Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine
|
|
- Jüri Tilk
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Väljaandja: Sotsiaalminister kti liik: määrus Teksti liik: algtekst valdamismärge: RTL 1998, 153, 575 Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine Vastu võetud nr 29 Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; RT I1993, 10,150; 26, 441; 1995, 14, 170;16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32) paragrahvi 30lõike 1 punkti 4,meresõiduohutuse seaduse (RT I 1998, 2, 47) paragrahvide 1 ja 21 jarahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978;1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569) paragrahvi 8 lõike 2punktide 2 ja 3 alusel ning lähtudes VabariigiValitsuse 22. juuli a määruse nr 214 «EestiVabariigi töölepingu seaduse rakendamise kohta» (RT1992, 34, 454; RT I 1993, 67, 961) punktist 5, Vabariigi Valitsuse17. märtsi a määruse nr 61 «Volituseandmine meresõiduohutuse seadusest tuleneva õigusakti kehtestamiseks»(rt I 1998, 29, 390) ja RahvusvaheliseTööorganisatsiooni (ILO) 17. augusti a konventsioonistnr 73 «MedicalExamination (Seafarers)»(paragrahvid 3, 4, 5) ja a konventsioonist nr 164 «HealthProtection and Medical are (Seafarers) onvention»;rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonist a koos aparandustega «Meremeesteväljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse alused» STW (RT II1995, 28, 126) ja RahvusvaheliseTööorganisatsiooni 3. juuni a konventsioonist nr 113«Kalurite tervisekontrollist» määran: 1. Kehtestada kord, et Eesti Vabariigi riigilippu kandvatellaevadel on tööle lubatud isikuid, kes onläbinud eelneva ja perioodilise tervisekontrolli käesoleva määrusegakinnitatud juhendi alusel ja kellele onvormistatud meremehe tervisetõend (juhendi lisa 2) ning meremehe tervisekontrollikaart (juhendi lisa 3). 2. Kinnitada juurdelisatud «Laevapere liikmete ningtuukrite eelneva ja perioodilise tervisekontrollijuhend» koos lisadega. 3. Võtta teadmiseks, et MaailmaTervishoiuorganisatsioon on kehtestanud nakkushaigusi ennetavatekaitsesüstimiste registreerimise rahvusvahelise vormi «Internationalertificate of Vaccination»,kuhu kantaksearsti otsusel tehtud kaitsesüstimise kohta teave, mis väljastatakse meremehele. 4. Käesoleva määrusega kehtestatud korrarakendamiseks võib Sotsiaalministeerium andatervishoiuasutustele käskkirju. 5. Tunnistada Eesti Vabariigis kehtivuse kaotanuks NSVLtervishoiuministri 6. septembri akäskkiri nr 511 «Mere-, jõe- ja kalalaevastiku töötajatemeditsiinilis-sanitaarse teenindamise parandamisest» jansvl tervishoiuministri I asetäitja poolt 19 juunil a kinnitatud«tuukrite meditsiinilise valiku jaläbivaatuste juhend». 6. Juhendi punktis 3.2 märgitud volitatud arstitunnistusi väljastatakse alates 1. jaanuarist a. 1. Üldsätted Minister Tiiu RO Kantsler JaanRÜÜTMNN Kinnitatud sotsiaalministri 9. aprilli a määruseganr 29 Laevapere liikmete ning tuukrite eelneva japerioodilise tervisekontrolli juhend 1.1. Eesti Vabariigi töölepingu seadust, rahvatervise seadust jameresõiduohutuse seadust aluseks võttesning lähtudes Eesti Vabariigi Valitsuse 22. juuli amäärusest nr 214 «Eesti Vabariigi töölepinguseaduserakendamise otsuse täitmise kohta», on töötajate eelnev ja perioodilinetervisekontroll ette nähtud kõigi töödepuhul reise tegevatel laevadel ja teistel ujuvvahenditel ning laevastiku ja hüdrorajatistetehnilisel teenindamiselväljumisega sadamast Lähtudes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO)17. augusti a konventsioonist nr 73«Meremeeste meditsiinilisest tervisekontrollist» ja3. juuni a konventsioonist nr 113 «Kaluritetervisekontrollist», ei tohi ühtegi isikut laevale tööle võtta ilmatervisetõendita tema erialal või ametikohal töökssobivuse kohta. Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine Leht 1 / 19
2 1.3. Isik, kellele käesolevast määrusest lähtudes ontervisekontroll kohustuslik, võib minna eelnevaletervisekontrollile omaalgatuslikult või taotleda tööandja võiõppeasutuse suunamist. Töötaja perioodiliseletervisekontrollile õigeaegse suunamise eest vastutab tööandja Kapten või tööandja poolt volitatud esindaja kontrollibisiku tööle asumisel ja edaspidi perioodiliselttervisetõendi olemasolu ning kehtivust. Riiklikku järelevalvet tervisekontrolli jaseda tõendavate asjakohastedokumentide üle teostavad Tervisekaitseinspektsiooni ametnikud ja Veeteedemeti laevakontrolli inspektorid Enne käesoleva juhendi jõustumist väljastatud meremehemeditsiiniraamat või tervisetõend kehtibkuni üks aasta tööks sobivuse otsuse tegemise kuupäevast. 2. Tervisekontrolli liigid 2.1. Eelnev tervisekontroll peab toimuma mitte varem kui kolm kuud ennetööle vormistamist võiõppima või teisele erialale asumist või üleminekut uuetööandja juurde viimase nõudel isikutel: kes asuvad tööle tuukrina või õppimatuukriks (käesoleva juhendi lisas 1 toodud tuukritetervisekontrolli juhendi alusel); kes asuvad tööle laevadele ja teistele ujuvvahenditele; kes asuvad tööle laevastiku ja hüdrorajatistetehnilisele teenindamisele väljumisegasadamast; kes asuvad õppima mereõppeasutusse Perioodiline tervisekontroll toimub: laevapere liikmetel ning töötajatel, kestöötavad laevastiku ja hüdrorajatiste tehniliselteenindamisel väljumisega sadamast -- vähemalt iga kahe aastamöödumisel juhul, kui ei ole avastatudtervisehäireid. Kui töötajal on tervisekontrollil avastatud tervisehäire, mis eitakista erialal või ametikohal töötamist, siis toimubtervisekontroll vähemalt üks kord aastas (ekspertiisikomisjoni otsuselsagedamini); alla 21-aastaste ja üle 50-aastaste töötajateperioodiline tervisekontroll toimub vähemaltüks kord aastas; tuukrite perioodiline tervisekontroll toimub vähemaltüks kord aastas (käesoleva juhendilisas 1 toodud tuukrite tervisekontrolli juhendi alusel); mereõppeasutustes õppijate perioodilinetervisekontroll toimub vähemalt üks kord aastas Täiendav perioodiline tervisekontroll toimub laevapere liikmel, kes onolnud rohkem kui 30 päevajärjest töövõimetu või ta on saadetud tervislikelpõhjustel kaldale. 