Akadeemiliste tekstide kirjutamine. realia et naturalia

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Akadeemiliste tekstide kirjutamine. realia et naturalia"

Väljavõte

1 CORE Provided by DSpace at Tartu University Library Metadata, citation and similar papers at core.ac.uk Akadeemiliste tekstide kirjutamine realia et naturalia AVOK - Akadeemilise Väljendusoskuse Keskus Tartu Ülikool 2014

2 Täname Tartu Ülikooli õppejõude intervjuude andmise eest. AVOKi konsultante intervjuude läbiviimise eest. Selle teaviku ilmumist on toetanud SA Archimedese programm Primus. Anni Jürine Djuddah A. J. Leijen Ilona Tragel

3 Sisukord I osa: Akadeemiliste tekstide koostamine 4 Sissejuhatus 4 Akadeemiliste tekstide kirjutamine 5 Tulemusele suunatud tekstiloome 6 Protsessile suunatud tekstiloome 7 Akadeemiliste tekstide koostamise oskus 7 Kirjutamine kui protsess 8 Ülesandest arusaamine 8 Teksti kavandamine 10 Mustandi koostamine 10 Mustandi parandamine 11 Mustandi ülevaatamine ja ümberkirjutamine 11 Teksti viimistlemine 13 Omad ja võõrad mõtted tekstis 14 Kasulikke linke 15 II osa: Intervjuud õppejõududega 16 Emeriitdotsent Uno Veismann (knd) 16 Dotsent Dietmar Pfahl (PhD) 18 Professor Toomas Tammaru (PhD) 21 3

4 I osa Akadeemiliste tekstide koostamine Sissejuhatus Käesoleva teaviku eesmärk on abistada bakalaureuse- ja magistriastme üliõpilasi akadeemiliste tekstide kirjutamisel. Akadeemiliste tekstidena käsitleme kõiki ülikoolis nõutavaid kirjalikke töid, sh lühemaid kirjutisi (nt arutlused, esseed, pikemad vastused kirjalikel eksamitel) ja mahukamaid, uurimuslikke kirjutisi (nt seminaritööd, bakalaureusetööd ja magistritööd). Me oleme seisukohal, et kõikidel akadeemilistel tekstidel on ühisosa ning siinse teaviku sisu võib rakendada kõikide ülikooliõpingutel ette tulevate tekstide koostamisel. Akadeemiliste tekstide kirjutamine, nagu kirjutamine laiemalt, on õpitav oskus, mitte kaasasündinud anne. See tähendab, et igaüks saab oma kirjutamisoskust parandada. Mõistagi ei piisa oma kirjaliku väljendusoskuse parandamiseks selle või mõne muu materjali lugemisest, akadeemiliste tekstide kirjutamine tahab palju harjutamist. Lisaks sellele on väljendusoskuse arendamise juures oluline veel üks aspekt saada teadlikuks kirjutamisprotsessist, s.o nendest etappidest ja tegevustest, mida hea teksti kirjutamine endas kätkeb. Siinses teavikus keskendutaksegi selle protsessi kirjeldamisele. Akadeemiliste tekstide kirjutamise põhimõtteid ja selle õpetamist käsitlevat distsipliini on mõnel pool nimetatud ka akadeemiliseks kirjutamiseks. Siinses käsitluses seda nimetust ei kasutata, kuna tegemist ei ole eesti keeles kuigi õnnestunud terminiga. Nimelt on akadeemiline kirjutamine tõlkelaen inglise keelest (academic writing). Inglise keeles viitab sõna writing nii protsessile (mille tegemine?) kui ka tegevuse nimele (mis?), eesti kirjutamine väljendab eeskätt protsessi. Seetõttu ei sobi 4

5 sõna kirjutamine laiendada omadussõnaga (akadeemiline kirjutamine) ning sobimatud on muudki sarnased fraasid, nt hea kirjutamine (> hästi kirjutamine). Seega peame seda ebasobivaks nimetuseks distsipliinile, mille eesmärk on arendada head väljendusoskust ja õpetada mõtete arusaadavat esitust. Kuigi Eestis on teadusteksti kirjutamise tavad, puudub meil academic writing uga võrdväärne akadeemiliste tekstide uurimise ja õpetamise traditsioon. Eestis on keskendutud pigem valmis teadusteksti tunnuste kirjeldamisele (nt teadusteksti struktuur, stiil, keel jne), mitte aga niivõrd kirjutamisele kui tekstiloome protsessile ülikoolis. Kuna me ei pea õigeks angloameerika traditsioonide toorest ülekandmist Eesti oludesse ja eesti keelde, oleksid otsesed paralleelid academic writing uga eksitavad. Samas on selge, et ülikoolis (eriti madalamal astmel) kirjutatavad tekstid ei ole veel päris teaduslikud tekstid (nagu teadusartiklid, monograafiad), kuigi neil on teaduslike tekstidega ühiseid jooni. Seetõttu nimetamegi neid akadeemilisteks tekstideks, mitte teadustekstideks. Siinse kirjutise esimene osa käsitleb kirjutamist kui protsessi, s.t jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas head akadeemilist teksti kirjutada. Seejuures ei puudutata õigekeelsusküsimusi, vaid keskendutakse tekstiloomele. Kuna teaduslikud uuringud eestikeelsete akadeemiliste tekstide kirjutamise kohta puuduvad, oleme püüdnud Eesti traditsiooni avada õppejõudude pilgu läbi. Teaviku teises osas on esitatud intervjuud realia et naturalia valdkonna õppejõududega, kes on jaganud oma mõtteid akadeemiliste tekstide kirjutamise ja üliõpilaste väljendusoskuse kohta. Akadeemiliste tekstide kirjutamine Kõik me puutume igapäevaselt kokku kõikvõimalike kirjalike tekstide koostamisega. Olgu nendeks siis õpingute või tööga seotud kirjutised, (veebi)päeviku sissekanded, ilukirjanduslik omalooming või koguni Twitteri säutsud ja Facebooki postitused. Olenemata nende tekstide žanri- ja registrierinevustest on kõik ülal loetletud kirjutised kirjalikud tekstid nende koostamisel edastatakse oma mõte kirjalikus vormis. Kuigi üldlevinud arvamuse kohaselt on kirjutamisoskus miski, mis mõnel lihtsalt on ja mõnel mitte, on siinse teaviku autorid arvamusel, et kirjutamisoskus ei ole kaasasündinud anne, vaid see on õpitav ja arendatav. Samamoodi on õpitav ja arendatav akadeemiliste tekstide kirjutamise oskus. Kuna igasugused oskused arenevad kõige paremini harjutades, tuleb ka tekstide kirjutamise (sh akadeemiliste tekstide kirjutamise) vilumus ainult harjutamisega. On inimesi, kes naudivad igasuguste tekstide koostamist, ning neid, kellele ühel või teisel põhjusel ei meeldi üldse kirjutada. Viimasel ajal võib aga üldisema tendentsina märgata pikemate ja sisuliste tekstide kirjutamise oskuse vähenemist. Kuigi selle 5

