Eesti keel keeleatlastes
|
|
- Ene Õispuu
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 11 Eesti keel keeleatlastes Vilja Oja eesti keele instituudi vanemteadur 100 aastat tagasi trükiti esimene keeleatlase köide Aastail avaldati Jules Gilliéroni ja Edouard Edmonti koostatud 35-köiteline prantsuse murdeatlas, Atlas linguistique de la rance. Selle 1920 kaardil esitatakse sõnade häälikulised variandid nii emamaal kui ka naaberriikide Hispaania ja Itaalia territooriumil kõneldud prantsuse murretest. Esimene rahvuskeele atlas innustas paljusid lingviste, sealhulgas eestlast Andrus Saarestet ja soomlast Lauri Kettuneni, rakendama sama meetodit oma keele uurimisel. Mis on keeleatlas? Teame, et atlas on kogumik maakaarte. Keeleatlase kaartidel näeme sõnavara, grammatiliste vormide, häälikuvariantide ja muude keelenähtuste maa-alalist levikut. Lokaalse keelekasutuse iseärasused, sarnasused ja erinevused ilmnevad murrete tasandil, mistõttu klassikaliste keeleatlaste koostajad ongi uurinud just murdekeelt. Küsimustiku järgi kogutud keelematerjal kantakse kaardile kas a) levikupiirkondadena, märgistades need värvide, viirutuste jms või eraldusjoonte, nn isoglosside abil, b) tingmärkidega, mille kuju, suuruse ja värvi valikul arvestatakse kaardistatava nähtuse erinevuste iseloomu, või c) tsitaatidena (st sõnad, häälikuvariandid vms kirjutatakse otse kontuurkaardile). Viimane märkimisviis on kahtlemata kõige täpsem, kuid nõuab kaardil palju ruumi, samuti ei anna tsitaatkaart esmapilgul haaratavat pilti eri keelendite leviku kohta. Sümbolid ja isoglossid võimaldavad kaardi koostajal soovi korral tähistada mitu keelendit sarnaselt, tuues
2 12 sel moel kaardil paremini esile mingit muud nähtust puudutavad erinevused. Näiteks soe on lõunaeesti murretes lämmi või lämi. Illustreerimaks kahe eri päritoluga sõna levikupiire, võib kaardil koondada põhjaeestilised häälikuvariandid soe, sue, suoja ühe ning lõunaeestilised lämmi ja lämi teise märgi alla. Keelekaardid nagu mis tahes maakaardid kujutavad mitmesuguse ulatusega territooriume. Enamik seni avaldatud keeleatlasi on piirdunud ühe keele levilaga või osaga sellest, kuid on koostatud ka mitme keele ala hõlmavaid atlasi. Eesti murdeainest on kaardistatud kolme erineva geograafilise ulatusega atlase tarvis. Andrus Saareste koostatud Eesti murdeatlase ja Väikese eesti murdeatlase aluseks on aastate Eesti kaart. Soome, Eesti ja Karjala lingvistide ühistööna tehakse praegu atlast, mille kaartidel esitatakse kõrvuti kõigi läänemeresoome keelte materjal, selle pealkiri on ladinakeelne, Atlas Linguarum ennicarum. Suurimat maa-ala käsitleb Euroopa keelte atlas Atlas Linguarum Europae. Eesti murdeatlased aastal ilmus Tartus Andrus Saareste Eesti murdeatlase (lühendatult EMA) esimene vihik ja kolm aastat hiljem teine vihik. Need koos sisaldavad 66 tsitaatmeetodil koostatud keelekaarti. Murdenäited on kirja pandud täpses foneetilises transkriptsioonis ehk häälduskirjas. Teadete (tsitaatide) hulk ühel kaardil on tavaliselt ca Paljudele kaartidele on lisatud veel väike üldistav kaart, millel keelendi levikupiirid on näidatud isoglossi või viirutuste abil. EMA 2. vihikus on ära toodud kavatsetava vihiku sisukord, kust leiame 152 kaardi nimetused. Sõja tõttu töö katkes. Andrus Saareste emigreerus Rootsi, kus jätkas eesti murdematerjali kaardistamist aastal avaldati Uppsalas Andrus Saareste Väike eesti murdeatlas, mida autor ise on nimetanud EMA jätkuks. EMAst erineb see väiksema formaadi ja osalt ka ülesehituse poolest. Siin on kokku 149 keelekaarti, millest 20 leheküljesuurust tsitaatkaarti on varem EMAs avaldatud; teistel, väiksemamõõdulistel kaartidel asendavad foneetilisi sõnakujusid tingmärgid. Leidub ka üldistavaid, keelendi levikupiire osutavaid kaarte. Atlase lõpus on katse esitada tekstigeograafiat, st tõlgitud ühiskeelne tekst 26 eesti murrakusse.
