõprus. ( ). ( ) Tabelite vormistus: Iga tabel on nummerdatud araabia numbritega (näiteks Tabel 1., Tabel 2. jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal ja mille pealkirja järel punkti ei ole. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist. Tabeli pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu. Tabelile peab olema uurimistöö sisus viidatud, kas otseselt (nt Alljärgnev tabel 1. iseloomustab...) või kaudselt (näiteks (vt tabel 1.). Tabelite kasutamine teksti põhiosas (peatükkides) peab olema põhjendatud. Lisasse paigutatud tabeli andmed peavad olema üheselt mõistetavad ka ilma põhiteksti lugemata. Tabelite kujundus peab olema ühtne: (Times New Roman, kirjasuurus 12 või 11, reavahe 1,0). Vaata näidet Tabel 3. Tabel klasside õpilaste loovtööliigi eelistus sooti 2020/21 õa Loovtöö liik Sugu Arv Uurimus Poiss 12 Uurimus Tüdruk 15 Projekt Poiss 14 Projekt Tüdruk 13 Kui tabel pole töö autori poolt koostatud, vaid on võetud mõnest muust allikast, peab lisama ka viite allikale, kust tabel on võetud (vt tabel 4.) 24

25 Tabel 4. Eestis registreeritud liikide arv, nende staatus ja teadaolevalt teedel hukkunud loomaliikide arv liigirühmade kaupa (Maanteeamet, 2010) Liikide arv: Liigirühm Registreeritud Pärismaised Ohus Kaitsealused Teedel hukkunud Imetajad Linnud Kahepaiksed Roomajad Jooniste vormistus: Joonisteks nimetatakse kõiki teisi illustratiivse väärtusega materjale nagu skeemid, graafikud, diagrammid, joonistused, geograafilised kaardid jne. Joonised on sarnaselt tabelitele nummerdatud araabia numbritega (näiteks Joonis 1., Joonis 2. jne) (vt näidet Joonis 1.) ja varustatud lakooniliste pealkirjadega, mille järele punkti ei panda. Joonistele tuleb tekstis viidata (nt Joonis 1. kirjeldab... või (vt joonis 1)). Joonise pealkiri asub joonise all. Sarnaselt tabelitele peab ka jooniste puhul jälgima, et nad oleksid üheselt mõistetavad ning annaksid edasi olulist informatsiooni. Jooniste kasutamine teksti põhiosas (peatükkides) peab olema põhjendatud, näiteks küsitluse tulemuste diagrammide esitamine. Töö põhiosas olevad joonised peavad olema mõistliku suurusega (mitte haarama nt poolt lehekülge), selgelt mõistetavad ja teksti selgitavad. Joonisele kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst tuleb trükkida suurusega 11 punkti stiilis Times New Roman ja reavahega 1,0. Lisadesse paigutatud joonistele viidatakse põhitekstis. Osalus kl 11 kl 12 kl Joonis 1. Õpilaste osalus küsitluses 25

26 Kui kasutatud joonis pärineb mujalt allikast, siis lisatakse joonisele ka allikaviide (vt Joonis 2.) Joonis 2. Mõtle kastist välja.(vecteezy.com, 2020) Valemite vormistus: Kõik märgid, arvud ja tähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas valemi sisuga. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. (Vt näidet) x = b ± b2 4ac 2a 26

27 6. VORMISTAMISE NÕUDED Lehekülje vormistamine: Lehekülje formaat A4 (210 x 297 mm), vertikaalasend; Lehe veerised (margins) lehekülje ülalt, alt ja paremalt servalt jäetakse tühjaks 2,5 cm ning vasakust servast (köitevaru) 3 cm; Teksti vormistamine: Kirjatüüp (font) Times New Roman; Tähesuurus sisutekstis 12 p; Teksti reasamm (line spacing) 1,5; Tekst on joondatud võrdselt ehk rööpselt (justify), va tiitelleht ja kasutatud allikad; Lõiguvahe on 8 p ehk vahe pärast lõiku on 8 p; Kõik teksti vormistamisega seotud seaded tuleks kohe töö alguses paika panna dokumendi Normaallaadis (seal samas, kus asuvad ka Pealkirjade laadid) nii on väiksem toenäosus, et vormistus paigast ära läheb. Tähesuurus peatükkide pealkirjades on sisutekstist erinev, vaata täpsemalt alapunktist Peatükkide ja pealkirjade vormistamine. Leheküljenumbrid on paigutatud automaatse leheküljenumbri lisamise tööriistaga lehekülje alla keskele (footer), tiitellehele numbrit ei lisata (vali - Erinev esileht). Leheküljenumbrite kirjafont Times New Roman, 12 p kiri. Lõplikul uurimistöö esitamisel elektrooniliselt peab dokument olema PDF-formaadis. Kui töö on kaitstud positiivsele tulemusele, esitatakse tööst 1 eksemplar koolile köidetuna. Uurimistöö maht on lehekülge, praktilise töö maht lehekülge; Tiitellehe vormistamine (vt ka Lisa 1): Keskelt joondatud kool, õppeaine, autori nimi, töö pealkiri, töö liik, koostamise koht ja aasta, paremalt joondatud juhendaja(te) nimi(ed). Tiitellehel vormistada pealkiri 16 p kirjas ja rasvases trükis (bold), muu tekst on 12 p kirjas. 27

28 Peatükkide ja pealkirjade vormistamine: Töö on liigitatud peatükkideks ja alapeatükkideks. Peatükkide pealkirjad peavad vastama peatüki sisule. Pealkirjad: SISUKORD, SISSEJUHATUS, PÕHIPEATÜKK, KOKKUVÕTE, ALLIKATE LOETELU ja LISAD on läbivalt suurtähtedega, paksus kirjas (bold) ja alustatakse töös uuelt lehelt, 16p kiri. Alapeatükkide pealkirjad on suure algustähega, 14 p kiri, paksus kirjas (bold), kursiivkirjas. Alapeatükkide alapeatükkide (näiteks , ) pealkirjad on suure algustähega, 13 p kiri, paksus kirjas (bold). Põhipeatükid ja alapeatükid nummerdatakse araabia numbritega. Pealkirjade nummerdamisel on iga numbri taga punkt: (1. PÕHIPEATÜKK, 1.1. Alapeatükk, Alapeatüki alapeatükk). Nummerdamata jäetakse: SISUKORD, SISSEJUHATUS, KOKKUVÕTE, KASUTATUD ALLIKAD, LISAD Peatükkide pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse 22 p vahe (vahed enne 22 p ja pärast 22 p). Kui alapeatüki pealkirjaga samale lehele mahub vaid üks rida teksti, alustatakse alapeatükiga järgnevalt lehelt. Põhipeatüki pikkus (kui see ei ole liigendatud alapeatükkideks) on minimaalselt üks lehekülg. Kõikide peatükkide pealkirjad ja alapealkirjad peaks seadistama laadides (styles) Pealkiri 1, Pealkiri 2 ja Pealkiri 3. Nii on tagatud, et kõik pealkirjad on vormistatud ühtselt, samuti oskab Word luua selle põhjal automaatse sisukorra. Sisukorra vormistamine: Sisukorra vormistamisel kasutada võimalusel automaatset sisukorda. Sisukorra peatükkide pealkirjad peavad vastama töös kasutatud pealkirjadele. Sisukorras on esitatud peatüki alguslehekülje numbrid (vt näidet Joonis.). 28

29 Joonis 1. Automaatne sisukord Õigekirja ja keelenõuded: Võõrkeelsed terminid vormistatakse kaldkirjas (Italic) ja lisatakse sulgudesse tähendus. Ühekohalised arvud on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse ta numbriga, numbri ja mõõtühiku vahel on tühik. Käändelõppe arvudele harilikult ei lisata (nt 7 õpilasele, 39 vastanust). Järgarvu järele pannakse punkt (nt 10. klassis, aastal). Aastad tuleks märkida arvuliselt. Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold), kursiivkirja (Italic) või sõrendust (Format Font Character Spacing Spacing Expanded); 29