6 taga võib näha mitmeid põhjusi (vähenev lugemus, suulise keele elementide tungimine kirjakeelde jms), on selle tendentsi üheks mõeldavaks seletuseks tekstide roll tänapäeva hariduses. Kõik me teame, et nii üldhariduskoolis kui ka kõrgkoolis kasutatakse kirjalikke töid peamiselt õpitu kontrollimiseks. Sellisel eesmärgil teksti koostamise (ja selle hindamise) juures on esiplaanil see, mida tekst ütleb, mitte see, kuidas ta seda ütleb. Kuna teadmiste kontrolli eesmärgil kirjutatud teksti lugejal on teksti sisule teatud ootused, ei pöörata tihti kuigi palju tähelepanu sellele, kuidas tekst on koostatud. See võib põhjustada olukorra, kus teksti koostaja jaoks hägustub kirjutamise eesmärk ning kirjutamisest kaob nauding. Kirjutamisel on lisaks teadmiste kontrollile teinegi oluline kasutegur, millel on eriti oluline roll kõrghariduses see aitab meil õpitut omandada. Et kirjutamisprotsessi käigus tekiks teksti autoril parem arusaamine teemast, mida loodav tekst käsitleb, on oluline roll sellel, kuidas autor kirjutamisele läheneb. Kõige üldisemalt võib kõrghariduses täheldada kaht tüüpi lähenemist tekstide kirjutamisele tulemusele suunatud tekstiloome ja protsessile suunatud tekstiloome. Tulemusele suunatud tekstiloome Nagu nimigi ütleb, on tulemusele suunatud tekstiloome juures olulisim lõpptulemus. See tähendab, et esitada tuleb vaid töö lõplik versioon, mida hinnatakse õppejõu määratud või muul viisil kehtestatud nõuete alusel. Üliõpilane peab teadma, millised on nõuded, ning kirjutama nendele vastava teksti. Näiteks tuleb üliõpilasel esitada semestri lõpuks essee, milles üliõpilane näitab, et on omandanud kursusel käsitletud teemad. Tavaliselt on sellisel kirjutisel suur roll ainekursuse hinde kujunemisel. Kuna selle lähenemise puhul tuleb hindamiseks esitada vaid lõpptulemus, jääb teksti kirjutamine tihti viimasele minutile ning ajanappuse tõttu püütakse tekst koostada nii kiiresti ja vähese vaevaga kui võimalik. Seetõttu ei jätku piisavalt aega oma teksti ülelugemiseks ja suuremate paranduste tegemiseks. Kuna positiivse hinde korral üliõpilane oma töösse enam parandusi ei tee, on õppejõu tagasiside sellistele töödele tavaliselt minimaalne või puudub üldse. Juhul kui õppejõud annab tagasisidet, on see enamasti pealiskaudne ning puudutab vaid kerge vaevaga tuvastatavaid vigu (näiteks õigekirjavead). Sellise tagasiside tulemusena võib üliõpilane teha valesid järeldusi kas oma teadmiste või oma kirjutamisoskuse kohta. Näiteks võib madala hinde saanud üliõpilane arvata, et hinne kajastab tema erialateadmisi, kuid tegelikult tuleneb see hoopis (osaliselt) puudulikust eneseväljendusoskusest. See tähendab, et kirjutisest ei selgu, kuivõrd hästi on üliõpilane õppeaine sisu omandanud. Tagasiside võib olla ka väga põhjalik ja hõlmata mitmeid tasandeid, kuid tulemusele suunatud tekstiloome puhul ei ole tagasisidest tihti kasu kui üliõpilane oma tööd enam parandama ei pea, jäävad kirjutise kohta tehtud väärtuslikud soovitused enamasti rakendamata. Nii ei parane ei tekst ega üliõpilase kirjutamisoskus. 6

7 Protsessile suunatud tekstiloome Protsessile suunatud tekstiloomes on keskne kirjutamise protsess, mitte tulemus. See ei tähenda, et hea lõpptulemus ei oleks selle lähenemise puhul oluline tekstiloome protsessile suurema tähelepanu pööramine võimaldabki saada paremaid lõpptulemusi. Protsessile suunatud tekstiloome avaldab kirjutamise kui õppimisviisi potentsiaali suuremal määral kui tulemusele suunatud tekstiloome, sest annab autorile rohkem aega teema läbitunnetamiseks. Protsessi lõpptulemusena valminud kirjutis, mis esitatakse hindamisele, on läbinud mitu etappi kavandamine, esialgse mustandi loomine, selle ümberkirjutamine ja teksti viimistlemine. Nende etappide läbimine annab autorile rohkem võimalusi oma mõtete selgeks formuleerimiseks, mis kõneleb ka teema paremast omandamisest. Protsessile suunatud tekstiloomes võtab tavaliselt kõige vähem aega esialgse mustandi loomine. Rohkem aega pühendatakse kirjutise kavandamisele ning parandustele ja ümberkirjutamisele. Nii saab autor kirjutamisprotsessi eri etappidel keskenduda kirjutise eri aspektidele. Selle tulemusel paraneb peale teksti kvaliteedi ka üliõpilase kirjalik väljendusoskus. Kirjalikku väljendusoskust arendab eeskätt iseenda teksti ümberkirjutamine, sest selle käigus tuvastatakse teksti probleeme (näiteks vastuolud, nõrgad argumendid jmt) ja parandatakse need. Nõrkadele kohtadele tekstis aitab tähelepanu juhtida ka tekstile antav tagasiside, millel on protsessile suunatud tekstiloomes oluline roll. Tagasisidet antakse mustandi(te)le, mitte lõpptulemusele, sest sel etapil on üliõpilasel võimalus oma teksti veel muuta. Kuna tagasisidet antakse kirjutamisprotsessi keskel, on tagasiside tavaliselt põhjalik ning keskendub sisulisematele küsimustele kui näiteks õigekiri. Samuti on võimalik eri etappides anda tagasisidet teksti erinevate tahkude kohta (teksti ülesehituse loogika, lõigu struktuur, mõtte selge väljendus). Ka see aitab autoril oma teksti nõrkusi mõista ja nendest õppida. Kuna protsessile suunatud tekstiloomel on lõpptulemusele suunatud tekstiloome ees mitmeid eeliseid, kirjeldatakse järgnevalt just protsessile suunatud tekstiloomet ja selle etappe. Seejuures on iga etapi juures selgitatud, millele erilist tähelepanu pöörata, et oma kirjutamisoskust parandada. Akadeemiliste tekstide koostamise oskus Ülikooli astuvad üliõpilased ei pruugi osata ülikoolis kehtivatele nõudmistele vastavat akadeemilist teksti koostada. Selles ei ole midagi imelikku: suurem osa üliõpilastest tuleb koolisüsteemist, mis ei nõuagi neilt akadeemiliste tekstide koostamise oskust ning võimalik, et nad ei ole senini kirjutanud ühtegi teksti, mis on sarnane 7

