TALLINNA KELMIKÜLA LASTEAED

Väljavõte

1 TALLINNA KELMIKÜLA LASTEAED ARENGUKAVA

2 SISUKORD 1 TALLINNA KELMIKÜLA LASTEAIA TUTVUSTUS LASTEASUTUSE VISIOON, MISSIOON JA VÄÄRTUSED ÕPPE-KASVATUSTÖÖ JA JUHTIMISE TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS ARENDUSE VALDKONNAD JA PÕHISUUNAD LASTEAIA TEGVUSKAVA AASTATEKS ARENGUKAVA MUUTMISE JA TÄIENDAMISE KORD ARENGUKAVA KOOSKÕLASTUS

3 1 TALLINNA KELMIKÜLA LASTEAIA TUTVUSTUS Tallinna Kelmiküla Lasteaed avati 1.oktoobril 2007 Tallinna Kelmiküla Lasteaed asub Põhja-Tallinna linnaosas, Aadress: Tehnika tn. 23 Tallinn; Reg. nr: Telefon: kodulehekülg: direktor@kelmikyla.ee Tallinna Kelmiküla Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustöö neljas aiarühmas: 1. Naljaninad 3-4 aastased 2. Rõõmurullid 4-5 aastased 3. Särasilmad 5-6 aastased 4. Naerulinnud 6-7 aastased Tallinna Kelmiküla Lasteaed on avatud laste vastuvõtmiseks tööpäevadel Lasteaia nimekirjas on 2013 aasta sügisel 104 last. Meie lasteaia järjekorras on ootel 397 last (seisuga ). Asutuses töötab 19 inimest. Lasteaias on koostatud oma õppekava, mis toetab erinevate õppe- ja kasvatustegevuste integreerimist õppe- ja kasvatusprotsessis ja laste õppimist mängu kaudu. Igal sügisel koostatakse lasteaia aasta ürituste plaan ning lasteaia aasta tegevuskava ja valitakse igale kalendrikuule ühiselt teema. Seejärel koostavad rühmameeskonnad oma rühma õppeaasta tegevuskava ning planeerivad kuu teemast lähtuvalt nädalateemad. Lapsevanematele on tutvumiseks nädalaplaanid, mis on rühma stendil ning soovi korral saadetakse e-kirja teel ka vanemate meililisti. Lasteaiale on välja antud õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks koolitusluba nr 4905 HTM. Lasteaia tegevust analüüsitakse sisehindamise kaudu, rühmades toimuvad arenguvestlused vanematega, individuaalsed arenguvestlused personaliga. Info kiireks edastamiseks toimivad nii 3

4 rühmade, lapsevanemate, õpetajate, hoolekogu jt. meililistid ja ajakohase infoga kodulehekülg. Lasteaial on oma logo. Lasteaias on sisehindamise hindamiseks ja analüüsimiseks e-küsitlused ning koosolekute ja nõupidamiste protokollimiseks e-protokollide süsteem (salvestamine ühiskettale). Lasteaed teeb tihedat koostööd lapsevanematega ja rakendab avatud juhtimisstiili. Oma arvamust ja ettepanekuid võivad esitada kõik koostööpartnerid ja huvigrupid. Lasteaias tegutsevad mitmeid aastaid erinevad huviringid: judo (alates 2008), tantsustuudio (alates 2008), inglise keel (alates 2009), klaveriõpetus (alates 2009), jalgpall (alates 2012) ning korvpall (lisandus 2013 sügisest). Lasteaial on välja kujunenud oma traditsioonilised üritused nii lastele, personalile kui ka lastevanematele: lasteaia sünnipäevapidu (1.oktoober) koos rühmadele tehtavate kingitustega, vanemate tänuõhtu (kontsert ja catering), troopikapidu (jaanuari lõpus), lillepäev (lillede istutamine) õuealale, spordipäevad, Vanalinna ja parkide külastused, suvepiknikud, heategevuslikud laadad (jõululaat ja 1. juuni lastekaitsepäeva teatripäev koos õuekohvikuga jt.). Uue traditsioonina on loodud nn. teatrifestival, kus iga rühm valmistab ette ja esitab teatrietenduse teistele lastele ning nende vanematele. Kasutusele on võetud mitmed uuenduslikud ja personali tööd lihtsustavad meetodid, näiteks e-päevik, mille vorm töötati välja töögrupi poolt (kasutusel 2011 aastast), elektrooniline koosolekute protokoll (õpetajatele aastast 2011; tehniline personal 2012), lapsevanemate ja õpetajate meililistid, probleemide ennetuse- ja traumade registreerimise (jälgimise) tabel (aastast 2012) jt. Alates 2012 sügisest on rühmade tegevuskava samuti elektrooniline. Iga kalendrikuu lõppedes tehakse kirjalik analüüs, milles näidatakse muuhulgas õpetajate ja laste hinnangud tegevustele, koostööle jt. samuti parendusettepanekud, mida saab jooksvalt ellu viia. Lasteaia juhtkond teab asutuse pikaajalist strateegiat ja juhib seda kindlustavaid protsesse eesmärkide suunas kontrollides ka nende elluviimiseks vajalike tegevuste ja süsteemide toimimist. Eesmärkidel on kindlad mõõdikud, mille järgi saab hinnata eesmärkide täitumist (nt. kuupäevad, potentsiaalsete osalejate arv, rahulolu hinne jms.). Mõned eesmärgid muutuvad koos ajaga ja neid polegi enam otstarbekas ellu viia. Sellisel juhul arutatakse neid koos töötajate ja huvigruppidega ning muudetakse vastavalt vajadusele. 4