30 7. UURIMISTÖÖ KAITSMINE Uurimistöö kaitsmine toimub kaitsmiskomisjoni ning grupi kaasõpilaste ees. Komisjoni koosseis ja õpilasgrupid määratakse kooli juhtkonna poolt. Uurimistöö kaitsmine seisneb õpilase lühiettekandes ja küsimustele vastamises. Kaitsekõne peab olema arusaadav ja tooma välja peamise. Selles arvestatakse ka retsensentide märkusi ja vastatakse nii retsensentide kui kuulajate küsimustele ettekande lõpus. Tähtis on nii uurimistöö koostaja esinemisoskus kui ka kompetentsus küsimustele vastamisel. Kaitsekõne ilmestamiseks on soovitav kasutada näitlikustavat abimaterjali (näiteks PowerPoint, stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed materjalid jms). Õpilase ettekandeks, st kaitsekõneks on aega 10 minutit. Kaitsmisprotseduur: (Vaata Lisa 2) Kaitsmisel kasutatakse ainult korrektset keelt, uurimistöö kaitsja väljendus on selge ja arusaadav ning kõnetempo rahulik. Välditakse väga pikki, ülekoormatud liitlauseid. Olulised märksõnad on ka veenvus ja pädevus antud valdkonnas. Retsensendile vastates ollakse viisakas ja kui retsensendi kriitika on õigustatud, siis tuleb see omaks võtta. Kui kaitsmisel selgub, et esitatud töö ei vasta TKG uurimistööde koostamise ja vormistamise juhendile (näiteks töö ei vasta teemale, on lõpetamata või on maha kirjutatud, st plagiaat) võib kaitsmiskomisjon otsustada tööd mitte hinnata. Uurimistöö koostajale teatatakse uurimistöö täiendamiseks ja esitatud märkuste kõrvaldamiseks järelkaitsmise kuupäev. Uurimistöö mittehindamise ja järelkaitsmisele lubamise otsuse poolt peab hääletama ⅔ kaitsmiskomisjoni liikmetest. Kui õpilasel ei ole väga mõjuvatel põhjustel (kooli esindamisega seoses, tervislikud põhjused vms) võimalik oma uurimistööd ettenähtud kaitsmispäeval kaitsta või lükkab kaitsmiskomisjon õpilase uurimistöö tagasi ja kohustab õpilast oma tööd täiendama korrigeerima, siis toimub sama õppeaasta lõpul ka uurimistööde järelkaitsmine. Kui õpilane ei ole kaitsnud oma uurimistööd ka järelkaitsmisel, jääb õpilasel õigus taotleda õppenõukogult luba kaitsta oma uurimistööd järgmise lennuga järgmise õppeaasta kevadel. 30

31 8. UURIMISTÖÖ HINDAMISE ALUSED KOGU ÕPPEAASTA VÄLTEL Uurimistöö hindamisel arvestatakse järgmisi aspekte: 1) uurimistöö sisu, sh uurimistöö vastavust teemale, seatud eesmärkide saavutamist, meetodite valikut ja rakendatust; 2) uurimistöö vormi, sh referatiivse ja uurimusliku osa tasakaalu, töö liigendatust, vormistamisnõuete täitmist, tööd allikatega ning keelelist korrektsust ja eneseväljendusoskust; 3) uurimistöö protsessi, sh planeerimist, tähtaegadest kinnipidamist, suhtumist tööprotsessi ja kontakti juhendajaga; 4) uurimistöö avalikku esinemist ehk kaitsmist. Kaitsmiskomisjon arvestab hindamisel nii juhendaja kui õpetajast retsensendi hinnangut uurimistööle, samuti õpilase ettekannet ja esinemist uurimistöö kaitsmisel Protsess ja hindamine õppeaasta 2020/2021 vältel Uurimistöö annab maksimaalselt 100 punkti. Õpilane saab kasutajatunnuse- ja parooli TKG Loov- ja uurimistööde koordineerimise keskkonda, kus kohustub neljal korral õppeaasta jooksul etteantud tähtajaks andma ülevaate uurimistöö hetkeseisust ja esitama nõutud failid (TKG Loov- ja uurimistööde keskkonna link asub kooli kodulehel: Iga õigesti (esitatud on kõik nõutud failid, vormistus vastab TKG-s kehtivale juhendile, juhendaja on andnud esitatud materjalile nõusoleku) ja õigeaegselt sooritatud kontrolli eest on võimalik saada 5 punkti. Vahearvestuse tulemused lähevad hindamisel arvesse ka uurimistöö aluste aines. Õpilane kohustub esitama lõpliku ja kontrollitud dokumendi (PDF-vorming) uurimistööst hiljemalt kaks nädalat enne kaitsmise tähtaega. 31

32 Uurimistöö hinde moodustavad: Maksimaalne punktide arv Mille eest punkte arvestatakse Punktide täpsem jaotus 20 punkti Kirjutamise protsess õppeaasta jooksul: tähtaegadest kinnipidamine, koostöö valmidus, initsiatiiv ja korrektne juhendi jälgimine 5p, 5p, 5p, 5p võimalik kogutav summa õppeaasta jooksul hindeliste vahearvestustena TKG Loov- ja uurimistööde koordineerimise keskkonnas 40 punkti Töö sisu 10p uurimusliku, teoreetilise, analüüsiva ja järeldava materjal balanss ehk töö struktuur ; 10p pealkirja, eesmärkide, hüpoteesi, uurimisküsimuste ja sisu ning järelduste vastavus; 10p uurimismeetodi valik ja sobivus ning tulemused; 10p uurimuse analüüs ja järeldused. 20 punkti Töö vormistus vastavalt kehtivale TKG juhendile 5p maht; 5p uurimistöö kohustuslikud osad; 10p vormistuslikud detailid. 20 punkti Kaitsmise protsess 5p kõne pikkus; 5p kõne sujuvus, arusaadavus ja esinemisoskus; 5p kõne sisukus ja kompetentsus; 32

33 5p kõne ja näitlike materjalide vormistus. Kui kaitsmisel selgub, et esitatud töö ei vasta TKG kehtivale uurimistööde koostamise ja vormistamise juhendile (näiteks töö ei vasta teemale, on lõpetamata või on maha kirjutatud, st plagiaat) võib kaitsmiskomisjon otsustada tööd mitte hinnata ja töö suunatakse ümber tegemisele. 33

34 KASUTATUD ALLIKAD Kalle, Eedo, August Aarma Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Roomets, Silvi Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Saku: Rebellis. Schapel, Marek Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend. Saaremaa Ühisgümnaasium; URL= ( ) Sepp, Helena. Ajaloo-osakonna proseminaritöö lühike juhend. Käsikiri. Tallinn Sootak, Jaan. Üliõpilastööde kirjutamise ja vormistamine. Juhend õigusteaduskonna üliõpilastele. Tartu Ülikool õigusteaduskond. Tallinn Uuspõld, Ellen Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu Ülikooli eesti keele õppetool. Tartu: Tartu Ülikool. Vija, Maigi, Kadri Sõrmus, Irene Artma Uurimistöö kirjutajale. Tartu: Atlex. 34

35 9. SOOVITUSLIKKE MATERJALE Kirss, Tiina; Hinrikus, Rutt. Elust elulooks. Kuidas kirjutada elulugu näiteid ja näpunäiteid. Eesti kirjandusmuuseum ja Tänapäev, Laherand, Meri-Liis. Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn Tooding, Liina-Mai. Andmete analüüs ja sotsiaalteadustes. Tartu Lagerspetz, Mikko. Ühiskonna uurimise meetodid: Sissejuhatus ja väljajuhatus. TLÜ Kirjastus, Britannica online Digiteeritud Eesti ajalehed Estonica Eesti statistika Rahvusarhiiv Tallinna raamatukogude kataloog ESTER Eesti artiklite andmebaas ISE 35