8 ülikoolis nõutavate tekstidega. Samuti on neil vähe akadeemiliste tekstide lugemise kogemust. Seega tuleks üliõpilastele akadeemilise väljendusoskuse õpetamise algstaadiumis arendada nii akadeemiliste tekstide kirjutamise kui ka lugemise oskust ning kriitilise mõtlemise oskust tervikuna. Paljud õppekavad ei paku aga kuigi palju võimalusi nende oskuste arendamiseks. Näiteks on õppekavasid, kus üliõpilastel ei tule madalamatel õppeastmetel kirjutada kuigi palju akadeemilisi tekste ega pikemaid eksamivastuseid ja/või ei ole õppekavas bakalaureusetööd. Nii võib juhtuda, et magistriõpinguid alustab väga vähese akadeemiliste tekstide koostamise kogemusega üliõpilane. Juhul kui bakalaureusetöö on nõutav, kuid üliõpilased ei ole akadeemiliste tekstide koostamist kuigivõrd harjutada saanud, satuvad nad sageli raskustesse ja sõltuvad töö kirjutamisel paljus oma juhendajast. Mida rohkem akadeemilisi tekste üliõpilased kirjutavad, mida erinevamad on neile antavad kirjalikud tööd ning mida põhjalikum on nende tekstidele antud tagasiside, seda paremaks saab nende kirjutamisoskus. Kirjutamine kui protsess Ülikoolis koostatakse mitmesuguseid kirjalikke tekste, alustades (pikematest) kirjalikest eksamitöödest ja lõpetades kraaditöödega. Sinna vahele jäävad mitmesugused arutlused, analüüsid, esseed, praktika aruanded jms tekstid. Kõik need kuuluvad akadeemiliste tekstide hulka ning neil on olemas selge ühisosa. Seetõttu kehtivad nende kirjutamisel samad põhimõtted ning üldjoontes läbitakse nende kirjutamisel samad etapid kavandamine, mustandi koostamine ja ümberkirjutamine ning viimistlemine. Samas on nendel tekstidel mõistagi ka erinevusi, mistõttu tuleb eri tekstide juures tähelepanu pöörata erinevatele seikadele. Näiteks lühemate, mitteuurimuslike kirjutiste puhul on oluline tähelepanu pöörata juhisele. Ülesandest arusaamine Hea teksti kirjutamise eelduseks on õppejõu antud ülesandest õigesti aru saamine. Ülesandest arusaamist loetakse kirjutamisprotsessi osaks, sest juba teksti kavandamisel peab autoril olema selge, mida temalt täpselt oodatakse. Tavaliselt tuleb üliõpilasel kirjalikus töös näidata teema valdamist, seoste nägemise oskust ning oma seisukoha kujundamise ja selle kasuks argumenteerimise oskust. Kui üliõpilane ei ole õigesti aru saanud sellest, mida ülesanne temalt nõuab, võib teksti koostamisel ette tulla mitmesuguseid probleeme. Näiteks võib üliõpilane kirjutada argumenteeriva teksti asemel kirjeldava teksti või lähtuda isiklikust kogemusest, kui oodatakse hoopis teaduslikele allikatele tuginemist. Sage probleem üliõpilastöödes on ka see, et 8

9 refereeritakse ainult teisi autoreid ning unustatakse seejuures enda argumenteeritud arvamus lisamata. Ülesandest valesti arusaamise tagajärg on tõenäoliselt halvem hinne. Samuti võib see mõjutada üliõpilase hinnangut oma teadmistele ja/või kirjutamisoskusele. Selle vältimiseks tuleks ülesande juhis lugeda läbi kohe, kui ülesanne antakse. Vajadusel tuleb õppejõult või kaasüliõpilastelt küsida täpsustusi või nõu. Ülesande juhises peaks sisalduma kõige olulisem teave ülesande kohta: mis tüüpi teksti nõutakse, kes on teksti adressaat, kui pikk peab tekst olema, millal on töö esitamise tähtaeg. Lisaks võib seal olla detailsemat infot ja spetsiifilisemaid nõudeid. Juhise lugemisel tuleb mõelda, kuidas ülesanne seostub ainekursusel õpitud teemadega. Oluline on aru saada, mis on juhises oluline. Eesti keeles võib oluline info olla ka sõnade vahelistes seostes. Näited 1 3 on töökäsud, kus näiliselt sarnaste lausetega antakse üsna erisuguseid ülesandeid: 1. Nimeta kõrgkoolis akadeemilist toimetulekut mõjutavad tegurid 2. Nimeta akadeemilist toimetulekut mõjutavad tegurid kõrgkoolis 3. Nimeta kõrgkooli akadeemilist toimetulekut mõjutavad tegurid Esimeses näites küsitakse tegurite kohta, mis mõjutavad üliõpilaste toimetulekut kõrgkoolis. Teine töökäsk eeldab, et tuleb nimetada tegureid, mis mõjutavad akadeemilist toimetulekut ülikoolis üldisemalt (sh õppejõudude hulgas). Kolmandast töökäsust võib välja lugeda, et küsitakse tegurite kohta, mis mõjutavad seda, kuidas kõrgkool akadeemilisel maastikul toime tuleb. Ülikoolis kirjutatakse ka selliseid töid, millel otsene tööjuhis puudub. Sellised on uurimuslikud kirjutised (nt bakalaureuse- ja magistritööd). Sellisel juhul tuleb kirjutamisel lähtuda oma uurimisküsimustest ja tööle kehtivatest nõuetest. Mõistagi on kraaditöö kirjutamine pikem ja töömahukam protsess kui ainekursuste raames nõutavate kirjalike tööde koostamine. Sellegipoolest on mõlema teksti kirjutamisprotsess üldjoontes sarnane. Järgnevalt kirjeldataksegi kirjutamisprotsessi üldiselt, otseselt konkreetsest tekstist lähtumata. Kirjutamisprotsess koosneb kolmest etapist teksti kavandamine, mustandi kirjutamine ning teksti ülevaatamine ja parandamine (sh viimistlemine). Kuigi need etapid järgnevad üksteisele, ei pruugi kirjutamisprotsess ise olla tervikuna lineaarne. Näiteks ei läbi kraaditööd ja muud pikemad kirjutised tavaliselt tervikuna neid etappe järjest, vaid neid koostatakse väiksemate osade kaupa (nt peatükid, alapeatükid). Seega pöördub autor pidevalt tagasi mustandi loomise etappide juurde. See ei tähenda aga, et erinevad osad tehakse algusest lõpuni täielikult valmis. Kuna tekst võib kirjutamisprotsessis oluliselt muutuda, tasub viimistlemise juurde asuda siis, kui terve tekst on juba eelnevad etapid läbinud (vt Teksti viimistlemine ). 9

10 Teksti kavandamine Tekstiloomise protsessis on väga olulisel kohal teksti kavandamine. Üliõpilased, kellel on tekstide koostamisega vähem kogemusi, asuvad sageli kohe teksti loomise juurde ning jätavad kavandi tegemata. Ilma kavandita koostatud tekstid kipuvad aga olema selge struktuurita ja laialivalguvad. Teksti kavandamine hõlmab endas kõike seda, mida tehakse enne teksti kirjutama asumist. Teksti kavandamisel võib abi olla järgmistest tegevustest: võtmesõnade ja/või mõistete loetelu koostamine, kirjutise teema harude loetelu koostamine, teemaga seotud allikate lugemine ja märkmete tegemine, teema eri tahkude seostamine ja seoste visualiseerimine, töö eesmärgi ja uurimisküsimuste sõnastamine, oma mõtete arutamine teistega (nt õpingukaaslased, sõbrad). Kavandi koostamine aitab teemat piiritleda. Samuti annab see teksti autorile selgema ülevaate, mida ta teema kohta juba teab, ning mille kohta tuleb veel lugeda ja/või juurde uurida. Kavandi koostamine aitab autoril endal saada parema ülevaate sellest, mida ta oma tekstiga öelda tahab ja kuidas on seda kõige parem teha. Kuna autori ülesanne on kirjutada tekst, mis lugejat veenab, tuleb juba kavandamise etapis arvestada teksti adressaadiga. Näiteks tasub mõelda teksti koostamisel sellele, kes on teksti lugeja, millised on tema taustateadmised ja ootused tekstile. Kavandi koostamine võib aidata üle saada kirjutamiskrambist. Kirjutamiskramp võib tekkida tekstiloome mistahes etapis, kuid tihti tabab see just enne kirjutamisprotsessi algust, kui tekib tunne, et ei oska kuskilt alustada. Sellisel juhul võib proovida mõtteid koguda vaba tekstiloome strateegia abil. Vaba tekstiloome käigus pannakse piiratud aja jooksul (nt 1 6 minutit) kirja kõik mõtted, mis teemaga seoses pähe tulevad. Kirjutades ei pöörata tähelepanu trükivigadele, õigekirjareeglitele ega sõnastusele. Peale seda loetakse kirjutatu läbi ning valitakse välja üks (või rohkem) mõte(t), mida tahetakse edasi arendada. See mõte on järgmise vaba tekstiloome sessiooni teema. Vaba tekstiloome abil mõtete kogumine aitab kirjutamiskrambist üle ka teistes teksti koostamise etappides. Mustandi koostamine Peale esialgse kavandi koostamist võib asuda teksti kirjutama. Selleks tuleb luua endale kirjutamiseks sobivad tingimused. Sobivad tingimused loob selline keskkond, kus tehakse vaimset tööd (nt raamatukogu) ning kus on võimalikult vähe segavaid faktoreid, mis sunniksid tööd tihti katkestama. Samuti tuleks vältida kõrvalisi tegevusi (pidev e-posti kontrollimine, sotsiaalmeedia saitide külastamine jms). 10

