Yara EE seminar 15.november Folgikoda

Väljavõte

1 Nisu väetamine Mikk Tagel Halinga,

2 NISU väetamisprogramm Talinisu Toitainete vajadus Soovitused Väävel: näited (nisu ja raps) Yara programm 2

3 Talinisu toitainete vajadus Terad (kg / 1000 kg kuivaine kohta) Kirjandus N P K Mg S 1) 17,4 3,0 4,9 0,7 2,3 2) 29,1 5,6 6,7 2,1 2,9 3) 21,6 4,0 4,5 1,9 4) 21,0 4,1 5,8 1,4 keskmine 22,3 4,2 19,2 3,6 4,7 Keskmiselt: N = kg N/t P = 4-6 kg P/t K = 7-10 kg K/t S = 3-4 kg S/t Põhk (kg / 1000 kg kuivaine kohta) Kirjandus N P K Mg S 1) 3,5 1,0 4,5 0,7 1,7 2) 9,3 2,0 9,3 2,1 2,3 3) 7,6 0,8 2,5 2,7 4) 5,0 1,3 1,6 1,2 keskmine 6,4 1,3 4,5 Allikas: 1) KTBL, 2009 (madal) ; 2) KTBL, 2009 (kõrge); 3) IPNI, 2013; 4) LfL,

4 Talinisu toitainete tarbimine 120 % tarbimine (kuni piimküpsus) BBCH Võrsumine Kõrsumine Loomine Õitsemine Valmimine N P K Ca Mg S Allikas: Yara R&D Center Hanninghof, 2004 and

5 Talinisu toitainete tarbimine N P K Mg S Ca Võrsumisfaas Kõrsumisfaas Loomine/ Valmimine 2 3 B Cu Fe Mn Mo Zn 4 5 ennetavalt või leheanalüüsid BBCH 21 kuni 45 GS 10 GS 20 GS 23 TärkamineVõrsumise Võrsumise algus keskpaik GS 25 Võrsumis kesk-lõpp GS 30 Kõrsumise GS 31 1 algus kõrresõlm GS 32 2 kõrresõlm GS 39 lipuleht GS 41 viljatupp pikenenud GS 45 viljatupp keerdub lahti GS 59 viljapea väljunud GS 65 õitsemine GS valmimine 1 kast = samal ajal, 2 N+S proteiini tõstmiseks, 3 Mg,P et hoida taime rohelisena 4 Fe and Mo pigem erandkorras puuduse puhul, 5 enne talvitumist, sisaldab seemnete puhtimist Allikas: Herbek and Lee (in Lee et al., 1995) 5

6 Nisu N tarbimine ja ajastus N- väetamise ajastus Saak +Kvaliteet, saak Võrsumisfaas Kõrsumisfaas Loomine/Valmimine N N N 40% N 30% N 20% N 10% N GS 10 GS 20 GS 23 TärkamineVõrsumise Võrsumise algus keskpaik GS 25 Võrsumis kesk-lõpp Võrsumisfaas: Viljapeade arv Terade arv viljapeas GS 30 Kõrsumise GS 31 1 GS 32 2 algus kõrresõlm kõrresõlm GS 39 lipuleht GS 41 viljatupp pikenenud GS 45 viljatupp keerdub lahti Kõrsumisfaas: Terade arv viljapeas Terade suurus GS 59 viljapea väljunud GS 65 õitsemine GS valmimine 6

7 Talinisu väetamise soovitused (sügis) YaraMila NPK sügisel (madal N, kõrgem P ja K) näiteks: YaraMila NPK S +mikrod või YM S+mikrod või YM S+mikrod P ja K sisaldus mullas madal kuni keskmine Eelvili liblikõielised, raps, rohumaa. Künnipõhine (eelvilja põhumass pööratud vaopõhja) Varajasem külviaeg 7

8 Talinisu väetamise soovitused (sügis) YaraMila NPK sügisel (kõrgem N, madal kuni keskmine P, keskmine K - näiteks: YaraMila NPK S+mikrod P ja K sisaldus mullas kõrge. Eelvili raps (kergemini omastatavad jäägid). Minimeeritud harimine (eelvilja põhk pindmises kihis) Hilisem külviaeg (kiirem start tänu kõrgemale N- sisaldusele) 8

9 Talinisu väetamise soovitused (sügis) Talvekindluse tõstmiseks alates 2 lehe faasist YaraVita Kombiphos 2,0 3,0 l/ha ja/või YaraVita Gramitrel 1,0 l/ha. 9