5 2. LASTEASUTUSE VISIOON, MISSIOON JA VÄÄRTUSED MISSIOON Koostöös lastevanematega loome lapsele tema arengut soodustava, individuaalsust arvestava ja tervist toetava kasvukeskkonna. Väärtustame ja toetame laste arengut ning õpihimu mängime ja kasvame koos! VISIOON Turvaline ja arendav mängukeskkond lapsele; töötaja isiklikku, meeskondlikku ja erialast arengut väärtustav töökoht personalile; koostööd hindav ja uutele ideedele avatud juhtkond partneriks lapsevanemale professionaalne, tunnustatud ja hinnatud parima toitlustamisega tervist edendav lasteaed Tallinnas! Lasteaia põhiväärtused on suunatud lapse arengule, koostöö arendamisele ja avatusele ning neid arvestatakse kõikide strateegiliste otsuste tegemisel. MEIE VÄÄRTUSED K koostöövalmidus lapsevanematega, personaliga, huvigruppidega, lastega E eesmärgikindlus väärtustada ja toetada laste arengut parima tuleviku nimel L lapsekesksus kõik tegevused lähtuvad lapsest ja tema heaolust M motiveeritus lapsel huvitatus õppida, õpetajal õpetada I individuaalsus igaüks on väärtus omaette, erinevus rikastab K kannatlikkus kõik tegevused võtavad aega, piisavalt aega arenemiseks Ü üksmeelsus läbi koostöö ja erinevate arvamuste jõuda ühisele otsusele L leidlikkus loovus, ideederohkus, uuenduslikkus A avatus uutele ideedele, juhtimisele, ettepanekutele 5

6 3. ÕPPE-KASVATUSTÖÖ JA JUHTIMISE TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS Lasteaia aasta arengukavas (ja selle tegevuskavas) püstitatud ülesanded ning nende täitmiseks kavandatud tegevused on suures osas täidetud. Mõnede ülesannete täitmine on osutunud aeganõudvamaks seoses personali vahetumisega (mitmed töötajad lapsehoolduspuhkusel, teisele ametikohale tööleasumine vm.). Seetõttu oleme otsustanud ülesanded veelkord uue arengukava tegevuskavas välja tuua. Eelmise arengukava perioodil lisandunud tugevused ja järgmise perioodi parendusvõimalused valdkondade lõikes: I Eestvedamine ja juhtimine Tugevused - Lasteaia juhtimisstiil on avatud, süsteemne ning personali ja huvigruppe kaasav: töötajaid innustatakse ja julgustatakse esitama uusi ideid ning parendusettepanekuid. - Lasteaed kandideeris tiitlile Hästi juhitud lasteaed 2012 ning sai koolieelsete lasteasutuste kategoorias I koha - Asutati lasteaia arengut toetav sihtasutus Kelmiküla Lapsed aasta septembrist on avatud lastehoid. - Lasteaed on praktikabaasiks Tallinna Ülikooli alushariduse eriala praktikantidele, juhtkond jagab oma kogemusi magistriõppe üliõpilastele (juhtimispraktika alates 2011) ning Tallinna Ülikooli Täiendõppekeskuse õppijaile (alates 2012) Parendusvõimalused - Õppiva ja avatud juhtimisstiiliga organisatsiooni edasine arendamine, kogemuspõhise õppe rakendamine, teiste lasteasutuste külastamine töökogemuste saamiseks (sh. väljaspool Eestit), õppepäevade korraldamine, lapsevanemate ja huvigruppide kaasamine. II Personalijuhtimine Tugevused - Koosolekuid (pedagoogiline- ja abipersonal) protokollitakse elektrooniliselt ning kõik vastuvõetud otsused on personalile nähtavad 6