11 Mustandi kirjutamine algab esialgse kavandi täpsustamisest ja laiendamisest. Märksõnad arendatakse pikemateks lõikudeks. Mustandit alustades peaks teksti autoril olema kujunenud arusaam sellest, mis tal teema kohta öelda on ja millistele allikatele tema käsitlus tugineb. Kui tegemist on empiirilisel materjalil põhineva uurimusliku tekstiga (nt bakalaureuse- või magistritöö), peaks vähemalt osa materjalist olema analüüsitud. Mustand, mis luuakse esialgse kavandi alusel, teema kohta tehtud märkmete ning materjali analüüsi põhjal, peaks olema juba enam-vähem sidus tekst. On oluline rõhutada, et selles etapis ei sünni teksti lõplik versioon. Vastupidi see on esialgne mustand, mis kirjutamisprotsessis veel mitu korda ümber kirjutatakse. Näiteks võib selles etapis loodud tekstilõike hiljem ümber tõsta või kustutada. Ka mustandi kirjutamisel ei tasu veel tähelepanu pöörata õigekeelsusele ega tingimata taotleda akadeemilisele tekstile kohast stiili. Selle asemel tuleks keskenduda oma mõtete paberile saamisele. Mustandi koostamine võtab tekstiloomeprotsessis tavaliselt kõige vähem aega, põhiline aeg peaks kuluma mustandi kirjutamisele eelnevale ja järgnevale etapile ehk teksti kavandamisele ja selle parandamisele. Mustandi parandamine Mustandi kirjutamisele järgneb teksti parandamine. See on tekstiloome protsessi kolmas ja viimane etapp, mille võib omakorda jaotada kaheks osaks mustandi ülevaatamine ja ümberkirjutamine ning teksti viimistlemine. Mustandi ülevaatamine ja ümberkirjutamine Esimesena tuleb mõistagi mustand üle vaadata ja teksti vajadusel ümber kirjutada. Algse mustandi (isegi laiaulatuslikus) muutmises ei ole midagi ebaharilikku. Kirjutamisprotsess on tsükliline ja erinevad tegevused (kirjutamine, parandamine, ümberstruktureerimine) on aktiivses kasutuses kogu protsessi jooksul. Kirjutise edenedes arendatakse mõtteid edasi ning sellest võivad tekkida ebakõlad olemasolevas tekstis. Nende eemaldamiseks tuleb teinekord teha suuremaid muutusi. Võib juhtuda, et kirjutamisprotsessis muutub ka esialgne kavand. Kõik see on tekstiloome protsessi loomulik osa ja näitab, et tekst areneb koos oma autoriga ja autor koos tekstiga. Tekstiloome protsess aitab autoril saada parema arusaamise käsitletavast teemast, samuti õpetab see teda nägema probleeme ja puudujääke tekstis. See tähendab, et paranevad nii kirjutamisoskus kui ka aineteadmised. Tihti on teksti autoril endal oma tekstis raske suuremaid probleeme näha ning ulatuslikumaid parandusi ette võtta. Olles ise teksti loonud ning sellega palju vaeva näinud, on autoril raske olla selle suhtes kriitiline. Seetõttu oleks hea, kui teksti loeb ja kommenteerib keegi, kes suudab seda objektiivselt hinnata. On väga tähtis, et esimene tagasiside tuleks just pooleli olevale, mitte valmis tekstile, sest selles etapis 11

12 on võimalik teha kergema vaevaga suuremaid muutusi. Kui see, et teksti on vaja oluliselt ümber kirjutada, selgub alles siis, kui autor on teksti juba valmis kirjutanud, viimistlenud ja isegi vormistanud, on autor teinud palju tühja tööd. Sellist olukorda aitab vältida õigeaegne tagasiside tekstiloome protsessis. On oluline, et teksti tagasisidestaja mõistab teksti kirjutamise konteksti ja teab, millele lugedes tähelepanu pöörata. Näiteks sobivad teksti objektiivseteks lugejateks kaasõpilased, sest neil on teadmised kirjutise teemast või vähemalt ainevaldkonnast, kuhu see kuulub, ning mis veelgi olulisem neil on sarnaste tekstide kirjutamise kogemus. Üliõpilase pere ja sõbrad ei ole tavaliselt objektiivsed tagasisidestajad, sest lähedastel on raskem kriitiline olla. Üks viis tekstide tagasisidestamiseks on kirjutamisrühmas osalemine. Kirjutamisrühma moodustavad 4 8 sama või lähedase valdkonna esindajat, kes kohtuvad regulaarselt (nt korra nädalas või üle nädala), et üksteise pooleli olevaid tekste tagasisidestada. Kirjutamisrühma eelis on see, et rühm võimaldab oma teksti kohta tagasisidet saada mitmelt inimeselt korraga. Peale selle parandab teiste tekstide kriitiline analüüsimine ka üliõpilase enda tekstiloome oskust. Kui üliõpilane kirjutab kraaditööd, on loomulikult hindamatu väärtusega ka juhendaja tagasiside. Selleks, et üliõpilane juhendaja väärtuslikke kommentaare oma teksti parendamisel arvesse saaks võtta, on oluline, et juhendaja oleks tekstiloome protsessi kaasatud juba selle varastes etappides. Nii on tal võimalik nii teksti kui ka üliõpilase oskuste arendamisse maksimaalselt panustada. Tagasisidet on võimalik anda tekstile kui tervikule, kuid ka selle eri tahkudele. Näiteks võivad sama teksti piires erineda hinnangud teksti sisule, ülesehitusele ja keelekasutusele. Kui tekst ei ole veel valmis, on loomulik, et seda ei ole mõtet hinnata kui tervikut, vaid tuleks keskenduda teatud selles etapis olulistele tahkudele. Näiteks ei ole mustandi puhul mõtet keskenduda õigekirja- ja vormistamisküsimustele, vaid tegeleda üldisemate probleemidega, näiteks argumentide loogiline esitus. Selleks, et tagasisidestaja(d) teaks, millele kommenteerides tähelepanu pöörata, peab teksti autor neile teada andma, milline on teksti valmidusaste ning mille kohta ta kõige enam tagasisidet soovib. Igasugune tagasiside tekstile on teatud mõttes subjektiivne ning seetõttu võivad tagasisidestajate kommentaarid olla ka üksteisele vastukäivad. Näiteks võib üks tagasisidestaja leida, et teatud teemast tuleks pikemalt kirjutada ning teise tagasisidestaja arvates ei peaks seda teemat tekstis üldse puudutama. Sellisel juhul on teksti autori otsustada, kas ja kumba kommentaari ta arvesse võtab. Kogu tagasisidestamise protsessi mõte on aidata autoril näha potentsiaalseid probleemkohti tekstis, mitte öelda talle ette, mida ta muutma peab. Kuigi tagasiside mistahes tekstile on väga väärtuslik, tuleb meeles pidada, et iga autor vastutab oma teksti eest ise ning tal on täielik voli kirjutada see selliseks, nagu ta ise õigeks peab. Kui kommentaare on väga palju, tasuks autoril alguses teha tekstis vaid tema arvates tähtsamad muudatused ning paluda mustandi uuele versioonile veel kord tagasisidet. Mõnikord piisab tekstile vaid ühekordsest tagasisidest, teinekord on vaja teksti mitu korda üle vaadata ja parandada. Seetõttu on oluline, et teksti ülevaatamiseks ja parandamiseks oleks jäetud piisavalt aega. 12

