SÕNASTIKE HALDUSSÜSTEEM EELex

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "SÕNASTIKE HALDUSSÜSTEEM EELex"

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Üldkeeleteaduse õppetool Andres Loopmann SÕNASTIKE HALDUSSÜSTEEM EELex Magistritöö Juhendaja: prof Haldur Õim Tallinn 2007

2 Tartu Ülikool Teaduskond Filosoofiateaduskond Töö pealkiri Õppetool Üldkeeleteaduse õppetool Teadusvaldkond Üldkeeleteadus Taotletav kraad teadusmagister Referaat Kuu ja aasta mai 2007 Lehekülgede arv 43 Eesti Keele Instituudis on välja töötatud ja kasutusele võetud sõnastike haldussüsteem EELex. Antud töö kirjeldab sõnastikusüsteeme ning EELexi ülesehitust. EELex kui leksikograafi töövahend on ette nähtud sõnastike koostamiseks, toimetamiseks ja küljendamiseks. Sõnaraamatu artiklid vastavad etteantud struktuurile ning toimetamise käigus kontrollitakse artikli sisu vastavust struktuurile, toimetamisprotsessi käigus lubatavad tegevused on kontekstipõhised. Sõnastiku küljendatud kuju esitatakse MS Word tekstitöötlusprogrammis. Võtmesõnad: leksikoloogia, leksikograafia, sõnastike haldussüsteem, ükskeelne sõnaraamat, kakskeelne sõnaraamat, sõnaraamatu küljendamine, ÕS 2006, tekstikorpus, multimeediakorpus, AJAX, XML, XSD, XSLT, XPath, LibXML, LibXSLT, Perl, XMLHttpRequest, MSXML4, regulaaravaldis, GUID, skeem, valideerimine, globaliseerimine, lokaliseerimine Säilitamise koht: Töö autor: Andres Loopmann Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: prof Haldur Õim allkiri: allkiri: 2

3 Faculty Faculty of Philosophy Title Department Dep. of General Linguistics The Dictionary Management System EELex Field of Research General linguistics Degree Master's Degree (MA) Abstract Date May 2007 Number of Pages 43 The Dictionary Management System EELex, created at the Institute of the Estonian Language, is designed to provide tools for lexicographers to compile, edit and layout dictionaries. The independent components of the System are: (a) dictionary databases in XML format, and (b) software for dictionary management. Current document describes different dictionary management systems and EELex framework. Dictionary entries are checked against schema and all editing operations are context sensitive. Dictionary layout is presented in MS Word. Keywords: lexicology, lexicography, dictionary management systems, monolingual dictionary, bilingual dictionary, dictionary layout, Dictionary of Correct Usage 2006, text corpus, multimedia corpus, AJAX, XML, XSD, XSLT, XPath, LibXML, LibXSLT, Perl, XMLHttpRequest, MSXML4, regular expression, GUID, schema, validation, globalization, localization Author: Andres Loopmann Supervisor: Haldur Õim, professor Signature: Signature: 3

4 SISSEJUHATUS Sõnastikusüsteemid Sõnastikusüsteemide omadused Sõnastike tüübid Sõnastikuandmete esitus Multimeedia sõnastikes Korpused Sõnastikuga suhtlemine Eksisteerivaid sõnastikusüsteeme Sõnastikusüsteem EELex Eellugu EELexi ülesehitus Sõnastikud EELexis Artiklite struktuur ja järjestus sõnastikufailis Otsingud Tavaotsing Otsing regulaaravaldistega Otsingutulemuste esitamine Artiklite toimetamine Artiklite salvestamine Sõnastiku küljendamine EELexi kasutajaliides KOKKUVÕTTEKS KIRJANDUS Elektroonilised viited... 43

5 SISSEJUHATUS Eesti Keele Instituudis on välja töötatud ja kasutusele võetud sõnastike haldussüsteem EELex. EELex kui leksikograafi töövahend on ette nähtud sõnastike koostamiseks, toimetamiseks ja küljendamiseks. Sõnaraamatu artiklid vastavad etteantud struktuurile ning toimetamise käigus kontrollitakse artikli sisu vastavust struktuurile, toimetamisprotsessi käigus lubatavad tegevused on kontekstipõhised. Sõnastiku küljendatud kuju esitatakse MS Word tekstitöötlusprogrammis. Töö eesmärgiks on kirjeldada võimalikke sõnastikusüsteeme ja näidata väljatöötatud EELexi süsteemi tööpõhimõtet. EELexi süsteemi tarkvara ja tööpõhimõtte autor on antud töö kirjutaja. Süsteemi funktsionaalsust on pidevalt täiendatud ja edasi arendatud koostöös Eesti Keele Instituudi (EKI) leksikoloogide ja sõnastike toimetajatega. Süsteemis kasutatavad sõnastikud nii süsteemi imporditud kui ka süsteemiga loodud on EKI omand. Sõnastike impordil süsteemi on kasutatud olemasolevaid EKI elektroonilisi andmefaile. Kogu töö sõnastike haldussüsteemiga EELex on seotud riikliku programmiga Eesti keele keeletehnoloogiline tugi ( ). Haldussüsteemi ettevalmistustöid rahastas osaliselt riiklik sihtprogramm Keeletehnoloogia ja EKI sõnaraamatud. Töö esimeses peatükis vaadeldakse sõnastikusüsteeme kui selliseid üldiselt: milline funktsionaalsus peaks tänapäeval sõnastikusüsteemidel olema ja millised on mõned olemasolevad sõnastikusüsteemid. Teises peatükis kirjeldatakse EELexi süsteemi ennast: milline on tema ülesehitus, millised sõnastikud on EELexiga toodetud, millised koostamisel ning milline on EELexi tööpõhimõte. Olen tänulik Margit Langemetsale ja Ülle Viksile, kes aitasid mind antud töö kirjutamisel kasulike märkuste ja ettepanekutega. 5

6 1. Sõnastikusüsteemid Sõnastike haldussüsteemi (edaspidi: sõnastikusüsteem) kui leksikograafi töövahendi ülesandeks üldiselt on toetada sõnaraamatute koostamist, toimetamist ja küljendamist, kasutades tänapäevast IT-infrastruktuuri. Sõnastikusüsteem eeldab sõnastikuandmete ühtse standardi loomist, vanemate elektrooniliste sõnastike puhul ka andmete üleviimist uuele kujule. Lisaks leksikograafilistele põhifunktsioonidele peab tänapäevane sõnastikusüsteem võimaldama kontrollida sisestatavate andmete õigsust, sõnaartiklite vastavust struktuurile, pakkuma toimetamise käigus kontekstipõhiseid valikuid, olema kasutajasõbralik ning peaks ideaalis võimaldama hallata ka arvutigraafikat, heli ja väliseid andmeallikaid nagu teksti- ja multimeediakorpused ning internet. Sõnastikusüsteemide sissejuhatavas osas püütakse anda ülevaade sellest, milliste ideaalide poole sõnastikusüsteemid pürivad ning kuidas need ideaalid ühes või teises süsteemis kajastamist leidnud on. Leksikograafi ideaalide kirjeldamisel on põhilise allikana kasutatud G. M. de Schryveri artiklit Lexicographers Dreams in the Electronic-Dictionary Age, mis on ilmunud ajakirjas International Journal of Lexicography (De Schryver 2003). 6

7 1.1. Sõnastikusüsteemide omadused Sõnastike tüübid Laias laastus võib sõnastikud jagada üks- ja mitmekeelseteks. Eraldi võib ära märkida ka terminoloogiasõnastikud. Nende sõnastikutüüpide korral võivad olulisel määral erineda nii märksõnade hulk kui ka artikli struktuur. Olulise ükskeelse sõnaraamatuna eesti keele jaoks tuleb nimetada õigekeelsussõnaraamatuid, vastandina inglise-ameerika traditsioonile, kus oluliseks sõnaraamatuks keele jaoks on seletavat tüüpi sõnaraamatud (Erelt 2007: 5). Seletavat tüüpi sõnaraamatuid iseloomustab suur märksõnade hulk ning see, et kõik tavapärased infoüksused on esindatud (Langemets 2003). Seda tüüpi sõnaraamatud on kõige mahukamad. Sõnaraamatu prototüübi valikul on oluline, milline märksõnade loend aluseks võtta: sellest sõltub sõnaraamatu maht. Sõnastikusüsteemi seisukohast on oluline, et sõnastike prototüübid oleksid omavahel ühilduvad: st nad kas on koostatud kasutusel oleva sõnastikusüsteemiga või on võimalik prototüüp sõnastikusüsteemi importida. Samuti peab mitmekeelsete sõnaraamatute korral olema korrektselt märgendatud infoüksuse keel. Selle abil on võimalik teostada korrektselt õigekirjakontrolli ning soovi korral esitada kellaaja, kuupäeva jm andmeid vajalikus vormingus. Sõnaraamatu mahukus nagu allpool sõnastikuandmete esituses näeme ei ole tänapäevaste arvutite võimaluste juures enam oluline. Oluline on siiski, et sõnaartikli struktuur oleks mõistlikult lihtne: keerulisema struktuuriga töötades tuleb sõnaraamatu toimetajaid kauem koolitada ning ka vead on tõenäolisemad. Teisest küljest annab üksikasjalikum struktuur rohkem võimalusi eri tüüpi päringute sooritamiseks Sõnastikuandmete esitus XML on tänapäeval põhiline elektroonilise andmevahetuse standard. Sõnastikusüsteemide kirjeldustest võib tuua väga palju näited XML vormingu ühe või teise kuju kasutamisest, kuid leidub näiteid ka relatsiooniliste andmebaaside rakendamisest. Seetõttu kerkib küsimus, 7