3. Tervisekontrolli tegijad 3.1. Eesti Vabariigi riigilippu kandvate Eesti territoriaalvetest väljuvatekaug- ja lähisõidulaevademeeskonnaliikmete, samuti tuukrite ning mereõppeasutustes õppijate eelnev japerioodiline tervisekontroll toimubeesti Meremeeste Haigla arstlikus ekspertiisikomisjonis rstliku ekspertiisikomisjoni (edaspidi komisjon) tööd juhibkomisjoni juhataja. Komisjonikoosseisu kuuluvad erikoolituse saanud ekspertarstid, kes lisaks arsti põhierialaletunnevad meremeeste tööeripära, meremeeste kutsehaigusi, maailma eri piirkondades esinevaid nakkushaigusi jatroopikahaigusi,mõistavad meresõidu sotsiaal-psühholoogilise teguri mõjumeremeeste psüühikale ja tervisele Haiguste ennetamise kaitsesüstimiste plaani koostab EestiMeremeeste Haigla komisjonivaktsinatsioonikabineti arst. Kaitsesüstimisi tehakse vastavalt Eestis kehtestatud korrale.kollapalaviku vastastkaitsesüstimist võib teha Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (edaspidi MTO)peakorteris (WHO, WeeklyEpidemiological Record, Nr 38, ) registreeritud vaktsinatsioonikeskustes EestiMeremeeste Haiglasja Tartu Maarjamõisa Polikliinikus. Kaitsesüstimise kohta tehakse kanne MTOpoolt kehtestatud «Internationalertificate of Vaccination»-is Kohaliku rannasõidu (vt Vabariigi Valitsuse9. detsembri a määrusega nr 389 kinnitatud«meresõidudiplomite ja -kutsetunnistuste määrustiku»(rt I 1994, 5, 51; 1996, 25, 520) punkt 6 jasiseveekogudel sõitvate laevade laevapere liikmete ning töötajate, kestöötavad laevastiku ja hüdrorajatistetehnilisel teenindamisel väljumisega sadamast, eelnevat ja perioodilist tervisekontrollivõib teha volitatud perearst,üldarst või töötervishoiuarst (edaspidi volitatud arst)või töötaja soovil või tööandja taotlusel EestiMeremeesteHaigla komisjon. Volitatud arsti pädevuse tunnistuse väljaandmise korra ja tingimusedkehtestab sotsiaalminister. 4. Tervisekontrolli kohustuslik maht Leht 2 / 19 Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine
3 4.1. Enne tervisekontrolli täidab kontrollitav meremehe tervisekontrollikaardil (lisa 3) isiklikudeklaratsiooni (sisaldab küsimustikku anamneesis esineda võinudtervisehäirete kohta) ja kinnitab selle omaallkirjaga arsti juuresolekul. Kui kontrollitav on alla kirjutanud isikliku deklaratsiooni, ontervisekontrolli tegijalõigus nõuda andmeid kontrollitava terviseseisundi kohtateistest tervishoiuasutustest Tervisekontrolli tegija hindab kontrollitava terviseseisundit ning annabhinnangu sise- ja liikumis-,nägemisja kuulmiselundite, närvisüsteemi, naha ningpsüühilisele seisundile. Suuõõne ja hammaste ning naiste günekoloogilise seisundihindamisel arvestab tervisekontrolli tegijaka teiste tervishoiuasutuste poolt väljastatud vormikohaseid tõendeid Laboratoorsed uuringud: kliiniline vere analüüs, uriinianalüüs, süüfilise ekspressanalüüs verest,eelneval tervisekontrollil veresuhkru analüüs. Nõutav on vererühma ja reesusfaktori määramine, kui see polevarem määratud ja kantudravidokumenti Röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud kopsude röntgenuuring eelneval tervisekontrollil jatervisehäirete või tervisekontrolli käigusilmnenud näidustuste esinemisel; EKG (eelneval tervisekontrollil ja üle 40-aastastel, alla 40-aastasteltervisehäirete võitervisekontrolli käigus ilmnenud näidustuste esinemisel); audiomeetria (vähemalt iga nelja aasta, mehhaanikutelvähemalt iga kahe aasta möödumisel); nägemiskontroll; värvusnägemiskontroll ning vaatevälja uuring(vähemalt iga kuue aasta möödumisel) Laevapere liikmetel, kelle töö iseloom võib tekitada ohunakkushaiguste levikuks, tehaksetervisekontroll lähtudes sotsiaalministri poolt kehtestatud nakkushaiguste levikutõkestamise korrast Vajaduse korral võib tervisekontrolli tegija kontrollitava suunatatäiendavatele uuringutele, miskäesoleva juhendiga ei ole otseselt ette nähtud, kuid mis on põhjendatudterviseseisundi kindlaksmääramisevajadusega Kontrollitav on kohustatud läbima uuringud ühe kuu jooksularvates tervisekontrolli alustamisepäevast Kui viimasest tervisekontrollist on möödas üle kolme aastavõi tervisekontrolli tegijal puuduvadeelneva tervisekontrolli andmed, on nõutav eelneva tervisekontrolli kohustuslik maht Punktis 4 nimetatud uuringute maht on kohustuslik nii EestiMeremeeste Haigla komisjonile kuika volitatud arstile. Volitatud arstil on keelatud väljastada meremehe tervisetõendit, kuikontrollitava kuulmist ei ole uuritudaudiomeetriliselt ja värvitaju Ishihara või oström-kugelbergi testi alusel. 5. Tervisekontrolli tulemuste registreerimine 5.1. Tervisekontrolli tulemused kantakse meremehe tervisekontrollikaardile (juhendi lisa 3), missäilitatakse tervishoiuasutuses rvestades meremehe terviseseisundit, vanust, tööstaaþi,ametikohta, töötingimusi, reisi kestustja kaugust ning klimaatilisi tingimusi, otsustab tervisekontrolli tegija töökssobivuse, kusjuures on võimalikudjärgmised piirangud:. Tervisetõendi kehtivusaja piirangud. Töökohal või ametikohal töötamisepiirangud. Reisipiirkonna piirangud: 1) kohalik rannasõit ja siseveekogud 2) alti mere piirkond 3) alti mere ja Põhjamere piirkond Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine Leht 3 / 19