36 10. ÕPILASFIRMA KUI PRAKTILINE TÖÖ Õpilasfirma on praktiline töö. Õpilasfirma luuakse gümnaasiumiastme õpilaste poolt Junior Achievement Eesti (edaspidi JA Eesti) ettevõtlusprogrammi alusel, et omandada ettevõtluse algteadmised ja oskused ning kujundada ettevõtlikud hoiakud. Õpilasfirma registreeritakse JA Eesti juures ja tegutseb ühe õppeaasta. Õpilasfirmas võib olla 3 4 liiget. Õpilasfirmasse võivad kuuluda ainult õpilased. Õpilasfirma ei ole äriühing. Õpilasfirma liikmed tegutsevad solidaarsuse alusel. Õpilasfirma tegevus peab vastama käesoleva peatüki nõuetele ja JA Eesti õpilasfirma programmi juhendile 1. Õpilasfirma tegutseb juhendaja juhendamisel, kellel on vajadusel vetoõigus mistahes õpilasfirma tegevusega seotud küsimuses. Juhendajal on mõjuval põhjusel õigus mistahes ajal teha avaldus kooli juhtkonnale õpilasfirma liikme väljaarvamise kohta õpilasfirmast, samuti õpilasfirma sundlõpetamiseks, kui ilmneb, et õpilasfirma ei ole tegutsemisvõimeline. Juhendaja vastavasisuline kirjalik avaldus vaadatakse läbi uurimistöö aluste aineõpetaja, uurimistööde kaitsmise komisjoni esimehe ja juhtkonna esindaja poolt. Kui avaldus rahuldatakse, tuleb õpilasel leida endale kiiremas korras uurimisteema ja juhendaja ning kinnitada need uurimistöö aluste aineõpetaja ja juhtkonna esindaja juures, esitades kokkulepitud tähtajaks uurimistöö esialgse kava. Õpilasfirma ostab õpilasfirmast väljaarvatud liikme aktsiad tagasi nominaalväärtusega hiljemalt õpilasfirma likvideerimise kuupäeval, kui õpilasfirma majanduslik olukord seda võimaldab. Õpilasfirmast väljaarvatud liige vara- ja kasumijaotuses ei osale. Õpilasfirma sundlikvideerimise korral: esitab õpilasfirma viivitamatult avalduse JA Eestile õpilasfirma registrist kustutamise kohta; 1 Junior Achievement Eesti. O pilasfirma tööjuhend. ( ). 36

37 ostab õpilasfirma tagasi kõikide õpilasfirma liikmete aktsiad nominaalhinnaga ning jagab kasumi ja vara proportsionaalselt õpilasfirma liikmete osalusele, kui õpilasfirma majanduslik olukord seda võimaldab. Kui õpilasfirma on kahjumis, siis jaguneb kahjum proportsionaalselt kõikide õpilasfirma liikmete vahel Õpilasfirma etapid Õpilasfirma tegevus hõlmab järgmisi etappe: õpilasfirma äriidee genereerimine, kavand ja eelkaitsmine; õpilasfirma asutamine; õpilasfirma tegevus; õpilasfirma aruande koostamine; õpilasfirma tegevuse ja aruande kaitsmine; õpilasfirma likvideerimine. Õpilasfirma kui praktilise töö tegemise ajagraafik: märts - aprill õpilased moodustavad grupi, millega nad soovivad hakata õpilasfirmat tegema ning genereerivad esialgse äriidee ja kooskõlastavad selle juhendajaga. Seejärel koostavad õpilasfirma kavandi, kaitsevad kavandit komisjoni ees ja saavad õpilasfirma tegemiseks loa; aprill - august õpilasfirma tegemisele eelnev uurimistegevus; september - mai õpilasfirma tegevus; aprill õpilasfirma aruande esitamine kaitsmiseks/finaalvõistluseks; mai - juuni õpilasfirma tegevuse ja aruande kaitsmine ning õpilasfirma likvideerimine. Õpilasfirma liikmed kohustuvad esitama juhendajale õpilasfirmaga seotud dokumendid, kodused ülesanded ja ülevaated õpilasfirma hetkeseisust juhendaja poolt määratud tähtaegadeks. 37

38 10.2. Õpilasfirma äriidee genereerimine, kavand ja eelkaitsmine Õpilasfirma liikmed valivad ühiselt äriidee toote või teenuse, mida soovitakse pakkuma hakata. Äriidee valimisel on soovitav kaaluda: kas tootel/teenusel on uudne moment; kas toote/teenuse puhul arvestatakse ressursside säästlikku ja/või korduvkasutust; kas toote/teenuse järele on vajadus; kas õpilasfirma liikmetel on toote valmistamiseks ja teenuse pakkumiseks vajalikud kompetentsid ja ressursid; kas õpilasfirma liikmetele meeldib toode/teenus, mida kavatsetakse pakkuma hakata. Tootest või teenusest lähtuvalt viiakse läbi esmane turu-uuring ja koostatakse õpilasfirma äriidee kavand, mida kaitstakse komisjoni ees eelkaitsmisel. Õpilasfirmal on keelatud: pakkuda toodet/teenust, mis ei ole sobilik õpilastele (nt vastuolus avaliku korra ja heade tavadega, alkoholi- ja tubakatooted jms); pakkuda litsentsi vajavat toodet/teenust; pakkuda kosmeetikatooteid ilma Terviseametiga konsulteerimata; pakkuda toodet/teenust, mis kahjustab tarbijat või õpilasfirma liikmeid; pakkuda toodet/teenust, mis on tervist või keskkonda kahjustav; rikkuda autoriõigusi Õpilasfirma äriidee kavand Õpilasfirma kui praktilise töö kavand (edaspidi kavand) esitatakse juhendajale hiljemalt 14 kalendripäeva enne eelkaitsmist. Kavandi ja eelkaitsmise eesmärgiks on saada komisjoni luba õpilasfirma tegemiseks praktilise tööna. Kavandis kajastatakse: 1. Õpilasfirma kui praktilise töö tegemise eesmärk. 2. Õpilasfirma liikmed, nende funktsioonid, töö- ja vastutusvaldkonnad. 3. Ülevaade õpilasfirma äriideest ja riskianalüüs: 38

39 a) klient ja tema vajadus; b) toode/teenus (prototüüp) ja selle vastavus kliendi vajadusele; c) eeldatav tootmismaht, viidates sellele, millel see prognoos põhineb (nt turu-uuring, küsitlus); d) esialgse kalkulatsiooni põhjal tulud, kulud, eeldatav kasum toote/teenuse ühiku kohta ning algkapitali suurus. Seejuures tuleb viidata, missugustel konkreetsetel andmetel kalkulatsioon põhineb; e) konkurendid. Võrdlus õpilasfirma tootega/teenusega ja teie konkurentsieelis. 4. Orienteeruv tegevus- ja ajakava kestus, etapid ülevaatliku loetelu või tabelina (õpilasfirma äriidee, asutamisdokumentide koostamine, õpilasfirma registreerimine, tegevusplaani koostamine, turu-uuring, toote- või teenusearendus, tootmistegevus / teenuse pakkumine, müügi- ja turundustegevus, finantsarvestus, aruande koostamine, õpilasfirma tegevuse ja aruande kaitsmine, likvideerimine). 5. Väljavõte õpilasfirma päevikust, mis annab ülevaate seni tehtud tegevustest ja õpilasfirma liikmete tööpanusest. 6. Kui tegemist on kosmeetikatootega, esitatakse kavandi lisana tõendus selle kohta, et on konsulteeritud Terviseametiga. 7. Iga õpilasfirma liikme lapsevanema või seadusliku esindaja allkirjastatud nõusolek kavandi lisana. Õpilasfirma kavand on aluseks õpilasfirma tegevusele, kuid algne äriidee võib tegevuse käigus muutuda Õpilasfirma äriidee eelkaitsmise hindamine Õpilasfirma kui praktilise töö kavandit kaitstakse komisjoni ees uurimistööde eelkaitsmisega samal ajal. Kaitsmise juures viibib võimalusel ka juhendaja. Kaitsmine toimub suulises vormis. Õpilasfirma kavandi eelkaitsmisel hinnatakse äriidee läbimõeldust, elluviimise realistlikkust ning õpilasfirma liikmete suutlikkust läbida õpilasfirma tegemise protsess ja äriidee realiseerida. Õpilasfirma kavandit hinnatakse alljärgnevalt toodud kriteeriumite alusel: 39