3 13 Suur osa kaarte neis atlastes on onomasioloogilised, st kaardistatud on üht mõistet tähistavad murdesõnad. Näiteks kaardilt seelik selgub, kus on seda kehakatet nimetatud seelikuks, kus kasutatud muid nimetusi, nagu kört, körtsik või kortsik, kuub, ümbrik, alune, ame, undruk, pallapool, küüt, jupka, prunts jt. Paljude sõnakaartide eesmärk on näidata mingi grammatilise vormi variantide levikut. Nii esitatakse omaette kaartidel tegusõna laskma vormide lasta, lasksin ja laskis murdevariandid, sõna käsi on kaardistatud mitmuse osastavas käändes, sõnad sõda ja pada ainsuse omastavas käändes jne. Nende kõrval leidub puhtgrammatilisi kaarte, kus näeme mitme sama tüüpi sõna muutevormide põhjal tehtud üldistust. Neil saame võrrelda näiteks käände- ja pöördelõppude, tunnuste ning liidete variantide levikut. Ehkki sõnade häälikulised murdeerinevused on registreeritud kõigil sõnakaartidel, keskendutakse mõnel kaardil kindlate häälikumuutuste levikupiiride selgitamisele. Nii on kaardistatud kaashäälikuühendi esinemist või puudumist sõna algul, sõnalõpulise o muutumist u-ks, sise- ja lõpukadu, pikkade täishäälikute ja diftongide vahekorda murretes jm. Enamik kaarte annab mitmekülgset teavet ning ei oleks päris õiglane liigitada neid üksnes grammatilisteks, häälikulisteks või leksikaal- Andrus Saareste Eesti murdeatlas I. Viktor Tammeveski foto
4 14 Andrus Saareste Eesti murdeatlas I. Kaart seelik. Viktor Tammeveski foto seteks. EMA 2. vihiku avakaardil on esitatud murdevariandid lausest Rahvas läheb kiriku. Nende kolme sõna murdevastete ja grammatiliste vormide kõrval saame siin jälgida lausekonstruktsiooni, näiteks Juminda poolsaarel on öeldud rahvas menevät kirkku, Pühalepas låatvbd kerìguze, Võnnus lávæ keri&kulè, Vastseliina murrakus lät keàkkohe jne. Andrus Saareste keeleatlasi tõenäoliselt raamatukauplustes ei kohta, kuid need on olemas vähemalt Eesti suuremates raamatukogudes ja keeleteadusega tegelevates asutustes. Euroopa keelte atlas Euroopa keelte atlas Atlas Linguarum Europae (lühendatult ALE) esitab paralleelselt kõigi Euroopas kõneldavate keelte murdematerjali. Ühtekokku on tegemist 51 riigi territooriumil kõneldava 22 keelerühma keeltega, mis kuuluvad 6 keelkonda. Kaasatud on ka kõik soome-ugri keeled peale handi ja mansi. Atlasesse koondatud keeleaines hõlmab 546 mõistet. Kaardistatud on taimede ja loomade, inimese ja tema kehaosade, mitmesuguste
5 15 tarbeesemete, tegevuste, arvude, omaduste, ilmastikunähtuste jne murdekeelseid nimetusi. Eestlaste ülesandeks oli peale eesti murrete muretseda lähisugukeelte liivi, vadja ja isuri sõnavara. Karjala lingvistid kogusid karjala murrete kõrval ka vepsa keele ja tollase NSVLi territooriumil kõneldud ingerisoome murrete materjali. ALE juhatusse kuulunud Soome keeleteadlase Terho Itkoneni eestvõttel seati kõigi läänemeresoome keelte aines ühtsesse süsteemi, nii et seda saaks arvuti abil kaardistada. ALE kaartidel on sõnad