4 4) Euroopa piirkond D. Lubatud merele piiranguteta. Otsuse tööks sobivuse ja piirangute olemasolu või puudumise kohtakannab komisjoni juhataja võivastutav ekspertarst või volitatud arst tervisekontrolli kaardile (lisa 3) jakontrollitavale väljastatakse meremehetervisetõend (lisa 2). Lubatav on tervisetõendi väljastamineteise riigi pädeva asutuse kehtestatud vormillaeva tööle suunduva meremehe või tööandja taotlusel.kohaliku rannasõidu ja siseveelaevade meremeesteleväljastatakse tervisetõend eesti keeles. 6. Vaidluste lahendamine 6.1. Tervisekontrolli keerukad või vaieldavad juhtumid lahendataksekontrollitava või teise asjasthuvitatud isiku taotlusel Eesti Meremeeste Haigla laiendatud arstlikus ekspertiisikomisjonis,mida juhib EestiMeremeeste Haigla ülemarst. Laiendatud arstliku ekspertiisikomisjoni töösse kaasatakse erialadejuhtivaid spetsialiste erialaseltsideettepanekul Vaidlus lahendatakse laiendatud arstlikus ekspertiisikomisjonisravidokumentide alusel nelja nädalajooksul. Vajaduse korral kutsutakse kontrollitav laiendatud arstlikku ekspertiisikomisjonitäiendavateksuuringuteks Vaidluse lahendamise kohta tehakse kirjalik otsus, mis kantakse meremehetervisekontrolli kaardileja väljastatakse vaidlustajale Laiendatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse võib asjast huvitatudisik vaidlustada kohtu korras. 7. Meditsiinilised vastunäidustused 7.1. Punktis 7.3 loetletud tervisehäired ja muud terviseseisundid onvastunäidustuseks töötamisellaevadel ja teistel ujuvvahenditel ning laevastiku ja hüdrorajatiste tehnilisel teenindamiselväljasõiduga sadamastning õppima asumisel mereõppeasutuste erialadele, kus valmistatakse ettemeremehi Loetelus on kasutatud tähised: -- absoluutne vastunäidustus -- suhteline vastunäidustus (meremehe sobivus otsustatakseterviseseisundist lähtudes pärastasjakohaseid uuringuid ja eriarsti konsultatsiooni). Juhul kui lubatakse merele, onvõimalikud piirangudreisi kestuses, reisi piirkonnas, lubatud ametikohal ning tööpiirkonnas laeval Tervisehäire ja muu Eelnev tervisekontroll Perioodilinetervisekontroll terviseseisundinimetus I. LLERGILISED HIGUSED juhul, kui on allergia materjalidele, mida kasutatakse harilikult laevades,teistel juhtudel II. VERE J HEMOPOEETILISTE ELUNDITE HIGUSED Tõsisemad kroonilised verehaigused (sh 12-defitsiitneaneemia, polütsüteemia, hemofiilia) III. ONKOLOOGILISED HIGUSED Healoomulised kasvajad Pahaloomulised kasvajad, v.a lümfogranulomatoos jaleukeemia pärast paranemist Lümfogranulomatoos ja leukeemia IV. NKKUSHIGUSED IDS HIV-kandjad Tuberkuloos: aktiivsed vormid sõltumata lokalisatsioonist alates mitteaktiivsesse rühma arvamisest on võimaliktööpiirangutega Soolenakkuste pisikukandlus Nakkushaigused nakkavas faasis Leht 4 / 19 Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine
5 Süüfilis ja teised suguhaigused nakkavas faasis (pärastparanemist piiranguteta) V. NHHIGUSED Nakkavad nahahaigused ja naha seenhaigused kuniparanemiseni Ägedad ja kroonilised nahahaigused ägedas faasis Kroonilised ja sageli retsidiveeruvad nahahaigused(sh psoriaas, neurodermiit, ekseem) VI. HINGMISTEEDE HIGUSED ronhiaalastma (astmahoogudega viimaste aastate jooksul) Ülemiste hingamisteede anatoomilised defektid Hingamisteede kroonilised haigused, millega kaasneb südame-või kopsupuudulikkus Kroonilised hingamisteede haigused (sh krooniline bronhiit,bronhoektaasiatõbi) VII. SEEDEELUNDITE HIGUSED Hammaste ja nende tugikudede haigused Mao- ja kaksteistsõrmikuhaavand: ägenemine remissioon Haavandiline koliit (väljendunud juhtudel) Seedeelundite kroonilised haigused (sh pankreatiit,hepatiit) Song (pärast operatiivset ravi piiranguteta) Sapikivitõbi: sümptomitega sümptomiteta VIII. VERERINGEELUNDITE HIGUSED Südame- (endo-, müo- ja perikardi) haigused ägedas faasis või funktsiooni halvenemisega(sh müokardiit,perikardiit, endokardiit, kardiomüopaatia) Südamereuma: ägenemisfaasis pärast kaheaastast remissiooni Orgaanilise geneesiga südamehaigused (sh reumaatilineklapirike), mis põhjustavad sümptome või funktsioonihalvenemist Isikud, keda on opereeritud omandatud või kaasasündinudsüdamerikke või südame isheemiatõve tõttu Hüpertooniatõbi Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine Leht 5 / 19
6 Diastoolne vererõhk üle 100 mmhg,mereõppeasutusse õppima asujatel üle 90 mmhg Südame rütmihäired: absoluutne arütmia normosüstoolne vorm paroksüsmaalne tahhükardia sagedased ja grupilised ekstrasüstolid trioventrikulaarne blokaad II--III staadiumis Hisi kimbu vasaku sääre täielik blokaad Südame isheemiatõbi: sagedane stenokardia või stenokardia hemodünaamikahäiretega stenokardia I--II funktsionaalne klass ilma hemodünaamikahäireteta pärast ägeda südameinfarkti põdemist ilmastenokardia jahemodünaamika häireteta valutu südame isheemiatõbi Perifeersete arterite, veenide ja lümfisoonte haigused IX. KUSEELUNDITE HIGUSED Neeru ja põiekivid (radikaalse ravita) Kroonilised ja subkroonilised nefriidid ja nefroosid Kuseelundite kroonilised haigused ja arenguanomaaliad(sh prostata hüperplaasia) X. GÜNEKOLOOGILISED HIGUSED Emaka ja emakamanuste kroonilised põletikulised protsessidsagedaste ägenemistega Rohke, sage ja korrapäratu menstruatsioon XI. RSEDUS Üle kuue kuu lla kuue kuu komplikatsioonideta (arsti otsusel kohe üle viiakaldatööle) XII. ENDOKRINOLOOGILISED HIGUSED Suurte mõõtmetega eutüreoidne struuma, mis avaldabsurvethingamiselundeile Hüper- ja hüpotüreoos: dekompenseeritud kompenseeritud Suhkurtõbi: insuliinisõltuv insuliinisõltumatu Suhkruta diabeet Neerupealiste patoloogilised muutused (väljendunud hüper-või hüpofunktsioon) Rasvtõbi (kaal ületab 30% ideaalkaalust) Teised endokrinoloogilised haigused funktsioonihäiretega Leht 6 / 19 Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine
7 XIII. VIMUHIGUSED (PSÜÜHILISEDHIGUSED) Orgaanilised -- kaasa arvatud sümptomaatilisedpsüühikahäired Kergekujulised orgaanilised ajukahjustused Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitudpsüühika- jakäitumishäired Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired Meeleoluhäired Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsilistee somaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid Täiskasvanute isiksus- ja käitumishäired Vaimne alaareng, v.a kerge alaareng Kerge vaimne alaareng ilma käitumishäireteta Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilisearenguspetsiifilised häired Tavaliselt lapseeas alanud käitumisja tundeeluhäired XIV. NÄRVISÜSTEEMI HIGUSED Sclerosis multiplex Epilepsia Paralysis agitans Peaaju, seljaaju ja perifeerse närvisüsteemi orgaanilisedvõitraumaatilised kahjustused liikumise, koordinatsiooni jatundlikkuse häiretega Neuriidid, paralüüsid, pareesid, spastilised seisundid Neuralgia Migreen Teadvusekaotuse hoog (sõltumata etioloogiast) XV. LUUSÜSTEEMI, LIIKUMISELUNDITE J SIDEKOEKSSÜNDINUD VÕI OMNDTUD HIGUSED JTRUMJÄRGSED KHJUSTUSED Kaasasündinud liikumistugiaparaadi arengudefektid võiomandatud luude ja liigeste deformatsioonid, mis takistavadliikumist Üla- või alajäseme amputatsiooni võilühenemisega (üle10 cm) deformatsioonid, mis takistavad liikumist ja jalatsitekandmist Krooniline osteomüeliit Reumatoidartriit nküloseeriv spondüliit (aktiivne faas) Kroonilised lihaskonna haigused, liigeste haigused,kõhrehaigused, Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine Leht 7 / 19
8 lülisamba ja luude haigused koosliikumisfunktsiooni piiratusega Süsteemsed sidekoehaigused (sh reuma, süsteemnesõlmjas periarteriit, süsteemne erütematoosluupus,dermatomüosiit) *Vastunäidustatud laeva mehaanikateenistus,tekimeeskond; võimalik neil, kes põevad reumatmitteaktiivses faasis ning kellel pole esinenud ägenemisikahe aasta jooksul ning kellel puuduvad südameklappiderikked * XVI. SILM- J SILMMNUSTE HIGUSEDJ NÄGEMISHÄIRED Nägemisteravuse vähenemine alla nõutud normi(vt nõudednägemisele ja selle uurimisele punktis 7.5) Väljakujunenud ravile mittealluvad, tihti retsidiveeruvad (kakskorda * aastas) silmalau ja pisarelundite haigused (laugudeptoos, ektroopion, entroopion, blefariit, püsiv pisaravool) koosnägemisfunktsiooni halvenemisega Silmakestade kroonilised, tihti (kaks korda aastas)retsidiveeruvad haigused (sh konjunktiviit, iridotsükliit, keratiit,korioretiniit), mis häirivad nägemisfunktsiooni(nägemisteravust ja vaatevälja) Võrkkestairre: traumajärgne ühel silmal mitte traumajärgne Nägemisnärvi atroofia, millega kaasnebnägemisteravuse halvenemine Glaukoom ** Värvitaju patoloogilisus laevajuhtidel, tekiohvitseridel,roolimadrustel ja vaatlejatel Paralüüsstrabism diplopiaga Silmaoperatsioonide järgne seisund: keratotoomia ja strabism *** katarakt mõlemal silmal katarakt ühel silmal Traumad * abilaevad sadama piirkonnas ** algstaadiumis võimalikud piirangud *** võimalikud piirangud merekooli õppima asumisel XVII. MUUD TERVISEHÄIRED Kõnehäired, mis on takistuseks inimestevahelisessuhtlemises Ulatuslike operatsioonide (koos elundi kõrvaldamisega)tagajärjed, mis tingivad funktsioonihäire organsüsteemis XVIII. KÕRV- J NIUJÄTKEHIGUSED,KUULMISHÄIRED Leht 8 / 19 Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine
9 Kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi(vt nõudedkuulmisele ja selle uurimisele punktis 7.4) Vestibulaarelundite haigused koos tasakaaluhäiretega Meniere'i tõbi Krooniline keskkõrvapõletik 7.4. Nõuded kuulmisele ja selle uurimisele: Kuulmise uuring põhineb audiomeetrial, mis tehakse vähemalt iga neljaaasta järel, mehhaanikutel iga kaheaasta järel. Mõlemad kõrvad uuritakse eraldi Laevajuhi, tekiteenistuse, masinaruumi personali,raadiomehaaniku: eelneval tervisekontrollilkuulmise nõrgenemine ei tohi ületada 20 d sagedustel Hzning 40 d sagedustel Hz(hea kuulmine). Perioodilisel tervisekontrollil kuulmise nõrgenemine ei tohi ületadaparema kuulmisega kõrvas 30 dsagedustel Hz ning 40 d sagedustel Hz. Halvema kuulmisega kõrvas 40 d sagedustel Hzja 60 d sagedustel Hz(keskmine kuulmine) Ülejäänud meeskonnaliikmete kuulmisenõrgenemine ei tohi ületada parema kuulmisega kõrvas40 d sagedustel Hz ja 60 d sagedustel Hz(nõrk kuulmine). Erandjuhtudel on staaþikatel meremeestel masinaruumis ja toiduplokislubatud kuulmise nõrgeneminesotsiaalse suhtluse tasandini (s.o normaalse kõne kuulmine 2,5 meetrikauguselt) Nõuded nägemisele ja selle uurimisele: bsoluutseks vastunäidustuseks kõigil erialadel on nägemisteravus(kas korrigeeritult või korrigeerimata)alla 5/15 (0,3) binokulaarselt. Korrektsiooni korral on nõutud tagavaraprillide või-kontaktläätsede kaasaskandmine laevas Laevajuhi (merekooli laevajuhtimise erialale õppima asuja jaesmakordselt tööleasuja) ja vaatlejanägemisteravus vähemalt: korrigeerimata 5/7,5 parema nägemisega silmas ja 5/20 halvemanägemisega silmas, korrigeeritultbinokulaarselt 5/5 (1,0) Juhul kui laevajuht ja vaatleja on töötanud: -- üle ühe aasta ja on nooremad kui 40 aastat, peabnägemisteravus korrigeerimata, parema nägemisegasilmas olema vähemalt 5/15 ja halvema nägemisega silmas vähemalt 5/20.Korrigeeritult peabnägemisteravus olema 5/5 (1,0) binokulaarselt. -- üle viie aasta ja on üle 40 aasta vanad, peabnägemisteravus olema korrigeerimata 5/30 binokulaarseltja korrigeeritult 5/6,6 binokulaarselt. Nõutav on normaalsed vaateväljad, pimedas nägemine janormaalne värvusnägemine Ülejäänud tekiteenistusel, mehhaanikateenistuselja raadionavigatsiooniteenistusel on nõutavnägemisteravus 5/10 (0,5) binokulaarselt, kas korrektsiooniga või ilma Ülejäänud meeskonnnaliikmetel peabnägemisteravus olema 5/15 (0,3) binokulaarseltkorrektsiooniga või ilma. Tuukrite tervisekontrolli juhend Lisa 1 laevapere liikmete ning tuukrite eelneva japerioodilise tervisekontrolli juhendile Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine Leht 9 / 19
