MAJANDUSAASTA ARUANNE

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: registrikood: tänav: Metsa tn 30 linn: Valga linn vald: Valga vald maakond: Valga maakond postisihtnumber: telefon: e-posti aadress:

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Kasumiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Omakapitali muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 11 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11 Lisa 4 Varud 12 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 13 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 14 Lisa 8 Kapitalirent 14 Lisa 9 Kasutusrent 15 Lisa 10 Laenukohustised 15 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 16 Lisa 13 Sihtfinantseerimine 17 Lisa 14 Aktsiakapital 17 Lisa 15 Müügitulu 18 Lisa 16 Muud äritulud 18 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 19 Lisa 19 Tööjõukulud 19 Lisa 20 Intressikulud 19 Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud 19 Lisa 22 Seotud osapooled 20 Aruande allkirjad 21 Vandeaudiitori aruanne 22 2

3 Tegevusaruanne Sissejuhatus AS Valga Vesi põhiülesanne on oma klientidele kvaliteetse vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ning uute klientide liitmine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Täiendavalt on AS Valga Vesi ülesandeks tänavavalgustuse korrashoid ja arendamine Valga valla territooriumil. Tegevused 2018 aasta 1.jaanuarist alustasime vee-, kanalisatsiooni-, ja tänavavalgustusteenuse osutamist kogu moodustatud Valga valla territooriumil. AS Valga Vesi vee realisatsioon oli aastal 382,5 tuh. m 3. Teeninduspiirkonna elanikele realiseeriti vett 293,2 tuh. m 3 ja ettevõtluse veetarbimine oli 89,3 tuh. m 3. Reovett puhastati 766,8 tuh. m 3, millest elanikonnale 284,9 tuh. m 3 ja ettevõtlusele 143,3 tuh. m 3 ning ülejäänu tuleneb infiltratsioonist. 31. oktoobrini osutasime vee- ja kanalisatsiooniteenust operaatorlepinguga Tõrva valla Hummuli alevikus. Seoses lepingu lõppemisega anti teenus üle Tõrva Veejõud OÜ-le aasta lõpul algatasime Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise, mis kinnitati Valga Vallavolikogu 2.veebruari istungil. Arengukavast lähtuvalt koostasime tehnoloogilise projekti Valga valla suurimale, rekonstrueerimata ühisveevärgiga asulale Tsirguliina alevikule. Projekti alusel esitasime taotluse kaasrahastamise saamiseks KIK Keskkonnaprogrammist, mida ka toetati. Projekti lõplikuks mahuks kujunes 1,78 miljoni eurot ja sellest omaosaluse määraks 21,8%. Samuti esitasime projekti KIK Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastatavasse tänavavalgustuse rekonstrueerimise programmi. Ka see taotlus leidis heakskiidu ning projekti käigus saavad kaasaegse tänavavalgustuse Valga valla väiksemad asulad - Kaagjärve, Koikküla, Laatre, Lüllemäe, Priipalu, Riisali, Tagula, Tsirguliina, Õru ja Õruste, kokku 512 valguspunkti. Investeeringu maht 0,97 miljonit eurot, millest omaosaluse määr 41%. Aprillis kuulutas keskkonnaministeerium välja ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise programmi eraisikutele algusega 01.juunist, mille tagajärjel elavneb liitumistingimuste väljastamine elanikkonnale. Aasta lõpuks väljastati liitumistingimused 60-le soovijale. Mais alustasime veetorustike läbipesuga Valga linnas, aasta lõpuks sai pestud ~31% torustikest aastal mahukamaid investeeringuid veemajandusse ja tänavavalgustusse ei tehtud. Aasta eesmärk oli võimalikult sujuvalt üle võtta teenuste osutamine liitunud valla territooriumil, mis ka õnnestus. Majandusaasta jooksul andis Valga Vallavalitsus Valga Vesi AS-ile üle vee-, kanalisatsiooni- ja tänavavalgustusteenuse osutamiseks olulised varad kõikides liitunud valla asulates. Tulud, kulud ja kasum aastal oli AS Valga Vesi müügitulu eurot, mis on 9,9 % rohkem kui aastal. Tulud vee realiseerimisest suurenesid 9,9 % ja heitvee vastuvõtmisest 5,8 %. Teenustööde maht suurenes 25,9 %. AS Valga Vesi puhaskahjumiks aastal kujunes eurot. Peamised finantssuhtarvud 2018.a a. Müügitulu Käibekasv % 9,9% 2,5 % Ärikasumi määr % -9,4% 2,3 % Puhaskasum Puhasrentaablus -10,19 % 1,3 %

