MAJANDUSAASTA ARUANNE

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: tänava nimi, maja number: Lutsu 3 linn: Viljandi linn maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: telefon: , e-posti aadress: viljandi@waldorf.ee veebilehe aadress:

2 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Tulemiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Netovara muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 11 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 11 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 12 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 13 Lisa 7 Liikmetelt saadud tasud 13 Lisa 8 Annetused ja toetused 14 Lisa 9 Muud tulud 15 Lisa 10 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 15 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 16 Lisa 12 Tööjõukulud 16 Lisa 13 Seotud osapooled 17 Aruande allkirjad 18 2

3 Tegevusaruanne Sissejuhatus on aastal asutatud mittetulundusühing, mis peab üleval lasteaed-üldhariduskool nimega Viljandi Vaba Waldorfkool. Ühingu liikmete poolt kodanikualgatusena rajatud Viljandi Vaba Waldorfkool loob haridusalaseid valikuvõimalusi peamiselt Viljandimaa peredele, kes soovivad oma lastele waldorfpedagoogilist kasvatust ja haridust. Ühingu sihiks ei ole teenida asutajatele, juhatuse ega ühingu liikmetele majanduskasumit. Alates 1. jaanuarist 2000 on kantud tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja aasta jaanuaris (2015/16 õppeaasta) õppis kooli klassis 64 õpilast, lasteaia kahes rühmas oli kokku 41 last aasta sügisel alustas õppeaastat seitsmes klassikomplektis (I klass, II klass, III klass, IV klass, V-VI liitklass, VII klass, IX klass) 62 õpilast, sh 1 koduõppel olev laps. Lasteaia kahes rühmas käis kokku 41 last aastal liitus kooliga 4 õpetajat, neist 1 eelkooli ja saksa keele õpetaja, 1 klassi- ja eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja 2 aineõpetajat. Lahkus 2 õpetajat, 1 klassiõpetaja ja 1 aineõpetaja aastal oli ühingu keskmine töötajate arv aastal avati gümnaasium. Juhtimine u kõrgeimaks organiks on ühingu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek valib eestseisuse liikmed üheks aastaks (tavaliselt maist maini), kes juhivad Ühingu majandustegevust. Kooli ja lasteaia kolleegiumid juhivad Ühingu pedagoogilist tegevust. Peale kooli põhikirja muutmist 2014 on koolil juhataja, kes on ühtlasi ka pedagoogilise kolleegiumi juhataja ning oma tegevuses juhindub pedagoogilise kolleegiumi ja ühingu juhatuse otsustest. Septembrist 2016 on kooli juhatajaks Laura Joakit. Juhatus jätkas jaanuaris 2016 koosseisus: Mait Mikelsaar (juhatuse esimees), Andrus Rooks, Jaanika Tammemäe, Anu Kivi, Salli Järve, Vilja Volmer, Kiti Põld, Ulvi Vahter, Sulev Ojap, Annely Tiit ning kooli ning lasteaia kolleegiumite esindajatena Laura Joakit ja Külli Saul. Juhatuse koosolekud toimusid sõltuvalt vajadusest 3 5 nädalase intervalliga. Ühingu töötajatest osalesid juhatuse koosolekutel sekretär, tegevjuht ja kooli juhataja. Majandus- ja arendustegevus Ühingu rahalised vahendid laekuvad toetustest riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvetest, lapsevanemate makstavatest õppemaksudest, annetustest ning sihtfondidest. Juhatuse liikmed oma töö eest tasu ei saanud aastal alustas ühing ruumide otsingut, et viia ühise katuse alla mõlemad lasteaiarühmad ning kus leiduks ruumi kolmanda rühma avamiseks. Sobivaid ruume ei ole leitud ja see tegevus jätkub aastal suuremahulisi ja olulisi investeeringuid ei tehtud. Haridusalane koostöö 3

4 Viljandi Vaba Waldorfkool tegi aktiivset koostööd teiste Eesti waldorfõppeasutustega, osaledes Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse (EVWLÜ) töös aastal esindasid meie ühingut kasvataja Külli Saul ja õpetaja Ulvi Vahter. Õpetajad Ulvi Vahter, Aurika Karus ja Eda Saaremets lõpetasid Tartu Ülikooli juures Ravipedagoogika rakendamine waldorfkoolis, mille maht vastab ravipedagoogi tasemekoolitusele. Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendus korraldab regulaarselt täiendkoolitusi, kus osalesid paljud meie ühingu õpetajad ja kasvatajad. Avalikkusele suunatud koostöö u jätkuvaks tegevussuunaks on kohaliku kultuuri- ja hariduselu rikastamine ja koostöö tugevdamine kogukonnas a jätkas tegevust Ühingu korraldatav lastevanematekool, kus läbi õppeaasta toimunud loengutel esinesid Eesti erinevate waldorfkoolide juhtivad pedagoogid nagu nt Lena Jaago, Heli Kudu, Karmen Linnamägi. Kooli avatud uste nädalal toimusid avatud tunnid täiskasvanutele, kus osales erineva taustaga huvilisi. Rahvusvahelistel hansapäevadel osales kool projektis Tule õue. Kooli hoov oli avatud külastajatele ning seal oli võimalik osaleda harivates õpitubades. Suvel aitas Ühing korralda suursündmust Viljandi Pärimusmuusika Festival a detsembris korraldasid kasvatajad, õpetajad, lapsevanemad koos õpilastega Ühingu traditsioonilise jõululaada Pärimusmuusika Aidas, mis oli rikkalik esinemiste, õpitubade ja omavalmistatud käsitöö poolest. Laat oli populaarne külastuskoht Viljandi linna inimeste seas. Saadud tulu kasutatakse kooli ja lasteaia arendamiseks. Olulisemad eesmärgid aastaks: Tähtajatu tegevusloa taotlemine I-III kooliastmeni. Lutsu tn 3 asuvale lasteaiarühmale uue asukoha leidmine, seejuures võimalusega koondada ka Lossi tänava rühm samadesse ruumidesse või hoonesse ja avada samas ka kolmas lasteaiarühm. Lutsu 3a hoonesse uute klasside ehitamine. Klassi- ja aineõpetajate koolitustel osalemise toetamine ja sügisel alustada klassiõpetajatele mõeldud sisekoolitusega. Osalemine projektides: Põhikoolide digitaristu täiendamise toetusmeede, digipöörde tegevusplaani koostamine aastateks , EV100 "Igal lapsel oma pill". Lutsu tn 3 asuva kooli ja lasteaia hoovi sillutise ning mänguala uuendamine. Tulemusliku koostöö jätkamine Viljandi linna- ja vallaga. 4

5 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevarad Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Kokku käibevarad Põhivarad Materiaalsed põhivarad Kokku põhivarad Kokku varad Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustised Kokku kohustised Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Kokku netovara Kokku kohustised ja netovara

6 Tulemiaruanne Lisa nr Tulud Liikmetelt saadud tasud Annetused ja toetused Muud tulud Kokku tulud Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivarade kulum ja väärtuse langus Muud kulud -2-8 Kokku kulud Põhitegevuse tulem Intressikulud Muud finantstulud ja -kulud 2 2 Aruandeaasta tulem

7 Rahavoogude aruanne Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus Kokku korrigeerimised Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus Laekunud intressid 2 2 Kokku rahavood põhitegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Makstud intressid Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

8 Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Aruandeaasta tulem

9 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon u raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ja selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantud juhendid aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid kaudsel meetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on bilansis kajastatud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nominaalväärtusega. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varud on kajastatud bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Varude soetusmaksumuse arvestamisel on kasutatud kaalutud keskmise meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 640 eurot ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määratakse talle sobiv amortisatsiooniperiood. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine; amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 640 Finantskohustised Finantskohustiseks loetakse tarnijatele tasumata arved ja muud lühiajalised ja pikaajalised võlakohustised. Finantskohustised võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest makstud või saadud tasu. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. 9

10 Annetused ja toetused Saadud annetuste ja toetuste laekumiste arvestusel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 1.mitte-sihtotstarbelisi annetusi ja toetuseid kajastatakse tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel (võttes vajadusel arvesse perioodi, mille eest need on tasutud). 2.sihtotstarbelisi annetusi ja toetuseid (sh. mitterahalisi annetusi ja toetusi) kajastatakse lähtudes juhendis RTJ 12 kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest (so. kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud). Annetust või toetust, mis on küll mõeldud kasutamiseks teatud kindlas valdkonnas, kuid ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse projekti finantseerimisega (näiteks riigieelarvest saadavad mitte-sihtotstarbelised vahendid), ei loeta sihtotstarbeliseks annetuseks. Selliseid annetusi ja toetusi kajastatakse tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel. Tulud Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Liikmemakse ning muid mitte-sihtotstarbelisi tasusid ühingu liikmetelt, kajastatakse tuluna perioodis, mille eest need on tasutud. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Intressitulu kajastatakse lähtudes vara sisemisest intressimäärast. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruande perioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Maksustamine Makse arvestatakse vastavalt Eesti Vabariigi maksuseadustes ettenähtud korrale ja määradele. Makse arvestatakse tekkepõhiselt ning kajastatakse perioodis, mil antud kohustus tekkis. Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Seotud osapooled Osapooled on seotud, kui ühel osapoolel on kontroll teise osapoole üle või oluline mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Ettevõte käsitleb seotud osapooltena tegevjuhtkonda, juhatust ning nende lähisugulasi ja nende poolt kontrollitavaid või olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. 10