tähistatud tingmärkidega, sest Euroopa mastaabis murrete kaardistamine ei ole tsitaatmeetodil tehniliselt teostatav. Sümbolite tiheduseks arvestati kõige rohkem 1 märk 2000 km 2 kohta. Seda aluseks võttes valisid iga riigi murdeuurijad endale sobivad geograafilised punktid materjali esitamiseks atlases. Ainult mustlasi ei olnud võimalik kindla asualaga seostada, mistõttu mustlaskeele 6 murde andmed tuuakse ära kaardi servale paigutatud ristkülikus. Kaardistuspunkte on kokku 2631, neist 407 kajastavad soome-ugri keeli. Eesti keelt esindab atlases 28 murrakust kogutud sõnavara (28 kaardistuspunkti). Atlases on kaardistuspunktid tähistatud numbritega ja igasse punkti saab paigutada ainult ühe teate (tingmärgi). Mõnegi mõiste kohta on aga kaks või enam võrdväärset sünonüümi ning sel juhul loetletakse teised murdevasted kas kaardilegendi järel või kaardimapi juurde kuuluvas kommentaaride köites. ALE kaartidel on sõna seaduspärased häälikulised vasted tähistatud samasuguse sümboliga, määratlematud variandid ja eri liidetega tuletised aga erinevatega. Näiteks: sama sümboliga on kaardil märgitud eesti jõgi (murretes ka jogi, jögi, jegi, egi), isuri ja vepsa jogi, soome ja karjala joki, liivi jo ig, jo ug, vadja jõtši, jetši, komi ju, neenetsi jaã a ja saami jokkâ, omaette sümbol on antud Soome mustlaskeele sõnale jokkos. Kõigi ühest juurest pärinevate sõnade kaardimärgid on omavahel siiski suhteliselt sarnased, nii et kaardipildil joonistub välja ka lähedaste sõnaperede üldlevik. Näiteks on kokku viidavad eesti ja teiste läänemeresoome keelte meri, saksa meer, romaani keelte mare (mar, mer), slaavi more jt. Üldpealkirja Atlas Linguarum Europae all on eraldi raamatuina ilmunud sissejuhatus (Assen 1975), kaks küsimustikku (Assen 1976, 1979), viis kaardimappi koos kommentaariköidetega (Assen 1983, Assen/Maastricht 1986, 1988, 1990, Rooma 1997) ning atlase aja-
6 16 Atlas Linguarum Europae I, 1. Kaart meri. Viktor Tammeveski foto lugu, hetkeseisu, tulevikuplaane, tähtsust, tegijaid jms tutvustav raamat alapealkirjaga Perspectives nouvelles en géolinguistique ( Geolingvistika uued perspektiivid, Rooma, 1997). Sellest leiame ka ülevaatekirjutised Euroopas kõneldavate keelte ja keelerühmade kohta. ALE 6. vihiku kaardid ning kommentaarid on trükki antud, vihikud 7 12 koostamisel. Nii grandioosne ettevõtmine on loomulikult nõudnud pikaajalist ettevalmistustööd. Seda perioodi on ilmekalt kirjeldanud Helmi Neetar. 1 UNESCO patronaaži all ellu viidavas projektis osalevad enamiku Euroopa riikide keeleteadlased. ALE sekretariaat töötab praegu Saksamaal Bambergi ülikoolis. Peaorganisaatoriks ALE presidendiks, kes täidab ühtlasi ALE peatoimetaja kohuseid, on alates aastast Wolfgang Viereck. ALE toimetuskolleegium koguneb korra aastas, kordamööda eri riikides. Eestis peeti ALE koosolek aastal. Siinkirjutaja sõit tänavusele aastakoosolekule Ljubljanas sai teoks tänu Eesti Kultuurkapitalile.