7 - Perioodi jooksul on mitmed asutuse õpetajad esitatud statuutidele: Tallinna Aasta õpetaja, Tallinna e-õpetaja, Tallinna Noor Õpetaja, Hea õpetaja (Haridusasutuste kvaliteediauhind) statuutidele ning saanud ka linna poolt auhindadega tunnustatud - Rahuloluküsitluste (töökeskkond, sisekliima) tulemusi analüüsitakse. Põhimõte, et kõik hindavad kõiki, on taganud hindamise objektiivsuse ja kasvatanud hindamiskultuuri. Senisest enam osatakse väärtustada saadud tagasisidet. - Töötajate koolitus, sh selle arvestus on elektrooniline ja süsteemne, personali toetatakse nii koolituse kui motiveerimissüsteemi kaudu. Asutuses on rakendatud mentorsüsteem - Personali töö tulemuslikkust näitavad auhinnalised kohad ja aktiivne laste kaasamine erinevatele riigi, linna, linnaosa ja ametkondade võistlustele, konkurssidele jne Parendusvõimalused - Välja töötada tulemuspõhised ametijuhendid ning koostöös personaliga mitmekülgne tunnustusja motivatsioonisüsteem, rohkem toetada rühma ja lasteaia meeskonnatööd (ühised üritused, töögrupid, supervisioon jt) III Õppe- ja kasvatustöö Tugevused - Õppe- ja kasvatustöö paremaks korraldamiseks on loodud õppealajuhataja ametikoht (sügisest 2013) - Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuste planeerimiseks, analüüsimiseks on loodud elektroonilised vormid, mis on kättesaadavad lasteaia arvutivõrgu ühiskettal Parendusvõimalused - Lasteaia õppekava kaasajastamine, väärtuskasvatuse edendamine, erinevate õppemeetodite (sh. aktiivõppe-) kasutamine, lapse huvist lähtuva õppe- ja kasvatustöö planeerimine, tegevuspõhise (sh. kattuva tööaja) rakendamine. - Lapse arengu jälgimise korra ühtlustamine, arengu jälgitavamaks muutmine. Selle parem sidumine arenguvestluste ja tagasisidestamisega lapsevanematele. 7

8 - Rakendada väärtuskasvatuse põhimõtteid (sh. Kiusamisest vaba lasteaed, lasteaia maskotid Ats ja Anni) ning anda oma lasteaia (lapsed, töötajad, lapsevanemad) panus heategevusse (Märka ja aita, loomade varjupaik, toiduabi vms liikumised) - Suurendada laste värskes õhus viibimise aega ning võimalusel viibida väljas ka õhtupoolikuti (sügis-talvisel perioodil). Laste liikumishuvi tekitamine ning selleks erinevate võimaluste loomine. Õuesõppeala väljaarendamine ning õuesõppeks vajalike metoodiliste vahendite valmistamine. IV Avaliku suhtlemise ja partnerluse juhtimine Tugevused - Lasteaia hoolekogu toetab lasteaia tegevust ning on lasteaiale heaks koostööpartneriks; hoolekogu sai auhinnatud tunnustusega: Aasta hoolekogu Lasteaed on leidnud FUS Engesvea Barnehage sõpruslasteaia Lillehammerist (Norra), kes külastab meie lasteaeda paaril korral aastas, osaleme ( ) ühisprojektis Loodus kunstis ja kunst looduses. Lasteaedade lapsed vahetavad projektipõhiseid pakke (kivimid, loodusnähtused, maastik) ning jäädvustavad Pulksoni ja Karoliine tegutsemist Eesti kodudes - Koostöös lapsevanemate ja tarnijatega tegeletakse pidevalt laste toitlustamise parendamisega. Toitumisharjumuste muutmiseks on olulisel kohal lapsevanematele suunatud projektinädalad Söö lõunat koos lapsega, millest osalemine on aastate lõikes kasvanud. - Lasteaed on liitunud linna mahetoidu projektiga Mahetoit lasteasutuses. Koostööpartnerid on sh. Vändra Leib, Pajumäe talu, Märjamaa lihatööstus jt. - Tervist edendava lasteaiana on toimunud palju temaatilisi üritusi nii lastega, lapsevanematega kui ka personaliga. Välja on antud oma kokaraamat Kelmiküla köök Parendusvõimalused - Lapsevanematele nõustamispäevade (nn. perekasvatus) korraldamine, vajadusel spetsialistide ja lektorite kaasamine 8