8 kuidas on parem sõnastikuandmeid hoida: kas relatsioonilises andmebaasis või XML vormingus. Relatsiooniliste andmebaaside eelisteks on andmete kirjepõhine (sõnaraamatute korral siis sõnaartiklid) juurdepääs ja andmeväljade indekseerimise võimalus. XML vormingu eeliseks on eelkõige tema tekstipõhisus, mis hõlbustab dokumenteerimist ja teeb andmed inimesele loetavaks. Oluline on ka see, et andmeid saab XML vormingus esitada hierarhiliselt, st on lihtne kirjeldada sõnaartikli struktuuri. Nt võib artikli plokis sisalduda päise plokk, mille sees omakorda paiknevad märksõnagrupid jne. Sellise sõnaartikli struktuuri saab kirjeldada nn XML skeemiga ning skeemi on edaspidi võimalik kasutada artikli struktuuri kontrollimisel. Mida keerulisem on skeem, seda raskem on aga luua vastavust hierarhilise ja relatsioonilise mudeli vahel ning mingil tasemel osutub mõistlikuks loobuda kõikide andmeväljade järgi päringu tegemise võimalusest. Samas võib öelda, et praegu välja antavad paberkandjal sõnaraamatud nagu nt ÕS 2006 ca 1200 lk ja sõnaartiklit on parasjagu nii suured, et tänapäevased arvutid tulevad nende haldamisega suurepäraselt toime, isegi kui sõnaraamat on esitatud XML vormingus. ÕS 2006 suuruseks XML vormingus on ca 20 MB, mis vastab MB-le dokumendimudeli (DOM) esitusele arvuti töömälus. XML vormingu teiseks suureks eeliseks on XSLT teisenduste kasutamise võimalus, st andmeid saab lihtsalt esitada vajalikul visuaalsel kujul. Relatsioonilise mudeli eelised tulevad esile alles siis, kui andmebaasil on sadu ja rohkem samaaegseid kasutajaid. Seega võib öelda, et hierarhilise mudeli ja XML vormingu eelised on ilmsed ning selle vormingu kasutamine sõnastikuandmete hoidmiseks on õigustatud Multimeedia sõnastikes Multimeedia andmeid nagu jooniseid, illustratsioone, fotosid, kaarte, graafikuid ja heli on sõnastikes kasutatud abistava materjalina juba pikka aega. Multimeediat kui illustreerivat materjali on kasutatud nt Oxford Advanced Learner s CD-ROM Dictionary (2000) elektroonilises versioonis keerulisemate tegusõnade tähenduse seletamiseks (De Schryver 2003). Aja jooksul on multimeedia kasutamine muutunud ka sisulisemaks: nt on võimalik 8

9 animatsiooni abil hieroglüüfiliste tähtede (hiina, jaapani keeled) kirjutamist õppida (Chinese Character Bible vms) või võrrelda enda salvestatud võõrkeelse sõna häälduse helilaine visuaalset kuju sõnastikus leiduvaga. Oluline koht multimeedia andmetes on helil: võimalik on kuulata märksõnade ja tervete seletuste heliesitust, kasutades automaatset kõnesünteesi. Potentsiaalselt sobiks selline omadus nägemispuudega inimeste keeleõppeks vms. Siiski võib öelda, et heliesitus on jäänud pidama sõna tasemele ning hetkel ollakse kaugel nt lauserõhkude ja intonatsiooni väljendamisest (De Schryver 2003). Realiseerimata on ka näitelausete kas siis salvestatud kujul või kõnesünteesi abil esitatud näitelaused kuuldeline esitus sõnastikes. Vähemalt üks suur sõnaraamat Elektronische Grote van Dale (2000) on võimeline difoonipõhise kõnesünteesi abiga esitama sõnaraamatu sisu, kuid seda siiski ainult märksõnade piires. Seega: seni, kuni lauserõhku ja intonatsiooni pole võimalik adekvaatselt kõnesünteesi abil esitada, peavad näitealaused jm materjal olema sisseloetud. Siinkohal võib märkida, et Eesti Keele Instituudis on praegu loomisel eesti emotsionaalse kõne korpus eestikeelse tekst-kõne sünteesi tarbeks ning seega avarduvad ka eestikeelse sünteeskõne võimalused. Ja multimeedia osa lõpetuseks: heli kasutamine sõnaraamatutes peaks ideaalis jõudma selleni, et sõnastikule esitatud suulise kõne käsklustele reageerib sõnaraamat ka vastava informatsiooniga heli kujul (nt Crystal 1986) Korpused Korpuseid kasutatakse sõnastike tegemise juures nt järgmistel eesmärkidel: kasutaja võiks väljaantavate sõnastike juures otse saada kasutada puhast keelematerjali, leida korpuse tsitaate otse märksõna tähenduse juurest; kollokatsioonide otsingul peaks olema võimalik lehitseda korpuste näiteid. Olukord on praegu aga selline, et on väga raske leida sõnastikku, mis oleks ühendatud tekstikorpustega. Näitena võib tuua ainult Collins Cobuild on CD ROM 1995 ja 2001 (De Schryver 2003). Samas ei pea korpused olema mitte ainult tekstikorpused. Multimeedia korpused võivad sisaldada nii arvutigraafikat kui ka kõnet. Näidetena võib tuua filmide ja/või uudiste 9

10 andmebaase, milles oleks võimalik teha otsinguid tegeliku sõnakasutuse sisu järgi (nt Hovy et al 1999). Samuti peaks olema võimalik sooritada otsinguid kõnekorpustes Sõnastikuga suhtlemine Sisestamine klaviatuurilt, kopeerimine/kleepimine ja hiireklõpsud on tänapäeval leksikograafi töös kõige sagedasemad tegevused. On olemas aga juba tehnoloogiad, mis võimaldavad sisendina kasutada käsitsi kirjutatavat kirja puutetundliku ekraani ja optilise tuvastuse kaudu. Kasutajal peaks ka olema võimalik määrata, millisest muust andmebaasist ta lisainfot saada soovib, kas ükskeelsest sõnaraamatust või mitmekeelsetest jne. Päringuid peab olema võimalik teha kõigi sõnastikus sisalduvate infoväljade järgi: ei pea olema tingimata vajalik otsida märksõnu ja alles nende kaudu pääseda ligi ülejäänud informatsioonile. Loomulik on otsingul kasutada ka filtreid, loogilisi operaatoreid, kasutada otsitavate sõnade või järjendite loendeid jms. 10

11 1.2. Eksisteerivaid sõnastikusüsteeme Tänapäeva vajadustele vastavalt on peaaegu kõik haldussüsteemid nn klient-server süsteemid. Klient-server arhitektuuri korral on võimalik andmeid keskselt hallata; klientidele saab esitada samu andmeid eri kujul, mida saab kasutada paljude rakendustega; andmete esituse (küljenduse) muutumisel saab muudatused korraga viia kõikide klientideni; vigade ilmnemisel saab muudatused tsentraalselt läbi viia, ilma et klienditarkvaras midagi muuta oleks vaja jne (nt Loopmann et al 2006). Eksisteerivate sõnastikusüsteemide kohta vt ka nt DWS 2006 materjale (De Schryver (ed by) 2006) ning Keeles ja Kirjanduses dets 2006 ilmunud ülevaadet (Langemets et al 2006b). Küsimusele, milline on eelistatavam, kas universaalne (kommertsiaalne?) või omaloodud haldussüsteem, võib vastata, et. üldiselt vastab kõige paremini vajadustele ikkagi omaloodud haldussüsteem. Seda nii ülesannete erinevate püstituste kui ka spetsiifiliste vajaduste tõttu. Sisu, eesmärkide, funktsionaalsuse ja kasutajasõbralikkuse poolest on haldussüsteemid muidugi erinevad (Langemets et al 2006b). Ilmselt tuntuima kommertsiaalse haldussüsteemina võib märkida TshwaneLex tarkvara sõnastike koostamiseks (TshwaneLex ). Rakendusse on sisse ehitatud automaatne viidete jälgimise ja uuendamise süsteem, projektihalduse abivahendid, kasutaja poolt määratavad sorteerimistingimused ning mitmekeelsete sõnastike jaoks ka sõnastike pööramise funktsioonid. Versioonis 2.0 (ilmunud 3. juulil 2006a) on lisandunud meeskonnatöö võimalus (mitme kasutaja versioon keskse Oracle, Microsoft SQL või PostgreSQL andmebaasiga), XML vormingus andmete importimise võimalus (andmete eksport XML vormingusse oli võimalik juba versioonis 1.0), andmete eksport komadega eraldatud tekstifaili, üksuste peitmise võimalus (andmete maskid, mis võimaldavad toota mitut sõnastikku ühest andmebaasist ). Täiustatud on ka sõnastike võrdlemise/liitmise funktsiooni: enne sõnastike liitmist on võimalik tehtavad muudatused üle vaadata. Haldussüsteemi puudusena tuleb märkida suletud firmapärast andmevormingut. 11

12 Iga haldussüsteemi väljatöötamine algab konkreetsest vajadusest. Nt Baskimaa ülikoolis oli selleks Kuuba koolisõnastik Cuban Diccionario Básico Escolar (Alegria et al 2006). Keskseks andmebaasiks valiti Berkeley DB XML, mis on vabavaraline XML-andmebaaside haldussüsteem ning võimaldab ka XPath ja XQuery juurdepääsu XML dokumentidele. Klienditarkvara seevastu käsitleb andmeid ainult XML vormingus: serveri tarkvara pakub kliendile artiklite XML kuju ning kliendi poolt muudetud artiklid saadetakse serverisse ja salvestatakse andmebaasi. Keskse andmebaasi kasutamine annab võimaluse indekseerida olulised andmed ning sooritada päringuid korraga mitmest sõnastikust kiiresti ja mugavalt. Klienditarkvara osas on tähelepanu pööratud kasutajasõbralikkusele, leksikograafilised põhitegevused on automatiseeritud. Artiklit saab parandada toimetamisalas ning samaaegselt on võimalik jälgida artikli küljendust (vaadet), mis vastavalt toimetamisalas tehtud muudatusele automaatselt muutub. Toimetamisala ja vaate üksused on omavahel ühendatud: elemendi klõpsamine ühes toob ta esile teises. Kogu süsteemi puuduseks võib lugeda seda, et klienditarkvara ei ole standardtarkvara nagu nt veebibrauser, seega klienditarkvara ei ole võimalik lihtsalt uuendada ning tülikas on jälgida kõikide klientide versiooniuuendusi. Savoie ülikoolis väljatöötatud Jibiki platvormi (Mangeot 2006) keskmeks on relatsiooniline andmebaas: Postgres. Kogu haldussüsteem on välja töötatud vabavaralise tarkvara abil Java platvormil. Käesoleval ajal kasutab Jibiki platvormi 3 projekti: Papillon projekt. On ette nähtud mitmekeelsete andmebaaside jaoks ning hõlmab järgmisi keeli: hiina, inglise, prantsuse, saksa, jaapani, lao, malai, tai, vietnami. Projekti tulemused on vabalt kättesaadavad ja kasutatavad. GDEF projekt (Suur eesti-prantsuse sõnaraamat). Eesmärgiks kakskeelne märksõnaga sõnaraamat. Käesoleval ajal (2006 sügis) on valmis ca mõni tuhat artiklit. LexALP projekt. Papillon projektil põhinev terminoloogiasõnastik, mis hõlmab avalik-õiguslikke haldustermineid neljas Alpi ala keeles: prantsuse, saksa, itaalia ja sloveeni keeles. Klienditarkvarana on kasutusel veebibrauser. Toimetamisala genereeritakse artiklit kirjeldava XML skeemi alusel. Päringu funktsionaalsus on siiski piiratud: ei ole võimalik sooritada päringut artikli kõikide elementide järgi. Päringu vormistus ei ole ka kasutajasõbralik: puuduvad nt loendid otsitava elemendi sisestamiseks (sõnaliik jt) jne. 12