7 17 Kuivõrd Euroopa keelte atlase trükkimine on osutunud väga kulukaks, piirdutakse ilmselt 12 kaardimapiga. Kogutud materjalist näeks seega trükivalgust alla veerandi. Mis saab ülejäänust? Hollandis on kaalutud võimalust avaldada see CD-ROMil. Soomlased on hankinud koopiad Uurali keelte andmelehtedest, et avaldada vähemalt Venemaal elavate sugulasrahvaste materjalid kaartidena või lihtsalt andmekoguna. Minu teada on Euroopa keelte atlast Eestis ainult üks eksemplar ja seegi ebatäielik (puuduvad eraldi raamatuina ilmunud sissejuhatus ja küsimustikud ning atlase 3. vihik koos selle juurde kuuluvate kommentaaridega). ALE 1., 2., 4. ja 5. vihikut, samuti raamatut Perspectives nouvelles en géolinguistique saab kasutada Emakeele Seltsis. Eesti keeles on ALE väljaandeid tutvustatud ajakirjas Keel ja Kirjandus. 2 Läänemeresoome keelte atlas Läänemeresoome keelte atlase Atlas Linguarum ennicarum (lühendatult AL E) kaartidel näeme kõrvuti soome-ugri keelkonna läänemeresoome haru kõigi seitsme keele (soome, eesti, karjala, isuri, vadja, vepsa, liivi) murdesõnavara. Ühelt poolt võimaldab see jälgida keelenähtuste levikut, sarnasusi ja erinevusi lähedaste sugulaskeelte rühmas tervikuna, teiselt poolt lubab ka muude keelte, eelkõige naabruses kõneldavate vene, saami, Skandinaavia ja balti keelte uurijatel teha järeldusi kontaktide kohta läänemeresoomlastega. AL E on kavandatud kolmeköitelisena, igaühes umbes 300 kaarti koos lühikeste kommentaaridega. Soomekeelsetele kommentaaridele on lisatud saksa- ja venekeelsed sisukokkuvõtted. Atlase sissejuhatus, kaardilegendid ning kaartide loetelu on neljas keeles: soome, eesti, saksa, vene. Teose esimene köide, mis sisaldab ka ulatusliku sissejuhatava osa, on kirjastamisel. AL E kaartidel on piirjoontega eraldatud kaardistusalad, mis Eestis ja Soomes kattuvad endisaegsete kihelkondadega. Nii on võimalik esitada ühest murrakust ka mitu sünonüümi. Keeleaines on kaartidele märgitud sümbolitega. Tavaline kaardistusvõrgu tihedus on sama mis ALEs maksimaalne tihedus umbes 1 : 2000 km 2. Vajaduse korral, näiteks haruldaste keelenähtuste esiletõstmiseks, antakse aga AL Es eesti ja soome murrete materjal kihelkonna täpsusega.
8 18 Atlase jaoks on kogutud murdematerjal 318 sõnavaralise küsimuse kohta. Enamik küsimusi seostub ühe mõistega kogutud on sama mõistet tähistavad murdesõnad asjaomastest keeltest. Väiksem osa küsimusi lähtub sõnakujust, nõndanimetatud formatiivist, mis hõlmab ühest algtüvest pärinevate sama liiki sõnade häälikulised vasted. Selle materjali põhjal on tehtud mitut liiki kaarte. Üsna palju on onomasioloogilisi kaarte, millel esitatakse mingit mõistet tähistavate 42. huuhtoa; loputama huuhto- uh(t)o- ~ uh(t)u- huhto- uh(t)alopetab lo(p)putapešš virut- verot- Ver S Kuk Val val Ves vai Tol Dj Atlas Linguarum ennicarum 1. Kaart loputama
9 19 murdesõnade levik. Variantide suure hulga korral on materjal jagatud mitmele kaardile. Mõnikord annab üks kaart ülevaate eri päritoluga sõnade levikust (nt suits 1: savu, suits, haiku; keris 1: kiuas, keris, ahjo, pätsi, muuri, pesä, uuni, süda) ning täpsemad sõnavariandid on registreeritud omaette kaardil või kaartidel (nt suits 2: savu, sau, sauv(v)u, sauhu). Uudne võrreldes eelkäsitletud keeleatlastega on semantika kaardistamine. AL E semantikakaartidel saame jälgida sarnase või omavahel lähedase kujuga sõnade kasutust läänemeresoome keeltes, näiteks mida kusagil väljendatakse nimisõnaga osa, omadussõnaga peen (soome pieni), tegusõnaga magada (soome maata). Kaartidel kujutatu mõistmiseks hädavajaliku info leiame samas trükitud kommentaaridest. AL E materjalil põhinevaid uurimusi koos kaartidega on juba ilmunud keeleteaduslikes ajakirjades ja artiklikogumikes. 