Soomusrong Wabadus peatus ka Verioral

Väljavõte

1 Nr 181 aprill 2019 Soomusrong Wabadus peatus ka Verioral Veriora lasteaia mudilased lauluga soomusrongi tervitamas. 1. aprillil kl 10 tervitati pidulikult Veriora raudteejaama saabunud soomusrongi nr 7, mis kannab nime Wabadus. Räpina noorte puhkpilli orkester mängis hümni ja meeleolukaid lugusid Veriora perroonil. Kodutütar Maritte Arianne Plaado luges luuletusi ja Viluste lasteaia lapsed laulsid mitu laulu ning lugesid ka luuletusi. Oli vahva ja meeldejääv sündmus. Vallavanem Enel Liin tundis heameelt, et soomusrong ka meie valla raudteejaamas peatub: Veriora raudteejaam on paikkonna inimeste elus väga suurt rolli mänginud siit jaama kaudu on tulnud meile vabadus ja siit on läinud vabadus. Seetõttu rõhutaksin soomuasrongile antud nime Wabadus - kõige olulisem ja tähtsam meie igapäevaelus, mis laseb meil areneda inimesena, vallana See, et soomusrong meie raudteejaama tuli, on tähelepanuväärne kuna Veriora raudtee ei olnud soomusrongi võitlusteekonnaga otseselt seotud. Vallavanema arvates külastades rongi tuleb ka ajalugu meile lähemale. Üks asi on soomusrongist lugeda, teine asi näha oma silmaga ja katsuda oma käega, ütles Enel Liin. EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho tervitas Veriora raudteejaama kogunenud rahvast: 100 aastat tagasi vabadussõjas oli väga tähtis roll Eesti nn õppursõduritel, relvadest olid kesksel positsioonil Eesti soomusrongid, mis sõitsid mööda Eesti raudteid ja nüüd sada aastat hiljem oleme selle sõja sajanda aastapäeva puhul mitmete partneritega koostöös ehitanud ühe uue soomus- Tulge, lööge kaasa! 31.mai õhtul kell 20 algab TÜ väljakul peoõhtu, kus esinevad meie valla ansamblid Mahmõr, Leevaku küla bänd ning Meidon Ruusalt. Nende repertuaaris saab kuulda vanu häid tantsulugusi ning kes just tantsima ei soovi minna, siis on, mida kuulata ning saab kaasa laulda. Ootame esinema-osalema ka valla tantsurühmi, et bändide vahetuse ajal ei jääks tantsuplats tühjaks ning publik saaks vaadata hoogsaid esinemisi. Sel õhtul on oodatud TÜ väljakule ka valla külad oma KÜ- LAKOHVIKUGA, et pakkuda peolistele maitsvaid kooke ja muid küpsetisi ning rääkida huvilistele oma küla tegemistest ning ühistest ettevõtmistest. Õhtusele peole on oodatud ka kõik KODU- KOHVIKUD, mis on järgmisel päeval avatud oma koduses kohas Info ja kohvikute ning esinejate registreerumine tel või marge.trumsi@rapina.ee Viluste Põhikool ootab kõiki endiseid õpilasi, koolitöötajaid ning huvilisi 25. mail kooli 250. juubeli puhul toimuvale vilistlaste kokkutulekule. Täiendav info: , vilustekool@rapina.ee Soomusrong nr 7 Veriora raudteejaamas. Fotod: Andrus Karpson rongi. Kui sada aastat tagasi liikus raudteedel kuus soomusrongi, need olid nummerdatud vastavalt numbritega ühest kuueni, siis see soomusrong, mis täna meie ees seisab, kannab numbrit 7 ja selle nimi on Wabadus. See soomusrong on koopia või koond kõigist kuuest ajaloolisest rongist. See pole täpne koopia neist, see on tuletis sel on mitu vagunit suurtükivagun, dessantvagun, laatsaretivagun, kokku neli ajaloolist vagunit ja kaks platvormi, ühel neist on auruvedur. Ka Kiho viitas asjaolule, et soomusrong tegi oma teekonnal erandi põigates sisse Veriora jaama, et kohalikele ajalugu lähemale tuua. Veriora on ainus jaam, kus soomusrong peatub vaatamata sellele, et siinsel raudteel pole ajalooliselt kunagi soomusrongid sõitnud. Kohalolnud olid samuti tänulikud, et meie valla jaama soomusrong toodi nii on tõesti võimalus külastada meie ajaloos tähtsat rolli mänginud objekti ilma, et peaks pikema reisi ette võtma. Kohale olid tulnud mitmed noored vanemad oma väikelastega, kes leidsid, et soomusrong on äge. Vanemad prouad arvasid, et soomusrong on väga tervitatav juba selle poolest, et pakub vaheldust midagi teistsugust! Külma tuult trotsinud huvilisi kostitati jaamas soojade pirukate ja kuuma kohviga. Vaike Tammes, Räpina valla avalike suhete spetsialist Võimalus soetada heategevuslikke Sinililli Kampaania Anname au toimub ka tänavu. 30. aprillini saab osta Sinilille märke ja muid kampaania meeneid Räpina ka turismiinfopunktist, Kooli 1, esimeselt korruselt. Iga Sinilille märk, mille on valmistanud SA Hea Hoog vahendusel vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimesed üle Eesti, on unikaalne käsitöö. Kõikjal Eestis aitavad Sinilille sõnumit ja märke levitada ning annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud. Sinilille rinnamärgiga toetad Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingut abistamaks nii veterane kui teisi Eesti inimesi. Tänavu kevadel kogutakse raha, et toetada veterane, nende lähedasi ning tervishoiu ja spordi valdkonda laiemalt. Sinilille sümboolika müügist saadav tulu aitab Lõuna-Eesti Haigla Sihtasutusel soetada taastusravi seadmeid, MTÜ Peaasjadel jätkata tegevust vaimse tervise edendamisel, Võru linnal rajada välijõusaali ning Eesti Invaspordi Liidu viia läbi istevõrkpalli treeninguid ning osaleda võistlustel. Aprilli kuus aitavad kõikjal Eestis Sinilille toodete müügiga annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud. Sinilille märke ja käepaelu saab osta ka Selveri ja Coopi kauplustes, Apollo raamatupoodides, valitud ESPAK ehitusmaterjalikauplustest, R-kioskites, Circle K teenindusjaamades, Estravel reisibüroodest, Tallinna Lennujaamas, MyFitness spordikulbides, T-pileti kassades Talinna ja Tartu bussijaamades ning koostöös Itella Smartpostiga ka www. annameau.ee kodulehelt. Täname kõiki toetajaid ja anname au veteranidele! Räpina Rahvaleht ootab kaastöid iga kuu 7. kuupäevaks! Toimetaja Vaike Tammes rahvaleht@rapina.ee telefon: Toimetaja vastuvõtt on esmaspäeviti kell Räpina Rahvaleht ilmub otsepostitusena vallaelanike postkastidesse alates jaanuarist Ajaleht on saadaval ka Räpina haldushoone I korrusel Põlvamaa Turismiinfokeskuses. Räpina Rahvaleht Väljaandja: Räpina Vallavalitsus Kooli tn 1, Räpina Toimetaja: Vaike Tammes, telefon: rahvaleht@rapina.ee Kujundus & trükk: Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g Naiskodukaitse

2 2 räpina rahvaleht aprill 2019 RÄPINA VALLAVOLIKOGU ISTUNGIL Otsusega nr 16 otsustati muuta ja täiendada kohalike teede nimekirja alljärgneva teega: Tee nr nimega Metsamajandi tee pikkusega 663 m. Selgitus: Ristipalo küla ettevõtjad on pöördunud Räpina Vallavalitsuse poole seoses endiste RMK tootmishoonete kasutusele võtmisega ja sooviga võimaldada sinna parem juurdepääs. Varem toimus tootmishoonetele juurdepääs mööda endist teed, mis on heas seisukorras kattega, kuid servadelt tugevalt võsastunud ning ei võimalda suurte autodega liiklemist. Tee kasutusele võtmisega väheneks liikluskoormus Ristipalo küla elamurajooni läbival Keskuse teel raskeveokite osas. Nimetatud tee paikneb 540 m ulatuses jätkuvalt riigi omandis oleval maal, mida on võimalik munitsipaalomandisse taotleda. 123 m ulatuses paikneb tee RMK omandis oleval maal. Otsusega nr 17 otsustati jätta algatamata Räpina linnas asuva Ausamba pargi katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga ning võtta vastu Räpina valla üldplaneeringut muutev OutSiders OÜ koostatud Räpina linna Ausamba pargi detailplaneering. Selgitus: Detailplaneeringu eesmärgiks on anda uus lahendus Ausamba pargi kaasajastamiseks koos ehitusõigusega uute randa teenindavate rajatiste ja teenindushoone püstitamiseks. Planeeringuga nähakse ette uute liikumissuundade asukohad ja alad, kus on võimalik tegeleda veespordi ja tervisespordiga ning koht laste alale koos mänguväljaku rajamisega. Planeeringuala asub Räpina paisjärve, Vabaduse ja Võhandu tänava vahelisel 1,9 ha suurusel alal, Ausamba pargi katastriüksusel 70501:005:0128. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, senisest ja planeeritavast maakasutusest, arvestades asjaoluga, et tegemist on linnalise keskkonnaga, ei ole ette näha detailplaneeringu realiseerimisel antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju või keskkonnaseisundi olulist kahjustumist. Vallavalitsus korraldab Räpina linna Ausamba pargi detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja vajadusel avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu. Avalik väljapanek toimub 11. aprillist 2019 kuni 12. maini 2019 Räpina Vallavalitsuses. Detailplaneeringu lahendusega on võimalik tutvuda Räpina valla veebilehel ee/detailplaneeringud Otsusega nr 18 kinnitati Räpina Vallavolikogu revisjonikomisjoni koosseis: komisjoni esimees Maarika Loodus, aseesimees Vello Kasearu; liikmed: Margus Narusing, Vladimir Kondratjev, Kaarel Tiganik. Selgitus: Räpina Vallavolikogu revisjonikomisjoni liige Ulla Preeden esitas avalduse komisjonist lahkumiseks, lähtuvalt eeltoodust ja revisjonikomisjoni esimees Maarika Loodus ettepanekust nimetati Ulla Preeden asemel revisjonikomisjoni uueks liikmeks Kaarel Tiganik. Määrusega nr 7 kehtestati Räpina Ühisgümnaasiumi põhimäärus. Määrusega nr 8 kehtestati Mehikoorma Põhikooli põhimäärus. Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallavalitsuse stendil aadressil Kooli 1 ning nendega on võimalik tutvuda ka vallavalitsuse kantseleis, valla raamatukogudes ja internetis aadressil Eva Morel, volikogu sekretär Talgukevad 2019 on alanud! Igakevadiste talgute käigus on siiani tehtud ära väga palju tööd ja tänu sellele on saanud meie elukeskkond puhtamaks ja korrastatumaks. Talgute arv on üle-eestiliselt pidevalt kasvanud ja näiteks Räpina vallas toimus eelmisel aastal 10 registreeritud talguüritust. Üle kümne aasta vanune traditsioon jätkub ka käesoleval aastal ja usutavasti tehakse vabatahtliku tööga taas ära palju vajalikku. Nii nagu eelnevatel aastatel, on ka sel aastal Teeme Ära talgupäeva meeskond andnud planeeritavatele talgutele ette mõned soovituslikud teemad. Talgulisi kutsutakse üles sel korral rajama õue- ja tänavaraamatukogusid. Iseenesest oleks see lihtsalt ilmastiku eest kaitstud koht (riiul, kapp vms.), kus inimesed saavad jagada lugemisvara, mis muidu ehk lihtsalt prügikasti rändaks. Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega on sel kevadel üheks üleskutseks korrastada oma kodukandis laulu- ja tantsupeo tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku. Kolmanda teemana kutsutakse üles talgulisi muu töö kõrvalt kaasa lööma ka nn. nurmenukutalgutel. Nurmenukutalgutega soovivad Tartu Ülikooli teadlased kaardistada ja hinnata looduslikult kasvavate nurmenukkude elupaiku. Selleks avatakse aprillis spetsiaalne nurmenuku nutiveeb. Talgute korraldamiseks on võimalik registreerida talgud Teeme Ära kodulehel ja vajalik töö ühiselt 4. mail või muul ajal ära teha. Teeme Ära meeskond pakub omalt poolt nõu ja abi ürituse korraldamisel. Väga palju huvitavat ja vajalikku infot on saadaval Teeme Ära kodulehel ja nii nagu ikka on kõigile registreeritud talgutele ette nähtud stardikomplekt. Lähem info Värskeid ideid ja toredat saabuvat (talgu)kevadet! Ahti Bleive, Teeme Ära Põlvamaa koordinaator Ülevaade valla kuulumisest erinevatesse organisatsioonidesse Hea vallakodanik, selle kuu lehenumbris annan ülevaate, millistesse organisatsioonidesse meie vald kuulub, mis on osalemise mõte ja kuidas saab see organisatsioon meie arengus ja meie organisatsiooni arengus kaasa rääkida. Mõned väiksemad osalused jätan kirjeldamata, muidu läheks lugu liiga pikaks ja ehk ka segaseks. Toon ära minu hinnangul tähtsamad esindatused. Alates aastast 1994 eksisteerib organisatsioon Põlvamaa Omavalitsuste Liit. Räpina vald on üks kolmest vallast, kes on liidus esindatud. Meie valda esindavad vallavanem ja volikogu esimees. Omavalitsuste liidu eesmärkideks on maakonna ühtlustatud areng ja igapäevastes organisatoorsetes küsimustes osalemine. Tänase liidu roll on määratult suurem võrreldes rolliga enne haldusreformi, oleme üle võtnud enamiku maavalitsuse ülesannetest. Kahjuks pean siinkohal märkima, et riik andis üle küll kohustused, aga unustas kaasa anda raha, seega peavad kõik omavalitsused nende ülesannete täitmiseks, mis on meie maakonna juhtimiseks vajalikud, raha juurde leidma. Vald on hõlmatud erinevate LEADER piirkondadega. Leader-programm on üks edukamaid Euroopa Komisjoni algatusi, mis sai alguse aastal ning on läbinud juba kolm perioodi: Leader I, Leader II ja Leader+. Eestis tegutseb hetkel kokku 26 kohalikku tegevusgruppi, kes katavad ligi 99% maapiirkonnast. Tegevusgrupid korraldavad oma piirkonnas Leader meetme projektitoetuste taotluste vastuvõttu kohaliku arengu strateegia elluviimiseks. Meie kuulume Piiriveere, Tartumaa Arendusseltsi ja Põlvamaa Partnerluskogu piirkondadesse, kaetud on kogu valla territoorium. Iga LEADER piirkond töötab välja oma toetatavad tegevused, ning hindab piirkonna erinevate organisatsioonide (ettevõtted, mittetulundusühingud ja omavalitsused) vajadused ja viib läbi taotlusvoore. Meie vallas on märkimisväärne hulk organisatsioone saanud oma tegevusteks toetusi. Valla esindamine nendes ja teistes organisatsioonides tähendab eelkõige kaasa rääkimist piirkonna huvides ja oma seisukohtade kaitsmist. Vald on kahe ühistranspordi keskuse liige, nii Kagu kui Tartumaa. Need organisatsioonid korraldavad ühistranspordi toimimist meie vallas, lähtudes nii riigi, omavalitsuse kui elanike ettepanekutest. Vald kuulub Eesti Mõisakoolide ühendusse, tegutseb meie mõisa peahoones ju muusikakool. Eesti Mõisakoolide Ühenduse eesmärk on ühendada erinevaid mõisakoole ja mõisakoole omavaid omavalitsusi ning edendada nendevahelist koostööd mõisakoolide arendamisel kaasaegse õpikeskkonnaga haridusasutusteks ja kogukonna külastuskeskusteks. Eesmärgi saavutamiseks algatab, korraldab ja toetab ühendus projekte ning tegevusi mõisakoolide jätkusuutlikkuse tagamiseks haridus-, kultuuri-, ja turismikeskustena