13 DEBII platvorm Masaryk i ülikoolis (Pala, Horák 2006) on loodud eelkõige sõnastikuandmete haldamiseks. Platvormi loomise peamiseks motiiviks oli tšehhi keele sõnavara andmebaasi Czech Lexical Database loomine ning hilisem sõnaraamatu avaldamine. Samuti on silmas peetud WordNet taoliste andmebaaside lehitsemist ja parandamist, kuna semantilised andmevõrgud on keeleressursina omandanud suure populaarsuse. Nt EuroWordNet jaoks on välja töötatud lehitsemise ja parandamise programmid Polaris ja Periskope (kasutusel ka Eesti WordNetis). BalkaNet jaoks on välja töötatud VisDic tarkvara. BalkaNet projekti käigus ( ) on välja töötatud 13 keele wordnet id: inglise, hollandi, itaalia, hispaania, prantsuse, saksa, tšehhi, eesti, bulgaaria, kreeka, rumeenia, serbia ja türgi. DEBII platvormil on välja arendatud järgmised rakendused: DEBDict: üldine sõnastike lehitseja, kasutusel on tšehhi kirjakeele sõnaraamat, võõrsõnade sõnaraamat, sünonüümide sõnaraamat, fraseologismide ning väljendite sõnaraamat ning Diderot entsüklopeedia; võimaldab ka ühendust luua morfoloogilise analüsaatoriga, väliste veebiserveritega (Google, Answers.com) ning geoinfosüsteemiga. DEBVisDic: WordNet editor. PRALED: tšehhi keele sõnavara andmebaasi tarkvara. Eesmärgiks on ca artikliga kaasaegse Tšehhi keele andmebaasi loomine. PRALED on praegu loomisel tšehhi keele instituudi juures. DEB CPA: korpuse analüsaator (Corpus Pattern Analysis). DEB TEDI: tarkvara tšehhi terminoloogiasõnaraamatu loomiseks. Keskseks andmebaasiks on valitud Berkeley DB XML-andmebaas ning serveri tarkvara koosneb paljudest moodulitest. Klienditarkvara loomiseks on kasutatud Mozilla arendusplatvormi (Mozilla Development Platform). Klienditarkvara graafilise kasutajaliidese peamine programmeerimiskeel on XUL (XML User-interface Language), mis võimaldab kasutada paljusid standardseid tehnoloogiaid nagu CSS, JavaScript, DOM, XSLT, XPath, DTD ning RDF. Klienditarkvara on tehniliselt realiseeritud kui Firefox brauseri laiendus (extension). 13

14 2. Sõnastikusüsteem EELex 2.1. Eellugu Alates aastast on EKI-s loodud paarkümmend elektroonilist sõnastikku, mis oma teostuselt on üsna erinevad: tehnilised võimalused on ligi 30 aastaga palju muutunud (ülevaadet EKI elektroonilistest sõnastikest vt nt Loopmann et al 2006, varem on sellest kirjutanud Ülle Viks (1990)). EKI sõnastikes on aja jooksul kasutatud erinevaid märgendusi, alates tüpograafilisest (elemente on võimalik omavahel eristada kirjastiilide järgi) ja kirjeldavast (deskriptiivsest) märgendusest kus eri struktuuriüksusi tähistavad eri sümbolid ning iga uus üksus lõpetab automaatselt eelneva kuni üldise, SGML märgenduskeeleni (Langemets 2000). Esimene elektrooniline sõnastik EKI-s oli "Õigekeelsussõnaraamat" (ÕS 1976), mis tipiti arvutisse tabelina, kus sõnaartikli iga struktuurielemendi jaoks oli ette nähtud kindel positsioon reas, nt positsioonides 1-35 oli märksõna, positsioonides muuttüübi number jne. Analoogiline süsteem pisut teisel kujul oli kasutusel paaris väiksemas sõnastikus, kus sõnaartikli elemente eraldas tühik ja elemendi tähendus oli määratud tema järjekorraga reas. Mitmed suuremad sõnaraamatud (nt "Väike murdesõnastik" I-II ( ), "Vene-eesti sõnaraamat" I IV ( ) jt) sisestati arvutisse polügraafilise märgendusega, selleks et neid fotolao vahendusel trükki anda: eraldi koodidega tähistati kirjastiilid, taanded, suurtähed jne. 80-ndate aastate teisel poolel võeti kasutusele sisuline deskriptiivne märgendus, kus iga struktuurielement oli varustatud prefiksilaadse tähtkoodiga, nt märksõna ees oli kood m+, tähenduse ees t+, grammatilise info ees g+ jne. Suurem osa EKI sõnastikke ongi märgistatud nii, sõltuvalt sõnastikust võis koodide valik olla erinev. Selline märgendus võimaldab edukalt kirjeldada sõnaartikli struktuuri juhul kui elemendid paiknevad lineaarselt: uue elemendi 14

15 algus on ühtlasi eelmise lõpp. Hierarhilist paigutust, kus üks element paikneb teise sees, niiviisi edasi anda ei saa. Deskriptiivse märgenduse suurim puudus on aga struktuurikontrolli puudumine. Sõnaartiklite struktuuri saab analüüsida alles tagantjärele, võrreldes artiklite koodijadasid omavahel ja otsides nende hulgast ebatüüpilisi (ehk vigaseid). Kuid just korrektne struktuur on see, mis tagab sõnastiku hilisema arvutitöötluse korrektsuse, nii keeletehnoloogilistes rakendustes kui ka sõnastiku enda edasiarendamisel. Esimene katse siduda sõnastiku sisestamisega struktuurikontroll tehti EKI-s 90-ndate aastate alguses, kui oli valminud Eesti-vene sõnaraamatu (EVS 1997, 2000, 2004) 1. köite käsikiri. Koostöös TPI-ga loodi tarkvarasüsteem, mis sõnaartikli sisestamise igal sammul andis ette just selle valiku struktuurielemente, mis on antud kontekstis võimalikud. Nt pärast märksõna sisseviimist sai valida kas tähendusnumbri või seletuse või vaste, aga vaste järel võis tulla ainult vene grammatika jne. Süsteemi väljundiks oli tekstifail, kus iga struktuurielemendi ees oli numbriline kood (sisuliselt sama mis tähtkood plussiga). Artiklite struktuur oli küll kontrollitud ja vastas etteantud kirjeldusele, kuid see struktuur oli ikkagi lineaarne: element, mille sees juhtus olema mõni teine element, lõhuti tükkideks. Nt kui näite tõlke keskel sattus olema rektsiooniküsimus, siis tekkis kahe sisulise elemendi asemel kolme elemendi jada: "tõlge", "rektsioon", "tõlke jätk": <näide>mängib tunnetega <tõlge>игр"ает <rektsioon>чьими <tõlke jätk>ч"увствами EVS jäi selle süsteemi ainsaks rakenduseks tema kohandamine teiste sõnastikega oleks nõudnud ulatuslikku programmeerimistööd. Selle süsteemiga on sisestatud EVS-i 3 esimest köidet. 15

16 2.2. EELexi ülesehitus Käesolevaks ajaks (mai 2007) on EELex täielikult üle viidud nn AJAX ( Asynchronous JavaScript And XML ) tehnoloogia kasutamisele. AJAX all mõeldakse veebirakenduste loomise tehnoloogiat, mille eesmärgiks on veebilehed muuta interaktiivsemaks, kiiremaks ja võimalusterohkemaks. AJAX iseenesest ei ole uus tehnoloogia, vaid märgib terve grupi tehnoloogiate, eelkõige (X)HTML ( HyperText Markup Language ), CSS ( Cascaded Style Sheets ), DOM ( Document Object Model ) andmemudelite, XMLHttpRequest objektide ning JavaScript või VBScript programmeerimiskeelte ühiskasutust. AJAX kasutuse korral toimub infovahetus serveriga kasutajale märkamatult ning päringute korral ei ole vajadust kogu veebilehte uuendada (AJAX kohta vt nt WikipediA). EELex on nn klient-server tüüpi rakendus. Sõnastikuandmed paiknevad tsentraalses veebiserveris XML vormingu kujul. Serveris paiknev veebiserveri tarkvara serveerib päringu tulemused tööjaamale veebilehel. Tööserveri konfiguratsioon on praegu järgmine: Pentium IV 2 GHz, 1,5 GB RAM, operatsioonisüsteemiks FreeBSD Unix v4.8, veebiserveriks Apache v1.3.33, XML parseriks XML::LibXML v1.58 ja XML::LibXSLT v1.57 Perl moodulid. Seega kõik serveri komponendid on vabavaralised. Perli versioon tööserveris on ning kõik serveri protseduurid on tehtud Perlis. EELex süsteemi tööpõhimõtteid on tutvustatud ka EURALEX-i kongressil (Ü. Viks, M. Langemets, A. Loopmann vt Langemets et al 2006a). Sõnastikus koostatavate artiklite struktuur on määratud XSD skeemiga. XSD skeemi abil on võimalik kirjeldada XML faili struktuuri, määrata elemendi korduvust oma vanemelemendis, määrata elementide andmetüüpi (järjend, ajahetk, täisarv, elemendi väärtuste võimalikud loendid), defineerida uusi andmetüüpe jm. Andmevahetus veebiserveri ja tööjaama vahel toimub samuti XML vormingus andmete abil. Tööjaama tarkvara valimisel on algusest peale lähtutud sellest, et rõhuv enamus inimesi kasutab arvutis MS Windows operatsioonisüsteemi. Nõudeks oli ja on, et tarkvara peab olema standardne ning et mingeid täiendavaid tarkvara installeerimisi poleks vaja teha. Seetõttu on tööjaama tarkvaraks valitud MS Windowsiga kaasas olev IE7 ( Windows 16