40 Punktid Kriteerium Õpilasfirma tegemise eesmärk on nimetatud. 2. Õpilasfirma liikmed, funktsioonid ja vastutusvaldkonnad on nimetatud. 3. On vastatud küsimusele: Kes on klient ja mis on tema vajadus? On vastatud küsimusele: Mis on toode/teenus ja kuidas see vastab kliendi vajadusele? 4. Prototüüp on olemas. 5. On nimetatud kavandatud tootmismaht ja seda on põhjendatud. 6. Finantskalkulatsioon on olemas ja seda on põhjendatud. 7. Konkurendid ja konkurentsieelis on nimetatud. Orienteeruv tegevus- ja ajakava ning ülevaade senistest tegevustest on 8. olemas. Õpilasfirma päeviku täitmist on alustatud ja päevikut on juhendajaga jagatud. 9. Eelkaitsmisel osalenud õpilaste aktiivsus ja meeskonnatöö. 10. Õpilasfirma kavand on komisjonile esitatud korrektses vormistuses. Kokku punkte: Maksimum 10 punkti Iga kriteeriumit hinnatakse skaalal 0 kuni 1 punkti: 0 punkt sooritus puudub; 0,5 punkti esineb puudusi; 1 punkti ammendav. Õpilasfirma eelkaitsmine on positiivse tulemusega, kui iga kriteeriumi eest on saadud vähemalt 0,5 punkti ja punktisumma on vähemalt üheksa punkti ning esitatud on kõikide õpilasfirma liikmete lapsevanemate või seaduslike esindajate allkirjastatud nõusolekud. Kui see nõusolek puudub kasvõi ühe liikme puhul, ei anta luba õpilasfirma tegemiseks. Komisjon annab loa õpilasfirma asutamiseks ja tegutsemiseks, kui esitatud kavand on tegevuse alustamiseks piisav ja kavandi kaitsmine on edukas. Komisjoni otsus on kirjalik ja selle allkirjastavad komisjoni esimees ja õpilasfirma juhendaja. 40

41 Õpilasfirma kavand ja eelkaitsmine moodustavad õpilasfirma kui praktilise töö koguhindest kümme protsenti Õpilasfirma asutamine Õpilasfirma asutatakse Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi juurde. Õpilasfirma asutamiseks kutsutakse kokku asutamiskoosolek. Õpilasfirma asutamiskoosolekul: otsustatakse lõplikult äriidee toode või teenus, mida pakkuma hakatakse; valitakse õpilasfirmale nimi. Nimi ei tohi ühtida tuntud ettevõtete, organisatsioonide ja kolmel viimasel aastal tegutsenud õpilasfirmade nimedega. Keelatud on panna võistlusel Eesti parim õpilasfirma kolme parima õpilasfirma hulka tulnud õpilasfirmaga sama nime. 2 Õpilasfirma nime juurde kuulub lahutamatult täiend õpilasfirma, mille lühend on ÕF; valitakse tegevjuht (salajasel hääletusel) ja jagatakse vastutusvaldkonnad; otsustatakse algkapitali suurus ja osaluse jaotus õpilasfirma liikmete vahel, arvestades, et ühelegi õpilasfirma liikmele ei tohi kuuluda aktsiate enamusosalust ning et aktsiate nominaalväärtused on 1 euro, 3 eurot, 5 eurot, 10 eurot, 20 eurot ja 50 eurot; koostatakse asutamisdokumendid: o asutamiskoosoleku protokoll; o põhikiri 3 ; o toote või teenuse kirjeldus. Kui tegemist on kosmeetikatootega, peab juurde märkima, et on konsulteeritud Terviseametiga; registreerivad kõik õpilasfirma liikmed end JA Eesti veebikeskkonna kasutajaks; täidavad kõik õpilasfirma liikmed ESP I enesehinnangu küsimustiku veebikeskkonnas registreeritakse õpilasfirma e-post; 2 Andmed kolmel viimasel aastal tegutsenud õpilasfirmade ja esikolmikus olevate õpilasfirmade kohta asuvad siin: ( ). 3 Põhikirja võib õpilasfirma tegevuse ajal muuta. Muudatustest tuleb informeerida juhendajat ja JA Eestit. 41

42 esitatakse registreerimisavaldus ja nõutavad dokumendid JA Eesti veebikeskkonnas kantakse üle registreerimistasu 5 eurot SA Junior Achievement Eesti arveldusarvele SEB Pank EE Maksekorraldus lisatakse registreerimisavaldusele. Kui JA Eestile esitatud avalduses või asutamisdokumentides esineb puudusi, mis ei võimalda õpilasfirmat registreerida, siis informeerib juhendaja või JA Eesti õpilasfirmat nendest. Pärast puuduste kõrvaldamist esitatakse avaldus uuesti. Registreerimise kinnitamiseks saadab JA Eesti õpilasfirmale: tegevusloa, millele on märgitud õpilasfirma nimi ja registreerimise number; aktsiablanketid; salasõnaga juurdepääsu õpilasfirma tööjuhendile. Pärast õpilasfirma registreerimist müüakse aktsiad, täidetakse aktsiatähed ning märgitakse aktsiad õpilasfirma aktsiaraamatus. Õpilasfirma tegevusluba tuleb lisada õpilasfirma dokumentatsiooni hulka (väljatrükina ja elektrooniliselt PDF-formaadis) Õpilasfirma tegevus Õpilasfirma tohib tegutseda kuni JA Eesti poolt välja antud tegevusloa kehtivuse lõpuni. Kõikidel müügiüritustel peab õpilasfirmal olema avalikult välja pandud tegevusluba. Õpilasfirma tegutseb oma eelarve piires ja kooskõlastab juhendajaga kõik väljaminekud, mis ületavad 50 eurot. Õpilasfirma aastakäive ei tohi ületada eurot. Õpilasfirma liikmed on maksukohustuslased üksikisikutena. Õpilasfirma tegevus hõlmab järgmisi etappe: 1) Planeerimine ja tegevusplaani koostamine, mis sisaldab ajaplaani, tootmisplaani, turundusplaani, müügiplaani, finantsplaani ning õpilasfirma päeviku pidamist. 2) Turuanalüüs, mis sisaldab turu-uuringut, SWOT- ja konkurentsianalüüsi. 42

43 3) Arendustegevus, mis sisaldab tootearendust või teenuse tootestamist, ressursside valikut ja hankimist, prototüüpide valmistamist ja testimist, tootmispinna leidmist ja ettevalmistamist, koostööd partneritega ja tarnijatega ning kliendivaate analüüsi. 4) Tootmine ja teenuse osutamine, mis sisaldab toodete valmistamist, komplekteerimist, pakendamist, sildistamist, transpordiks pakkimist või teenuse osutamist klientidele. 5) Müügitegevus, mis sisaldab osalemist laatadel, isiklikku müüki, interneti- ja realisatsioonimüüki, müüki vahendajate kaudu, ette- ja järelmaksuga müüki, eksporti, koostööd partneritega. 6) Turundustegevus, mis sisaldab sobivate turundusmeetmete valimist ja rakendamist (4P: toode, hind, müügikoht, turunduskommunikatsioon). Sealhulgas praktilist turundustegevust: logo, moto, missioon, FB-leht jt sotsiaalmeedia kanalid, veebileht, reklaammaterjalid (audio-, video-, trükireklaam), turunduskommunikatsioon (meedias, kliendisuhtlus, intervjuud jne). 7) Finantsarvestus, mis sisaldab jooksvat raamatupidamisarvestust, kuludokumentide säilitamist, vahe- ja lõpparuannete koostamist (bilanss, kasumiaruanne), õpilasfirmale pangakonto avamist, ostu-müügitehinguid, arveldamist (materjalide ja tooraine ostmine, arveldamine klientidega, koostööpartneritega, müüjatega jne); üle 50-euroste ostude kooskõlastamist juhendajaga; ülevaadete andmist õpilasfirma rahaliste vahendite kohta jms. 8) Likvideerimismenetlus, mis sisaldab õpilasfirma aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist, likvideerijate ja õpilasfirma dokumentide hoidja määramist, likvideerimisotsuse vastuvõtmist. Muuhulgas toimub äritegevuse lõpetamine, sh tellimuste täitmine, viimaste toodete, materjalide jms realiseerimine (müük, annetus jne), edasimüüjate juurest toodete äratoomine, koostööpartneritega lepingute lõpetamine ja arveldamine, maksmata arvete tasumine. Toimub vara jaotamine aktsionäride vahel ja tehakse väljamaksed. Dokumentatsiooni koostamine: lõpparuanne, -bilanss, lõplik kasumiaruanne, varajaotusplaan ja likvideerimisotsus. Dokumentide esitamine JA Eesti keskkonnas. Õpilasfirma liikmete reflektsioon. 43