13 Teksti viimistlemine Kui autor on lõpuks oma tekstiga rahul, ei tähenda see veel seda, et kirjutis on esitamiseks valmis. Enne teksti esitamist tuleb viimistleda veel keelekasutust ja veenduda, et tekst vastab vormistusnõuetele. Teksti keelelise viimistlemise juures tuleks tähelepanu pöörata mitmele asjaolule. Esiteks tuleks veenduda, et teksti stiil on akadeemilisele keelekasutusele kohane. See tähendab, et tuleks vältida kõnekeelsust (selles töös uuritigi siis nende faktorite mõju X-le), hinnangulist kõnepruuki ja ebamäärasust (selliseid tüüpe ei olnud materjalis õnneks eriti palju), samuti ei sobi kasutada bürokraatlikku stiili ja kulunud väljendeid (uurimaks antud probleemi põhjalikult teostati teadusuuringud kõrgetasemeliselt; käesoleval hetkel ei oma see aspekt antud töö raames tähtsust). Vastupidiselt levinud arvamusele ei tee bürokraatlike moeväljendite ja -konstruktsioonide pikkimine teksti keelekasutust akadeemilisemaks, vaid need hoopis koormavad teksti ning muudavad selle raskemini loetavaks. Akadeemilise tekst on oma sisult niigi keeruline ning seetõttu ei ole mõtet seda tühjade sõnadega kunstlikult veelgi keerukamaks teha. Tasuks järgida põhimõtet mida lihtsamini sisu edasi anda, seda selgem see lugejale on. Teine probleem, mis sageli eestikeelset akadeemilist keelekasutust vaevab, on liigne tõlkelisus. Kuna kirjandus, millele autor viitab, on sageli võõrkeelne, kipub võõrapärasusi jääma ka autori eestikeelsesse teksti. Seetõttu tuleks teksti keelelisel viimistlemisel mõelda ka selle peale, kas mustandis on sellist keelekasutust, mis ei ole eesti keeles loomulik (N keelt emakeele rääkijana Etioopias on umbes ja Sudaanis umbes (2007. aasta seisuga)). Üldiselt kirjutatakse eestikeelsed akadeemilised tekstid impersonaalselt (uuriti, analüüsiti jne), kuid ei ole keelatud kirjutada ka esimeses isikus (uurisin, analüüsisin) ja kolmandas isikus (töö autor uuris, analüüsis). Tihti on esimeses ja kolmandas isikus kirjutamine loomulikum just sellistes valdkondades, kus uurija interpretatsioonil on analüüsis suurem roll. Viimaks tuleks veenduda, et tekstis ei ole õigekeelsusvigu (nt kokku- ja lahkukirjutamine, suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid jne) ega trükivigu. Need hakkavad lugejale tekstis kõige hõlpsamini silma ja jätavad mulje, nagu oleks töö tehtud kiirustades ning lohakalt (ka siis, kui tegelikult on teksti loomisele pühendatud palju aega). Peale selle on keele- ja trükivigu lihtne teksti puudustena välja tuua ning töö hindaja võib seetõttu hinnet alandada. Kõige ilmsemad näpuvääratused saab välistada spellerit kasutades. Kui tekstitöötlusprogramm seda ei võimalda, on eesti keele speller olemas ka veebis. Õigekeelsusküsimustes aitab Eesti Keele Instituudi keelenõu veebileht, mis koondab kõiki eestikeelseid veebis kättesaadavaid õigekeelsusallikaid (vt Kasulikke linke ). Vormistusnõuded sõltuvad valdkonna traditsioonidest ning seetõttu on need Tartu Ülikooli eri üksustes üsna erinevad. Kirjaliku töö vormistamisel tuleks eeskätt juhinduda konkreetse ülesande juhisest, seejärel vastava üksuse üliõpilastööde vormis- 13

14 tamise juhendist. Kui üksuses selline juhend puudub, tuleks kasutada sama valdkonna mõne kõrgema tasandi üksuse (nt teaduskonna) juhendit. Omad ja võõrad mõtted tekstis Akadeemiliste tekstide üks eripära on see, et need annavad edasi nii autori enda kui ka teiste autorite mõtteid. Uurimuslikku teksti kirjutades on ülioluline, et kõik teiste autorite tekstidest pärit mõtted oleksid eristatud lugejale üheselt mõistetavalt. Teisi teoseid kasutades tuleb mõista, et refereerimine ei ole sama mis tõlkimine. Võõrkeelse allika kasutamisel tuleks üles kirjutada mõte, mitte laused. Sõnastusest võib üle võtta vaid allikas kasutatud terminid. Vahel on õigustatud küll ka allika täpne tsiteerimine, sel juhul pannakse tsitaat jutumärkidesse ning sõnastus antakse edasi täpselt (isegi kirjavead). Selliste tekstide loomine, kus sünteesitakse autori enda ja teiste autorite mõtted, on raske ja aeganõudev ülesanne. Eriti keeruline on see esimeste uurimuslike tekstide kirjutamisel, kui üliõpilasel on seesuguste tekstide loomisel veel vähe kogemust. Ka seetõttu on oluline, et kirjutamiseks jääks piisavalt palju aega, et tekst saaks küpseda kogu kirjutamisprotsessi (kavandamine, mustand, teksti ülevaatamine ja viimistlemine) jooksul. Teksti kavandamise ajal on mõistlik loetud kirjandus ja selle kohta tehtud märkmed organiseerida. Kõik, mida soovitakse kasutada, tuleks üles märkida koos allikaga (lehekülje täpsusega) ning teha märkmetes selget vahet tsitaadil ja refereeringul. Kui mõnest teoreetiliselt olulisest allikast on olemas eestikeelne ülevaade, ei tähenda see enamasti, et selle ülevaate autor on esitatud väidete autor. Sellistel juhtudel tuleb viidata originaalteksti autorile ja vajadusel lisada, kes seda teooriat või seda teemat eesti keeles on tutvustanud. Seejuures on lubamatu refereerida kellegi teost kolmanda autori kaudu ning jätta sellele kolmandale autorile viitamata. Kõik viited tuleks teksti lisada juba mustandi kirjutamise etapis. Nii välditakse seda, et mõni neist kas või kogemata pärast lisamata jääb. Samas on väga oluline, et mustandis formuleeritaks mõte juba originaalses sõnastuses, st tuleb rebida end lahti viidatavate allikate tekstist. Teksti ülevaatamise ja viimistlemise etapis jääb küllalt aega oma mõtte elegantseks sõnastamiseks. 14

15 Kasulikke linke 1 Matemaatika-informaatikateaduskonna lõputööde kirjutamise ja kaitsmise juhend: Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna lõputöödele esitatavad nõuded ja kaitsmise kord: Kirjandusele viitamise juhend füüsika (3+2) bakalaureuse- ja magistritöödes: Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juhendid: Geograafia osakonna bakalaureuse- ja magistritööde koostamise ja kaitsmise juhend: Bakalaureusetöö juhend zooloogia osakonnas: Plagiaadi vältimine: EKI e-keelenõu: Eesti keele speller veebis: 1 Vaadatud