ning aitab kaasa mõisakoolide ühtekoondamisele, koostöö arendamisele Päästeameti koostöö kohalike omavalitsustega tulesurmade ennetamisel aastal hukkus Eestis tulekahjudes 50 inimest, toimus 730 kodutulekahju. Katkised ahjud ja korstnad, ohtlikud elektrisüsteemid, puuduv suitsuandur, suitsetamine siseruumides on peamised ohud, mida Päästeamet igapäevaselt oma töös kohtab. Lõuna-Eestis on teiste piirkondadega võrreldes rohkem kütteseadmetest alguse saanud tulekahjusid ning siin on kahjuks ka tulesurmasid kõige rohkem 40% hukkunuga tulekahjudest toimub Lõuna-Eestis. Päästeamet koostöös Siseministeeriumi ja kohalike omavalitsustega on käivitanud toimetulekuraskustes olevatele inimestele suunatud projekti, millega soovitakse tuleohutuks muuta vähemalt 500 kodu aasta alguses sõlmisid kõik 79 omavalitsust Päästeametiga lepingu seoses projektiga 500 kodu korda. Tänase seisuga on Eestis projekti raames tehtud tuleohutumaks rohkem kui 100 kodu, neist üle 50 Lõuna-Eestis. Projekti sihtrühmaks on lastega pered, puuetega inimesed, eakad. Inimene, kelle kodus hakatakse projekti raames teostama töid, peab olema kinnistusraamatu andmetel kodu omanik ja rahavastikuregistri andmetel elama sellel pinnal. Kodu, mida hakatakse tuleohutumaks muutma peab olema aastaringselt kasutatav elamiskõlblik pind. 500 kodu korda projektis osalevate kodude nimekiri kujuneb Päästeameti läbiviidud kodukülastuste andmete põhjal ning analüüsitakse läbi koostöös kohaliku omavalitsusega. Tehtavad tööd: küttekolde ja seadme ehitamine, paigaldamine ja parandamine; korstna ehitamine, paigaldamine ja parandamine; elektrisüsteemide uuendamine; korstnapühkimise teenus; suitsu- ja vinguanduri paigaldamine, tulekustuti. Räpina vallale määratud toetuse summa on ,08 eurot. ja kogemuste vahetamisele. Samuti aitab Eesti Mõisakoolide Ühendus kaasa kultuuri järjepidevuse hoidmisele ning selle sidumisele eesti rahvuskultuuri, kohaliku sotsiaalse majandusliku arengu, rahva ajaloomälu säilitamisele ja tugevdamisele ning kogub, korraldab, kirjastab ja levitab muinsuskaitsealast teavet mõisakoolide kohta. Ühenduse eesmärkide hulka kuulub ka täiendavate rahastusallikate leidmine mõisakoolide hoonete ja parkide korrastamiseks, et toetada kogukonna jätkusuutlikku arengut ja koostööd. Peipsi järve roll meie valla arengus on peale haldusreformi kasvanud. Meie vald on pikima rannajoonega vald nende seitsme omavalitsuse hulgas, mis piirnevad Peipsiga. See annab meile suure arengueelise ja võin öelda, et kõigi välismaalaste silmad löövad särama, kui nad kuulevad sõna Peipsi. Kuulume Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogusse. Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu kui vabatahtliku ühenduse põhieesmärk on Peipsi kalanduspiirkonna säästev arendamine. Tegeletakse tegevuspiirkonna strateegia väljatöötamise ning strateegia eesmärkide elluviimisega. Üheskoos valitakse välja strateegiaga kooskõlas olevad projektid ning osaletakse nende elluviimisel. Ühingu tegevus hõlmab Peipsi-, Pihkva- ja Lämmijärve, Vooremaa järvede (9 järve) ja osaliselt Suur-Emajõe äärseid rannaalasid. Peipsimaa turismi arendamisega tegeleb MTÜ Peipsimaa Turism, mille põhieesmärgiks on koordineerida Peipsi regiooni (Peipsimaa) turismialast arendustööd, sh tegeleda regiooni turunduse ja turismitoodete arendusega ning piirkonna maine kujundamise ja turismialase informatsiooni kogumise, analüüsi ja levitamisega ning toetada igati Peipsimaa regiooni tasakaalustatud arengut. Organisatsioon otsib aktiivselt rahastuvõimalusi erinevate sündmuste ja tegevuste elluviimiseks. Esindab piirkonda edukalt erinevatel messidel ja tegeleb reklaamtegevustega. Vee ja kanalisatsiooni süsteeme arendab meie piirkonnas AS Emajõe Veevärk (endine Meeksi vald) ja AS Põlva Vesi. Nende tegevused ja arendus toimub suures ulatuses koostöös AS Revekoriga. Selline on lühiülevaade meid toetavatest organisatsioonidest. Nii paljudesse organisatsioonidesse kuulumine on nii võimalus kui ka suur kohustus. Kohustus ennast pidevalt igapäevaeluga kursis hoida, töötada läbi erinevaid dokumente, anda sisendeid projektidesse. Rääkimata vajadusest sõita sageli teise Eestimaa otsa. Ilusat kevade jätku! Räpina Vallavalitsuse omaosalus antud projektis on lisaks eurot. Kokku ,08 euro eest saab tuleohutuks muuta antud projektis 5 kodu aasta lõpus said tuleohutuks antud projekti raames 3 kodu Räpina vallas. Kodud peavad olema tuleohutuks muudetud hiljemalt septembriks aastal. Päästeamet planeerib projekti jätkutegevusi koostöös kohalike omavalitsustega aastatel. Projekti tulemusel on üle Eesti vähemalt 500 kodus kriitilised tuleohutusalased probleemid lahendatud. Kõik 79 omavalitsust on projekti toetanud ning aidanud aktiivselt kaasa oma piirkonnas tuleohutuse tagamisele. Päästeameti soov on aidata inimesel oma kodu tuleohutumaks muuta ja seeläbi vähendada elumajade tulekahjude arvu. Kui Sinu või sinu lähedase kodu võib olla tuleohtlik (näiteks katkised küttekolded, elektri või suitsuanduri puudumine, katkised korstnad), kutsu Päästeameti kodunõustamine. Kodunõustamise tulemusel olete osa päästeameti andmebaasist, mille alusel kujuneb projektis osalevate kodude nimekiri. Täiendav info projekti kohta: Päästeameti üle-eestiline projekti koordinaator Anni Alev, telefonil või e-posti aadressil anni.alev@rescue.ee Räpina Vallavalitsuse arendusspetsialist Ingrid Joosep, telefonil või e-posti aadressil ingrid.joosep@rapina.ee Räpinat külastasid Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna eksperdid Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna eksperdid külastasid 3. aprillil Räpina valda eesmärgiga viia läbi arutelu kohaliku omavalitsuse kui haridusasutuste pidaja ülesannetest hariduse kvaliteedi tagamisel. Kohtumisel osalesid Räpina vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige Jaanus Volk, Räpina abivallavanem Piret Rammo, sisekontroll Ahti Hütt ning haridus- ja noorsootööspetsialist Anu-Cristine Tokko. Enel Liin, Räpina vallavanem Arutelu välishindamisosakonna ekspertidega oli väga sisukas. Põhjalikult vaadati üle Räpina valla õppeasutustes antava hariduse kvaliteeti puudutavad erinevad aspektid. Kohtumisel selgus valdkonna hetkeolukord ning parenemisvõimalused, leiti täiendavaid koostöökohti Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Anu-Cristine Tokko, Räpina valla haridus- ja noorsootööspetsialist

3 aprill 2019 Hajaasustuse programmi a taotlusvoor Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud aastal 13. maini. Programmi eesmärgiks on hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Programmist toetatakse järgmisi valdkondi: 1. veesüsteemid; 2. kanalisatsioonisüsteemid; 3. juurdepääsuteed; 4. autonoomsed elektrisüsteemid (tingimusel, et majapidamine pole liitunud elektrivõrguga). Nõuded taotlejale ja kaastaotlejale: Programmi raames saavad taotlejaks olla füüsilised isikud, kes vastavad kõigile järgmistele nõuetele: 1. taotleja alaline elukoht on taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse; 2. taotleja elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult vähemalt taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist alates kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millele projektiga toetust taotletakse; 3. taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Toetuse taotluses tuleb ära näidata ka kaastaotleja(d) (nende olemasolu korral). Kaastaotlejad peavad taotlusvormi kinnitama oma allkirjaga. Kaastaotlejad peavad vastama punktides 1, 2 ja 3 nimetatud nõuetele. Toetuse taotleja vastutab toetuslepingus võetud kõigi kohustuste täitmise eest. Toetuse maksimaalne suurus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot. Projekti kogukuludest võib toetus moodustada kuni 67% ning oma- ja kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 33%. Maksimaalse toetuse summa arvutamisel võetakse arvesse ka aastatel hajaasustuse programmist saadud toetuse summa. Tegevuste planeerimisel kindlasti arvestada sellega, et iga valdkonna jaoks on võimalik toetust saada ainult üks kord kuue RÄPINA KULTUURKAPITAL TEATAB SA Räpina Kultuurkapital a märtsikuu taotlusvooru esitati tähtaegselt 13 projekti kogusummas 6158 eurot. SA Räpina Kultuur-kapital eraldised nõukogu otsusel olid järgmised: Taotleja Projekt Vallakantselei kontaktid: kalendriaasta jookusul. Iga valdkonna kohta tuleb esitada eraldi taotlus. Taotlus koosneb taotlusvormist ja järgmistest kohustuslikest dokumentidest: 1) projekti eelarve (vastav vorm); 2) projekti tegevuste kirjeldus sõltuvalt projekti valdkonnast (vastav vorm iga valdkonna kohta); 3) oma- ja kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri (vabas vormis); 4) veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee kvaliteeti tõendav analüüs ulatuses, mida peab vajalikuks Terviseamet. Tuleb esitada ainult sel juhul, kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veevarustussüsteemist saadava joogivee kvaliteedi parandamine, veetorustiku rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine põhjusel, et olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele (teostab Terviseamet, analüüsi kulu võib lisada eelarvesse); 5) kaks võrreldavat hinnapakkumust. Kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid; 6) korterelamute puhul teiste korteriomanike kirjalik nõusolek (vabas vormis); 7) kinnistu omaniku kirjalik nõusolek, ainult sel juhul, kui toetuse taotlejaks pole omanik (vabas vormis). Taotlused tuleb esitada korrektselt täidetud taotlusvormil koos kõigi nõutud ja vajalike lisadega Räpina Vallavalitsusele, tuues paberil originaalallkirjadega sekretär-asjaajajale või saates elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna i aadressile vald@rapina.ee Hajaasustuse programmi reguleeriv määrus, vastavad vormid ning abimaterjalid on elektrooniliselt kättesaadavad veebilehelt: elukeskkond/hajaasustuse-programm Vallasekretär Piret Paulson piret.paulson@rapina.ee Vastuvõtt E 9 12 Registripidaja Viigi Oru viigi.oru@rapina.ee Vastuvõtt E R 9 12 ja Volikogu sekretär Eva Morel eva.morel@rapina.ee Vastuvõtt E R 9 12 ja Kantseleispetsialist Ene Tammekun ene.tammekun@rapina.ee Vastuvõtt E N 8 13 Ester Lemats, arendusspetsialist Toetuse summa eurodes Eva Saar Jakob Tähe osalemine metsasarvekonkursil Erglis (Läti) 64 Anne Arbma Anneli Rahasepp Arhanna Sandra Arbma toetus osalemiseks ETV laulukonkursil Tähtede lava telesalvestusel Glenn Rahasepp noorsportlase osalemine koolide korvpalli maailmameistrivõistlustel Kreetal, Heraklionis Deivi Org Tamme galerii 500 MTÜ EELK Räpina Miikaeli kogudus EELK Räpina Miikaeli koguduse segakoori kontsertreis Stockholmi. Kontsert Stockholmi Jakobi kirikus (Eesti kogudus) ja eestlaste pansionaadis Stockholmis Margot Suur Kontsert Õhtu lauludega 450 MTÜ Folgisellide Selts Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü eelkontsert Räpinas MTÜ Linte Tegusad Meisterdamisnädal Lintes Loovad näpud 225 MTÜ Linte Tegusad Kevadpäev Lintes 150 MTÜ Pahtpää Külaselts Raamatu käsikirja Pahtpää küla lugu toimetamine 650 MTÜ Piiriveere Kultuur Puitesemete ja mööbli restaureerimine uus elu esemetele 200 MTÜ Räpina Lasteaed Vikerkaar Heaks Põlvamaa lasteaedade koolieelikute spordifestival Sipsik Räpina olümpiamängudel KOKKU 4209 SA Räpina Kultuurkapital taotluste esitamise tähtajad aastal on 24. mai ja 4. oktoober. Taotlemise kord, taotluse ja aruande vormid on leitavad SA Räpina Kultuurkapital kodulehel Lisainfo telefonil või e-posti teel kultuurkapital@rapina.ee Anu-Cristine Tokko, SA Räpina Kultuurkapital juhatuse liige räpina rahvaleht 3 Tutvustame Räpina vallavalitsuse uusi töötajaid: Erkki Laur meie valla uus ehitusspetsialist Olen sündinud Tartus. Lõpetasin Miina Härma Gümnaasiumi, mis on inglise keele süvaõppega kool. Sealt edasi liikusin Eesti Maaülikooli ehitusinseneriõppesse, kust mulle omistati pärast nominaalajaga õppekava läbimist tehnikateaduse magistrikraad. Pärast ülikooli lõpetamist olen töötanud erinevates ehitusfirmades objektide projekteerimisega, samuti tegutsenud joonestajana ja koostanud vastavaid eelarveid. Nüüd otsustasin, et tore oleks midagi uut proovida ja väärtuslikke kogemusi juurde koguda, ennast arendada ning silmaringi laiendada. Sestap kandideerisin Räpina Vallavalitsusse ehitusspetsialistiks, kuhu osutusin ka valituks. See on tore võimalus tutvuda uute tegusate inimestega ja kaasa aidata piirkonna arengule. Iseloomustaksin ennast kui head suhtlejat ja asjaajajat, kellel on kindlad põhimõtted. Minu tugevateks külgedeks on täpsus ja kohusetundlikkus, olen positiivse mõttelaadiga. Vabal ajal tegelen matkamise, fotograafia ja rattasõiduga. Mulle pakuvad huvi ka arvutitehnika ja muusika. Mängin harrastaja tasemel sulgpalli ja võrkpalli. Lisaks meeldib mulle lugeda erinevaid väljaandeid ja raamatuid. Loodan, et meil tuleb Räpina valla rahvaga meeldiv ja sujuv koostöö. Aleksei Raud IT-juht Räpina on koht, kus olen sündinud ja kasvanud. Töö ja õpingud on mind küll vahepeal kodukandist kaugemale viinud, kuid esimesel võimalusel olen alati tagasi tulnud. Naasnud olen ka jätkuvalt haridusteele, sest õppimine mulle meeldib. Praegusel ajal peetakse üha tähtsamaks elukestvat õpet olen minagi sellega nõus, sest kuidas muidu saaks seletada minu haridustee valikuid. Erialane haridustee algas peale keskkooli lõpetamist, kui läksin õppima Tallinna Polütehnikumi telekommunikatsiooniseadmete erialale. Peale TPT lõpetamist läks mööda pea 10 aastat, kui tekkis tõsisem huvi arendada end IT vallas aastal astusin sisse Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide erialale. Esialgu oli küll hirm, et 33-aastaselt hakkan koos 20-aastastega programmeerimist õppima. Hirm läks üle kohe kui märkasin, et sain noortega samaväärselt hakkama. Mõni aasta peale bakalaureuse kraadi omandamist läksin end edasi arendama TTÜ-sse. Seekord äriinfotehnoloogia magistriõppesse. Praeguseks hetkeks on jäänud kaitsta magistritöö. Töö ja õpingud on mul alati olnud seotud, sest õppinud olen kaugõppe vormis. See on ka parim viis siduda oma töökogemusi ja õpitavat sisu. Erinevates ettevõtetes olen töötanud 15 aastat side ja automaatika vallas ning viimased 10 aastat IT valdkonnas. Kogu eelnev haridus ja töökogemus on olnud pidev areng tänase päeva tehnoloogiaga sammu pidamiseks. Sammu pidada enesearengu läbi nõuab tõsist pingutust. Selle saavutamiseks on vaja toetavat keskkonda perekonda. Oleme abikaasaga abielus aastast. Mul on kaks tütart ja poeg. Vanim tütar õpib Londonis muusika produtseerimist. Noorem tütar lõpetab sel kevadel Räpina Ühisgümnaasiumi. Noorim pereliige poeg, õpib praegu Viluste Põhikoolis. Esimese lapse sünni järel elasime kolm aastat Tartus, kuid teise lapse ootel tegime abikaasaga otsuse tulla tagasi kodukohta Räpinasse koht, kus oleme ise kasvanud koht, kus soovime lapsi kasvatada. Vaba aega veedan meeleldi perega ühistegevustes, olgu see kas kodu korrastamine või ühine kaubanduskeskuse külastus. Õngeridvaga jõe ääres kala püüdmas võib samuti mind aeg-ajalt kohata. Kindlat hobi mul pole, sest töö iseloom pakub ise juba palju huvitavaid väljakutseid, olgu selleks robootika, elektroonika või muu tehnika ja digivärk. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , , info@est-land.ee