17 Internet Explorer, praegu v7.0) veebilehitseja. Siinkohal võib ka märkida, et eri lehitsejates (nt Internet Explorer ja Mozilla Firefox) on DOM, CSS jt tehnoloogiate teostus ja W3C ( World Wide Web Consortium ) standarditele vastavus erinev ning seega ei ole eri lehitsejad omavahel täielikult ühilduvad. XML parseriks tööjaamas on MSXML4. EELexi sisenetakse kasutajanime ja parooli abil, misjärel avaneb süsteemi avaleht (joonis 1). Joonisel 1 on kujutatud EELexi avaleht sisenemisel ÕS 2006 sõnaraamatusse. ÕS 2006-s on ca artiklit ning füüsiliselt on tema maht XML-failina ca 20 MB. (A) kõrval on näha Windows programmiakna antud juhul IE7 nimi ja andmed: milline sõnaraamat, kasutajanimi ning märge, kas töötatakse testandmebaasis või mitte. (B) on IE7 aadressi lahter, (C) on antud internetiaadressi sakk (kaart). EELexi kasutusliidese ala on märgitud ära punase ristkülikuga, sellest väljaspool olevad elemendid kuuluvad IE7 kasutajaliidesele, seespool olevad elemendid sõnastikusüsteemile. (D) on IE7 staatusriba, sinna kirjutavad olulist informatsiooni nii IE7 kui ka sõnastikusüsteem. Kohas (E) näitab IE7, millisesse internetitsooni antud internetiaadress kuulub. Joonis 1. Süsteemi avaleht: ÕS

18 Tabelis 1 on toodud sõnastikusüsteemi kasutajaliidese nuppude otstarve: Tabel 1. EELexi nuppude otstarve (vt joonis 1) 1 Sõnastiku köite valik 2 Artikli kuvamine 3 Otsingutulemuste loetelu kuvamine 4 Uue artikli lisamine 5 Sõnastiku küljenduskujul eksport MS Wordi 6 Sõnastiku skeemi (struktuuri) kuvamine 7 Lühispikrite kuvamine 8 Kasutusjuhendi kuvamine 9 Otsitava elemendi valik 10 Otsitav tekst antud elemendis 11 Päringu sooritamise parameetrid: a) laiendatud võimalustega päringuakna kuvamine, b) tõstutundlikkuse linnuke, c) sümbolitundlikkuse linnuke, d) globaalse-lokaalse otsingu linnuke, e) otsinguala valik 12 Otsingu käivitamine 13 Rada, millel kuvatakse artikli tekstiosa unikaalne identifikaator 14 Toimetamisala 15 Vaade Nupud (1), (9), (10) ja (11) määravad otsingu viisi: millisest köitest, millise elemendi tekstist ja kuidas. Otsitav element määratakse nupu (9) abil: esile tuleb artikli struktuurile vastav menüü (vt joonis 2): 18

19 Joonis 2. Otsitava elemendi valik Joonisel 2 on kõigepealt menüüs näha nn salvestatud päringud: (kõik) vormilühendid, (kõik) tuletised, (kõik) antonüümipaarid jt. Neile järgnevad artikli struktuurile vastavad elemendid. Elementide kohta käiv info on jaotatud 4 veergu: elemendi nimi, elemendi XML-silt, elemendi tüüp ning elemendi korduvus. Kui elemendil on ka tunnuseid (XML-atribuute), siis kuvatakse ka tunnuste menüü ning võimalik on otsingut sooritada ka nende järgi. Antud näites on otsitavaks stiilimärgend ka nalj : stiilimärgendi kasutuslisandi tunnus peab võrduma ka ning stiilimärgendi tekst peab võrduma nalj. Selle otsingu tulemuseks on 6 artiklit, nt eliksiir, kondipuru ja rotisaba. Kui tunnuse või elemendi väärtused on määratud loendiga, tekib tunnuse või elemendi kõrvale allapoole suunatud noolekujuline nupp, mille abil saab loendi kuvada ja vajadusel sellest ka valiku sooritada. Lühispikris (kollase taustaga kirjas) kuvatakse elemendi hierarhiline asukoht artikli struktuuris. Peale elemendi nime antud juhul eelstiil ja elemendi sildi antud juhul q:s1 näidatakse menüüs ära ka elemendi tüübi veerg, antud juhul Ct,To. St (simpletype) tähistab elemendi lihttüüpi, mille sisuks saab olla ainult tekst; Ct (complextype) komplekstüüpi. Komplekstüüpi element võib omada tunnuseid ning tema sisuks võivad peale teksti olla ka teised elemendid. Järgmine üksus tüübi veerus näitabki, milline sisu antud elemendil võib olla. To (textonly) tüübi sisuks võib olla ainult tekst, Eo (elementonly) 19

20 tüübi sisuks võivad olla ainult teised elemendid, Mx (mixed) tüübi sisuks saab olla nii tekst kui ka teised elemendid. Viimane üksus tüübi veerus näitab, milline andmemudel kehtib elemendis sisalduvate teiste elementide jaoks. Sq (sequence) tähistab kindlaksmääratud järjekorda, All : elemente maksimaalselt üks kord suvalises järjestuses, Ch (choice): ühte elementi loetelust ning Any : suvalised elemendid suvalises järjestuses. Elemendi kohta käiva info menüüs lõpetab korduvuse veerg: esimene arv sulgudes näitab, mitu korda minimaalselt element peab oma vanemelemendis sisalduma, teine arv: mitu korda maksimaalselt ta vanemelemendis võib sisalduda. Antud näite korral võib eelstiil grammatilises infos olla suvaline arv kordi: (0, ). Nuppude (11) abil (vt joonis 1) määratakse, kuidas otsing sooritatakse. Tõstutundlikkuse linnuke määrab, kas otsingul eristatakse suur- ja väiketähti või mitte. Sümbolitundlikkuse linnukese abil määratakse, kas otsingul arvestatakse elemendi tekstis sisalduda võivaid mittetähti või mitte. Nt ÕS 2006 märksõnade tekstis on peale tähtede võimalikeks sümboliteks ka liitsõnaeraldajad (/), palatalisatsioonimärk ( ) (apostroof), vältemärk (.) (punkt) jt märgid. Globaalse-lokaalse otsingu linnuke määrab, kas teksti otsitakse kogu artiklis sisalduda võivatest samanimelistest elementidest või ainult selle elemendi konkreetses asukohas. Antud näite korral tähistaks globaalne otsing, et stiilimärgendit nalj otsitakse kõikidest artiklis sisalduvatest eelstiilidest q:s1; lokaalse otsingu korral otsitaks stiilimärgendit nalj ainult päise märksõna grupi grammatilisest infost. Lõpuks: otsinguala valik määrab, millistest elemendi all olevatest üksustest teksti otsitakse. Võimalik on otsida kõikidest elemendi all olevatest tekstiüksustest eraldi (algväärtus), kõikidest tekstiüksustest kui ühest tervikust ning ainult elemendi külge kuuluvatest tekstidest (omab tähendust segaelementide Mx-tüüpi elementide korral). Kui otsingutingimused on määratud, võib nupuga (12) otsingu käivitada. Otsingutingimustest moodustatakse kindla struktuuriga XML-fragment, mis edastatakse serverile. Tööjaama ja serveri vahelise XML-fragmendi transpordi eest hoolitseb XMLHttpRequest objekt. XMLfragment edastatakse serverile tavaliselt asünkroonselt, st peale info saatmist serverisse jätkab süsteem kohe oma tööd ning vastuse ja selle tõlgendamise eest hoolitseb 20

21 XMLHttpRequest objekt: nii kui vastus serverist on käes, informeeritakse sellest süsteemi. Vahepealse aja jooksul on süsteemil võimalus teha muid tegevusi, nt informeerida kasutajat visuaalselt protsessi käigust, vastata teistele kasutaja tegevustele vms. Enne serverisse saatmist peab süsteem otsingutingimused tõlkima XPath süntaksisse, et serveris töötav XML parser saaks otsingu täita. Antud näite korral on XPath ligikaudu selline: q:a[.//q:s[translate(., { }~ ª«- ±²³ µ ¹º»¼½¾ ', "'", '"'), 'nalj') = 'nalj'] [@q:l = 'ka']] Kuna otsing oli antud juhul tõstutundetu ja sümboleid tekstis ei arvestatud, tuleb otsingul sõnastiku köite XML faili tekste teisendada nii, et suurtähed oleksid võrdsed väiketähtedega ning et sümbolid arvesse ei tuleks. Selle eest hoolitseb XPath funktsioon translate(), mille teine argument määrab teisenduse lähtetähed ja kolmas argument sihttähed ning kõik sümbolid teises argumendis, millele kolmandas vastet ei ole, jäetakse arvestamata. Funktsiooni esimene argument määrab otsinguala: kuna otsiti elemendi all olevast tekstist tervikuna, on väärtuseks., mis on self::node() sünonüüm. Kõikidest tekstidest eraldi otsingu korral oleks väärtus.//text() ning ainult elemendi juurde kuuluvatest tekstidest otsimise korral text(). Kuna päring oli ka globaalne, algab artikli q:a kohta käiv XPath tingimuse rada kohe stiilimärgendi sildist.//q:s, lokaalse otsingu korral tuleb antud stiilimärgendi asukoht struktuuris täielikult välja kirjutada. Otsingu sooritamisel edastatakse serverile XML-fragmendis käsu kood (antud näites otsing), sõnastiku köite number, päringu kohta käiv info (nt kuvamiseks logifailis, otsinguleidude võõpamiseks jm) ning otsingu XPath. Tööjaama suhtlemise serveriga võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Tööjaamas avatakse süsteemi avaleht. 2) Tööjaamas moodustatakse käsu parameetrite järgi XML-fragment. 3) Tööjaam edastab serveris paiknevale protseduurilehele XMLHttpRequest objekti abil XML-fragmendi. 21