44 10.5. Õpilasfirma tegevuse aruandlus Üldnõuded Õpilasfirma aruandlus koosneb: 1) õpilasfirma tegevusaruandest (edaspidi aruanne); 2) õpilasfirma raamatupidamise aruandest (kassa- ja pearaamat, bilanss ja kasumiaruanne). Aruanne on ühtne äristiilis dokument. Hinnatav on originaalne lähenemine, mis ei kopeeri eelmiste aastate aruandeid. Aruande osad on: tiitelleht; esileht (1 lk); põhiosa (kuni 9 lk). Raamatupidamise aruanne vormistatakse tegevusaruandest eraldiseisva dokumendina. Lisad ei ole aruandes lubatud. Aruanne ning raamatupidamise aruanne vormistatakse arvutil, järgides käesoleva peatüki nõudeid. Käesolevas peatükis reguleerimata küsimustes, juhindutakse uurimistöö vormistamise nõuetest. Aruanne saadetakse juhendaja ile elektroonselt MS Word ja PDF-vormingus ning raamatupidamise aruanne MS Excel vormingus. Aruande ning raamatupidamise aruande esitamise tähtaeg on jooksva õppeaasta 5. aprill. Paberkandjal trükitud aruanne (illustratsioonid, joonised, graafikud vms prinditakse värvitrükis) esitatakse kaitsmiskomisjonile kaitsmise päeval kahes eksemplaris ja köidetult. Raamatupidamise aruanne esitatakse paberkandjal tegevusaruandest eraldiseisvalt ja klammerdatult kahes eksemplaris. Trükitud aruandel ning raamatupidamise aruandel peab olema tegevjuhi, finantsjuhi ja juhendaja allkiri. 44

45 Juhendaja otsustab õpilasfirma kaitsmisele lubamise hiljemalt 14 kalendripäeva enne kaitsmise tähtaega Tiitelleht Aruande tiitelleht peab sisaldama järgmist informatsiooni: õppeasutuse nimi; pealkiri Õpilasfirma... tegevusaruanne ; juhendaja(te) (õpetaja, mentori) nimed; tegutsemise õppeaasta. Tiitellehe elemendid vormindatakse vastavalt juhendi punktile alljärgnevate erisustega: tiitellehe kirjatüübiks valitakse see kirjatüüp, mida õpilasfirma valdavalt kasutab oma turundusmaterjalides ja toodetel. Kirja suurus ja tase on vaba; reavahe on 1,5 punkti; tiitellehel jäetakse ülal, all, vasakul ja paremal 2,54 cm laiune vaba äär; tiitellehe tekst joondatakse keskele, v.a juhendaja(te) ja mentori nimed, mis joondatakse paremale. Käesoleva juhendi Lisas 4 on toodud tiitellehe vormindamise näidis Esileht Aruande esileht peab sisaldama järgmist informatsiooni: sisukord; õpilasfirma nimi; õpilasfirma missioon; toote või teenuse kirjeldus; õpilasfirma tegevuse lühikokkuvõte; finantstulemuste lühikokkuvõte. 45

46 Põhiosa Aruande põhiosa (sisu) koosneb peatükkidest ja alapeatükkidest. Üksikute peatükkide ja alapeatükkide mahule piiranguid ei seata, kuid kokku on põhiosa maht kuni üheksa lehekülge. Põhiosa vormindatakse vastavalt juhendi punktile Põhiosa peatükid ja alapeatükid ei pea algama uuelt leheküljelt, v.a juhul, kui peatüki või alapeatüki pealkiri jääb lehekülje lõppu tekstita või ainult ühe tekstireaga. Põhiosa peab kajastama: õpilasfirma struktuuri ja liikmeskonna kirjeldust; õpilasfirma äritegevuse analüüsi: o ärituuma kirjeldust; o arendustegevust; o tootmistegevust; o turundustegevust; o müügitegevust; o finantstegevust; o õpilasfirma tegevuste, ürituste jms kirjeldust; ülevaadet õpilasfirma liikmete isiklikust ja kogu meeskonna arengust: o probleemide lahendamist; o õnnestumisi ja raskuste ületamist; o ülevaadet sellest, mida meeskond õppis; õpilasfirma raamatupidamise lõpparuannet (kasumiaruanne ja lõppbilanss) ja lõpparuandega kaasnevat majandustegevuse analüüsi; õpilasfirma potentsiaalset kohta tegelikus ärimaailmas Aruande vormistamise nõuded: aruande keel on eesti keel; aruande maht on 11 lehekülge, sh tiitelleht; aruanne vormistatakse vertikaalpaigutusega (Portrait) A4-formaadis (210x297 mm); 46

47 kasutatakse kirjatüüpi Times New Roman ja kirja suurust 12 punkti. Tiitellehel oleva teksti ning pealkirjade kirjatüüp, suurus ja tase on vaba; taandridu ei kasutata; võõrkeelsed terminid vormistatakse kaldkirjas (Italic); oluliste mõistete rõhutamiseks võib kasutada paksu kirja (Bold), kaldkirja (Italic) või sõrendust (Expanded); reavahe on 1,15 1,5 punkti. Lõiguvahe lõigu ees ja järel on vaba, kuid mitte väiksem kui 1,2 punkti; igal leheküljel jäetakse ülal, all, vasakul ja paremal 2,54 cm laiune vaba äär; tekst esitatakse ühes või kahes veerus läbivalt kogu aruandes või kombineeritult; tekst joondatakse rööbiti (Justify). Kui reas tekivad suured tühikud, kasutatakse poolitamist; pealkirjad joondatakse vasakule. Pealkirju ja alapealkirju ei pea nummerdama. Pealkirjades ja alapealkirjades sõnu ei poolitata ja lõppu punkti ei panda; leheküljed nummerdatakse alates teisest lehest (esileht). Tiitellehte ei võeta nummerdamisel arvesse. Lehekülje number märgitakse lehekülje alumisse äärde keskele joondamisega; aruandes on lubatud kuni neli illustratsiooni (sh fotod, logod jms). Tiitellehel asuv õpilasfirma logo ja viimasel lehel asuvad partnerite logod ei kuulu illustratsioonide arvestuse hulka. Graafikute, diagrammide ja tabelite arv ei ole piiratud. Graafikud vormistatakse standardse programmiga (MS Excel). Tabel kujundatakse raamjoontega ja tabeli taust on valge; illustratsioonid, graafikud, diagrammid ja tabelid allkirjastatakse. Allkirjad võib vormistada kaldkirjas (Italic) või paksus kirjas (Bold), lõppu punkti ei panda. Nummerdamine on vabatahtlik; aruandes kasutatakse joonealuseid märkusi ja joonealust viitamist vastavalt käesoleva juhendi nõuetele; aruandes on mina- ja meievorm lubatud Raamatupidamise aruande vormistamise nõuded: Raamatupidamise aruanne vormindatakse vastavalt juhendi punktile alljärgnevate erisustega: 47

48 raamatupidamise aruande maht ei ole piiratud; raamatupidamise aruanne koostatakse MS Excel programmiga; raamatupidamise aruanne trükitakse horisontaalpaigutusega (Landscape) A4- formaadis (297x210 mm); kasutatakse kirjatüüpi Times New Roman, kirja suurust punkti ja ühekordset reasammu; tekst lahtrites joondatakse vasakule (Align Left), arvandmed paremale (Align Right); leheküljed nummerdatakse alates esimesest leheküljest. Lehekülje number märgitakse lehekülje alumisse äärde keskmise joondamisega; raamatupidamise aruanne kujundatakse raamjoontega ja tabeli taust on valge; trükitud raamatupidamise aruandel peab olema tegevjuhi, finantsjuhi ja juhendaja allkiri Õpilasfirma aruande ja tegevuse kaitsmine Õpilasfirma kui praktilise töö kaitsmine toimub suulise ettekandena kaitsmiskomisjoni ja kaasõpilaste ees. Kaitsmine hõlmab esitlust õpilasfirma tegevuse ja tulemuste kohta (edaspidi esitlus) ning kaitsmiskomisjoni ja kohalviibijate küsimustele vastamist. Kui õpilasfirma osaleb Eesti parima õpilasfirma finaalis, võidakse õpilasfirma vabastada kaitsmisest kooli kaitsmiskomisjoni ees. Vastava otsuse teeb kaitsmiskomisjon õpilasfirma juhendaja ettepanekul. Kaitsmisele kehtivad nõuded: ettekandes osalevad kõik õpilasfirma liikmed. Osakaal esitlusel on proportsionaalne liikmete arvuga; ettekande kestus on kuni 4 minutit; vormiks on PowerPoint ettekanne; ettekanne algab pöördumisega: Lugupeetud/austatud uurimistööde kaitsmiskomisjon, retsensent, juhendaja, kohalviibijad. ; ettekanne lõpeb kuulajate tänamisega: Täname kuulamast! ; ettekanne antakse sisuline ülevaade õpilasfirma tegevusest ja tulemustest; ettekanne peab olema sorav. Ettekanne tehakse peast, vajadusel võib kasutada kõnekaarte; 48