3 Läänemeresoome keelte atlase tööd koordineerivad Soome kodumaa keelte uurimiskeskus (Helsingi), eesti keele instituut (Tallinn) ja Venemaa teaduste akadeemia Karjala teaduskeskus (Petroskoi). Eestlastest kuuluvad AL E toimetusse Arvo Laanest, Helmi Neetar, Vilja Oja ja Tiit-Rein Viitso. Projekti on majanduslikult toetanud Eesti Teadusfond (grandid 1240, 1828 ja 4193) ning Soome, Eesti ja Venemaa (varem NSVL) teaduste akadeemiad (teadlaste välisvahetus). Keeleatlased milleks? Keelekaardid aitavad meil orienteeruda keelemaastikul, keeles kajastub aga kõik inimeste elukeskkonnaga seonduv. Sõnade ja nende tähenduste sarnasused ning erinevused reedavad kõnelejate ajaloolist, kultuuriloolist, etnilist ja geograafilist tausta. Mõiste, mille väljendamiseks murdesõna mingil alal puudub, on olnud selle asukaile tundmatu. Näiteks pole eesti keeles ei tomatit ega lehist tähistavaid vanu murdesõnu, sest need on Eestis suhteliselt uued taimed, kuid niisuguse loodusnähtusega nagu virmalised on vanad eestlased kokku puutunud (vt allpool). Laensõnad osutavad mitmesuguste kultuuriuuenduste lähtekohtadele ja levikuteedele, sageli ka laenamise ajale. Mitmeid mõisteid on inimesed väljendanud mingit muud eset, olendit, nähtust jne tähistava(te) sõna(de) kaudu. Näiteks virmaliste kohta öeldakse eesti murretes ka põhjakad, põhjalised, laplased, kasu-
10 20 tatakse ühendeid taeva-, põhja-, põhjamaa või Lapimaa valgus, põhjakoit, -virvendus või -kiired, virmaliste valgusmängu kirjeldatakse väljenditega põhi (taevas, põhjataevas, põhjameri) põleb (leegitseb, loidab vms), virmalised (põhjalased, põhjalaplased vms) vehklevad (vihtlevad, lehvivad, taplevad jne), Setus on lausutud koguni, et vaarungilatsõ vaaraolapsed `võitlõsõ `vasta `ilmu. Sageli annab nimetamismotiivide analüüs aimu inimeste endisaegsest maailmakäsitlusest, uskumustest, kommetest ja arusaamadest. Keeleatlased on hindamatu väärtusega andmekogud keeleteaduslikuks uurimistööks, saame ju siin korraga võrrelda samu nähtusi kõigis kaardistatud ala murretes. Üksiknähtuste levilad kogusummas võimaldavad määratleda murde- ja keelepiire (need ei ühti kaugeltki alati riikide või haldusalade piiridega) ning seda, kas üleminek on järsk või sujuv (viimasel juhul eri nähtuste levik päriselt ei kattu). Näiteks toovad läänemeresoome keeleatlase kaardid esile läänemeresoome idaja läänerühma ning põhja- ja lõunarühma vastandumise, lõunaeesti murrete ajaloolised sidemed läänemeresoome ida- ja põhjarühma keeltega, soome edelamurrete kontaktid põhjaeesti murretega jne. Selle põhjal saame teha järeldusi asustusajaloo ja läänemeresoome hõimude omavaheliste suhete kohta. Maailma esimese keeleatlase autor Jules Gilliéron nimetas oma töö ühe peamise eesmärgina soovi talletada teaduse ja tulevaste põlvede jaoks osagi kohalike murrete rikkustest, enne kui need ühiskeele mõjul kaovad. Seda otstarvet täidavad ka kõik järgnevad murdeatlased. 1 H. Neetar, Atlas Linguarum Europae (ALE). Keel ja Kirjandus 1977, nr 6, lk ; H. Neetar, Ka selle maa keel. (Euroopa keeleatlase ainetel) Kodumurre 1982, nr 15, lk 3 12; H. Neetar, ALE ja aletama. Eesti filoloogia poolsajand Teaduste Akadeemias. Eesti Keele Instituut. Tallinn 1997, lk A. Laanest, Euroopa keeleatlas. Keel ja Kirjandus 1986, nr 5, lk ; H. Neetar, Euroopa keeleatlasest. Keel ja Kirjandus 1998, nr 11, lk V. Oja, Läänemeresoome sooja-adjektiividest. Oekeeta asijoo. Commentationes enno-ugricae in honorem Seppo Suhonen sexagenarii 16. V Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 228. Helsinki, 1998, lk ; V. Oja, Words for lax in the innic Languages. Linguistica Uralica XXXVIII [2002, nr 2], lk Mitu läänemeresoome keelte atlase teemalist kirjutist on avaldatud kogumikus Studia ad geographiam linguarum pertinentia (Eesti Keele Instituudi toimetised 6. Tallinn, 2000).