22 4) Protseduurileht täidab käsu ning tagastab tööjaamale vastuse XML-fragmendi, mille võtab vastu XMLHttpRequest objekt. a. Kui tegemist oli artikli salvestamise, kustutamise või lisamisega, tagastatakse info, kas käsk oli edukas. b. Kui tegemist oli otsinguga ja tulemuseks on rohkem kui üks artikkel, tagastatakse XML-fragmendis sõnastiku märksõnade loend. c. Kui tegemist oli otsinguga ja tulemuseks on ainult üks artikkel, tagastatakse XML-fragmendis ka kogu artikkel. 5) Vastuse XML-fragmendi analüüs tööjaamas. a. Salvestamise, kustutamise ja lisamise korral kuvatakse ainult operatsiooni info lehitseja staatusereal (joonis 1 (D)). b. Märksõnade loendi korral esitatakse loend XSLT teisenduse abil lehitsejas tabelina ning staatusereal kuvatakse info päringu kohta. c. Ühe artikli korral esitatakse artikkel toimetamisalas ühe XSLT teisendusega ja vaate alas teise XSLT teisendusega ning staatusereal kuvatakse info päringu kohta. Skemaatiliselt näeb infovahetus tööjaama ja serveri vahel otsingu korral välja järgmine: b 5c 2 Joonis 3. Infovahetus tööjaama ja serveri vahel 22

23 Iga sõnaraamatu kõik tegevused säilitatakse antud sõnaraamatu logiraamatus. Logiraamatusse kantakse kuupäev, kellaaeg, kasutajanimi, arvuti võrguaadress, tegevuse kood, köite nr, tegevusele kulunud serveri aeg, tulemuse kood, tagastatud kirjete arv, artikli info ja päringu XPath süntaks. Näiteks: :15:10 YViks " " BrowseRead qs_1 5 Success 1 hälbima q:a[q:g='8d f6-41b1-a3dc-877ea8f96e91'] :14:52 YViks " " ClientRead qs_1 7 Success 5 - q:a[q:p/q:mg/q:grg/q:k1] :06:14 ALoopmann " " ClientRead qs_1 9 Success q:a[q:p[.//q:k or.//q:k1 or.//q:k2]] Iga tegevuse korral kuvatakse tööjaama lehitseja staatusereal sellele kulunud aeg. Stiilimärgendi ka nalj otsingu näite korral kulus 6 artikli leidmiseks 9 sek. 23

24 2.3. Sõnastikud EELexis EELexi sõnastikusüsteemi on praeguseks üle viidud Eesti-vene sõnaraamat (EVS), Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006, Kohanimevalimik (ÕS 2006 lisa), Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu uute märksõnade ja uute tähenduste sõnastik (LEKS-baas) ning Silvi Vare Sõnapered. EELexi abil on lõpetatud, küljendatud ja ilmunud Eesti-vene sõnaraamatu 4. köide (2006) ning Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006 koos Kohanimevalimikuga. Koostamisja toimetamisjärgus on Eesti-vene sõnaraamatu 5. köide, S. Vare Sõnapered, LEKS-baas ning alustatud on eesti-läti ja eesti-leedu sõnaraamatute koostamist. Koostamisel on ühtne mitmekeelsete sõnaraamatute eesti keele poole prototüüp. 24

25 2.4. Artiklite struktuur ja järjestus sõnastikufailis Lisaks otsitava elemendi valiku menüüle (vt joonis 1, nupp 9) on skeemi võimalik vaadelda eraldi aknas sõnastiku skeemi (struktuuri) kuvava nupu abil (vt joonis 1, nupp 6). Avanevas aknas kirjeldatakse sõnastikus kasutusel olevad nimeruumid, atribuudid, elemendid, artikli hierarhiline struktuur ning sõnastikus kasutusel olevad andmetüübid. Lõik ÕS 2006 skeemi esitusest näeb välja järgmine: Joonis 4. Lõik ÕS 2006 skeemist Artiklite struktuurikirjeldust on sõnastikes püütud ühtlustada. Kõikides sõnastikes jaotub artikkel nn suurteks üksusteks ja nende all olevateks elementideks ja gruppideks. Tabelis 2 on esitatud artiklite struktuuri põhijaotised (nn suurte üksuste ühised sildid on tähistatud suurtähtedega): 25

26 Tabel 2. Artiklite põhijaotised Kirjeldav nimi Ingliskeelne nimetus Ühine silt artikkel entry A päis head P sisu body S tähendused senses Z moodustusplokid word-formation blocks B näited examples N fraseoloogia phraseology F viited cross-references VT kommentaarid comments KOM GUID GUID G artikli koostaja created by K koostamise algus date of creation KA koostamise lõpp end of creation KL artikli toimetaja modified by T toimetamise algus date of modification TA toimetamise lõpp end of modification TL Lisaks sõnastikuelementidele nagu päis, sisu, fraseoloogia jt kasutatakse EELexis iga sõnastiku kõikides artiklites ka logielemente, mille abil on võimalik sõnastiku tööprotsessi jälgida. Nendeks on artikli koostamise aeg, koostaja nimi, toimetaja nimi ja viimase toimetamise aeg. Samuti on igal artiklil oma unikaalne identifikaator: GUID. GUID on 16- baidine unikaalne täisarv, tema esitus järjendina kuueteistkümnendsüsteemi arvudes võtab enda alla 32 märki. Nt suurtähega algavate märksõnade otsingust pärit artikli märksõnaga Achilleuse kand GUID on DDD F6-493D-A807-CB4A1D GUIDi kasutatakse süsteemis nt artikli leidmisel otsingutulemuste nimekirjast, artikli salvestamisel ja kustutamisel. Igas sõnastikus on artiklite järjestamise reeglid erinevad. Nt mõnes võidakse mitmesõnalises märksõnas tühikut järjestamisel arvestada, teistes mitte. Lisaks võivad märksõnas kasutusel olevad sümbolid olla erinevad. Nt ÕS 2006-s on liitsõnaeraldajaks (/), LEKS-baasis ( ), teistes (+). ÕS 2006-s lisatakse märksõna teksti ka vältemärk (.), palatalisatsiooni märk ( ) jt. Polüseemsete märksõnade teksti eristamiseks võidakse kasutada allkriipsu (_), lisaks peavad 26

27 väiksema homonüüminumbriga märksõnad olema sõnastikus eespool suurema homonüüminumbriga märksõnadest. Sõnastiku XML fail on kogu aeg füüsiliselt õiges artiklite järjestuses. Iga uue artikli lisamisel või märksõnade teksti muutmisel järjestatakse sõnastik uuesti. Järjestamisel kasutatakse serveri XSLT teisenduse xsl:sort funktsiooni. 27

28 2.5. Otsingud Artiklite otsimiseks on võimalik kasutada nn tavaotsingut, otsingut XPath süntaksi järgi ning otsingut regulaaravaldiste süntaksiga. Praegu eristatakse neid otsingu liike otsitava teksti lahtris (vt joonis 1, nr 10) oleva teksti esisümbolite järgi: kui tekst algab kahe paragrahvi sümboliga ( ), siis kasutatakse regulaaravaldiste süntaksit; kui tekst algab ühe paragrahvi sümboliga ( ), siis kasutatakse XPath süntaksit; ülejäänud juhtudel tavaotsingut. Lähimaks eesmärgiks on need otsingu liigid koondada ühte, nn laiendatud võimalustega otsinguekraani, milles oleksid ühendatud kõik variandid ning kus XPath süntaksi tundmine ei oleks vajalik Tavaotsing Tavaotsingul kasutatakse tekstijärjendeid ja metasümboleid. Metasümboliteks tavaotsingus on tärn (*) ja allkriips (_). Tärn (*) tähistab suvalist järjendit, allkriips (_) üksikut tähte. Tavaotsingu näiteid on esitatud tabelis 3, liitsõnapiiri tähistab püstkriips ( ). Tabel 3. Valik tavaotsingu näiteid (LEKS-baasist) Otsinguväli Otsitav tekst märksõna näiterühm: stiil Kommentaar abikäsi TÄPNE OTSING: leitakse kõik märksõnad "abikäsi" kõnek TÄPNE OTSING: leitakse kõik näiterühmades esinevad stiilimärgendid "kõnek" märksõna abi* SÕNA ALGUSE OTSING: leitakse kõik märksõnad, mis algavad järjendiga "abi" märksõna *abi SÕNA LÕPU OTSING: leitakse kõik märksõnad, mis lõpevad järjendiga "abi" märksõna *ndus* OTSING SÕNA SEEST: leitakse kõik märksõnad, mis sisaldavad järjendit Vastus abi käsi breik.. Breiki tegema, panema. kõnek. abi aine, abielu akt, abielulahutus akt... humanitaar abi agraar industriaalne, ajakirjandus vabadus, asendus teenistus, 28

29 "ndus" auto ärandus... märksõna a*v SÕNA ALGUSE JA LÕPU OTSING: leitakse kõik märksõnad, mis algavad a-ga ja lõpevad v-ga sagedus liitsõnade plokk (lahter jäetakse tühjaks) =NULL NB! Kuna salvestamisel kustutatakse alati tühjad väljad, siis tavaliselt tulemus puudub PUUDUVA VÄLJA OTSING: leitakse artiklid, kus valitud otsinguväli puudub märksõna * KÕIKIDE SÕNADE OTSING: leitakse kõik märksõnad (kui ei ületata otsingutulemuste limiiti) märksõna * * leitakse märksõnad, milles sisaldub liitsõnapiir ' ' märksõna * * * leitakse märksõnad, milles on kaks liitsõnapiiri ' ' märksõna b t leitakse neljatähelised märksõnad, mis algavad tähega 'b' ja lõpevad tähega 't' märksõna leitakse ainult kahetähelised märksõnad märksõna b leitakse viietähelised märksõnad, mille kolmas täht on 'b' anne päev aaderdama, aaderdus, aasta intress... (sõnade loend) aasta intress halogeen (hõõg) lamp, kõne post kast bait, balt ca, CD, CV album, kebab Metasümbolite kasutamisel kasutatakse XPath süntaksi saamiseks XPath funktsioone contains(), string-length(), substring-after() jt Otsing regulaaravaldistega Regulaaravaldiste kasutamine tekstiotsinguis võimaldab määrata üksikute tähtede või tervete järjendite korduvust; märkida otsingus täheklasse nagu kirjatäht/mittekirjatäht, suurtäht/väiketäht; otsida sümboleid loetelust; märkida sõnapiiri, teksti algust, lõppu jne. Kuigi W3C XPath 1.0 standardi järgi ei ole regulaaravaldiste kasutamine XPath avaldistes 29

30 otseselt võimalik, on võimalik kasutada XSLT parserites olevaid võimalusi skriptide või funktsioonide kasutamiseks. EELexis kasutatakse XML::LibXSLT Perl mooduli register_function() protseduuri, mille abil saab XSLT teisendusefailides igas XPath päringus kasutada Perl funktsioone. Nt otsides ÕS 2006-st suurtähega algavaid märksõnu, oleks serverisse saadetav XPath ligikaudu selline: q:a[.//q:m[al_p:rex(self::node(), '(^\p{lu})') > 0]] Funktsioon rex (eesliitega al_p ) on siin serveri protseduurilehe Perl funktsioon, mitte XPath funktsioon. Kasutusel on kõik standardsed regulaaravaldiste märgid ja (Unicode) täheklassid, lisaks ka süsteemis defineeritud täheklassid, nt täis- ja kaashäälikud. Mõned näited: ^ - teksti algus; $ - teksti lõpp \u suurtäht \l väiketäht \v vokaal, täishäälik \k konsonant, kaashäälik \b sõnapiir [xyz] vähemalt üks märk loetelust [A-Z] vahemik A kuni Z \p{l} suvaline Unicode täht suvalises keeles/kultuuris \p{lu} suvaline Unicode suurtäht suvalises keeles/kultuuris \p{n} suvaline numbrimärk suvalises keeles/kultuuris Otsingutulemuste esitamine Kui otsingu tingimustele vastavaid artikleid on rohkem kui üks, kuvatakse otsinguleiud tabelina. Näiteks suurtähega algavate märksõnade otsingu korral ÕS 2006-st (vt joonis 5): 30

31 Joonis 5. Otsingutingimustele vastavate leidude tabel (ÕS 2006) Leidude tabelis kuvatakse artikli järjenumber, köite number, märksõna elemendi silt ja märksõna, leiuelemendi silt ja leid, artikli koostaja nimi, koostamise aeg, artikli toimetaja nimi, viimase toimetamise aeg. Leidude veerus on otsitav järjend kollase taustaga võõbatud. Iga veerg tabelis on sorteeritav, lisaks on võimalik kuvada igast veerust kas ainult erinevad väärtused või kõik väärtused. Märksõna tekst märksõnade veerus on sinise värviga ning temal klõpsates avaneb vastav artikkel. Tabelist artikli avamisel otsitakse artikkel üles tema unikaalse identifikaatori GUID kaudu. Otsingutulemuste tabeli ja artikli vahel on võimalik liikuda nuppude (2) ja (3) abil (vt joonis 1 ja tabel 1). 31

32 2.6. Artiklite toimetamine Artikli avamisel avaneb vasakul poolel toimetamisala, paremal artikli küljendusvaade. Näitena toome siin esimesest otsingust eelstiil võrdub ka nalj pärit artikli rotisaba (vt joonis 6). Joonis 6. Sõnaartikli ekraanipilt (ÕS 2006: "rotisaba") Artiklit saab parandada toimetamisalas. Toimetamisalas saab ka kasutada erinevaid vaateid, algväärtuseks on vaade tabelina. Artiklit on võimalik parandada ka XML-vaates (joonis 7) ning küljendusvaates (joonis 8). 32

33 Joonis 7. Toimetamisala XML-vaade (ÕS 2006: "rotisaba") Joonis 8. Toimetamisala küljendusvaade (ÕS 2006: "rotisaba") Igale artikli üksusele (XML elemendile) on võimalik esitada tema kontekstmenüü. Kontekstmenüü tekib, kui klõpsata mingit elementi parema hiireklahviga. Nagu eespool märgitud, kasutatakse tööjaamas MSXML4 parserit XML-andmete haldamiseks. MSXML parseris on realiseeritud ka skeemi mudel SOM ( Schema Object Model ). Kogu 33

34 kontekstipõhine info millised elemendid võivad antud elemendi ees, sees või taga asetseda, kas antud elemendil on olemas tunnused jms võetakse SOM-ist. Tänu sellele on võimalik kontekstmenüüde kaudu esitada ainult need tegevused, mis antud artikli osas on skeemi järgi lubatud. Nt artiklis rotisaba on kontekstmenüü sisu eelstiili valimise korral järgmine (vt joonis 9): Joonis 9. Valitud elemendi kontekstmenüü (ÕS 2006) Eelstiili ette on võimalik lisada ainult kindlaid elemente, nagu kontekstmenüüst näha. Lisaks on kontekstmenüü kaudu võimalik lisada elemente antud elemendi järele; elemendi sisse kui sisu on veel tühi ; lisada elemendile tunnuseid, kui elemendil on need skeemi järgi olemas; muuta elemendi silti (ja nime), kui skeemi järgi on see lubatud; kopeerida ( Copy ), lõigata ( Cut ) või kleepida ( Paste ) elementi või tervet gruppi; kustutada element, kui see on lubatud ning lisada XML-kommentaare. Eraldi kontekstmenüü on olemas ka tekstilahtrite sees: ka seal on võimalikud ainult kindlad, kontekstile vastavad tegevused. Kui tegemist on segatüüpi (Mx-tüüpi) elemendiga, kuvatakse 34

35 selles kontekstmenüüs samuti Lisa ette, Lisa järele jt menüüpunktid, tavalise tekstivälja korral kuvatakse ainult sümbolite ja kirjastiilide menüüpunktid. Joonisel 10 on kujutatud kontekstmenüü tähenduse sees paremklõpsu tehes: Joonis 10. Tekstilahtri kontekstmenüü (ÕS 2006) Ladina tähestiku kontekstmenüüsse on lisatud kõik laiendatud ladina tähestiku tähed, kombineerivate diakriitiliste märkide abil on võimalik märkida rõhkusid, võimalik on lisada mitmesuguseid matemaatilisi jm sümboleid. Kontekstmenüüs liikudes kuvatakse kontekstmenüü kohal ka lisatava tähe suurem kujutis. Tekstilahtri sisu muutmisel kontrollitakse sisu vastavust andmetüübile ja skeemi seatud piirangutele, soovi korral on võimalik kasutada tööjaama MS Word õigekirjakontrolli. SOM infot kasutades on võimalik luua ka protseduurid tervete gruppide lisamiseks. Gruppide ja elementide lisamiseks on tabeli vaates olemas eraldi protseduurinupud. Elementide nimest vasakul olevad valge taustaga ikoonid tähistavad uue sarnase grupi lisamist, mustad allapoole 35

36 suunatud noolekujulised ikoonid uue grupi loomist. Tabelivaate paremas ääres olevad noolekujulised ikoonid lubavad ühekorraga lisada kõik antud grupis veel mitte olemas olevad elemendid. Toimetamisala tabelivaade esitatakse tööjaamas XSLT-teisendusena. Vastavalt artikli seisule peab teisendus arvesse võtma olemasolevad ja puuduvad grupid; arvesse võtma igas grupis, millised elemendid on olemas, millised mitte; arvestama, kas elemendi tunnused on täidetud; esitama elementide ja gruppide nimed vastavas kujunduses ning sellele vastavalt esitama artikli. Kuna käsitsi oleks sellise XSLT-teisenduse kirjutamine äärmiselt töömahukas, on tabelivaate kujundamine automatiseeritud ning see genereeritakse automaatselt vastavalt sõnaraamatu skeemile. Toimetamisala ja küljenduse vaated on omavahel seotud: klõpsates ühel neist mingile elemendile, avatakse või näidatakse taustaga võõbatult sama element ka teises. Parandamisel on võimalik kasutada tühista/taasta ( Undo/Redo ) käske, vastavad noolekujulised nupud asuvad toimetamisala üleval paremas ääres. Numbrid noolenuppudest vasakul tähistavad paranduste jooksvat puhvrit ja puhvrite koguarvu. 36

37 2.7. Artiklite salvestamine Artikli salvestamisel kustutatakse kõik tühjad tekstiväljad ja grupid ning kontrollitakse artikli vastavust skeemile. Kui artikkel skeemile ei vasta, informeeritakse kasutajat veateatega ning salvestamise protsess katkeb. Kui artikli struktuuri ja sisuga on kõik korras, formeeritakse XML-fragment salvestuse käsuga, lisatakse artikli sisu fragmendile ning fragment saadetakse serverisse. Salvestamine toimub toimetamisala ülal paremas ääres asuva flopikujulise nupu abil. Artikli sisu on võimalik kontrollida ka ilma salvestamata igal hetkel, vastav linnukesekujuline nupp asub kohe salvestamisnupu kõrval. 37

38 2.8. Sõnastiku küljendamine Sõnastiku küljendatud kuju esitatakse tööjaamas MS Wordis. Küljenduse väljatrüki ekraan, kasutades ÕS 2006 eelstiili ka nalj otsingut ning väljatrükk Wordis on esitatud joonistel 11 ja 12: Joonis 11. MS Word väljatrüki ekraan Joonis 12. Sõnaraamatu väljatrükk MS Wordis 38

39 Artikleid on võimalik Wordi eksportida kas päringu järgi või märksõnast märksõnani. Wordi dokumendi leheküljed on võimalik nummerdada alates soovitud väärtusest ning on võimalik valida, kas küljendatud kujusse tulevad ka vaate taustaga elemendid. Võimalik on valida ka Word dokumendi nimi ja asukoht. 39

40 2.9. EELexi kasutajaliides EELexi on võimalik kasutada mitmes töökeeles. On võimalik eristada kasutajaliidese töökeelt ja sõnaraamatu töökeelt. Töökeele tervikuna määrab EELexi sisenemise parameeter, mis määratakse ühisel sisselogimise lehel (vt joonis 13). Joonis 13. EELexi sõnastike sisselogimise ekraan Sõnaraamatu töökeele valimisel kasutatakse keeleinfot sõnaraamatu artikli skeemis. Näide sõnaliigi definitsioonist skeemis: <xs:element name="sl" type="d:sl_tyyp"> <xs:annotation> <xs:documentation xml:lang="et">sõnaliik</xs:documentation> <xs:documentation xml:lang="en">part of speech</xs:documentation> </xs:annotation> </xs:element> 40

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede

Rohkem

MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite l

MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite l MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite lisamine... 6 Uue dokumendi loomine Dokumendi salvestamine

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc

Microsoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Microsoft Word - HOTSEC kasutusjuhend v1.900.docx

Microsoft Word - HOTSEC kasutusjuhend v1.900.docx HOTSEC Tarkvara kasutusjuhend v. 1.9 1 Sisukord Käivitamine:... 3 Programmi kasutamine... 4 Kasutajate lisamine ja eemaldamine:... 6 Jooksev logi:... 9 Häired:... 9 2 HOTSEC põhioperatsioonide kirjeldus

Rohkem

GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev Versioon

GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev Versioon GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev 05.02.2018 Versiooni kuupäev 30.01.2018 1 SISUKORD 1. ÜLEVAADE... 3 1.1

Rohkem

Microsoft Word - requirements.doc

Microsoft Word - requirements.doc Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Andmebaasid (6EAP) I praktikum Mida praktikumides tehakse? Õpitakse SQL i Tehakse andmebaas ope (igas praktikumis natuke, kuni lõpuks saab valmis) Tehakse andmebaas edu (kui ope on valmis, tehakse edu,

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon 6.3.1.51 ja hilisemad Kasutaja juhend 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Liidese häälestus...3

Rohkem

Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon

Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon 1.0.85 15.01.2019 1 Elisa Ring... 1 1. Ülevaade... 3 1.1. Kirjeldus... 3 1.2. Tehnilised tingimused... 3 1.3. Kasutuselevõtt ja sisselogimine... 3 2. Rakenduse

Rohkem

Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu

Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plugina ikoon on kadunud Outlooki kasutajad saavad dokumente

Rohkem

Microsoft Word - installation-guide.doc

Microsoft Word - installation-guide.doc Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 12.04.2008 Dokumendi loomine Maris Aavik 1.1 13.04.2008 Täiendamine Maris Aavik 1.2 13.04.2008 Täiendamine Andres Kalle 1.3 12.05.2008 Täiendused Kerli

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Andmebaasid II praktikum Andmebaaside administreerimine Andmete sisestamine KESKKOND, KASUTAJAD, ÕIGUSED Mõisted Tabelid, vaated, trigerid, jpm on objektid Objektid on grupeeritud skeemi Skeemid moodustavad

Rohkem

Programmi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend

Programmi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend Programmi AnimatorDV Simple+ esmane kasutusjuhend Programm AnimatorDV Simple+ on mõeldud animatsioonide loomiseks. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mis töötab videoseadmetega (videokaamera, veebikaamera).

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut

EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut sooritada. Andmebaasid on temaatilised. Koolitööde

Rohkem

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Kom igang med Scratch

Kom igang med Scratch Alustame algusest Getting Started versioon 1.4 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktiivseid annimatsioone, lugusid, mänge, muusikat, taieseid jm Scratch'i saab kasutada

Rohkem

Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G

Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: GIMP Script-Fu 1 Skriptimiskeeli: Perl v1.0 loodud Larry

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

loeng2

loeng2 Automaadid, keeled, translaatorid Kompilaatori struktuur Leksiline analüüs Regulaaravaldised Leksiline analüüs Süntaks analüüs Semantiline analüüs Analüüs Masinkoodi genereerimine Teisendamine (opt, registrid)

Rohkem

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 Sisukord E-TÖÖTUKASSASSE SISSE LOGIMINE JA MINU KOOLITUSED AVALEHT... 2 UUE KOOLITUSE LISAMINE... 5 MÄÄRAMATA TOIMUMISAJAGA KOOLITUSED... 9 REGISTREERIMISTEATE

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

MTAT Operatsioonisüsteemid - Turvalisus

MTAT Operatsioonisüsteemid - Turvalisus Regulaaravaldised ja skriptimine Windows ja UNIX operatsioonisüstemides WINDOWS 1. slaid Windows käsurida Käsureaks nimetan programme: cmd.exe powershell.exe command.com Nendesse saab kirjutada käske,

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode]) Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet

Rohkem

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida

Rohkem

CPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutis

CPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutis CPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutisse laadida ja redigeerida erinevatest analoogvideo

Rohkem

KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V)

KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V) KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V) / Lenovo B8000-H). Tehnilised andmed Mudeli nimetus

Rohkem

Müük (Microsoft Dynamics AX (Axapta) tarkvara) Paigaldusjuhend bifree.ee qlik.com

Müük (Microsoft Dynamics AX (Axapta) tarkvara) Paigaldusjuhend bifree.ee qlik.com Müük (Microsoft Dynamics AX (Axapta) tarkvara) Paigaldusjuhend bifree.ee qlik.com Microsoft Dynamics AX (Axapta) tarkvara 2 Seadistamise etapid 1. Laadige alla ja installeerige Qlik Sense Desktop. 2. Laadige

Rohkem

MTAT Loeng 11 ( )

MTAT Loeng 11 ( ) Reageerimisaeg. Otsingud tekstis, andmebaasis ja multimeedias. Professionaalsed otsingu liidesed. Visualiseerimine (1/37) Reageerimisaeg (2/37) Reageerimisaeg ja selle mõjud Reageerimisaeg Sekundite arv,

Rohkem

SQL

SQL SQL Teine loeng Mõtelda CREATE TABLE ( { INTEGER VARCHAR(10)} [ NOT NULL] ); Standard SQL-86 (ANSI X3.135-1986), ISO võttis üle 1987 SQL-89 (ANSIX3.135-1989) SQL-92 (ISO/IEC 9075:1992)

Rohkem

Ajaveeb-veebileht.pptx

Ajaveeb-veebileht.pptx Inoftehnoloogia ja koostöö Ajaveeb ehk blog Ka veebipäevik, weblog - sisaldab perioodiliselt lisatavaid postitusi, mis on pööratud kronoloogilises järjekorras Ajaveeb võib olla avalik (nähtav kõigile lugejatele)või

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Regulaaravaldised ja skriptimine Windows ja UNIX operatsioonisüsteemides WINDOWS 1. slaid Windows käsurida Käsureaks nimetan programme: cmd.exe powershell.exe Nendesse saab kirjutada käske, millega näiteks

Rohkem

DNS teenus teoorias ja praktikas Autor Siim Adamson ITK Autor: Siim Adamson ITK

DNS teenus teoorias ja praktikas Autor Siim Adamson ITK Autor: Siim Adamson ITK DNS teenus teoorias ja praktikas Autor Siim Adamson ITK 2008 1 Ettekande sisukord Ettekanne jaotatud 9 peatükiks: 1.DNS süsteemi ajalugu 2.DNS süsteemi struktuur 3.DNS kirjete tüübid 4.DNS serveri seadistamine

Rohkem

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid

Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut

Rohkem

EID TARKVARA (v.1812 baasil)

EID TARKVARA (v.1812 baasil) EID tarkvara ülevaade V.18.12 baasil Dokumendi info Loomise aeg 21.01.2019 Tellija RIA Autor Urmas Vanem, OctoX Versioon 19.01 Versiooni info Kuupäev Versioon Muutused/märkused 21.01.2019 19.01/1 Avalik

Rohkem

Loeng03

Loeng03 Loeng 03 Failiõigused ja -manipulatsioon Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine I233 Katrin Loodus, Tallinn 2015 Failid ja kataloogid Mis on fail? Linuxi laadsetes süsteemides on kõik failid

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd

Tiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles

Rohkem

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o

Rohkem

MTAT Operatsioonisüsteemid - Turvalisus

MTAT Operatsioonisüsteemid - Turvalisus Regulaaravaldised ja skriptimine Windows ja UNIX operatsioonisüstemides WINDOWS 1. slaid Windows käsurida Käsureaks nimetan programme: cmd.exe powershell.exe command.com (tänapäevastes OS ei kasutata)

Rohkem

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06

Microsoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06 Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide

Rohkem

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine

Rohkem

Infix Operaatorid I Infix operaatorid (näiteks +) ja tüübid (näiteks ->) kirjutatakse argumentide vahele, mitte argumentide ette. Näiteks: 5 + 2, 2*pi

Infix Operaatorid I Infix operaatorid (näiteks +) ja tüübid (näiteks ->) kirjutatakse argumentide vahele, mitte argumentide ette. Näiteks: 5 + 2, 2*pi Infix Operaatorid I Infix operaatorid (näiteks +) ja tüübid (näiteks ->) kirjutatakse argumentide vahele, mitte argumentide ette. Näiteks: 5 + 2, 2*pi*r^2, Float -> Int Infixoperaatori kasutamiseks prefix-vormis

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

X Window System tuntud kui: X11, X, X-Windows akendussüsteem/akendesüsteem rastergraafikat toetavatele ekraanidele UNIX-maailmas väga levinud mitmesug

X Window System tuntud kui: X11, X, X-Windows akendussüsteem/akendesüsteem rastergraafikat toetavatele ekraanidele UNIX-maailmas väga levinud mitmesug X Window System tuntud kui: X11, X, X-Windows akendussüsteem/akendesüsteem rastergraafikat toetavatele ekraanidele UNIX-maailmas väga levinud mitmesugused realisatsioonid ka Windowsile erinevad realisatsioonid

Rohkem

StandardBooks_versiooni_uuendusWin

StandardBooks_versiooni_uuendusWin Versiooni uuendamine Standard Books 7.2 põhjal Windows 7 või uuemale operatsioonisüsteemile SISUKORD 1. ÜKSIKKASUTAJA VERSIOONI INSTALLEERIMINE...lk 2 2. SERVER/MITMEKASUTAJA VERSIOONI INSTALLEERIMINE.lk

Rohkem

1 / loeng Tekstitöötlus Sisend/väljund Teksti lugemine Sõnad

1 / loeng Tekstitöötlus Sisend/väljund Teksti lugemine Sõnad 1 / 16 7. loeng Tekstitöötlus Sisend/väljund Teksti lugemine Sõnad 2 / 16 Sisend/väljund vaikimisi: Termid: read, write?-read(x). : 2+3. X = 2+3.?-write(2+3). 2+3 true. Jooksva sisendi vaatamine: seeing?-

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

loeng7.key

loeng7.key Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise

Rohkem

Müügiarvete juhend VEP_

Müügiarvete juhend VEP_ MÜÜGIARVETE KASUTUSJUHEND Sisukord earvekeskusesse sisenemine... 2 Ettevõtte seadete määramine... 3 Ettevõtte kontole ligipääsude volitamine... 5 Käibemaksu koodide seadistamine... 6 Müügiarve koostamine...