49 pärast ettekannet vastavad õpilasfirma liikmed kaitsmiskomisjoni ja kohalviibijate küsimustele. Vastamisel peavad osalema kõik õpilasfirma liikmed. Vastamist alustab õpilasfirma liige, kelle valdkonda esitatud küsimus kõige enam puudutab ning teised õpilasfirma liikmed täiendavad. Kaitsmiskomisjon otsustab kaitsmise eest saadud punktisumma kinnisel koosolekul Õpilasfirma likvideerimine Õpilasfirma likvideerimisprotsess algab aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisega, millel võetakse vastu likvideerimisotsus, määratakse likvideerijad ja õpilasfirma dokumentide hoidja. Seejärel alustatakse likvideerimismenetlust: lõpetatakse tootmine; täidetakse kõik tellimused, mis on veel täitmata; realiseeritakse laovarud, sh viimased tooted ja materjalid (müük, annetus jne); lõpetatakse koostöö partneritega; makstakse arved, mis on veel maksmata; nõutakse sisse laekumata arved; koostatakse likvideerimisaruanne, lõppbilanss, lõplik kasumiaruanne ja likvideerimisleping; ostetakse tagasi aktsiad, jaotatakse aktsionäride vahel kasum ja õpilasfirma vara; täidetakse ESP II enesehinnangu järelküsimustik veebikeskkonnas esitatakse likvideerimisdokumendid JA Eestile keskkonnas 4. 4 a) Õpilasfirma tegevjuht esitab Minu õpilasfirma all pdf-formaadis õpilasfirma lõpparuande (võib esitada võistluse aruande). b) Tegevjuht märgib linnukesega õpilased, kes soovivad õpilasfirma programmi läbimise tunnistust. c) Tegevjuht vajutab nuppu Esita aruanne. d) Juhendaja kinnitab aruande, kui kõik õpilased on täitnud ESP II küsimustiku. 49

50 10.8. Õpilasfirma kui praktilise töö hindamine Õpilasfirma kui praktilise töö hindamisel arvestatakse ettevõtluses oluliste teadmiste omandamist ning oskuste ja hoiakute kujunemist: 1) ettevõtlusteadmiste omandamist, sh ettevõtte elutsükli tundmist, dokumentatsiooni vormistamist, teadmisi finantsarvestuse pidamisest, tootearendusest, müügi- ja turundustegevusest, turu-uuringu läbiviimisest (teadmised); 2) ettevõtluses oluliste oskuste omandamist, sh individuaalset ja meeskonnatööoskust, eneseväljendus-, suhtlus- ja esinemissokust, tegevuste ja aja planeerimise oskust, andmete kogumise, analüüsimise ja aruande koostamise oskust, oskust probleeme operatiivselt ja loovalt lahendada (oskused); 3) ettevõtlikkuse arendamist, sh eesmärkide seadmist ja saavutamist, vastutustunde ja enesedistsipliini kujunemist, seadusandluse, reeglite ja ärieetika järgimist, suhtumist tööprotsessi ja kontakti juhendajaga (hoiakud). Õpilasfirma programmi läbinud saavad koondhinde. Hinnatakse õpilasfirma tegevust kogu õpilasfirma protsessi vältel, võttes arvesse tegevuste adekvaatsust, asjakohasust, tulemuslikkust ja resultaati ning tegevuste ettevalmistamist, läbiviimist, õigeaegsust, järjepidevust, täpsust, korrektsust, õpilasfirma liikmete tööpanust ja koostöö ladusust, järjepidevat koostööd juhendajaga. Õpilasfirma kui praktilise töö maksimaalsed võimalikud koondpunktid on 100 punkti, mille moodustavad: Maksimaalne punktide arv 10 punkti Soorituse sisu Õpilasfirma kavand ja eelkaitsmine. Ajurünnak(ud) toote/teenuse idee leidmiseks. Õpilasfirma kavand ja eelkaitsmise presentatsiooni koostamine. Õpilasfirma eelkaitsmine komisjoni ees. e) Juhendaja kontrollib, kas kõik tunnistust taotlevad õpilased on õpilasfirma programmi läbinud piisavas ulatuses. Juhendajal on võimalik eemaldada linnuke õpilase nime eest, kes õpilasfirma töösse õpetaja hinnangul piisavalt ei panustanud. f) JA Eesti kinnitab esitatud dokumendid ning lõpetab õpilasfirma tegevuse. 50

51 5 punkti Õpilasfirma asutamine. Asutamisdokumentide koostamine ja õpilasfirma registreerimine. Tegevjuhi valimine, vastutusvaldkondade jagamine, alginvesteeringu ja osaluse jaotuse määramine. Asutamisdokumentide (põhikiri, asutamisotsus, toote/teenuse kirjeldus) koostamine ja kinnitamine asutamiskoosolekul. Õpilasfirma registreerimine (avalduse täitmine, dokumentide esitamine, registreerimistasu maksmine) ning aktsiate märkimine, aktsiatähtede ja - raamatu täitmine. Õpilasfirma äritegevus, millel on järgmised sisulised etapid: 1) Tegevusplaani koostamine, mis sisaldab ajaplaani, tootmisplaani, turundusplaani, müügiplaani, finantsplaani ning õpilasfirma päeviku pidamist. 2) Turuanalüüsi, mis sisaldab turu-uuringut, SWOT- ja konkurentsianalüüsi. 3) Arendustegevus, mis sisaldab tootearendust või teenuse tootestamist, ressursside valikut ja hankimist, prototüüpide valmistamist ja testimist, tootmispinna leidmist ja ettevalmistamist, koostööd partneritega ja tarnijatega ning kliendivaate analüüsi. 50 punkti 4) Tootmine ja teenuse osutamine, mis sisaldab toodete valmistamist, komplekteerimist, pakendamist, sildistamist, transpordiks pakkimist või teenuse osutamist klientidele. 5) Müügitegevus, mis sisaldab osalemist laatadel, isiklikku müüki, interneti- ja realisatsioonimüüki, müüki vahendajate kaudu, ette- ja järelmaksuga müüki, eksporti, koostööd partneritega. 6) Turundustegevus, mis sisaldab sobivate turundusmeetmete valimist ja rakendamist (4P: toode, hind, müügikoht, turunduskommunikatsioon). Sealhulgas praktilist turundustegevust: logo, moto, missioon, veebileht, FB-leht jt sotsiaalmeedia kanalid, reklaammaterjalid (audio-, video-, trükireklaam), turunduskommunikatsioon (meedias, kliendisuhtlus, intervjuud jne). 51

52 7) Finantsarvestus, mis sisaldab jooksvat raamatupidamisarvestust, kuludokumentide säilitamist, vahe- ja lõpparuannete koostamist (bilanss, kasumiaruanne), õpilasfirmale pangakonto avamist, ostu- ja müügitehinguid, arveldamist (materjalide ja tooraine ostmine, arveldamine klientidega, koostööpartneritega, müüjatega jne), üle 50- euroste ostude kooskõlastamist juhendajaga, ülevaadete andmist õpilasfirma rahaliste vahendite kohta. 8) Likvideerimismenetlus, mis sisaldab õpilasfirma aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumist, likvideerijate ja õpilasfirma dokumentide hoidja määramist, likvideerimisotsuse vastuvõtmist. Muuhulgas toimub äritegevuse lõpetamine, sh tellimuste täitmine, viimaste toodete, materjalide jms realiseerimine (müük, annetus jne), edasimüüjate juurest toodete äratoomine, koostööpartneritega lepingute lõpetamine ja arveldamine, maksmata arvete tasumine. Toimub vara jaotamine aktsionäride vahel ja tehakse väljamaksed. Dokumentatsiooni koostamine: lõpparuanne, -bilanss, lõplik kasumiaruanne, varajaotusplaan ja likvideerimisotsus. Dokumentide esitamine JA Eesti keskkonnas. Õpilasfirma liikmete reflektsioon. 25 punkti 10 punkti Õpilasfirma aruande koostamine, vormistamine ja esitamine. Õpilasfirma, iseenese ja meeskonnaliikmete tegevuse analüüs ja põhjendatus. Hindamisel arvestatakse aruande vastavust õpilasfirma juhendile, retsensendi hinnangut, tööpanust. Õpilasfirma tegevuse kaitsmine kooli hindamiskomisjoni ees või võistluse Eesti parim õpilasfirma finaalis. Hindamisel arvestatakse esitluse sisu ja ettekannet, retsensendi hinnangut ja küsimustele vastamist ning tööpanust. Iga õpilasfirma liige saab individuaalse hinde. Positiivse hinde saamiseks peab iga õpilasfirma liige osalema kõikide etappide tegevustes. Kui mingil õpilasfirma etapil esineb soorituses puudusi, alandatakse vastavalt punktisummat selle etapi eest. Hindamisel arvestatakse õpilasfirma liikmete omavahelist koostööd, igaühe aktiivsust ja tegelikku panust kõikides õpilasfirma etappides (st tegeliku töökoormuse jaotumist). Selleks esitab iga õpilasfirma liige juhendajale iga etapi kohta omapoolse hinnangu selle 52