4 4 räpina rahvaleht aprill 2019 Põlvamaa Omavalitsuste Liitu juhib 1. aprillist Enel Liin Põlvamaa Omavalitsuste Liit on asutatud aastal. Selle aasta veebruaris tähistas liit oma 25. sünnipäeva. Aegade jooksul on liitu kuulunud erinev arv omavalitsusi. Reeglina on kõik Põlvamaa omavalitsused kuulunud sellesse organisatsiooni ja selles on nähtud head võimalust omavaheliseks suhtluseks ja eelkõige maakonna arengu suunamiseks. Peale haldusreformi aastal jäi maakonda alles kolm omavalitsust - Põlva, Räpina ja Kanepi. Nendest omavalitsustest ning nende esindajatest koosnebki tänane Põlvamaa omavalitsuste liit. Uues haldusreformijärgses liidus lepiti kokku, et omavalitsused osalevad nii liidu töös kui ka juhtimises võrdsetel alustel. Ei arvestata omavalitsuse suurust. Liitu juhitakse rotatsiooni põhimõttel ja esindamise järjekord lepiti kokku esimese koosoleku käigus. Esimesena sai juhtimisõiguse Põlva vald ja Põlva vallavanem Georg Pelisaar, aseesimehe rolli kandis allakirjutanu. Alates on juhtimise kord läinud üle Räpina vallale ja tema esindajale allakirjutanule. Aseesimeheks on Kanepi vallavanema kohusetäitja Piret Rammul. Jagan lugejatega oma mõtteid Põlvamaa omavalitsuste liidu juhtimisest. Kõrvalseisjad pööravad sageli rõhku sõnale juht, teadvustamata selle rolli tähtsust, vastutust ja tööhulka. Olen uhke ja tänulik, et Räpina piirkonna esindajana on järg nüüd minu käes. Mida see mulle tähendab? Suurt vastutust, lisatöid niigi tihedatesse tööpäevadesse, aga ka võimalust rääkida kaasa maakonna arengus. Mulle tundub, et valdade esindajatena ja igapäevaselt kaelani selle tööde sees olles, ei pane me tähele seda, kui palju me oleme arenenud Eesti taasiseseisvumisest alates. Me näeme kõikjal probleeme, aga peaksime nägema ka võimalusi ja oma edulugu. Minule oli viimase aja suurimaks tunnustuseks, ja pean seda eelkõige maakonna saavutuseks, kui meie sõprusmaakonna esindajad Bad-Segebergist meie iseseisvusaja saavutusi kiitsid. Kõrvalseisja pilk võib olla palju objektiivsem. Selleks, et oma saavutusi näha, peab olema ka võrdlusmoment. Neid on meil mitmeid. Üks võrdlus on see, kui külastame eelpool mainitud Saksamaa piirkonda, nii palju on veel teha, nii palju, millele mõelda. Teine võrdlus on meie sõprusmaakonna Kulikovkaga Ukrainas. Me oleme nii tublid ja meil on, mille üle uhkust tunda. Alustasime ju kõik oma riikide uuesti üles ehitamist aastal. Meie maakond on nii ühtne, kui ühtsed on meie vallad. Põlvamaad on ristitud erinevate nimedega küll moodustis Vene ajast, küll oblastiks jne. Tõsi on see, et see maakond on üks Eesti viieteistkümnest maakonnast, selles maakonnas on kasvanud üles juba põlvkond noori, kes seda oma kodukohaks peavad ja aastate jooksul on tekkinud ja kujuneb veelgi tugevam ühtekuuluvustunne. Uusi kordaminekuid ja eelkõige oma kodukoha väärtustamist kõigile! Enel Liin, Põlvamaa omavalitsuste liidu esimees Lapsevanemal on võimalus taotleda transpordikulude hüvitamist noore huvihariduses osalemisel Ühistranspordikulude hüvitamine Räpina vallavalitsus hüvitab noore huvihariduses või -tegevuses osalemise ühistranspordikulud eelarveliste vahendite olemasolul. Tänu riigieelarvest eraldatavale huvihariduse ja huvitegevuse toetusele, on noorte transpordikulude hüvitamisega kaasnevate kuludega valla eelarves arvestatud. Ühistranspordikulude hüvitamiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele (Räpina haldushoone II korrus või vald@rapina. ee) hiljemalt iga kuu 10. päevaks avalduse koos eelneval kuul ostetud ühistranspordi piletitega. Avalduse vorm on leitav Räpina valla kodulehel aadressil rapina.ee/blanketid ja Räpina haldushoone II korrusel. (Räpina Vallavolikogu määrus nr 22 Õpilastranspordi korraldamine ja õpilaste ühistranspordikulude hüvitamine Räpina vallas ) Võimalik lapsi suveks laagrisse saata Head lapsevanemad, Räpina vallal on soodustuusiku kohad: Valgemetsa noortelaagri II vahetusse perioodil , tuusiku hind 75 eurot; Veski noortelaagri II vahetusse perioodil , tuusiku hind eurot; Remniku noortelaagri IV vahetusse perioodil , tuusiku hind 126 eurot. Hulkuvad koerad ehmatavad inimesi Vallavalitsuse poole on pöördunud murelikud kodanikud, kellele valmistavad peavalu hulkuvad koerad. Koerad jooksevad vabalt ringi või hirmutavad jalutavaid inimesi. Maal on olukordi, kus lapsed ei julge koolist koju minna, kuna tänaval on hulkuvad koerad võimust võtnud, rääkis Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga piirkonnapolitseinik Marek Käis. Ehkki olukord on aastatega paremaks muutunud, leidub siiski veel koeraomanikke, kes oma lemmikud ilma peremeheta jalutama lubavad. Omapäi hulkuvad koerad võivad hirmutada inimesi ja neile ohtlikud olla, samuti häirivad nad rihma otsas jalutavaid koeri. Loomulikult ei saa selles süüdistada koeri, kuna nemad ei oska enamasti teha vahet, millisel territooriumil nad võivad viibida ja millisel mitte. Süüdi on ikka peremehed, kes ei vaevu koerte kodus hoidmise nimel midagi ette võtma. Hulkuva looma eest vastutab omanik, hoolimatu on võtta omale lemmikloom, kui temaga hiljem enam ei tegelda. Panen kõigile südamele - hoidke oma lemmiklooma nii, et loom ei satuks pahandustesse. Hoolimatus looma suhtes võib viia kurbade tagajärgedeni, kus viga saab loom ise või kannatavad inimesed. Kui õnnetus või kahju on aga juhtunud, tuleb minna politseimenetleja jutule, rõhutas Käis. Räpina valla koerte ja kasside pidamise eeskiri sätestab: Koeri on lubatud pidada hoones ja piiratud territooriumil, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et koer sealt omal tahtel välja ei pääseks ning oleks välistatud inimestele või teistele loomadele kallale tungimise võimalus; Koera pidamisel õues tarastatud või muul moel eraldatud territooriumil on loomapidaja kohustatud paigaldama territooriumi sissepääsu juurde nähtavale kohale sildi, mis teavitab sisenejaid koera olemasolust; Loomaomanik peab välistama looma poolt kaaskodanike 24. mail toimub Eestis esimene ülemaaline akende restaureerimise päev VAATA VANA AKENT!, mis on julgustust saanud rootslaste igal kevadel 30. mail toimuvast aktsioonist. Käesoleval aastal liitume Eestiski selle taastamist ning taaskasutust väärtustava liikumisega korraldades mai viimasel nädalavahetusel üle maa teabepäevi ja koolitusi. Miks peaks vanadele akendele üldse tähelepanu juhtima? Sellepärast, et puitaknad on vastupidavad ja kestavad teadliku hoolduse korral aastakümneid. Eelmise sajandi alguses tehtud akendele valiti reeglina materjali hoolega ning aknad valmistati oskuslikult. Neid teadlikult parandades saame tihti oluliselt parema tulemuse kui tänapäeval uusi tellides. Üks, mis teeb vanast aknast omaette väärtuse on vanad, veidi lainetavad või mullitavad klaasid, mida jääb akende vahetuse käigus üha vähemaks ja mis muutuvad seetõttu rariteetsemaks. Vana akna proportsioonid ja ruudujaotus sobivad vana maja ilme ja gabariitidega. Peale proportsioonide võlu on kindlasti oluline teadmine, et puitaken pakub kogu hoonele loomulikku ventilatsiooni ja hästi restaureeritud aken on soojapidavuse seisukohalt täiesti piisav. Avalduse saab esitada kuni 17. maini 2019 Räpina Vallavalitsusele aadressil: Kooli 1, Räpina või e-posti aadressil: vald@rapina.ee Lisainfo tel (Astrid Laur). või teiste loomade häirimise või ohustamise või neile kahju tekitamise; Avalikus kohas viibides peab omanik kasutama koeral jalutusrihma ja vajadusel suukorvi. Meeldetuletuseks toome allpool ära ka koera või kassi omaniku/valdaja kohustused: Koera või kassi omanik peab: koera või kassi vaktsineerima marutaudi vastu ning järgima loomataudist teatamise nõudeid; rangelt jälgima sanitaarnõudeid, laskmata koertel ja kassidel reostada hooneid, majade koridore, trepikodasid, kõnniteid, haljasalasid, laste liivakaste ja muid üldkasutatavaid territooriume (tekitatud reostuse peab koera või kassi omanik kohe kõrvaldama); viima haige või haiguskahtlase koera või kassi loomakliinikusse uuringutele ja vajadusel profülaktilisele ravile, kusjuures ei tohi avalikus kohas nakkusohtlikult haige koera või kassiga viibida; kinnitama koera kaelarihma külge või mõnel muul viisil registreerimisnumbri; täitma koera või kassi ühissõidukis vedamisel kehtivaid eeskirju, kusjuures avalikes kohtades tuleb tagada kaasinimeste ohutus (koerad peavad olema lühikese rihma otsas ja suukorviga, kassid ja sülekoerad korvis või kastis). Palume koeraomanikel oma lemmikute eest hoolitseda nii, et nad ei valmistaks probleeme kaaskodanikele. Teeme oma vanad aknad korda! Allan Kirotar, Räpina valla haldusspetsialist Vähemtähtis pole ka see, et puitaken on aastakümnete jooksul hooldatav, mida plastikakna kohta kahjuks öelda ei saa. Tihti on sajandivanused aknaraamid paksu värvikihi all ja näevad seetõttu räämas välja. Kui on näha, et puit on niiskunud ja värv kobrutab, ei tasu siiski arvata, et raam on läbinisti pehastunud ja kasutamiskõlbmatu. Teadmisi ja praktilisi kogemusi omandades on enamikul meist võimalik akende restaureerimise tööga ise hakkama saada. See nõuab küll aega ja kannatust, aga on tihti jõukohasem kui ükski teine taastamistöö vana maja juures. Akende korrapärane hooldus loob eelduse nende pikaealisusele, säilitab hoone algupärase välimuse ja väärtuse ning on omanikule kokkuvõttes ka kõige säästlikum lahendus. Kui soovid akende korrastamisest rohkem teada, siis osale mail toimuvatel Vaata vana akent! sündmustel. Täpsema kava leiad Põlvamaal on selleks võimalus mail Moostes Vanaajamaja töökojas Akende restaureerimise kursusel. MTÜ Vanaajamaja Transpordikulude hüvitamine Juhul, kui noore huvihariduse või -tegevusega tegelemise kohta ei ole korraldatud ühistransporti ajal, mis võimaldaks tegevustes osalemist, on lapsevanemal võimalus taotleda ka isikliku sõiduauto transpordikulude hüvitamist. Transpordikulude hüvitamise taotlemiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele kvartaalselt (hiljemalt 20. märtsiks detsembrist veebruarini tehtud kulutused, hiljemalt 20. juuniks märtsist maini tehtud kulutused, hiljemalt 20. septembriks juunist septembrini tehtud kulutused, hiljemalt 20. detsembriks oktoobrist novembrini tehtud kulutused) transpordikulude hüvitamise taotluse, millele tuleb muu hulgas märkida vastavas ajavahemikus tehtud sõitude arv ning huvikooli või -ringi ja elukoha vaheline kaugus. Vastav vorm on leitav Räpina valla kodulehel rapina.ee/blanketid ja Räpina haldushoone II korrusel. (Räpina Vallavolikogu määrus nr 29 Noorte huvihariduse ja huvitegevuse transpordikulude katmise kord ) Lisainfo: Anu-Cristine Tokko haridus- ja noorsootööspetsialist e-post anu@rapina.ee tel või