10 1. Eelnevale ja perioodilisele tervisekontrollile kuuluvadkõigi Eestis registreeritud allveetöid tegevatetööandjate juures ja füüsilisest isikust ettevõtjatenatöötavad tuukrid ning tuukriala õppima asujad, kes töötavadsügavuses kuni 60 meetrit. 2. Tuukriks õppima asujate eelnev tervisekontroll toimubenne õppima asumist ja pärast õpingute lõppu ennetööle asumist. 3. Tuukrite perioodiline tervisekontroll toimub vähemaltüks kord aastas (allveemeditsiini ekspertiisikomisjoni otsusel sagedamini). 4. Tervisekontrollile suunab allveetöödetööandja oma vabas vormis suunamiskirjaga. Tuukritel peab kaasasolema tuukri teenistusraamat. 5. Füsioloogiliselt sobivam vanustuukritööks on aastat, tuukriala õppima asumiseks kuni 35 aastat. 6. Tuukrite eelnev ja perioodiline tervisekontroll toimub ainulteesti Meremeeste Haigla allveemeditsiiniekspertiisikomisjonis (edaspidi MEK). 7. MEK-i tööd juhib allveemeditsiini arst, kes onühtlasi komisjoni esimees. MEK-i kuuluvad arstid,kes on saanud erikoolituse ja tunnevad ning on kohustatud kontrollitavale selgitamahüperbaarilise veekeskkonnategurite mõju tuukri organismile ja tuukri töö eripära. 8. Tervisekontrolli kohustuslikud uuringud 8.1. Laboratoorsed uuringud: Kliiniline vere analüüs (sirptest vajalik), uriini analüüs,veresuhkru analüüs, proteinogramm. Nõutav on vererühma ja reesusfaktori määramine, kui see polevarem määratud ja kantud ravidokumenti Röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud Rindkere piirkonna ülevaatlik röntgenogramm (vähemalt iga kaheaasta tagant); EKG; audiomeetria;tonomeetria; nägemiskontroll; värvusnägemiskontroll ning vaateväljad;spirograafia Vajaduse korral võib MEK suunata kontrollitava täiendavateleuuringutele, mis käesoleva juhendigaei ole otseselt ette nähtud, kuid mis on põhjendatud terviseseisundikindlaksmääramiseks. 9. Kontrollitav on kohustatud läbima uuringudvähemalt ühe kuu jooksul. 10. Tervisekontrolli käigus arvestatakse tuukriterviseseisundit, vanust, tööstaaþi ja töötingimusi. 11. Tervisekontrolliks on MEK-il õigus nõudateistest tervishoiuasutustest andmeid kontrollitavaterviseseisundi kohta. MEK-i võimalikud otsused kontrollitava sobivuse kohtaon järgmised: a) sobiv tuukriks (tuukri eriala õppima); b) sobiv tuukriks piirangutega; c) ei sobi meditsiiniliste vastunäidustuste tõttu. MEK-i otsuses märgitakse ära lubatav sukeldumissügavus. Otsuskantakse tuukri teenistusraamatusse jaravidokumenti. 12. Tervisekontrolli keerukad või vaieldavad juhtumidlahendatakse kontrollitava või teise asjast huvitatudisiku taotlusel Eesti Meremeeste Haigla laiendatud arstlikus ekspertiisikomisjonis, mida juhibeesti MeremeesteHaigla ülemarst. Laiendatud arstliku ekspertiisikomisjoni töösse kaasatakse erialadejuhtivaid spetsialiste erialaseltsideettepanekul. 13. Meditsiinilised vastunäidustused tuukrinatöötamiseks ja tuukrikutse taotlemiseks: Haiguse, füüsilise Vastunäidustus( - absoluutne, - suhteline, - ajutine) puude,funktsionaalse häire nimetus Tuukrikutse taotleja Tuuker I. PSÜÜHILISED J NEUROLOOGILISEDHIGUSED 1. Orgaanilised -- kaasa arvatud sümptomaatilisedpsüühikahäired 2. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitudpsüühika-ja käitumishäired Leht 10 / 19 Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine
11 3. Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 4. Meeleoluhäired 5. Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired 6. Füsioloogiliste funktsioonide häirete jafüüsiliste ehksomaatiliste teguritega seotud käitumissündroomid 7. Täiskasvanute isiksus- ja käitumishäired 8. Vaimne alaareng, v.a kerge alaareng Kerge vaimne alaareng ilma käitumishäireteta 9. Psühholoogilise arengu häiredehk psüühilise arenguspetsiifilised häired 10. Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- jatundeeluhäired 11. Kesknärvisüsteemi orgaanilised haigused a) ilmsed, progresseeruvad haigusnähud b) minimaalsed jääknähud, funktsioon kompenseeritud 12. Peaaju ja seljaaju traumaatilised kahjustused püsivaneuroloogilise defitsiidiga 13. Intrakraniaalsed kirurgilised operatsioonid anamneesis 14. Perifeerse närvisüsteemi haigused ja vigastused a) fikseerunud motoorika-, tundeja troofikahäired, sageliägenev krooniline valusündroom b) harvade ägenemistega, minimaalsete motoorikajatundehäiretega kroonilised perifeerse närvisüsteemihaigused c) retsidiveeruv kolmiknärvi neuralgia 15. Närvisüsteemi ägedad vaskulaarsed,funktsionaalsetlaadi, mistahes etiloogiaga haigused; teadvusekaotusehoog; migreen II. SISEHIGUSED 16. Ägedate või ägenenud krooniliste, ajutisttöövõimetustpõhjustanud haiguste järgne seisund 17. Kroonilised nakkushaigused 18. Endokriinsed haigused (sh nii insuliinisõltuv kui katablettraviga ravitav hüpoglükeemiliste episoodidegasuhkurdiabeet) 19. Vereloomehaigused. Hemorraagiline diatees.neemiad, sh drepanotsütoos. Leukeemia. Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine Leht 11 / 19