53 kohta, missugune on tema arvates olnud õpilasfirma liikmete tegelik tööpanus, mis on sisendiks hindamisel. Juhendajal on õigus tööpanuste osakaalu vajadusel korrigeerida. Eeldatakse, et iga õpilasfirma liikme tööpanuse osakaal peab olema proportsionaalne õpilasfirma liikmete arvuga, sest õpilasfirma on õppeprogramm, mille jooksul peavad kõik õpilased saavutama kõik programmi õpitulemused. Juhendaja, retsensendi ja kaitsmiskomisjoni hinnang ning õpilasfirma liikmete tegevuse reflektsioon on sisendiks koondhindele. Vastavalt kogutud punktidele kujunevad individuaalsed lõpphinded järgmisel skaalal: % hinne ,5% hinne ,5% hinne ,5% hinne ,5% hinne

54 LISAD Lisa 1. Tiitellehe näidis 54

55 Lisa 2. Kaitsmisprotseduuri põhipunktid 1. Uurimistöö autori pöördumine: Lugupeetud/austatud uurimistööde kaitsmiskomisjon, retsensent, juhendaja, kohalviibijad. 2. Minu uurimistöö on kirjutatud teemal. 3. Ülevaade uurimistööst: Uurimistöö on kirjutatud lehel. Koosneb peatükist, sissejuhatusest ja kokkuvõttest. Sisaldab joonist ja tabelit. Kirjanduse loetelus on nimetust. 4. Töö autor esitab kaitsekõne teksti, tuues esile töö eesmärgid, uurimise vajaduse põhjenduse ja senitehtu kirjelduse, uurimuse tulemused ja järeldused, uuringu olulisuse ja tulemuste võimaliku rakenduse. Võimalusel illustreeritakse suulist ettekannet näitliku abimaterjaliga (PowerPoint ettekanne vms). 5. Kaitsekõne lõpetamine: Tänan kuulamast. 6. Kaitsmiskomisjoni esimees loeb ette õpetajast retsensendi koostatud retsensiooni või sõna saab õpetaja retsensent. 7. Uurimistöö autor vastab retsensendi küsimustele. 8. Kui teistel kohalviibijatel, sh kaitsmiskomisjoni liikmetel on küsimusi, siis vastab töö autor ka neile. 9. Kaitsmiskomisjoni esimees annab lõppsõna õiguse uurimistöö autorile. 10. Uurimistöö autor tänab kaitsmiskomisjoni, retsensente ja juhendajat. Vajadusel veel kolmandaid isikuid, kes on uurimistöö valmimisele otseselt kaasa aidanud. Samuti võib tänada kuulajaid tähelepanu eest. 11. Kaitsmiskomisjoni esimees tänab autorit ja kaitsmiskomisjon koguneb n-ö kinniste uste taha, et hinnata uurimistööd ja selle kaitsekõne. 55

56 Lisa 3. Juhendaja roll ja ülesanded Juhendaja on TKG õpetaja, kes aitab nõu ja jõuga õpilasel uurimistööd koostada. Nagu uurimistöö tegemisel üldse, peaks ka juhendaja valikul olema initsiatiiv õpilasepoolne. Juhendaja juhib uurimistöö kirjutamise protsessi ja annab õpilasele konstruktiivset tagasisidet. Ta on õpilase innustaja ja tugisammas, kuid samas ka töö õiglane kritiseerija. Juhendaja ei ole uurimistöö autor ega toimetaja, vaid tema ülesanne on suunata õpilast sisuliselt täiusliku töö poole ja juhtida tähelepanu töö sisulistele puudustele. Uurimistöös esitatud andmete ja viidete õigsuse ning töö vormistuse eest vastutab siiski õpilane ise! Juhendaja ülesanded: pakub välja uurimisteema ja oskab antud teemat juhendada, st teab juba teemat pakkudes vähemalt kolme allikat, kust asjakohast teoreetilist taustainfot leida ja mida ka õpilasele soovitada; aitab õpilasel formuleerida töö eesmärgi, uurimisülesande, meetodid ja struktuuri; aitab õpilasel koostada uurimistöö kava ja kalenderplaani, st ajakava; annab suuna teemakohase kirjanduse ja algallikate otsimiseks; aitab õpilasel valida uurimuseks sobiva metoodika; konsulteerib õpilast uurimistöö käigus; korraldab vajaduse korral suhtlemist õpilase ja vastava valdkonna konsultandiga; kontrollib töö valmimist osade kaupa (kohustub andma neljal korral õppeaasta jooksul lühihinnangu õpilase esitatud osale tööst TKG Loov- ja uurimistööde keskkonnas); suunab töö sisulist ja kirjalikku vormistamist ning järgib uurimistöö vormistamise nõuetest kinnipidamist (vastavalt kehtivale TKG juhendile); otsustab uurimistöö kaitsmisele lubamise; aitab õpilasel koostada kaitsekõnet ja seda ilmestavat näidismaterjali (PowerPoint esitlus vms); hindab õpilase uurimistöö valmimise protsessi 56

57 annab esimesel võimalusel teada koostöö probleemidest juhendatava õpilasega uurimistööde aluste aineõpetajale. Õpilane valib juhendaja vastavalt teemale, mida juhendaja on nõus juhendama. Uurimistöö juhendajaks võib olla ka oma ala asjatundja väljaspoolt kooli, kuid sel juhul peab uurimistöö kaasjuhendajaks olema ka üks TKG õpetaja. Ühe kuu jooksul pärast teema kinnitamist on nii õpilasel kui juhendajal õigus mõjuval põhjusel koostööst loobuda. Loobumise korral teeb õpilane või juhendaja vastavasisulise kirjaliku avalduse kooli juhtkonnale, mis vaadatakse läbi uurimistöö aluste aineõpetaja, uurimistööde kaitsmise komisjoni esimehe ja juhtkonna esindaja poolt. Kui avaldus rahuldatakse, tuleb õpilasel leida endale kiiremas korras uus juhendaja, vajadusel ka uus uurimisteema ning kinnitada need uurimistöö aluste aineõpetaja ja juhtkonnaesindaja juures, esitades kokkulepitud tähtajaks uurimistöö esialgse kava Valminud uurimistöö kaitsmisele lubamise otsustab töö juhendaja. Kui juhendaja on uurimistöö kaitsmisele lubanud, siis sellega ta kinnitab, et uurimistöö vastab TKG-s kehtivatele uurimistöö koostamise ja vormistamise nõuetele ning soovitab lugeda töö edukalt sooritatuks. Pärast uurimistöö valmimist annab juhendaja uurimistööle omapoolse hinnangu, mis lähtub põhimõttest, et see on hinnang ka tema tööle. Juhendaja hinnangus arvustatakse nii uurimistöö sisu, vormistust kui uurimistöö valmimise protsessi. Viimase aspekti hindamisel võetakse vaatluse alla õpilase ja juhendaja koostöö, õpilase planeerimisoskus, tähtaegadest ja kokkulepetest kinnipidamine ning õpilase isiklik tööpanus. Juhendaja hinnang peab jõudma kaitsmiskomisjonini vähemalt kolm tööpäeva enne kaitsmist. 57