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemMicrosoft Word - Pajusalu_Eesti murrete uurimine Wiedemannist Viitsoni_ettekanne.doc
EESTI MURRETE UURIMINE WIEDEMANNIST VIITSONI Karl Pajusalu Tartu Ülikool Ettekanne konverentsil Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II Väike-Maarja, 24. 25. aprill 2013 On mitmeti tähendusrikas, et tähtsaim
RohkemTallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste
Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemMicrosoft Word - RVLi juhend.doc
KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemInglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula
Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel
Rohkemoma_keel_2003_01
Kust on pärit eesti aeg? Sven-Erik Soosaar eesti keele instituudi teadur Aeg on lahutamatu osa inimteadvusest. Kuidas tajub eestlane aega ja mismoodi jagab eesti keel aega väiksemateks ja suuremateks ühikuteks?
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemOK_ indd
Vaatmikesari eesti keelest Helle Metslang Emakeele Seltsi juhatuse esimees Haridus- ja teadusministeeriumi, Emakeele Seltsi, Eesti kirjandusmuuseumi ja Tartu ülikooli multimeediakeskuse koostöös on valminud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
Rohkemraamat70.pmd
ARTIKLID Aavik, Johannes. Lõhe kirjakeele ja rahvakeele vahel. (1943.) ESA 16/1970 (1970), 55 68. Aben, Karl. Luule tõlkimise põhiprintsiipe. ESA II/1956 (1956), 217 233. Eesti ja liivi laene läti sõnavaras.
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemTiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd
Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
Rohkemoma_keel_2002_01
2001.-2002. aastal ilmunud keeleraamatuid Sõnaraamatud Eesti-Inglise tehnikasõnaraamat. Peatoimetaja: Rein Kull. Toimetajad: Lea Noorma ja Vahur Raid. Euroülikool. Tallinn, 2001. 976 lk Eesti kirjakeele
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemAvalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok
Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
RohkemNarva Õigeusu Humanitaarkooli õppekava kinnitan erakooli pidaja MTÜ Õigeusu Hariduse Ühing Ülestõusmine. Protokoll 27, a. VALIKAINE VANASLA
VALIKAINE VANASLAAVI KEEL gümnaasiumis 1 VANASLAAVI KEEL ÜLDOSA Vanaslaavikeel gümnaasiumis Vanaslaavi keel (kirikuslaavi keel), on vene keel esialuseks, selle omapäraseks vundamendiks, mille peal põhineb
RohkemÕigusteaduse 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab õigusteaduse ja sellega seotud erialade 201
Õigusteaduse 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab õigusteaduse ja sellega seotud erialade 2014.a sihtevalveerimise vormide ülesehitust ja täitmist. Vorme on
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
Rohkemkeelenouanne soovitab 5.indd
Kas algustäht oleneb asutusest? Maire Raadik Ajalugu On küsitud, mis ajast võib Tartu Ülikooli kirjutada ka väikese tähega, s.o Tartu ülikool. Vastus on: vähemalt eelmise sajandi kolmekümnendatest aastatest
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemHunt - looduse raamatukogu - tutvustus
2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUG
KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED AJALUGU Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU 1. Eesti üleminekul esiajast keskaega Läti Henriku
RohkemMascus - Jatiina esitlus 2017
Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemLüllemäe Põhikooli õppekava lisa 5 Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppes
Lüllemäe Põhikooli ainekava Aine Tunde nädalas ajalugu V klass 1 tund VI klass 2 tundi 5. klassi õpitulemused Õppesisu ja tegevus Seos teiste ainetega Ajaarvamine ja ajalooallikad kasutab kontekstis mõisteid,
RohkemPÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS
PÕHIKOOLI AINEKAVA ÜLESEHITUS Kooliaste : II Ainevaldkond: sotsiaalained Aine: ajalugu Klass : 5 Tundide arv nädalas klassiti: 1 tund Üldpädevuste kujundamine: 5 klassis taotletavad pädevused 5. klassi