16 II osa Intervjuud õppejõududega Emeriitdotsent Uno Veismann (knd) Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Observatoorium Mis on hea kirjaliku töö kriteeriumid teie erialal? Füüsika valdkonnast rääkides on peamine siiski füüsikaalane sisu. Ei tohi olla eksimusi füüsika ja matemaatika vastu, valemite ja graafikute osas. Vormistuse osas peaks olema normaalne ülesehitus, eessõna, sissejuhatuse ja muuga, kus on ka viidatud eelkäijatele või kirjandusele, sest mõnigi kord on ka terminoloogia sellest lähtuv. Tekst peab olema loetav. Ühest küljest ei saa füüsikas tahta, et tekst oleks kirjanduslik, aga siiski tuleb kasutada akadeemilist stiili. Kas üliõpilased on piisavalt ette valmistatud, et teha ülikoolis nõutavaid kirjalikke töid, kui nad astuvad bakalaureuseõppesse? Ei ole ette valmistatud. Arvuti kasutamine ja võrgust tekstide lugemine ei süvenda head keeletunnetust. Kuulen nurinat ülikooli astunute suhtes, aga ka nurinat keskkooli teadmiste suhtes. Mõned käredamad väljendavad arvamust, et ülikooli esimene kursus kulub keskkooli teadmiste lappimisele. Mis siis tekstist või teksti tasemest rääkida. Milliseid kirjalikke töid teie erialal tehakse? Teeme praktikumitöid, olen sisse viinud praktikumitööde aruannete korraliku vormistamise. Mõnikord on need seotud mingisuguste eksperimentidega, mõõtmistega, aga mõnikord toetutakse ka kirjandusele. Niikuinii tuleb edaspidi vormistada lõputööd ja projektiaruandeid, seega on hea alustada korralike praktikumitööde aru- 16

17 annetega, kehtestades elementaarsed reeglid liigenduse ja muu taolise osas. Toimub ka kirjalikke eksameid, referaate teevad tudengid ka. Üks ülikoolis enim kasutust leidev kirjaliku töö liik on kirjalik eksamitöö. Kas võtate hindamisel peale teksti sisu arvesse ka seda, kas üliõpilaste vastused on loogilise ülesehitusega ja hästi loetavad? Võetakse pigem küll arvesse, kui on loogikavead lausete ülesehituses, aga see on vaieldav. Füüsikas ikkagi taotleme, et omandatakse füüsikateadmised ja et neid näidataks välja. Töö parandamisel ei tohi lasta ennast vigade parandamise teele minna. Tundub, et teksti vormistamist nõuame küll, aga hindame ikkagi vähem kui füüsika või sisu osa. Grammatikavead ei kahjusta teadmiste poolt. Aga kui aeg-ajalt ilmuvad laused, mis on nii keerulised, et mõte üldse puudub, ei saa sellega leppida. Kas tekstid, mida teie õppejõuna üliõpilastele lugeda annate, mõjutavad seda, kuidas üliõpilased ise kirjalikke tekste koostavad? Kuna me ei anna tudengitele väga palju tekste lugeda, siis ma ei jälgi sellekohast tagasisidet ka nii hoolega. Kasutame pidevalt kõnes ja mujal ka terminoloogiat, mida soovime, et tudengid omandaksid. Teaduskeel on füüsikas vägagi konkreetne. Ma ei näe väljapääsu ilma paberkandjal tekstide ja raamatute lugemiseta. Tundub, et peaks ka füüsikatudengitele mingi kursuse õpetamisel määrama kohustusliku kirjanduse, sest raamatute lugemine järjest väheneb. Mina olen akadeemilise kirjaoskuse omandanud lugemise kaudu. Kuidas saab olla haritud tekstivormistaja, kui ei ole raamatuid lugenud? Kuidas on korraldatud teie eriala kirjalike tekstide koostamise õpetamine? Ei oska vastata. Mina näiteks olen andnud teatud raamid ette, näidanud varasemaid töid ja seletanud nõudmisi. Kas teie erialal on olemas üliõpilastööde kirjutamise juhend? Ei tea, on olemas teaduskonnasisene juhend, kuidas vormistada lõputööd. Seal on vormistamise ja viitamise kohtagi viimsed peensused kirjas. Meie teadusasutuses on reegel, mida doktorantidele ikka öeldakse, et kui te tahate kuhugi ajakirja artiklit saata, võtke sealtsamast üks artikkel ette ja tehke endale selgeks täpne viitamine ja kõik muu. Mis on teie erialal üliõpilaste tüüpilised vead kirjalike tööde koostamisel? Lauses näiteks puudub kas alus või öeldis või läheb mõte kaduma. Eksitakse terminite ja võõrsõnadega. Mind on häirinud alati see, kui töö pealkiri ei ole normi piiridesse langev. Pannakse kas ülimalt lühikesed pealkirjad, näiteks astronoomias paneb keegi pealkirjaks Kuu. Teine äärmus on see, et pealkirjaga minnakse nii kau- 17

18 gele, et see on tegelikult juba sisukokkuvõte. Eks töö ülesehitus ikka peab ka olema niisugune, et alguses on ülesande lahtikirjutamine, siis on viited varem samal teemal tehtud töödele, seejärel enda katse või metoodika püstitus, saadud tulemused ning nende analüüs. Lõigud ja peatükid võiksid olla proportsionaalsed. Kui üliõpilased hakkavad tegema oma kraaditööd, kas nende kirjutamisoskus on siis selleks piisav? Ei ole piisav. On inimesi, kes omandavad teadusliku kirjaoskuse kuidagi iseenesest, ja on teised, kellel see kuidagi ei lähe. Minu eriala lähedal on niisuguseid inimesi suhteliselt palju. Üldiselt tundub, et tehakse üsna kesiseid lõputöid. Teiste puhul on näha, et raske on kirjutada väikese lugemuse tõttu. Mis soovitusi/nõuandeid annaksite oma eriala üliõpilastele kirjalike tööde koostamisel? Eelpool mainisin artikli vormistamise kohta, et tasub järgida juba avaldatud artikli eeskuju. Nii mõnigi kord on tudengitel võimalik neist sõnakonstruktsioonid, sissejuhatavad laused mitte just päris kopeerida, aga võtta nendest eeskuju, sest on olemas teatud soovituslik kõnepruuk. Otse kasutatud lausete juurde tuleb kindlasti panna viide. Dotsent Dietmar Pfahl (PhD) 22 Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond, arvutiteaduse instituut Mis on hea kirjaliku töö kriteeriumid teie erialal? Kõige tähtsamad on teksti struktuur, mõtete loogiline järjestus ja argumentatsiooni tugevus. Meie eriala inimesed pole harjunud teksti kirjutama, seega on neil teksti loomisel raskusi. Kehtivad ka tehnilise teksti kriteeriumid terminid peavad olema korrektsed, tekst peab olema sidus, iga mõte peab olema terviklik ja lõpetatud, tähtis ja vähemtähtis peavad olema eristatud. Kas üliõpilased on piisavalt ette valmistatud, et teha ülikoolis nõutavaid kirjalikke töid, kui nad astuvad bakalaureuseõppesse? Väga erinevaid üliõpilasi on. Teadusteksti kirjutamine on üliõpilaste jaoks uus, neil tuleb õppida kirjutama uut tüüpi tekste, näiteks abstrakti jms. See on lihtsam neile, kes juba oskavad kirjutada. Teadusteksti puhul on oluline sõnavara ühtsus, grammatiline korrektsus, mõtte selge väljendamine, argumenteerimisoskus. Teadusteksti kirjutamist keskkoolis ei õpetata, seda peaks tegema ülikoolis. 2 Intervjuu on tõlgitud inglise keelest 18