9 - Heategevusliku tegevuse laiendamine (lapsed, töötajad, lapsevanemad), lasteaia oma väljundi ja viiside (korraldatavad üritused vs abivajajad) leidmine ning regulaarne heategevusse panustamine V Ressursside juhtimine Tugevused - Eelarve täitmine on tasakaalus, ressursse kasutatakse efektiivselt, täiendavate vahendite saamiseks otsitakse partnereid ja sponsoreid, renditakse ruume, osaletakse konkurssidel jne. - Asutuse prioriteetide hulgas on kesksel kohal säästlik ja keskkonnahoidlik majandamine, küte ja ventilatsioon majas on programmeeritud, õppetöös kasutatakse jääke ja taaskasutatakse muid materjale. - Lasteaia infovahetus on süsteemne, seda võimaldab ratsionaalne ja piisav arvutivõrk majas. Laste kohalolekut arvestatakse elektroonselt. Parendusvõimalused - Kaasajastada huvigruppe ja koostööpartnereid kaasates laste õppe- ja kasvatustöös kasutatavaid IT lahendusi - Keskkonnateadlikkuse suurendamiseks erinevates -projektides osalemine, koostöö tegemine (lapsed, töötajad) lasteaedadega Eestis ja väljaspool 9

10 4. ARENDUSE VALDKONNAD JA PÕHISUUNAD Tallinna Kelmiküla Lasteaia ( ) arenduse põhisuunad määratakse kindlaks viies põhivaldkonnas ning lähtuvad asutuse eelmise arengukava analüüsist, sisehindamise tulemustest, asutuse põhiväärtustest ning lasteaia missioonist ja visioonist. I Eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine - Asutuse esindatus linnaosa, linna ja vabariigi tasemel, parimate kogemuste jagamine - Avatud ja kaasava juhtimisstiili jätkamine, tegevuspõhise töökorralduse rakendamine - Asutuse sisehindamissüsteemi analüüs ja täiendamine, rakendumise ulatuse hindamine; - Erinevate koostööprojektide arendamine (sh. rahvusvahelised), nende eestvedamine. II Personalijuhtimine - Personali kaasamine ja toetamine (mentorsüsteemi arendamine, kogemusõpe); - Personali tulemuspõhise ametijuhendite loomine ning tunnustus- ja motivatsioonisüsteemi täiendamine; - Õpetajate tööalaste kogemuste vahetamine ja erialaste oskuste täiendamine III Õppe- ja kasvatustegevus - Olemasoleva õppekava analüüs ja uuendamine, õppeprotsessi nähtavamaks muutmine - Väärtuskasvatuse osatähtsuse tõstmine õppe- ja kasvatustöös - Lapse arengu hindamise süsteemi analüüs, korrigeerimine ja parendamine - Lapsest ja tema huvist lähtuva õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine, erinevate kaasaegsete aktiivõppemeetodite rakendamine IV Avaliku suhtlemise ja partnerluse juhtimine (koostöö huvigruppidega) - Huvigruppide rahuloluküsitluste tulemuste süsteemse analüüsimise parendamine - Heategevusliku liikumise propageerimine, sellele kaasaaitamine 10

11 - Perekasvatuse toetamine, sh. laste arengu toetamiseks süsteemi loomine V Ressursside juhtimine (õpikeskkond, inforessurss, säästlik majandamine ja keskkonnahoid) - Õppe ja kasvukeskkonna kaasajastamine - Keskkonnasäästliku mõtteviisi kujundamine, projektides osalemine - IKT vahendite uuendamine, nende parem kasutamine töös lastega 11