5 aprill 2019 LEADER projekti kogemus: õuesõppeklass Räpina Ühisgümnaasiumis Õuesõppeklassi rajamiseks Piiriveere Liiderist toetust taotletud projektist räägib lähemalt Irmen Nagelmaa. Kool, kus koostöö toetab arengut Räpina Ühisgümnaasiumis töötab 60 inimest, neist 46 pedagoogi, ja õpib 375 õpilast. Kooli missiooniks on piirkonna hariduskeskusena toetada õppivat kogukonda ning turvalises ja isiksust väärtustavas keskkonnas arendada noortes tegutsemisjulgust, vastutustunnet ja loovust. Räpina Ühisgümnaasium teeb järjepidevat koostööd MTÜ Räpina Ühisgümnaasiumi Vilistlaskoguga, mis asutati 6. jaanuaril aastal. Vilistlaskogu eesmärgiks on Räpina Ühisgümnaasiumi vilistlaste koondamine, kooli arengu toetamine, aidates kaasa kooli strateegilise rolli esiletoomisele, tugevdamisele ja realiseerimisele, edendamaks Räpina piirkonda. Õuesõppeklassi sünni lugu Kooli ajalooõpetaja Tarmo Tammese initsiatiivil, mida toetas kooli juhtkond, ning vilistlaskogu koostööna valmis aastal taotlus õuesõppeklassi ehitamiseks Räpina ÜG siseõue. Projektilt eeldati võimaluste avardamist õppimiseks ehedas keskkonnas, rakendades kõiki meeli, oma kätega tegemist, õpitu jagamist teistega ning selle edasiõpetamist. Leiti, et kuigi õpilased käivad õppeekskursioonidel ja -matkadel, on probleemiks tööjõu ja aja kulu õppekohta sõidul. Kõige parem on õuesõpet läbi viia koolimaja vahetus läheduses. Seati järgmised eesmärgid: luua koostöös õpetajate, õpilaste, lastevanemate ja kooli vilistlastega Räpina ÜG õuealale õuesõppeklass, milles asub ka liivakast; kasutada liivakasti arheoloogiliste väljakaevamiste imiteerimisteks, üldteraapilisteks, rahustavateks ning loomingulisteks tegevusteks; arendada noorte maailmavaadet muutuvas keskkonnas toimetulekuks; võimaldada kogukonna inimestel läbi viia loenguid ja praktilisi tegevusi; aidata alal hoida pärimuskultuuri ja mitmekesiseid pärimustehnoloogiaid, rakendades neid ja katsetades neid õppetöös. PRIA toetussumma LEADER projektile Õuesõppeklass Räpina Ühisgümnaasiumis oli eurot. Hoone ehitas Harmony House OÜ. Klass elab ja töötab aasta kevadeks on kogunenud kogemustepagas õuesõppeklassi kasutamisel. Seal on toimunud mitmeid ajaloo, kunstiõpetuse, matemaatika, bioloogia ja füüsika tunde erinevates kooliastmes. Klassiõpetaja Anneli Huuse: 4. klassi kunstiõpetuses õppisime perspektiivi joonistamist. Kõigepealt tegime jalutuskäigu tee äärde ja selgitasime välja, mis on perspektiiv ja kuidas tee ja selle kõrval olevad asjad paistavad perspektiivis. Õppeklassis kasutasime veelkordseks selgituseks tahvlit. Saime seda läbi mängida ka puupulkade ja kividega. Füüsikaõpetaja Eve Sibul: 8. klassi mehaanilise töö, energia ja lihtmehhanismide tunnis teevad õpilased katseid looduslike vahenditega (puuoks, käbi, kivi, pink jne), klass on aga hea töölehtede täitmise ja arvutuste tegemise ajaks ning vähendab planeeritud tunni sõltuvust ilmast. Kunstiõpetaja Jane Raud: Õueklassi plussideks pean seda, et seal saab kunstiteemasid ja tehnikaid läbi viia, kartmata midagi ära määrida. Näiteks kõik söejoonistused saab läbi viia väljas. Samuti on võimalik väga hästi seostada kunsti ja loodusõpetust. Oleme kunstitundides teinud ka taimedega joonistamist ja maalimist, kõige paremad tööd tulevad võilillega, ka seda oleme läbi kogemuse katsetanud ja avastanud. Hästi õnnestuvad ka igasugused trükitööd, näiteks trükkimine taimedega ja jalajäljetrükk. Oleme kasutanud ka frotaaži (hõõrumistehnika teel saadakse kujutis paberi alla asetatud reljeefsest pinnast). Väljakaevamine 5 a klassi ajalootunnis. Foto: Tarmo Tammes Ajalooõpetaja Tarmo Tammes: Asendamatu on õuesõppeklass olnud arheoloogiaga seotud teemade õpetamisel. Nende teemadega seotud tundides saavad õpilased tutvuda arheoloogide töömetoodikaga praktiliselt, viies läbi väikesemahulisi kaevamisi ja püüdes leidusid õpetaja toel identifitseerida ja dateerida. See on alati elavdanud õpilaste huvi ajalooaine vastu ja aitab paremini mõista arheoloogide tegevust ning arheoloogiliste allikate olemust ja nendega seotud eripärasid. Kui klassi valmimise järel on arheoloogiliste õppekaevamistega kätt proovinud klassid, siis juba kevadel 2019 on kavas kasutada seda metoodikat ka gümnaasiumis, 10. klassis ainealase mõistmise avardamiseks. Matemaatikaõpetaja Kätlin Neimann: Matemaatikatunnis oleme teinud järgnevat: 1) geomeetria kordamisel otsinud maja juures erinevaid geomeetrilisi kujundeid, teinud mõõtmisi ja arvutanud leitud erinevate kujundite ümbermõõte ja pindalasid; 2) plaanimõõdu teema juures teinud antud majakese plaani, arvutanud põranda pindala, et leida kui palju värvi kuluks põranda värvimisele, plaanis on tegeleda ka katusega; 3) koordinaattasandi teema juures tegime põrandale koordinaattasandi (paberteibiga) ja paigutusime siis igaüks vastavasse kohta (loositud koordinaatide järgi). Õuesõppeklassist on rõõmu nii otseselt kui ka kaudselt: otseselt saab teha erinevaid mõõtmisi, planeerimisi (joonestada plaani), arvutada ümbermõõte, pindalasid, ruumalasid, teha majandusmatemaatika arvutusi (materjalikulu, viimistlusmaterjalide kulu jne). Kaudselt saab ükskõik millise teema juures minna ja teha töölehti, paaristööd, rühmatöid, et nautida ilusat ilma, värsket õhku ning «põgeneda» klassist. See pole veel kõik Koolipere näeb õuesõppeklassi kasutamisel mitmeid võimalusi, olgu see koostöökoosolekute, mõne kogukonnaüritusega seotud sekretariaadi asukohana või pidulikuma sündmuse tähistamise paigana. Kooli sisehoovi, õuesõppeklassi vahetusse lähedusse, ehitatakse peatselt uus staadion, korvpalliplats, multifunktsionaalne mänguväljak. Koolil on kavas rajada sisehoovi õpilaste liikumist soodustav tegevuskeskus. Õpilasinitsiatiivil kavandatakse välise lauatennise laua paigutamist. Nii leiab õuesõppeklass tulevikus kasutust ka liikumis- ja sporditegevust toetava hoonena. Räpina Ühisgümnaasiumi pere tänab vilistlaskogu, Piiriveere Liiderit ja PRIA-t tulemusliku koostöö eest! Irmen Nagelmaa, Räpina Ühisgümnaasiumi õppekvaliteedi juht Lasteaedade lauluvõistlus Mulle meeldib see laul 28. märtsil osalesid Räpina Loomemaja mudilaste lauluringi väikesed solistid Vastse-Kuuste kultuurimajas Põlvamaa lasteaedade lauluvõistlusel Mulle meeldib see laul. Toredaid laululapsi oli kokku kolmkümmend üheksa, kes esinesid erinevates vanuseastmetes. Räpina loomemajast osalesid Kärt Eliise Sing, Laureen Marie Piir, Rosaly Susanne Toomemägi ja Karl Markkus Rebane. Kõik osalejad olid väga vahvad ja julged. Lauljaid hindas žürii. Ürituse korraldajateks olid Nele Risttee ja Katrin Peil ning patrooniks oli Liina Kersna. Tublimatest tublimad lauljad, nende seas ka Laureen Marie, Rosaly Susanne ning Karl Markkus, esinevad koos bändiga 10. mail kell 18 lõppkontserdil Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses. Räpina Loomemaja mudilaste kevadkontserti saab kuulata 4. mail loomemajas. Marika Aruküla Foto autor: Marika Aruküla räpina rahvaleht 5 Põlvamaa mälumängmeistriks tuli kuke talu meeskond Põlvamaa lahtiste mälumängu meistrivõistluste neljas, ehk viimane voor toimus Linte raamatukogu-külakeskuses teisipäeva, 19.märtsi õhtul. Viimase vooru küsimuste autor ja mängujuht oli Priit Naruskberg, korraldus Räpina Mälumängu Seltsilt. Lõpuspurdiga sai turniiri teise mänguvõidu Kuke talu võistkond. Alles viimase küsimusteplokiga vandus neile alla võistkond Rjabina. Nemad olid ka üldkokkuvõttes kaks esimest. Kolmandaks vastas IV voorus end võistkond Cremex, üldkokkuvõttes aga Meltsaare. Üldarvestuse teise ja kolmanda koha selgitamiseks tuli võrdsete kohapunktide juures kokku lugeda ka mängupunktid. Võidukasse Kuke talu meeskonda (avafotol, autor Indrek Sarapuu) kuulusid Rein Hiob, Mart Kiisk, Tõnis Mark ja Veiko Tonts. Üldarvestuses teiseks tulnud Rjabina mängis koosseisus Mari Kala, Jaan Lomp, Tiit Purika, Martin Soovares, Riho Zupsman, Omar Kaljuvee. Kolmanda koha medalid pälvinud Meltsaare esindus Peeter Kiudmaa, Peedo Kesler, Ülar Lauk, Toomas Lokk, Rein Rusch. Põlvamaa lahtiste meistrivõistluste ajaloos on see neljas kord, kui kolm üldarvestuse esimest on Põlvamaa võistkonnad, sealjuures eelmise aasta meister Põlva jäi alles kuuendaks. Lisainfo: Koit Nook Võistluste peakorraldaja Kaunid kevadpiigad. Allikas: polvamaa.ee Foto: Kätlin Kaljas KEVAD? KEVAD! KEVAD... Plirts-plärts käes on märts! Kõigil on südames ja hinges juba kevadeootus. Üha rohkem piilub päike pilve tagant ja muudab meele rõõmsamaks. Märts algas lasteaias vastlapäevaga. Olime nautinud ilusat lumist talve, aga just sellel päeval valmistas ilmataat meile vingerpussi ja vastlapäev tuli pidada vihmas ja lörtsis. Vaatamata sellele olid Oravate rühma lapsed ja õpetajad ette valmistanud toredad tegevused ja kutsunud kõik rühmad õue vastlapäeva nautima. Lapsed tutvusid vanade vastlakommete ja -mängudega. Pikk liug jäi küll laskmata, aga sagimist ja tegutsemist oli palju märtsil toimus lasteaias toidu degusteerimise nädal. Sellel nädalal oli lastevanematel võimalus tulla maitsma õhtuoodet. Huvilisi jagus ja tagasiside oli igati positiivne. Suur tänu kõikidele vanematele, kes said aega tulla! 13. märtsil tähistati lasteaias emakeelepäeva, mille viis läbi Muumide rühm. Juba hommikul kogunesid lapsed saali, et kuulata tublisid luuletuste lugejaid. Sellele järgnesid tegelused erinevates töötubades, kus loeti ette luuletusi, meisterdati järjehoidjaid ja mängiti näpumänge ning tehti luuletuse järgi sõbrale massaaži. Emakeelepäeval, 14.märtsil, osalesid meie lasteaia lapsed Ahjal maakondlikul luulepäeval Laul teeb rinna rõõmsaks ja tants paneb jalad tatsuma. Janis Pärnaste saavutas III koha 5-6-astaste vanusegrupis, Miia Alver I koha 3 4-aastaste vanusegrupis, Annemaia Kirss eripreemia. Tublilt esindasid meid Ethlyn Palu, Joel Varik, Kevin Kozer. 14.märtsil toimus vanemate õhtu koolitus, kus Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi rääkis teemal: Söömise põhitõed Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Mida tead suhkrutest? Miks me peame sööma ning miks tihti tegelikult sööme, andis ülevaate tõenduspõhistest toitumissoovitustest ning puudutas ka viimasel ajal kirgikütvat suhkrute teemat. Meeltetoas oli selle kuu teemaks kuulmine pealkirjaga Müra pole muusika. Toimusid mängud ja katsed meeltega silmad pildistavad, kõrvad lindistavad, muusika kuulamine, orkestri tegemine, erinevate vahenditega muusika tekitamine. Lapsed ootavad põnevusega järgmisi tegevusi meeltetoas. Kolmapäeval, 20. märtsil toimusid aiarühmadele jutuõhtud lastekirjanik Epp Petronega. Kuulati põnevaid lugusid raamatust Lennukiga lõunamaale ja Marta varbad. Kõik huvilised said pärast koju osta soovitud raamatu kirjaniku autogrammiga. Igal kevadel toimub kooliminejate rühmade traditsiooniline pidu Kevadpiiga, kus antakse tüdrukutele erinevaid ülesandeid ning hinnatakse nende osavust. Selle aasta 28. märtsikuu päeval näitasid õpitut Õnneseente ja Krõllide rühma tüdrukud. Nad olid ette valmistanud enesetutvustuse, seejärel oli ülesandeks panna nukule riided selga, näidati lauakatmise oskusi ning võistu lükiti nööri otsa pärleid. Hommik oli väga vahva ja rõõmurohke nii suurtele kui väikestele. Ilusat kevade jätku! Oravate rühma õpetajad Tea Hendrikson ja Terje Solovjev

6 6 räpina rahvaleht aprill 2019 Haridusasutuste juhid tutvusid kolleegide tööga RÜG õpilased kuulamas giidi tutvustust. Foto: Tarmo Tammes Räpina valla koolid soomusrongiga tutvumas aprillini oli Räpina valla elanikel võimalus tutvuda Eesti Sõjamuusemi eestvedamisel Eesti Vabariigi ja Eesti Vabadussõja 100. aastapäeva tähistamiseks ehitatud soomusrongiga nr 7 Wabadus. Tänu Riigikantselei ja Räpina vallavalitsuse toetusele said soomusrongiga tutvuda peaaegu kõikide Räpina valla haridusasutuste õpilased. Räpina Ühisgümnaasiumist osalesid soomusrongi muuseumitundides klasside õpilased. Räpina valla Veriora Valla Kultuur juhataja Anu Luiga sõnul külastasid näitust täiskoosseisus ka Viluste, Mehikoorma ja Ruusa põhikoolid. Samuti lastegrupid Veriora ja Mehikoorma lasteaedadest. Muuseumitundides andsid sõjamuuseumi teadur ja giidid põhjaliku ülevaate soomusrongide rollist Vabadussõjas, nendega seotud silmapaistvamatest sõdalastest ja sellest, kuidas soomusrongid lahingutes osalesid ja milline oli sõdurite elu rongis. Räpina valla haridus- ja noorsoojuhid tegid valla haridus- ja noorsootööasutustele aastaga ringi peale. Alates aasta alguspoolest on Räpina valla haridusasutuste ja noorsootöö juhid korraldanud töökoosolekuid erinevates Räpina valla haridus- ja noorsootööasutustes. Viimasena tutvuti 2. aprillil Räpina Lasteaia Vikerkaar ja Räpina Muusikakooli tööga. Haridus- ja noorsootööjuhtide koosolekutega tehti algust, et arutada valla hariduses ja noorsootöös kõige päevakajalisema üle, jagada omavahel kogemusi, rõõme ja muresid, hoida üksteise tegemistel silma peal ning arendada omavahelist koostööd. Rändkoosolekuid alustati aasta märtsis Mehikoormast, kus tutvuti lisaks Mehikoorma Põhikooli ja lastehoiu tööle ka Mehikoorma kordoniga. Järgmisena saadi kokku Viluste Põhikoolis ning tutvuti nii kooli enda kui Veriora Lasteaia Õnneseen ja Veriora Noortekeskuse tegemiste ja tulevikuplaanidega. Rändkoosolekul käidi ka Ruusa Põhikoolis, kus lisaks koolile tutvuti ka Ruusa Kultuurimaja, raamatukogu ning Räpina Lasteaia Vikerkaar Ruusa Päiksekiire rühmaga. Viimasteks kohtumispaikadeks jäid juba aastanumbri sees Räpina Ühisgümnaasiumi ja Räpina Spordikooli ühiskülastus ning Räpina Lasteaia Vikerkaar ja Räpina Muusikakooli tegemistega tutvumine. Koosolekute pidamine erinevates paikades andis haridus- ja noorsoojuhtidele laiema teadmise koduvallas toimuvast. Sündis nii mõnigi väike või suuremgi koostööplaan, tehti omavahel lähemat tutvust ning nähti oma ihusilmaga, missuguseid imesid Räpina valla haridusasutustes igapäevaselt korda saadetakse. Haridus- ja noorsootööjuhtide rändkoosolekud jätkuvad edaspidigi, mil muu asjaajamise sees tutvutakse teistegi kohalike ja naaberomavalitsuste asutustega. Anu-Cristine Tokko, Räpina valla haridus- ja noorsootööspetsialist Kevad Varsti meil on käes mai, linnud siristavad kooris. Väljas kevade lõhna tunda, põllumees ära sina unda. Päikest meile antud küll, polegi see asi üldse siin Eestis hull. Räpina ÜG ajalooõpetaja Sten Saksing, Räpina Ühisgümnaasium, 4 v klass Ruusa kool tähistas taas emakeelepäeva Tarmo Tammes Emakeelepäeva keskseks ürituseks on üle-eestiline e-etteütlus. Vikerraadio kutsus juba varakult selleks trenni tegema. Nii tegid ka Ruusa õpilased juba nädala alguses arvutis elektroonilisi õigekirjateste. Neljapäeval, 14. märtsil kell algas Vikerraadios e-etteütlus. Üle kogu riigi saatis 7969 inimest oma e-etteütluse tekstid Vikerraadiole. Kuna Ruusa kooli õpilased kirjutasid etteütluse vihikusse, siis nemad üleriigilist statistikat ei täiendanud. Kuid vihikusse kirjutatud töid sai õpetaja vääriliselt hinnata. Peale etteütlust toimus ahellugemine. Eelmisel aastal lugesime emakeelepäeval Anton Hansen Tammsaare Põrgupõhja uut Vanapaganat. Sel aastal võtsime ette tema põlise vastase Kalevipoja. Kuna suur Kalevipoeg on õpilastele iseseisvaks lugemiseks liiga mahukas, siis luges igaüks natukene. Seekord jõudsime siiski tutvuda ainult eepose algusega, aga tervest eeposest ülevaate saamiseks tuleb igaühel