19 Milliseid kirjalikke töid teie erialal tehakse? Üliõpilastel lastakse enne lõputöö kirjutamist suhteliselt vähe kirjutada. Antakse kodutöid, millest enamik on näiteks programmeerimisülesanded, aga alati küsitakse ka põhjendusi kriteeriumite valikuks jne. Siis on sellised ülesanded, kus üliõpilased loevad teadusartikleid ja peavad neist kokkuvõtteid tegema, ning seejärel juba lõputööd. Soovitame magistrantidel vähemalt ühe artikli avaldada. Üks ülikoolis enim kasutust leidev kirjaliku töö liik on kirjalik eksamitöö. Kas võtate hindamisel peale teksti sisu arvesse ka seda, kas üliõpilaste vastused on loogilise ülesehitusega ja hästi loetavad? Meie erialal pikki kirjalikke vastuseid eksamitöödes väga palju ei ole. Peamiselt sõltub hinne teksti arusaadavusest ja sisust. Me ei pööra erilist tähelepanu sellele, kuidas tekst kirjutatud on, sest aega on nagunii vähe. Kas tekstid, mida teie õppejõuna üliõpilastele lugeda annate, mõjutavad seda, kuidas üliõpilased ise kirjalikke tekste koostavad? Jah. Kokkuvõtete kirjutamiseks peavad üliõpilased lugema teadusartikleid. Projektiraportite puhul näitan neile ka positiivseid eeskujusid, seega on neil head näited olemas. Andmebaasidest näevad üliõpilased ka varasemaid bakalaureuse- ja magistritöid. Kuidas on korraldatud teie eriala kirjalike tekstide koostamise õpetamine? Bakalaureuseastmes on selle jaoks õppeaine, kus üliõpilastele õpetatakse lõputöö peatükkide kirjutamist ja vormistamist. Ma ei tea, missugust tagasisidet nad kursustelt saavad. Mina oma üliõpilastele annan tagasisidet ka. Ma ei tea, et meil oleks sarnane kursus magistrantidele, aga seda on vaja. Arvutiteaduse üliõpilastel on oma spetsiifilisem kirjutamiskursus. Meie erialal ei ole praegu kirjalike ülesannete standardit, aga me töötame seda välja. Kõige vajalikum on see doktorantidele. Neile tuleb teadusliku teksti kirjutamise alustalad selgeks õpetada. Kuna meil on olemas ka rahvusvaheline magistriõppekava, kuluks ära ka ingliskeelne lõputöö kirjutamise juhend. Mis on teie erialal üliõpilaste tüüpilised vead kirjalike tööde koostamisel? Viitamisega on probleeme, üllatavalt tihti on puudu leheküljenumbrid või autori nimi, samuti vormistatakse tabeleid ja graafikuid valesti. Mõnikord on üliõpilased lohakad, näiteks kasutavad mingit terminit, kuid jätavad selle defineerimata. Definitsioonid peavad olema täpsed, terminoloogia korrektne ja järele kontrollitud. Terminikasutus peab olema ka järjepidev. Üliõpilased pole veel kogenud, nad ei oska asetada ennast lugeja positsioonile. 19

20 Kui üliõpilased hakkavad tegema oma kraaditööd, kas nende kirjutamisoskus on siis selleks piisav? Üliõpilased on erineval tasemel, aga üldiselt saadakse hakkama. Bakalaureusetöö kirjutamise ajaks on üldiselt tase piisav, vähemalt miinimumstandardile vastatakse. Peale selle oleneb bakalaureusetöö hinne peamiselt töö sisust, mitte niivõrd sellest, kuidas see kirjutatud on. Enamiku üliõpilaste kirjutamise tase paraneb magistriastmeks, aga siis on mõnel juhul uueks väljakutseks inglise keeles kirjutamine. Kas teie erialal on ühine arusaam, mis on väljendusoskuse roll kirjaliku töö hinde kujunemisel? On olemas arusaam, mis on vale ja mis on viga, mida kõik tekstis märkavad. Hindamise osas ma ei tea, kas on samasugused kriteeriumid ja meetodid. Üldiselt vaatame sisu rohkem kui vormi. Kui olete õpetanud välisüliõpilasi, siis kui hea on nende kirjalik väljendusoskus võrreldes Eesti üliõpilastega? Õpetan nii välisüliõpilasi kui ka eestlasi inglise keeles. Mis puudutab grammatikavigu, näiteks artiklite kasutust, siis selles sõltub palju ka üliõpilase emakeelest. Kirjalik väljendusoskus üldisemalt sõltub sellest, kas üliõpilane on õppinud kirjutama või ei ole. Üldjuhul on välisüliõpilased veidi paremad, sest välismaale õppima minevad üliõpilased on üldiselt paremad. Seega ei pruugi see võrdlus olla päris aus. Leian, et siinsete üliõpilaste tase on päris hea. Nagu ikka, torkavad rohkem silma need, kes kohe üldse ei oska kirjutada. Mis soovitusi/nõuandeid annaksite oma eriala üliõpilastele kirjalike tööde koostamisel? Järgige juhendeid ja reegleid. Üliõpilased võiksid otsida lõputööde ja raportite kirjutamise kohta lisamaterjale Internetist. Eriti kui aines juhendit ei ole, kui sellest ei piisa või kui neil on kirjaliku eneseväljendusega probleeme. Plagiaadi kohta käivad reeglid jms peaksid tulema dekanaadist, et kõik ei peaks leiutama oma standardeid. Järgige ajakirjade ja konverentside nõudeid. Kui projekti raportite jaoks on olemas põhi, kasutage seda. Lugege artikleid ja muud tüüpi tekste, analüüsige nende stiili ja tehnikaid. Kirjutamiskursusel osalemine on kindlasti kasulik. 20

21 Professor Toomas Tammaru (PhD) Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond, ökoloogia- ja maateaduste instituut, zooloogia osakond Mis on hea kirjaliku töö kriteeriumid teie erialal? Peamine on teksti loogilisus, et oleks läbivalt selge küsimus-vastus-struktuur. Teadustekstis peavad olema mõlemad olemas, aga eristatud, sest kõrvalharud on vähem tähtsad ning selgelt peavad näha olema läbiv teema ja telg. Tuleb leida tasakaal tähtsatel asjadel on rohkem kaalu ja seega peaks neil olema rohkem ruumi tekstis. Teine lähenemine on, et tähtsamad teemad tulevad enne ja vähemtähtsad hiljem. Meie erialal öeldakse tuum enne, seletus ja põhjendused tulevad hiljem, tegu ei ole detektiivilooga. See kehtib nii eraldi peatükkide kui ka lõigu ja lause kohta. Lõigu esimene lause peaks ütlema teema ära ja teised laused seda toetama. Lauses peaks tähtis osa ja tuum enne tulema ning seejärel detailid. Teadustekst ei ole referaat, juba bakalaureusetöös soovitame midagi teaduslikult uut öelda, jõuda järeldusteni. Tudengid peaksid olema lugenud õpikutekste, kuid stiil peab olema teine. Peab olema selge, kes midagi väidab lisaks üldtunnustatud tõdedele ka autori seisukoht, see on niiöelda hinnasildi põhimõte. Teadusteksti nõudeid tuleks rakendada bakalaureuseastmest saadik. Kas üliõpilased on piisavalt ette valmistatud, et teha ülikoolis nõutavaid kirjalikke töid, kui nad astuvad bakalaureuseõppesse? Ei saa eeldada ega nõuda, et ülikooli tulev inimene teaks teadusteksti nõudeid ning et sellised oskused oleksid juba olemas. Kirjutamise õppimine on pikk protsess, mis areneb edasi ka bakalaureuseastmest edaspidi. Tudengite tasemed on väga erinevad. Üldine kirjutamisoskus näiteks loogilisuse aspektist on sageli halb. Milliseid kirjalikke töid teie erialal tehakse? Bakalaureusetöö on referatiivne, on olemas detailne juhend, milline see põhimõtteliselt olema peaks. Töö peab põhinema teaduskirjandusel. Heas töös peab mingi loominguline aspekt sisalduma, millele vastust otsitakse. Meie erialal on õppeaineid, kus lastakse referaate kirjutada, ning antakse kodutöid, kus on vaja mitmele küsimusele pikemad loovamad vastused kirjutada. Nende puhul on peamine arusaadavuse kriteerium, et oleks näha üliõpilase sisulised teadmised. Kirjalikke töid võiks bakalaureuseastmes muidugi rohkem olla, aga samas peaks kõike olema rohkem. Magistritöö peab olema juba oma andmetel põhinev ja teadusartikli formaadis. Bakalaureuseastmes me ei luba inglise keeles kirjutada. Tudengeid tuleb õpetada kirjutama haritud teksti ka eesti keeles. Magistritöid lubame kirjutada inglise keeles, aga neid ei tehta palju. 21