12 LASTEAIA TEGVUSKAVA AASTATEKS Valdkond 5.1. Eestvedamine ja juhtimine Eesmärk (-id) 1. Asutuse juht osaleb Tallinna linna haridus- ja rahastamispõhimõtete kujundamises ning lasteaedadele oluliste määruste ning tööd koordineerivate juhendite väljatöötamises; 2. Juhtkonna eestvedamisel toimib infovahetus Tallinna Haridusameti ja piirkonna (Põhja-Tallinna) lasteaedade vahel; 3. Asutuse juhtkond ja/või õpetajad on jaganud arengukava perioodi jooksul vähemalt üks kord oma parimaid kogemusi linnaosas-, Tallinnas, Eestis või välismaal toimunud konverentsidel; 4. Õpetajate eneseanalüüsi vormi järjepideva kasutamise tulemusena on 1-2 õpetajat kandideerinud Tallinna haridusasutuse kvaliteediauhindade ja/või Eestimaa õpib ja tänab konkursil; 5. Asutuse sisehindamise süsteem on üle vaadatud ja kaasajastatud, selle mõjusust asutuses on hinnatud, aastal 2014 on koostatud on uus sisehindamise aruanne; 6. Aastal 2014 on lõpetatud on koostööprojekt Loodus kunstis ja kunst looduses Lillehammeri (Norra) sõpruslasteaiaga, alustatud on vähemalt ühe uue koostööprojektiga, mis kaasab asutuse lapsi, juhtkonda ja õpetajaid; 7. Personali ja huvigruppe kaasates on valminud uus TEL (Tervist Edendav Lasteaed) arengukava. Tegevus Täitja/vastutaja Ressurss Märkused Osalemine Tallinna lasteaedade arengut toetavate komisjonide töös Piirkondlike nõupidamiste ja ümarlaudade korraldamine, parendusettepanekute edastamine Haridusametile Sisehindamise süsteemi analüüsimiseks küsimustiku koostamine, küsitluse läbiviimine, tulemuste rakendamine ; direktor pole määratav direktor pole määratav õppealajuhataja 12 pole määratav direktori komisjonidesse valimise korral direktori TAHJÜ juhatusse kuulumise ajal ( )

13 sisehindamise aruande koostamine Ettepanekute tegemine õpetajatele oma kogemuste jagamiseks, kandidaatide esitamine Õpetajad on kandideerinud konkurssidel erinevatele statuutidele: Arbu Lasteaiaga ühise lõimumisprojekti: - koostamine - rakendamine - analüüs ja tagasiside Norra sõpruslasteaiaga projekti Loodus kunstis ja kunst looduses kokkuvõtete tegemine Norra sõpruslasteaiaga uue koostööprojekti alustamine (draamaõpe, teater) TEL arengukava koostamiseks: - töögrupi moodustamine - eelmise arengukava täitmise analüüsi koostamine - uue arengukava koostamine direktor pole määratav direktor, õppealajuhataja lasteaedade direktorid lasteaedade direktorid, töögrupp lasteaedade direktorid, töögrupp õppealajuhataja, töögrupp pole määratav pole määratav pole määratav pole määratav pole määratav igal aastal üks õpetaja Valdkond 5.2. Personalijuhtimine Eesmärk (-id) 1. Personali tunnustus- ja motivatsioonisüsteem on töötajaid kaasates täiendatud ja kaasajastatud ning personali poolt heaks kiidetud ja motiveeriv; 2. Täiendatud on uue ja/või tööle naasva töötaja juhendamissüsteemi (mentorsüsteemi); 13

14 Kogemuste saamiseks on külastatud õppeaastas 2-3 lasteaeda, neist vähemalt ühte väljaspool Eestit; 4. Parimate töökogemuste saamiseks on igal aastal 2-4 õpetajat ja/või õpetaja abi olnud praktiseerimas teises lasteaias (sh. väljaspool Eestit); 5. Lasteaias on rakendunud tegevuspõhine töökorraldus ja rühmade meeskonnad suudavad iseseisvalt planeerida ja rakendada kattuvat tööaega ning tegevuskavast lähtuvat õppe- ja kasvatustöö planeerimist; 6. Vähemalt kord kvartalis on toimunud asutusesisene pedagoogiliste kogemuste (sh. koolitustel saadud info) vahetamise päev (nt. ühiskoolitus: õpetajad ja õpetaja abid); 7. Vähemalt kord õppeaastas on toimunud personali sisekoolitus (rahuloluküsitluste ja arenguvestluste tulemusel) väljaselgitatud ühisel teemal; 8. Enesehindamist on läbi viinud kõik lasteaia töötajad. Tegevus Täitja/vastutaja Ressurss Märkused Personali sisekoolitused arenguvestluste ja rahuloluküsitluste käigus selgunud teemadel: - laste käitumine ja psühholoogia - vestlused lapsevanematega rasketel teemadel, - meeskondlik suhtlemine kolleegidega jt Tunnustus- ja motivatsioonisüsteemi uuendamiseks: - töögrupi moodustamine - süsteemi ülevaatamine ja uuendamine, selle rakendamine - toimimise analüüs ja parendusettepanekud - parenduste elluviimine Õpetajate ja õpetaja abide pedagoogilise kogemuse vahetamise korra - väljatöötamine - tulemuslikkuse analüüsimine - ülevaatus ja parendamine direktor, õppealajuhataja direktor, õppealajuhataja õppealajuhataja eelarve lektoritasud 14

15 Tegevuspõhise töökorralduse põhimõtete: - alustatud meetodi rakendumise analüüs - parendusettepanekute tegemine - vajadusel korra uuendamine Mentorsüsteemi - töögrupi loomine; süsteemi ülevaatamine ja täiendamine (tööle tagasituleva töötaja osas) - rakendumise ülevaatamine - parenduste sisseviimine, täiendamine Lasteaedade külastused kogemuste saamiseks: - perioodiks prioriteetide seadmine - lasteaedade valiku otsustamine - tagasiside kogetule Praktiseerimine teises lasteaias (sh. väljaspool Eestit): - põhimõtete väljatöötamine - partnerlasteaedade leidmine - kogemuste vahetamine, tulemuste analüüs Personaliga ühisürituste korraldamine: - teatrid - matkad - jõuluõhtusöök - suvepiknik - meisterdamise töötoad Enesehindamise läbiviimine (abipersonali osas): - töögrupi moodustamine - küsimustiku vm abistava juhise koostamine - enesehindamise tulemuslikkuse analüüs - enesehindamise korra täiendamine õppealajuhataja direktor, mentorid direktor direktor majandusjuhataja direktor eelarve, lisatulu projektidest eelarve ja omafinantseering 15

16 Valdkond 5.3. Õppe- ja kasvatustegevus Eesmärk (-id) 1. Õppekava on kaasajastatud ja täiendatud (väärtuskasvatus, draamaõpe) selgelt on välja toodud lasteaia omanäolisus (terviseedendus, teater jt); 2. Kõik rühmad lasteaias on läbinud koolituse, liitunud ja rakendavad Kiusamisest vaba lasteaed meetodit; 3. Heategevuse põhimõtteid on lastele tutvustatud, õppeaastas on toetatud vähemalt 1-2 heategevuslikku üritust või projekti (laste, loomade või abivajavate organisatsioonidega); 4. Lapse arengu jälgimise ja hindamise kord on uuendatud ja ühtlustatud ning on kasutusele võetud kõikides rühmades; 5. Laste arengu toetamise (probleemide ennetamine, märkamine, nõustamine jt) süsteem lasteaias on loodud. Tegevus Täitja/vastutaja Ressurss Märkused Õppekava uuendamine, lasteaia eripära väljatoomine: - töögrupi moodustamine, õppekava hindamine ja analüüs - täienduste tegemine - uuendatud õppekava rakendamine - rakendatuse mõju hindamine Väärtuskasvatuse osatähtsuse suurendamine õppetöös: - projektiga Kiusamisest vaba lasteaed liitub kaks rühma (Särasilmad ja Naerulinnud) - lapsevanematele ühiskoolituse korraldamine - lasteaia logotegelaste Atsi ja Anni õppealajuhataja õppealajuhataja Kiusamisest vaba lasteaed projektiga liitumine

17 kasutamine õppetöös - koostöö korraldamine teiste lasteaedadega (kes kasutavad kiusamisest vaba lasteaia metoodikat) - väärtuskasvatuse tulemuslikkuse hindamine õppetöös (küsitluse korraldamine) - heategevuse korraldamine, abivajajate leidmine (koostööprojektid, loomaaiaga sh. patrooniks olemine) Laste kokandusklubi (iga rühm üks nädal igas kuus): - töögrupi loomine; põhimõtete ja korra väljatöötamine, kava koostamine - kokandusklubi rakendamine - tegevuse analüüs ja parenduste tegemine Draamaõpe: - koolitustel osalemine - kostüümilao tegemine - meetodi tutvustamine ja õppekavasse rakendamine - analüüs ja ettepanekud - sotsiaalteatri meetodi kasutuselevõtmine - ekskursioonide korraldamine (teatri lavatagustesse ) Lapse arengu jälgimise korra: - analüüs ja hindamise aluste ühtlustamine - lapse arengu jälgimise süsteemi parendamine (nt. lapse arengu kaart) majandusjuhataja eelarve ja täiendav finantseerimine õppealajuhataja eelarve koolituskulud õppealajuhataja, töögrupp 17

18 - asutusesisese ühtse arengumapi vormi ja täitmise korra kehtestamine - süsteemi toimimise mõjususe analüüs ja parendamine (küsitluse koostamine: õpetajad, vanemad) - täienduste ellurakendamine Laste erivajaduste hindamiseks ja toetamiseks: - töögrupi loomine - tugisüsteemi loomine ja selle seostamine lapse arengu hindamise mapiga - loodud infobaas tugiteenuste osutamiseks - õpetajate koolituse korraldamine (erivajaduste märkamiseks) - lapse arengu toetamiseks supervisioonigrupi loomine - tugisüsteemi mõjususe analüüs ja parendamine (küsitlus) Vanalinna seiklusmängu: - loomine ja läbiviimine - analüüs ja parendused - tutvustamine teistele asutustele õppealajuhataja eelarve koolituskulud õpetajad 18

19 Valdkond 5.4. Avaliku suhtlemise ja partnerluse juhtimine (koostöö huvigruppidega) Eesmärk (-id) 1. Huvigruppide rahuloluküsitlused on üle vaadatud ja parendatud, analüüsid on segmenteeritud, süsteemsed ja näitavad asutuse tugevusi ning parendustegevusi. 2. Heategevuslikku liikumist on lasteaia huvigruppe kaasates toetatud 1-2 korda aastas, osaletud on ülelinnaliste heategevuslike ürituste organiseerimisel, toetamisel (nt. Märka ja aita ; Perepäev) 3. Draamaõppe ainekava on seotud erinevate kultuuriasutuste ning huvigruppidega, leitud on 1-2 uut koostööpartnerit 4. Peredele on pakutud koolitusi ja loenguid (küsitluste põhjal selgunud) aktuaalsetel teemadel vähemalt kord õppeaastas Tegevus Täitja/vastutaja Ressurss Märkused Huvigruppide rahuloluküsitlused: - küsimustike ülevaatamine ja täiendamine - küsitlustele vastamise osatähtsuse suurendamine (hoolekogu eestvedamisel) - kokkuvõtete tegemine valdkondade kaupa - parenduste ja täienduste lisamine Hoolekoguga teiste lasteaedade külastused, kogemuste vahetamised: - eralasteaed Naba - lasteaed väljaspool Tallinna - lasteaed väljaspool Eestit Lasteaia logoga toodete valmistamine: - mastilipp - lasteaia esinduslipp direktor direktor, hoolekogu esimees majandusjuhataja omafinantseering eelarve 19

20 üritustel, laualipud - laste T-särgid - meened koostööpartneritele Talgupäevade korraldamine: - lasteaia õueala korrastamiseks - lasteaia rühmaruumide korrastamiseks - lillepäeva korraldamine Perekasvatuse toetamiseks lapsevanematele: koolitusedloengud: - piiride kehtestamine lastele - koolivalmidus - käitumismustrid ja põhjused jt. koostööpartnerite leidmine: - teatrid, kultuuriasutused - näitlejad, grimmikunstnik) Heategevusprojektis Märka ja aita osalemine: - lasteaia ürituse leidmine, mis toetab heategevusprojekti - linnaosas ühisürituse leidmine - toetajate leidmine Koostöö parendamine koolidega: - töögrupi moodustamine lasteaiast-kooli mineku ootuste selgitamiseks - koostööpartnerite leidmine (1-2 kooli) - lapsevanematele infopäeva korraldamine - koostöö jätkamine majandusjuhataja direktor direktor direktor direktor eelarve ja omafinantseering eelarve ja omafinantseering 20

21 Valdkond 5.5. Ressursside juhtimine (õpikeskkond, inforessurss, säästlik majandamine ja keskkonnahoid) Eesmärk (-id) 1. Lasteaia õueala valgustus on parendatud, lapsed on õues õhtupoolikutel ka sügis-talvisel perioodil; 2. Igal aastal on tehtud sanitaarremonti vähemalt ühes lasteaia rühmaruumis; 3. Lasteaia (taotletav) maatükk on tagastatud ning õuesõppeala on täiendatud metoodiliste vahenditega, laste kelkude ja rataste hoiustamise jaoks on rajatud paviljon; 4. Juurde on ostetud IT tehnikat, mida kasutatakse laste õppe- ja kasvatustöö võimaluste mitmekesistamises; 5. Laste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks on igal aastal osaletud 1-2 projektis, kasutatud aktiivset taaskasutatavaid ja jääkmaterjale; 6. Sihtasutusega Kelmiküla Lapsed on tehtud mitmeid ühiseid koostööprojekte lisaressursside leidmiseks. Tegevus Täitja/vastutaja Ressurss Märkused Laste õueala: - valgustuse parendamine - maa-ala suurendamine (tagastatav maa) - piirdeaia ehitamine - õuesõppeala täiendamine vahenditega - paviljoni ehitamine kelkude ja tõukerataste jaoks Lasteaia rühmaruumide sanitaarremont: - Naljaninad - Naerulinnud - Särasilmad - Rõõmurullid Lasteaia köögi sanitaarremont: - põrand - laoruumid majandusjuhataja majandusjuhataja majandusjuhataja eelarve, täiendav investeering ja lisatulu projektidest eelarve, lisatulu projektidest eelarve piirdeaia ehitamine maa-ala tagastamise korral 21

22 Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks: - Päkapikukooli meisterdamistubades kasutada taaskasutatavaid materjale - Prügihunt - Loodusprojektid - Koolitused lastele säästvast tarbimisest, katsed - Laste kasvuhoone ehitamine Lastega tehtava õppe- ja kasvatustöö nähtavaks muutmiseks: - Lastega fotonäituste korraldamine - Laste igapäevaste tegevuste jäädvustamine (kuu tegevuste kokkuvõte piltides) - Laste kunstinäituste korraldamine Koostöös SA Kelmiküla Lapsed: - Linnalaagri korraldamine - Lasteaia personali ürituste toetamine - Logopeedi ja psühholoogi teenuste pakkumine IT lahendused: - olemasoleva arvutibaasi analüüs - arvutite uuendamine rühmades - rühmadesse fotoaparaatide ostmine - välisukse lahendused õppealajuhataja õppealajuhataja õppealajuhataja majandusjuhataja eelarve, lisatulu projektidest 300 eelarve eelarve, omafinantseering aastas 600 eelarve, lisatulu projektidest, omafinantseering a 300 a

23 (kodeeritud- või fonolukk) - Sülearvuti ostmine - Kodukino-süsteemi ostmine

24 6. ARENGUKAVA MUUTMISE JA TÄIENDAMISE KORD Arengukava uuendatakse seoses: - haridusalase seadusandluse muudatustega - muudatustega õppeasutuse eelarves ja investeeringute kavas - muudatustega riiklikus õppekavas - lasteaia pedagoogilise nõukogu või lasteaia hoolekogu ettepanekutega - lasteaia arengukava tegevuskava tähtaja möödumisega - lasteaia arengukavas määratud tähtaja möödumisega. Arengukava täiendamise aluseks võivad olla: - lapsevanemate ja huvigruppide põhjendatud nõudmised ja soovid - tegevuskavas püstitatud ülesannete ettenähtust kiirem/aeganõudvam täitmine - pedagoogilise nõukogu või hoolekogu ettepanek Muudetud arengukava kinnitatakse pedagoogilise nõukogu poolt, kooskõlastatakse hoolekogus ning seejärel kinnitab lasteaia direktor muudetud arengukava oma käskkirjaga, koopia muudetud arengukavast edastatakse Tallinna Haridusametile Iga kalendriaasta lõppedes (jaanuar) tehakse pedagoogilises nõukogus kirjalik kokkuvõte möödunud tegevusaastast ja kinnitatakse hoolekogus. Kokkuvõte protokollitakse ja lisatakse arengukavale. 24

25 7. ARENGUKAVA KOOSKÕLASTUS 1. Tallinna Kelmiküla Lasteaia pedagoogilise nõukogu otsusega a. protokoll nr. 11 p. 2 Väljavõte: Pedagoogiline nõukogu, kuulates ära lasteaia direktori ettekande, otsustas kinnitada lasteaia arengukava aastateks ning esitada kooskõlastamiseks lasteaia hoolekogule Tallinna Kelmiküla Lasteaia direktor Riina Läll 2. Tallinna Kelmiküla Lasteaia hoolekogu otsusega a. protokoll nr. 2; p. 2. Väljavõte: Tallinna Kelmiküla Lasteaia hoolekogu otsustas heaks kiita ja kinnitada lasteaia arengukava ja selle tegevuskava aastateks ning esitada see Haridusameti arengukavade hindamise komisjonile ning kooskõlastamiseks Põhja-Tallinna LOV halduskogule. Tallinna Kelmiküla Lasteaia hoolekogu esinaine Piret Blankin 25