kodus ise aega leida. Kuna lõunaeestlaste emakeeleks on kunagi olnud murdekeel, siis on Ruusa koolis huvi tuntud ka lõuna-eesti murde vastu. Eks igas keeles on vaja järjest uusi sõnu, uute asjade tähistamiseks. Seekord tegimegi võistluse uute murdesõnade tähenduse ära arvamiseks. Võtsime aega ka tähestikuga seotud mängudeks. Meeldetuletuseks kirjutas õpetaja tahvlile tähestiku. Õpilased pidid seisma ritta tähestiku järjekorras. Seejärel pidid õpilased lehele kirjutama iga tähestiku tähega sõnu. Sõnade lehte sai kasutada abivahendina järgmistes mängudes, juhuks kui mõne häälikuga ühtegi sõna meelde ei tule. Algustähemängus pidi järgmine sõna algama sama häälikuga, millega eelmine sõna lõppes. Siis proovisime moodustada lauseid, kus iga sõna pidi algama etteantud tähega. Lõpuks koostasime koos jutu, kus esimene lause algas A-tähega, teine B-tähega ja nii edasi. Mõned võõrtähed jätsime mängust välja. Iga laps sai kordamööda lauseid öelda. Järgmises tunnis kirjutas iga õpilane vihikusse jutu, kus iga lause algas tähestiku järjekorras erineva tähega. Seega sai emakeelepäev vääriliselt tähistatud. Andri Võsokovski Pannoode abil tutvuti põhjalikult ka lasteaia ajalooga. Liitume Kiusamisvaba Kooli programmiga Uuringud näitavad, et iga neljas kuni viies Eesti koolilaps on kiusamise ohver. Kiusamise all ei pea uuringud silmas ühekordset tüli või kaklust, vaid korduvat ja tahtlikku kahjustavat kohtlemist. Seega on kiusamine Eesti koolides väga tõsine probleem, mis kahjustab lapse vaimset ja füüsilist tervist ning mõjutab nii õpitulemusi kui ka enesehinnangut. Eesseisval sügisel alustavad KiVa kiusuennetusprogrammiga 22 uut kooli. Nende hulgas on ka meie kool. Käesoleva aasta 1. ja 2. aprillil osales meie kooli meeskond Tartus KiVa baaskoolitusel. Eesmärgiks oli teada saada, mis see KiVa täpsemalt on, kas selle meetodid toimivad ja kuidas. Meie kooli jaoks on oluline olla kiusamisvaba. Selle jaoks, et programm toimiks efektiivselt, kaasame kogu koolipere. Ainult üheskoos on võimalik kiusamist ennetada ja vähendada ning saada kiusamisest vabaks. Kevade soojust soovides Kaja Hüsson ja Andri Võsokovski Õppekäik Verioral 4. aprillil oli kõigil Mehikoorma Põhikooli õpilastel, eelkoolil ja õpetajatel huvitav võimalus külastada restaureeritud soomusrongi Wabadus. Neljast vagunist ja vedurist koosnev soomusrong seisis Veriora raudteejaama varuteel. Pool tundi sõitu ja olimegi kohal. Raudteejaamas ootas meid giid, kes andis lastele väikese ajalootunni vabadussõjast ja rääkis põhjalikult soomusrongist ja selle ülesannetest. Sai oma silmaga näha ja katsuda haubitsat ja kuulipildujaid, mis olid poistele eriti põnevad. Pärast soomusrongi uudistamist läksime Veriora raudteejaama perroonile. Õpetaja Jaanus rääkis ülevaatlikult raudtee ajaloost ja otstarbest. Selgus, et pea pooled lapsed pole rongiga üldse sõitnudki! Õpetaja Niina rääkis ka pisut küüditamisest. Tänapäeva lastel on kindlasti raske hoomata sõjaaja ja okupatsiooniaja õudusi. Võib-olla andis see väljasõit natukenegi lastele aimu sellest, kui tore on elada rahuajal. Katri Narusing Soomusrongis Wabadus Mehikoorma õpilaste grupp. Foto: Jaanus Volk Muusikakoolis vaadati üle kõik õppeklassid. Fotod: Vaike Tammes Kiusamine toolide näitel. Andri Võsokovski Lasteraamatupäeval Tilsis 2. aprillil, rahvusvahelisel lasteraamatupäeval toimus Tilsi Põhikoolis maakondlik kirjanduspäev Raamatu jälgedes. Osalejateks olid klassi õpilased seitsmest Põlva maakonna koolist. Õpilased tutvustasid lasteraamatuid vabas vormis: esitati lühinäidendeid ja loeti katkendeid raamatutest. Kõiki esinejaid ja nende juhendajaid premeeriti raamatutega. Mehikoorma Põhikooli 5. ja 6. klassi õpilased Annabel, Säde Reet, Kirkeliis ja Artur tutvustasid Andrus Kivirähki raamatut Oskar ja asjad. Pärast esinemist pakuti kõigile maitsvat lõunasööki ja Tilsi Põhikooli direktor Ene Veberson tegi külalistele väikese ringkäigu koolimajas ning rääkis Tilsi kooli ajaloost ja praegustest tegemistest. Üheskoos jalutati ka Tilsi alevikus, imetleti Pikkjärve ning vaadati üle vanad mõisahooned, lastekodu, noortekeskus jm hooned. Suur tänu lahkele pererahvale sooja vastuvõtu ja külalislahkuse eest. Anne Konsap Lasteraamatupäev Tilsis. Foto: Anne Konsap

7 aprill märtsil 2019 sai Räpina Ühisgümnaasiumis alguse rahvusvaheline koostööprojekt nimetusega Improved network of formal and informal education institutes to support Cultural and Natural Heritage of the Lake Peipsi/Chudskoe-Pskovskoe region, mida rahastab Eesti-Vene piiriülene koostööprogramm. Projekti juhib Peipsi Koostöö Keskus. Partneriteks on Räpina Ühisgümnaasium, Petseri 3. Keskkool ja MTÜ Peipsi Järve Projekt Venemaalt. Projekti raames keskendutakse Peipsi piirkonna inimeste elustiili uurimisele, nende keskkonnateadlikkuse tõstmisele, kuna nende igapäevased valikud mõjutavad otseselt Peipsi järve tervist. Peipsi on piiriülene järv ning püsib vajadus teha ühiseid jõupingutusi järve seisundi parendamiseks kahe riigi koostöös. Projekti tegevustes sisalduvad võimalused, mille abil aidata PEIPSI JÄRVE PROJEKT nii õpilastel kui täiskasvanutel mõista järve väärtusi ning ohte järve ökosüsteemile. Väga oluline on, et inimesed siin ja sealpool Peipsi järve hindaksid piirkonna loodus- ja kultuuripärandit ning oskaksid seda hoida. Koostöös partneritega on kavandatud järgmised tegevused: 1. Peipsi järve piirkonda käsitleva metoodiliste õppematerjalide koostamine. Seda tehakse Räpina Ühisgümnaasiumi juhtimisel. 2. Uuendusliku õppe kavandamine: kevad- ja sügiskoolid; õpetajate koolitused ja õppereisid; õpilastööde konkurss, õuesõppepäevad. 3. Õppetöö tehniliste võimaluste parandamine Räpina ja Petseri koolides. 4. Kogukonna kaasamine: osaletakse kogukonna üritustel (Peipsi/Pihkva järve festival, Hea kodu päevad vm). Emakeelepäev Mehikoormas Meeksi raamatukogus on juba traditsiooniks saanud 14. märtsil emakeelepäeva tähistada. Päeva läbiviimisel lähtume riiklikult püstitatud aasta teemast. See aasta on kuulutatud eesti keele aastaks. Valisime lastele ja kindlasti ka täiskasvanutele lähedase teema eesti muinasjutud. Lektoriks palusime TÜ lastekirjanduse teaduri Ele Süvalepa, kes on meile juba varasematest kohtumistest tuttav ja seotud ka ise Mehikoorma ja Aravuga. Tema rääkis asjadest eesti uuemas lastekirjanduses. Kuulajad ja kaasarääkijad olid Mehikoorma kooli õpilased ja töötajad. Vanus küündis 6-aastastest lastehoiu lastest kuni pensionieani. Ettekandja oskas ilmekalt kõiki haarata. Ta alustas klassikalisest Anderseni muinasjutust ja Lewis Carrolli tegelastest kuni tänapäeva eesti autorite Piret Raua ja Andrus Kivirähkini. Vaheldust pakkusid omalt poolt õpilased, kes lugesid katkendeid eesti uuemast lastekirjandusest. Ele Süvalep oskas loetut asjakohaselt kommenteerida ja seda lastele lähemale tuua ning jutu mõtet selgitada. Leiti asju, mis elustusid, üllatuti kõrva üle, kes oma peast eraldus või maja üle, kes pakkus ennast koduks. Oli juttu Oskari asjadest ja vestlusest nendega. Lõbus ja omanäoline päev oli. Tiiu Rõzova, Meeksi raamatukogu juhataja Viluste kooli almanahhi Vipsik 2 esitlus emakeelepäeval 14. märtsil emakeelepäeval, kogunes meie koolipere aulasse vastilmunud koolialmanahhi Vipsik 2 esitlusele. Sissejuhatuse esitas Kevin Alvela (8.kl), kes tuletas meelde emakeelepäeva tähistamise loo ja tutvustas eesti keele aasta ettevõtmisi Eestis kuude kaupa. Võru keele ring esitas lühinäidendi 100% cotton, tuletades meelde, et meie kandi pärimuslik emakeel on võru keel. Materjali vormistamisel raamatuks andsid suurima panuse õp Heili Ahelik ja õp Einar Raudkepp. Saatesõnad kirjutas raamatukoguhoidja Ene Mähar. Loometöid juhendasid õpetajad Heili Ahelik, Helle Mendrik, Hiie Matto, Rommi Aia, Triin Keres, Aasa Liiv. Almanahh on koostatud kooli projektiaastate kohta. Raamatus on tabelid aastate kaupa 8. kl uurimistööde kohta, väga ilusad ja huvitavad kunstitööd, omaloomingulised jutud ja luuletused, fotod õpilaste huvitegevuse ja õpetajate ettevõtmiste kohta. Fotod raamatusse on kogunud õp Krista Salf. Kõik klassid esitasid luuletusi ja jutte uuest almanahhist ja suurel ekraanil sai imetleda raamatu kunstitöid. Aasa Liiv Irmen Nagelmaa, Räpina Ühisgümnaasiumi projektikoordinaator Emakeelepäeva tähistamine raamatukogus. Foto erakogust räpina rahvaleht 7 Mehikoorma Põhikooli uudised 8. märtsil toimus Põlvas matemaatikaolümpiaadi piirkondlik voor. Meie kooli esindas 6.klassi õpilane Säde Reet Posti, kes saavutas oma vanuserühmas III koha. Aitäh Säde Reedale ja tema matemaatikaõpetajale Jaanus Volgile. Ege Helleng Tore päev Ruusa Põhikoolis Püramiidi ehitamise võistlus. Foto erakogust Mehikoorma õpilased käisid 27. märtsil Ruusa Põhikoolis. Seal toimusid sportlikud tegevused. Kohal oli ka teadusteater oli sooja, külma, plahvatust ja pauku. Pärast sai Ruusa kooli saalis palli mängida, redelitel ronida või tasakaalulindil kõndida. Mängiti ka Püramiidi ehitamist, kus oli tähtis meeskonnatöö. Ühe joone taga oli korvidest püramiid ning see tuli toimetada teise joone taha. Igale meeskonnale anti kummist ring mille küljes oli neli nööri, mille keskel oli aas. Mängijad võtsid aasadest kinni ja hakkasid nööre pingutades ükshaaval korve nihutama. Korraga võistles kolm neljaliikmelist võistkonda. Algul Ruusa kooli omad, siis Mehikoorma ning siis võistkonnad, kes olid oma kooli raundi võitnud. Lõppvõistluse võitis Mehikoorma, kus olid Oskar, Daniel, Artur ja Kirkeliis. Võitjameeskond võistles veel õpetajatega. Õpetajad võitsid, aga omamoodi - nad nihutasid püramiidi ühekorraga ja rahulikult. Lõppkokkuvõttes oli tore. Aitäh Ruusa koolile erilise koolipäeva eest! Hiie Lee Posti, Mehikoorma Põhikooli 3. klass Päästeameti veeohutuse koolitus 1. aprillil viis Päästeamet koolis läbi esimese kooliastme õpilastele veeohutuse koolituse. Koolituse eesmärgiks oli mänguliste ja praktiliste tegevuste kaudu anda lastele põhjalikud ja eakohased teadmised veega seotud ohtudest ja nende korral käitumisest. Lastele näidati erinevaid pilte ja ülesandeks oli arvamust avaldada mis oli pildil valesti. Õpilased jagasid väga aktiivselt oma teadmisi ning jutustasid erinevatest olukordadest, mis oli nendega või tuttavate-pereliikmetega juhtunud rannas või vees. Lõpus said õpilased proovida selga erinevaid päästeveste - nii parajaid kui suuremaid ja arutleda, miks peab päästevest vastama lapse suurusele. Samuti räägiti päästerõngast ja õpilased said tõsta-katsuda, uudistada ja küsida kõike, mis huvi pakkus. Ene Rõzova Räpina Ühisgümnaasium kuulutab välja konkursi matemaatika- ja füüsikaõpetaja ametikohale. Kandideerija peab vastama õpetaja kvalifikatsiooninõuetele (võib olla omandamisel). Tööle asumise aeg 26. august Kandideerimisavaldus, CV ning haridust ja täiendõpet tõendavate dokumentide ärakirjad saata 27. maiks 2019 aadressil Räpina Ühisgümnaasium Kooli 5 Räpina või direktor@rapina.ee Info tel , või direktor@rapina.ee

8 8 räpina rahvaleht aprill 2019 Aksel Vürst näitas end kevadkontserdil mitmekülgse muusikuna Minna Emilia Vürst koos kontsertmeistri ja õpetajaga. Foto erakogust Fantastiline tulemus Minna Emilia Vürstilt Laupäev, 16. märts oli Räpina Muusikakoolile taas üks õnnelik päev. Nimelt naases noorima vanusegrupi flötist Minna Emilia Vürst Türi Muusikakoolis toimunud finaalkonkursilt Parim Noor Instrumentalist esikohaga! Ja mis veel tähelepanuväärne - Minna saavutas kogu vabariikliku konkursi kõrgeima punktisumma, 24,5 punkti! Minna õpetaja on Oksana Iljašenko, kes on leidnud mahti oma põhitöökoha kõrvalt Tartu I Muusikakoolis juba 16. aastat järjest sõita iga nädal Tartust Räpinasse ja tagasi ning seda kaks korda nädalas. Õpetaja Oksana on väga pühendunud ja nõudlik õpetaja, mistõttu on tema õpilased ka varem suurepäraselt esinenud nii kontsertidel kui ka konkurssidel. Lisaks Minnale saatis õpetaja konkursile veel Tartu õpilasi, kes saavutasid ühe II ja kaks III kohta. Nagu töö, nõnda ka palk! Minna Emilia Vürsti kontsertmeister on virtuoosne pianist Martina Liiver, kes toetas Minna mängu suurepäraselt. Minna õpib lisaks flöödile põhiõppes ka viiulit ning vabaõppes soololaulu. Soovime asjaosalistele palju õnne ning jätkuvat hoogu muusikaliste takistuste ületamisel! Õnnitleme ka ema-isa, kes on osanud oma lapsi suurepäraselt suunata ning tööharjumusi kasvatada! Marika Klimberg-Hyötyläinen, Räpina Muusikakooli direktor 28. märtsil toimus Räpina Muusikakoolis esmakordselt kontsert, mille peaesinejaks oli meie kooli õpilane Aksel Vürst. Kuna üldhariduskooli 8. klassi lõpetanu peab esitama loovtöö, siis otsustas Aksel selleks läbi viia kontserdi, mis näitab, et noormehel on loomingulist mõtlemist. Kontsert kandis pealkirja Kevadkontsert Aksel Vürstiga. Peale Akseli esinesid kontserdil tema õde Minna Emilia ning noorem vend Alfred, kes mõlemad on suure venna eeskujul konkursside auhinnaliste kohtade laureaadid. Kontserdi kava oli üles ehitatud loogiliselt: kõigepealt kõlas duett koos flötistist Minnaga, seejärel Aksel soolotrummil ning marimbal. Et end järgmise instrumendi jaoks ette valmistada, laulis Alfred Heiki Vilepi ja Novella Hansoni laulu Itimees, mis kogu publiku näo naerumuigele viis. Järgmisena rakendas Aksel klaveril oma pianistioskusi. Vahepalaks laulis õde Minna Piret Laikre ja Marek Sadama laulu Hommik. Järg jõudis põhiinstrumendi, klarneti kätte. Kõlas neli virtuoosset ning emotsionaalselt laiaskaalalist teost Akseli esituses. Klaveril H. Elleri nim Tartu Muusikakooli suurepärane kontsertmeister Ieva Kostanda. Väga innukalt ning energiliselt kõlas Red Hot Chilli Peppersi ülikuulus pala Californication muusikakooli bandi esituses, mida juhendab Ilmars Priede. Lahe oli vaadata, kuidas Aksel trummide taga rokkis. Kokkuvõtteks