10 Talinisu väetamise soovitused (kevad) Lämmastikväetis külva alati koos väävliga. YaraMila NPK kasutamine lisaks kevadel koos YaraBela toodetega on andnud väga häid tulemusi. Kui taimik on sügisel vähe võrsunud või ei ole võrsuma hakanud, siis pigem suurem kogus lämmastikku (N) varakult. 10

11 Talinisu väetamise soovitused (kevad) Lämmastikväetis anna jaotatult Arvesta nisu tarbimisvajadusi selleks ajaks peab N olema mullas/taimes. Jälgi ilma (niiskus, sademed, temperatuur) ja vegetatsiooni Tunne sorti varane, keskvalmiv, hiline, võrsumisvõime, kvaliteediklass. Hinda oma võimekust reageerida. Pigem natukene varem, kui liiga hilja. YaraLiva Kaltsiumnitraat, väga kiiresti lahustuv ja omastatav nitraatlämmastik. 11

12 Talinisu, hiline külv 2017 sügis 2018 kevadel leheotsad (pildilt ei paista) Talinisu, hiline külv 2017 sügis Talinisu Varakult Talinisu väetamine = 75 kg N/ha 2 väetamine 7p hiljem = 65 kg N/ha 3 väetamine 7-10p hiljem = 27 kg N/ha 12

13 Saak kg/ha Kui palju ikkagi vajab lämmastikku talinisu? Lämmastiku suhe talinisu saaki on näha kõrval olevas graafikus mille kõver baseerub enam kui 60-le lämmastiku kasutamise katsele, mis on tehtud Rootsis viimaste aastate jooksul (meiega sarnane kliima) Lämmastikku kg/ha 13

14 Saak kg/ha Nende katsete järeldused? järeldusi neist katsetest teha on ülimalt keeruline, sest saakide kõikumine lämmastiku kasutamise lõikes on väga suur saake mõjutasid rohkem ilm ja muud tegurid katsete üks resultaate: isegi 280 kg lämmastiku kasutamine ei tekitanud nisule kahjustusi Lämmastikku kg/ha 14

15 Rootsi katsed - YaraLiva Nitrabor

16 Saak kg/ha N-katsed 2015, Rootsi Kõrge saagikus, madal proteiin Proteiin % 18, , , ,2 8,1 8,0 9,9 9,0 9,1 10,8 9,5 8,3 9,6 12,0 10,0 8,0 0 GS 41 GS 39 GS 43 GS 39 GS 39 GS 39 - GS 39 GS 39 GS 41 Kranich Ellvis Julius Norin Julius Julius Brons Julius Praktik Julius Saagikus 160 kg N/ha Proteiin 160 N Min. proteiin 6,0 16

17 Viimane väetamine YaraLiva ga enamsaak 2015 aastal Saak kg/ha Proteiin % , , , , ,8 9,9 9,2 9,0 9,1 9,5 9,6 8,1 8,0 8,3 GS 41 GS 39 GS 43 GS 39 GS 39 GS 39 - GS 39 GS 39 GS 41 10,0 8,0 6,0 Kranich Ellvis Julius Norin Julius Julius Brons Julius Praktik Julius Saagikus 160 kg N/ha Lisasaak, kg/ha Proteiin 160 N Min. proteiin 17

18 Saak kg/ha Viimase väetamine YaraLiva ga kõrgem proteiin, Proteiin % 18,0 16,0 14, ,7 11,3 9,2 10,8 8,1 8,0 11,7 9,9 10,1 10,2 12,4 9,0 9,1 10,8 12,2 9,5 10,8 GS 41 GS 39 GS 43 GS 39 GS 39 GS 39 - GS 39 GS 39 GS 41 Kranich Ellvis Julius Norin Julius Julius Brons Julius Praktik Julius Saagikus 160 kg N/ha Lisasaak, kg/ha Proteiin 160 N Proteiin peale väetamist Min. proteiin 8,3 9,6 11,5 12,0 10,0 8,0 6,0 18

19 Talinisu hiline väetamine - YaraLiva kaltsiumnitraat Sobilik hilisemateks kasvufaasideks väga kiire ja tõhus lämmastik Toimib hästi ka kuivades tingimustes ülimalt hügroskoopne, lahustub väga kergesti. Ei kõrveta taimi Kõrgem saak ja kvaliteet käsikäes! 19

20 Talinisu väetamise soovitused (kevad) - leheväetised YaraVita Kombiphos kevadel varakult võrsumisfaasis, 2,0 5,0 L/ha YaraVita Gramitrel 1,0 L/ha võrsumisfaasis YaraVita Gramitrel 1,0-2,0 L/ha kõrsumise alguses Hilisemates faasides YaraVita Universal Bio ja YaraVita Thiotrac (terade kvaliteet) Kontrolli alati sobivist segupartneriga: 20

21 Talinisu väetamise soovitused (kevad) Jälgi optimaalset N:S suhet ja ära pinguta väävliga (S) üle nisul 7:1. Arvesta ka mullas mineralisatsiooni toimel vabaneva S- iga! Väävel (S) aitab taimedel paremini omastada lämmastikku (N), tõstab saagikust ning parandab kvaliteeti (kõrgem proteiin) 21

22 VÄÄVEL vähe, palju, mõistlikult?! 22

23 Talinisu ja väävel Üleliigne väävel ei anna saagilisa! 10,0 9,82 9,86 9,87 11,90 9,8 11,85 9,6 9,4 9,2 9,48 11,80 11,75 11,70 Saak proteiin 9,0 11,65 8,8 11,60 8,6 11,55 8,4 Ainult N lisa +15 Väävli andmine esimesel väetamisel (kg S/ha) 11,50 5 katset,

24 Väetamise programmid mis põhinevad AS il kui põhilisel lämmastiku, allikal on probleemsed! sulfaadi (SO 4 ) kogused ammooniumsulfaadis (AS) on väga kõrged (24%S) sellest tarbib taim ära ainult 2-3 % suurem osa väävlist võib leostuda hoopis põhjavette ning väävel seob ja võtab endaga kaasa osa taimele vajalikku magneesiumit Mg 2+ SO 4 2- MgSO4 24

25 Magnesium Magneesium leostunud leached (kg/ha) [kg/ha] Magneesiumi leostumine sõltuvalt N vormist AN, CAN Ammonium nitrate Am. sulfaat Ammonium sulfate REF: Research Centre Hanninghof; 2008 pots grown with ryegrass were leached twice with 50% surplus of WHC max. 25

26 Erinevad väävli allikad ja nende mõju Läga Sõnnik Kompost 26

27 VÄÄVEL rapsi näited 27

28 Saak (t/ha) Väävliga väetamise ajastus rapsil, (UK 2013) 5,6 5,5 5,4 5,3 5,2 5,1 5,0 4,9 4,8 4,7 Taliraps 5,5 5,3 5,0 5,0 Kontroll Kõik varakult Kõik hilja Vähe ja tihti Väävliga väetamise aeg LSD = 0.29t/ha Ühekordne vs jagatud väetamine, kokku SO 3 = 60 kg/ha (puhas S=24kg) Yara UK,

29 Saak t/ha Kevadine väävel elutähtis kasvuks ning vajalik ehituskivi koos lämmastikuga Väävli koguste mõju rapsil (2013, Rootsi) 5,5 5,4 5,3 5,2 5,1 5,0 4,9 Puhas S = kg kg/ha SO3 Saak t/ha võtmetähtsus on väävli jaotatud andmisel pigem vähe aga tihti 5,5 5,4 5,3 5,2 5,1 5,0 4,9 Väävli ajastamine rapsil (2013, Rootsi) Control kontroll- no ilma sulphur väävlita 60 kg/ha SO3 varakevadine early Spring Sulphate väävel 60 kg/ha SO3 Spring kevadine Sulphatelittle vähe & ja often väävel tihti 60 kg/ha SO3 hiline late Spring kevadine Sulphate väävel 29

30 Terasaak (91 % KA) t/ha Talirapsi väävlikatse Saksamaal 5,40 5,20 5,15 5,00 4,80 4,60 4,40 4,20 4,48 4,75 4,92 4,87 4,82 4, Väävli kogus kg S/ha 30

31 Väävlipuudusel on suur mõju rapsi saagikusele Saak (t/ha) 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0 1,75 väävlita 2,85 YaraBela Sulfan Saak (t/ha) 6,0 5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 0,0 3,76 väävlita 4,95 YaraBela Sulfan Saak (t/ha) 4,5 4,0 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0 1,19 väävlita 3,82 YaraBela Sulfan Liivakas N kogus: 180 kg N/ha Liivsavi N kogus: 200 kg N/ha Liivakas N kogus: 200 kg N/ha REF: RC Hanninghof, Saksamaa 31

32 Yara talinisu väetamisprogramm 32

33 Tänan tähelepanu eest! 33