12 Kõik kiiritusestpõhjustatud haigusseisundid 20. Kollagenoosid. llergiahaigused. ronhiaalastma, kahüpotermiast provotseeritav astma 21. Kopsutuberkuloosi kõik vormid 22. Kroonilised kopsude, hingamisteede ja pleuramittetuberkuloossed haigused, traumad ja kirurgilisedoperatsioonid. Kopsude obstruktiivsed või restriktiivsedhaigused. namneesis spontaanne pneumotooraks 23. Neurotsirkulatoorne düstoonia, nii hüper- kuihüpotoonilist tüüpi 24. Kõrgvererõhutõbi a) I staadium b) II staadium 25. Orgaanilised südamelihase, pärgarterite, aordihaigused; südamerikked namneesis müokardi infarkt Täielik südame blokaad, pingutustahhürütmia 26. Seedeelundite kroonilised haigused a) sapikivitõbi, haavanduv koliit b) tugev maksa rasvväärastus c) mao striktuur ja dumpingsündroom d) söögitoru divertiikul gastroösofageaalrefluksiga e) mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavand 27. Kroonilised neeruhaigused (püelonefriit, kivitõbi)sõltumata funktsioonihäire astmest 28. Liigeste haigused, olenemata etioloogiast a) progresseeruvad ja ägenemistele kalduvad, olulistevalude ja funktsiooni häiretega b) mitteprogresseeruvad, harvade kergete ägenemistega 29. Haigused, mille remissioonis või kompensatsioonishoidmiseks peab haige pidevalt ravimeid tarvitama III. KIRURGILISED HIGUSED 30. Spetsiifilised luude, liigeste, lümfisõlmede ja muudeelundite haigused (sh tuberkuloos, aktinomükoos) 31. Pahaloomulised kasvajad, mistahes lokalisatsiooniga,samuti nende kirurgilise ravi järgsed deformeerivad armid 32. Healoomulised kasvajad a) suuremõõtmelised, mis komprimeerivad naaberkudesidvõi Leht 12 / 19 Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine
13 elundeid või takistavad tuukrivarustuse kandmist b) väikesed, mis ei komprimeeri naaberkudesid ega takistatuukrivarustuse kandmist 33. Põletuste ja külmumiste tagajärjed: troofilisedhäired,mis kalduvad haavanduma, või armid, mis piiravad liigesteliikuvust või takistavad tuukrivarustuse kandmist 34. Kehalised defektid ja puuded a) olulised anatoomilised muutused b) mõõdukad anatoomilised muutused ja funktsionaalsedhäired 35. Kahe sõrme puudumine või liikumatus ühelkäel. I või IIsõrme puudumine paremal käel 36. Jalapöia deformatsioon a) pöia liikumatus, III astme lamppöid b) I--II astme lamppöid; ühe II-- V varba puudumine;varvaste deformatsioonid, mis ei takista käimist 37. Perifeersete veresoonte haigused või vigastustetagajärjed a) troofika ja tsirkulatsiooni häiretega b) troofika ja tsirkulatsiooni häireteta 38. Igasuguse lokalisatsiooniga songad,sh paraösofageaalsed ja hiataalsongad) 39. Pärasoole haigused: striktuur, prolaps, tüsistunudhemorroidid 40. Seemnekanali veenilaiendid a) krooniliselt retsidiveeruv, operatsioonijärgne; esinebvalusündroom, konglomeraat, testise atroofia b) valuta, konglomeraatideta, testis normis 41. Munandi vesisong, munandi või manuse tsüst,krüptorhism 42. Kuseteede kroonilised põletikulised ja mittepõletikulisedhaigused 43. Neerude ja kuseteede arenguanomaaliadvalusündroomita ja kuseerituse häireteta IV. KÕRV-, KURGU- JNINHIGUSED 44. Välis- ja keskkõrva kroonilised haigused, põetudkeskkõrvapõletiku püsivad jääknähud: a) keskkõrva kroonilised mädased haigused b) keskkõrva eksudatiivsed põletikud, trummikilearmistused, Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine Leht 13 / 19
14 sünehhiad kuulmise mõõduka nõrgenemisega,barofunktsiooni häireteta c) väliskõrva kroonilised haigused: ekseem, dermatiit,mükoos d) välise kuulmekäigu eksostoos, mis takistabotoskopeerimist või barofunktsiooni 45. Kuulmise nõrgenemine a) püsiv kuulmisteravuse nõrgenemine alla 1,5 msosinkõne ühes kõrvas või alla 2--4 m kahepoolselt b) püsiv kuulmisteravuse nõrgemine (uuritudaudiomeetriliselt) c) otoskleroos, (pseudo-) kolesteatoom 46. Kõrvade ja nina kõrvalkoobaste barofunktsioonihäire a) oluline barofunktsiooni nõrgenemine barofunktsiooniiii-- IV aste b) mõõdukas barofunktsiooni nõrgenemine barofunktsiooni II aste 47. Püsivad vestibulaarfunktsiooni häired a) olulised vestibulaarfunktsiooni häired, mis ei allutreeningule b) mõõdukad või vähesed vestibulaarfunktsiooni häired,mis alluvad treeningule c) ajutised sümptomaatilised vestibulaarfunktsiooni häired d) Meniere'i tõbi 48. Haistmisfunktsiooni häired a) anosmia b) hüposmia 49. Krooniline riniit a) oluliste ninahingamise ning kõrvade janinakõrvalkoobaste barofunktsiooni häiretega b) hingamise ning kõrvade ja ninakõrvalkoobastebarofunktsiooni häireteta 50. Nina kõrvalkoobaste kroonilised haigused a) mädased ja polüpoossed, ägenemistele kalduvadprotsessid; rinosinusopaatia b) mädased ja mittemädased stabiilses remissioonispüsivad protsessid c) ninakõrvalkoobaste tsüstid 51. Krooniline tonsilliit 52. Krooniline larüngiit a) sageli retsidiveeruv või hääletekitamisfunktsiooni püsivahäirega Leht 14 / 19 Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine
15 b) stabiilses remissioonis, hääletekitamisfunktsioon normis 53. Kõnehäired: tugevasti kogelev, kidakeelne, raskesti arusaadav kõne 54. Kõrva-nina-kurgu piirkonna traumade ja haigustetagajärjed, a) millega kaasnevad hingamise, kõne-, neelamisfunktsiooni häired võimis takistavad tuukrivarustuse kandmist b) mis ei põhjusta eelmärgitud häireid ja takistusi c) chorda perforatsioon d) stapedektoomia; keskkõrva protees 55. Krooniline mastoidiit, nibujätke uuris V. SILMHIGUSED 56. Laugude haigused, mis ei võimalda silma sulgeda võihäirivad silma funktsioone 57. Laugude kroonilised haigused ja konjunktiviidid a) sagedaste ägenemistega, raskesti ravile alluvad b) stabiilses remissioonis 58. Pisarteede haigustest tingitud pisaravool 59. Silmakestade kroonilised põletikulised võidegeneratiivsed haigused. Võrkkesta irdumine. Glaukoom.Nägemisnärvi atroofia. Püsiv pimedusadaptatsiooninõrgenemine 60. Okulomotoorse aparaadi häired: motoorsete närvideparalüüs või püsiv parees; konvergeeriv strabism üle10 0 ;binokulaarse nägemise ebaefektiivsus 61. Nägemisteravuse nõrgenemine visus o.u. 62. Refraktsioonihäired a) anomaalia üle 1,0 D o.u. b) anomaalia üle 2,0 D ja astigmatism üle 1,5 D o.u. 63. kommodatsioonihäired a) ravile allumatu akommodatsiooni spasm või paralüüs b) presbüoopia üle 1,0 D c) presbüoopia 1,0 D 64. Värvustaju häired: dikromaasia ja anomaalnedikromaasia või 65. Vaateväljade ahenemine üle 10% normist alla 0,8 alla 0,6 Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine Leht 15 / 19
16 66. Silmamuna kirurgilised operatsioonid(sh keratoplastika) VI NH- J SUGUHIGUSED 67. Generaliseerunud, raskestiravitavad nahahaigused(sh tuberkuloos, leepra, pemfigus, psoriaas) 68. Naha seenhaigus 69. Gonorröa (äge, krooniline), pehme ðanker 70. Süüfilis VII STOMTOLOOGI 71. Hammaste puudumine; puuduvad nii äravõetavad kuipüsiproteesid a) üksikud karioossed hambad b) rohkesti karioosseid hambaid 72. Parodontoos a) alveolaarjätke atroofia III aste b) alveolaarjätke atroofia II aste 73. Suu limaskesta püsivad või sageli retsidiveeruvadhaigused 74. Süljenäärmete kroonilised haigused a) sagedaste ägenemiste ja funktsioonihäiretega b) harvade ägenemistega, funktsioon normis 75. Näo, suuõõne, keele, lõualuu vigastused jakaasasündinud anomaaliad, mis a) moonutavad tugevasti nägu, häirivad kõnet, mälumist,neelamist, ei võimalda tuukrivarustuse kasutamist b) funktsiooni oluliselt ei häiri, võimaldavad tuukrivarustusekasutamist 76. lalõualiigese põletik Lisa 2 laevapere liikmete ning tuukrite eelneva japerioodilise tervisekontrolli juhendile Leht 16 / 19 Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine
17 Lisa 3 laevapere liikmete ning tuukrite eelneva japerioodilise tervisekontrolli juhendile Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine Leht 17 / 19
18 Leht 18 / 19 Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine
19 SID SID SID Laevapere liikmete ja tuukrite tervisekontrolli korra kinnitamine Leht 19 / 19
(Microsoft Word - lisa 7_Ps\374\374hika_2008m.doc)
Sotsiaalministri 20. detsembri 2007.a määruse nr 92 Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord lisa 7 PSÜÜHIKA- JA KÄITUMISHÄIRED
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
Rohkem(Microsoft Word - Kuulmish\344irete p\365hjused, vanaduskuulmisn\365rkus. Kuuldeaparaadid. T.Siirde .doc)
KUULMISHÄIRETE PÕHJUSED, VANADUSKUULMISNÕRKUS. KUULDEAPARAADID. KUIDAS MEIE KUULEME? Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4.Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemNon-pharmacological treatment
Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Diltiazem Lannacher 90 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Diltiaseem Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Betaserc 8 mg tabletid Betaserc 16 mg tabletid Betaserc 24 mg tabletid Beetahistiindivesinikkloriid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel
RohkemTallinna patsient valikute ristmikul
Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal
RohkemIluteenused_A5.indd
Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemMis on tubakas EST 99x210 sept2012
Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Flixotide Diskus 50 mikrogrammi/annuses, inhalatsioonipulber mitmeannuselises pulberinhalaatoris Flixotide Diskus 100 mikrogrammi/annuses, inhalatsioonipulber mitmeannuselises
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
RohkemKEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiire
KEYTRUDA (pembrolizumab) teatmik Teave patsiendile Teave patsiendile Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Te saate sellele kaasa
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemLuuravi
Luuravi 10.01.2015 Edward Laane Multiipelne müeloom (MM) Pahaloomuline vereloome kasvaja, luuüdis paljunevad klonaalsed pahaloomulised plasmarakud ehk müeloomirakud Hüperkaltseemia (C) Neerupuudulikkus(R)
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
Rohkem(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)
KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE (käsimüügiravim*) IMODIUM, 2 mg kõvakapslid Loperamiidvesinikkloriid Lugege infolehte hoolikalt, sest siin on teile vajalikku teavet. Ehkki seda ravimit on võimalik
RohkemITK ettekande põhi
Kodade virvendusarütmia antitrombootiline ravi Heli Kaljusaar 2009 NB! Loeng on autori omand ja kaitstud autoriõiguse seadusega. Loengut võite kasutada isiklikukeks vajadusteks. Loengu reprodutseerimisel
RohkemTraneksaam_ortopeedias
Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline
RohkemSöömishäired lastel ja noortel
Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemPolümedel-M
Polümedel-M Polümedel-M kujutab endast Polümedeli ja ferromagnetite sümbioosi. Polümeerne materjal (lavsaan) ühendatakse ferritoovsete osakestega. Saadud kilet töödeldakse alguses spetsiaalsete seadmete
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemTromboos ja kuidas selle vastu võidelda
Kasvaja Rasedus Geneetiline soodumus jne Endoteeli düsfunktsioon (trauma, ateroom) Op ravi Kateetrid, punktsioonid Rudolph Carl Virchow 1821 1902 Staas Immobilistatsioon Laienenud veenid Kasvaja Ülekaal
RohkemMicrosoft Word - 228est.doc
KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool
Rohkem_JAN_EMEA_PATIENT CLL GUIDE_AW0_17 EST A5.indd
KLL Juhend patsiendile Krooniline lümfotsüütleukeemia Janssen Pharmaceutica NV. 2017 PHEE/IBR/0917/0002 Sissejuhatus Mis on KLL? Tõenäoliselt on ehmatav kuulda esmakordselt oma diagnoosi krooniline lümfotsüütleukeemia
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemMicrosoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemBIOMEHHAANILINE TAUST- PÕHIPRINTSIIBID
BIOMEHHAANILINE TAUST - PÕHIPRINTSIIBID HOIA LIIGESED NEUTRAALSES ASENDIS Siis on lihased lõdvestunud ja saavad paremini töötada Lihaste, liigeste ja kõõluste stressi põhjustavad: kokkupigistatud käed
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale OFTAQUIX 5 mg/ml silmatilgad, lahus Levofloksatsiin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht alles, et
RohkemKA kord
KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Driptane 5 mg tabletid Oksübutüniinvesinikkloriid Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht alles, et seda
RohkemDr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk
Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemKINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1
KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale (retseptiravim, plastikpudelis)* Flixonase Aqueous Nasal Spray 50 MCG, 50 mikrogrammi/annuses, ninasprei, suspensioon Flutikasoonpropionaat Enne ravimi kasutamist lugege
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale (käsimüügiravim, plastikpudelis)* FLIXONASE AQUEOUS NASAL SPRAY 50 MCG, 50 mikrogrammi ninasprei, suspensioon flutikasoonpropionaat Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt
RohkemTulemas
Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemLisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v
Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Arimidex, 1 mg õhukese polümeerikattega tabletid anastrosool Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht
RohkemMiksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2
Narva Soldino Gümnaasiumi 2.c klassi võistkond osales edukalt Miksikese online võistluses Осенний Спринт 2017 ja saavutas 2. klasside arvestuses I. koha Miksikese õppekeskkond tänab 2.c klassi õpetajat!
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemVersioon 2.0 TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist pat
TEAVE ARSTIDELE BOSENTAN NORAMEDA 62,5 MG JA 125 MG ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETTIDE KOHTA Enne Bosentan Norameda väljakirjutamist patsiendile, lugege palun hoolikalt ravimi omaduste kokkuvõtet. Kui
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Clopidogrel Portfarma 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Klopidogreel Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave patsiendile Sinomist 1 mg/50 mg/ml ninasprei, lahus Ksülometasoliinvesinikkloriid/dekspantenool Kasutamiseks üle 6-aastastel lastel ja täiskasvanutel. Enne ravimi kasutamist lugege
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale (käsimüügiravim*) Ibumetin 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid Ibuprofeen Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Octenisept 1 mg/ 20 mg/ml, nahalahus Oktenidiindivesinikkloriid Fenoksüetanool Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Reseligo, 3,6 mg implantaat süstlis Gosereliin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Hoidke infoleht alles, et seda
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemTöökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd
TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Lercapin 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Lerkanidipiinvesinikkloriid Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda
RohkemET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA
ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemTeadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine
MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse
RohkemLäkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist
Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemEMIR teatise andmekoosseis 2019_
Eesti Müokardiinfarktiregistri (EMIR) teatise andmekoosseis Patsiendi üldandmed Nimi: Isikukood: Sugu: Sünniaeg: 1 mees 2 naine Andmed raviarsti ning teatise täitja kohta Raviarst: Meditsiiniasutus: Kliinik:
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemPOLÜMEDEL
Sissejuhatus Austatud daamid ja härrad! Te omandasite või saite kingituseks riikliku sõjameditsiini unikaalse loomingu Polümedeli. Suhtuge sellesse säästlikult ja leidke aega ja võimalust avaldada tänu
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemKINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja
KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale NORIFAZ, 35 mg õhukese polümeerikattega tabletid Risedronaatnaatrium Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Hoidke infoleht
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määruse nr 53 " Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 " Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord lisa 15 Kiirabikaardi andmekoosseis 1. Kiirabikaardi
RohkemLATERAALNE EPIKONDÜLIIT ehk tennisisti küünarliiges Mis see on Miks tekib Ravi ja harjutused
LATERAALNE EPIKONDÜLIIT ehk tennisisti küünarliiges Mis see on Miks tekib Ravi ja harjutused MIS SEE ON Lateraalne epikondüliit on õlavarreluu välimisele põndale kinnituva kõõluse põletik. Kõõlus jätkub
Rohkemliigtarvitamine_A5.indd
ALKOHOLI LIIGTARVITAMINE MIS SEE ON JA KUST SAAB ABI Hoiad käes vihikut, mis räägib alkoholi liigtarvitamisest. Seda lugedes saad ülevaate sellest, mis on alkoholi liigtarvitamine, mida tähendab alkoholitarvitamise
RohkemProtionamiid
PAKENDI INFOLEHT ON KOOSTATUD TOIMEAINEPÕHISELT Pakendi infoleht: teave kasutajale Protionamiid, 250mg, tablett Ravimil ei ole Eesti Vabariigis müügiluba ning seda võib kasutada üksnes arsti soovitusel.
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Nizoral, 2% kreem 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks gramm kreemi sisaldab 20 mg ketokonasooli. INN. Ketoconazolum Abiainete täielik loetelu
RohkemLATERAALNE EPIKONDÜLIIT ehk tennisisti küünarliiges Mis see on? Miks tekib? Ravi ja harjutused
LATERAALNE EPIKONDÜLIIT ehk tennisisti küünarliiges Mis see on? Miks tekib? Ravi ja harjutused MIS SEE ON? Lateraalne epikondüliit on õlavarreluu välimisele põndale kinnituva kõõluse põletik. Kõõlus jätkub
RohkemHÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile
HÜPER IGM SÜNDROOM Publikatsioon oli võimalik tänu CSL Behring üldisele koolitusgrantile HÜPER IGM SÜNDROOM See brosüür on ette nähtud patsientidele ja nende perekondadele ja ei asenda kliinilise immunoloogi
Rohkem