11 Lisa 2 Raha Kassa Arvelduskontod Kokku raha Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Nõuded ostjate vastu Kokku nõuded ja ettemaksed kuu jooksul Nõuded ostjate vastu Muud nõuded Kokku nõuded ja ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad Maksuvõlg Maksuvõlg Üksikisiku tulumaks Sotsiaalmaks Kohustuslik kogumispension Töötuskindlustusmaksed Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad

12 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad Kokku Ehitised Masinad ja seadmed Muud materiaalsed põhivarad Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

13 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Saadud ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Saadud ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed Lisa 7 Liikmetelt saadud tasud Mittesihtotstarbelised tasud Liikmemaksud Kokku liikmetelt saadud tasud Põhikirja kohaselt on u põhiliikmed lapsevanemad ja lapsevanema kohustusi täitvad isikud. Ühingu liikmeteks on ka õpetajad, kasvatajad ja toetavliikmed. Ühingu põhiliikmed tasuvad liikmemaksu, mille suuruse ja tasumise üldpõhimõtted kehtestab üldkogu. Liikmemaksu tasumine on võrdsustatud õppemaksu tasumisega. 13

14 Lisa 8 Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused Sihtotstarbeline saadud toetus projektideks/ õppekäigud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) Sihtotstarbeline saadud toetus projektideks/ osalemiseks eurütmiapäevadel Tamperes/ Eesti Kultuurkapitalilt Sihtotstarbeline saadud toetus projektideks/ osalemiseks eurütmiapäevadel Tamperes/ Viljandi Linnavalitsuselt Sihtotstarbeline saadud toetus projektideks/ osalemiseks eurütmiapäevadel Tamperes/ SA Brittannialt Sihtotstarbeline saadud toetus lasteaia õpetajate koolitusteks Viljandimaa Omavalitsuste Liidult Sihtotstarbeline saadud toetus lasteaia õpetajate koolitusteks Viljandi Maavalitsuselt Sihtotstarbeline saadud toetus SA Britannia poolt 9-nda klassi ekskursiooniks Sihtotstarbeline saadud toetus Töötukassalt (juhendamistasud) Mittesihtotstarbeliselt saadud toetused Kokku annetused ja toetused Rahalised ja mitterahalised annetused Rahaline annetus Kokku annetused ja toetused Real "sihtfinantseerimine tegevuskuludeks" on kajastatud riigilt saadud toetus kooli ülalpidamiseks. Real "Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused" on kajastatud kohalikelt omavalitsustelt saadud toetused tegevuskuludeks. Sihtotstarbelised saadud toetused projektideks kokku 3165 eurot (2015.aastal 0 eurot). Muud sihtotstarbelised saadud toetused kokku summas 1031 eurot (2015.aastal 981 eurot). 14

15 Lisa 9 Muud tulud Rendi- ja üüritulu õppevahendid toit ürituste korraldamine Muud Kokku muud tulud Lisa 10 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud Õppekäikude kulud Eurütmiapäevadega Tamperes seotud kulud Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud

16 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud Üür ja rent Energia Elektrienergia Soojusenergia Mitmesugused bürookulud Lähetuskulud Koolituskulud Vesi, kanalisatsioon Prügivedu Telefon, internet Valvekulud Õppevahendid Liikmemaksud Raamatupidamisteenused Jooksev hooldus, remont Reklaami ja personali värbamise kulud Kindlustused Toit Majandamiskulud Väikevahendid Tervisetõendid Pangateenused Gümnaasiumi asutamisega seotud kulud Muud Kokku mitmesugused tegevuskulud Lisa 12 Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale

17 Lisa 13 Seotud osapooled Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga Füüsilisest isikust liikmete arv Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Asutajad ja liikmed Müügid Asutajad ja liikmed Müügid Asutajad ja liikmed u tegevust juhib Üldkoosoleku poolt valitud juhatus (eestseisus). Juhatuse koosseisu kuuluvad lapsevanemate esindajad, pedagoogide esindajad. Juhatuse liikmed tasu oma töö eest ei saa. Juhatuse koosseisu kuuluvad u töötajad saavad tasu ainult oma töölepingus kokkulepitud töö eest. Ülesannete eest, mida nad tööväliselt juhatuse liikmetena täidavad, eraldi tasu ei maksta. 17

18 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: (registrikood: ) majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg MAIT MIKELSAAR Juhatuse liige

19 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala Teise taseme üldharidus 8531 Jah Sidevahendid Liik Sisu Telefon Mobiiltelefon E-posti aadress Veebilehe aadress