võiks öelda, et kontsert oli aus ning huvitav. Esinemises polnud näha higi ega pisaraid, mis nooremate esinejate puhul tihtipeale kuulajateni jõuab. Kõik kuuldu oli professionaalne ning mõnus. Tänusõnad kuuluvad õpetajatele Tõnu Kalm, Oksana Iljašenko, Brita Reinmann, Margot Suur, Juta Püvi, Ilmars Priede, Ieva Kostanda ning üldainete õpetajatele. Loomulikult täname kogu Vürstide perekonda. Aksel Vürst hakkas muusikaga tegelema nelja-aastaselt mudilaste lauluringis. Räpina Muusikakooli eelklassi astus ta viieselt, aastal. Aasta hiljem alustas Aksel plokkflöödiõpinguid õpetaja Andres Paasiku juhendamisel. Kaheksa-aastaselt vahetas noor muusik plokkflöödi klarneti vastu. Paari aasta pärast sai tema õpetajaks Riivo Jõgi, kelle juhendamisel saavutas Aksel vabariiklikul klarnetistide konkursil 2. koha. Üheteistkümneaastaselt hakkas ta õppima Tuleviku muusiku programmi kaudu H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli õppejõu Tõnu Kalmu juures, kelle juhendamisel on Aksel käinud paljudel konkurssidel. Ta saavutas aastatel 2017 ja 2019 vabariiklikul klarnetistide konkursil esikoha ning aastal esikoha rahvusvahelisel konkursil Lätis. Löökpillide õppimist alustas Aksel Räpina Muusikakoolis kümneaastaselt Küllike Männiku käe all. Peagi sai Akseli õpetajaks Raivo Rebane, kelle juhendamisel saavutas ta regioonikonkursil 2. koha. Kaheteistkümneaastaselt sai Akseli õpetajaks jälle Küllike Männik, kelle juhendamisel osales ta D. O. Wirkhausi nimelisel konkursil ja saavutas 2. koha. Kolmeteistkümneaastaselt käis Aksel Vürst. Foto Marika Klimberg-Hyötyläinen ta Evar Paltsepa löökpillitundides, käesolevast õppeaastast on Akseli löökpilliõpetaja Brita Reinmann. Klaverit on Aksel õppinud üldklaveri tundides Juta Püvi juhendamisel alates kümnendast eluaastast. Alates üheksandast eluaastast on Aksel Räpina Valla Noorte Puhkpilliorkestri liige, aastal 2015 liitus ta Eesti Noorte Puhkpilliorkestriga. Edu Akselile edaspidiseks! Marika Klimberg-Hyötyläinen, Räpina Muusikakooli direktor Poiste laul on kogu vabariigis au sees muusikakooli teated Arhanna Sandra Arbma Tähtede lava saates. Foto: Kairit Leibold/ERR Räpina Muusikakooli laulupiigad esinesid televisioonis Räpina Muusikakoolis on laulmine alati väga au sees olnud. Nii on see ka tänavu. Meie laulupiigad osalesid endise nimega Laulukarusselli saates, mis kannab nüüd moodsamat pealkirja Tähtede lava. Kuni 7-aastaste vanuserühmast pääses Põlvamaad esindama Arhanna Sandra Arbma, kes läbis edukalt esimese televooru ning pääses 31-st lauljast kümne parema hulka põhisaatesse. Järgmises voorus oli Arhanna samuti edukas ning praeguseks on ta jõudnud oma vanuserühmas viie parima hulka. Ees on ootamas Minu lemmiklaulu voor ning eduka esinemise korral veel duetivoor tuntud lauljaga ning finaal. Hoiame Arhannale järgmises voorus tugevasti pöialt! 7 9-aastaste vanuserühmas pääses maakondlikust voorust võitjana televooru edasi ka Minna Emilia Vürst, kelle edasipääs Publiku lemmikuna otse duetivooru sõltub televaatajate hääletamisest. Mõlema piiga lauluõpetajaks on Margot Suur, Räpina Muusikakooli kauaaegne ning oma töös väga pühendunud õpetaja, kes suudab ka keskpärase andega lapsed kaunilt lõõritama panna. Marika Klimberg-Hyötyläinen, Räpina Muusikakooli direktor Tänavuaastasest konkursist Poiste Laul 2019 võttis osa umbkaudu 600 noormeest üle kogu vabariigi. Edasipääsuks olid sõelad väga tihedad, nii nagu konkurssidel ikka. Maakondlikust voorust jõudsid Lõuna-Eesti vahevooru vaid vähesed. Nende hulgas Alfred Vürst (7-9-aastaste vanuserühmas). Lõuna-Eesti vahevoorust saadeti finaali 22-st vaid kaks poissi, kellest üks oli Alfred. 5. mail seisab tal ees finaalvoor Tallinnas, kus selgitatakse välja iga vanuserühma kolm vabariigi parimat. Maakondlikust voorust pääses edasi ka Andry Must (kuni 16-aastased häälemurde läbinud noormehed). Andry võistles tublisti ka Lõuna-Eesti voorus. Mõlema noormehe õpetajaks on taas väsimatu Margot Suur. Kontsertmeistriks oli taas virtuoosne Riivo Jõgi. Alfred Vürst tegi ilma ka trompetikonkursil ning pälvis rahvusvahelisel konkursil II koha Laupäev, 23. märts oli Alfred Vürstile eriti keeruline päev. Kõigepealt tuli sõita Tallinna, et osaleda Eesti Muusikakoolide Liidu poolt korraldatud konkursil Parim Noor Instrumentalist trompeti alal. Seejärel sõita veel Tartusse, et osaleda laulukonkursil Poiste Laul 2019! Isegi täiskasvanutel on keeruline keskenduda kasvõi üheks konkursiks. Alfred aga osales mõlemal ning väga edukalt! Alfred esines konkursil väga kenasti ning saavutas vabariigis II koha! Alfred õpib Räpina Muusikakoolis kolmel vabaõppe erialal: trompet, soololaul ning viiul. Tema trompetiõpetaja on H. Elleri nim Tartu Muusikakooli õppejõud Priit Sonn, kontsertmeistriks on sama kooli pedagoog Jaan Kapp märtsini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias juba 25. korda rahvusvaheline konkurss Trumpet Talents Tallinn Osales 63 noort trompetisti Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Hiinastm ja Jaapanist. Alfred Vürst oli nädala tagasi võitnud konkursil Parim Noor Instrumentalist esimeses vanusegrupis II koha. Nüüd asus ta ka sellel, juba rahvusvahelisel konkursil võistlustulle ning taas II koht! Täielik ime! Tavaliselt saadakse auhinnalisi kohti ikka põhiõppes, kuid Alfred õpib vabaõppes ja tulemused on suurepärased. Niisuguste tulemuste puhul mängib suurt rolli lapsevanemate suur toetus ja huvi, lapse harjutamisvõime ja oskus ning Priit Sonni väga suurepärane Alfred Vürst. Foto: Marika Klimberg-Hyötyläinen töö! Mõlemal konkursil oli kontsertmeistriks suurepärane pianist Jaan Kapp, kes töötab H. Elleri nim Tartu Muusikakoolis. Kokkuvõttes õpetaja Priit Sonni õpilaste tulemused rahvusvahelisel konkursil: Alfred Vürst 2. koht (kuni 9-aastased), Beniamin Rusu 2. koht (10 11 a), Karl Reimand 3. koht (14 16 a) ja Karl Kivi diplom (17 20 a). Kõiki trompetiste saatis klaveril Jaan Kapp. Soovime Alfredile konkursi puhul palju õnne ning edu edaspidiseks! Marika Klimberg-Hyötyläinen, Räpina Muusikakooli direktor

9 aprill 2019 räpina rahvaleht 9 Sofia Rubina ja Andre Maaker andsid Räpina Muusikakoolis erilise etenduse Kontserdiarvustus andsid Sofia Rubina ja Andre Maaker vapustava kontserdi, mis jääb veel kauaks hinge helisema. Harva näeb solisti, kes mitte ainult ei laula, vaid asetab piltlikult öeldes kogu oma hinge peopesale. Sofia näitas end tõelise diivana, näitlejana, tantsijana, innustajana ja meelelahutajana ning seda kõike ühes isikus. Eriliseks tegi kontserdi juba ka see, et esinejad suutsid esimese 15 sekundiga publiku pihku haarata ja kogu täiega lummata! Niisugust seika aga pole küll kooli 31-aastase ajaloo jooksul kordagi juhtunud, et esineja kutsub lapsed ette tantsima ning lustima ning lapsed lähevadki! Kui kutsuja (Sofia) on nii emotsionaalne ja heasoovlik, siis ei suudagi keegi kutsele vastu panna. Ausalt öeldes mul eneselgi liikusid jalad muusikarütmis, hoolimata sellest, et kaasaelamise märgiks olid juba ka käed nipsutamise ja plaksutamisega ametis. Palju ei puudunud, et oleksin tantsu läinud lööma. Andre Maaker oli instrumendi tõttu vähemliikuvam, kuid sugugi mitte vähemtemperamentsem. Kaugel sellest! Kogu saalitäis publikut sai nautida tema väga erilisi kitarrisoolosid, fantastilist mängutehnikat, erilist muusikatunnetust ning suurt muusikasse sisseelamist, mida me kõik tajusime tema kehakeele, pilkude ning esitatava muusika kaudu. Lihtsalt fantastiline artist! Kontserdil tulid esitusele tuntud ja vähemtuntud jazzi- ja soulilood, juudi rahvalaulud ning Sofia Rubina looming. Sofia Rubina esines meil teistkordselt. Esimene kord oli umbes 15 aastat tagasi, kui ta õblukese tütarlapsena tuli meie vanasse muusikakooli esinema. Olin temast siis veidi kuulnud, kuid üllatus oli juba tookord suur, kui ta suutis kogu saali kaasa laulma panna. Sestap oligi põnev taaskohtumist oodata. Lavapartneriks oli siis Marek Talts (kitarr). Andre Maaker esines meil 2 aastat tagasi, kus ta esitas ülituntud laulupeo viise kitarril. Publik jäi ka toona kontserdiga väga rahule. Ja hoolimata sellest, et kontsert toimus mõned päevad tagasi, jään ma juba järgmist kontserti ootama! Kogu saalitäis publikut sai mõjusa energiasüsti ning positiivse emotsioonilaengu. Kontserdi Eesti Filharmoonia Kammerkoor tuleb välja muusikalavastusega Suidsusannasümfoonia, mille muusika kirjutas Märt-Matis Lill. Lavale seab värske uudisteose Tarmo Tagamets Rakvere Teatrist ning juhatab Kaspars Putniņš. Esitajatena on lisaks koorile kaasatud pärimusmuusikud Mari Kalkun ja Meelika Hainsoo, ERSO instrumentalistid ning näitlejad Lauli Otsar, Sten Karpov (Endla Teater) ja Agu Trolla. Muistsest suitsusaunakombestikust ajendatud muusikalavastuses Suitsusaunasümfoonia elustuvad loomis- ja kangelaslood olnud aegadest. Äsja valminud teos avab ukse teise reaalsusse ja viib vaatajad kaasa müütilisse esiaega, kus kivid olid veel pehmed ja saunas loodi terve maailm. Suidsusannasümfoonia jutustab elukaarest, räägib helilooja Märt-Matis Lill, kes kahasse Taago Tubinaga on kirjutanud ka libreto. Lugu algab loomislooga, elukaar teeb läbi sünni, haigestumise ja surma. Ja teistpidi ka tervenemise ja uuestisünni ning ring hakkab justkui otsast peale. Lille jaoks on suitsusaunakultuur uks teistlaadi aja- ja maailmatajumisse. Suitsusaun on väga eriline koht, kus ajatunnetus on teistsugune, seal olles aeg muutub, justkui peatub, lisab helilooja. Lavastusprotsessi hakkab juhtima Tarmo Tagamets, kes võrdleb Suidsusannasümfooniat maailma loomise looga, mida raamib võromaine suitsusaunakombestik. Siin sünnitakse, käiakse pesemas ja sinna minnakse õnnelikult ka surema. Aga oluline pole mitte surm vaid taassünd, mis on järjepidev jätk sellele, kuidas elame siin maailmas ja kuidas saame maha pestud oma mured ja rõõmud, ütleb Tagamets. Aga see lugu ei ole kindlasti etnograafiline sissevaade suitsusaunakultuuri, vaid meie tänapäev, mille keskmes on suitsusaun, ja kust võib leida isegi pisut sürrealismi teksti kujul. Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud Suidsusannasümfoonia on inspireeritud Lõuna-Eesti pärimusest, Kalevalast ja Hasso Krulli eeposest Kui kivid olid veel pehmed. Uudisloomingu tellisid ja toovad lavale Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Võru Instituut ja Võro Selts VKKF. Muusikalavastus jõuab publiku ette kolmel korral, augustini Mooste Folgikojas Vanal-Võromaal, mille suitsusaunakombestik on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja (vt. Lisaks Sofia Rubina ja Andre Maaker. Foto: Marika Klimberg-Hyötyläinen lõpus tõusis rahvas tänutäheks püsti ning kutsus pika aplausiga esinejad tagasi, kes esitasid lisapalana ülituntud Louis Armstrongi laulu What a Wonderful World. Kes kontserdile ei jõudnud, jäid ilma millestki väga erilisest Marika Klimberg-Hyötyläinen, Räpina Muusikakooli direktor Uus muusikalavastus toob ajatu suitsusaunamaailma teatrisaali etendustele saab kohapeal tutvuda suitsusaunapärandi ning kohaliku käsitöö ja toiduga. Anneli Ivaste, Eesti Filharmoonia Kammerkoori kommunikatsioonijuht Mooste Elohelü ja À SonG oût Räpinas Tänavune Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü tähistab 20. juubelit ja muusikarõõmu jagub ka sõbralikesse naabervaldadesse: 2. mail kell 18 esineb Räpina Muusikakooli saalis Prantsuse ansambel À SonG oût. Prantsuse ansambel esitab Räpinas oma maa viise, mida interpreteeritakse jazzilikus võtmes. Nad ise ütlevad enda tutvustuseks, et nad on eelkõige sõpruskond, kes jagavad ühist kirge jazzi ja traditsioonilise muusika vastu. Tänavu on festivalil osalemas suisa kaks kooslust Prantsusmaalt. Lisaks ansamblile À SonG oût astub festivalil üles ka Prantsuse-Tšiili kooslus Chance, räägib festivali projektijuht. À SonG oût liikmed sõidavad Räpina kontserdile kohale Folgilahvka bussiga, kust mullugi Räpina rahvale rahvamuusikat mängiti. See saab usutavasti olema elamus nii esinejatele kui kaasaelajatele,» lisas Liivi Tamm. Aitäh Räpina Kultuurkapitalile ja Räpina Muusikakoolile, kes kontserdi toimumise võimalikuks teevad. Lisaks Räpina kontserdile esinevad kauged külalised Moostes laupäeval toimuval suurel rahvamuusikatöötuste võistluskontserdil: Oleme väga põnevil, kuidas neil tuleb välja võro keel ja tänavuse festivali kohustusliku loo Oi tule üles interpreteerimine, ütles Liivi Tamm. 4. mail toimuva võistluskontserdi lõppedes esineb Mooste Folgikojas veel teinegi Räpina mees: üles astub Aapo Ilves koos Marju Varblasega. Kokkuvõttes saame olla kindlad, et Vana Võromaa juurtega pärimusmuusika ja seatud lugu rändab koos esinejatega kaugele Põlva, Mooste või Räpina piiridest. Mooste Elohelü 20. juubelfestivali märksõnaks on veere kokku, osalema on oodata suisa 35 kooslust, kes saabuvad meie kandi viise esitama Eesti eri nurkadest ja kaugemaltki. Täpsemalt saab esinejate ja kava kohta uurida festivali kodulehelt aadressil Lisainfo: Liivi Tamm liivitamm@gmail.com NÄITUSED Näitus Meie Aadu ehk Räpina Leivakombinaat vol 2 on avatud Räpina Raamatukogus. Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis 25. aprillist Aed vajab armastust ja andumusega tööd ehk Eino Peedel 80. Kaidi Leeni maalinäitus Valik töid on avatud Mehikoorma Põhikooli I korrusel. Toivo Leesi fotonäitus Hetkesähvatusi loodusradadelt avatud Leevi rahvamajas 24. aprillist. Marja-Liisa Platsi lasteraamatute illustratsioonide näitus Mets ja meri avatud Räpina Loomemajas 8. aprillist. Räpina Benu apteegi uued lahtiolekuajad: E R L P

10 10 räpina rahvaleht aprill 2019 AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus avab aprillis 2019 Põlvamaal, Kanepi vallas, looduskaunis Erastvere külas järve kaldal ööpäevaringset üldhooldusteenust pakkuva Kanepi Kodu. Pakume teenust eakatele, suurenenud hooldusvajadusega, sh dementsetele klientidele. Lisainfot ning teenusele registreerida saab AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus tel või , e-post või Alates 1. aprillist pöörduda Kanepi Kodu juhataja Merle Lätt poole, tel , e-post Põlvamaa Kutsehaigete Ühingu juhatuse koosolek toimub 23. aprillil kell 12 Räpina Vallamaja saalis. Tutvustame 2019.a tegemisi ja kuulame kutsehaigete muresid. Valla sotsiaaltööst räägib meile sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Katrin Taimre. Ühingu juhatus kutsub piirkonna kutsehaigeid osalema. OÜ Dentales Kooli Räpina Dr. Ragne Pärnamägi Dr. Triinu Võlli Dr. Siiri Kits Vastuvõtule registreerimine ja info tel: Vastuvõtuajad: E, T, K, R 9:00 17:00 Väljaspool vastuvõtuaega osutab esmaabi Põlva PMA Hambaravi (Põlva, Uus 2) tel Pakutavad teenused: täiskasvanute ja laste hammaste ravi; hammaste eemaldamine; hammaste valgendamine; hambakaunistuste paigaldamine; proteeside valmistamine (osalised ja täisproteesid, proteeside parandus jne.) Alla 19-aastaste hambaravi on tasuta! Räpina haigla ruumides asub nüüd kaks iseseisvat asutust: AS Räpina Haigla ja Räpina Esmatasandi Tervisekeskus MTÜ. Räpina tervisekeskus on töötanud enam kui kuu. Ilmselt enamik Räpina valla inimestest on juba külastanud oma perearsti ja päris uue väljanägemisega perearstikeskuses käinud. Ehituseks vajaliku toetuse saamine tõi kaasa kohustuse teha muudatusi senises perearsti töös ja pakkuda ka perearsti tööga seotud teenuseid. Need on füsioteraapia, koduõendus ja ämmaemanda teenus. 1. aprillist asusid tervisekeskuses tööle seni Räpina haiglas töötanud koduõed S. Lillemäe ja M. Puksov. Abivajaja jaoks ei ole midagi muutunud. Endiselt tellib perearst koduõe teenuse, teenuse eest tasub haigekassa. 1. aprillist alustas tööd ka füsioterapeut Ly Kamja. Seni ei olnud Räpinas füsioteraapia teenust võimalik osutada. Füsioteraapia teenus on nii tasuta (tasub haigekassa) kui ka tasuline. Tasuta teenusele suunab Räpina tervisekeskuse perearst. Ly Kamja poolt lühike selgitus: Osutatavad teenused on füsioteraapia ja kinesioteipimine. Füsioterapeut on konservatiivse ravi spetsialist, kes aitab inimestel taastada või säilitada häirunud liikumis- ja tegevusvõimet ning selle kaudu osalemist tavapärases elus. Oluline roll on kliendi haigusteadlikkuse tõstmisel, sobiva liikumisharrastuse kujundamisel ja optimaalse koormuse tagamisel. Füsioteraapia teenuse raames tegeleb füsioterapeut patsiendiga individuaalselt, kus: hindab tugi-liikumisaparaadi seisundit; koostab harjutuste programmi, mis vastab patsiendi vajadustele ja on talle jõukohane; jälgib raviprotsessi ja muudab eelnevalt koostatud programmi, kui see on vajalik; aitab perekonnal aru saada haige probleemidest ning mõista, kas ja millal on vaja abistada; annab patsiendile nõu õigete abivahendite valimisel; annab soovitusi, milliste teiste erialaspetsialistide poole pöörduda probleemi paremaks lahendamiseks. Minu lapsepõlves mindi kooli kaheksa-aastasena. Sain õpilaseks aastal. Vend oli minust vanem, ta kuulus noorkotkaste organisatsiooni ja kandis vormi. Rääkis, et kui saan õpilaseks saan ka kodutütreks astuda. Kord võttis ta mind kaasa koolipeole, kus esinesid ka noorkotkad ja kodutütred oma vormides. Olin vaimustatud! Esimeses klassis sain nooremaks kodutütreks, vormi veel ei olnud. Harjutasime tervitamist, et kolm sõrme oleksid sirgelt püsti. Teises klassis käies õmbles ema mulle vormi. Müts osteti poest ja sellele kinnitati märk kotka kujutise ja liilia õitega. Vormi täiendas kollane kaelarätt. Meeldejäävalt pidulik oli tõotuse andmine. Meid juhendas õpetaja Ella Raudmanson, kodutütarde vanem. Tema abielludes muutus ka nimi Elle Mälberg. Ta viis läbi meie koondusi, mis toimusid rühmade kaupa. Rühmad jaotusid kuidagi vanuse järgi. Kaelarätti hoidval sinisest riidest õmmeldud rõngakesele oli õmmeldud kollase lõngaga rühma kuuluvus I, II, III. Koondused peeti vabas klassiruumis või saalis, omaette kindlat ruumi ei olnud. Üritusi viisid läbi ka vanemad kodutütred. Neist on meelde jäänud Leili Heila ja Erna Kaareste. Nende teemaks oli enamasti kodu korrashoid. Mingeid erilisi autasustamisi ega järgukatsete läbiviimisi ei meenu. Rühmast üleviimist järgmisesse tähistati natuke pidulikumalt koondustel. Juhendaja Elle Mälberg pani erilist rõhku tegelikule kodumajandusele, õppisime kudumist ja heegeldamist. Valmisid kindad, sokid, sallid. Tikkisime ristpistes linikuid. Eriti meeldis meile põimismistehnika. Käsitööriidele sai põimida värviliste lõngadega vöökirjamustreid. Neist said ilusad diivanipadjad. Õppisime toiduvalmistamist ja lauakatmist. Alatiseks on meelde jäänud koondus Elle Mälbergi koduköögis. Koolimajas vastavat ruumi ei olnud. Valmistasime stoovitud aedvilja, ühepajatoitu. Puhastasime-tükeldasime juurviljad, koorisime kartulid, smoorisime lihapalad. Magustoiduks valmis kissell. Järgnes lauakatmine ja serveerimine. Väga maitsev oli. Ka laualt koristamine ja nõudepesemine oli õpetlik. Siis tuli aastal Eestile ajalooline pööre nõukogude vägede baasid. Kõik senised organisatsioonid keelustati, ka kodutütarde oma. Ühel päeval käsutati endised kodutütred, noorem rühm, saali. Olime hirmunud, ei osanud ette kujutada, mis nüüd meiega juhtuda võib. Meile tutvustati võõrast komsomolitöötajat, seltsimees Treialit, kes hakkab meiega koondusi läbi viima. Tema eesnimi mulle ei meenu. Arusaamatu, milliseid koondusi? Meid oli rohkem kui kümmekond ja meile seoti kaela punased kaelarätid. Piduliku kõne lõpetas ta rõhutades: Nüüd olete nõukogude pioneerid. Nii et see oligi sunduslik. Kodustele mõjus punane rätik ehmatavalt ja vastumeelselt. Kuid oli ka teada, mis võis oodata teistimõtlejaid. Pidime muretsema valge pluusi. Edaspidised koondused olid igavad ja rohkem poistepärased, loeti NL ajalugu, õpetati venepäraseid sõjaaegseid laule, rivistumist. Üldse pioneer pidi olema truu nõukogude kodumaale, kas või sõtta minema selle eest. Punast kaelarätti ei sidunud ma kaela kunagi kodus ega kandnud tänaval, koondusel pidi see aga kaelas olema. Kui aastal tuli Saksa okupatsioon, võisime jälle olla kodutütred ja kanda oma vormi ja pidada endiselt tõelisi koondusi. Oli lubatud sini-must-valge lipp. Ka teised endised organisatsioonid taastati. Punase kaelaräti viskasin küdevasse ahju kogu pere kaasaelamisel. Kooliaias Elle Mälbergi rajatud taimede katselapid-peenrad vajasid hooldamist. Kodutütred tegelesid ka lilleklumpidega. Räpina tervisekeskusest Kinesioteipimise eesmärk on taastada, parandada ning soodustada lihaste ja liigeste füsioloogilist liikumist ilma liikuvust piiramata. Lisaks aitab kinesioteip alandada turseid ja valu, võimaldades nii säilitada keha normaalse liikuvuse. Kuidas kinesioteip toimib? Ülekoormatud või traumeeritud lihas tursub. Turse tulemusena lümfi- ja vereringe aeglustub. See põhjustab nahaaluse surve suurenemise ja valuretseptorite aktiveerumise. Õigesti paigaldatud kinesioteip tekitab naha ülestõstmise efekti, laiendades ruumi naha ja lihase vahel. Kinesioteip ei sisalda medikamente. Tasulised füsioteraapia teenused Räpina Esmatasandi Tervisekeskuses toimuvad esmaspäeviti ning registreerida sinna saab registratuuri telefonil : Füsioterapeudi vastuvõtt/nõustamine 25 /h Kinesiotepimine 10 Tervisekeskuse pinnal töötab alates 1. märtsist K. Lillemäe jalakabinet. Jalgade hooldus ja selle õpetus on lähedalt seotud esmatasandiga eriti just eeskätt diabeedi ennetuses. Jalakabineti teenuseid on Räpina inimesed juba mõnda aega kasutanud. Jalakabinetti saab suunata ka perearst kuid haigekassa selle teenuse eest ei tasu. Küsimusi on tekitanud kahe registratuuri vajadus. Erinevad registratuurid on vajalikud, neil on ka erinevad kohustused, kuna majas töötab kaks asutust. Tervisekeskuse registratuur asub liftile lähemal, et liikumispuudega inimestel oleks käepärasem mina teisele korrusele. Tervisekeskuse ja perearstide vastuvõttude kohta teavet leiab tervisekeskuse kodulehelt Miia-Kersti Sultsmann, Räpina Esmatasandi Tervisekeskuse juhataja Mälestuskilde kodutütreks olemisest Kodutütar Leida Toots aastal. Foto erakogust Naiskodukaitse seltsi poolt loodi aastal uus sõjaaegne organisatsioon Eesti Rahva Ühisabi. Selle peamiseks ülesandeks oli venelaste poolt pommitamiste tagajärjel kodu kaotanute abistamine. Kodutütardena võtsime sellest aktiivselt osa. Õpetaja Mälberg kuulus naiskodukaitse ridadesse. Käisime peredes, ka külades, annetusi kogumas. Anti heldelt kuivaineid, suitsuliha, rasvapurke. Meil oli vastu anda mingi paberist märgike ERÜ pöördumise tekstiga rahva poole. Jõuluks kogusime sõdurite tarbeks sooje sokke, kindaid, salle ja veste. Oli ju külm talveaeg tulemas. Kohalik pagas aitas meil oma suures ahjus küpsetada meie valmistatud küpsiseid ja piparkooke. Sõja ajal oli puudus suhkrust, pagar aitas sellestki meid välja mingi ersatsmagusainega. Pakkide tegemisel tuli kellelgi naljatades mõte, et paneme mõnesse pakki ka endi poolt head soovid ja tervitused oma nime ja aadressiga. Nii me siis tegimegi. Hiljem küll leidsime, nali naljaks, aga kas oli ikka sobiv ja mõttekas? Aga mis tehtud, see tehtud. Pakid valmisid Naiskodukaitse liikmete ja meie, kodutütarde, abiga. Pakendiga toetas Räpina Paberivabrik, ilma nende abita oleks olnud küll probleem. See oli suur ettevõtmine paljude inimeste poolt. Rindele viisid pakid Omakaitse mehed eesti sõjaväeossa. Järgmisel suvel ootas mind üllatus. Ühel päeval tulid koju kaks saksa sõjaväe mundris eesti sõdurit. (Eestlastel oma vormi ei olnud.) Mõlemad olid rindel olles saanud jõulupakid, sees kindad ja küpsised. Teisel oli ka minu kaart heade soovide ja aadressiga. Pärast haavata saamist saadeti nad ravile Räpina laatsaretti. Üllatus oli mõlemapoolne. Sain teistelegi pakitegijatele sõdurite tänu edasi anda. Olen tihti mõelnud, kui palju sisukam oli mu kooliaeg olles kodutütarde organisatsiooni kuulunud. Ja kui palju tänu võlgnen selle eest õpetaja Elle Mälbergile. Tüdrukud peaksid kindlasti kuuluma kodutütarde ridadesse! Leida Toots-Pärnaste, sündinud aastal

11 aprill 2019 räpina rahvaleht 11 Saame tuttavaks Leevi piirkonnaga Selle kuu lehes tutvustan Leevi piirkonda, mis võrreldes eelmisel kuul tutvustatud Pedaspääga asub Räpina valla teises otsas. Kui Pedaspääl on olnud ajalooliselt suhted Tartuga, siis Leevi kandi inimesed on olnud tihedalt seotud Võruga. Tänast lugu ajendas mind kirjutama minu lähedaste ja ümberkaudsete naabrite mälestused. Olen ise pärit Leevi lähedalt ja minu mõlemad vanemad on samuti Leevi juurtega - minu vanavanemad olid põlised Leevi inimesed. Oma lapsepõlvest mäletan paljusid lugusid, mille vestjad kahjuks enam mälestusi ei pajata. Väga tore vestlus oli mul Enno Taaliga Ojasuu külast. Taalid said mõisast vaba maatüki juba aastal ja sellest ajast on nende suguvõsa ikka Leevi ja Ojasuuga seotud olnud. Tema ja minu vanaema Elfriede Remmeli mälestused piirkonnast loovad selle loo. Enno esimene mälestus Leevist: Sõda, sõda ja veelkord sõda. Olen sündinud aastal ja Leevi lahingute ajal aasta augustis olin kuuene. Meeles on hirm vanemate igapäevatoimetuste juures, asjade pakkimine ja varjendite otsimine ning kaevamine. Inimesed tahtsid suurematest küladest välja, kes liikusid metsa, kes otsisid kohta jõeäärsetes järsakutes, et pommid üle lendaks. Kuna meie talu on Võhandu ääres, liikusime natuke allavoolu ja uuristasime varjendi kalju sisse. Paljud tegid nii. Ojasuu külas ei saanud ükski talu pihta, pommiauk on Leevi lähedal. Peale sõda juhtus Leevil veel üks traagiline sõjaga seotud õnnetus, kus poisid läksid leitud sõjamoonaga kala jõest välja õhkima, kuid juhtus nii, et oskamatusest lasid nad ennast õhku. Ka minu vanaema rääkis, et enam lähemal sõjale olla ei saanud, kui meie talu seda oli. Ligidal oli veel ka jahiloss Viinakoja järve ääres, praegu on seal Panga bussipeatus. Meie pere oli sõjapaos Märalätte müüride juures, samuti Võhandu kallastes. Kogu mets on täis kaevikuid. Vanaema rääkis, kui ohtlik oli peale sõda metsas liikuda - miinid, mürsud, granaadid. Vene ja Saksa vägede kokkupõrge toimus 13. augustil aastal. Järgmistel päevadel tegelesid kohalikud hukkunute matmisega. Paljud haavatud uputasid ennast ise Mustjärve. Vanaema rääkis õudsest vaatepildist, kui esimese jää saabudes kerkisid surnud jää alla. Veel hiljutigi on leitud metsast inimeste säilmeid, osad õnnestus ka tuvastada ja vähemalt ühele Saksa perele sai nende hingerahu tagasi antud aastal asuti mälestuskivi paigaldama vägede kohtumise paika. Kohalikud mugistasid naerda, sest kas teadlikult või teadma pandi kivi esialgu vaenlaste, ehk siis sakslaste poo- Reedel, 25. märtsil aastal viidi mu õe Viive sõbranna Roosa Aino koos oma emaga Siberisse. Nad elasid meist üle tänava. Viive küsis minult ilusa tumepruuni peokleidi talle kaasa andmiseks. Olin selle ise õmmelnud ja nüüd sain sellega teda veidikenegi rõõmustada. Kuigi oli sünge ja kurb meeleolu, läksime pühapäeval siiski rahvamajja peole mina, abikaasa Valter, onu Meido ja tema abikaasa Salme. Jutt käis kogu õhtu ainult küüditamisest. Millegipärast luuras meid sõjakomissar Ratnikov, rahvuselt juut. Esmaspäeva hommikul läksin Tootsi Leida poole, et näha, mis seal vallamajas sünnib, sest nad elasid vallamaja kõrval ja nende köögiaknast oli kõik näha. Äkki sõitis veoauto sõduritega vallamaja ette ja mida ma nägin?! autokastis olid minu vanaema Amalie-Marie Noorhani, onu Meido koos abikaasa ja seitsmekuuse Sirjega, kes südantlõhestavalt nuttis. Jooksin kiiresti koju sellest teatama. Ees avanes kohutav pilt: Suur veoauto seisis meie maja ees ja vene püssimehed koos kohalikkude kommunistidega olid juba toas. Ema pass oli püssiga