Rohkem1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim
1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemIKT 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab IKT ja sellega seotud erialade 2014.a sihtevalveerim
IKT 2014.a sihtevalveerimise vormide täitmise juhend. Käesolev juhendmaterjal selgitab IKT ja sellega seotud erialade 2014.a sihtevalveerimise vormide ülesehitust ja täitmist. Vorme on põhimõtteliselt
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemTuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste
Tuhat tudengit ja sada seltsi välismaal ees2 keelt õppimas Katrin Maiste Eesti keele ja kultuuri välisõpe Välisõppe kaks suunda: akadeemiline välisõpe rahvuskaaslased välismaal Ees$ keel välismaa ülikoolis
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemMicrosoft Word - Vx610 EMV KASUTUSJUHEND.doc
MAKSETERMINALI KASUTUSJUHEND VERIFONE Vx610 GSM Kliendiabi: (0) 6711 444 (kõik nädalapäevad 24 h) Makseterminalide osakond: (0) 6711 411 (tööpäeviti kell 9.00 17.00) Faks: (0) 6711 420 Email: posgrupp@estcard.ee
RohkemÕppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian
Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober
RohkemEsitlusslaidide kujundusest
Ülevaade Maa-ameti avaandmetest Tanel Hurt Maa-amet / Geoinformaatika osakond 9. mai 2019 Teemad Andmekogud Ruumiandmete / avaandmete uuendamine Eesti topograafia andmekogu andmed Andmete korraga allalaadimine,
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemValmet, Aino. Inventarinimistu
TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Fond 123 VALMET, AINO Inventarinimistu 1922-1992 SISSEJUHATUS VALMET, AINO (5. apr. 1928-22. märts 1993), eesti filoloog, Tartu ülikooli õppejõud Aino Valmet sündis Pärnus teenistuja
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemPanganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul
10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa
Rohkemok indd
Oma Keel nr 1 / 2007 Oma Keel Emakeele Seltsi ajakiri Toimetuskolleegium: Tiit Hennoste, Reet Kasik, Krista Kerge, Piibe Leiger, Helmi Neetar, Pille Penjam, Tiia Penjam, Peeter Päll, Ma ria- Maren Sepper,
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemUudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode]
Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest CLARK: fast and accurate classification of metagenomic and genomic sequences using discriminative k-mers(2015) Rachid Ounit, Steve Wanamaker, Timothy J. Close
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemTallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava
Tallinna Õismäe Gümnaasiumi põhikooli ainekava Õppeaine: eesti keel Klass: 4 Eesmärgid: Eesti keele kui rahvuskultuuri kandja väärtustamine; eesti keele väärtustamine avaliku suhtlusvahendina; keeleoskuse
RohkemLPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET
Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemBit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis
Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,
RohkemEuroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon
Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemINGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes
INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemMicrosoft Word - Eesti-turism2015
EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemJÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU
P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:
RohkemEESTI KEELE AJALOOLINE GRAMMATIKA Häälikulugu I
EESTI KEELE AJALOOLINE GRAMMATIKA Häälikulugu I 19 8 0 TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL Eesti keele kateeder EESTI KEELE GRAMMATIKA AJALOOLINE Häälikulugu A. Kask 1.vihik TARTU 19 8 0 Val;)v8tei "A^^^Eask, Eesti
Rohkem