58 Lisa 4. Õpilasfirma tegevusaruande tiitellehe näidis Ta llinna Kuristiku Gümnaasium Õpilasfirma Järjest Tegevusaruanne Juhendaja: õp Pille Kaasik 20 17/

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE KORD 1. ÜLDIST 1.1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 13 (ametlik tekst avaldatud Riigi Teatajas

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Halliste Põhikool HALLISTE PÕHIKOOLI LOOVTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Halliste 2018

Halliste Põhikool HALLISTE PÕHIKOOLI LOOVTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Halliste 2018 Halliste Põhikool HALLISTE PÕHIKOOLI LOOVTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Halliste 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LOOVTÖÖ KOOSTAMINE 4 1.1 Üldised nõuded õpilaste loovtöödele 5 1.2. Loovtöö hindamine

Rohkem

Microsoft Word - UPT juhend-parandused_25jaan2019

Microsoft Word - UPT juhend-parandused_25jaan2019 Tartu Tamme Gümnaasium Õpilastööde koostamise ja vormistamise juhend gümnaasiumile Tartu 2019 1 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Juhendatava ja juhendaja rollid õpilastöö koostamisel... 5 2. Uurimistöö...

Rohkem

Abja Gümnaasium ABJA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Abja-Paluoja 2016

Abja Gümnaasium ABJA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Abja-Paluoja 2016 Abja Gümnaasium ABJA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Abja-Paluoja 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 2. TÖÖ KOOSTAMINE... 4 2.1. Üldised nõuded õpilaste töödele... 4 2.1.1. Õpilase

Rohkem

Tarvastu Gümnaasium LOOVTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Mustla 2018

Tarvastu Gümnaasium LOOVTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Mustla 2018 Tarvastu Gümnaasium LOOVTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND Mustla 2018 Sisukord 1. Loovtöö korraldamisest põhikoolis... 3 2. Loovtöö teema valimine... 4 3. Loovtöö juhendamine... 5 4. Töö kava ja üldistatud nõuded...

Rohkem

1

1 LOOVTÖÖ-UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JUHEND Muhu Põhikooli 8.klassi õpilased kirjutavad uurimistöö, mille maht lisadeta on 10 15 lehekülge. Uurimistöö eesmärgid on: 1) uurimistöö metoodika õpetamine, 2) uurimistöö

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

PKG_kirjalike_tööde_juhend_2018

PKG_kirjalike_tööde_juhend_2018 Pärnu Koidula Gümnaasium Pärnu Koidula Gümnaasiumi kirjalike tööde juhend Koostajad: I. Rohtlaan, T. Leibur, M. Rebane, K. Õun, R. Lume (2018) Pärnu 2018 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Õpilastööde liigid

Rohkem

Microsoft Word - UurimistOO_vormistamise_juhend

Microsoft Word - UurimistOO_vormistamise_juhend Uurimistöö vormistamise juhend Kinnitatud dir. kk. nr. 27, 18. detsember 2012 Uurimistöö osad: 1) tiitelleht 2) sisukord 3) sissejuhatus 4) põhiosa 5) kokkuvõte 6) kasutatud materjalid 7) lisa(d) (vajadusel).

Rohkem

JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Jõgeva 2019

JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Jõgeva 2019 JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Jõgeva 2019 SISUKORD 1. Üldised nõuded... 4 2. Õpilasuurimuse olemus ja ülesehitus... 7 2.1. Tiitelleht... 7 2.2. Sisukord... 8 2.3. Kasutatud

Rohkem

Nõo Reaalgümnaasium UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE, VORMISTAMISE JA KAITSMISE JUHEND Nõo 2018

Nõo Reaalgümnaasium UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE, VORMISTAMISE JA KAITSMISE JUHEND Nõo 2018 Nõo Reaalgümnaasium UURIMISTÖÖ JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE, VORMISTAMISE JA KAITSMISE JUHEND Nõo 2018 SISUKORD I. TÖÖ SISU JA EESMÄRK... 3 II. TÖÖLE ESITATAVAD PÕHINÕUDED... 5 1. Sisulised nõuded... 5

Rohkem

UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND

UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND Tallinna Rahumäe Põhikool LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLIS Juhend Koostaja: Triinu Pääsik Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Lõputöö liigid... 4 1.1. Loovtöö... 4

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž ÜLIÕPILASTÖÖDE JUHEND Pärnu 2018 SISUKORD Sissejuhatus... 4 1. Töö koostamine... 5 1.1. Tööde liigid... 5 1.2. Lõputöö teema valik ja laiendatud kava... 6 1.3. Erialakirjanduse

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles

Rohkem

Loovtöö korraldamise põhimõtted Viljandi Kesklinna Koolis Kolmandas kooliastmes sooritavad 8. klassi õpilased õppekava läbivatest teemadest lähtuva võ

Loovtöö korraldamise põhimõtted Viljandi Kesklinna Koolis Kolmandas kooliastmes sooritavad 8. klassi õpilased õppekava läbivatest teemadest lähtuva võ Loovtöö korraldamise põhimõtted Viljandi Kesklinna Koolis Kolmandas kooliastmes sooritavad 8. klassi õpilased õppekava läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, mille võib teha individuaalselt

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Veiko Berendsen, Krista Lepik, Lea Leppik Üliõpilaste kirj

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Veiko Berendsen, Krista Lepik, Lea Leppik Üliõpilaste kirj TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Veiko Berendsen, Krista Lepik, Lea Leppik Üliõpilaste kirjalike tööde vormistamise juhend Tartu 2017 SISUKORD

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Üliõpilaste kirjalike tööde vormistamise juhend Lea Leppik

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Üliõpilaste kirjalike tööde vormistamise juhend Lea Leppik TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Üliõpilaste kirjalike tööde vormistamise juhend Lea Leppik, Veiko Berendsen, Krista Lepik Tartu 2016 SISUKORD

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Microsoft Word - JUHEND_13_14

Microsoft Word - JUHEND_13_14 Kinnitatud Gümnaasiumi Nõukogus 26. septembril 2006, lisatud muudatused 31. maist 2011 PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM AASTATÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostaja Gerli Laur PÄRNU 2011 2 SISUKORD

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite l

MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite l MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite lisamine... 6 Uue dokumendi loomine Dokumendi salvestamine

Rohkem

Binder1.pdf

Binder1.pdf Neeme Katt: Juhendaja peab olema kursis õpilasuurimuste metoodikaga ning omama ettekujutust töö tulemustest. Ainult nii saab anda õpilasele asjatundlikku nõu, tegemata samas midagi tema eest ära. Õpilaste

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Doktoritöö malli kasutamise juhend koos Wordi selgitustega Sisukord Sissejuhatus see on numbrita esimese taseme pealkiri Doktoritöö malli kasut

Doktoritöö malli kasutamise juhend koos Wordi selgitustega Sisukord Sissejuhatus see on numbrita esimese taseme pealkiri Doktoritöö malli kasut Doktoritöö malli kasutamise juhend koos Wordi selgitustega Sisukord Sissejuhatus see on numbrita esimese taseme pealkiri... 2 1 Doktoritöö malli kasutamise selgitus peatükkide kaupa... 3 1.1 Tiitellehed...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine

Võrguväljaanded ja veebiarhiveerimine e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org

Rohkem

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Mahara võimalused Marju Piir Triin Marandi Tartu Ülikool 2016 E-portfoolio Kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut

EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut sooritada. Andmebaasid on temaatilised. Koolitööde

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Microsoft Word - requirements.doc

Microsoft Word - requirements.doc Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum

Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber , aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjum Tarbijamängu Saa Kinder Bueno fotomodelliks reeglid 1. TOODETE TURUSTAJA: Mobec AS, registrinumber 10048462, aadress: Kurekivi tee 6, Rae vald, Harjumaa. 2. KAMPAANIA KORRALDAJA: Sensesest OÜ, registrinumber

Rohkem

Reducing disparities Strengthening relations

Reducing disparities Strengthening relations Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

ATV_esmaspäev

ATV_esmaspäev Kursuseprogramm Ainekood: IFI6001 Arvuti töövahendina Maht 5 EAP Kontakttundide maht: 56 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr P4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeeri

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr P4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeeri MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr P4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials mooduli maht

Rohkem