4 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,95 1,4 ROA -0,6% 0,1% ROE -0,6% 0,1% Finantsnäitajate leidmisel kasutatud valemid: Käibe kasv (%) = (müügitulu 2018 müügitulu 2017)/ müügitulu 2017 * 100 Ärikasumimäär (%) = ärikasum/müügitulu * 100 Puhasrentaablus (%) = puhaskasum/ müügitulu * 100 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (kordades) = käibevara/lühiajalised kohustused ROA (%) = puhaskasum/ varad kokku * 100 ROE (%) = puhaskasum/ omakapital kokku * 100 Valuutakursside ja intressimäärade muutumise risk Tehingud tarnijate ja klientidega toimuvad eurodes. Ettevõtte pikaajalise laenu intressimäär on seotud EURIBOR-iga. Investeeringud Aruandeperioodil investeeriti materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse eurot, masinate ja seadmete soetamiseks ja parendamiseks eurot, eurot tarkvarade parendamiseks, rajatiste soetamiseks ja parenduseks ning ehituste renoveerimiseks eurot. Personal aastal oli AS Valga Vesi keskmine töötajate arv 18 ning tööjõu kulu koos sotsiaalmaksuga oli eurot. Tööjõukulud suurenesid aastal eurot ehk 8,6%. Ettevõtte juhatuse ja nõukogu töötasu ja hüvitised moodustasid majandusaastal eurot. Vähenemine võrreldes aastaga oli 6,2 %. Eesmärgid järgmiseks majandusaastaks aasta põhiülesandeks on jätkuvalt kvaliteetse joogivee pakkumine ja keskkonnaohutu heitveekäitlus Valga Vesi AS teeninduspiirkonnas ning tänavavalgustuse korrashoiu tagamine ja arendamine Valga vallas. Alustame vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekti elluviimisega Tsirguliina alevikus. Projekti kestvus kuni detsember Alustame Valga valla väiksemate asulate tänavavalgustuse renoveerimisega. Projekti kestvus kuni 2020 aasta lõpuni. Alustame ÜVK tehnoloogilise projekti koostamisega Lüllemäe ja Kaagjärve külades vee- ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimiseks. Jätkame veetorustike pesu Valga linna veevärgis. Osutame teenust kinnistusiseste torustike rekonstrueerimisel ja uute torustike paigaldamisel vastavalt tellimustele. Osutame teenust kogu Valga maakonnas kanalisatsioonitorustike pesemisel ja assenisatsiooni veol.

5 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevarad Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Kokku käibevarad Põhivarad Materiaalsed põhivarad Immateriaalsed põhivarad Kokku põhivarad Kokku varad Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustised Pikaajalised kohustised Laenukohustised Kokku pikaajalised kohustised Kokku kohustised Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses Ülekurss Kohustuslik reservkapital Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku omakapital Kokku kohustised ja omakapital

6 Kasumiaruanne Lisa nr Müügitulu Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivarade kulum ja väärtuse langus ,7 Kokku ärikasum (-kahjum) Intressitulud Intressikulud Muud finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Aruandeaasta kasum (kahjum)

7 Rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus Muud korrigeerimised Kokku korrigeerimised Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel Laekumised sihtfinantseerimisest Laekunud intressid Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Makstud intressid Muud väljamaksed finantseerimistegevusest Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

8 Omakapitali muutuste aruanne Kokku Aktsiakapital nimiväärtuses Ülekurss Kohustuslik reservkapital Jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum)

9 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Valga Vesi aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega, Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi ja Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavate juhenditega. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Finantsvarad Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga otseselt seotud tehingukulutusi. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval, see on päeval,mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. Raha Rahavoogude aruandes olevat sularaha ja nõudmiseni hoiuseid hoitakse pankades. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid äritegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil a. on kõik tehingud toimunud eurodes Nõuded ja ettemaksed Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata nõuded on bilansis hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtudes. Samuti hinnatakse ka iga ettemakset. Iga kliendi laekumata arveid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Varem allahinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena Varud AS Valga Vesi ei soeta tavaliselt varusid. Varude soetusmaksumuse kindlaks määramisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit a. varudesse materjale ei soetatud. Kuluks kanti 1470 EURO eest materjale. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurot. Varad mille kasulik töö iga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro kantakse soetamisel kulusse. Kulusse kantud väheväärtusliku inventari üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määratakse talle sobiv amortisatsiooniperiood. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle sel juhul, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või selle põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud kulutusi, millised vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Immateriaalne põhivara võetakse arvele ja kajastatakse bilansis lähtudes samadest põhimõtetest, mida rakendatakse materiaalsetele põhivaradele. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõike (aastates) Ehitised ja rajatised a Seadmed 5-15 a 9

10 Sõidukid 4-10 a Muu inventar 2-4 a Litsentsid ja tarkvara 2-5 a Rendid Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel soetatud vara kajastatakse rentniku bilansis miinimumrendimaksete nüüdisväärtuses. Kapitalirendi tingimustel soetatud varade amortisatsiooniperioodiks on vara kasulik tööiga või rendiperiood. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rentniku poolt kuluna. Finantskohustised Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi-ja pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantskohustise eest makstud tasu. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantskohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud maksumuses. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõppenud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad aruandekohuslase senisest tegevuspraktikast ning mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust ja kogemustest. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustisteks, kuid mille kohustisena realiseerimise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Sihtfinantseerimine Ettevõte on lähtunud sihtfinantseerimise kajastamisel Eesti avaliku sektori finantsaruandluse standardist. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise ja põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna riski kadumisel Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 1/20 eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 1/10 ettevõtte aktsiakapitalist. Kohustuslikku reservkapitali ei tohi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada kahjumi katteks,kui seda ei ole võimalik katta vabast omakapitalist. Samuti võib kohustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Kaupade müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid ja hüved on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused Kulud Kuludes kajastatakse aruandeperioodil tehtud väljaminekuid, millega kaasneb varade vähenemine või kohustiste suurenemine ja mis vähendavad ettevõtte omakapitali. Kulu kajastatakse tekkepõhiselt. Maksustamine Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse dividende määraga 20/80 netodividendina väljamakstud summast. Dividendidelt arvestatud ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksuna dividendide väljakuulutamise perioodi kasumiaruandes, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal dividendid välja makstakse Seotud osapooled AS Valga Vesi aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a. Omanikku - Valga vald b. Omaniku tütarettevõtted c. Tegev-ja kõrgemat juhtkonda d. Eespool loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid 10

11 AS Valga Vesi raamatupidamise korraldamisel on lähtutud Eesti raamatupidamise seaduses toodud alusprintsiipidest. On arvestatud majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse ja võrreldavuse, tulude ja kulude vastavuse, objektiivsuse, konservatiivsuse, avalikkuse ning sisu ülimuslikkuse printsiipi. Lisa 2 Raha Sulara kassas Arvelduskontod Kokku raha Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Lisa Nõuded ostjate vastu nr Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Ettemaksed Muud makstud ettemaksed Kokku nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Lisa Nõuded ostjate vastu nr Ostjatelt laekumata arved Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud nõuded Viitlaekumised Ettemaksed Muud makstud ettemaksed Kokku nõuded ja ettemaksed

12 Lisa 4 Varud Tooraine ja materjal Materjal Kokku varud Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks Käibemaks Üksikisiku tulumaks Sotsiaalmaks Kohustuslik kogumispension Töötuskindlustusmaksed Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad Ettemaksukonto jääk Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad

13 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed masinad ja Muud materiaalsed põhivarad Lõpetamata projektid Lõpetamata projektid ja ettemaksed seadmed Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Allahindlused väärtuse languse tõttu Ümberliigitamised Muud muutused Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus a. seoses Valga reovee ülepumpla rekonstrueerimisega kanti maha põhivara alljärgnevalt: Infotehnoloogi soetusmaksumusega EUR ja Kulum Masinaid ja seadmeid soetusmaksumusega euri ja kulumiga eur. Tööriistu kanti maha soetusmaksumuses eur mis olid 100 % kulunud. Muudes muutustes on kajastatud põhivara sihtfinantseerimise korras üle tulnud põhivara omavalitsuselt.. 13

14 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad Kokku Arvutitarkvara Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus a. suurenes vee- ja heitvee tootmise arvestuse tarkvara Euro võrra. Kogu vee- ja heitvee arvestuses on kliendiprogrammis "Veevärk". Lisa 8 Kapitalirent Aruandekohustuslane kui rentnik Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Sõiduauto KIA euribor+1,65% Sõiduauto Hunday euribor+2,3% Kapitalirendikohustised kokku Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Kaubik euribor+3, Sõiduauto KIA euribor+1,65% Sõiduauto Hunday euribor+2,3% Kapitalirendikohustised kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus

15 Masinad ja seadmed Kokku aastal lõppes DNB Pangast liisitud Kaubiku liisingleping. Lisa 9 Kasutusrent Aruandekohustuslane kui rentnik Kasutusrendikulu a. tasuti Tõrva vallale Hummuli aleviku põhivara eest rendimakseid eurot. Autode kasutusrenti tasuti 2018.a eurot ja tööriistade rendi eest 2081 eurot. Lisa 10 Laenukohustised Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta nr Pikaajalised laenud KIK-i laen euribor-1,25% eur KIK-i laen uribor+1,25% eur Pikaajalised laenud kokku Kapitalirendikohustised kokku Laenukohustised kokku Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta nr Pikaajalised laenud KIK-i laen euribor-1,25% eur KIK-i laen euribor+0,5% eur 01,09,2018 KIK-i laen euribor+1,25% eur Pikaajalised laenud kokku Kapitalirendikohustised kokku Laenukohustised kokku

16 Tagatiseks panditud varade bilansiline (jääk)maksumus Maa Ehitised Muud materiaalsed põhivarad Kokku AS Valga Vesi laenude tagatiseks on seatud hüpoteek kinnisasjale Metsa 30a - veetöötlusjaam ja aadressil Metsa 27 - reoveepuhasti, mis asuvad Valga linnas. AS Valga Vesi kõik pikaajalised laenud on eurodes. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kasuks on seatud kommertspant 447,4 tuh. EUR a. ei ole juurde võetud uusi laene. Lisa 11 Võlad ja ettemaksed kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Intressivõlad Saadud ettemaksed Tulevaste perioodide tulud Kokku võlad ja ettemaksed kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Intressivõlad Muud viitvõlad Saadud ettemaksed Tulevaste perioodide tulud Kokku võlad ja ettemaksed Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt Kokku tingimuslikud kohustised

17 AS-l Valga Vesi on tingimuslikud kohustised ainult dividendidelt arvestatavad tingimuslikud tulumaksukohustised. Lisa 13 Sihtfinantseerimine Varad bruto soetusmaksumuses Saadud Tulu Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Valga Linn KIK Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Valga Linn Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine Saadud Tulu Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Valga vald KIK Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimist põhivara soetuseks kajastatakse tuluna soetamise perioodil Seisuga ei olnud meil laekumata sihtfinantseerimist. Lisa 14 Aktsiakapital Aktsiakapital Aktsiate arv (tk) Aktsiate nimiväärtus

18 Lisa 15 Müügitulu Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti Läti Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku Kokku müügitulu Müügitulu tegevusalade lõikes 36001Vee kogumine,-töötlus ja -varustus Vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus Kanalisatsioon ja heitvee käitlus Tänavavalgustuse hooldus Kokku müügitulu Lisa 16 Muud äritulud Tulu sihtfinantseerimisest tegevuskulude sihtfinantseerimine Muud Kokku muud äritulud Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused Tooraine ja materjal Energia Elektrienergia Soojusenergia Kütus Alltöövõtutööd Transpordikulud Üür ja rent Muud Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused Muude teenuste all kajastame uurimis - ja arendustöid, projektitaotluste koostamiseks, juriidilisi teenuseid, valveteenuseid, prügiveo teenust, kindlustustasusid ja muid. 18

19 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud Riiklikud ja kohalikud maksud Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest Kokku mitmesugused tegevuskulud a. arvutati vee erikasutustasu eurot ja heitvee saastetasu eurot 2018.a. tasusime 397 eurot trahve heitvee normide piiride ületamise eest. Lisa 19 Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksud erisoodustus Muud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1 Lisa 20 Intressikulud Intressikulu laenudelt Intressikulu kapitalirendilt Kokku intressikulud Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud Muud finatstulud ja kulud Kokku muud finantstulud ja -kulud

20 Lisa 22 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Nõuded Nõuded Emaettevõtja Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad Ostud ja müügid Ostud Müügid Ostud Müügid Emaettevõtja Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu Müügid seotud osapooltele on seotud teenuste müügiga summas eurot (2017.aastal eurot) Ostud seotud osapooltelt on seotud teenuste ostuga eurot (2017.aastal eurot). 20

21 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: (registrikood: ) majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg JÜRI TEDER Juhatuse liige

22 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Toivo Alajõe Vandeaudiitori number 220 Audiitorbüroo Fides OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 234 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond,

23 Audiitorite digitaalallkirjad (registrikood: ) majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg TOIVO ALAJÕE Vandeaudiitor

24 Kahjumi katmise ettepanek Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku Katmine Teiste reservide suurendamine (vähendamine) Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) Kokku Väljavõte Valga Vesi AS nõukogu koosoleku nr 114, 18.aprill 2019 protokollist. Päevakord, punkt majandusaasta aruande kinnitamine ja nõukogu kirjaliku aruande allkirjastamine Toimus arutelu eelarve täitumise ja kahjumi kujunemise teemal. Jüri Teder tegi ettepaneku aasta kahjum katta jaotamata kasumi arvelt. Otsustati: Nõukogu on läbi vaadanud juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande koos juurde lisatud vandeaudiitori otsusega. Nõukogu on majandusaasta aruande heaks kiitnud ja nõustub juhatuse ettepanekuga, katta aruandeaasta kahjum, eurot, varasemate perioodide jaotamata kasumi arvelt. Poolt 5, vastu 0 häält. Nõukogu kõik 7 liiget on allkirjastanud nõukogu kirjaliku aruande 2018.a tegevuse ja majandusaasta aruande kohta. Kahjumi katmise otsus Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku Katmine Teiste reservide suurendamine (vähendamine) Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale jaotamist (katmist) Kokku Väljavõte Valga Vallavalitsuse korraldusest nr 194, 24.aprill Katta aasta kahjum summas eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt. Margus Lepik vallavanem Anastasija Kikkas jurist vallasekretäri ülesannetes

25

26 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Tegevusala EMTAK kood Müügitulu (EUR) Müügitulu % Põhitegevusala Kanalisatsioon ja heitveekäitlus % Jah Veekogumine, -töötlus ja -varustus % Ei Elektriseadmete remont % Ei Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus % Ei Sidevahendid Liik Sisu Telefon E-posti aadress valgavesi@valgavesi.ee