ohvitseri käes, vennad Rein ja Taavet röökisid täiest kõrist ja hoidsid ema jalgade ümbert kinni. Minu abikaasa Valter kühveldas jahu kotti ja käskis minul kotti hoida. Kohutav hirm ja paanika haaras meid kõiki, sest isa oli tööl paberivabriku tuletõrjesalgas ja õde Viive koolis. Korraga kuulsin ema küsivat: Mida ma kurja olen teinud, näidake dokumenti? Ta oli vahepeal teises toas palvetanud, et Jumal, kui Sa olemas oled, siis päästa mind Siberisse viimisest! Juhtuski suur ime! Ohvitser andis passi tagasi, öeldes: Horošoo, võ astajote! Minu ema saigi päästetud ja laskis ennast juba aprillis Tepre silla all külmas vees suure rõõmu pärast ristida Püha Jumala Ustavusele. Tegelikult ei osanud ema ujuda ja kartis väga külma vett. Suure Jumala Ustavus ja ime on ka see, et mu vanaema Amalie, onu Meido, tema abikaasa Salme ja väike Sirje loomavagunis pika ja vaevalise Siberisse sõidu ajal ellu jäid ja Sirje suureks kasvas. Tema ema Salme ütles mulle, et elu oli seal nii kohutavalt raske, et ta oleks endale kindlasti lõpu teinud, kui poleks väikest Sirjet olnud. Kohutav nälg, kohalike elanike vihkamine ja sõimamine mõjusid laastavalt närvikavale ja tervisele. Õnneks oli minu vanaema väga tugev luterlane, kes palvetas oma pere eest kogu aeg ja ka aiamaad said nad hiljem, mis tänu vanaema oskusele ja töökusele andis rohket saaki. Tänu ka onu Meido paljudele oskustele ta oli elektrik, raadiotehnik ja pillimees said nad teenistust, et ellu jääda. Roosa majal oli küüditamise ajal valmis ainult alumine korrus, sest maja oli suur ja ülemist korrust ei jõutud veel välja ehitada. Tänava pool asus kindlustusagentuur hr Posti ja hiljem hr Häidma juhatusel. Kui rajoonid moodustati, ehitati majale II korrus ja aastal kolis seltsimees Johannes Ulfsak, kes oli parteikomitee esimene sekretär, Tallinnast oma perega sinna elama. Nende pojast Lembitust sai suur sõber meie pere poistele, eriti minu vanemale pojale Borisele ja ta oli valdava osa päevast meie pool. Vanemad ei keelanud ka, vaatamata sellele et olime baptistid. Isa oli öelnud Lembitule, et võid sõbrustada küll, sest nad on päris normaalsed inimesed. Ka minu isa oli enne usklikuks saamist andekas näitleja ja isegi lavastaja. lele. Õnnetuseks tulid avamise päevaks kohale kõrged külalised Leningradist ja tuvastasid vale ja valskuse. Kivi toimetati kiiresti õigesse kohta. Samal avamise päeval toimus Leevil ka üks pulmapidu. Kohalik puhkpilliorkester, mis oli kivi avamisele kutsutud, mängis oma mängu ära ja otsustas pulma sõita piimaauto tsisternis. Auto peatumisel pidi orkester hakkama mängima. Poolel teel pulmapaika peatas auto aga hoopis miilits ja tsisternist kostis kohutavaid möirgeid. Ei pea vist mainima, et seletamist oli kõigil palju. Enno, mida on räägitud Eesti riigi algusaastate Leevist? Vanemate juttudest on meeles, et väga oodati kohalikke laatasid. Nendest räägitakse siiani. Räägitakse laadanalju ja vaadatakse säilinud pilte. Enamasti müüdi käsitöö- ja talukaupa, aga ka loomi, isegi hobuseid. Praeguse koolimaja lähedal oli ka kartser olemas, sest laatadel läks vahetevahel ikka kord käest ära. Siis oli pärast rääkimist, nagu külas ikka, et kuidas ja mis toimus. Kohal olid potisetud, üldse liikus palju kaupmehi ringi, siis ei olnud maainimestel aega linna poodi sõita, linna minek oli suur ettevõtmine ja kõik vajalik toodi korraga. Võrus oli kuulus ja suur talumehe hoovi pood. Sisemaa inimesele oli oluliseks toidulisaks soolasilk, sedagi toodi linnast. Kevadeti ja sügiseti liikusid ringi kalakaupmehed Võõpsust ja Mehikoormast, seda aega väga oodati, siis sai üksluisusele toidulauale veidi lisa. Kalakaupmehed olid reeglina venekeelsed, aga proovisid ennast ikka ka eesti keeles arusaadavaks teha, nende kutse kalale kõlas: Kiisku, tinti, rõõba, kala! Kalaga kauplemine käis ka Vene ajal edasi, siis leidsime kalade suust vahel konkse ja need olid meile, poisikestele väga vajalikud. Meile kalastamistarbed ei jõudnud või olid väga kallid. Mida Sa kooliajast mäletad? Käisin koolis väga vaesel ajal, aga keegi ei naernud kellegi viletsat elu. Õpetaja oli autoriteet. Naljad, mis tehti olid lapsemeelsed, meile, poistele meeldis õpetajaid uute klapplaudade klapikolksatustega ehmatada. Seisime selle eest tihti nurgas. Nurgas seismine oli kõige tavalisem karistus selliste lolluste eest. Kord oli meil pinginaabriga matemaatika tunniks ette valmistamata ja siis tuli mõte ise nurka minna, et tööst pääseda. Õpetaja oli väga imestunud, kui meid nurgas seismas leidis, peale seda meid sinna nii tihti enam ei saadetud. Koolihariduse andmine on Leevil käinud üles-alla. Aga koht on siiski eriline. Loodi siia ju eriinternaatkool, mis tõi külla uusi inimesi, ehitati uus koolihoone osa, internaat jne. Leevit teati sageli just eriinternaatkooli järgi. Elu käis aasta suurest küüditamisest Fotol (erakogust) neli põlvkonda enne vanaema Siberisse viimist: Aino, Boris, ema Hildegard ja vanaema Amalie. Foto erakogust Koolis oli ükskord kirjanduslik karneval ja Lembitu eestvedamisel lavastati Tom Sawyer. Taavet oli neeger, Boris Huckleberry Finn ja Lembit peaosaline, nad said esimese koha. Ükskord toimus selline lugu: Lembit ja Boris olid teinud pahanduse, mille eest pidin Borisele vitsa andma, aga Lembit palus: Tädi Aino, ärge karistage Borist, karistage parem mind! Vot kui kaval näitleja! Kui Roosa pere Siberist tagasi tuli ja taasiseseisvumisel majagi tagasi said, oli see kenasti korda tehtud. Paljud teised kodud olid ju ära laastatud ja lõhutud. Maja esimesel korrusel elas oma perega parteisekretär Mihhailov, väga rahulikud ja sõbralikud inimesed. Sõda käis aga Putkovskite poistega, kes elasid esimesel korrusel tänava pool ja loopisid meie poisse kogu aeg kividega hommikust õhtuni. Meie poistel sai sellest lõpuks kõrini ja nad lõid poiste huuled veriseks. Siis tuli nende suur ema kisaga ja lubas miilitsad tuua Ja miliitsiju paidu! Sellised on minu mälestused tollest raskest ajajärgust. Aino Udso, Laan, Lauk Teade postkastide vajalikkusest Siseministeerium korraldab erinevatel valimistel valijakaartide saatmist valijateni. Peamiseks põhjuseks, miks valijakaart ei jõua valijani oli postiteenuse osutaja Omniva teatel postkasti puudumine. Lisaks valijakaartidele saadetakse ka muud vajalikku infot posti teel ning ka see ei jõua postkasti puudumisel isikuteni. Palume kõigil, kellel postkast mingil põhusel puudub võimalusel paigaldada postkast, et saadetud info posti teel jõuaks teile kohale. Räpina Vallavalitsus Kuidas tuli sovhoosiaega? Sovhoos tuli suure nutu ja rutuga. Meie pere pääses küüditamisest. Leevi piirkonnast ei viidud eriti palju inimesi ära. Siin eriti ei kaevatud üksteise peale ja mõned pered said küüditamisest ka teada ning läksid metsa pakku. Paljud inimesed leidsid tööd lautades, mis natsionaliseeritud vara kokku ajades loomadega täideti. Kõik isiklik sai meie omaks. Nagu mujalgi. Tasu tööpäeva eest oli väike, kaks kopikat, selle eest ei saanud midagi. Paremaks läks natuke siis, kui hakati tööpäevade eest vilja andma, siis sai oma loomi pidada ja vähemalt söögi lauale. Kõige tavalisem söök oli n-ö talupojasupp - kartul, tang ja vesi. Mis on sinu arvates Leevi kõige suurem väärtus? Meie loodus. Võhandu jõe kõige ilusam osa, ürgorg. Palju paljandeid ja mitmed vesiveskid. Üks esimesi vesiveskeid Võhandul ehitati just Leevile. Praegu on Leevil jõe peal pais ja toodetakse elektrit. Lauri veskis kedrati nt villa. Siin on ka suured sood - Meenikunno ja Labassaare, suured põlismetsad. Omaette väärtus on kokku hoidev kogukond. Lisan omalt poolt mõned mõtted: Mina arvan veel, et väga palju teati Leevit nii haigla kui ka kohaliku velskri Hans Pintsoni järgi. Temale on paigaldatud ka pink endise koolihoone juurde. Tema juurde sõideti kohale vägagi kaugelt. Olen mõelnud, et tema suurim ravitsemise oskus peitus inimeste kuulamises, ehkki teistel patsientidel pidi olema palju kannatust eesruumis ootamiseks. Uue vabariigi algus oli uus algus ka minu kodukülale, alguses natuke peataolekut, kuid siiski arengut. Väga suur muudatus oli eriinternaatkooli kadumine, mille järel suleti varsti ka Leevi algkool ja sellega seoses lõppes koolihariduse andmine Leevil. Küla arengut on pikki aastaid vedanud mittetulundusühing Võhanduveere. Välja on arendatud külaplats, hoitud on koolimaja, peetud pidusid ja korraldatud talgupäevi ning teisi üritusi. Küla aktiivsed inimesed võitlesid poe säilimise eest ja paratamatusega silmitsi seistes võtsid poepidamise oma õlgadele. Kasvamas on palju lapsi ja rahvamaja on laste hulgas populaarne koht. Leevil on oma näitering, tegutsevad noorkotkad. Uusi väljakutseid Leevi piirkonnale! Enel Liin, Räpina vallavanem Veriora noored metsas Juba kümme aastat on kevade saabudes Veriora kandi noortel asja metsa. Nimelt, kui saabub kevad, teeb metsnik Kaarel Tiganik pakkumise metsa istutada. Sel aastal istutavad noored 13. hektarile 25 tuhat taime. Metsa istutamine pole ainult füüsiline töö värskes õhus. Tegevust saadab ka põhjalik teave metsa ja puidutöötlemise kohta. Istutustööd teeme õhtupoolikuti ja nädalavahetustel. Mändide ja kuuskede istutamisel osaleb umbes 25 noort. Mirjam Ojasaar, SA Veriora Noortekas Noored metsa istutamas. REKLAAM RAHVALEHES Foto: Mirjam Ojasaar Räpina Rahvaleht ootab kaastöid iga kuu 7. kuupäevaks! Reklaami ja kuulutuste avaldamine Räpina Rahvalehes (alus: Räpina Vallavalitsuse korraldus nr 267) 1. Räpina Rahvalehes avaldatavate kuulutuste ja reklaam tekstide hinnad on järgmised: 1.1. Väike kuulutus (maht 8 x 4 cm): eraisikule 1,60 eurot; juriidilisele isikule 6,40 eurot; 1.2. Keskmine kuulutus (maht 8 x 8 cm): eraisikule 3,20 eurot; juriidilisele isikule 12,80 eurot; 1.3. Suur kuulutus (maht 8 x 16 cm): eraisikule 6,40 eurot; juriidilisele isikule 25,60 eurot; 1.4. Juriidilise isiku eriline ärikuulutus (maht 17 x 17 cm) 32 eurot. 2. Räpina valla avalikes huvides avaldatavad teated ja kuulutused, sh kolmanda sektori ja valla hallatavate asutuste kuulutused avaldatakse tasuta. 3. Räpina vallas tegutsevatel ettevõtetel võimaldatakse avaldada 1 kord kvartalis tasuta reklaamtekst mahus kuni 8 x 16 cm.

12 12 räpina rahvaleht aprill 2019 Kultuurikalender aprill-mai P, 21. IV 9 Laat. Info tel Räpina tuletõrje väljakul P, 21.IV 12 Munaveeretamine. Info tel Andri Linte mänguväljakul E, 22. IV 12 Vaheaeg Lintes. Saori kangakudumine ja Kagu Vibuklubi. Info tel Andri Linte Raamatukogu- Külakeskuses E, 22. IV 16 Film Kapten Morten lollide laeval. Info tel või marge.trumsi@rapina.ee Ruusa kultuurimajas E, 22. IV 17 Leevi Võhanduveere Vabaõhukeskuse koristustalgud. Info tel või anu.luiga@rapina.ee Leevi Võhanduveere Vabaõhukeskuses. E, 22. IV 19 Film Mehed. Info tel Ruusa kultuurimajas E, 22. IV 21 Jüriöö märgutule süütamine. Info tel või anu.luiga@rapina.ee Leevi Võhanduveere Vabaõhukeskuses T, 23. IV 16 Film Kapten Morten lollide laeval. Info tel või marge.trumsi@rapina.ee Räpina Aianduskooli saalis T, 23. IV 19 Film Mehed Info tel või marge.trumsi@rapina.ee Räpina Aianduskooli saalis K, 24. IV 17 Toivo Leesi fotonäituse Hetkesähvatusi loodusradadelt avamine. Info tel või anu.luiga@rapina.ee Leevi rahvamajas N, 25. IV 14 Näituse Aed vajab armastust ja andumusega tööd ehk Eino Peedel 80 avamine. Info tel Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis R, 26. IV 12 Vaheaeg Lintes koolitus Ilusad käed. Tasuta. Info tel Andri Linte Raamatukogu- Külakeskuses R, 26. IV Vanavanemate pidu. Info tel Räpina Aianduskooli saalis R, 26. IV 18 Teemaõhtu Võõpsu läbi aastakümnete lehitsedes Aare Oleanderi raamatut Põlvamaa kadunud vaated. Info tel Võõpsu Ramatukogus R, 26. IV 19 Tsooru külateatri etendus Poolikud patud. Pilet 5 eurot. Info tel või anu.luiga@rapina.ee Leevi rahvamajas L, 27. IV Avatud Kalasadamate Päev. Info ilhard.kirn@rapinasadam.ee Räpina sadamas R, 03. V 19 Krimipõnevik Täpselt nagu roos Alle-Saija Teatristuudio etendus. Pilet 5 eurot. Info tel või anu.luiga@rapina.ee Viluste PK aulas P, 5. V 9 Veriora Mailaat ja kirbuturg Info ja müüjatel registreerimine (Ene Tigas) ja (Ivo Tombak) Veriora külakeskuse esisel platsil N, 09. V 18 Emadepäeva kontsert. Tasuta. Info tel Räpina Muusikakoolis R, 10. V 17 Veriora lasteaed Õnneseen emadepäeva kontsert. Tasuta. Info Viluste PK aulas R, 10. V Inga Antsoni Tantsustuudio etendus Nõiduslik naine. Info tel või anu.luiga@rapina.ee Viluste PK aulas R, 10. V 18 Emadepäeva kontsert. Esinevad Mehikoorma ja kohalikud lapsed. Info tel Leevaku külakeskuses R, 10. V 18 Naiskooride kevadkontsert. Esinevad Tartu naiskoor LINDA ning Räpina naiskoor KOIDULA. Kontsert on tasuta! marge.trumsi@rapina.ee Räpina Valla Kultuurikeskuses L, 18. V 16 Põlvamaa memme-taadi pidu. Info või marge.trumsi@rapina.ee Ruusa pargis P, 19. V 9 Lehekuu laat. Info tel Räpina tuletõrje väljakul P, 19. V 13 Räpina Pensionäride Seltsi koosviibimine. Pilet 3 eurot. Info tel Räpina tuletõrjemaja saalis L, 25. V 18 Kirjandusõhtu. Kohtumine harrastuskirjaniku Jaan Kivistikuga. Info tel Võõpsu raamatukogus R, 31. V 18 Räpina Hea Kodu Päevad Info Räpina kodulehel Üritused Räpina tuletõrje väljakul, Räpna loomemajas ja Räpna Miikaeli kirikus. Hoia silma peal: kultuur.rapina.ee ÕNNITLEME VANEMAID! Kurg see lendas siia-sinna otsis kohta kuhu minna. Lõpuks leitud on see maja kuhu beebit oli vaja. Mihkel Mathias Kulla Heleri Talvik Kaari Kahu Krislin Konsap Maikuu laadad Räpina tuletõrjeväljakul: Emadepäeva laat 5. mail kell 9 15 Lehekuu laat 19. mail kell 9 15 Müügil kõik laadakaubad. Laadakorraldaja Heli Visnapuu Telefon: MEIE HULGAST ON LAHKUNUD Ei peaks ma ühtki valu enam valuks, kui süda ainult Sinu kaotust taluks. Nikolai Teljatnikov Arvo Rebaste Helju Toode Riho Hint Kalju Teder Õie Tooding