Rohkem

STAR andmeregistri koolitusmaterjal Juhtumimenetluse läbiviimine ja juhtumiplaani haldamine 1

STAR andmeregistri koolitusmaterjal Juhtumimenetluse läbiviimine ja juhtumiplaani haldamine 1 STAR andmeregistri koolitusmaterjal Juhtumimenetluse läbiviimine ja juhtumiplaani haldamine 1 Sisukord 1. Üldinfo... 3 2. Juhtumimenetluse algatamine... 4 3. Kliendi nõusoleku sisestamine... 11 4. Kliendi

Rohkem

P2P süsteemid

P2P süsteemid Gnutella Ajalugu Detsentraliseeritus Protokollist Paralleliseerimine Ujutamine Skaleeruvus Ultranoded Puuräsid DHT Muud MEELIS ROOS 1 Ajalugu Failivahetus P2P massidesse viija Napster tsentraalne süsteem

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Operatsioonisüsteemi ülesanded

Operatsioonisüsteemi ülesanded Praktikum 2 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE MASSPAIGALDUS Operatsioonisüsteemide masspaigaldus Suure arvu arvutisüsteemide korral ei ole mõistlik operatsioonisüsteeme paigaldada manuaalselt. Operatsioonisüsteemide

Rohkem

magistriöö.doc

magistriöö.doc Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Diana Pugatšova Koolide kodulehekülgede hindamisvõimalusi Magistritöö Juhendaja: Mart Laanpere Autor:......... 2005 Juhendaja:.........

Rohkem

KASUTUSJUHEND

KASUTUSJUHEND KASUTUSJUHEND Sissejuhatus Kui valvesüsteem on valvessepanekuks valmis ning puuduvad rikke- ning häireteated, kuvatakse sõrmistiku displeil kellaaeg, kuupäev ning tekst Enter Your Code sisestage kood Peale

Rohkem

KOTKAS AVE kasutajakeskne juhend Loomise Muutmise kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehno

KOTKAS AVE kasutajakeskne juhend Loomise Muutmise kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehno Loomise 22.09.2015 Muutmise 10.10.2018 kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Projekt: Keskkonnaotsuste terviklik autonoomne süsteem (KOTKAS) Dokument: AVE

Rohkem

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019

Rohkem

Page 1 of 5 Tehniline Allikas: Pereregistri Kasutusjuhend Sisukord 1 Töö rahvastikuregistri menetlustarkvaraga 1.1 RR menetlustarkvara töökoha riistvara ning andmesideühendus 1.2 Klienditarkvara installeerimisele

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Mahara võimalused Marju Piir Triin Marandi Tartu Ülikool 2016 E-portfoolio Kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja

Rohkem

Andmebaasid, MTAT Andmebaasikeeled 11.loeng

Andmebaasid, MTAT Andmebaasikeeled 11.loeng Andmebaasid, MTAT.03.264 Andmebaasikeeled 11. loeng Anne Villems Eksamiaegade valimine Kas on vaja eksamiaega mai lõpus? I eksami aeg. valikud: 3., 4. või 5. juuni kell 10.00 II eksami aeg. 17. kell 12.00

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid

Microsoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid 03. detsember, 2009 Piirangutest vabaks IT-ga või IT-ta? Heiti Mering Heiti.mering@ee.fujitsu.com Eero Elenurm eero@elenurm.net Piirangud või võimalused? Millised on meie oskused? Millised on meie teadmised?

Rohkem

Funktsionaalne Programmeerimine

Funktsionaalne Programmeerimine Kõrvalefektid ja Haskell Kõik senised programmid on olnud ilma kõrvalefektideta; so. puhtalt funktsionaalsed. Programmi täitmise ainsaks efektiks on tema väartus. Osade ülesannete jaoks on kõrvalefektid

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Juhend Merit Aktivas korteriühistu erilahenduse kasutamiseks Merit Aktiva Pro ja Premium pakettides on olemas erilahendus korteriühistutele. Seda saab

Juhend Merit Aktivas korteriühistu erilahenduse kasutamiseks Merit Aktiva Pro ja Premium pakettides on olemas erilahendus korteriühistutele. Seda saab Juhend Merit Aktivas korteriühistu erilahenduse kasutamiseks Merit Aktiva Pro ja Premium pakettides on olemas erilahendus korteriühistutele. Seda saab kasutada ettevõtetes, mis on loodud korteriühistu

Rohkem

Linux süsteemi administreerimine

Linux süsteemi administreerimine Protsesside, mälu jm haldamine Linuxi ehitus (struktuur) Lihtsustatult Protsess Multitasking - palju protsesse töötab paralleelselt Tuumas asub protsesside tabel igal protsessil on identifikaator PID igal

Rohkem

Andmeturve

Andmeturve CORBA Sissejuhatus IDL CORBA struktuur Serveri ehitus Objekti adapter Lisateenused MEELIS ROOS 1 CORBA sissejuhatus CORBA Common Object Request Broker Architecture Üldine Objektipäringute Vahendaja Arhitektuur:)

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile:   ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: https://register.muinas.ee ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene registrisse ID-kaardi, Mobiili-ID-ga. Kasutajakonto

Rohkem

HAJUSSÜSTEEMID HAJUSSÜSTEEMID Kaugprotseduurid IDL kompileerimine ONCIDLnäide CORBAIDLnäide MIDLnäide DCERPCmuidomadusi XML-RPC JSON-RPC REST document

HAJUSSÜSTEEMID HAJUSSÜSTEEMID Kaugprotseduurid IDL kompileerimine ONCIDLnäide CORBAIDLnäide MIDLnäide DCERPCmuidomadusi XML-RPC JSON-RPC REST document Kaugprotseduurid IDL kompileerimine ONCIDLnäide CORBAIDLnäide MIDLnäide DCERPCmuidomadusi XML-RPC JSON-RPC REST document.idl IDL kompilaator document_cstub.o document.h document_sstub.o #include document_client.c

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Lühijuhend Turvaline juurdepääs, ühiskasutus ja salvestusruum failide jaoks. Rohkem võimalusi olenemata sellest, kus te asute! Logige oma Office 365 tellimusse sisse ja valige rakendusekäiviti kaudu SharePoint.

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus Teksti sisestamine Suurem osa andmetest saab sisestatud klaviatuuril leiduvate sümbolite abil - tähed, numbrid, kirjavahemärg

Tartu Kutsehariduskeskus Teksti sisestamine Suurem osa andmetest saab sisestatud klaviatuuril leiduvate sümbolite abil - tähed, numbrid, kirjavahemärg Teksti sisestamine Suurem osa andmetest saab sisestatud klaviatuuril leiduvate sümbolite abil - tähed, numbrid, kirjavahemärgid jne. Suurte tähtede sisestamiseks hoia all Shift-klahvi. Kolmandate märkide

Rohkem

Kasutajajuhend pakkuja esindajale Riigihangete register (RHR) Tellija: Rahandusministeerium Loodud: Kehtib kuni: Tähtajatult 1

Kasutajajuhend pakkuja esindajale Riigihangete register (RHR) Tellija: Rahandusministeerium Loodud: Kehtib kuni: Tähtajatult 1 Kasutajajuhend pakkuja esindajale Riigihangete register (RHR) Tellija: Rahandusministeerium Loodud: 22.10.2018 Kehtib kuni: Tähtajatult 1 Sisukord 1 Muudatuste ajalugu... 4 2 Sisselogimine... 5 3 Minu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng.ppt

Microsoft PowerPoint - loeng.ppt Tarkvaraarendusprotsess Lektor Oleg Mürk olegm@webmedia.ee Webmedia AS www.webmedia.ee Teema Mille poolest erineb üksinda programmeerimine mitmekesi tarkvaraarendamisest? Mitmekesi programmeerimine Mitmekesi

Rohkem

EE-macbook-retina-12-early2015-qs.indd

EE-macbook-retina-12-early2015-qs.indd Kiirjuhend Tervita oma MacBooki. Alustame. Maci käivitamiseks vajuta toitenuppu ning rakendus Setup Assistant annab sulle mõned lihtsad juhised, kuidas arvuti töökorda seada. See aitab sul Wi-Fi võrku

Rohkem

Microsoft Word - SDEMuutused.doc

Microsoft Word - SDEMuutused.doc SDEMuutused PROGRAMMIST SDEMuutused võimaldab teostada päringu ArcSDE serverisse ning väljastada mingi nähtusklassiga näidatud ajavahemikus tehtud muudatused. Eraldi tuuakse välja sellel ajavahemikul lisandunud,

Rohkem

Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017

Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

EDI platvorm Kasutusjuhend

EDI platvorm Kasutusjuhend Sisukord Аutoriseerimine platvormil EDISOFT... 3 1. Platvormi EDISOFT põhimenüü... 5 1.1 EDI Web põhimenüü... 5 1.1.1 Dokumendid (Documents)... 5 1.1.2 Seosed (Relations)... 6 1.1.3 Vead (Errors)... 7

Rohkem

I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons

I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Konstruktorile antakse andmed, mis iseloomustavad mingit

Rohkem

Operatsioonisüsteemi ülesanded

Operatsioonisüsteemi ülesanded Praktikum 3 GROUP POLICY JA ACTIVE DIRECTORY Group Policy Group Policy - vahend Active Directory arvutite ja kasutajate tsentraalseks haldamiseks. Group Policy abil on võimalik kontrollida süsteemi registri

Rohkem

DIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA Arvusüsteemid Kümnendsüsteem Kahendsüsteem Kaheksandsüsteem Kuueteistkü

DIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA Arvusüsteemid Kümnendsüsteem Kahendsüsteem Kaheksandsüsteem Kuueteistkü DIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA... 1 1. Arvusüsteemid.... 2 1.1.Kümnendsüsteem....2 1.2.Kahendsüsteem.... 2 1.3.Kaheksandsüsteem.... 2 1.4.Kuueteistkümnendsüsteem....2 1.5.Kahendkodeeritud kümnendsüsteem

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Microsoft Word - Vx610 EMV KASUTUSJUHEND.doc

Microsoft Word - Vx610 EMV KASUTUSJUHEND.doc MAKSETERMINALI KASUTUSJUHEND VERIFONE Vx610 GSM Kliendiabi: (0) 6711 444 (kõik nädalapäevad 24 h) Makseterminalide osakond: (0) 6711 411 (tööpäeviti kell 9.00 17.00) Faks: (0) 6711 420 Email: posgrupp@estcard.ee

Rohkem

Häälestusutiliit Kasutusjuhend

Häälestusutiliit Kasutusjuhend Häälestusutiliit Kasutusjuhend Autoriõigus 2007, 2008 Hewlett-Packard Development Company, L.P. Windows on Microsoft Corporationi USAs registreeritud kaubamärk. Käesolevas dokumendis sisalduvat teavet

Rohkem

Microsoft Word - E-portfoolio-googlesites.docx

Microsoft Word - E-portfoolio-googlesites.docx Õpimapi ehk e-portfoolio loomine google sites keskkonnas Õpimapi loomise protsess I. Igapäevane õppetöö, mille õppeülesannete täitmise käigus loob õppija erinevaid materjale: klassitööd, kodutööd, esseed,

Rohkem