22 Kas tekstid, mida teie õppejõuna üliõpilastele lugeda annate, mõjutavad seda, kuidas üliõpilased ise kirjalikke tekste koostavad? Loodan ja arvan, et ikka mõjutavad. Loetud tekste kasutatakse eeskujudena, ka kirjalikku keelt õpitakse jäljendades. Igasuguste teadustekstidega tutvumine on kasulik. Alguses anname ise lugemiseks tekste, loodame, et nad oskavad neid hiljem ise juurde otsida. Kuidas on korraldatud teie eriala kirjalike tekstide koostamise õpetamine? Kas teie erialal on olemas üliõpilastööde kirjutamise juhend? Meil on bakalaureuseastme tudengitele mitu lehekülge pikk juhend. Eraldi ainet ei ole, aga loodame, et juhendajate abil saavad tudengid juhendist aru. Seal on üldpõhimõtted kirjas ja ka vormistuslikku õpetust. On eristatud, milline on hea bakalaureusetöö, struktuur, viitamine jmt. Üsna sarnane juhend on ka magistriastmes, aga magistrantuuris õpetatakse lisaks eraldi ainet, kus tutvustatakse, milles teadustöö seisneb. See on oluline doktorantuuris ja ka otsustamisel, kas nad tahavad sinna edasi minna. Teadlastega suhtlemisel edasises tööelus on samuti oluline teada, mis elu nad elavad. Doktorantidele õpetan artiklite kirjutamist eraldi ainena. Selle jaoks on 15-leheküljeline juhend, mis põhineb peamiselt minu kogemustel, kuidas kirjutada ja teiste artikleid hinnata. Kursusel kirjutavad tudengid mänguartikli väljamõeldud andmestikul, aga põhimõtteliselt erialase suunitlusega ja reeglitele vastavalt. Mis on teie erialal üliõpilaste tüüpilised vead kirjalike tööde koostamisel? Vead sõltuvad palju inimesest. Tihti esineb pikkades lausetes loogikavigu. Teadusteksti kirjutamisega kohanemine võib võtta aega, aga see on õpitav oskus. Plagiaat pole meie erialal väga suur probleem. Kui üliõpilased hakkavad tegema oma kraaditööd, kas nende kirjutamisoskus on siis selleks piisav? Enamasti ei ole piisav, aga eks juhendajaga koos see ilus tekst lõpuks koostatakse. Originaaltekstist jääb üldiselt väga vähe järele, teksti peaks koos arutama ja tudengit suunama, sest protsessi käigus õpitakse. Kas teie erialal on ühine arusaam, mis on väljendusoskuse roll kirjaliku töö hinde kujunemisel? Ei ole, aga üritame seda tekitada. Bakalaureusetöid hindab komisjon, mis arutab töid mitu tundi, peamiselt küll sisuliselt. Hindame väljendusoskust ja kui see on nii kehv, et mõte ei tule välja, toob see paratamatult kaasa halvema hinde. Juba bakalaureuseastmes õpetame ja hindame, kas tekst näeb teadusteksti moodi välja. Kuna juhendis on punktid välja toodud, mida hindame, siis seda ka arvestatakse. Hea hinde saamiseks tuleb juhendit järgida. 22

23 Mis soovitusi/nõuandeid annaksite oma eriala üliõpilastele kirjalike tööde koostamisel? Lugege ja järgige juhendit, ei ole lihtsam juhendajalt otse küsida. See on hea juhend, me oleme selle kallal palju vaeva näinud. Arutage seda juhendajaga enne kirjutama hakkamist. Kirjutamine on suures osas õpitav, juhendid on selged ja järgitavad. 23

24

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE

ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI LÕPUEKSAMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE KORD 1. ÜLDIST 1.1. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2010. a määrusega nr 13 (ametlik tekst avaldatud Riigi Teatajas

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt

Microsoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Ajaveeb-veebileht.pptx

Ajaveeb-veebileht.pptx Inoftehnoloogia ja koostöö Ajaveeb ehk blog Ka veebipäevik, weblog - sisaldab perioodiliselt lisatavaid postitusi, mis on pööratud kronoloogilises järjekorras Ajaveeb võib olla avalik (nähtav kõigile lugejatele)või

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

sojateadlane_4.indd

sojateadlane_4.indd KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

Microsoft Word - G uurimistoo alused

Microsoft Word - G uurimistoo alused Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

IT infrastruktuuri teenused sissejuhatav loeng 00

IT infrastruktuuri teenused sissejuhatav loeng 00 IT infrastruktuuri teenused I385 Aine õppejõud: Katrin Loodus, Margus Ernits http://enos./~mernits Tallinn, 2014 Oluline info on aine vikis Kindlasti hoia silma peal aine vikil: https://wiki./ Sealt vali:

Rohkem

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis

Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamis Sotsiaalteaduste õppekavagrupi hindamisotsus Tallinna Tehnikaülikool 15/09/2016 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri kõrghariduse hindamisnõukogu otsustas kinnitada hindamiskomisjoni aruande

Rohkem

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT Interaktiivsusest e-õppes Anne Villems Seneca (4.-56.a. m.a.j.) Mitte sellepärast me ei söanda uusi asju katsetada, et asjad on keerulised, vaid kuna me ei söanda neid katsetada, on nad keerulised. It

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Microsoft Word - UPT juhend-parandused_25jaan2019

Microsoft Word - UPT juhend-parandused_25jaan2019 Tartu Tamme Gümnaasium Õpilastööde koostamise ja vormistamise juhend gümnaasiumile Tartu 2019 1 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. Juhendatava ja juhendaja rollid õpilastöö koostamisel... 5 2. Uurimistöö...

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode]) Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

Statistikatarkvara

Statistikatarkvara Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,

Rohkem

1-69_.pdf

1-69_.pdf Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis

Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule) Ülevaate

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Halliste Põhikool HALLISTE PÕHIKOOLI LOOVTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Halliste 2018

Halliste Põhikool HALLISTE PÕHIKOOLI LOOVTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Halliste 2018 Halliste Põhikool HALLISTE PÕHIKOOLI LOOVTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Halliste 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LOOVTÖÖ KOOSTAMINE 4 1.1 Üldised nõuded õpilaste loovtöödele 5 1.2. Loovtöö hindamine

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

Abja Gümnaasium ABJA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Abja-Paluoja 2016

Abja Gümnaasium ABJA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Abja-Paluoja 2016 Abja Gümnaasium ABJA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Abja-Paluoja 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 2. TÖÖ KOOSTAMINE... 4 2.1. Üldised nõuded õpilaste töödele... 4 2.1.1. Õpilase

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž ÜLIÕPILASTÖÖDE JUHEND Pärnu 2018 SISUKORD Sissejuhatus... 4 1. Töö koostamine... 5 1.1. Tööde liigid... 5 1.2. Lõputöö teema valik ja laiendatud kava... 6 1.3. Erialakirjanduse

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem