MAJANDUSAASTA ARUANNE

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: tänava nimi, Paide tn 6 maja number: linn: Türi linn vald: Türi vald maakond: Järva maakond postisihtnumber: telefon: e-posti aadress: konsultant@koostookogu.ee veebilehe aadress:

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 11 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 13 Lisa 5 Immateriaalsed põhivarad 14 Lisa 6 Laenukohustised 14 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 15 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 15 Lisa 9 Liikmetelt saadud tasud 17 Lisa 10 Muud tulud 17 Lisa 11 Tööjõukulud 18 Lisa 12 Seotud osapooled 18 Lisa 13 Sündmused pärast aruandekuupäeva 19 Aruande allkirjad 20 2

3 Tegevusaruanne MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu on LEADER põhimõtetel tegutsev kohalik tegevusgrupp, mis on asutatud a. Ühingu põhieesmärgiks on tegevuspiirkonna strateegia elluviimine ning kohaliku initsiatiivi ja kohaliku elu arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele aasta oktoobris toimunud haldusreformi järgse jaotuse järgi on ühingu tegevuspiirkonnaks Türi valla territoorium ilma endise Käru valla territooriumita ning Järva valla territoorium endise Imavere valla piirides. Tegevuspiirkonna pindala on 933,74 km 2, piirkonna elanike arv üle inimese. 31. dets 2018 seisuga on MTÜ-l 65 liiget, neist 2 kohalikku omavalitsust, 28 ärisektori esindajat ning 35 mittetulundussektori esindajat. Ühingut juhib 11-liikmeline juhatus, millesse kuulub 3 inimest avalikust sektorist, 4 inimest erasektorist ning 4 inimest kolmandast sektorist. Omad esindajad on juhatuses mõlemal omavalitsusel. Ühingul on kaks palgalist töötajat tegevjuht ja konsultant-raamatupidaja. Kohaliku tegevusgrupi üldkoosoleku poolt on 22. oktoobril 2015.a. kinnitatud KOGUKONNA JUHITUD KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA aastateks , mille elluviimine toimub läbi viie toetusmeetme: Meede 1.1 Tegusad inimesed ja elujõuline kogukond Meede 1.2 Atraktiivne elukeskkond ja kogukonnateenused Meede 2.1 Tänapäevane ettevõtluskeskkond Meede 2.2 Kohalikud tooted ja turundus Meede 3 Rahvusvaheline ja siseriiklik koostöö aastal olid taotlusvoorud avatud kõikides meetmetes: - meede 1.1 ja meede 1.2 taotlusvoor meede 2.1 ja meede 2.2 taotlusvoor meede 3 taotlusvoor jooksvalt kogu aasta vältel Projektitaotlusi menetleti järgnevalt: Meede Laekunud projektitaotluste arv Hinnatud projektitaotluste arv Toetatud projektide arv Määratud toetuse summa eurodes Meede Meede Meede Meede Kokku Meetmest 3, kus taotlejaks saabki olla ainult tegevusgrupp ehk ise, aruandeaastal ühtki projektitaotlust ei esitatud. Põhjendus korraga on käigus niigi juba 4 projekti. See on piisav arv ning enne uue taotluse esitamist on soov mõned eelnevad projektid ära lõpetada. Projekti Piirkonna ühisturunduse korraldamine raames korraldati koostöös MTÜ-dega Järva Arengu Partnerid ning Arenduskoda a jaanuaris Estonia Resort hotellis Pärnus traditsiooniline Talveseminar, sel korral pealkirjaga Piirkonna kohaturunduse erinevad praktikad. Oma piirkonna turunduskogemusi tutvustasid kõigi kolme tegevusgrupi esindajad ning teemal Piirkonna- ja kohaturunduse kommunikatsiooniplaan tegi ettekande Pärnu Postimehe kommunikatsioonispetsialist Siiri Erala. Seminari teisel päeval tutvuti MTÜ Roheline Jõemaa tegevuspiirkonna ettevõtete ja nende poolt elluviidud Leader projektidega. Talveseminaril osales 28 Lõuna-Järvamaa inimest. Sama projekti raames toimus juuni alguses Toosikannul ettevõtjate suveseminar, mille kavas oli Swedbanki juhi Robert Kiti ettekanne teemal Eesti edu võti on hajutatud majandus. Lisaks rääkis riigikogulane Tanel Talve Eesti arenguvõimalustest ning riigireformi plaanidest. Seminaril osales 35 Lõuna-Järvamaa inimest. Juuli alguses toimus koostöös MTÜ-ga Järva Arengu Partnerid teistkordselt maakondlik turundussündmus - Järvamaa Päev Paides. Oma tooteid ja teenuseid tutvustasid ja müüsid Järvamaa ettevõtjad, toimusid konkursid Meie küla laul ning Lillepeenar Eestile rõdukasti. Avatud talude päeval osales aastal Türi-Imavere-Väätsa piirkonnast 6 aianduse või põllumajandusega seotud ettevõtet (OÜ Elise Aed, Sassi talu jaanalinnufarm, Nurga talu, Põllema Saare talu, Muraka talu ning alpakakasvatustalu Wile Farm). Turundusprojekti toel said osalenud ettevõtted oma töötajate ning abiliste jaoks ühise sümboolikaga särgid, samuti valmistati külastajatele jagamiseks talude tegemisi ja piirkonna 3

4 kaarti tutvustavad flaierid. Erinevatel laatadel ja messidel piirkonna toodete ühisturunduse paremaks korraldamiseks soetati suurele Järvamaa telgile võremoodulitest vaheseinad ning kujundati reklaamkirjad telgi ülemisse serva. Lõuna-Järvamaa ettevõtjad osalesid aastal ühistelgiga Mulgi messil ja Luige laadal. Veel valmistati antud projekti vahenditest Lõuna-Järvamaa turismiettevõtteid tutvustavad turismikaardid (trükiarv 1500), koostati aastatel rahastuse saanud ja juba ellu viidud Leader projekte tutvustavad trükised (trükiarv 200) ning anti välja Türi kunstniku Ülle Kuldkepi Türi teemaliste akvarellidega seinakalender (trükiarv 400). Lisaks soetati mitmeid logotooteid koostööpartnerite tänamiseks. Projekti Koostöövõrgustike arendamine ja tugevdamine raames toimus aastal 10 võrgustiku kokkusaamist (käsitöövõrgustikul 7, toiduvõrgustikul 1, kestliku mõtteviisi võrgustikul 1, avatud talude võrgustikul 1), neis osales kokku ca 100 inimest. Kokkusaamistel räägiti muredest-rõõmudest-probleemidest, otsiti ühisturunduse võimalusi, kavandati uusi ühistegevusi jne. Märtsi lõpus toimus selle projekti raames Tori mõisas Järvamaa ettevõtjate koostööseminar ning novembri alguses Metsajõe puhkemajas inspiratsiooniseminar Roheline Türi (osalejaid vastavalt 16 ja 27). Lisaks toimusid võrgustike liikmetele õppe-, kogemus- ja motivatsioonireisid Gotlandile (25 osalejat) ning Võrumaale ja Lindora laadale (Lõuna-Järvamaa osalejaid 14). Septembris 2018 korraldati esimest korda Järvamaa Avatud Käsitöökodade Päeva, kus Lõuna-Järvamaalt oli avatud küll ainult 2 koda, aga oma tegevusi tutvustas ja tooteid pakkus ca 10 ettevõtjat. Antud projekti toel valmistati selle sündmuse reklaammaterjalid plakatid ja flaierid. Koostöös MTÜ-ga Türi Kogukonnaselts elluviidava ühisprojekti Kogukondlik ja kestlik Lõuna-Järvamaa suuremaks ettevõtmiseks aastal oli septembris toimunud õppe- ja kogemusreis Taani. Õppereisi eesmärgiks oli tutvuda Alborgi linna kui ühe säästvate linnade liikumise eestvedajaga Euroopas, saada rohkem teada Aalborgi linnavalitsuse ja ülikooli koostööst, saada osa Aalborgi Kestlikkuse Festivali (Aalborg Sustainability Festval) tegevustest, külastada kohaliku LEADER tegevusgrupi (LAG NORD) tegevuspiirkonda ning tutvuda selle heade projektinäidete ja investeeringuobjektidega. Õppereis kestis 6 päeva ning sellel osales 28 piirkonna edendajat või ettevõtjat. Juuni lõpus toimus 2-päevane maakonnasisene õppereis Jõgevamaale, mille eesmärgiks oli tutvuda Jõgevamaa Leader objektide ja heade koostöönäidetega. Õppereisil osales 14 piirkonna esindajat. Veel toimus antud projekti raames 2 koolitust kriidivärvi ja vintage värvimistehnikate tutvustamiseks (osalejaid kokku 30) ning 2-päevane ökoehitustehnikate kasutamise demonstratsioon ja väljaõpe Murumoori mängupargis (osalejaid kokku 30), samuti korraldati 3 õppekäiku - Tartusse, Esnasse ja Särghauale. Tartus tutvuti kogukonnaaedadega ning Genialistide klubi, Hea Maja poe ja Tartu Loodusmaja tegemistega (osalejaid 6), Esna õppepäeval tutvuti kogukondliku ja kestliku mõtteviisiga hariduses Vodja kooli näitel ning kogukonna koostööga Esna näitel (osalejaid 10). Särghaua õppekäigul tutvuti TÜ Särghaua õppekompleksi ja seal pakutavate teenustega, aga ka kompleksis rakendatavate kestliku mõtteviisi näidetega. Osales 11 inimest. Kõige uuema projekti Jätkusuutlik maaettevõtlus Järvamaa aktiivse tutvustamise toel esimese tegevusena toimus aastal koostöös MTÜ-ga Järva Arengu Partnerid õppe- ja kogemusreis Berliini. Selle eesmärgiks oli anda tegevusgruppide liikmetele võimalus külastada Berliini Turismimessi, tutvustada Järvamaad Berliini Eesti majas, leida kontakte kultuuri- jm alaseks edasiseks koostööks ning tutvuda Saksamaa LEADER projektide näidetega. Lõuna-Järvamaalt osales õppereisil 22 inimest. Piirkonna arendamise ja elavdamise eesmärgil koostatud nimetatud 4 projekti elluviimisel tehtud rahaliste kulutuste kogumaht oli PRIAle esitatud maksetaotlustes kokku ca eurot. Ühisprojekti/ Koostööprojekti nimi Kogu projekti eelarve Määratud toetus Toetuse osa 2018.a. projekti kuludest 2018.a. tulu projektist 2018.a. laekunud projektitoetus PIIRKONNA ÜHISTURUNDUSE KORRALDAMINE KOOSTÖÖVÕRGUSTIKE ARENDAMINE JA TUGEVDAMINE KOGUKONDLIK JA KESTLIK LÕUNA-JÄRVAMAA JÄTKUSUUTLIK MAAETTEVÕTLUS JÄRVAMAA AKTIIVSE TUTVUSTAMISE TOEL Kokku

5 Vandeaudiitori poolt kontrollitakse igal majandusaastal MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu raamatupidamises kohaliku tegevusgrupi toetuse abil ellu viidud tegevustega seotud tulude ja kulude kajastamist, kohaliku tegevusgrupi projektitoetuse abil ellu viidud tegevustega seotud tulude ja kulude kajastamist ning lisaks ka muude tulude ja kulude kajastamist, mis ei ole seotud LEADER-meetme raames antava toetusega. Kokkuleppelise protseduuri kliendilepingu tasu on 756 eurot aasta peamisteks eesmärkideks on piirkonna KOGUKONNA JUHITUD KOHALIKU ARENGU STRATEEGIA elluviimine. Selleks plaanib MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu avada aastal 2019 kaks taotlusvooru - veebruaris kahele maaelu- ehk kogukonnameetmele ning aprillis kahele ettevõtlusmeetmele. Kogu aasta jooksul on avatud koostöömeetme taotlusvoor, kuhu on kavas esitada vähemalt 1 uus koostööprojekt. Piirkonna üldisele arengule aidatakse kaasa ka juba käivitunud koostööprojektide ja ühisprojekti tegevuste elluviimise kaudu. 5

6 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevarad Raha Nõuded ja ettemaksed Kokku käibevarad Põhivarad Materiaalsed põhivarad Immateriaalsed põhivarad Kokku põhivarad Kokku varad Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused Kokku lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused Kokku pikaajalised kohustised Kokku kohustised Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Kokku netovara Kokku kohustised ja netovara

7 Tulemiaruanne Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud Annetused ja toetused Muud tulud Kokku tulud Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivarade kulum ja väärtuse langus , 5 Muud kulud Kokku kulud Põhitegevuse tulem Intressitulud 1 1 Intressikulud Aruandeaasta tulem

8 Rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus , 5 Kasum (kahjum) põhivarade müügist Kokku korrigeerimised Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Laekunud intressid 1 1 Kokku rahavood põhitegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud Makstud intressid Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

9 Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Aruandeaasta tulem

10 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon MTÜ Lõuna- Järvamaa Koostöökogu on koostanud 2018.a raamatupidamise aastaaruande, mis on kooskõlas RT juhendites kirjeldatud Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Aruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et mittetulundusühing on jätkuvalt tegutsev. Raha Raha ja selle lähendid kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus.rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Liikmemaksud tasutakse MTÜ liikmete poolt üldjuhul sularahata arvelduste korras. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ja kohustused on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on lühiajaliste nõuete ja kohustuste puhul võrdne nende nominaalväärtusega.nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Kogumina finantsvarade allahindlusi ei teostata. Kui võlg on lootusetu kantakse ebatõenäoliselt laekuvad arved bilansivälisele kontole Lootusetud nõuded. Võlg loetakse lootusetuks, kui võlgnikku otsitakse ja ei leita, või kui võlgnikul ei piisa likvideerimis- või pankrotimenetluse ning muu kohtumenetluse käigus vahendeid kõigi nõuete rahuldamiseks. Lootusetuks loetakse ja kantakse bilansist välja veel väheolulised võlasummad, mille sissenõudmine läheks võlasummast kallimaks, juhul kui võlg on ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol olnud pikemat aega, ning ostjad meeldetuletuskirjadele ei reageeri. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine tuleb näidata kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.ebatõenäoliselt laekuva nõude laekumisel tuleb ühtlasi vähendada nii nõude enda kui tema kontraaktivakonto saldot. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikemat aega, üldjuhul rohkem kui aasta ja mille soetusmaksumus ühiku kohta on suurem kui 1500 eurot. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest (k.a. tollimaks ja muud mittetagastuvad maksud). Otseselt soetamisega seotuks loetakse kulutused, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja paigaldamise asukohta: projekteerimise tasud, transpordikulud, installeerimise kulud, testimise kulud, soetamisega seotud teenustasud (näit. notari-tasud, riigilõivud), jne. Iga materiaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust. Materiaalse põhivara objektidelt arvutatakse amortisatsiooni (kulumit) lineaarsel meetodil. Amortisatsiooni hakatakse arvutama põhivara arvelevõtmise kuust, amortisatsiooni arvutamine lõpetatakse väljalangemisele järgnevast kuust. Täielikult amortiseerunud põhivaralt amortisatsiooni arvutamine lõpetatakse. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui kulumit ühes ja samas summas. Kui põhivara enam ei kasutata, tuleb see bilansist eemaldada. Materiaalne põhivara kantakse bilansist välja juhatuse esimehe poolt kinnitatud akti alusel. Väheväärtuslike põhivaraobjektide (väheolulise maksumusega põhivara) maksumuse ülempiir on 639 eurot. Väheväärtuslikud põhivara objektid kantakse kuludesse ostmisel. Põhivara säilivuse eest vastutab mittetulundusühingu juhatus. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 1500 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Transpordivahendid Immateriaalne põhivara Kasulik eluiga 10 aastat 10 aastat Põhivara soetamisel määratakse igale põhivarale kasulik eluiga (kuludesse kandmise ajavahemik), mille jooksul on materiaalset põhivara majanduslikult otstarbekas kasutada. Kasulik eluiga märgitakse ostuarvele ja viseeritakse juhatuse esimehe allkirjaga. Raamatupidamises määratakse kasuliku eluea järgi amortisatsiooni norm aastaks ja arvutatakse selle järgi kord kuus põhivara soetusmaksumuselt kulumit. Esialgselt määratud kasulikku eluiga võib muuta juhatuse esimehe otsusega. 10

11 Tulud Saadud annetused ja toetused jagunevad mittesihtotstarbelisteks annetusteks/toetusteks ja sihtfinantseerimiseks. -Mittesihtotstarbelised annetused/toetused on ühingu liikmetelt saadud liikmemaksud ja sisseastumismaksud, laekunud tegevustoetused ning muud laekunud mittesihtotstarbelised annetused/toetused. Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna hetkel, mil annetus/toetus muutub sissenõutavaks (võttes vajadusel arvesse perioodi, mille eest need on tasutud). -Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida teostatakse teatud ressursside üleandmise kaudu. Valitsus tähendab nii Eesti Vabariigi kui ka välisriikide valitsusi, kohalikke omavalitsusi, valitsusasutusi ning kohalikke ja rahvusvahelisi toetuseid jagavaid organisatsioone (s.h. Euroopa Liidu toetusfondid). Sihtotstarbeliste annetuste ja toetuste hulka arvatakse ka stipendiumid. Sihtotstarbelised annetused ja toetused (s.h. mitterahalised annetused ja toetused) jagunevad tegevuse sihtfinantseerimiseks või varade sihtfinantseerimiseks. Tegevuse sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena (tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest). Vastavat kohustust kajastatakse bilansis lühi- ja pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine. Varade sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse alljärgnevat põhimõtet: sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus) ning vara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. Saadud varade sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena (tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest). Vastavat kohustust kajastatakse bilansis lühi- ja pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub varade sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine. Sihtfinantseerimisega soetatud vara amortiseeritakse kulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Kulud Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal, teenused) ilma tööjõukuludeta. Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja kulude aruandes kirjele Sihtotstarbeliste projektide otsekulud. Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel Mitmesugused tegevuskulud, v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel Põhivara kulum ja väärtuse langus. Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu MTÜ tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (trahvid, viivised, erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel Muud kulud. Finantskulud ja tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas Finantstulud ja kulud vastavatel kirjetel. Seotud osapooled MTÜ aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapooleks kohaliku tegevusgrupi juhatuse liige ja tegevjuht või eelpool nimetatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Lisa 2 Raha Arveldusarve Kokku raha

12 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Muud nõuded Intressinõuded Ettemaksed Tulevaste perioodide kulud Laekumata sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Muud nõuded Intressinõuded Ettemaksed Laekumata sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja ettemaksed

13 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad Kokku Transpordivahendid Masinad ja seadmed Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Müügid Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas Masinad ja seadmed Transpordi- vahendid Kokku

14 Lisa 5 Immateriaalsed põhivarad Kokku Muud immateriaalsed põhivarad Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lisa 6 Laenukohustised Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Lühiajalised laenud Laen äriühingult % aastas euro Lühiajalised laenud kokku Laenukohustised kokku

15 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Sihtfinantseerimise ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Sihtfinantseerimise ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Varad bruto soetusmaksumuses 15

16 Saadud Tulu Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Leader-meetme tegevustoetusest põhivara Leader projekti LÕUNA-JÄRVAMAA ETTEVÕTJATE KOOSTOOVÕRGUSTIKU LOOMINE põhivara kohustus Leader-meetme tegevustoetusest põhivara Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Leader-meetme tegevustoetus Koostööprojekt PIIRKONNA ÜHISTURUNDUSE KORRALDAMINE Koostööprojekt KOOSTÖÖVÕRGUSTIKE ARENDAMINE JA TUGEVDAMINE Ühisprojekt KOGUKONDLIK JA KESTLIK LÕUNA-JÄRVAMAA Saadud sihtfinantseerimise ettemaksed Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused

17 Saadud Tulu Lisa nr Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Leader-meetme tegevustoetusest põhivara Leader projekti LÕUNA-JÄRVAMAA ETTEVÕTJATE KOOSTOOVÕRGUSTIKU LOOMINE põhivara kohustus Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Leader-meetme tegevustoetus Koostööprojekt PIIRKONNA ÜHISTURUNDUSE KORRALDAMINE Koostööprojekt KOOSTÖÖVÕRGUSTIKE ARENDAMINE JA TUGEVDAMINE Ühisprojekt KOGUKONDLIK JA KESTLIK LÕUNA-JÄRVAMAA uuskoostööprojekt JÄTKUSUUTLIK MAAETTEVÕTLUS... Saadud sihtfinantseerimise ettemaksed Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Lisa 9 Liikmetelt saadud tasud Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud Kokku liikmetelt saadud tasud Lisa 10 Muud tulud Kasum materiaalsete põhivarade müügist Tulu projektitegevusest - osalustasud jm Kokku muud tulud

18 Lisa 11 Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Puhkusereserv Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 3 3 Lisa 12 Seotud osapooled Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga Juriidilisest isikust liikmete arv Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Asutajad ja liikmed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Ostud Müügid Saadud laenud Asutajad ja liikmed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Ostud Müügid Asutajad ja liikmed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu

19 MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogul on seisuga a. 65 liiget s.h. 2 kohalikku omavalitsust, 28 äriühingut või füüsilisest isikust ettevõtjat ja 35 mittetulundusühingut või sihtasutust. Aruandeaasta lõpu seisuga kuulub juhatusse 11 liiget. Juhatuse liikmetele ei ole tehtud soodustusi ega maksta tasu nende lahkumisel või tagasikutsumisel. Tegevjuhtkonda kuulub tegevjuht. Lisa 13 Sündmused pärast aruandekuupäeva Bilansipäevajärgseid sündmusi, mis oluliselt mõjutaks järgmise aasta tulemusi, aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga ei ole ilmnenud. 19